kunda linna eelarvestrateegia aastateks 2017-2021 · 2016. 10. 12. · 1.1. eesti makromajandus...

KUNDA LINNA

EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS

2017-2021

Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18

2

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................................ 2

1. Sotsiaalmajandusliku keskonna analüüs ja prognoos ......................................................... 3

1.1. Eesti makromajandus ................................................................................................... 3

1.2. Kunda linna majanduslik areng ................................................................................... 5

1.3. Prognoosi eeldused ...................................................................................................... 7

2. Põhitegevuse prognoos ....................................................................................................... 7

2.1. Põhitegevuse tulud ....................................................................................................... 7

2.2. Tulud kaupade ja teenuste müügist ............................................................................. 9

2.3. Saadavad toetused tegevuskuludeks ............................................................................ 9

2.4. Põhitegevuse kulud ...................................................................................................... 9

3. Põhitegevuse tulem ........................................................................................................... 11

4. Investeerimistegevus ......................................................................................................... 12

5. Eelarve tulem .................................................................................................................... 14

6. Finantseerimistegevus ....................................................................................................... 15

7. Likviidsete varade muutus ................................................................................................ 16

8. Kokkuvõtte ........................................................................................................................ 16

9. Rahandusministeerimi vormid .......................................................................................... 17


3

Sissejuhatus

Kunda linna juhtimise lähtealuseks on 2015. aastal korrigeeritud linna arengukava ja

eelarvestrateegia. Arengukava on alus linnaeelarve prioriteetide määramisel. Eelarve kaudu

tagatakse linna arenguks vajalikud ressursid, otsuste elluviimise ajakava ning jätkusuutlik

investeerimisvõime. Kunda linna arengukavas püstitatud eesmärkide ja vastavate tegevuste

elluviimiseks on vajalik kindlustada linna tulubaasi stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning finantsiline

iseseisvus.

Linna eelarvestrateegia koostamise peaeesmärgiks on kindlustada eelarvepoliitika pikemaajalise

jätkusuutliku arengu tagamine ning iga-aastane tulude/kulude planeerimine. Eelarvestrateegia

annab rahalised orientiirid linna võimalustest arengukavas kavandatud tegevuste realiseerimiseks.

Käesolev eelarvestrateegia on koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse

(edaspidi KOFS) § 20 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 372 alusel.

Eelarvestrateegia on koostatud 2017-2021 eelarveaastateks ning seda korrigeeritakse igal aastal

tulenevalt majanduskeskkonnas toimuvatest muutustest.

Eelarve strateegia on eelkõige finantsplaan, mis on aluseks prognoosimaks tulevaste aastate

rahalisi võimalusi Kunda linna ja ka aluseks järgnevate aastate eelarve koostamisel.

Eelarvestrateegias esitatakse:

sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos;

linna majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;

eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks

kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud,

eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused

ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike

finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade

muutus;

linna põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja

eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu

seisuga;

linna tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja

eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga.

Statistiline informatsioon on saadud Kunda linna eelarve täitmise aruannetest,

Rahandusministeeriumist, Rahvastikuregistrist ja Statistikaametist.

1. SOTSIAALMAJANDUSLIKU KESKONNA ANALÜÜS JA PROGNOOS

1.1. Eesti makromajandus

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab Rahandusministeeriumi prognoosi põhistsenaariumi

kohaselt 2016. aastal 2% ja 2017. aastal 3%. Rahandusministeerium on käesoleva ja järgmise aasta

inimeste arvu edasisele kasvule. Seetõttu ootame hõivatute arvu vähenemist tööealise rahvastiku

kahanemise tõttu. Seda kompenseerib osaliselt töövõimereformi rakendumine, mis aitab osalise

töövõimega inimestel tööturule tagasi tulla, pakkudes neile erinevaid aktiveerimismeetmeid. Kuna

võib arvata, et tööturule naasvate töövõimetuspensionäride oskused ei vasta tööturu vajadustele

ning ettevõtete võimekus nende palkamiseks on esialgu madal, siis kaasneb reformiga

esmajärjekorras tööpuuduse suurenemine alates 2017. aastast. Töövõimereformi positiivne mõju

läbi täiendava hõivatute arvu suureneb järk-järgult.


4

Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt

muutunud ning kasv püsis 2015. aastal 6% juures. Palgakasv on kiirem keskmisest madalama

palgaga harudes, samuti on aasta jooksul suurenenud palgaarengute erinevused sektorite vahel.

Palgakasv on selgelt ületanud tootlikkuse kasvu ning mõjutanud ettevõtete hinnakonkurentsivõimet

negatiivselt. Samas ei ole kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega,

peamiselt Soomega, oodata palgasurvete olulist alanemist. Seetõttu eeldame, et käesoleval aastal

palgakulude suhe SKPsse püsib praegusel tasemel, kuid hakkab pikemas perspektiivis alanema,

millele aitavad kaasa ka tööjõumaksude langetused. Reaalpalga kasv aeglustub käesoleval aastal

nominaalpalgast kiiremini inflatsiooni taastumise tõttu.

Riskid:

Eesti kaubanduspartnerite oodatust nõrgem kasv võib aeglustada kasvu töötlevas tööstuses

ja eksportivates teenindusharudes. See mõjutab investeerimisaktiivsust ja tööhõivet ning

suurendab ettevõtjate ja tarbijate ebakindlust, mis võib omakorda pärssida siseturule

suunatud tegevusalade kasvu.

Ootamatud tagasilöögid välisnõudluses võivad mõjuda negatiivselt tööturu arengutele,

samuti ei tarvitse palgatõus jätkuda töötajate poolt oodatud kiirusel. Need tegurid võivad

vähendada nii ostujõudu kui tarbimisjulgust.

Peamiste kaubanduspartnerite nõudluse taastumine võib kujuneda oodatust aeglasemaks

Ukraina kriisi tõttu.

Palgakulude suhteliselt kiire kasv võib kaasa tuua eksportivate ettevõtete konkurentsivõime

halvenemise välisturgudel.

Väliskaubandusmahtusid võib oluliselt mõjutada välistellimuste kõikumine suurettevõtetel,

kelle toodangul on oluline osa Eesti ekspordis.

Stagneerunud välisnõudlus ei taastu vastavalt praegustele prognoosidele ning võimalikud

ELi kaubandussanktsioonid Venemaa suhtes annavad tagasilöögi kogu Baltikumi ja Soome

majandusele.

Töötuse edasine vähenemine on siiski takistatud töötute kvalifikatsiooni mittevastavuse

tõttu tööturu tegelikele vajadustele.

Prognoositust nõrgem väliskeskkond sunnib vähendama töötundide arvu töötaja kohta

tööstussektoris, mis piirab keskmise kuupalga kasvu võimalusi.

Olulisemad

majandusnäitajad tegelik prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos üleminek

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

SKP jooksevhindades (mln €) 20 461 21 295 22 561 23 985 25 426 26 888 28 193

SKP püsivhindades (mln €) 17 594 17 940 18 477 19 078 19 655 20 214 20 638

SKP reaalkasv 1,1% 2,0% 3,0% 3,3% 3,0% 2,8% 2,1%

SKP nominaalkasv 2,5% 4,1% 5,9% 6,3% 6,0% 5,7% 4,9%

Tarbijahinnaindeks -0,5% 0,3% 2,7% 2,9% 2,8% 2,8% 2,7%

Hõive (tuh inimest) 640,9 635,2 634,8 633,2 631,8 631,7 626,9

Hõive kasv 2,6% -0,9% -0,1% -0,3% -0,2% 0,0% -0,7%

Tööpuudus 6,2% 6,6% 7,6% 8,8% 9,7% 9,8% 10,1%

Tööviljakuse kasv -1,5% 2,9% 3,1% 3,5% 3,2% 2,9% 2,9%

Keskmine kuupalk (€) 1 065,0 1 117,1 1 169,6 1 233,9 1 304,5 1 375,6 1 453,2

Palgakasv 6,0% 4,9% 4,7% 5,5% 5,7% 5,5% 5,6%

Sotsiaalmaks (mln EUR) 2 392,8 2 525,0 2 620,0 2 745,0 2 900,0 3 065,0 3 213,7

Joonis 1. Rahandusministeeriumi 2016.a. kevadine prognoos


5

1.2. Kunda linna majanduslik areng

Kunda linn asub Lääne-Viru maakonnas Põhja-Eestis klindiastangu serval, Soome lahe kaldal.

Põhja poolt piirab linna Toolse ja Letipea neemede vahel asuv Kunda laht, kuhu suubub ka

Kunda jõgi. Kolmest ülejäänust ilmakaarest piirneb linn Viru-Nigula vallaga. Linna pindala on

9,88 km². Kunda linn asub maakonnakeskusest Rakverest 26 km kaugusel, Peterburi maanteeni

on 15 km. Tallinnasse on Kundast 107 km, Narva 98 km. Kunda piirkond on üks vanimaid

pideva asustusega piirkondi Eesti aladel. Esimesed kirjalikud teated Kunda (Gundas) kohta

pärinevad 1241. aastast. Linnaõigused sai Kunda 1938. aastal Kunda linna arengus on oluline

osa olnud 1870. aastal tegevust alustanud tsemendivabrik, mis 1895. aastaks oli kujunenud juba

tehaseks. Tänu Kunda sadamale on Kunda linn ka oluline transiidipiirkond.

Kunda linna elanike arv on pidevalt vähenenud seisuga 01. jaanuar 2016 oli kokku 3204, sh

lapsi vanuses 0-19 oli 612, tööealisi elanike vanuses 20-64 oli 723 ja eakaid vanuses 65 ja

vanemad 723.

Joonis 2. Elanike arv seisuga 1. jaanuar (allikas: Rahvastikuregister)

Joonis 3. Elanike vanuselina koosseis (allikas: Statistikaamet)

36803609

3509

33593310

3204

2900

3000

3100

3200

3300

3400

3500

3600

3700

3800

2011 2012 2013 2014 2015 2016

0-19 20-64 65 ja vanemad

Kokku

2011 800 2060 720 3580

2012 723 1994 767 3484

2013 697 1945 748 3390

2014 648 1883 736 3267

2015 637 1853 734 3224

2016 612 1801 723 3136

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000


6

Kunda linn on suutnud vaatamata demograafilise olukorra halvenemisele säilitada

finantsvõimekuse rahuldava taseme ja panustada linnale vajalike investeeringute teostamisse.

Hoolimata üldistest majandus probleemidest on ettevõtlusaktiivsus linnas püsinud stabiilsena.

Statistikaameti andmed statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete osas näitavad ettevõtete arvu

tõusu Kunda linnas. Kunda ettevõtlust ilmestavad tööstuslik tootmine, transpordi ja logistika,

metalli ja teeninduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted.

Joonis 4. Haldusüksused (allikas: Statistikaamet).

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest registreeritud füüsilisest isikust

ettevõtjad. Alates 01.01.2010 on kõik FIE-d kohustatud end registreerima Äriregistris.

Ettevõtted on jaotatud haldusüksustesse kontaktaadressi järgi.

Registreeritud töötuid oli Kunda linnas aasta keskmisena kõige rohkem 2010. aastal, mil

töötuna oli arvele võetud 179 inimest. Aastatega on töötute arv pidevalt vähenenud. Eesti

Töötukassa andmetel oli seisuga 31.08.2015 Kunda linnas registreeritud töötuid 47 inimest.

Joonis 5. Maksumaksjate arv ja keskmine sissetulek kuus ning töötute arv (allikas:

Rahandusministeerium ja Töötukassa)

Füüsilisestisikust

ettevõtjaUsaldusühing Osaühing Aktsiaselts

Mittetulundusühing

Kohalikuomavalitsuse

üksusKokku

2011 62 0 74 8 95 10 249

2012 60 0 74 8 95 10 247

2013 57 0 81 7 86 10 241

2014 55 1 84 8 88 10 246

2015 52 1 94 8 87 10 252

0

50

100

150

200

250

300

1459 1427 1416 1427 1396 1414

951783 818 856 903 951

179 134 108 79 62 81

0

500

1000

1500

2000

2010 2011 2012 2013 2014 2015

Maksumaksjate ja töötute arv ning maksumaksja keskmine sissetulek kuus

Maksumaksjate arv

Keskmine sissetulek eurodes TSD-deklaratsioonide alusel (jan-dets)

Töötute arv seisuga 31. detsember


7

1.3. Prognoosi eeldused

Kunda linna elanike arv püsib ~ 3200 inimese piires, maksumaksjate osakaal järgib Eesti

keskmist trendi;

SKP nominaalkasv on prognoosiperioodil üle 6% ja reaalkasv üle 3% aastas;

Keskmise brutopalga kasv on 3-5% aastas;

Residendist füüsiliste isikute maksustatavast tulust laekub maksumaksja elukohajärgsele

kohaliku omavalitsuse üksusele 11,60%;

Tööpuuduse osakaal on väike ja püsib stabiilsena;

Kunda linna maamaksumääraks on 2,5%;

Uusi täiendavaid kohalikke makse vaadeldaval perioodil ei kehtestata;

Haldusterritoriaalset reformi toetatakse ning vabatahtliku ühinemisega arvestatakse. Samas

eelarvestrateegia prognoosimisel lähtutakse 2016.a Kunda linna territooriumist ja 2016.

aastal kehtivast halduskorraldusest;

Haldusreformi ühinemistoetus on 315 000 eurot;

Euroala praegune majanduspoliitiline kurss oluliselt ei muutu.

2. PÕHITEGEVUSE PROGNOOS

Põhitegevuse eelarve koosneb põhitegevuse tuludest ja põhitegevuse kuludest. Siia ei kuulu

investeerimis- ega finantseerimistegevus, mis mõlemad asuvad eraldi eelarveosades.

2.1. Põhitegevuse tulud

Põhitegevuse tulud koosnevad maksudest (füüsilise isiku tulumaks ja maamaks), kaupade ja

teenuste müügist laekuvatest vahenditest (riigilõiv, laekumised haridusasutuste

majandustegevusest, tulud kultuuri- ja kunsti- ning sotsiaalabialasest tegevusest, elamu- ja

kommunaaltegevusest, laekumistest valitsemisasutuste majandamistegevusest, üüri- ja

rendituludest toodetud materiaalsetelt ja immateriaalsetelt varadelt ning muude kaupade

müügist laekuvatest vahenditest), toetustest (riigieelarvest kohalike omavalitsusüksuste

tasandusfondi ja toetusfondi määratud vahendid) ning muudest tuludest (varade müük, rendi-

ja üüritulu mittetoodetud põhivaradelt, muud tulud).


8

Joonis 6. Põhitegevuse tulud 2015-2021

Kõige suurema osakaaluga põhitegevuse tululiik on füüsilise isiku tulumaks (FIT) ja saadavad

toetused tegevuskuludeks. Tulumaksu laekumist mõjutavad enim maksumaksjate arv ja

keskmine palk ning ka riigipoolsed tulumaksu jaotusmetoodika muutmised. Lisaks eelnevale

on FIT laekumise planeerimisel aluseks eelnevate aastate FIT laekumine, prognoositav elanike

ja maksumaksjate arvu stabiliseerumine või minimaalne vähenemine võrreldes 2015.aaastaga

Kunda linnas. Tulumaksu laekumise tõusu on planeeritud 2-3 % aastas.

2015

tegelik

2016

eeldatav

2017

kava

2018

kava

2019

kava

2020

kava

2021

kava

Rahvaarv, 1. jaanuar 3 310 3204 3188 3172 3156 3140 3125

Brutotulu saajad keskmiselt kuus 1414 1415 1415 1417 1420 1427 1425

Brutotulu saajad keskmiselt arvu muutus 1,29 0,07 0,00 0,14 0,21 0,49 -0,14

Registreeritud töötud 81 70 70 60 60 60 60

Maksumaksjate osakaal elanikest % 42,72 44,16 44,39 44,67 44,99 45,44 45,60

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu,

eurot

951 980 1009 1039 1070 1102 1136

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu kasv % 5,32 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00

Füüsilise isiku tulumaks 1888,00 1950,00 1989,0

0

2050,0

0

2090,0

0

2152,0

0

2206,0

0

Füüsilise isiku tulumaks kasv % 7,52 3,28 2,00 3,07 1,95 2,97 2,51

Tabel 1. Prognoositav maksumaksjate arv ja keskmine sissetulek

3 549 980 3 624 4923 754 716

3 907 906 3 882 731 3 884 692 3 947 540

1 944 234 2 005 400 2 044 400 2 105 400 2 145 400 2 212 400 2 261 400

508 889 501 173 506 185 511 247 516 359 521 523 526 738

1 045 323 1 070 419 1 156 631 1 243 760 1 173 472 1 103 269 1 111 902

51 534 47 500 47 500 47 500 47 500 47 500 47 500

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

3 000 000

3 500 000

4 000 000

4 500 000

2015 täitmine 2016 eeldatavtäitmine

2017 eelarve 2018 eelarve 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku Maksutulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused tegevuskuludeks

Muud tegevustulud


9

Joonis 7. Tulumaksulaekumine 2015-2021

Maamaks on riiklik maks, mis laekub täies ulatuses KOV-te eelarvesse. Käesoleval aastal on

maamaksumäär Kunda linnas 2,5%.

2.2. Tulud kaupade ja teenuste müügist

Kaupade ja teenuste müügist laekuvad tulud kasvavad üldise kaupade ja teenuste hindade

kallinemise tasemel. Tulud kaupade ja teenuste müügi põhiosa moodustavad hooldekodu, lasteaia

tegevusest (kohatasud) ning spordikeskuse majandustegevusest. Riigilõiv laekub vastavalt

riigilõivuseadusele1 kohaliku omavalitsuse valitsemisala toimingutele.

2.3. Saadavad toetused tegevuskuludeks

Toetuste kavandamisel on arvestatud, et need kasvavad 1 % aastas. Tasandusfondist laekuvad

summad on planeeritud konstantselt 2016. aasta tasemel. Toetused laekuvad suures ulatuses

riigieelarvest.

Haldusreformi ühinemistoetus on planeeritud summas 315 000 eurot (sellest 2017. aastal

78 750 eurot, 2018.aastal 157 500 eurot ja 2019. aastal 78 750 eurot), mis on kajastatud real

muud saadud toetused tegevuskuludeks.

2.4. Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kulude eelarveosas on kulud jaotatud järgmiselt:

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015037

Peatükk 16

1887899

19500001989000

20500002090000

2157000

2206000

1700000

1800000

1900000

2000000

2100000

2200000

2300000

2015 täitmine 2016 eeldatavtäitmine

2017 eelarve 2018 eelarve 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve

Tulumaksu laekumine

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015037


10

Joonis 8. Põhitegevuse kulude jaotus majandusliku sisu järgi 2015-2021

Toetused tegevuskuludeks = toetused jooksvateks kuludeks (põhivara soetuseks antavad

toetused kajastuvad investeerimistegevuse osas).

Valdkondade lõikes on linna arengukavas püstitatud ülesannetest lähtuvalt aastateks 2016-2019

kavandatud järgmised prioriteetsed tegevused.

Üldvalitsemise valdkonnas on suund haldussuutlikkuse ja kvaliteedi suurendamisele, kavas on

linnavalitsuse struktuuri täiendamine, majanduskeskuse arendamine, naabervallaga

liitumisprotsessi algatamine, teenistujatele erialase hariduse ja koolituse võimaldamine,

sisemise ja välise koostöö parandamises.

Hariduse valdkonna põhirõhk on suunatud kvaliteetse ja kaasaegse õpi- ja töökeskkonna

väljaarendamisele haridusasutustes, reaal-ja täppisteaduste suuna rakendamine Kunda

Ühisgümnaasiumis, täiskasvanuõppe arendamine ja toetamine. Prioriteetideks on Kunda

lasteaia renoveerimine, Kunda Ühisgümnaasiumi õpilaskodu loomist, haridusasutustes

infotehnoloogiliste võimaluste laiendamist. Oluliseks peetakse haridustöötajate pädevuse ja

motiveerituse tõstmist, sh haridustöötajate palgatõusu.

Kultuuri valdkonnas on eesmärgiks kaasaegse sisustusega, tehniliste vahenditega korrastatud

kultuurirajatised ja mitmekülgse kultuurielu edendamine, kaasaegne raamatukogu,

noortekeskuse tegevuse laiendamine, linna mainet ja atraktiivsust suurendavate kultuuriürituste

korraldamine ja korraldamise toetamine, kultuuri koostöövõrgustike loomine ja osalemine

rahvusvahelistes programmides.

Spordi valdkonnas peetakse oluliseks spordiobjektide korrastamist ja mitmekesistamist.

Sotsiaalse heaolu valdkonnas puuetega inimestele liikumisvõimaluste loomine,

sotsiaalteenuste laiendamine, valdkonnas rakendatud töötajate koolitamine, sotsiaalsete

töökohtade võimaldamine pikaajalistele töötutele, kodanike teadlikkuse tõstmine.

2015täitmine

2016eeldatavtäitmine

2017eelarve

2018eelarve

2019eelarve

2020eelarve

2021eelarve

Antavad toetused tegevuskuludeks 243 349 300 888 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000

Muud tegevuskulud 2 953 173 3 208 199 3 257 900 3 332 450 3 363 880 3 418 230 3 473 500

sh personalikulud 1 814 505 1 968 375 2 007 750 2 070 000 2 089 000 2 130 800 2 173 400

sh majandamiskulud 1 129 048 1 217 972 1 230 150 1 242 450 1 254 880 1 267 430 1 280 100

sh muud kulud 9 620 21 852 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

3 000 000

3 500 000

4 000 000


11

Majanduse valdkonna prioriteedid on elu- ja ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse suurendamine

sh vabade tootmispindade ja tööstusalade turundamine, Kunda sadama ettevõtlusala

arendamine, väike- ja tugiettevõtluse soodustamine. Tähelepanu all on planeerimistegevuse

efektiivsemaks muutmine, elamupiirkondade arendamine, kõnni- ja kergteede võrgustiku

väljaehitamine, tänavate korrastamine, tänavavalgustuse rekonstrueerimine, ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni arendus, ranna puhkepiirkonna väljaarendamine, parkide, haljasalade

korrastamine. Prioriteetideks on ettevõtlusaktiivsuse tõstmine, töökohtade loomine, ettevõtjate

koostöö, turismiteenuste arendamine.

Kõiki ülalnimetatud valdkondi läbivaks prioriteediks aastatel 2017-2021on vabaühenduste ja

huvigruppide potentsiaali senisest tõhusam rakendamine kogukonnaprobleemide

lahendamisele.

3. PÕHITEGEVUSE TULEM

Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Alates 28.12.2012

võib eelarvestrateegia perioodil kahel mittejärjestikusel aastal kavandada põhitegevuse tulemit

negatiivsena. Sellisel juhul peab eelarvestrateegiaga hõlmatud aastate põhitegevuse tulemite

summa olema null või positiivne. Strateegiaperioodi eesmärgiks on põhitegevuse tulude-kulude

ülejäägi saavutamine määral, mis tagab laenude ja intresside tagasimaksed. Kunda linna

põhitegevuse tulem eelarvestrateegias kajastub järgmiselt:

Kunda linn 2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

2021

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 3 549 980 3 624 492 3 754 716 3 907 906 3 882 731 3 884 692 3 947 540

Muutus % 2,1 3,5 3,9 -0,6 0,1 1,6

Põhitegevuse kulud kokku 3 196 522 3 509 087 3 557 900 3 632 450 3 663 880 3 718 230 3 773 500

Muutus % 8,9 1,4 2,1 0,9 1,5 1,5

Põhitegevuse tulem 353 458 115 405 196 816 275 456 218 851 166 462 174 040

Finantskulud (-) -5 116 -4 100 -11 355 -9 855 -15 555 -21 180 -21 240

Kohustuste tasumine (-) -108 824 -55 375 -95 375 -100 000 -140 000 -145 000 -146 000

Põhitegevuse tulemi

jääk peale

laenukohustuste täitmist

239 518 55 930 90 085 165 601 63 296 282 6 800

Tabel 2. Põhitegevuse tulemi prognoos 2015-2021

Alljärgnevatest peatükkidest selgub, et järgnevatel aastatel ei suuda põhitegevuse tulemi positiivne

väärtus katta ära investeerimistegevuseks vajaminevat omafinantseeringu summat ning nende vahe

tuleb finantseerida laenudega.


12

4. INVESTEERIMISTEGEVUS

Investeerimistegevuse eelarveosa koosneb investeerimiseks saadavatest tuludest ning

investeerimistegevuse kuludest. Investeerimistegevuse tulud ja kulud on esitatud alljärgnevas

tabelis.

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

2021

eelarve

Investeerimistegevus

kokku

-75 010 -337 086 -492 205 -192 330 -539 685 -545 310 -191 140

Põhivara müük (+) 60 000 100 000

Põhivara soetus (-) -152

626

-457 336 -1 377

200

-282 500 -2 551

533

-2 551

533

-190 000

sh projektide

omaosalus

-130

764

-432 848 -480 950 -182 575 -524 230 -524 230 -170 000

Põhivara soetuseks

saadav

sihtfinantseerimine (+)

21 861 26 250 896 250 99 925 2 027 303 2 027 303 20 000

Põhivara soetuseks

antav

sihtfinantseerimine (-)

0 -2 000

Finantstulud (+) 871 100 100 100 100 100 100

Finantskulud (-) -5 116 -4 100 -11 355 -9 855 -15 555 -21 180 -21 240

Tabel 3. Investeerimistegevus 2015-2021

Finantstulu on hoiustelt saadav pangaintress ja kulu on laenude intressikulud.

Planeeritavad põhivara soetused:


13

Investeeringuobjektid* (alati

"+" märgiga)

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

2020

eelarve

Ventilatsioon Kasemäe 19 (01

Linnavalitsus)

27 000 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 10 000

sh muude vahendite arvelt

(omaosalus)

17 000

Tänavad (04 Tänavad) 250 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000

sh toetuse arvelt


(omaosalus)

250 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000

Linna mänguväljakud ja pargi

hoolduskava (05 Haljastus)

35 000 44 000 22 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 4 500 40 000 20 000


(omaosalus)

30 500 4 000 2 000

Klubi mööbel (08 Kultuur) 14 000 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


(omaosalus)

14 000

Koolihoone katus (09 Haridus) 39 948 119 500 0 0 0 0



(omaosalus)

39 948 87 500

Lasteaiahoone (09 Haridus) 15 000 466 200 0 0 0 0



(omaosalus)

15 000 133 200

objekt 7 Muud 71 388 172 500 40 000 40 000 40 000 40 000

sh toetuse arvelt 7 000 127 500 20 000 20 000 20 000 20 000


(omaosalus)

64 388 45 000 20 000 20 000 20 000 20 000

Tänavavalgustus (06 Elamu- ja

kommunaalmajandus)

0 345 000 0 0 0 0


14



(omaosalus)

45 000

Hooldekodu lift (10 Sotsiaalne

kaitse)

0 75 000 0 0 0 0



(omaosalus)

11 250

Sadama ettevõtlusala (04

Majandus)

5 000 5 000 70 500 2 361 533 2 361 533 0

sh toetuse arvelt 0 59 925 2 007 303 2 007 303


(omaosalus)

5 000 5 000 10 575 354 230 354 230

KÕIK KOKKU 457 336 1 377 200 282 500 2 551 533 2 551 533 190 000

sh toetuse arvelt 21 500 896 250 99 925 2 027 303 2 027 303 20 000


(omaosalus)

435 836 480 950 182 575 524 230 524 230 170 000

5. EELARVE TULEM

Eelarve tulem võrdub põhitegevuse eelarveosa ja investeerimistegevuse eelarveosa summaga ja on

esitatud alljärgnevas tabelis.

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

2021

eelarve

Eelarve tulem 278 448 -221 681 -295 390 83 126 -320 834 -378 848 -17 100

Tabel 4. eelarve tulem 2015-2021

Prognoosi aastatel on eelarve tulem negatiivne, kuna investeerimistegevus on oluliselt suurem kui

põhitegevustulemi väärtus.

Negatiivne eelarve tulem tuleb katta kas täiendava laenuga või likviidsete varade arvelt. Kuigi

tehtavad investeerimiskulutused mõjutavad negatiivselt linna finantspositsiooni suurendades

võlakoormust, tuleb sellele vastukaaluks arvestada investeeringute sotsiaalmajanduslikku

kasutegurit. Strateegia perioodi viimastel aastatel kasvavad tulud ja paraneb põhitegevustulemi

väärtus, mis võimaldab liikuda tasakaalus või ülejäägiga eelarve poole.


15

6. FINANTSEERIMISTEGEVUS

Finantseerimistehingud on eelarve põhitegevuse tulemi ja investeerimistegevuse vahe

katmiseks teostatavad finantstehingud. Finantseerimistegevuse rahavoogudes käsitletakse

tulenevalt KOFS-i regulatsioonist järgmisi elemente: laenude võtmine, võlakirjade

emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste võtmine, kohustuste võtmine teenuste

kontsessioonikokkulepete alusel ja võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja

faktooringkohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste

kontsessioonikokkulepete alusel.

Investeeringud eeldavad lähiaastatel finantseerimistehingute mahu mõõdukat suurendamist,

sest põhitegevuse tulem ei ole piisav investeeringute tegemiseks. Finantseerimistegevus peab

võimaldama põhitegevuse ning investeerimis- ja arendustegevuse häireteta rahastamise,

püsides võlakoormuse piirmääras ning täites maksekohustusi tähtaegselt.

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

2021

eelarve

Finantseerimistegevus -108 824 84 625 354 625 -100 000 380 000 375 000 4 000

Kohustuste võtmine (+) 0 140 000 450 000 0 520 000 520 000 150 000


Võlakohustused kokku

aasta lõpu seisuga

317 781 402 406 757 031 657 031 1 037 031 1 412 031 1 416 031

Tabel 5. Finantseerimistegevus 2015-2021

Kunda linna poolt võetud laenude tasumiseks vastavalt lepingule nr 06-025618-JI, mille jääk

01.01.2016 on 6 904 eurot, laenulepingule nr 06-055265-JI, mille jääk 01.01.2016 on 12 684

eurot ja laenulepingule nr 14-096319-JI, mille jääk 01.01.2016 on 298 152 eurot.

Laenujääk kokku 01.01.2016. aasta seisuga 317 740 eurot. Neto võlakoormus on 3,28 %.

Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe, kus

netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustusena arvesse bilansis kajastatud kohustused.

Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude

ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse

tulude kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja –kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60

protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60

protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

Netovõlakoormuse teoreetiliseks maksimaalseks laeks on 100% põhitegevuse tuludest.

Maksimaalset limiiti on võimalik saavutada, kui suurendada põhitegevuse tulemit põhitegevuse

tulude suurendamise või põhitegevuse kulude vähendamisega, kuid see ei ole eraldi eesmärk:

suure netovõlakoormusega on ka intressikulu oluliselt suurem, mis vähendab igapäevast

tegutsemisvõimekust.


16

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

2021

eelarve

Võlakohustused kokku

aasta lõpu seisuga

317 781 402 406 757 031 657 031 1 037 031 1 412 031 1 416 031

Netovõlakoormus (eurodes) 95 950 317 631 613 021 529 895 850 729 1 229 578 1 246 678

Netovõlakoormus (%) 2,7% 8,8% 16,3% 13,6% 21,9% 31,7% 31,6%

Netovõlakoormuse

ülemmäär (eurodes)

2 129 988 2 174 695 2 252 829 2 344 744 2 329 639 2 330 815 2 368 524

Netovõlakoormuse

ülemmäär (%)

60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus

(eurodes)

2 034 038 1 857 065 1 639 809 1 814 849 1 478 910 1 101 238 1 121 846

Tabel 6. Võlakohustused ja netovõlakoormus 2015-2021

7. LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel kuuluvad likviidsete varade

muutuse koosseisu raha ja pangakontode saldo muutus, rahaturu- ja intressifondide aktsiate või

osakute ning võlakirjade saldo muutus. Likviidsete varade saldo suurenemine kajastatakse

eelarves plussiga, saldo vähenemine kajastatakse miinusega.

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

2021

eelarve

Likviidsete varade

muutus (+ suurenemine,

- vähenemine)

169 624 -137 056 59 235 -16 874 59 166 -3 848 -13 100

Likviidsete varade

suunamata jääk aasta

lõpuks

221 831 84 775 144 010 127 136 186 301 182 453 169 353

Tabel 7. Likviidsed varad 2015-2021

8. KOKKUVÕTTE

Eelarvestrateegia perioodil 2017-2021 on Kunda linna eelarve tulem negatiivne (va 2018 aastal kui

kajastati ühinemistoetust summas 157 500 eurot). Vajalikud investeerimiskohustused ületavad

investeerimiseks kasutada olevat põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahet.

Investeerimistegevusi saab finantseerida täiendava laenurahaga, kuna laenukoormuse suhteliselt

madal tase annab võimaluse kaasata vajadusel täiendavaid finantsvahendeid.

Lähituleviku majandusarengu täpne prognoosimine on keeruline, kuna maailmamajanduses ja Eesti

lähipiirkonnas valitseb ebamäärasus. Lisaks tuleb arvestada haldusreformi kulgemisega seotud

võimalusi ja kohustusi.

Eelarvestrateegia perioodi jooksul püsib linna põhitegevuse tulem kasvavalt positiivne ning

omavalitsusel on võimalik panustada vajalikku investeerimistegevusse.


17

9. RAHANDUSMINISTEERIMI VORMID

Kunda linn

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

2021

eelarve


Maksutulud 1 944 234 2 005 400 2 044 400 2 105 400 2 145 400 2 212 400 2 261 400

sh tulumaks 1 887 899 1 950 000 1 989 000 2 050 000 2 090 000 2 157 000 2 206 000

sh maamaks 56 335 55 400 55 400 55 400 55 400 55 400 55 400

sh muud maksutulud 0 0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 508 889 501 173 506 185 511 247 516 359 521 523 526 738

Saadavad toetused tegevuskuludeks 1 045 323 1 070 419 1 156 631 1 243 760 1 173 472 1 103 269 1 111 902

sh tasandusfond 218 664 179 326 180 000 180 000 180 000 180 000 180 000

sh toetusfond 752 071 829 585 837 881 846 260 854 722 863 269 871 902

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 74 588 61 508 138 750 217 500 138 750 60 000 60 000

Muud tegevustulud 51 534 47 500 47 500 47 500 47 500 47 500 47 500


Antavad toetused tegevuskuludeks 243 349 300 888 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000

Muud tegevuskulud 2 953 173 3 208 199 3 257 900 3 332 450 3 363 880 3 418 230 3 473 500

sh personalikulud 1 814 505 1 968 375 2 007 750 2 070 000 2 089 000 2 130 800 2 173 400

sh majandamiskulud 1 129 048 1 217 972 1 230 150 1 242 450 1 254 880 1 267 430 1 280 100

sh muud kulud 9 620 21 852 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000

Põhitegevuse tulem 353 458 115 405 196 816 275 456 218 851 166 462 174 040

Investeerimistegevus kokku -75 010 -337 086 -492 205 -192 330 -539 685 -545 310 -191 140

Põhivara müük (+) 60 000 100 000 0 0 0 0 0

Põhivara soetus (-) -152 626 -457 336 -1 377 200 -282 500 -2 551 533 -2 551 533 -190 000

sh projektide omaosalus -130 764 -432 848 -480 950 -182 575 -524 230 -524 230 -170 000

Põhivara soetuseks saadav sihtf inantseerimine (+) 21 861 26 250 896 250 99 925 2 027 303 2 027 303 20 000

Põhivara soetuseks antav sihtf inantseerimine (-) 0 -2 000 0 0 0 0 0

Finantstulud (+) 871 100 100 100 100 100 100

Finantskulud (-) -5 116 -4 100 -11 355 -9 855 -15 555 -21 180 -21 240

Eelarve tulem 278 448 -221 681 -295 390 83 126 -320 834 -378 848 -17 100


Kohustuste võtmine (+) 0 140 000 450 000 520 000 520 000 150 000


Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, -

vähenemine) 169 624 -137 056 59 235 -16 874 59 166 -3 848 -13 100

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 221 831 84 775 144 010 127 136 186 301 182 453 169 353

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 317 781 402 406 757 031 657 031 1 037 031 1 412 031 1 416 031



Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 2 129 988 2 174 695 2 252 829 2 344 744 2 329 639 2 330 815 2 368 524

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 2 034 038 1 857 065 1 639 809 1 814 849 1 478 910 1 101 238 1 121 846

Põhitegevuse tulude muutus - 2% 4% 4% -1% 0% 2%

Põhitegevuse kulude muutus - 10% 1% 2% 1% 1% 1%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,11 1,03 1,06 1,08 1,06 1,04 1,05


18

Investeeringuobjektid* (alati "+" märgiga)

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

2021

eelarve

Ventilatsioon Kasemäe 19 (01 Linnavalitsus) 27 000 0 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 17 000

Tänavad (04 Tänavad) 250 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 250 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000

Linna mänguväljakud ja pargi hoolduskava (05

Haljastus) 35 000 44 000 22 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 4 500 40 000 20 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 30 500 4 000 2 000

Klubi mööbel (08 Kultuur) 14 000 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


Koolihoone katus (09 Haridus) 39 948 119 500 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 39 948 87 500

Lasteaiahoone (09 Haridus) 15 000 466 200 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000 133 200

objekt 7 Muud 71 388 172 500 40 000 40 000 40 000 40 000

sh toetuse arvelt 7 000 127 500 20 000 20 000 20 000 20 000


Tänavavalgustus (06 Elamu- ja

kommunaalmajandus) 0 345 000 0 0 0 0



Hooldekodu lift (10 Sotsiiaalne kaitse) 0 75 000 0 0 0 0



Sadama ettevõtlusala (04 Majandus) 5 000 5 000 70 500 2 361 533 2 361 533 0

sh toetuse arvelt 0 59 925 2 007 303 2 007 303

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 000 5 000 10 575 354 230 354 230

KÕIK KOKKU 457 336 1 377 200 282 500 2 551 533 2 551 533 190 000

sh toetuse arvelt 21 500 896 250 99 925 2 027 303 2 027 303 20 000



19

Põhitegevuse ja

investeerimistegevuse kulud

valdkonniti (COFOG)* (kõik "+"

märgiga)

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

2021

eelarve

01 Üldised valitsussektori teenused 332 884 396 212 351 326 377 280 386 654 400 717 408 379

Põhitegevuse kulud 332 884 355 112 339 970 367 424 371 099 379 537 387 138

sh saadud toetuste arvelt 125 21 808

sh muude vahendite arvelt 332 759 333 304 339 970 367 424 371 099 379 537 387 138

Investeerimistegevuse kulud 0 41 100 11 355 9 855 15 555 21 180 21 240

sh saadud toetuste arvelt 10 000

sh muude vahendite arvelt 31 100 11 355 9 855 15 555 21 180 21 240

03 Avalik kord ja julgeolek 2 785 5 900 5 959 6 078 6 200 6 324 6 450


sh saadud toetuste arvelt


Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0



04 Majandus 144 244 400 110 305 147 371 650 2 663 194 2 664 227 303 749


sh saadud toetuste arvelt 84 071 100 946 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000


Investeerimistegevuse kulud 22 143 250 000 155 000 220 500 2 511 533 2 511 533 150 000

sh saadud toetuste arvelt 5 000 59 925 2 007 303 2 007 303


05 Keskkonnakaitse 45 610 106 070 107 131 86 393 65 681 66 995 68 335


sh saadud toetuste arvelt 29 667 25 000


Investeerimistegevuse kulud 4 762 35 000 44 000 22 000 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt 3 100 4 500 40 000 20 000 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 1 662 30 500 4 000 2 000 0 0 0

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 374 747 444 718 781 272 444 998 449 448 453 942 463 021




Investeerimistegevuse kulud 0 17 000 345 000 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt 17 000 45 000

07 Tervishoid 9 961 11 612 11 728 11 700 11 700 11 700 11 700




Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0



08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 741 676 732 325 856 029 737 199 744 171 751 213 765 437


sh saadud toetuste arvelt 44 921 5 811


Investeerimistegevuse kulud 108 735 56 388 172 500 40 000 40 000 40 000 40 000



09 Haridus 1 241 940 1 359 922 1 913 132 1 341 981 1 356 821 1 371 957 1 387 396

Põhitegevuse kulud 1 232 220 1 300 974 1 327 432 1 341 981 1 356 821 1 371 957 1 387 396



Investeerimistegevuse kulud 9 720 58 948 585 700 0 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt 0 365 000

sh muude vahendite arvelt 9 720 58 948 220 700

10 Sotsiaalne kaitse 460 417 515 654 614 732 547 526 547 100 563 868 570 274




Investeerimistegevuse kulud 12 382 5 000 75 000 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt 12 382 5 000 11 250

KOKKU 3 354 264 3 972 523 4 946 455 3 924 806 6 230 968 6 290 943 3 984 741

Põhitegevuse kulud 3 196 522 3 509 087 3 557 900 3 632 450 3 663 880 3 718 230 3 773 500


sh muude vahendite arvelt 2 369 863 2 617 994 2 707 900 2 782 450 2 818 399 2 868 230 2 923 500

Investeerimistegevuse kulud 157 742 463 436 1 388 555 292 355 2 567 088 2 572 713 211 240

sh saadud toetuste arvelt 21 861 26 250 896 250 99 925 2 027 303 2 027 303 20 000



20

Kunda linn

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine 2017 eelarve 2018 eelarve 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve



Põhitegevustulem 353 458 115 405 196 816 275 456 218 851 166 462 174 040

Investeerimistegevus kokku -75 010 -337 086 -492 205 -192 330 -539 685 -545 310 -191 140

Eelarve tulem 278 448 -221 681 -295 390 83 126 -320 834 -378 848 -17 100


Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, -

vähenemine) 169 624 -137 056 59 235 -16 874 59 166 -3 848 -13 100

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 221 831 84 775 144 010 127 136 186 301 182 453 169 353

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 317 781 402 406 757 031 657 031 1 037 031 1 412 031 1 416 031



Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 2 129 988 2 174 695 2 252 829 2 344 744 2 329 639 2 330 815 2 368 524

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 2 034 038 1 857 065 1 639 809 1 814 849 1 478 910 1 101 238 1 121 846

kunda linna eelarvestrateegia aastateks 2017-2021 · 2016. 10. 12. · 1.1. eesti makromajandus...

Documents