kultuuri ja stiiliajalugu

KULTUURI- JA STIILIAJALUGU

Kristi LiivamägiTartu Kunstikool

III dek

William Morris ja Arts and Crafts liikumine

William Morris ,,modernismi pioneer’’ (Nikolaus Pevsner 1936)

Ideed mõjutasid nii Louis Sullivani, Otto Wagnerit, Adolf Loosi, Frank Lloyod Wrighti ja ka Henry van de Veldet

On õppinud Oxfordis arhitektiks ja maalijaks 1861. aastal firma nimega Morris Marshall

& Faulkner, Fine Art Workmen in Paiting, Carving, Funiture and the Metals

Protesteeris historitsistlikusindustrialiseruvas maailmas toimuva ,, eheda loomingulisuse’’ allakäigu vastu- tema ümber mõttekaaslaste ring- liikumine nimega Arts and Crafts Movement

Liikumise veendumus, et ,, kogu kunsti juured ja baas peituvad käsitöös’’

Ise tegeles kõigega, mis puudutas ruumid kujundamist ja sisustust- tekstiilitikandid, tapeetid, vaibad, värvitud klaas, vaibad ja mööbel

Andekas sünteesija: palju laene gootikast Sensuaalne ja lineaarne joon Ei tohtinud olla mõttetuid esemeid Mööbel toekas ja raskepärane, nikerdornamendiga- gooti

laen Seisukohad: Kunsti olemus on sotsiaalne Kunst peab olema kättesaadav kõigile, mitte üksnes

ühiskonna varakale eliidile Kunstnik peab mõtlma kõigile ühiskonna liikmetele ja tema

objektiks peab olema kogu keskkonna kujundamine (tööliselamud)

Kunst peab olema ,, tõene’’ ja ainult käsitsi tehtav kunst saab seda olla

William Morris

Historitsism Eestis 1830. aastal hakkas historitsislik arhitektuur levima

nii mõisaarhitektuuris kui ka linnades Suurt rolli avaldas neogootika ja juugend Esimene neogootika stiilis- Tartu Ülikooli

raamatukogu projekt Toomkiriku varemetes (Johann Wilhelm Krause) 1840. aastal neorenessanss- Toompeal Rüütelkonna

hoone Interjöör- daperii, mõnikord vitraažiga aknad ja

vaheuksed, toataimed, fotod ja pildid seinal, pisiskulptuurid, looma- ja linnutopised

Mööbel: negogooti-stiil viidud maksimumini, neobarokk- dekoorikuhjatus ja- lopsakus ületab kõik piirid

19. sajandi lõpp- Eesti suurim mööblitootja Lutheri vabrik, eksporditi peaaegu kogu Euroopa- uus firmanimi Lutrma

Rüütelkonna hoone

Jacques Rosenbaum. Tallinnas, Pikk 23

Luterma vabriku toolid

Keisritoolid. Rudolf von Engelhardt. ,,Luterma’’ 1885

Konstruktiivne ratsionalism Ameerika Ühendriikides 19.sajandi

lõpul ja 20.sajandi algul Arhitektuuris kasutati mehhaniseeritud meetodeid: maja monteeriti kokku tööstuslikult toodetud valmisdetailidest

Raudkonstruktsioon Kõrged majad- linnasüdame kallinemise

tõttu 1880.aastani puitehitised moodustasid

kõigist ehitatud majadest tervelt 60-80% Esimene elektrilift 1853 Konstruktsiooni eksponeeriv vorm Pilvelõhkujate interjöörides rakendati

väliseid konstruktsioone, kuid enamasti ornamenteeritud

Hiigelsuurte avadega vestibüülid, saalid, aatriumid

Frank Lloyd Wrighti- Ho-o-deni templi rekonstruktsiooni plaanilahendus

Nimetas oma arhitektuuri ,,orgaaniliseks’’ Oluline valgus, mis pääses ruumi kolmest

küljest Kasutas telliseid, looduskive, krohvi,

puupaneele Mööbel peab arhitektuuriga ühte sulanduma,

et saavutada lihtsust ja selgust, tuleks kasutada sirgeid jooni ja ristkülikulist vormi

Väga lihtsate geomeetriliste-kuubiliste vormidega

Rskepärasuse vältimiseks kavandas ta istmete küljed ja seljatoed tavaliselt vertikaalsete pulkadega võredena

Šeikerid Ema Ann Lee, kes emingeerus Inglismaalt

Ameerikasse Sai oma nime religioosse rituaalina

tantsivast ,, õõtsuvast’’ (shaking) tantsust Neil ei olnud omandit ja nende

sissetulekuks oli käsitsi mööbli valmistamine

Müügiartikliks olid talupojatoolid Tähtis oli lihtsus ja kergus Toole sai riputada seintele Šeikerite tooli vorm jõudis 19.sajandil

Euroopa mööblitööstusse

Guarantee Trust Building Buffalos. Louis Sullivan. 1894-

1895

Wainwright Building. Louis Sullivan

Bradbury Buildin Los Angeleses. George Herbet Wyman. 1889-1893

Robie House’i tool Peacock-tool. 1921-1922

Torutool Midway House’i jaoks. 1914Frank Lloyd Wright

Juugendstiil Ei ole Euroopa ühtne stiil Igas Euroopa keeles oli oma vaste Ühisjoon: uus stiil oli uus ja vastandes end vanale Maja on tervik, üks organism, selles ei tohi leiduda

midagi, mis arhitektuurse tervikuga orgaaniliselt ei seostuks.

Ruumide paigutus peab olema mugav- loobumine klassikalisest sümmeetrilisest plaanist

Juugendehitised asümmeetrilised ja plastilise väliskujuga (liidetud ruumid, maja jätkus)

Vormi iseärasuseks oli loodusekultus- meenutasid elusorganisme (algusaegadel kutsuti vihmaussistiiliks)

Materjalid: looduslik kivi (graniit, põllukivi, tellis) Dekoorimotiivid: lemmiktaimed: krüsanteem,

orhidee, liiliad, iirised, kallad, tulbid, alpikannid, võõrasemad ja ka põllulilled ja viljad nt. nisu ja rukis

Looma- ja linnuriigist: pikakaelalised linnud nt. Flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud

Värvid: violett, kahvatukollane, valge, õunaraoheline ja paabulinnuvärvid

Esimene korrus looduskivi, tavaliselt järgnes sellele krohvitud pind ja ülemine osa jälle esile tõstetud

Fassaadi kaunistasid skulptuurid, mosaiigid ja sepised

Mööbli kujundamisel tuli lähtuda ruumist

Varajuugend. Hotell Tassel Brüsselis. Victor Horta. 1892-1893

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/34/Victor_Horta_Hotel_Tassel.JPG

Hotell Tassel Brüsselis

Hotell Tassel’i interjöör

Victor Horta maja

Victor Horta oma maja ja stuudio

Villa Bloemenverf. Henry van de Velde. 1895

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/9/97/Bloemenwerf_-_Henry_Van_de_Velde_-_1896.jpg

Dekoratiivne juugend Belgias

Victor Horta Olulised trepid ja nende käsipuude

ažuursed võred Horta joon- kurvatuurid korduvad

kõikjal, nii toolidel, kaminatel, valgustitel kui ka põranda-parketil

Mööbel- lihtne geomeetriline Berliini tubakapood- vaimustav

sisekujundus ja mööbel

Söögituba. Henry van de Velde. 1906

Maja interjöör. Henry van de Velde. 1901

Laud Revue’i kontoris. Henry van de Velde.

Prantsusmaal

Hector Guimard- kortermaja Castel Beranger

Mööbel väga voogavajooneline vormilt vaba

Rene Lalique Valgustid- klaas ja juveelid Lit papillon- liblikakujuliste otstega

voodi

Kortermaja Castel Beranger. Hector Guimard. Pariis

Kapp. Kortermajas Castel Beranger. Hector Guimard. 1899

Hanging cabinet, ca. 1890Émile Gallé (French, 1846–1904)

Kapp. Emile Galle. 1890

Riiul. Emile Galle. 1890

Paabulinnu- voodi. Emile Galle. 1904

Hispaanias

Antonio Gaudi- stiili on nimetatud ka katalaani moderismiks

Orgaanilisus, lähtumine loodusvormidest, totaalsus, kunstide süntees, sise- ja välisruumi kujunduslik ühtsus, klaasi ja mosaiigi kasutamine

Kasutab ka gooti ja mauri elemente Kõigi oma majade mööbli kujundas ise Erinevus prantslastest seisneb esemete

ebasümmeetrilisuses ja muust dekoorist loobumises

Casa Batllo. Antonio Gaudi. 1885

Casa Batllo interjöör. Antonio Gaudi. 1885

Casa Batllo interjöör. Antonio Gaudi.1885

Casa Mila. Antonio Gaudi. 1889

Konstruktiivne ehk geomeetriline juugend

Inglismaal Šotlane Charles Rennie Mackintosh 1897. aastal esimene maja koos interjööriga-

Glasgow Kunstikool Loobus vanast segavast vormist Sanitaar- ja vendilatsioonitehnika 1897. aastal Miss Cranstoni teemajad Värvitud seinu kattis tavaliselt kõrge tume või

hele puupaneel, mida võis ilmestada juugendlikult stiliseeritud dekoor, laekonstruktsiooni talastik oli jäetud nähtavaks

Uksi, aknaraamistusi, valgusteid, mööblit, läbis ühe kindla elemendina ruudu motiiv

Glasgow kunstikool. Charles Rennie Mackintosh. 1897-1908

Miss Cranstoni teemaja. Charles Rennie Mackintosh. 1897-1910

Glasgow Willow tänava teeruumi tool. Charles Rennie Mackintosh

Glasgow Argyle’i tänava teeruumi tool. Charles Rennie Mackintosh

Hill House’ i redel- tool. Charles Rennie Mackintosh

Austrias

Olbrich Viini Sezession’i näitusemaja Interjööre kaunistasid Klimti seinamalinugud Ornament ei olnud tähtis- selle kasutamise

vajalikkuse otsustab eseme struktuur Odavus ei tohtinud olla määrav Arhitektuuri üldjooned: määravad sirge joon

ja kuubiline vorm- ruudu, kuubi, ringi kasutamine

Mööbel- materjaliausus ja funktsioonipärasus, sobivus interjööriga ja arhitektuuriga

Brüsseli Palais Stoclet, söögisaalis Koloman Moseri mööbel ja Gustav Klimti maalingud. Josef Hoffmann. 1904-1915

Kohviku ,, Fledermaus’’ nahkkiiretool. Josef Hoffmann. 1905

American Bar Viinis, interjöör ja sisustus Adolf Loos. 1907

Kohvik ,,Museum’’. Adolf Loos. 1899

Steineri maja. Adolf Loos. 1910

Saksamaal

1907. aastal asutati Deutscher Werkbund (Saksa Tööliit)

Eesmärk- edendada tööstustooteid koostöös kunstnike, tööstuse ja käsitöölistega

Hermann Mutnesius Sügav konflikt Henry van de

Veldega

Juugendstiil Eestis

Levis Eestisse 20. sajandil Esimeseks uut arhitektuurikeelt rakendanud

hooneks oli Virumaal ehitatud Neeruti mõis (1903-1906)

Asitõend: van-de-veldeliku abstraktse joonega lillornament

Keskajahõnguline juugend- Taagepera mõisahoones(1907-1912)

Materjalivastandused Mööbliga tegelesid kohalikud kunsti- ja

käsitööühingud Materjaliks vineer (kohvrid, ranitsad,

kübarkarbid)

Neeruti mõis. Virumaal. 1903-1906

Tallinna Lutheri vabriku rahvamaja. Saarinen, Lindgren, Gasellius. 1904-1905

Tartu ,,Vanemuise’’ teatrimaja. Armas Lindgren. 1905-1906

Ammende villa. Fjodor Mieritz ja Ivan Gerassimov. 1903-1905

Modernism Euroopas 20.sajandi algul

Eesmärk: odavus ja suur maht Francois Hennabique-

raudbetoonmonoliitkonstruktsioon 1837. al J.B. White- esimene täisbetoonist

maja Ornament puudus, hoone skeletsus oli

esile tõstetud, akende klaaspinnad kohati hiiglaslikuks kavandatud, lamekatus, kergus, dünaamilisus

Esemedisaini materjaliks: metall, klaas, keraamika

Fagus’e kingaliistuvabriku hoone Alfeldis. Walter Gropius. 1910-1914

Jahrhunderthalle Wroclawis. Max Berg, Adolf Meyer. 1911-1913

Pink Fagus’e tehase kontori jaoks. Walter Gropius. 1911

Modernism Hollandis. De Stijl’i neoplastitsism

1917 ajakiri ,,De Stijl’’ – Theo van Doesburg, Pieter Oud, Piet Mondrian

Eesmärk: vormi ja värvi ühtsustamine Tuli loodusvormid taandada konstantseteks vormi

algelementideks ja looduse värvid alg- ehk põhivärvideks Sirgjoon ja kolmnurk Punane, kollane, sinine ja nende vastandid- valge, must ja hall Ruumis olevad esemed peavad olema vormilt neutraalsed, et

struktuuri esitlemist mitte segada Loodusmaterjalide kadumine Materjalid pidid olema siledad ja läikivad Tooli konstruktiivse osa ühendustes polnud kasutatud ei

traditsioonilisi tappe ega vormis ühtki ümarat nurka Sise- ja välisruum vahendasid teise korruse suured klaasaknad Privaat- ja ühisruumid Lükandseinad

Neoplastitsistlik interjöör- Strasbourg’i ,,Cafe L’Aubette’’. Theo van Doesburg. 1927

Roodblauwe stoel-puna-sinine tool. Gerrit Rietveld. 1917-1923

Tugitool. Gerrit Rietveld. 1937

Neoplastitsistlik arhitektuur- Schröer- Schräderi maja Utrechtis. Gerrit Rietveld. 1924

Siksak- tool. Gerrit Rietveld. 1932

Puhvetkapp. Gerrit Rietveld. 1919

Bauhaus- esimene modernse disaini kool

Staatliches Bauhaus in Weimar- 1919 Saksamaal Bauhaus viitas Bauhütte’le , keskaegsete

käsitööliste ühendusele, mis oli tegutsenud ühe kiriku ehitusel

Eesmärk: et kunstnik oleks käsitöölisest kõrgemal astmel

Töökojad: skulptuuri-, teatri-, klaasi-, fotograafia-, metalli-, puidu-, keraamika-, tüpograafia-, reklaami-, näituse-, kujunduse-, seinamaali- ja kudumistöökoda

1925- uus maja (mööbel: Gropius ja Marcel Breuer)

Bauhaus ja mööbel Walter Gropius- vorm meenutab mõneti

Viini koolkonna lahendusi Tuntuimaks sisustuseks on Weimari

Bauhaus’i direktori kabinet Marcel Breuer- novaatorlikum

mööblidisainer Ta tahtis luua unifitseeritud mööblit, mida

oleks kergem toota ja mis sobiks ugasse ruumi ja millel istudes inimene tunneks end otsekui ,,hüplevatel õhusammastel’’

Metallmööbel- vastab universaalsuse nõuetele kõige paremini

Breuer- 1925 torutoolid

Frankfurdi köök. Grete Schütte- Lichetzky. 1924

Bauhaus’i uus hoone Dessaus. Walter Gropius. 1925- 1926

Marcel Breueri sisustatud Piscatori maja korter Berliinis. 1927

Wassily(Kandinsky) tool ehk ,, B 3’’. Marcel Breuer

Konsooltool. Mart Stam. 1926

Konsooltool ehk ,,B 33’’. Marcel Breuer. 1927- 1928

Modernism, funktsionalism ja Le Corbusier

1920. aastate Euroopa arhitektuur on tihedalt seotud Le Corbusier’ isikuga

Mõiste ,, Funktsionalism‘’ Ehitise vorm tuleneb tema funktsioonist:; sisaldab

filosoofilisi, poliitilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, stilistilisi ja sümboolseid probleeme

Määratles end ise eelkõige vastandina tradisionalismile ja seda kehastavatele klassikalistele arhitektuuristiilidele

Arhitektuur pidi olema oma tehnoloogilistes ja esteetilistes lahendustes olema odav ja aegasäästav, valgusküllaline ja liigsetest asjadest ahistamata

Hoonetüübid- koolid, kinod, haiglad jms. Sisearhitektuuri elementide oluline roll: ruumi

vormivad siserõdud, - trepid ja pandused Kardin ei ulatanud kunagi põrandani, vaid kattis

ainult akna Istmeosa oli lehmanahast

L’ Esprit Nouveau paviljon Pariisi Dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitusel. Le Corbusier. 1925

Villa Stuttgardis Weissenholfi elamunäitusel. Le Corbusier. 1927

L’ Esprit Nouveau paviljoni interjöör. Le Corbusier. 1925

Chaise longue. Le Corbusier, Pierre Jeanneret ja Charlotte Perriand. 1928

Tugitool Grand Confort. Le Corbusier. Pierre Jeanneret ja Charlotte Perriand. 1928

Torutool. Le Corbusier, Pierre Jeanneret ja Charlotte Perriand. 1928- 1929

Traditsionalism ja modernism Skandinaavias 1920.- 1930.

aastail Ese peab olema kujundatud

otstarbekalt aga ka kaunilt Materjal: teka(tiik)puu Carl Malmsten- rootslane Johan Sigfrid Sireni- Soome

parlamendihoone Meeldida ka silmale, kaunistada, olla

ruumi osaks Aalto koos abikaasa Ainoga- inimkeha

jaoks on hea olla kontaktis vaid orgaanilise, s.t loodusliku materjaliga

Materjal: kasepuu

Lamamistool. Kaare Klint. 1933

Laualamp ,,PH’’ seeriast. Poul Henningsen. 1933

Paimo senatoorium Soomes. Alvar Aalto. 1928- 1933

Villa Mairea interjöör. Alvar Aalto. 1937- 1938

Konsooltoool. Alvar Aalto. 1938-1939

Paimio tool. Alvar Aalto. 1932-1933

Funktsionalism Eestis 1920.- 1930. aastail

1919- Kõrgem Kunstikool ,,Pallas’ 1914- Kunstitööstuskool 1920 aastal kasutatakse terminaloogias- funktsionalism Puudus linnaarhitektuuri traditsioon Esimene- 1929 aastal Herbert Johansoni

linnavilla Tallinnas Toompuiestee 6 Probleem- kliima suhtes ebaotstarbekas Dekoratiivsed mahendavad lisandid: jalgvärav ka

keldriaken kaunistatud ornamentaalse sepisvõrega

Hoone kuju on geomeetriline ja mahtude liitmine asümeetriline

Katuseterass- pesukuivatamiseks Laekarniis ja stukkdekoor Suur art deco mõju sees eksterjööris Materjaliks paindevineer

Olev Siinmaa

Kirde 13. 1936

Hämariku 8

Nurme pood Vabaduse pst. 73a 1939.

Rakvere, Näituse 19. E. Velbri funktsionalistlike villade üks iseloomulikke võtteid on lintaknaga kitsa trepikoja mahu eendamine

Pärnu mnt. 431 Nõmme

Art deco

Detail- roos- enim kasutatud ornamendi-motiiviks- la rose lribe

Termin võeti kasutusele 1966. aastast Kuubilis- geomeetriline ka ka vabalt

ekspressiivne vorm, mille pind on kohati või üleni kaetud geomeetrilise ornamendiga

Suur rõhk materjalil- kasutati glasuuri, majoolikat, marmorit

Kanuukujuline kušett, torutgitoolid, serveerimislaud

Maison de Verre’i interjöör (rekonstruktsioon), Pariis. Pierre Chareau. 1928- 1932

Mööbel. Pierre Chareau. 1930

Klaver. Pierre Legrain. 1929

Voodi. Jean Dunand. 1930

Suzanne Talbot’i korter Pariisis. Eileen Gray

Tool. Eileen Gray. 1925-1926

Sürrealism

Oskus kokku seada põnevaid ja eriilmelisi asju

Moeajakiri ,,Vogue’’- kingakujuline kübar Katusekorter Carlos de Besteguile- valged

seinad, maast laeni aknad, spiraalse sisetrepiga, neobarokne mööbel, kamin, lühtrid, peeglid ja katuseterassil muru

Seinad sinised Punase huulekujuline diivan- (,, Mae Westi huuled’’) Salvador Dali

tehtud

Carlos de Bestegui Pariisi kodu sürrealistlik katuseterass. Le Corbusier, Emilio Terry. 1931

Sohva ,, Mae Westi huuled’’ Salvador Dali. 1936

,,Lenini kuus ilmumist klaveril’’ Salvador Dali. 1931

,,Le Lever du Soleil’’ Joan Miro. 1940

Modernism ja art deco USA-s

Orgaanilisus- geomeetrilisse struktuuri tugines looduse sõna Dünaamilisus, kiirus ja masinlikus Pehme-sire – streamlined modernism-

voolujooneline modernism Fassaadid sageli kaetud faktuurse

geomeetrilise ornamendiga Dekoori stiliseerimine Hollywoodi stiil

Perekond Lovelli Health House. Richard Neutra. 1926- 1928

Falling Walter. Frank Lloyd Wright. 1936-1939

Falling Walter. Frank Lloyd Wright. 1936-1939

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4a/Frank_Lloyd_Wright_-_Fallingwater_exterior_9.JPG

77- korruseline Chrysler Building New Yorgis. William van Alen. 1928- 1930

Chrysleri hoone lifti uks. William van Alen

Chanin- Building New Yorgis, tualett. Jasques Delamarre. 1928

Neohistoritsism ja art deco Eestis

1920-1930. aastatel Kasutati ajaloolisi arhitektuuristiile,

tehes sed siiski pigem interpreteerivalt kui kopeerivalt

Kasutati nii puhtalt kui ka segatult, s.t eklektiliselt

Sümmeetriline fassaadpilastrid, karniisid, portalid ja dekoorid

5-6 korrulised Karniisiga laed, tiibuksed

Pärnu Supelasutuse hoone. Erich Wolffeldt, Aleksander Nürnberg, Olev Siinmaa. 1927

Esindustraditsionalism/ neobarokk- Presidendi Kantselei hoone Kadriorus. Alvar Kotli. 1937- 1939

Türgi kirjanikule Nazim Hikmetile sünnipäevaks kingitud eesti rahvuslik mööbel

,,Eesti stiil’’ Eesti uhkeim funktsionalist Olev Siinmaa Ta suutis luua huvitava ,,esindusrahvusliku

stiili’’ See oli taandatud lihtsaks, isegi kastjaks- kui

võrd etnograafilises ornamentikas Motiivideks oli hobusepea, päikeseratas ja

tulbiõis Pilte ei esinenud, olid vaid ornament Edgar Johan Kuusik ja Roman Nyman Muhu tekilt laenatud ornamendiga sini-puna-

oranžides toonides võlvi- ja seinamaalingud Tritud jalgadega raamkonstruktsooniga toolid Sisse lõigatud nii Eesti kui ka üldiselt

etnograafilisest pärandist laenatud mustrimotiivid

Edgar Johan Kuusik- Üliõpilasmaja (praegu ülikooli kohvik) kujundus ja mööbel

Mitte väga rikkalikult dekoreeritud ,,Eesti stiili’’ tellijaks ja propageerijaks oli ka

maaeluga seotud seltsid ja ajakirjad Eri raamat ,,Talumööbel’’ ilmus 1920 Stiil, kus on olemas ühtne idee kui ka vorm (kahte

laadi) ,,Eesti stiili’’ loodi, kasutades erinevaid arhitektuuri

ja esemete alusvorme, mida kaunistati etnograafilise ornamendi ja mütoloogiliste piltidega

Esimene laad: Rahvuslik vorm ja ornament olid olusiseks lähtepunktiks

Teine laad: Eseme vormi geometriseeriti ja dekoori stiliseeriti, kasutati sageli väärismaterjale ja- tehnikaid

EÜSi maja. Georg Hellat

Muhu sussid

Art deco Eestis Sidrunikollane, ultramariin, roostepunane Fassaad kaeti soliidse ja kalli mustriga Suured vitriinaknad ja välisuks Torukäsipuuga valgusküllane trepikoda,

liftid ka kandilised valgustid, väärisvineerist korruse- ja kabinetiuksed

Paljas raketise jälgedega betoonsein Palju kasutati seinamaali, vitraaži, skulptuuri Ornamendibordüürid- intensiivne värv (nt.

roheline ja punane) Kristalllühtrid, valged modernistlikud

keralambid

Volga restoran. Küütri 1, Tartu

Savoy Boutique Hotell Tallinna vanalinnas

Stalinistlik historitsism Eestis

Jutustavad kaunistused Laemaaling- selgitas ruumi ideelist

eesmärki Fassaadireljeefid sümbolissrisid

sotsalistliku majandustegevuse meelisharusid: põllumajandust, karjakasvatust, juurviljakasvatust, põlevkivi kaevandamist, maaparandust ja kalandust

Saalid kõrged, palju oli kunstmarmoriga kaetud ümarsambaid, laerosette, kõrged aknad, mosaiikparkett

,,Estonia’’ teatrisaal. Alar Kotli, laemaaling Elmar Kits, Evald Okas, Richard Sagrits. 1947

Modernism USA-s pärast II maailmasõda

Materjalid: klaas ja metall Mies van der Rohe Kahn- hakkas rahvusvahelise stiili

ortodoksseks muutuvat vormi ümber töötama ja ümber mõtestama

Lennujaamad on betoon- ja klaashooned, puändiks on katus

Veiniklaasikujulne ühejalgne tool (,,Tulp’’) Kõik sisustusdisaini uuendused mõjutasid

üldist ruumimuljet Võimalikult tühi ruum, hiiglaslik aknasein,

mööbli vaba paigutus, valgustid kui skulptuurid

Case Study House- Charles Eamesi eramu. 1949

Farnsworthi maja Illinoisis. Miles van der Rohe. 1946-1951

Trans World Airlines’i terminaali interjöör

New Yorgi lennujaamas. Eero Saarinen. 1956- 1962

Lounge- chair. Charles ja Ray Eames. 1956- 1957

Plasttoolid seeriast ,,Tulip’’ Eero Saarinen. 1953- 1956

Iste ,, Marshmallow’’ George Nelson. 1956

Tool ,,Diamond’’. Harry Bertoia. 1952

Tool ,,Coconut’’ George Nelson. 1955

Klaaslaud. Isamu Noguchi. 1945

Modernism Euroopas pärast II maailmasõda

Tööstuskunstnike Ühing Ulmi Kujunduse Kõrgkool ,,Tõeline funktsionaalne ilu’’ Kujunduse konsulteerimine ja

organiseerimine Suurfirmad Braun ja Lufthansa-

koostöö disainikoolidega ja disaineritega

Unite d’ Habitation Marseille’s 337 korteriga. Le Corbusier. 1945- 1952

Sektsioonimööbel. Ulmi Kujunduse Kõrgkool. Hans Gugelot. 1957

Itaalia modernism pärast II maailmasõda

Giuseppe Terragn Mööbel pidi olema moodne, kergelt

teiseldatav, ruumi säästev ja heamaitseline

Geomeetriline, milles vorm oli lihtne ja orgaaniline suund, milles peegeldus huvi kõikvõimalike elusvormide esteetika vastu

,,Individuaalne disain’’ Polstermööbel Sektsioonimööbel

Palazzo dei Ricevimenti e Congressi Roomas. Adalberto Libera

Tugitool ,,Gala’’ Franco Albini. 1950

Tugitool ,,Lady’’. Marco Zanuso. 1951

Lauad. Carlo Mollino. 1954-1955

Popstiil

Koduelektroonika ja sünteetiliste materjalide ajastu

,,Hernekommitoonid’’ ja sünteetiliste materjalide kummardamine

Skulturaalsus, materjali kui ka vormi plastilisus, kombineeritavus ning kosmilik steriilsus

Plasttugitool ,,Blow’’ Jonathan De Paz, Donato D’Urbino, Paolo Lomazzi. 1967

Plasttool ,, Universale’’ Joe Cesare Colombo. Joe Cesare Colombo. 1965

Pop-istemööbel. Gaetano Pesce

Tool ,,Pall’’ Eero Aarnio. 1963

Iste ,,Pastill’’ Eero Aarnio.

Toolid seeriast ,, Experimental Edges’’ Frank O. Gehry. 1980

Skandinaavia modernism pärast II maailmasõda

Esemekujunduse looduslähedus Naturaalsed materjalid, napp ratsionalne

vorm ja vaoshoitud värvigamma Taani- teravnurgad olid poleeritud

ümaramaks, toolipõhjad olid enamasti punutud

Rootsi- interjöörikujundus- ruumijaotus, valguse juurdepääs

Soome- side välisruumiga sündis läbi suurte klaaspindade

,,Paabulind’’ Hans Wegner.1947

,,Tumm toapoiss’’ Hans Wegner. 1953’’

,, Panton-tool’’ Werner Panton. 1966

,,Elutorn’’ Werner Panton. 1968-1969

Tool ,, Koonus’’ Werner Panton. 1958-1960

Tool ,, Muna’’ Arne Jacobsen

Pernilla-tool. Bruno Mathson

Saunataburet. Antti Nurmesniemi.1952

Postmodernismi tulek

Arhitektuuri ja analüüsi algataja oli Robert Venturi

,, Keerulisus ja vastuolulisus arhitektuuris’’ Arhitektuuri sümboolse funktsiooni ja

literatuurse funktsiooni taasühendamine Ornamentalism Mööblikatet sai vahetada nagu särki Nõusid, tekstiili, valgusteid, kelli,

põrandaid

Esimesi maju- vanadekodu ,,Guild House’’ Philadelphias. Robert Venturi. 1960-1963

Chippendale’i ja Queen Anne’i toolid. Robert Venturi. 1979

,,Capitello’’ tool. Studio 65. 1971

Tool,, AEO’’ Paolo Deganelo.1973

Diivan ,, Kandissi’’ Alessandro Mendini. 1979

Riiul ,,Carlton’’ Ettore Sottsass. 1983

Modernismi tagasitulek Eestisse- rahvusvaheline, orgaaniline ja teised stiilid Materjalid: betoon, kuivkrovplaadid, vineer,

klaasplokk, plastmass, punane tellis Vaoshoitud, ratsionaalne, geomeetrilised

mahud Ripplagi, puuribidest võresein nind silindri- või

pudelikujulised valgustid Kus oli looduslikke materjale vähe või need

üldse puudusid, oli ruumimulje ratsionaalsem ja külmem

Kus oli kasutatud palju puitu ja rohelust, oli mulje soojem ja romantilisem

Mööbli puhul palju laenulist Pulkjalad, istmete kaarjad ja nõgusad vormid

Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama saal. Valve Promeister, Vello Asi, Väino Tamm. 1965-1966

Vello Asi

Kohvik ,,Merepiiga’’ 1965

Nn. Neerulaud. 1960 aastate algus

Eesti valgusti- ,, Vana Toomas’’ Bruno Vesterberg. 1966

Modernism, popstiil ja postmodernismi tulek Eestisse

1970.aastatel Hoonemaht ja üldine kubistlik kompositsioon Arhitektuurivormide paljusus ja laenulisus Viilud, sambad, kaared, sakmed, portaalid Interjöör: palju klaaspinda, valgust, voolav

lükandustega ruum, seintel steriilne kahhel, ripplaed, napi vormiga mööbel

Modernsed olid mustad minimalistlikud poleeritud uksed, valgustid ja vestibüüli nagid

Maja Kloostri Taga Metsas, Padise, Harjumaa. Indrek Allmann

1980.-1990. aastate rahvusvaheline neomodernism

Jõe kaldal, otse veepiiril Arhitektuurne vorm võetakse

teooriale vastavalt koost lahti- dekonstrueeritakse- ja pannekse siis uuesti näiliselt kaootiliselt kokku

Materjalid: looduskivi, puu, raud, alumiinium, betoon ja klaas

Arhitektuur kui skulptuur- Guggenheimi muuseum Biboas. Frank O. Gehry. 1998

Tool ,,How High is the Moon’’ Shiro Kuramata. 1986

Tool ,, Lord Yo’’ Philippe Starck. 1994

Tool ja järi ,, Lola Mundo’’ Philippe Strack. 1986

Postmodernism Eestis 1980. aastail

Lemmikmotiivid: viilkatus, portikus, sammas, kaar, petiknišš, nn. ristiga aken ning võre- ja astmikumotiiv

Materjal: paas, tellis Värvid: valge ja must, roosa ja sinine Oluline: atraktiivne värv ja valgus Lillepostamendid Ajaloolise vormi tsiteerimine ja

interpreteerimine

Neomodernism Eestis 1990. aastail

Demostreerib geomeetriliste konstruksioonide dekoratiivset esteetikat

Metallist pinnad ja kompositsiooniline nihe

Valgeks jätmine Vormisegamine Skandinaavialiku imago püüdmine:

minimalistlikud vormid, napid ja täpsed detailid, hele laminaat, mattklaas ja vineer

Ühispanga hoone Tallinnas. Raivo Puusepp. 1997-1998

Villa Sumberg. Emil Urbel

Eesti Metodisti Püha Luuka koguduse kirik. Indrek Allmann

Emajõe Keskus

kultuuri ja stiiliajalugu

Documents