Koolipsühholoogia(1.11.2010)

Paradigma ja ajaolooline areng:

Rakenduspsühholoogia haruna kasutab psühholoogia teadmiste ja printsiipide rakendamist, eesmärgiga aidata koolilastel paremini koolis edasi jõuda ja oma probleeme lahendada.

Põhirõhk on diagnoosimisel(hindamisel), nõustamisel ja konsulteerimisel. Hea psühholoog on väga kodus pedagoogiliste teadmistega. Kuni 20.saj. esimese pooleni peeti koolipsühholoogi põhirolliks eriõpet vajavate laste

diagnoosimist ja nende eraldamist tavaklassidest. Eriõppe ja tavaklasside vahel olid jäigad piirid. Tänapäevaks on olukord muutunud.

(Paljud lapsed kes eriõpet vajaksid õpivad tavakoolis)

Koolipsühholoogia paradigma,süsteemireform

1960-1980.a. toimunud süsteemireform koolipsühholoogias lõi aluse tänapäevasele koolipsühholoogiale

Toimus 2konverentsi, olulisim publitseeritud: Tähtsamaid teemasid dokumendis olid: 1)Vältida kerge vaimupuudega laste ranget klassifitseerimist, asendades selle sekkumisviisidega(interventatsioon) väljatöötamisega tavaklassis(loomulikus raamistu-õpilane õpid kodulähedal kooliss)ning kasutades probleemide lahendamise lähenemist. 2)Probleemse käitumise ravimisel panna suurem rõhk süsteemidele(lapse õpetaja, vanaema), mitte individuaalsele lapsele. 3)Laiendada tavahariduse võimalusi, pakkudes vastavaid programme ka õpiraskuste ja käitumishäiretega lastele(eriõppe sulandamine tavaharidusse). 4)Koolipsühholoogi roll muutus üksiklapse diagnoosiast tugiisikuks klassis nii õpetajale kui lapsele. 5)Eesmärgiks oli suurendada koostööd õpetajate,lapsevanemate ja kooli juhtkonna vahel lapse huvidest lähtuvalt. 6)Muudatused ka hindamise tehnikas,eesmärgis ja tulemis. Seni testimine vaid laste diagnoosimiseks, jättes probleemide lahendamised õpetajatele. 7)Hindamise mudel nihkumas``patoloogia otsimiselt``ökoloogilisele mudelile. 8)Koolipsühholoogi roll nihkub otsese teenuse(diagnoosimine,nõustamine) pakkumiselt kaudsele (konsultatiivsele) teenusele,kaasates sellesse nii õpetajad,koolipersonali kui vanemad.

Koolpsühholoogia ajaloolise arengu mõjutajad:

Eriõppe areng 19/20saj.vahetusel- Kuidas pakkuda haridust, mis rahuldaks kõigi vajadusi ning kuidas kujundada ühtset haridusprogrammi,kui lapsed nii erinevad?

Kliinilise psühholoogia areng 19/20saj.vahetusel

Sisuliselt esimeseks USA koolipsühholoogikas loetakse Arnold Geselli.

Kliinilise psühholoogia areng mõjutas koolipsühholoogi diagnoosija-parandaja rolli kujunemist.

Koolipsühholoogia kaks suunda:

Psühholoog kui testija(eriõppesse suunamine) Kliiniline psühhoog(individuaalne ja intensiivne ennetus-ja parandustöö väikse osaga

kooli populatsioonist)

Rahvusvahelise Koolipsühholoogide Assotsiatsiooni(ISPA)konverentsid alates 1975.a. Toimunud 2010.a 32konverentsi, igal suvel eri riigis.

Koolipsühholoogia eestis:

1968. Alustati psühholoogide ettevalmistust Tartu Riiklikus Ülikoolis, Idee koolipsühholooigide rkendamisest 70nd.aastate alguses(H.Liimets,K.toim).

1975.A Eesti esimene koolipsühholoog asub tööle Orissaare erikoolis, 1980.a. lisanduvad 4koolipsühholoogi üldhariduskooli

Alates 1991.a. on arvukalt välislektoreid külastanud Eestit, viies läbi enevate teraapiasuundade koolitusi:lahenduskeskne lühiteraapia, gestaltteraapia

3.11.2010

Koolipsühholoogia rollid ja põhilised tööülesanded

Kolipsühholoogia rollide ajalooline areng:

Psühhomeetriline tase-al.1904Binet,laste testimine ja erikoolidesse saatmine. Hariduspsühholoogiline ja kliiniline tase- 1950-60ndad a. USA-s –esiplaanil

hindamine, kuid eesmärk muutunud.

Koolipsühholoogia roll ja ülesanded tänapäeval

Roll: haridusasutustes õppivate laste edasijõudmise toetamine, lapsevanemate nõustamine ja konsulteerimine, haridusasutuste töötajate abistamine laste edasijõudmise kindlustamisel ja organisatsiooni kui terviku parema funktsioneerimise tagamisel.

Ülesanded:

Probleemide ennetamine ehk preventsioon Hindamine Sekkumine(nõustamine ja konsulteerimine) Koolitamine ja juhendamine Uurimustöö

Tööülesannete jaotuvus:

Otsene teenus(hindamine,nõustamine- individuaalne ja Kaudne teenus(õpetajate,lastevanemate ja juhtkonna konsulteerimine, koolitamine ja

juhendamine,uurimustöö). Kudse teenuse abistamise skeem- õpetaja pöördub psühholoogi poole-psühholoog konsulteerib õpetajat-õpetaja abistab last.

Koolipsühholoogia teenuse vormid ja tasandid:

Koolipõhine teenus(USA, Prantsusmaa) Nõustamiskeskuse põhine teenus(Rootsi)

Hariduslike erivajaduste paradigma

Erivajadustega lapsed:

Erivajadusena mõistetakse tänapäeval väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda nii, et

indiviid saaks oma arengupotensiaalile...

Hariduslikud erivajadused HEV(Ing. Special educational needs)kooliealiste laste õpikeskkonna tavasuutlikust ületavad vajadused ehk HEV laste õppimisvajadusi on raske rahuldada harjumuspärasel ja kergeti kättesaadaval viisil

Koolijärgne iga- toimetulekupiirangud(psüühilised ja füüsilised)

Hariduslike erivajaduste levik

Mida suuremad on indiviidi mingi võime või isiksuseomaduse erinevused sotsiaalsest või/ja vanusenormist, seda harvemini seda esineb

Kergeid kõne-, emotsionaal-või käitumis-ja õpiraskusi esineb 3-15%õpilastest

Terminoloogia

Hälve- mingi psüühika ja/või motoorika funktsiooni osaline puudumine Puue- mingi psüühika ja/või motoorika unktsiooni täielik puudumine Häire- organismi psüühika või mõne funktsiooni mööduv või/ja kõrvaldatav hälve Vaegrulus- invaliidsus(sügava puude korral)

Õpraskused- ajutalituse või ajustruktuuri neurolobioloogilised hälbed, mis seostuvad inimese taju,mõtlemise ja kõnega.Õpiraskustega lased ei saa hakkama tavalise programmi nõuetega, kuigi potsensiaal õppida on olemas.Vajavad spetsiaalseid õppeprogramme ja pedagoogilist toetust.

Kõnepuuded- Kõnepuuded ja õpiraskused kattuvad osaliselt. Kõnepuuded põhjustavad raskusi kas enese väljendamisel.

Meeelpuuded- kurtus ja nürmus vaegkuulmisena. Kaasasündinud kuulmislangu(enne kõne tekke aega ja seetõttu nõuab valikute tegemist viipekeele või suult lugemise ja suulise kõne omandamise metoodika vael. Hilistekkeline kuulmislangus- kompenseeritav osaliselt kuulmisaparaadiga.

Pimesus ja vaegnägemvus- Nägemispuue võib olla seotud nägemisteravuse, vaatevälja, silma liikuvuse, ajutalituse,valgus- ning värvustajuga.

Kehapuuded- Väga varieeruv nähtuste ning esindatud on nii kulgevad haigused kui püsivad seisundid:

Üldkehalised puudused Kaasasündinud nakkushaigused Neuromotoorika puuded Taandarengulised haigused Ortopeedilised, luustiku ja lihaskonna puuded