Kuidas vältida nakatumist HIV-ga?

Jekaterina TkatšNatalja Komlova

HA II

Ettekande eesmärgid Kirjeldada HIV-i olemust Anda ülevaade tema

levikust ja esinemissagedusest

Selgitada HIV nakatumise võimalusi

Selgitada, miks tuleb HIV ennetada

Selgitada HIV-i ennetamise võimalusi

Taustainformatsioon HIV- inimese

immuunpuudulikkuse viirus. AIDS- HIV-i viirusinfektsiooni

tulemusena kujunev haigus. 80-ndate algul esimesed

haigusjuhud USAs. 1983- viiruse esmakordne

isoleerimine AIDS-i haige lümfotsüütidest.

HIV kulg ~60-70%→AIDS ~ 8-10

a. ~15% kiiresti

progresseeruv→AIDS ~5 a.

~5% aeglane kulg ~15 a.

CD4 on prognostiliseks markeriks

HIV-infektsiooni staadiumid

Äge primaarne HIV Krooniline

asümpomaatiline faas Sümptomaatiline faas AIDS

→

EpidemioloogiaEestis

Esimene HIV nakatanu avastati 1988. aastal.

2008. aastal 496 uut HIV positiivset inimest, 59 AIDS-i haiget.

Aastate jooksul diagnoositud 250 AIDS-i haiget.

1988-2008 on Eestis diagnoositud HIV-nakkust 6860 inimesel.

Praeguseks ajaks leitud üle 7300 HIV-nakatunuid.

Riskigrupid 15-24 aastased noored.

HIV levib praegu kõige enam tavapärase heteroseksuaalse kontakiga

Süstivad narkomaanid Prostitutsiooni kaasatud Kinnipeetavad Homoseksuaalne

anaalvahekord HIviirusega nakatunud Inimesed, kellel olid

sugukontaktid teatud maailmaosades.

HIV ülekandeteed HIV levib kaitsevahenditeta

seksi kaudu. Läbi limaskestade – oraal, vaginaal, anaalseks

HIV levib ühist süstalt kasutades narkomaanide seas

HI-viirusega saastanud verega vereülekandel HIV levib emalt lapsele

raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu.

Läbi platsenta risk on 50%. Mittesteriliseeritud

instrumentide kasutamine tätoveeringute jaoks.

Võõra verega habemeajamisnoa, hambaharja kasutamine kasutamine.

Kuidas HIV ei levi Inimene ei nakatu HIVi õhu

kaudu Inimene ei nakatu HIVi vee

kaudu Samal põhjusel ei nakatu

inimene HIVi viirusekandjaga koos töötades või õppides, kallistades, ühest tassist juues, ühist WCd kasutades

Ujula või sauna olles Riiete, ühise voodipesu,

mänguasjade kasutamine

“Grippi on palju lihtsam saada, HIV-nakkust on palju lihtsam vältida” (1)

Miks HIV nakkust ennetada? Nakkust ei saa välja

ravida. Praktiliselt 100%

ennetatav. Edendab rahva

tervist. Säästab raha. Vähendab koormust

tervishoiusüsteemile. Parandab elanikkonna

elukvaliteeti laiemalt.

Kuidas vältida HIV-ga nakatumist Turvaseks Narkootikumidest

loobumine Abstinents ehk seksist

hoidumine Monogaamia – kui oled

vahekorras vaid ühe inimesega

Püsisuhtes vastastikune truudus

Valida õigeid partnereid Vähendada nakatumise riski

emalt lapsele

Eesti riiklik HIV ja AIDSi ennetamise strateegia aastateks 2006-2015

Strateegia võtmetegevused: Ennetustegevus

prioriteetsetes ohurühmades.

HIV testimine ja nõustamine

Ennetustegevus, ravi ja hoolekanne HIV ja AIDSiga inimeste hulgas.

Inim- ja organisatoorse resurssi arendamine

Kokkuvõtte ja soovitused HIV on ohtlik haigus, mis põhjustab

imuunpuudulikkust, AIDS põhjustab surma HIV on krooniline haigus elukestvate

tagajärjedega Haiguse tekkimise võib ennetada ja mõistlikult

vältida, valides tervislikku eluviisi Piisav riiklik finantseerimine Tähtis mitte ainult õige elu suhtumine, aga ka 1. haigejate nõustamine, meditsiiniline,

psühholoogiline ja sotsiaalne toetus2. samuti noorte õigeaegne kasvatus ja vajava

informatsiooniga tagamine3. Inimesed õpivad mitte surema vaid elama.

Kasutatud kirjandus John Langone. AIDS The Facts Seth C. Kalichman. Preventing AIDS: A

Sourcebook of Behavioral Interventions Eesti Arst 2002. Söömishäirete esinemine ja

riskitegurid www.wikipedia.org/wiki/HIV www.hiv.ee http://www.hot.ee/hivennetamine/kkk.htm Eva Palk. Sugulisel teel levivad haigused. HIV-

AIDS. http://www.slideshare.net/eeva34/hiv-1895895

www.tai.ee http://

www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika/HIV_ja_AIDSi_strateegia_2006-2015.pdf

HIV/AIDSi ennetamine valikkursuse loengumaterjal.TÜ Arstiteaduskond

Ennetamine on kõige mõistlikum!