kunst i kooliaste - sindi gümnaasium · sindi gümnaasiumi kunsti ainekava kunst – i kooliaste i...

Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava

Kunst – I kooliaste

I kooliastme õpitulemused kunstis

I kooliastme lõpuks õpilane:

1) tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma

mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;

2) tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab oma ja kaaslaste

töid ning väärtustab erinevaid lahendusi;

3) leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema

esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni;

4) kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning

tehnikaid;

5) tunneb lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte, käib kunstimuuseumides ja näitustel

ning arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid;

6) seostab vormi otstarbega ning väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise

põhimõtteid;

7) kirjeldab visuaalse kultuuri näiteid, tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuuri ja

õppekeskkondades ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.


Moodul Kooliastme vastava

ainevaldkonna õpitulemus

riiklikust õppekavast

1. klass 2. klass 3. klass

A. VORMIKÜSIMUSED

Inimeste, esemete ja

looduse objektide

iseloomulikud tunnused

ning peamise esiletoomine

kujutamisel.

Leiab kujutatava kõige

iseloomulikumad jooned,

valib sobiva kujutusviisi

olulisema

esiletoomiseks, paneb tähele

värvide koosmõju ja pildi

kompositsiooni;

Inimeste, olendite, esemete, nähtuste

ja sündmuste kujutamine kujutluse ja

fantaasia järgi, oma elamuse

edastamine.

- Inimese täisfiguur eestvaates, portree eestvaates.

- Loomad, linnud, okas- ja lehtpuud

eri aastaaegadel. - Tehisvormid: ehitised, sõidukid

(tasapinnalisena).

Esemete ja olendite iseloomulike tunnuste

vaatlemine ja omal viisil kujutamine

(loomingulistes töödes).

- Tegevuses inimene külgvaates (kõndimas, jooksmas jne). Portree.

- Loomad, linnud, putukad, taimed,

maapind. Ilmastikunähtused (vikerkaar, aastaajad).

- Erinevad ehitised (maja, loss, sild jne), masinad.

Elusolendite kujutamine iseloomulikus

asendis, paigal ja liikumises (temaatilistes

töödes).

- Täisfiguur keerulisemates asendites. Tegelase karakteri/ meeleolu kujutamine.

- Loomad, linnud, putukad. Taimeosad (vars,

oksad, võra, lehed jne), loodus eri aastaaegadel.

- Objektide omavahelised suurussuhted. Linn, maastik.

B. SISUKÜSIMUSED

Pildilised jutustused:

joonistus, maal,

illustratsioon, koomiks,

fotoseeria, animatsioon.

Tunneb rõõmu kunstis

mängulisest ja loovast

tegutsemisest ning katsetab

julgelt oma

mõtete ja ideede erinevaid

visuaalseid väljendusi;

Kujutatavaga seotud tunnete ja loo

edastamine, neist rääkimine.

Illustratsioonide vaatamine,

võrdlemine, ise lugude

illustreerimine.

Peategelased, kõrvaltegelased, olulise

rõhutamine (suuruse, asukoha ja värvi

abil). Sisult sobiv taust.

Piltjutustuste võrdlemine (koomiks,

animatsioon, fotoseeria, keskaegne maal).

Kaader.

C. DISAIN

Disain igapäevaelus: trükis,

tarbevorm, ruum ja ehitis

keskkonnas.

Seostab vormi otstarbega ning

väärtustab keskkonnateadlikke

kasutamise ja loomise põhimõtteid;

- Kujunduskunst, kunstniku roll esemete kujundamisel.

- Tarbevorm. Igapäevaste

tarbeesemete välimus ja otstarve. - Erinevate ruumide ja keskkondade

kirjeldamine (tuba, elamu, korter,

suvekodu, kool, muuseum, kaubanduskeskus, linnaväljak, aed,

park...).

- Raamatukujundus: kaanekujundus, illustratsioon. Illustraator. Lemmik-

raamatud.

- Erineva funktsiooniga ruumide ja kesk-kondade iseloomulikud sisustus- ja

kujunduselemendid.

- Erinevad trükised igapäevaelus (raamatud, ajakirjandus, trükireklaam,

plakatid, sildid, pakendid, kaardid),

kujunduselemendid, märgatavus, eelistused.

- Kiri: tekst ja pealkiri., initsiaal. Tähtede

kujundamine.

- Loodus- ja tehiskeskkonna visuaalse ilme seos inimese tegevusega (inimene kui looja

ja kasutaja).

- Erineva funktsiooniga hooned ja ehitised (lähiümbruses).

- Liiklus- jt lihtsad märgid.

- Teksti kujundamine. Arvutikiri. - Kujundamine teatris: lavakujundus,

dekoratsioon, kostüüm, grimm jne.

Vormi, otstarbe, materjali

ja tehnoloogia seosed ning

nende arvestamine

kujundamisel

seostab vormi otstarbega ning

väärtustab keskkonnateadlikke

kasutamise ja loomise põhimõtteid;

- Lihtsamate esemete kujundamine – kuju andmine (voolimine,

voltimine, meisterdamine, idee esitamine joonise v maketina).

- Nt: mänguasjad, ehted, nõud, tarbeesemed.

- Kujunduselementide valimine, kaunistusmotiivide loomine,

paigutamine. - Nt: kaart, pakend, köide, vaas, kott, T-

särk, vöö jne.

- Oma lähema ümbruse kujundamine, meeleolu loomine (stend, tähtpäevaks ruum,

pidulaud).

- Maketid.

D. KUNSTIMAAILM Tunneb lähiümbruse olulisi

kunsti- ja kultuuriobjekte, käib

- Mõisteid: kunst, kunstitegevus,

teos, kunstnik, maal, joonistus, skulptuur, skulptor, arhitektuur,

- Teoste sisu/temaatika (natüür-

mort/vaikelu, portree, autoportree, maastik, abstraktne kunst)

- Kunstiliigid: arhitektuur, skulptuur, maal,

graafika. - Rahvakunst, maakunst, grafiti, happening,


Kunstiteosed kohalikes

muuseumides ja kunsti-

galeriides, ajaloolised

kunstitehnikad ja

materjalid.

kunstimuuseumides ja

näitustel ning arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid;

arhitekt, foto. - Loomingu autorlus

- Eksponeerimisviisid.

- Tuttavad tehnikad ja töövõtted kunstnike töödes.

- Rahvuskultuur (rahvariided, tüüpilised

mustrid, tarbeesemed jne).

arvutigraafika, tegevuskunst, fotograafia, vitraaž, mosaiik, eksliibris.

- Näituste külastamine

Kunstiteoste, visuaalse

kommunikatsiooni ja

meedia roll ning mõju

igapäevaelus.

kirjeldab visuaalse kultuuri

näiteid, tuleb toime nii

reaalsetes kui ka virtuaalsetes

kultuurija õppekeskkondades ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.

Animafilmi, mängufilmi, reklaami,

muusikavideo, arvutimängu osa

erinevate inimeste elus.

Eeskujud, iidolid, brändid, moed, nende

kohta info saamise kanalid. Ühine ja

isiklik maitse.

Reklaamide, ajakirjanduse, veebilehtede mõju,

märgatud elemente ja reageeringud.

E. TEHNILISED

KÜSIMUSED

Erinevate kunstitehnikate

materjalid, töövõtted ning -

vahendid (nt joonistamine,

maalimine, trükkimine,

kollaaž, pildistamine,

vormimine jne).

kasutab erinevaid

joonistamise, maalimise,

pildistamise ja skulptuuri

töövõtteid ning tehnikaid;

Vormimine

(skulptuur)

Meisterdamine

Kollaaž

- Voolimine savist vms voolitavast

materjalist. Võtteid: veeretamine,

venitamine, süvendi surumine jne.

- Lihtsad ühendusmaterjalid ja -viisid,

ohutud töövõtted. - Looduslikud ja tehismaterjalid.

- Voltimine: lihtsad vormid, töövõtted.

- Rebimine, lõikamine, liimimine. Aplikatsioon.

- Erinevate struktuuride ja tekstuuride loo-

mine.

- Erinevad ühendusmaterjalid ja -viisid.

Jääkmaterjalide loov kasutamine (pakendid,

plastid, traat jm). - Looduslike materjalide kogumine, kuiva-

tamine.

- Voltimine. - Kollaažid tasapinnalistest ja ruumilistest

materjalidest. Mosaiik.

- Eri materjalidest vormide loomine (nt

papjeemašee, kipsiriie, paber jne). Alusvorm,

karkass.

- Erinevate materjalide kombineerimine.

- Taimekompositsioonid, lilleseade. - Voltimine. Origami.

- Kollaaž: valmiskujundite (fotod, väljalõiked)

kasutamine.

Maal Põhitöövõtted ja -vahendid.

Kattevärvid. Guaššmaali pintslid,

palett, värvi paksus, maalimisvõtted,

värvikihi paksus paberil jne. Värvide

segamise põhimõtted (heledale lisada

Maalimine spontaanselt ja

läbimõeldumalt. Dekoratiivse ja maalilise

pinna loomine. Kattevärvidega maali

pinnal värvide segamine.

Akvarellidega maalimine;

Kattevärvid.

Akvarellmaal, kihiti maalimine. Akvarelli

kombineerimine teiste vahenditega

(õlipastelliga alla joonistamine, pinna

täiendamine kuivalt maalides, viltpliiatsitega


tumedamat värvi).

Kriidi- ja õlipastellidega maalimine;

pastelli otsa ja laia küljega,

laialihõõrumine.

Värvipliiatsiga pinna katmine (õrn ja

intensiivne toon, ühtlase pinna

saamine).

akvarellipintsel, sulatamine.

Pastellide, värvi- ja viltpliiatsitega

maalilise pinna saamine, värvide

segamine (eri värvid üksteise peal,

liigutusmehaanika).

jne).

Kriidi ja õlipastellid. Ülemaalimine/-

joonistamine

Segatehnikad.

Vilt- ja värvipliiatsitega segatehnikad.

Joonistamine Joonistamine hariliku pliiatsi ja

viltpliiatsitega. Erineva tumedusega

pinnad.

Erineva karakteriga jooned. Joontega

pinnamustrite loomine, faktuur.

Liigutusmehaanika.

(võimalust mööda) Erinevaid

joonistusvahendeid (süsi, tušš,

arvutiprogrammid...)

Trükkimine Tempel, jäljend. Templitrükk.

Pintslitrükk.

Naturaaltrükk (puulehed vms).

Monotüüpia.

Paljundusgraafika, klišee, tõmmis. Papitrükk,

materjalitrükk.

Pildistamine ja digitehnika Fotograafia, kaader. Motiivi valimine. Foto argielus, fotokunst. Pildiseeria. Pildi skaneerimine (digitaliseerimine), arvutis

täiendamine.

Abivõtteid ja vahendeid - Joonlaua ja sirkli kasutamine. - Palett.

- Alusjoonistus. - Voolimispulk.

- Motiivide paljundamine, üle- v pealekandmine (kopeerimine, šabloon, trafarett jne).

F. Kasvatuslikud

küsimused

Töötamine iseseisvalt ja

rühmas.

Tegutseb iseseisvalt ja teeb

koostööd, arvestades

kaaslastega; kirjeldab oma ja

kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi;

- Ülesandele keskendumine, töö lõpule viimine.

- Katsetamisjulgus uue õppimisel, vajadusel abi ja suunamise palumine.

- Üksteise ideede kuulamine, teiste arvamusega arvestamine, ühisotsusteni jõudmine. - Üksteise aitamine, ühistöös oma osa eest vastutuse võtmine.

- Teistsuguse maitse, ideede, lahenduste, teostuste respekteerimine. Avatus ja tolerantsus erinevuste suhtes.

Materjalide, töövahendite

ja töökoha otstarbekas ning

teisi arvestav kasutamine.

- Töövahendite (käärid, joonlaud, valib sobiva pintsli jne) eesmärgipärane kasutamine, nende hooldamine, õigesse kohta tagasi

panemine.

- Sobivate, ohutute töövõtete kasutamine (lõikamisel, rebimisel, liimimisel, voltimisel, värvimisel jne). Laudade ja riiete kaitsmine kahjustuste eest.

- Töökoha korrastamine.

Turvaline ning

keskkonnasäästlik

tarbimine.

- Materjalide otstarbekas ja säästev kasutamine.

- Taaskasutatavate materjalide kogumine ja loov kasutamine.

- Paberi- ja papijääkide kokkukorjamine vastavasse konteinerisse viskamiseks. - Kohane käitumine erinevates keskkondades (muuseumis, raamatukogus, kirikus, internetikeskkondades jne), kahjustamata

keskkonda, segamata teisi kasutajaid, ohustamata ennast ja teisi..


Oma tööde esitlemine, selgita-

mine; kaaslaste kuulamine ja

nende tööde vaatlemine.

- Töödest jutustamine, nende kirjeldamine, isiklike tähelepanekute tegemine.

- Oma ja kaaslaste tööde võrdlemine, lahenduste erinevuste esile toomine.

- Oma valikute ja eelistuste põhjendamine.

- Loomingust/tegevusest rääkides lihtsamate ainealaste

mõistete kasutamine.

- Sallivus erinevuste suhtes.

- Töö teema/mõtte sõnastamine. - Kesksete objektide, pildielementide paigutuse, värvilahenduse

jms välja toomine.

- Idee ja teostuse suhte üle arutlemine.

– II kooliaste

II kooliastme õpitulemused

II kooliastme lõpuks õpilane:

1) tunnetab oma kunstivõimeid ja -huve; väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid

ja teadmisi; loovülesandeid lahendades visandab ja kavandab;

2) kujutab ja kujundab nii vaatluste kui ka oma ideede põhjal, kasutades visuaalse

kompositsiooni baasoskusi;

3) rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto, video,

digitaalgraafika, animatsioon jne);

4) analüüsib nüüdiskunsti teoseid, märkab erinevaid vorme ja sõnumeid, leiab seoseid tänapäeva

eluga ning on avatud erinevate kultuuriilmingute suhtes;

5) mõistab tehismaailma ja selle kasutaja suhet; peab silmas eesmärgipärasust, uuenduslikkust,

esteetilisust ja ökoloogilisust;

6) mõistab kultuuriväärtuste ja -keskkonna kaitse olulisust;


7) leiab infot kunstiraamatutest ja eri teabeallikatest, uurib ja võrdleb eri ajastute kunstiteoseid;

8) märkab sõnumeid, analüüsides meediat ja reklaami; arutleb visuaalse infoga seotud nähtuste

üle ruumilises ja virtuaalses keskkonnas. Tegutseb eetiliselt ja ohutult nii reaalsetes kui ka

virtuaalsetes kultuurikeskkondades.





A. SISUKÜSIMUSED


joonistus, maal,



Tunnetab oma kunstivõimeid

ja -huve; väljendab visuaalsete

vahenditega oma mõtteid,

ideid

ja teadmisi; loovülesandeid

lahendades visandab ja

kavandab

- Piltkiri. - Pilti täiendav tekst (nt vana-Egiptuse

pinnakunst, kaasaegne kunst).

- Piltjutustustes (koomiks, storyboard, film, fotoseeria, reklaam), plaanide

vaheldus, meeleolu ja pinevuse loomine.

- Kunstiteose teema ja pealkiri. - Piltjutustusi kunstiloost (nt erinevad

stseenid keskaja maalil, Egiptuse friisid,

surmatants).

B. VORMIKÜSIMUSED


looduse objektide



kujutamisel.

Kujutab ja kujundab nii

vaatluste kui ka oma ideede

põhjal, kasutades visuaalse

kompositsiooni baasoskusi

- Inimese kujutamine tegevuses, erinevas

elu- ja töökeskkonnas.

- Objektide kujutamine vaatluse,

võrdlemise ja mälu põhjal, endale oluliste

visuaalsete tunnuste järgi.

- Täisfiguuri ja näo proportsioonid.

- Esemete kujutamine vaatluse järgi,

arvestades nende kuju, suurussuhteid ja

paiknemist üksteise ja vaataja suhtes.

- Inimeste eripära (vanus, rass, rahvus jm)

kujutamine lihtsustatult.

- Liikumise kujutamine, liikumise mulje

loomine, animatsiooni põhimõte.

Kompositsioon - Kompositsiooni elemendid (punkt, joon,

pind, värv, vorm jne). - Kompositsiooni tasakaal, tervik.

- Pildi dominant.

- Sümmeetria ja asümmeetria.

- Erinevate kompositsiooniliste lahenduste mõju.

- Piiratud ja piiramata pinnad.

- Dünaamiline ja staatiline kompositsioon.

Värv

Valgus-vari

- Ühe värvi erinevad varjundid (nt kolla-kas-, sinakas-, pruunikasroheline);

nimetamise võimalusi (taevasinine,

sidrunkollane jne). - Valguse ja värvide muutumine looduses

päeva/aasta jooksul.

- Kolmanda astme värvide saamine I ja II astme värvide segamise teel.

- Piiratud arvu värvidega maalimine (ka

monokroomselt).

- Koloriit (sh soe ja külm), värviharmoo-niad.

- Vastandvärvid.

- Varju tekkimine, langev vari (nt varju-teater, siluetid).


Perspektiiv - Plaanilisus pildi pinnal. - Ruumilisus pildil, pildiruum. - Esemete mahulisuse kujutamine, pöörd-

kehad.

- Kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt.

C. DISAIN

Disain igapäevaelus:

trükis, tarbevorm, ruum ja

ehitis keskkonnas.

Mõistab tehismaailma ja selle

kasutaja suhet; peab silmas

eesmärgipärasust,

uuenduslikkust,

esteetilisust ja ökoloogilisust

- Ruumi kujunduse seos otstarbega (oma tuba, klass, mänguväljak jt).

- Tarbekunsti liigid (keraamika, klaasi-

kunst, nahakunst, ehtekunst).

- Moodul, moodulsüsteemid (nt lego, mööbel).

- Raamatukujundus (köide, kaas, illustrat-

sioon, initsiaal, vinjett, eksliibris).

- Traditsioon ja uuenduslikkus disainis (tuntud tootemargid, uus vorm, materjal,

funktsioonid).

- Pakend, ümbris (vorm, kiri, värvi-lahendus, seos tootega).

- Kirja kujundamine (jooniskiri, fantaasia-

kiri).



nende arvestamine

kujundamisel

- Disainimine kui protsess (lähteülesanne,

taustauuring, ideed, makett, testimine,

parandamine).

- Elukeskkonna parandamine kunsti,

disaini ja arhitektuuri kaudu

(kasutusmugavus, toimivus).

- Sama funktsiooniga esemete disaini

võrdlus.

D. KUNSTIMAAILM

Tutvumine kunstipärandi ja

tänapäeva kunstiga

(ajaloolised ja kaasaegsed

kunstitehnikad ja materjalid)

Analüüsib nüüdiskunsti

teoseid, märkab erinevaid

vorme ja sõnumeid, leiab

seoseid tänapäeva

eluga ning on avatud erinevate

kultuuriilmingute suhtes

- Eesti rahvakunst ja ehituskultuur. Linna- ja taluarhitektuur.

- Eesti kunsti tähtteosed. - Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed maailmas.

Kunstiteos, erinevad

vormid, väljundid,

esitusviisid.

- Virtuaalne kunst. - Tegevuskunst.

- Idee esitamine joonise v maketina.

- Installatsioon. - Monument, pisiplastika, seinamaal,

miniatuur.

- Vitraaž.

- Kunstiteose unikaalsus ja/või paljunda-

tavus (originaal, koopia, reproduktsioon,

tiraaž, seeria, võltsing).

- Grafiti.

Kunstiteose vaatlus ja

analüüs

leiab infot kunstiraamatutest ja

eri teabeallikatest, uurib ja

võrdleb eri ajastute

kunstiteoseid

- Teoste ainestik (portree, natüürmort,

maastik, abstraktne kunst).

- Teose sisulised ja vormilised elemendid.

- Värv, vorm, struktuur visuaalse keele väljendusvahenditena.

- Konkreetne ja abstraktne kunstis.

- Fragment ja tervik.

Keskkond: loodus,

ehituskunst, disain.

- - Huvitavad funktsionaalsed ja dekoratiiv-sed objektid, märgid ja kirjad

linnaruumis.

-


E. VISUAALNE

KOMMUNIKATSIOON.

MEEDIA

Reaalsed ning virtuaalsed

kunsti- ja

meediakeskkonnad.

Märkab sõnumeid, analüüsides

meediat ja reklaami; arutleb

visuaalse infoga seotud

nähtuste

üle ruumilises ja virtuaalses

keskkonnas. Tegutseb eetiliselt

ja ohutult nii reaalsetes kui ka

virtuaalsetes

kultuurikeskkondades

- Kujundusvõtteid arvutimängus, filmis, reklaamis jne.

- Filmide, arvutimängude, koomiksite ja reklaamide pildikeel.

- Piltide, teksti, heli ja liikumise

koosmõju.

- Kujundite, märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis.

Mõisteid

(ainealane baassõnavara)

- Visand, kavand. Molbert. Portfoolio. - -

F. TEHNILISED

KÜSIMUSED


materjalid, töövõtted ning

-vahendid

Rakendab erinevaid

kunstitehnikaid (maal,

joonistus, kollaaž, skulptuur,

foto, video,

digitaalgraafika, animatsioon

jne);

Abivõtted ja

-vahendid

- Kavandamine kui protsess ideede aren-damiseks.

- Töö joonlaua ja sirkliga. Geomeetrilisi konstruktsioone (nt ringi jagamine osa-

deks).

- Kavandamine lähtuvalt tehnika võima-lustest ja piirangutest.

Vormimine

(skulptuur)

Meisterdamine

Kollaaž

- Skulptuuride modelleerimine savist ja lõikamine pehmetest materjalidest (vahtplast jne). Keraamika. Reljeef.

- Erinevate tehnikate ja materjalide paindlik kasutamine (ka omavahel kombineeritult) segatehnikad, - Moodulelementidest struktuurid looduslikest ja tehismaterjalidest.

- Kollaaž.

- Installatsioon. Erinevaid väljendusvahendeid ja materjale (lumi, liiv, tuli, valgus, vari, valmisesemed jne).

Maal - Maalimine kattevärvide ja akvarellidega. Tööd kriidi- ja õlipastellidega, värvi- ja viltpliiatsitega.

Akvarellitehnikad: kihiti märjalt märga maalimine, pinnaefektide loomine.


Joonistamine - Joonistamine grafiit-, värvi-, vilt- ja pastapliiatsiga. Faktuurid.

- Grafiitpliiatsite tähistused.

Arvuti joonistusprogramme. Raster- ja vektorgraafika eripärad ja võimalused.

Trükkimine - Graafikatehnikad: kõrgtrükk (nt papi-,

materjali-, linooltrükk) ja lametrükk (mono- ja diatüüpia).

Pildistamine. Digitehnikad - Foto. Sama objekti pildistamine (eri

vaatenurgast, eri kella- v aastaajal).

- Olulisemad pilditöötlusvõtted. Video, digitaalgraafika ja animatsiooni

tehnikad ning töövõtted.

G. KASVATUSLIKUD

KÜSIMUSED


rühmas

tegutseb iseseisvalt ja teeb

koostööd, arvestades

kaaslastega; kirjeldab oma ja

kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi;

- Koostöö tegemine ühise tulemuse nimel, üksteisega arvestamine, kompromisside saavutamine. - Kunstitegevuste kaudu oma võimete tundmaõppimine ja arendamine, oma tugevuste ja nõrkuste teadvustamine

Materjalide, töövahendite ja

töökoha otstarbekas ning teisi

arvestav kasutamine.

- Töökoha otstarbekas organiseerimine ja selle korrashoid.

Turvaline ning

keskkonnasäästlik tarbimine. - Loodust säästva tarbimise põhimõtted.

- Inimese tegevuse osa keskkonna esteetilises ilmes.

Väärtused, hoiakud. - Omakultuuri kõrval kohaliku kultuuri väärtustamine. Rahvuskultuurides erinevuste hindamine väärtustena.

- Jälgib, et oma tegevusega ei kahjusta kultuuriväärtusi.


– III kooliaste

III kooliastme õpitulemused

III kooliastme lõpuks õpilane:

1) tunnetab ja arendab teadlikult oma kunstialaseid võimeid; loovülesannetes leiab erinevaid

lahendusvariante ja isikupäraseid teostusvõimalusi, esitleb tulemusi ning põhjendab

valikuid;

2) kasutab ideest lähtudes sihipäraselt mitmekesiseid visuaalseid väljendusvahendeid. Kasutab

kunsti õppides ning loovas praktikas tehnoloogiavahendeid;

3) tunneb Eesti ja maailma kultuuripärandi olulisi kunstiteoseid. Võrdleb eri ajastute kunsti

näiteid, kirjeldades ning mõtestades sõnumite, väljendusvahendite ja hinnangute

muutumist kultuuriajaloo vältel;

4) analüüsib looduslikke ja tehiskeskkondade objekte ning nendevahelisi seoseid

ökoloogilisest, esteetilisest ja eetilisest vaatepunktist. Mõistab disaini kui protsessi, mille

eesmärgiks on leida probleemile uus ja parem lahendus;

5) kasutab visuaalse kommunikatsiooni vahendeid, arutleb pildikeele kultuuriliste märkide üle;

6) teadvustab kunsti rolli ühiskonnas. Seostab omavahel kultuuri, ühiskonna ning teaduse ja

tehnoloogia arengut;

7) mõistab, et nüüdiskunst väljendub paljudes erinevates meediumites ja kõnetab vaatajat laias

teemade ringis.






A. SISUKÜSIMUSED


joonistus, maal,



Tunnetab ja arendab teadlikult

oma kunstialaseid võimeid;

loovülesannetes leiab erinevaid

lahendusvariante ja isikupäraseid

teostusvõimalusi, esitleb

tulemusi ning põhjendab

valikuid;

- Värvisümboolika - Tuntumad sümbolid (kristlikus) kunstis.

- Tuntud sündmuste kujutamine, kunstni-ku vaatenurk.

- Sümbolite tähenduse muutumine (nt vikerkaar, haakrist, viisnurk).

- Allegooria ja tsitaat kunstis. - Metafoorid reklaamis (omaduste ülekanne

teisele nähtusele).

B. VORMIKÜSIMUSED


looduse objektide



kujutamisel.

Kasutab ideest lähtudes

sihipäraselt mitmekesiseid

visuaalseid väljendusvahendeid.

Kasutab

kunsti õppides ning loovas

praktikas tehnoloogiavahendeid;

- Kujutatava vormide lihtsustamine,

üldistamine.

- Vormide allutamine kindlale stiilile.

- Vormi deformeerimine karakteersuse

huvides.

- Realism, abstraheerimine, abstraktsionism.

- Liikumise kujutamise viise, liikumisillu-

sioonid (nt futurism, animeerimine, op-kunst).

Kompositsioon - Kaader ja kadreerimine (ka foto- ja

videokunstis): üldplaan, detail.

- Kompositsiooniskeemid (kolmnurk,

diagonaal, kuldlõige).

- Komp elemendid ja teose ülesehitus ruu-

milises teoses (skulptuur, arhitektuur, disain).

Värv

Valgus-vari

- Värvide kontrastid, vastastikused mõjud,

kooskõlad ja tasakaal. - Pildi värvianalüüs.

- Erinevad värvinimed (ooker, türkiis jne).

- Värv ja värvus.

- Värvide optiline segunemine. - Värviline valgus (värvilise valguse põhi-

värvid).

- Varju värv (maalidel, fotodel, looduses). - Varjude rütmid, vari komp. elemendina.

- Värvide psühhofüsioloogiline mõju (sh

külmad-soojad, eenduvad-taanduvad, kerged-rasked värvid).

- Esemete modelleerimine pinnal valguse ja

varjuga.

Perspektiiv - Õhu- ja värviperspektiiv.

- Joonperspektiiv ühe koondpunktiga. - Perspektiiv kahe koondpunktiga. - Erinev vaatepunkt (konna- ja linnupers-

pektiiv), rakurss.

C. DISAIN

Disain igapäevaelus:

trükis, tarbevorm, ruum ja

ehitis keskkonnas.

- Kujunduse läbiv stiil.

- Teksti ja pildi koosmõju (plakat, pakend, raamatukaas, veebileht jne).

- Kiri kui kunst, kirjakunst (sh kalli-graafia).

- Märk ja sümbol (logo, piktogramm,

peremärk).

- Olulisemad arhitektuuri ja disaini näited

Eestis. - Disain linnaruumis (sh tekstid ja reklaa-

mid). - Komplekt, ansambel (nt mööbel, serviis).

- Disaini valdkondi: graafiline, keskkonna

disain (sh ruumi-, maastikukujundus), tarbekunst, tootedisain, moe-, autodisain

jne. - Disaini ökoloogilisus, esteetilisus ja eetili-

sus.

- Disaini ja ahitektuuri rahvusvahelised

suundumused (elustiilid, minimalism,

ökostiil)




nende arvestamine

kujundamisel

- Erineva funktsiooniga trükised, nende ül, kujundus.

- Kirjatüübi (šrifti, fondi) valik vastavalt

kontekstile. Kirjaoptika.

- Inimese ja ruumilise keskkonna suhted, disain kui probleemilahendus.

- Ergonoomika.

- Visuaalse reklaami sihtgrupi arvestamine kujundamisel.

D. KUNSTIMAAILM

Tutvumine kunstipärandi ja

tänapäeva kunstiga

( ajaloolised ja kaasaegsed

kunstitehnikad ja materjalid)

- Erinevate kultuuride kunstiajaloo tuntu-mate teoste näiteid.

- Eesti kunsti suurkujud ja teosed. - Nüüdiskunsti olulised suunad ja aktuaalsed teemad.

Kunstiteos, erinevad

vormid, väljundid,

esitusviisid.

- Kohaspetsiifiline kunst.

- Maakunst. - Kehakunst.

- Videoinstallatsioon.

- Traditsioonilised kunstiliigid ja piiride

hajumine. - Kõrg- ja populaarkunst.

- Karikatuur, sarž.

- Tegevuskunst (happening, performance).

- Kunstisündmuse, tegevuskunsti doku-menteering.

- Esitluse osi: valgus, ruum, heli, tekst.

Kunstiteose vaatlus ja

analüüs

- Kunstiteose sõnum ja kontekst.

- Autori seos kujutatava sündmuse, inime-

se, kunstistiiliga.

- Stiil (ajastu ja isiku stiil).

- Ajaloosündmus kunstis, dokumentaalsus

ja fiktsioon.

- Kunst peegeldamas ühiskonna, teaduse ja

tehnoloogia arengut.

- Tsitaadid kunstis. - Teose/eseme tähenduse muutus eri

situatsioonides.

Keskkond: loodus,

ehituskunst, disain.

- - Kodukoha ilme kaasajal ja minevikus (fotod ja maalid ajalooliste dokumenti-

dena).

-

E. VISUAALNE

KOMMUNIKATSIOON JA

MEEDIA.

Reaalsed ning virtuaalsed kunsti- ja

meediakeskkonnad.

- Väljendusvahendite vastavus ideele, ots-tarbele ja sihtgrupile.

- Kunstnike, kunstiajaloolaste, disainerite ja arhitektide erialane töö.

- Isiklik stiil ja identiteet, selle kajastus riietuses, enda esitluses suhtluskeskkon-

dades jne.

Mõisteid

(ainealane baassõnavara)

- Visand, eskiis, skits, etüüd. - -


F. TEHNILISED

KÜSIMUSED


materjalid, töövõtted ning

-vahendid

-

Abivõtted ja

-vahendid

- Visandid kui eeltöö või abivahendid. - -

Vormimine

(skulptuur)

Meisterdamine

Kollaaž

- Skulptuur. Modelleerimine ja konstrueerimine mitmesugustest pehmetest, kalgenduvatest ja tahketest materjalidest (nt savi,

papjeemašee, paber, papp, plastid, puit, traat jne). - Kollaaž.

- Assamblaaž.

- Installatsioon. - Erinevaid väljendusvahendeid ja materjale (lumi, liiv, tuli, valgus, vari, valmisesemed jne).

Maal - Maalimine spontaanselt ja kavandi alusel.

Joonistamine Joonistamine söe, tuši ja värviga, sule ja pintsliga.

Trükkimine - Paljundusgraafika: kõrg- ja sügavtrükk (vastavalt võimalustele).

Pildistamine. Digitehnikad - Foto protsessi osana, eksperimentide ja valminud mudelite dokumenteerimiseks.

- Sama objekti jäädvustamine erinevas kontekstis.

Digitaalsed tehnoloogiad (foto, video, animatsioon, digitaalgraafika).

F. KASVATUSLIKUD

KÜSIMUSED


rühmas.

Materjalide, töövahendite ja

töökoha otstarbekas ning teisi

arvestav kasutamine.

-

Turvaline ning - Loodust säästva tarbimise põhimõtted.

- Inimese tegevuse osa keskkonna esteetilises ilmes.


keskkonnasäästlik tarbimine.

Väärtused, hoiakud. - Loovtegevuste väärtustamine eneseväljendusvahendina.

- Maailmakultuuri mitmekesisuse väärtustamine.

- Autorikaitse reeglite teadvustamine ja arvestamine. - Autori vabadus ja vastutus.

Gümnaasium

Gümnaasiumi lõpetaja:

1) seostab kunsti arengusuundi ja ilminguid ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse,

tehnoloogia jm mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;

2) tunneb visuaalse kultuuri kui valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade

tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne kommunikatsioon jne);

3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii

ajaloos kui ka tänapäeval;

4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning

visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;

5) tõlgendab ning analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal,

installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst) ning märkab nüüdiskunsti seoseid teiste

valdkondadega (nt meedia, reklaam, poliitika);

6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini;

analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;

7) püstitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi,

arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;

8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi


väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning julgeb

eksperimenteerida;

9) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonnaja

kultuuripärandi kaitse nõudmisi;

10) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades ainealast terminoloogiat.

I kursus „ Kunsti ajalugu ja muutuv olemus“

Õppesisu

1. Kunsti roll eri ajastutel.

Kunstikultuuri üldistav ajatelg

Kunstnik ja tema kaasaeg. Kunstiteos ja vaataja.

Kunstiteoste sõnum ja vorm eri ajastutel.

Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.

Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne).

Kunsti tekkimine. Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia. Egiptus.

Antiikaja kunst. Vana-Kreeka. Vana-Rooma.

Keskaja kunst. Romaani stiil. Gooti stiil. Kunst ja religioon.

Renessanss. Vararenessanss. Kõrgrenessanss. Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja teadus. Trükikunsti leiutamine.

Barokk. Kunst kiriku ja valitsejate teenistuses. Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja valgustusajastu ideed.

Sama sajand, erinevad vaated. Romantism. Mäss korra vastu. Realism. Tõearmastus. Juugend. Tervikliku stiili taotlus.

2. Ajastute kunsti võrdlevad teemad

Värvikasutus ja kompositsioon teoste sõnumi teenistuses.

Eri ajastute kunsti ja muusika kokkukõlad.

Illusioonid ja emotsioonid kunstis.

Inimene kunstis: staatus, suhted, tegevused.

Õukonnakunstist argielu kujutamiseni.

Pildilised sümbolid koopamaalist grafitini.

Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, boheem, staar jne.


Kunstiinstitutsioonid. Tuntuimad galeriid ja muuseumid.

Valitud teemad toetavad kunsti kui nähtuse mõistmist eri ajastutel erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt.

Valida kuni kolm teemat.

3. Loomingulised ja uurimuslikud projektid, õppekäigud

Käsitletavate teemade endast ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine. Isiklik vaatenurk.

Visuaalse materjali kogumine, süstematiseerimine ja analüüsimine.

Oma ideega sobivate väljendusvahendite valimine ja töö tegemine (joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, performance jne).

Töö esitlemine ja oma valikute põhjendamine.

Kunstiteose analüüs ja loov interpreteerimine.

Projektid ja õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.

II kursus „Nüüdiskunsti sünd ja arengusuunad“

Õppesisu

1. Kunsti muutumine

Kunst moderniseeruval ajastul. Usk ühiskonna ja kunsti progressi.

Tehnoloogia ja linnastumise võidukäik. Modernistlik arhitektuur ja tööstusdisain. Funktsionalism.

Fotograafia ja illustreeritud ajakirjanduse levik ning mõju kunsti muutumisele.

Modernistliku kunsti suunad: impressionism, postimpressionism, fovism, ekspressionism, futurism,

kubism, konstruktivism, funktsionalism, abstraktsionism, dada, sürrealism. Isikuvabaduse manifestatsioon.

Abstraktne versus figuratiivne kunst. Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst. Puhas kunst väljaspool elu: abstraktne

ekspressionism, minimalism, opkunst jne. Kunst ja sotsiaalsed liikumised.

Postmodernism ja nüüdiskunst. Vaatenurkade paljus.

Popkunst. Hüperrealism. Igapäevaelu tungimine kunsti. Happening, kehakunst, maakunst. Kontseptualism, idee kui kunst. Kunstiteose kui objekti kadumine.

Kunstiliikide piiride hajumine. Postmodernistlik kunst. Mäng minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia.

Sotsiaalkriitiline kunst. Kunstnike ja vaatajate koostöö. Kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.

Kunstimeediumide paljus. Maalikunst. Installatsioon. Fotokunst. Videokunst. Performance. Kunst linnaruumis. Interaktiivne meediakunst. Netikunst.


Keskkond. Disain. Visuaalne meedia.

Inimsõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomine: linnaplaneerimine, arhitektuur, maastikuarhitektuur, tootedisain, graafiline disain jne.

Disainimine kui probleemilahendus. Erinevad vaatenurgad: funktsionaalsus ja esteetika, eetiline ja kultuuriline sõnum. Innovatsioon ning keskkonnateadlikkus

disainis ja arhitektuuris.

Meediakeskkond. Meediatarbija kui mõjutaja ja mõjutatav. Erinevad suhtluskeskkonnad. Väljendusvahendid visuaalses kommunikatsioonis.

Muinsus- ja keskkonnakaitse ning autoriõiguste probleemistik.

2. Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad

Abstraktsus ja kujutavus kunstis: vorm, kujund, värv, tähendus.

20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini. Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.

Kunsti suunad/stiilid ja paralleelid teistes kunstiliikides: muusika, film, kirjandus, teater jt. Kunstiajaloo stiilide ja teoste tsitaadid nüüdisaja kunstis ja

visuaalkultuuris.

Disaini muutumine: puhtast vormist ning funktsioonist emotsioonide ja fantaasiateni.

Kunsti, arhitektuuri ja disainiga seotud elukutsed.

Valitud teemad aitavad mõista nüüdiskunsti erinevaid ilminguid. Valida kuni kolm teemat.

3. Loomingulised ja uurimuslikud projektid, õppekäigud

Käsitletavate teemade endast, oma kogemustest ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine.

Visuaalse materjali kogumine, süstematiseerimine ja analüüsimine.

Oma ideega sobiva väljendusvahendi valimine ja töö tegemine (joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalpilt, video, performance jne).

Pildi ja teksti koosmõjud (graafiline kujundus, logo, kirjakujundus). Probleemilahenduslikud disainiülesanded (mudel, joonis, eksperiment materjalidega jne).

Töö esitlemine ja oma valikute põhjendamine.

Kunstiteose analüüs ja loov interpreteerimine.

Projektid ja õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.


I kursus „Kunsti ajalugu ja muutuv olemus“

II kursus „Nüüdiskunsti sünd ja arengusuunad“

Õpitulemused

Kursus

Kujundava hindamise kriteeriumid

1. tase 2. tase 3. tase

1) seostab kunsti arengusuundi ja ilminguid

ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse,

tehnoloogia jm mõjudega; on salliv

kultuurierinevuste suhtes;

I

kursus

A1-1. A1-2. A1-3.

II

kursus

B1-1. B1-2. B1-3.

2) tunneb visuaalse kultuuri kui valdkonna

ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade

tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne

kommunikatsioon jne);

I

kursus

A2-1. A2-2. A2-3.

II

kursus

B2-1. B2-2. B2-3.

3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri

mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos

kui ka tänapäeval;

I

kursus

A3-1. A3-2. A3-3.

II

kursus

B3-1. B3-2. B3-3.

4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis

vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset

vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste

ajalist ja stiililist kuuluvust;

I

kursus

A4-1. A4-2. A4-3.

II

kursus

B4-1. B4-2. B4-3.

5) tõlgendab ning analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja

erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon,

video, kohaspetsiifiline kunst) ning märkab

nüüdiskunsti seoseid teiste valdkondadega (nt

meedia, reklaam, poliitika);

I

kursus

A5-1. A5-2. A5-3.

II

kursus

B5-1. B5-2. B5-3.

6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja

keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini;

analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja

visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;

I

kursus

A6-1. A6-2. A6-3.

II

kursus

B6-1. B6-2. B6-3.

7) püstitab iseseisvalt loomingulisi ja

uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi,

arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;

I

kursus

A7-1. A7-2. A7-3.

II

kursus

B7-1. B7-2. B7-3.

8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid

visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning

tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning

julgeb eksperimenteerida;

I

kursus

A8-1. A8-2. A8-3.

II

kursus

B8-1. B8-2. B8-3.


9) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab

kunstniku vastutust; arvestab keskkonna-ja

kultuuripärandi kaitse nõudmisi;

I

kursus

A9-1. A9-2. A9-3.

II

kursus

B9-1. B9-2. B9-3.

10) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi,

kasutades ainealast terminoloogiat. I

kursus

A10-1. A10-2. A10-3.

II

kursus

B10-1. B10-2. B10-3.

kunst i kooliaste - sindi gümnaasium · sindi gümnaasiumi kunsti ainekava kunst – i kooliaste i...

Documents