Kuueteistaastaselt oled sa väga tark, ja rohkemei kordu see kunagi.

L. Szilard (1898-1964) ameerika füüsik

Tõstamaa Keskkooli2000.a. lõpetajad

Bronek AlpiusArgo KaelepVeinica LeiburPriidik ManinenKarmen MartelAve MartsanRaina PavlovaRaidi RandElmo Vahemäe

Klassijuhataja: Ants Pirso

Tõstamaa Keskkooli IXklassi lõpetajad

Pootsi Põhikooli viimased lõpetajad

Klassijuhataja: Urmas Reinfeldt

Kaarel AltmäeGert HallerMarika HeindIaMarttiHindrimäÜlar Juurik

Pille-Riin JõgiRander JänesElin Kaas

Merit KaelepKätlin KaskinMadis KivisildTarmo Laan

Egle LeetmaaVivica Leibur

Risto LeppikMaarja LühisteHelina Maruse

Margit MaruseJaan MiiduReena Pavlova

Reigo PõltsamMaarjo PäästelHannes SaluKristin TreiRene Rea

Eiri Silivälja, Moonika Anderson, Liina Kingsep, Ave Jansen, KarolinVesik

Klassijuhataja Heli Kvell

Tõstamaa Tuuled lk 2

Lambad päästavad rannaniidud

juuli 2000

Looduslike rannaniitude võsas-

tumise vältimiseks on kõigeotstarbekam lammaste karjataminenendel aladeLSeoses Kihnu väina

Merepargi rajamise mõttega on kaTõstamaa valla rannaniitude

säilitamine teravalt päevakordatõusnud. Nimetatud asjaoluajendas väikesele vestluseleTõstamaa tuntuma lambakasvataja- noore, ettevõtliku naise - TiinaPaabuga. Tema just karjatabkioma 110 pealist karja Suti rannas.Kuidas kõik alguse sai?Olen zootehniku haridusega japroovinud "kätt" mitmete põllu-majandusharudega. 1996.a. leidsinkõige sõbralikumad javastutulelikumad inimesed Eesti

Lambakasvatajate Seltsist. Seltsiabiga sain osta 10 valgepealist utte(ma just eelistan neidmustapealistele). Jäära (texeli tõug- lihatõug) andis selts 1,5 kuukstasuta kasutamiseks. Nii oli algustehtud.

Kas ja kuidas arvestadtõuaretuse põhimõtteid?Arvestan küll. Eriti püüan vältidasuguluspaaritust. Kuna Eesti on niiväike, tuleb paratamatulttõumaterjali hankida väljaspooltEestit. Minu eesmärgiks onparandada valgepealise lambatõuomadusi - elkõige tõsta liha

kvaliteeti, sest villa järeleon Eestimaal nõudlus

väike. Suguluspaaritusevältimiseks olen oma

jäärasid laenutanud kakohalikele lamba-

kasvatajatele. 1998.a.ostsin juurde daala-tõugulambaid (17 ute ja 1 jäär).Need on Norra mägis-maade lambad - maitsva

liha ja peene villaga, agakahjuks väga kallid.Daala tõugu kasutankohalike lammaste tõu-

omaduste parandamiseks.Kes Sind on toetanud jaabistanud?Abi olen saanud Lamba-

kasvatajate Seltsilt, agakõik vajalikud teadmisedolen saanud suheldes

praktikutega st. teistelambakasvataj atega.Materiaalset abi pakubLambakasvayajate Selts, kesmaksab igal aastal utetoetust (250-300 EEK ute kohta).Kui palju kulub karjamaad?Praeguse karja jaoks kulub ca 50ha - see on mui olemas, küllrenditud, küll lihtsaltkarjatamisloaga --Tõstamaal onsiiski inimesi, kes saavad arulambakasvatuse tähtsusest

Perenaine väljavalituga

rohumaade võsastumise vältimisel.

Sul ju siin mõned kitsed ka.Milleks need?

Kitsed on lammaste hulgas pärispraktilistel kaalutlustel. Esialgu saiväheste kogemuste tõttu paljudaala-talledest otsa, hävis kauttesid. Teiste lambakasvatajatekäest kuulsin, et tallede toitmiseks

sobib hästi kitsepiim, pealegi onkitsepiim üldse rikkalikeraviomadustega (ka inimesele).Teine põhjus on veidi legendi-hõnguline - nimelt kitsed hoiavadkarja vaos - nende määgimiselejärgneb kogu lambakari.Millist kasu loodad saada?

Kavatsen karja veel suurendada jatõuaretust suunata lihaloomadekasvatamisele. Tulu näen tulevikus

lihamüügist (eluskaalul ca 30 EEKkg) ja tõuuttede müügist. Seeoleneb teatud määral ka sellest, kuipalju suudan karjamaad hankidaning millist abi saan kohalikeltinimestelt.

"Lambakarjas" käis Efeline

juuli 2000 Tõstamaa Tuuled lk 3

Suurepärased suve- ja rannamängud Tõstamaal

Meie omad avamisele astumas. Veel nad ei tea, etlõpetavad edukalt - III kohal!:a.

Vähem kui poole minuti pärast oli kõik selge: Ikoht Kairi Kuur Tõstamaait, III koht Kaarin

Palmiste Varblast.

Toomas Rõhu

Kristiina Lepik, Kärt Somelar, MeritKaelepJahilaskmises Mati Heinla, JaakJaansoo, Alal' KuusikSõudmises Tiina Kapten, MihkelLühiste ja Dmitri MehhovitsOrienteerurnises Mihkel Lühiste,Mare Pärna, Kadri Jõgi, HelenOjakallas, Saima Rand.Perevõistluses Jaak Jaansoo, Zeena jaKaroliine Kask, Enn Martson, MarkMartson, Karin VäänaSumos Kairi Kuur, Paul PaapKalapüügis Aare SuttSangpommis Jaak Tork, Jaak Jaansoo,Paul Paap, Aivar TimmViktoriinis Herje Vahernäe, KarinRandmäe, Enn Martson, Toomas MittTaidluses Ivelin Midri, Jana Pulk, JoelPulk, Ain-Ervin Karlson, HardoVahernäe, Ants Teras, Maire AdlerKergejõustik Kairi Kuur, Marko Esko,Elar Oidersalu, Ave Martson, JaanMiidu, Alo Adler, Karin Mitt, MeritKaelep, Margit Pusse, Grete Adler,rander Jänes, Evelyn Vahernäe, ErkoOidersalu, Toomas Mitt, Kaupo

Põltsam, Dmitri Mehhovits,Argo Kaelep, Viljo Lühiste,Jüri Rea, Sven Jürgens, AivarLuhaorg, Ants Pirso,ReneRea, Karin Vääna, ZeenaKask, Kadri-Ann Valgeväli,Tea Vallimäe, Raidi Rand,Kaarel Altmäe, Anu Randmaa,Jaak ValgeväliAitäh kõigile kohtunikele-võistlej atele-kaasaaitajatele jaloodan, et saite meeldivaspordielamuse.

tehnika paigaldas DmitriMehhovits. Helitehnikaeest hooitses UrmasReinfeldt.Vanemkohtunikena

osalesid Ergo Rand,Herje Vahernäe, JaanPall, Ants Pirso, ala-kohtunikena veel paljud.Samas on Tõstamaal ka

teistsuguse mõtlemisegainimesi. Noored pätiks-pürgijad Margus Sireli,Lauri Karotamm, RolandKarlson j a Jaan Miidutungisid suvemängude ööl koolimaja,laamendasid ja said tööle signalisat-siooni. IlmseIt oli koolimajja majuta-tute, kohalesaabunud tuletõrje,politsei ja kooliinimeste mure noor-meeste mõistuse pärast põhjendatud.Vanematel tuleb nüüd tegematakasvatustöö eest kopsaks trahvmaksta.

Mõlemal võistluseloli väljas kaTõstamaa valla võistkond. Nii suve-

kui rannamängudel saavutati üld-arvestuses kolmas koht. Individuaal-

selt ja võistkondlikult saavutatimitmeid auhinnalisi kohti, tänusõnadväärivad aga kõik valla eestväljasolnud:Köieveos Ervet Sahtel, Tõnu Väli,Herki Idvand, Aivar Saluste, AndresLaur, Paul Karotamm, Ahto Peter sMeeste võrkpallis Janek Jaansoo,Valvo Volgerad, Kaupo PõItsam, AgoAdler, Alo Adler, Argo Kaelep, VaidoTammearu

Naiste võrkpallis Moonika Adler,Ivelin Midri, Evelyn Liländer, RaidiRand, Kairi Kuur, Kärt Somelar,

Paul Paap - Tõstamaa meesteparim rebija.

Sel suvel on Tõstamaal toimunud

kaks Pärnu maaspordi suurüritust -juunis Pärnumaa 39. suvemängud jajuulis Rannamängud.Suvemängudelosales enamik Pärnu-maa valdasid. Võisteldi jooksukrossis,orienteerumises, köieveos, jahi-laskmises, ergomeetril sõudmises,naiste ja meeste võrkpallis, kerge-jõustikus ja juhtkonnavõistluses.Korraldajaks on maakonna spordiliitja et sellise suure võistluse toimumis-paigaks valiti juba mitmendat kordaTõstamaa, näitab, et meil on olemasvajalikud sportimispaigad jakorraldussuutlikud inimesed.

Ka Rannamängude korralduskord olisel aastal Tõstamaa käes. Osalesidkõik kuus mereäärset valda, võisteldipendelteatejooksus, perevõistluses,juhtkonnavõistluses, köieveos,sumos, taidluses, naiste ja meestevõrkpallis, kalapüügis, sangpommi-tõstmises, viktoriinis jakergejõustikus.Mõlemad üritused said vaatamata

väikestele viperustele osalejatelt heahinnangu ja selle eest kuuluvadtänusõnad neile Tõstamaa inimestele,kes kordaminekule kaasa aitasid.

Korralduses ja võistluspaikadeettevalmistuses tegid suure töö KairiKuur, Toomas Mitt, Kalev Martsonja Elfi Vool. Tavapäraseit teeniskiidusõnu toitlustamine, mille eesthoolitses koolisöökla personaleesotsas Sirje Mirgiga. Riietumist-pesemist koraldas Elli Teras.Sekretariaadis töötasid Sirli Väära jaAnu Randmaa, vajaliku arvuti-

Koolipeo rongkäik koguneb seltsimaja ette(praegu Sadama

tee 4), et minna haridusseltsi platsile (foto originaal1914.a-st)

Tõstamaa Tuuled lk 4

Möödunud aasta 20.oktoobriloli koos selts-kond, kes otsis kohtaTõstamaa muuseumile.Käidi endise mõisa talli

tornis, keldrites, Lõõbastekodumajas ning Selistekirikus. Otsustati asutada

kohalik muuseum, kuigisobivaid ruume kohe eileitud. Jaanuaris toimusidEesti Rahva Muuseumi

päevad ning siis saabusvaikus, kuni ... ühelnädalavahetusel jäi alevikus

silma silt MUUSEUM. Kastõesti oli mõte teoks

saanud? Sisse astudes jauudistades selgus, et ongi avatudnäitusetuba. Kohaloli ka vana-

varahuviline ja selle omanik RihoVäli, kes lahkesti seletusi jagas.Näituse või muuseumi tegemise mõteon Rihol olnud pikka aega. Materjaleon kogunenud nii palju, et kodushoida pole võimalik ega ole sel kamõtet. Kollektsionääril on näitamis-

rõõm, soov, et meie lapsed ja lapse-lapsed teaksid, kuidas eelmisedpõlved elasid, mida tegid, millesthuvitusid. Esemete säilitamiseks jaeksponeerimiseks on aga ruume vaja.Teretulnud oli kaupmees Härmapakkumine. Nii saigi osa materjalidestvälja panna: tagumises toas mõõgad jamuud sõjapidamise riistad, eespoolkirjandus, koolivihikud ja -raamatudning pildimaterjal. Silma hakkasidhästi hooldatud mõõgad, Tõlli põllulttoodud suur meremiin, lennukipommTõhelast, politseinik Illarion Taelamunder, töölaud, dokumendid,õpikud-vihikud. Riho sõnul on välja-panek mitte ainult huvitav, vaid kakasulik: kes tuleb ja uurib vanu välja-andeid, kes leiab piltidelt tuttavaidisikuid ja kohti; koolilastele näitab ta,

. kui kenasti võib vihikusse kirjutadaning joonistada. Kui mingit eset eitunne, peab selle ikkagi välja panema.Tuleb keegi, kes asja tunneb, otstarvetteab ning oskab õpetada ja juhendadavõi lihtsalt mõnusalt juttu ajada. Niiõpib kollektsionäärgi kogu aeg.Kahjuks on endise HAVILÕUAruumid väikesed ja kohapeaIne huviväga leige. Sageli on tunne, et vedru

Astuge näitusetuppa

on maha käinud, tunnustust poletulnud- teeks nagu ainult endale.Paljud arvavad, et mehed tegutsevadkasusaamise eesmärgil. Tegelikulttuleb näitamise eest peale maksta(ruumid, valvesignalisatsioon, küte,vitriinid jms). "Nänni" ostmine onsuur kulutus, muuseumi pidamine agaveelgi suurem. Meele teeb kurvakssee, et asjade eest on raha makstud,aga kinginagi ei taheta seda vastuvõtta. Riho ei küsi suure väärtusegavõi mälestusesemeid, pigem väärtuse-tut, kuid tehingut tehes kauba hindkasvab- inimesed arvavad: ju seeväärt on, mis huvi äratab. Väär-tuslikemaks peab koguja kirjandust,kuid korjab kõike. Palju kordi on talubanud, et enam ei osta midagi, kuideset nähes tuleb isu. Vanu asju nähesei suuda kokku hoida, pärast lähebaga veelgi rohkem raha esemetehooldamiseks ja eksponeerimiseks.Ajaloo- ja relvahuvi on noore Rihovangimajjagi viinud- "süüdi" olinaabri hoovist leitud vintpüss. Viima-sel ajal on rohkem huvi pakkunudvanemad esemed. Üle 100 aasta vana

relva eest pole ka karistust karta .Unistuste-muuseum võiks olla

talumajapidamine, kuhu saaks kõikkogutu välja panna, või hoopisTõstamaa pritsimaja. Vanassepritsimajja mahuks kõik ära. Kaasukoht on väga soodne. Majakordategemine nõuaks küll kümneidtuhandeid kroone, kuid kohalik rahvaspaneks kindlasti käe külge. Muuseumvõiks olla ka mõnus kooskäimise

juuli 2000

koht, kus saaks uuridakirjandust, vaadata videosid,mängida mälumänge ningkohvigi juua.Kuldsed kiidusõnad lausub

Riho oma paarimehele ReneKasele, kelle hooleks onjäänud paberitöö, stendidkion tema toodud. Palju asjuon toonud Ahti Liivet, MartKarotam, Elmar Maruse.Tänu kõigile teistelegi, keslahkelt annetanud võiaidanud. Riho võtab vastu

igasugused materjalid, et

need kaotsi ei läheks. Jääb

vaid loota, et ka vallamaja jakoolirahvas asja vastu

rohkem huvi tunneks.

Ühel mehel sai hiljuti valmismuuseumi asutamise ja rahastamisekava, teine pani aga näituse välja. Kasei võiks edaspidi koos jätkata?Kaupmees HÄRM, kes rendib ruumePMÜ-It, lisab omalt poolt, et algusesoli plaan HA VILÕUGA söömakohtteha, kuid see ei saanud teoks. Siis tulimõte avada lillepood ja korraldadanäitusi. Kes tuleb lilli ostma, vaatabka näitust või vastupidi:näitusekülastaja võib ju lilli osta.Temagi arvates on endine pritsimajamuuseumiks sobiv. Turist tahab tulla

keskusesse, sõita treppi, kaugemale eiviitsita minna. Mõte on pritsimeesteselts uuesti ellu äratada. Kui majal ontegutsevomanik, on sellehooIdaminegi kergem. Mõttes mõlgubka pandimaja asutamine: nii võiksleida huvitavaid esemeid, mis senikuskil pööningul või kuuris seinud.Pärnu muuseum on nõus materjalevastu võtma, kuid milleks neid siit äraviia? Kohapeal peaks olema võimaluskoopiaid teha. Mehed on tänulikud,kui saaks kuskilt kasutatud, kuidtöökorras paljundusaparaadi. Rahvaltoodatakse näituse jaoks igasuguseidmaterjale.Praegu on LILLEPOOD avatud kell10-18, pühapäeviti 10-15.NÄITUSETUBA saab külastada

laupäeviti j a pühapäeviti kell 10-15.Sissepääs maksab 5 krooni (pisikegikulude kate). ASTUGE SISSE!

Näitusel käis Mari LÜhiste.

juuli 2000

Meenutame jaanipäeva

Tõstamaa Tuuled lk 5

Jaanipäeval toimus Haapsalusvabariigi presidendi Lennart Merivastuvõtt konkursi "Kodu kauniks"

parimatele. Sel aastal märgiti ära kaPootsi kooli park. Pärast autasudekätteandmist kutsus president kõikipidulikule rabarberikoogimaitsmisele.

Pootsi kooli direktriss Karin Mitt jaTõstamaa kooli direktor Toomas Mittning Eesti Vabariigi president LennartMeri. =>

Tõeline jaanipäeva piknik.

{:= Meie igihaljad näitsikud jaanilaupäevalaastal 2000.

Jaan tuleb jaanitulele ...

Tõstamaa Tuuled lk 6

Tõstamaalased kuldses Prahas

juuli 2000

19.-23. juunil käisid TõstamaaKeskkooli õpilased ja veel mõnedinimesed Võnnust ning TallinnastPrahas. Hommikul kella kümne

paiku hakkasime Tõstamaaltsõitma ning järgmise päeva pärast-lõunal jõudsime oodatud sihtpunkti- kuldsesse Prahasse. Tülikad piiri-ületamised läksid meil üsna edu-

kalt, vaid kurikuulsaI Leedu-Poolapiiril veetsime pea kaks tundi.Olime jõudnud uude kliima-keskkonda - kuuma oli üle 40

kraadi ja kõikjal valitses täieliktuulevaikus. Esiteks nägi prog-ramm ette väikest bussiekskur-

siooni Tsehhi pealinnas. Alles siissaid mõned meist aru, et olemejõudnud välismaale, sest kahjuks eiole Eesti linnades säilinud nii

huvitavat ja kaunist arhitektuuri.Peale väikest tutvumist linnaga,saime kätte oma toad ühes odavas

ja mitte nii ilusas hotellis, kuspidime veetma kaks ööd.Järgmiseks ootas meid ees jällegilinnaekskursioon, kuid seekordjuba jalgsi. Minule jättis kõigesügavama mulje Püha Vaclavi

väljak, mis on 850 meetrit pikk jahästi ilus. Kella kümneks pidimeminema veemuusika kontsertile,mis on ainulaadne maailmas, sestkusagil mujal midagi taolist nähaei saa, kuid sinna jõudmiseks pidiigaüks demonstreerima omajooksuvõimeid, sest politsei võttismeie bussi lihtsalt rajalt maha,kuna olime sisenenud alasse, kuskahekordsed bussid pole erititeretulnud. Üldiselt valitseb sealliikluses täielik kaos - kesklinnassõidavad autod 100 kilomeetrise

tunnikiirusega. Kontsertile meõnneks jõudsime ja see oli pärislahe - valgusefektidest värvilisedlaulvad purskkaevud. Pealekontserti tahtsime minna jalutamaöisesse Prahasse, kuid ülihoolitsevõpetaja ei lasknud' meid kahjukshotellist välja (mõned siiski said).Kuna enamus jäi hotellimüüridevahele, siis läks seltskonnaelukeema meie endi tubades ...

21. juuni hommikul sõitsimePrahast välja Karlsteini kind-lusesse, mis oli paik, kuhu ohukorraloleks toodud kogu riigi vara.

Sealt edasi sõitsime

Konepruske karstikoobas-tesse, kus oli nii hea jahe -vaid kümme kraadi üle nulli.

Konepruskest sõitsimetagasi Prahasse, kus läksimejällegi linna peale. Seekord

otsustasid enamus juba ise linnagatutvuda, mitte giidi sabas joosta.Kuna meilolid päris head linna-kaardid, siis otsustasin minagiomal käellinnaga tutvuda. Seekordjäi mulle kõige enam meeldepresidendiloss Hradi ja kuulusKarli sild, mida mõned peavad kaPraha sümboliks. Õhtul, kui hotellijõudsin, levis mingi kahtlane jutt,et keegi meist oli saanud trahvi,sest öösel tehti hotellis liigsetlärmi. Kahjuks ei tea ma siiani, kaskeegi ka päriselt trahvi maksis võioli see nali. Hoolimata hirmu-

juttudest läksin ma siiski ööselkesklinna ja ma ei kahetse seda,sest see oli tõesti kõige lahedamtegu kogu reisi jooksul, kuna öinePraha on midagi hoopis muud kuipäevane. Igatahes tuleb arvestada,et öö jooksul võib takso hindtõusta üle kolme korra.

22. juuni hommikul algas jällegiülipikk sõit, kuid seekord jubakoju. Peale lõputuid tunde Tsehhis,Poolas, Leedus ja Lätis, jõudsimesiiski 23. juuni pärastlõunalTõstamaale.

Kellel iganes avaneb võimalusreisida Prahasse, siis kasutage seeära ning ärge unustage maitsmastka väga head ja odavat tsehhi õllet...nmg veml.Üks väga rahulolev reisija

Hradi presidendiloss. Üleval mäe otsas on KarIsteini kindlus.

juuli 2000 Tõstamaa Tuuled lk 7

Miljonid lendasid tuulde

17.juunil toimus TallinnaLauluväljakul esimene Eest -Soome ühislaulupidu, millestolevat omal ajal unistanud jubapapa-Jannsen. Lauljaid oli ca 10000 (Eestist 6500, Soomest 3500).Loodeti palju kuulajaid ja sedamitte ainult Eestist ja Soomest,vaid üle maailma. Tegelikult olilauluväljak pooltühi - arvatavalt2000; loodeti 30 000.Pealtvaatajate vähesust püütitagantjärgi vabandada külmailmaga (+8). Aga mulle meenuvadüldlaulupeod, mis on peetudlausvihmas ja lauluväljak on ikkarahvast tulvilolnud.

Kava oli koostatud nii, etvaheldumisi lauldi Eesti ja soomeautorite teoseid. Üldiselt kulgeskontsert väga minoorselt, polnudühtegi särtsakamat laulu, mis oleksvähegi elavdanud külmetavaidpealtvaatajaid. Meeldis lõpp, kusesitusele tulid Sibeliuse

"Finlandia" ja Ernesaksa "Muisamaa on minu arm".Peale laulupeo lõppu suundusidsoome lauljad laevadele, et jõudaõhtuks Helsingisse. 18.juuniltoimus Helsingi olümpiastaadionilühine tantsupidu. Soometelevisioon kandis selle peo üle.Jälgisin seda teleri vahendusel. See

pidu oli tõesti ilus (tänu eestitantsujuhtidekorralduskogemustele). Tooniandsid seal eesti tantsijad, agapealtvaatajate osas oli pilt veelkurvem kui Tallinnas - kogu suurestaadioni tribüünid olid praktiliselttühjad.Vähese kuulajas-vaatajaskonnapõhjuste otsimine pole minuülesanne, aga tavalisepeokülalisena on siiski väga kahjuasjatult kulutatud miljonitest (Eestiriigil kulus 4,5 miljonit).

Laulupeol külmetas Efeline

Tutvustan Teile veidi lähemalt ansamblit Duubei 7 - võibollanäeme meiegi teda veel sel aastal.

Kui soovite veel lähemat infot,siissaab seda interneti aadressilWWW.hot.ec/duubel 7

22.juulil esineb ansambel kaPärnu rahvusvahelise koorifestivali

lõpetamisel.

Tõstamaa Seltsimaja juhatajaMaire Adler

raamessaadivaid

Kotka merepäevadetoimunud lauluvõistlusel

GRAND PRIX ja sedakaheaastase tegutsemise ajal.Repertuaar sisaldab ReinRannapi, Raimond Valgre,TõnisMägi, Kustas Kikerpuu,F.Scuberti, J.Lennoni jaP.McCartesv ning A.L.Webberijpt. laule.

Ansanbel on kujunenud väljaRevalia poistekoori ja hiljemRevalia meeskoori lauljatest.Kuna koorilaul põhineb peamiseltklassikalisel repertuaaril, oli neilnoormeestel tahtmine laulda ka

veidi kergemas stiilis. Ansambelesitab kenat mitmehäälsetmeestelaulu.On esinetud GLASGOW

Kuninglikus Kontserdisaalis.

Tarkuseteri

Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast,mida meil pole.

A. Schopenhauer (1788-1860), saksa filosoof.

Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult temal onseda küllalt.

J. Galsworthy (1867-1933), inglise kirjanik.

Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutineolukord.

M. Todd (1909-1958), ameerika filmiprodutsent.

Tõstamaa Tuuled lk 8

Õnnitleme juulikuu sünnipäevalapsi!Kui ka astuda tuleb Alma Kaimak 86 Arteerni Udu

üle aastate mäe Rodefia Vare 85 Herman Randmaaoo -- t' Helga Vestmann 76 Aleksander Sõerdargu roomu aSI ° E Ok 76 LO d M

oo oo •• oo a omla en u In a assomoodugu amuskz paev. Arno Jürgens 75 Anne Raimets

Ja et süda sul kaua Theodor Jürimaa 73 Härtsi Kivestenoor oleks veel, Laine Rand 73 Helle Pihlak

ikka tervist ja õnne Erich Soots 72jätkuks su teel.

juuli 2000

71076565606050

Tervitame uut vallakodanikkuja õnnitleme vanemaid!

Anneli Siim ja Olev Teki poegIndrek - 26.06.2000.a.

Härma poes müügil Baltic Vairase

NAISTE JALGRATTAD.

Samas avatud ka VIDEOLAENUTUS

15.- EEK-i ööpäev

Tõstamaa vallapäevad11. - 13. augustil.

Jälgi reklaami!

Ärge jätke teineteist saatusehooleks,

muredja rõõmudjagage pooleks!

Aljona PetrasevitsValdo Sutt

Tuuli PetrasevitsAgo Paalberg

Abiellumise puhul õnnitlevad:Väino, Andrei, Jaana, Leili

ja Kalju

Tõstamaa Vallavalitsus algatas21.06.2000.a. OÜ Mets ja Tare taotluseldetailplaneeringu Tõstamaa vallas Väratikülas asuva Kanistu maaüksuse

maaotstarbe muutmiseks ja maaüksusejaotamiseks ehituskruntideks.

Ainus tõeline veendumus peaks inimeselolema see,et midagi ei tohivõtta liiga tõsiselt.

S. Butler (1612-1680), inglise satiirik.

Toimetus:Lea Rannik Tõstamaa RaamatukoguAlo Adler Tallinna Tehnikaülikool

Trükkinud oü Hansaprint

tel. 96 184tel. 96231

aip@tostamaa.parnu.eealo.adler@mail.ee