ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 20.10.2016

COM(2016) 666 final

KOMISJONI ARUANNE

Kokkuvõttev aruanne joogivee kvaliteedi kohta Euroopa Liidus, milles käsitletakse

direktiivi 98/83/EÜ artikli 13 lõike 5 kohaseid liikmesriikide aruandeid ajavahemiku

2011–2013 kohta

2

KOKKUVÕTTEV ARUANNE JOOGIVEE KVALITEEDI KOHTA EUROOPA

LIIDUS, MILLES KÄSITLETAKSE DIREKTIIVI 98/83/EÜ ARTIKLI 13 LÕIKE 5

KOHASEID LIIKMESRIIKIDE ARUANDEID AJAVAHEMIKU 2011–2013 KOHTA

1. SISSEJUHATUS

Direktiiv

Joogivee direktiivi1 eesmärk on tagada, et olmevesi on ohutu. Direktiivis nõutakse, et

olmevesi ei tohi sisaldada mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis võivad ohustada

inimeste tervist, kehtestades selleks joogivees leiduvate levinuimate potentsiaalselt kahjulike

organismide ja ainete normid.

Aruanne

Joogivee direktiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud korrapäraselt seirama tarbijatele

pakutava joogivee kvaliteeti. Nad peavad iga kolme aasta järel esitama komisjonile aruande

seiretulemuste kohta. Kokkuvõtvas aruandes esitatakse ülevaade joogivee kvaliteedist ELi

liikmesriikides aastatel 2011–2013. See täidab joogivee direktiivi artikli 13 lõikest 5

tulenevat komisjoni kohustust vaadata liikmesriikide aruanded läbi ja avaldada iga kolme

aasta järel kokkuvõttev aruanne olmevee kvaliteedi kohta Euroopa Liidus. Käesolevas

aruandes esitatud teave hõlmab kõiki liikmesriike, v.a ühte: Horvaatia oli praegusest

aruandluskohustusest vabastatud, sest ta liitus ELiga 2013. aasta keskel, mil kõnealune

aruandlusperiood oli lõppemas. See aruanne on sõltumatu komisjoni talituste joogivee

direktiivi REFIT-hindamise töödokumendist, mis võetakse vastu 2016. aasta viimasel

poolaastal.

Direktiivis eristatakse suuri ja väikeseid veevarustustsoone. Suured veevarustustsoonid

varustavad keskmiselt üle 1 000 m³ joogiveega ööpäevas või teenindavad rohkem kui

5 000 inimest. Vee kvaliteedi miinimumnõuded on suurtele ja väikestele

veevarustustsoonidele ühesugused, kuid aruandluskohustus kehtib üksnes suurte

veevarustustsoonide puhul. Seega esitatakse käesolevas kokkuvõtvas aruandes ülevaade

joogivee kvaliteedist suurtes veevarustustsoonides.

Sellest hoolimata esitas 15 liikmesriiki (BE, BG, CY, ES, FR, GR, HU, IE, LU, MT, PT, RO,

SE, SI, SK) andmete kogumisel vabatahtlikult ka teabe väikeste veevarustustsoonide kohta

(mis varustavad alla 1 000 m³ ööpäevas). ELi üldist vastavushindamist väikestes

veevarustustsoonides ei peetud otstarbekaks, sest saadaolevad andmed ei esindanud täielikult

kogu ELi ja seetõttu ei lisatud seda teavet käesolevasse aruandesse. Nende 15 liikmesriigi

esitatud teabe kohaselt on üldine vastavus keskmiselt 98 % ja ühelegi suuremale probleemile

ei ole osutatud. Komisjon on siiski seisukohal, et täpsest olukorrast parema pildi saamiseks

on vaja lisateavet, ja uurib seda seetõttu lähemalt. Kui liikmesriigid esitasid teavet väikeste

1 Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta, EÜT L 330, 5.12.1998.

3

veevarustustsoonide kohta, esitatakse sellest teabest kokkuvõte iga riigi teabelehe lõpus. Riigi

teabelehed, milles antakse iga liikmesriigi kohta üksikasjalikumat teavet, on saadaval

komisjoni keskkonna peadirektoraadi veebilehel2. Lingid riiklikel veebilehtedel olevatele

riiklikele joogivee aruannetele (2011–2013) on loetletud käesoleva aruande I lisas.

Joogivee kvaliteedi parameetrid

Direktiiviga kehtestatakse normid levinuimatele potentsiaalselt kahjulikele organismidele ja

ainetele, mida võib joogivees leiduda. Kokku tuleb korrapäraselt jälgida ja mõõta 48 olulist

parameetrit. Direktiivis tehakse vahet kolmel parameetrirühmal: mikrobioloogilised,

keemilised ja indikaatorparameetrid (üksikasjalikult kirjeldatud direktiivi I lisas).

Kahel mikrobioloogilisel parameetril – Escherichia coli ja enterokokid – on väärtus, mis

sisuliselt asendab nulli. Teisisõnu, joogivee kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks ei tohi joogivesi

neid organisme sisaldada.

Keemilised parameetrid on välja valitud inimeste tervisele avalduva potentsiaalse mõju

poolest. Kemikaale ei leidu peaaegu kunagi (v.a õnnetused) joogivees sellistes

kontsentratsioonides, mis põhjustavad ägedaid kahjulikke tervisemõjusid. Kemikaalid

sisaldavad mikroelemente, nagu arseen, nikkel või plii, muid aineid, nagu tsüaniid või

polüaromaatsed süsivesinikud, või lämmastikkomponente – nitraati ja nitritit. Kemikaalide

mõju sõltub normi ületamise tasemest, kokkupuute kestusest ja sellest, millist mõju need

avaldavad inimorganismile. Enamasti põhinevad parameetrite väärtused eluaegsel

kokkupuutel ja keskmisel joogivee tarbimisel kaks liitrit ööpäevas inimese kohta.

Indikaatorparameetrid hõlmavad vee kvaliteediga kaudselt seotud parameetreid; nende

eesmärk on näidata muutusi veeallikas, vee töötlemisel või jaotamisel. Kui täheldatakse

normi ületamist selles parameetrirühmas, tuleb olukorda lähemalt uurida ja seda korrigeerida.

Kuigi enamik indikaatorparameetreid ei kujuta otsest ohtu inimeste tervisele, võivad need

kaudselt mõjutada vee kvaliteeti vee välimuse, maitse või lõhna kaudu (ja seeläbi mõjutada

vastuvõetavust tarbijale) või takistada õiget töötlemist, nt ebapiisav desinfektsioon

orgaanilise aine esinemise tõttu.

Seirenõudeid on hiljuti ajakohastatud direktiivi II ja III lisa muudatusega seoses teaduse ja

tehnika arenguga3. Muudatus tõi kaasa riskipõhise lähenemisviisi vabatahtliku kasutamise, et

seiret laiendada, sagedust vähendada või parameetreid välja jätta, võttes aluseks

riskihindamise tulemused. See jõustus 27. oktoobril 2015 ja liikmesriigid peavad selle

siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 24 kuu jooksul.

2 http://ec.europa.eu/environment/water/water-drink/reporting_en.html 3 Komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1787, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ

(olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa.

4

2. TULEMUSED ELI TASANDIL

Üldine teave

ELis võetakse joogivett eri allikatest. Üldiselt on liikmesriikide peamised allikad põhja- ja

pinnavesi (nt joogivee tammid), mis moodustavad vastavalt umbes 50 % ja 36 % meie

joogiveevarustusest (joonis 1).

Joonis 1 Joogiveeallikad ELis (2011–2013)

50%

36%

2%1%2%

7% 2%Põhjavesi

Pinnavesi

Maismaavesi

Rannikuvesi

Kaldafiltraat

Muu vesi

Põhjaveetaastootmine

Veeallikate jaotust liikmesriikides on kujutatud joonisel 2.

Joonis 2 Joogiveeallikad liikmesriikides (2011–2013)

5

0 25 50 75 100

AT

DK

LT

SK

DE

SI

LV

PL

BE

IT

NL

ES

LU

FR

EE

HU

MT

FI

BG

RO

CZ

GR

PT

SE

UK

IE

CY

[%]

Põhjavesi

Pinnavesi

Maismaavesi

Rannikuvesi

Kaldafiltraat

Muu vesi

Põhjavee taastootmine

* Tšehhi Vabariigis (CZ) tähendab maismaavesi pinnavett.

ELis ei ole kogutud ametlikke statistilisi andmeid selle kohta, kui palju inimesi on

ühisveevärgiga liitunud. Joonis 3 kujutab suurte veevarustustsoonide (kasutusmaht üle 1 000

m³ ööpäevas ja/või teenindavad rohkem kui 5 000 inimest) teenindatud elanikkonna osakaalu.

Joonis 3 Elanikkond liikmesriikide suurtes veevarustustsoonides (2011–2013)

6

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

NL

LU

MT

GR

UK

SK

BE

DE

PT

SE

ES

FI

FR

BG

CY

CZ

IE

SI

PL

AT

IT

EE

DK

LV

HU

LT

RO

Elanikkond [%]

Madalmaades ja Luksemburgis teenindavad suured veevarustustsoonid 100 % elanikkonnast.

Märkimisväärset osa elanikkonnast, keda ei teeninda suured veevarustustsoonid, teenindavad

väikesed veevarustustsoonid, mis peavad vastama direktiivi nõuetele. Võttes arvesse nii suuri

kui ka väikeseid veevarustustsoone, saavutavad ka Malta, Slovakkia, Portugal, Prantsusmaa,

Bulgaaria ja Ungari taseme 100 % elanikkonnast ning paljud muud liikmesriigid saavutavad

enamiku elanikkonnast, v.a Rumeenia, kus mõlemad veevarustustsoonid teenindavad vaid

66 % elanikkonnast. Kuna ainult 15 liikmesriiki esitasid teabe väikeste veevarustustsoonide

kohta, ei kuvata seda lisateavet joonisel 3.

Joogivee kvaliteet – vastavus

Selleks et hinnata joogivee kvaliteeti veevarustustsoonis, tehti liikmesriikides

aruandlusperioodil (2011–2013) väga palju analüüse: 4,1 miljonit mikrobioloogiliste

parameetrite, 7,1 miljonit keemiliste parameetrite ja 17,5 miljonit indikaatorparameetrite

kohta.

Iga parameetri jaoks oli saadaval vastavusteave. Vastavuse osakaal näitab analüüsitud

proovide arvu ja täheldatud normi ületamiste arvu suhet. Kui vähemalt 99 % kõikidest

kõnealusel aastal tehtud analüüsidest vastab normile, loetakse, et liikmesriigi asjaomane

parameeter vastab direktiivile. Indikaatorparameetrite väärtuste ületamised ei tähenda

7

tingimata direktiivile mittevastavust eespool nimetatud põhjuste tõttu (kui puudub otsene oht

inimeste tervisele).

Joonis 4 kujutab vastavuse osakaalu eri parameetrirühmade puhul ELis. Tulemustest nähtub

suur, üle 99 % vastavus mikrobioloogiliste ja keemiliste parameetrite puhul. Kahe

mikrobioloogilise parameetri – E. coli ja enterokokid – esinemine joogivee proovis võib

näidata, et saastumine võis toimuda veeallika juures või veejaotusvõrgus. E. coli või

enterokokkide tuvastamist joogivees peetakse normi ületamiseks. Indikaatorparameetrid (v.a

värvus, lõhn, maitse ja hägusus) saavutavad peaaegu 99 % vastavuse aruandlusaastatel 2011–

2013.

Joonis 4 Vastavuse osakaal mikrobioloogiliste, keemiliste ja

indikaatorparameetrite parameetrirühmade puhul aruandlusperioodil

2011–2013 ELis

97,0 97,5 98,0 98,5 99,0 99,5 100,0

Mikrobioloogilisedparameetrid

Keemilised parameetrid

Indikaatorparameetrid

% vastavus direktiivile

2011

2012

2013

Joonis 5 kujutab vastavusteavet üksikute keemiliste parameetrite puhul ELis.

Joonis 5 Vastavuse määrad keemiliste parameetrite puhul ELis (2011–2013)4

4 Lühendid joonisel 5: T= kokku, I= Individuaalne.

8

98,0 98,2 98,4 98,6 98,8 99,0 99,2 99,4 99,6 99,8 100,0

1,2-dikloroetaan

Tsüaniid

Kaadmium

Benseen

Kroom

Elavhõbe

Benso(a)püreen

PAH

Antimon

Tetra-/trikloroeteen

Taimekaitsevahendid-T

Vask

Nitrit ilma veepuhastusjaamata

Nitraat

Bromaat

Nitrit kraani juures

Boor

Seleen

Nitraadi/nitriti segu

Trihalometaanid-T

Plii

Nitrit

Nikkel

Pestitsiidid-I

Fluoriid

Arseen

vastavus [%]

Vastupidi peaaegu kõikidele muudele parameetritele on arseeni 98,83 % väikseim vastavuse

määr. Selle suhteliselt väiksema vastavuse määra (kuid siiski üle 98,8 %) peamine põhjus on

valgala iseloom ja see tuleneb geoloogilisest foonilisest kontsentratsioonist, mida leidub

näiteks Ungaris või Itaalias.

Joonis 6 kujutab teavet normi ületamiste kohta üksikute indikaatorparameetrite puhul. Joonis

annab vaid ülevaate normi ületamistest ega näita direktiivile mittevastavust, sest mitmel

indikaatorparameetril, nagu värvus, maitse, lõhn või hägusus, pole arvulist väärtust. Sellest

hoolimata esines selles indikaatorparameetrite rühmas kõige sagedamini normist ületamisi

orgaanilise süsiniku kogusisalduse ja raua puhul. Orgaanilise süsiniku kogusisaldus ei ole

kahjulik. See on süsinikule arvestatud vees leiduvate orgaaniliste molekulide kaudne mõõt.

See on allikavee tervislikkuse ja ohutuse ning veevärgi vee kvaliteedi näitaja ning on seotud

desinfektsiooni kõrvalsaadustega. Kui see reageerib desinfektsioonivahendiga, võivad

tekkida kahjulikud kõrvalsaadused. Orgaanilise süsiniku kogusisaldus on oluline ka

töötlemisega seotud kulude optimeerimiseks ja seeläbi nende vähendamiseks. Looduslikult

rauda/mangaani sisaldava vee probleem seisneb selles, et lahustunud raud ja mangaan

oksüdeeruvad ning muutuvad värvitutest lahustunud aine vormidest värvilisteks tahke aine

vormideks.

Joonis 6 Vastavuse määrad indikaatorparameetrite puhul ELis (2011–2013)

9

95,0 95,5 96,0 96,5 97,0 97,5 98,0 98,5 99,0 99,5 100,0

Oksüdeeruvus

Juhtivus

pH

Clostridium

Alumiinium

Ammoonium

Naatrium

Mikroorganismidearv

Kloriid

Kolibakterid

Mangaan

Sulfaat

Raud

Orgaanilise süsinikukogusisaldus

vastavus [%]

10

1. lahter. Pestitsiidid joogivees

Joogivee direktiivis on kontsentratsiooni piirmääraks kehtestatud 0,1 μg/l üksikute pestitsiidide puhul

ja 0,5 μg/l pestitsiidide koguarvu puhul. Liikmesriigid jälgivad joogivees märkimisväärset hulka

riiklikul tasandil välja valitud ning seega igale liikmesriigile omaseid pestitsiide ja metaboliite

(lagunemis- ja reaktsioonisaaduseid). Jälgida tuleb siiski ainult neid pestitsiide, mis võivad esineda

konkreetses veevarustustsoonis. Aruandluse eesmärgil leppisid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid

kokku valitud 13 pestitsiidi loetelus. Nende puhul esitati aruanne seire sageduse ja mittevastavust

käsitleva teabe kohta aastatel 2011–2013. Ehkki aruandlus valitud pestitsiidide loetelu kohta on

ühtlustatud lähenemine ja võrreldav, ei anna see täielikku pilti kõikidest riigis leiduvatest

pestitsiididest ning asjaomastest metaboliitidest.

Järgneval joonisel on näidatud suurte veevarustustsoonide osakaal, mille puhul seirati valitud loetellu

kuuluvate pestitsiidide esinemist ja normi ületamist ELis aruandlusperioodil 2011–2013.

0 20 40 60 80 100

Atrasiin

Diuroon

Atrasiin-desetüül

MCPA

Mekoprop

Bromasiil

S-metolakloor

Jälgitud suur veevarustustsoon* [%]* Jälgida tuleb ainult neid pestitsiide, mis võivad esineda konkreetses

veevarustustsoonis

Väikesed seireväärtused (keskmine 27,4 %) näitavad, et joogivee direktiivis ette nähtud seiremeetod

ei võimalda ELis põhjalikult hinnata joogivee saastumist pestitsiididega, kuigi teatatud vastavuse

määrad on püsivalt kõrged (kokku üle 99,9 %, vt joonis 5). Liikmesriikides tehtud uuringu põhjal on

komisjon koostanud ajakohastatud loetelu olemasolevatest murettekitavatest pestitsiididest ja

metaboliitidest, mida tuleb seireprogrammides arvesse võtta5.

5 https://circabc.europa.eu/w/browse/309b29d1-b8f8-4809-a044-6a9cca1cbabf

11

Mittevastavuse põhjused

Liikmesriigid esitavad joogivee direktiivi kohaselt aruande veevarustustsoonis tuvastatud

mittevastavuse põhjuste ja parandusmeetmete kohta. Normi ületamise põhjused on

aruandluses liigitatud järgmiselt: „valgalaga seotud“, „töötlemisega seotud“ ja „jaotamisega

seotud“ (avalik võrk ja kodune võrk).

Joonis 7 kujutab põhiparameetritega seostatud põhjuste arvu. Aruandlusperioodil 2011–2013

teatati kõige rohkem ületamiste põhjusi kolibakterite puhul, millele järgnesid raud,

orgaanilise süsiniku kogusisaldus ja ammoonium. Enamik neist parameetritest on

indikaatorparameetrid, mis ei avalda otsest mõju inimeste tervisele.

Joonis 7 Ületamiste teatatud põhjustega analüüside arv joogivee direktiivi

parameetrite puhul ELis (2011–2013)

0 5000 10000 15000 20000 25000

Kolibakterid

Raud

Orgaanilise süsiniku…

Ammoonium

Mikroorganismide arv

Mangaan

E. coli

pH

Enterokokid

Kloriid

Sulfaat

Alumiinium

Clostridium

Arseen

Nitrit

Plii

Juhtivus

Fluoriid

Nitrit kraani juures

Naatrium

Nikkel

Nitraadi/nitriti segu

Analüüside arv

Joonis 8 kujutab eri põhjuseid kõige enam teatatud parameetrite puhul. Kuigi bioloogilistest

parameetritest (kolibakterid, mikroorganismide arv, E. coli, Enterococci, Clostridium) ja

rauast tingitud normi ületamiste põhjuseid ei saa täpselt kindlaks määrata, on ammooniumi,

mangaani, pH, kloriidi, sulfaadi, arseeni ning nitriti piirmäära ületamine seotud peamiselt

valgalaga. Orgaanilise süsiniku kogusisaldus ja alumiinium on seotud peamiselt töötlemisega,

samas kui plii on selgelt seotud elamu jaotusvõrgu probleemidega.

Joonis 8 Mittevastavuse põhjused kõige enam teatatud parameetrite puhul

12

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Kolibakterid

Raud

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus

Ammoonium

Mikroorganismide arv

Mangaan

E. coli

pH

Enterokokid

Kloriid

Sulfaat

Alumiinium

Clostridium

Arseen

Nitrit

PliiValgalaga seotud Elamu jaotusvõrguga seotud Muud põhjused

Ühisveevärgiga seotud Kombineeritud põhjused Töötlemisega seotud

Teadmata

Riikide võrdlus

Parameetrirühmade mittevastavus on esitatud tabelis 1 liikmesriikide tasandil. Hindamise

aluseks on keskmine vastavuse määr iga parameetrirühma puhul aastatel 2011–2013.

Tabel 1 Vastavuse määrad liikmesriikide tasandil (2011–2013)

Riik Mikrobioloogilised

parameetrid Keemilised parameetrid Indikaatorparameetrid*

AT 99,84 99,9 99,6

BE 99,75 99,9 99,1

BG 99,25 99,5 99,3

CY 99,01 99,9 96,3

CZ 99,91 99,9 99,2

DE 99,88 99,9 99,7

DK 99,80 99,8 98,6

EE 99,99 99,8 99,1

ES 99,62 99,8 99,4

FI 100,00 99,9 99,6

FR 99,84 99,8 99,4

GR 99,64 99,9 99,5

HU 99,71 98,6 97,1

IE 99,97 99,5 99,3

13

Riik Mikrobioloogilised

parameetrid Keemilised parameetrid Indikaatorparameetrid*

IT 99,20 99,6 99,6

LT 100,00 99,3 99,0

LU 99,77 100,0 99,5

LV 99,92 100,0 98,7

MT 100,00 99,9 90,1

NL 99,97 100,0 100,0

PL 100,00 100,0 99,8

PT 99,57 99,9 99,3

RO 99,69 99,7 99,2

SE 99,94 100,0 99,1

SI 99,25 100,0 98,7

SK 99,52 100,0 99,4

UK 99,98 99,9 99,9

vastavuse määr 99–100 %

vastavuse määr 98–100 %

vastavuse määr < 98 %

* v.a lõhn, maitse, värvus ja hägusus

Mikrobioloogiliste parameetrite puhul teatasid kõik liikmesriigid 99–100 % vastavuse

määrast. Seoses keemiliste parameetritega teatas 26 liikmesriiki 99–100 % vastavuse määrast

ja üksnes Ungari teatas alla 99 % vastavusest.

Indikaatorparameetrite puhul oli kolmel liikmesriigil vastavuse määr vahemikus 98–100 %,

kolmel liikmesriigil alla 98 % ja 21 liikmesriiki saavutasid üle 99 % vastavuse määra.

Indikaatorparameetrite puhul teatas Malta üsna väikesest, 90,1 % vastavuse määrast väga

väikeste kloriidi vastavuse määrade tõttu. Üldiselt ei täheldatud liikmesriikide vahel olulisi

erinevusi.

Joonis 9 kujutab eri liiki parandusmeetmete osakaalu (näiteks allikaga seotud meetmed, allika

väljavahetamine, remont, puhastamine ja desinfektsioon). Meetmed on kuvatud

rõngasdiagrammidena kolme olulise parameetri puhul – kolibakterid, plii ja orgaanilise

süsiniku kogusisaldus:

Joonis 9 Parandusmeetmete osakaal vee kvaliteedi valitud parameetrite puhul

Euroopas (2011–2013)

Kolibakterid Arseen Plii

14

(C = valgala; D = elamu jaotusvõrk; E = hädaolukord; P = ühisveevärk; T = töötlemine)

(C = valgala; D = elamu jaotusvõrk; E = hädaolukord; P = ühisveevärk; T = töötlemine)

C1Meede (meetmed) põhjuse kõrvaldamiseks või

väljaselgitamiseksN Meetmed pole nõutavad

C2 Meede (meetmed) allika väljavahetamiseks O Muud

D1Puudulike osade väljavahetamine, lahtiühendamine või

remontP1 Puudulike osade väljavahetamine, lahtiühendamine või remont

D2Saastunud osade puhastamine, hõõrumine ja/või

desinfitseerimineP2 Saastunud osade puhastamine, hõõrumine ja/või desinfitseerimine

E1

Tarbijate teavitamine ja juhendamine, nt kasutuse

keelamine, vee keetmise korraldus, ajutised

tarbimispiirangud

T Töötlemise alustamine, uuendamine või täiustamine

Tuvastatud kolibakteritega saastumiste korral oli enamik võetud parandusmeetmeid (67 %)

seotud ühisveevärgi või töötlemise taristu ja toimingutega (s.t parema desinfektsiooni teel).

Joogivees suurte arseenikontsentratsioonide vähendamiseks võetud parandusmeetmed olid

enamasti seotud töötlemise (46 %) või valgalaga (29 %). Juhul kui pliikontsentratsioon ületab

parameetrite väärtust, seisnes 67 % kõikidest teatatud parandusmeetmetest elamu

jaotusvõrgus pliitorude väljavahetamises või lahtiühendamises.

Kokkuvõttes võib märkida, et konkreetsete joogivee kvaliteedi parameetrite või

parameetrirühmadega seotud probleemide põhjus esines joogivee varustusahela eri punktides:

veeallikas, töötlemine, jaotamine ja torusuue – tarbija. See viitab asjaolule, et tuleb luua

kasulikud seireprogrammid, mis võtavad arvesse neid erinevaid mittevastavuse põhjuseid eri

punktides, eesmärgiga võtta viivitamata parandusmeetmeid tervisliku joogiveevarustuse

säilitamiseks Euroopas.

Vastavuse tagamiseks vajalike vahendite ja meetmete valik on usaldatud liikmesriikidele, sest

nemad peaksid kohalikku vee kvaliteedi olukorda kõige paremini teadma ning oskavad anda

asjakohaseid vastuseid kohalikule tegelikule probleemile. Kui aga täheldatakse

struktuuriprobleemidest tingitud jätkuvat mittevastavust ja parandusmeetmest ei ole piisanud

joogivee kvaliteedi taastamiseks, võib komisjon võtta meetmeid seoses Euroopa Liidu õiguse

võimaliku rikkumise juhtumiga. Komisjon püüab kiiresti lahendada põhiprobleemi asjaomase

liikmesriigiga struktureeritud dialoogi abil ja kui asjaomane liikmesriik ei vii lahendust ellu,

et kahtlustatavat ELi õiguse rikkumist parandada, võib komisjon algatada ametliku

15

rikkumismenetluse. Üldise suure vastavuse tõttu on seda seni vaja läinud vaid üksikutel

juhtudel.

3. KOKKUVÕTE

Selles kokkuvõtvas aruandes on näidatud, et vastavuse määrad tarbijatele pakutava joogivee

kvaliteeti otseselt kajastavate parameetrite puhul saavutasid ühe erandiga esimest korda

vähemalt 99 % kõikides liikmesriikides aruandlusperioodil 2011–2013. See positiivne

tulemus näitab kõikide asjaosaliste tehtud jõupingutusi joogivee direktiivi nõuetekohaseks

rakendamiseks.

Selle aruande avaldamise ajal on koostamisel joogivee direktiivi üksikasjalik

hindamisaruanne6, milles hinnatakse muu hulgas aruandlussüsteemi. Samal ajal viiakse läbi

ELi keskkonnaseire ja -aruandluse toimivuskontroll7. Need mõlemad algatused hõlmavad

tõenäoliselt täiendavaid järeldusi ja järelmeetmeid joogivee direktiivi kohase aruandluse

parandamiseks.

6 Viide lisatakse selle valmimisel. 7 Viide lisatakse selle valmimisel.

16

I lisa. Lingid riiklikele joogivett käsitlevatele aruannetele ja teabele (2011–2013)

MS Liikmesriigi (MS) aruande asukoht

AT http://bmg.gv.at/home/Schwerpunkte/VerbraucherInnengesundheit/Lebensmittel/Trinkwasser/

BE http://www.leefmilieu.brussels/themas/water

BG http://eea.government.bg/bg/output/soe-report/index.html

CY http://www.moh.gov.cy/moh/mphs/phs.nsf/DMLwater2_archive_gr?OpenForm&Start=1&Count=1000&

Expand=1&Seq=1

CZ http://www.szu.cz/tema/zivotni-prostredi/pitna-voda

DE http://www.umweltbundesamt.de/themen/wasser/trinkwasser/trinkwasserqualitaet

DK http://cdr.eionet.europa.eu/dk/eu/dwd/envvnnugw/National%20report%20on%20drinking%20water%202

011-2013.pdf/manage_document

EE http://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/dwd/refvlizg/

ES http://www.msssi.gob.es/profesionales/saludPublica/saludAmbLaboral/calidadAguas/publicaciones.htm

FI http://cdr.eionet.europa.eu/fi/eu/dwd/envvlix7g/

FR http://www.sante.gouv.fr/IMG/pdf/Rapport_qualite_eau_du_robinet_2012_DGS.pdf

GR www.moh.gov.gr

HU http://oki.antsz.hu/files/dokumentumtar/Ivovizminoseg2011.pdf

IE www.epa.ie

IT http://www.cheacquabeviamo.it/main.htm

LT http://vmvt.lt/maisto-sauga/kontrole/valstybine-maisto-kontrole/geriamojo-vandens-kontrole

LU http://www.eau.public.lu/publications/index.html

LV http://cdr.eionet.europa.eu/lv/eu/dwd/envvpbw_w/

MT http://cdr.eionet.europa.eu/mt/eu/dwd/envvowj9q/index_html?&page=3

NL https://www.rijksoverheid.nl/documenten/rapporten/2014/12/08/de-kwaliteit-van-het-drinkwater-in-

nederland-in-2013

PL http://www.gis.gov.pl/?lang=pl&go=content&id=30

PT http://www.ersar.pt/website/ViewContent.aspx?SubFolderPath=%5cRoot%5cContents%5cSitio%5cMen

uPrincipal%5cDocumentacao%5cPublicacoesIRAR&Section=MenuPrincipal&FolderPath=%5cRoot%5c

Contents%5cSitio%5cMenuPrincipal%5cDocumentacao&BookTypeID=3&BookCategoryID=1

RO https://www.insp.gov.ro/cnmrmc/images/rapoarte/Raport-sintetic-2013.pdf

SE www.livsmedelsverket.se

SI http://www.mpv.si/porocila

SK http://www.uvzsr.sk/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=156&Itemid=65

UK http://www.dwi.gov.uk/