komelüm deuman dungu trürümkan tripantuwul dungun
TRANSCRIPT
TROKIÑ MÜLEWE TI NGUNEWÜN PU CHE
Komelüm deuman dungu
Trürümkan Tripantuwul dungun epuwarangka mari küla tripantumeu, Ñi chumlen ti
norümkanmülen puchemeu chile mapumu. Trokiñ mülewe ti ngunewün pu che.
TRAF NÜTRAMKAM ÑI PEPILKANGEN KOM MÜLEM TI ADUMKANDUNGUN
FUTRA TROKIÑ MAPU KA NORUMKAN PU CHE
Ti Kom üyagtuwüm dungu Magallanes trokiñ mapumu, tiella konpachi epu warangka mari kiñe
tripantumeu legi ti konün kañi amun kom wengümüwüm püramyewün komtrokiñ lofmapumeu ñi
duamyen niel uñi yeael kom kümeke admongen. Ti kompuche mülelu kakeñpule, Santiauwaria
kekañmawi ñi nieael komngrntumu küme felen ka ti kom küme felen ka ti kom küme felen ka ti kom
küme tremolen, chillkatunmu, ruka mülenmu ka ñi küme miawael ti amupeyümmeu, kuñiutukun ti
podümkanmu ka ñi kamañmangeael ti itrofillmongen ka fentrenke küme felen ti mongewe wülpelu ti
trokiñ mapumeu. Feytachi nengumüwün yeñpüramüwüm ti pu trokiñke lof che kiñeukülelu ka
feypiley ñi mülen fentrenke koneltun ti elkülechi kom trokiñke mülenmu ka femngechiñi elungeael
doy ngünewüm feytichi elman dungumeu ka ñi kishu ngüneael ñi mülechi trokiñ mongewe.
Tüfachi chilemapumu, ñi nien küme felen ka ñi trokitulen ñi nieael küme felen pu che reltuley ti
rakinmeu cheu ñi mülenmu ti eldungun elkülelu pengeli ñi mülen welu mongen dungu feytichi welün
komngentumu ka trokiñke mapumu feytichi dielchi kom kümeke felenmu. Feytachi trokitum
tremonmeu, chumngechi reke feytichi rangineltu trokiñ mapumeu epuchi ley ti elkülechi pu kimlu;
feytichi epu warangka mari tripantumu, ti pikum ka willimapu püle pengelngey ti kiñe warangka
pura pataka küla mari kayu ka kiñe warangka regle pataka regle mari regle pu che, kiñe
dlawentuchefemu nielu pepilkan ti koneltun komngentumu ka kishu trokitulelumu ka femngechi ti
rangiñeltu mapumeu elkulefuy kiñemu doy pura pataka regle mari pura chemu, kiñe tüfachi trokiñ
dungu doy weda feley ñi mülen welun dungu trokiñ mapumeu, fey feley ñi trokitulen ti pu adelkan
troike elün ranmu, fetrenke feyengünmu elngey ñi nentungeam ti mülechi kom küme mongewe
mapumeu well ñi deumangeam fentrenke fütra ruka.Ñiael pepilkangen ti kom elkülechi troi dungu
mülelu, doy ti fentrenke wewelchi ran- mu, kom ti eldungunmu amulngey ti kume felen
Santiauwariamu, feymu kom ti ran puchemu ka kom itrofill mongemu elngey cheu ñi mülen ti
trokiñke che ka cheu ñi trokitulen kom ti adelkan ka nentunran.
Tüfachi rupan epu warangka mariepu- ka epuwarangka mari küla tripantumu, ti trokiñ ingkañ
pechefe (INDH) inarume chillkatuy ñi mülen welulkan dungun ka ti küme tremüm trokiñke
mapumeu feytichi amulkan ti pu nien ingkan pu chemu, kishumeu, ti müleduamünmu ñi mülen
welun mongen dungu ka llayentuwün ñi weda femael feytichi nien ingkañ pewünmu kom puchemu
cheu ñi mülewemu, feytachi elmandungu elküley ñi nien ayünmongen ñi adkünuael ka ñi
inarumeael ti trokiñke mapumeu ka ti ingkan puchemu, adümkael komngentumu ti trokiñ
admapumeu, ñi küme femkünungeael amulechi kom mongendungumeu puchemu, ñi nien ran-
mongen ka itrofill mongenmu re kishumuno felenmu ti troi pengen adkülelu.
Faytachi troi dungumeu, ti trokiñ ingkañpechefe (INDH) ngüneduami kom ñi chumlen ti admongen
tüfachi trokiñ mapumeu ka kake trokiñke mapumeu ti norümkan mülen pu che, ti elün troi mapumeu
ka ti welulkanmeu. Feymu ngeni pengeli kiñe troi eldungun ti kom adümkan dungumeu ka
wünelechi fillke dungu cheu ñi inaduamngen wedake dungu elkülelu ti welulkan mongenmu kom
trokiñ mapumeu ka ti pu inarumen mülelu ti wedalkanmu chumngechi feypin ti pu ingkañpechefe
(INDH) mülelu ti trürüwün ka pepilkanmu kiñe kentu trokiñ mapumeu.
Kishu ngünewun ka adkünuwün pu mapuche
Ñi ngenun ñi kimngeam komngentumu ñi mülen kakerume mongen ti longkolelumu, ti kom pu
mülenchemu chilemapumeu pengelniey kiñe wedafelen ñi trafael welukentu kom pu trokiñke mülen
mapuchemu. Feytichi weda felen amulniey ñi müleael yafkawün epu mongen chemu tüfachi trokiñ
mapumeu. Ti ingkañpechefe (INDH) adkunuy tüfachi troi dungumeu kiñeke troidungu tripantumu, ti
pu trokiñke mapuchemeu, ka femngechi pepilkay ñi adküleael tañi trurnütrankayam feytichi kishu
adkünuwünmu ka feytichi kishu ngünewün pu mapuchemu, ngenike inarumengey kom ti adefelen
kake trokiñke mapumu, ti ingkañpewün chemu rüftulelu faytachi troi dungumu ka kiñeke deuman
kümeke dungu inarumeael tüfachi dungumeu.
Tüfachi rupan tripantumu wiño inarumengey tüfachi mülen dungu feytachi wiño eldungunmeu ñi
mülen ti kutrankawün kewan, kiñe mungey ñi elmangen ti troi ley wedake femünmeu, ka femngechi
elngey ñi adkünungen feytichi troi dungu ñi inaduamngen ti wedalkan itrofill mongemu ka feytichi
tripalnentungen ti üytun- Mesa de Consenso- tañi elküleam kiñe troi eldungun komngentumu
feytichi weñmaramtuwünmu.
Feytachi dungumeu, ti ingkamongenchefe eluwi ñi feypiael ñi mülen rüftun dungun tañi
wenuntuniengeael ka ti nien rüftun ramtuwün müley müley tañi küme adkünungeael feytachi troi
leymu- feytichi elmanwirinmu ñi koneltungeael tañi müle iñduñ kiñe peufaluwün feytichi adümkan pu
ingkañpechefemu.
FeytIchi trokiñ trürüwün ingkañpechefe (INDH) kintufikayamfi kom ti yen newentun feytichi pu
longkolelu ti itrofill mongenmu ka feytichi nielu troi elmandungu adkülelu tañi trokitungeael ka ñi
feleael ti weñma ramtuwün.
Petu ñi felenmu, deu feypiley feytichi kom elkülechi troike dungu, komngentu ti felenmu feytachi
longkolelu ti itrofill mongenmu, ka femngechi ti üytun- Mesa de Consenso-, eluñmalafi ti rakin troike
dungu ka ti elkülechi ramtünmu, ñi doy püchü elngeael ti elmandungu ñi wedaleael relmu ti felechi
inarumenmu, feyengün trokituley feytichi adkünunmu ñi feleael ti longkolelu ñi elmayafiel ñi weñma
ramtuael tuchi rume ti troi dungu elkülelu ñi wedalkayael amunmongen pu chemu.
Feytachi amulendungumeu, kiñe trafdunguwün el küley taiñmapumeu, ñi mulael rüftun
kishugünewün. Elküley kiñe amundungu chumngechi ñi küme adkünungeael tañi müleam kiñewün
mongen ti epu rume mongen kom adchemutañi llowafiel ka tañi kimafiel ti kom kakerume
admongenche mülelu komngentumu chemu, feytichi rüftunmeu ka ti kiñewün mapumeu- Fey ñi
kangen ti felen mapumeu, ti nien ingkawün kom puchemu tüfachi kishu ngünewün nieumangen kiñe
amunküdautun ti kom troike dungumeu ka femngechi elküley komngentu trokiñ mapumeu.
Ñi felenmu ti amulün troike dungu feytachi nien kümefelen kom mapumeu ti pu ingkañpechefemu
(INDH) ka feytichi müleumangen trürümkan dungumeu- inaduamngen feytachi troi chillkameu, ti
trokiñ ingkamongenchefemu feypiley ñi amuleael feytichi kimngen ñi nien adkülen ti kishu
ngünewün ti kom pu mapuchemu.
Amulniengen newenmu ti kom trokiñke mülewe tañi eluñmangeael ñi koneltuael tüfachi troi mupin,
kiñe trokiñ dungu tañi amulgeam tüfachi normupinmu ñi nülayam ti welukentu nütramkawün ka
eluwün kom kishumeu ti kom pu mapuche kiñe trafnutramkamkawün tañi koneltuael tüfachi amulün
dungumeu.
Nien koneltun ngünewün
Tüfachi ad felenmu kiñe dulliwün tripantumu, kiñewün inaduamngen ti nien ngünewün tañi
koneltunmu feytichi komad felenmu kake mapumeu, duamfali ñi inaduamngeael, ti adümkan dungu
chumngechi ñi amulen kiñekentu ñi pepilkanmu; ti nien ngunewün ñi wülam ñi rakiduam ka
femngechi ñi dullingenmu ka femngechi, küme inarumengen;fey inarumengeay ñi chumlen ti wül
rakiduamün wirinmu ti puche nienulu nampiwün, ti pu che eñkañngelu ka kakelu mülelu kake
naciónmapu;ka femngechi ñi elkülen ti troi dungumeu ñi koneltuael ti fill pepilkan dungunmeu – ti pu
domo ka ti kom pu mapuche.
Ti nien ngünewün ñi koneltueael ti troike dungumu, weda feley feytichielman epurume dulliwün
elkülelu tüfachi mapumeu. Ti epu konchi kayu küyenmu ti epuwarangka mari küla tripantumu
pengelngey fentreuke trürümkan dungu, ka femngechi ti elman dungu chumgechi ñi adümkangeael
norümalu kom pepilkan dungu ka femngechi ti longkolelumu, tañi küme adümkageael ti trokiñ
epurume dulliupeyün dungu feymungelay ñi petu wechulngenun tüfachi troi antümu, ti trokiñ
ingkanpechefe (INDH) küme adtufi ti duamtun ñi nulangeam kiñe trafnutramkawün feytichi küme
elngen ti adümkan dungu ka üngümkuley kom ti adkünun ñi tukungeael ka wülngeael feytichi
felenmu ti ngünewün ka ti koneltunmu ñi müleael kom trüruwün.
Ti kom trürümkam adkünun dungumeu ka pepilkanmu ka ti adkülechi troike mülen dungumeu, kom
che ñi dalluntu kungen ti weda femünmu ñi mülen ka ñi mülen ellafey nürüftukunmeu, well elkülelu
ñi rumel nürüftukulael ñi eluñmangenun ñi nieael nampiwüun, ti ella küla tripantumu ka kiñe antü,
elküley ñi nieael ngünewün tañi wülam ñi rakiduam (Ti trokiñ nien ngünewün kom pu
ingkañpechefemu INDH, ti epu warangka mariepu tripantumu) welu feytichi eldungunmu
feyengunmu felelay ñi mülenmu kiñe weda inarumen ti troi elün dungumeu ti dulliwün nielu ti pu
SERVEL.
Tüfachi engkañ chengenmu ka ñi nien ngünewün ñi wülael ñi rakiduam, ti pu adümkanmu ti wirin-
voto- chillkamu müley epu troi adümün tuchi ñi pünen wünemu, ñi nieael kom kimeltun duamfallu
koneltulelumu ti rakin elkülelumu ti pu koneltulelumu ka epumu- wiño rakiduamael ti trokiñ üytun
dulliaelchi chemu tañi kintuam feytichi wirin chillkamu mülechi üy ka cheu ñi mülen ti dulliaelchi pu
che ñi üy konellulelay kom feyengünmu.
Ka ñi felen ti chillkamu, ñi koneltulen, ti koneltun puche nielu engkañkutran feytachi amulün
dullichenmu koneltuley ti pu mülen trokiñ wirintukupayün müley ñi nieael küme trürümkan mülewe
ka kom kellun tañi küme amulael kom amunmeu tuchi nielu küdautun ñi ngünewan ella püchü.
Ti rume püchün koneltun pu domo kimfali wewalu ti dulliwünmu, pataka pu domo koneltuy ti
dulliwünmu, koneltualu ti troikiñ ngünewünmu, mariepu, feyengun koneltualu, ti trokiñ ngünewün ka
pura maripura ti trokiñ doy ella ngünewünmu ti pengelelchi rakin feyngey maripura troi- pura meu /
komngentu ti pu dulliael chimu (CESOP, epu warangka marikula mu). Feytichi dungumu ka ti
dullingen pu ñidolkülelu (CORE) ti koneltun pu domo feyngey ñi felen kiñe mariaylla-küla troi-ngey
(epu pataka kechu mari)-ngey komngentumu doy kiñe warangka epu mari dullingeael pu che
llowngey (MONTECINOS- epuwarangka mari külamu).
Ti kom pu mapuche ka femngechingey ñi relman weda amun amulechi nien ngünewünmu feytichi
koneltun dungumu, feytichi felen feulamu nielay koneltun feytachi fütra trawün trokiñmu ka
femngechi ñi koneltun ti pu ñidol külelu trokiñ wariamu amuy ñi doy külen tüfachi tripantumu, welu
doyngey ñi ella püchülen feytichi pu mülen chemu kompüle mapumeu cheu ñi mülen fentrenke pu
mapuche, trokiñ ingkachen pu chemu.
Inangechimu ka feulamu, doy küley reke pura pataka kechu mariwarangka pu che, wentru ka domo
müleu kakeñpüle mapu nielay chumngechi ñi wülael ñi rakiduam –voto- ti dulliwünmu. Feymu ti
ngülüwün katrüñ pechepelu, ka ti nien ngünewün komngentumu ka ti kom küdaupelu ti amupelu
kakemapu ka ñi reñma ti adkünun chillka ti longkolelu chile mapumeu küme ad feypill wiño
tungetuael adelkan dungu deuamulniel ti inaduamünmu ñi wülael kom pu amutripa pu chemu wirin
-voto- feytichi dulliwünmu adkülelu feytichi lonkolelumu kiñemull.
Nien trür koneltun küme felenmu
Küme adkünum ka koneltun küme felenmu
Doy kiñe mari tripantungey ti longkolelu chile mapumeu eluwi komngentumu ñi küme adümkayael
kom ti ngengelu ti kümefelenmu. Ti troi amun dungu feyngey ñi adkünungeael ti mülepeyün weda
femchi chemu, epuwaranangka tripantumu nieumangey kiñe trokiñreke doy külelu ñi küme adtuael
ka ñi niean küme adtun feytichi amulechi felenmu feytichi troi trürüwüm dungumu ka fentrenke
trürümkan dungu kakemapumeu feypiel ti pu ngünewün pu chemu mülelu chile mapumu.
Ti troi dungu feypiley ti nien ngünewün kom kümeke felenmu, tuchimu kishungelay ñi felen feytichi
nien ngünewün kom pu chemu ñi koneltuael ti trokiñ küme felenmu ka femngechi doy amuli
fentrenke dungu kintupelu ñi elnieael kiñe küme llowün dungu feytichi trokitulechi küme felenmu ñi
adkünungeael kom ti weda yafkawün nielu fentren norümkan ka femngechi ni nieael kom
ngünewün pu chemu.
Ka femngechi ti trokiñ inarumen komngentumu ti troi eldungun ñi feypilen ti we troi elman, rüf
pinmu chumngechi reke ñi duamyeal ñi tukungeael ti kom adümkan wüne mülelu chumgechi ñi
felen kom ti trürümkan dungumu ka femgechi ti troike norümkan tañi wülam küme amülun ti nien
ngünewün ka koneltun ti küme felenmu. Fey kümenunmu inaduamngey ti üytun küme adkünun
feytichi adkünun elman wedafemün dungumu ñi nütramyengen ñi küme elngetuael ti amulechi
mülen weda femün tüfachi mapumeu.
Kulfükawünka nien ngünewün puche
Kutrankangan ka fill weda femgen, che trokingenun ka fill adtungen puche
Ti trokiñ ingkañpechefe (INDH) inarumey ñi mülen adümkan troike dungu nienulu newen ka
adümkan ti trokiñmu inakellupelu ñi müleam kutrankan elkülelu feytichi kutrankanmu, well weda
adtunmu che trokiununmu well fill adtunmu, kom elünmu trokiñke nienun nampiwün- well
katrütunielchi puche- ti pu ngünenielu troi adelkan, feytichi felenmu ti troi trürümkan wiño feypiley
feytichi mülen dungumu- punible (well weda femün) kütran reke komngentumu amul feypiley epu
troi norümkan ñi weda femün, felenmu feytichi troimu kakemapu elmongenmu kutrankawün reke ti
feypilelu feytichi trürümkam troi weda femünmu, ka femngechi trokituley feytichi trürümkan troimeu
mülelu ti küme adtun militarmu. Feytichi femün koneltuael ti ngenkülechi karafinerumeu wülngey
kimelngen feytichi femün ti trafdunguwe militarmu. Feyengünmu welu elküley mayün ka ti rüf felen
kiñewün mülelu ti amülünmu, inatukuel ka ñi wülngen ñi nieam konün kiñe kishu felechi
rangiñelwemu re felenmu, ti elkülechi dungu fey kom küme felen militarmu ñi küme elnun.
Ti dungun niey duamtun feytichi inarumen deumael ti trokiñ ingkañpechefenmu (INDH) feytichi
trokiñ inarumelchi mapumeu (Coquimbo) ka willimapumu feytichi amün troi tripantumu kiñe
waangka aylla pataka aylla marimu ka epu warangaka mari epumu wüli rume müleduamün rakin.
Feytichi elman dungu militarmu müley trokitun feytichi amun tripantumu ketrokiñ ka mapumeu
trokitulelu komngentumu feyti epu mari warangka regle pataka meli mari epu kekawün. Feytichi epu
warangka mariepu tripantumu inarume kimtu kungey doy kiñe warangaka regle pataka regle mari
kechu kekawün- fey feypingey püllelen ti kechu troi dungu antümü pengelngen ñi weda fewün pu
karafineru ti kutrankangen pu chemu ñi femfalnunmu komfey wülngey ñi kimael ti pu eldungupechi
militarmu ka feyengünmu amultukungey feytichi pu eldungufe militarmu ti puwün inaduamün
antümu, ti elün ñi koneltungeael yafkanmu doy külay ti kiñe ka regle mari pura % mu kom ti
pengelelchi kekawün.
Feytachi elundungumeu koneltuley kaketripapu adümdungufe mülelu longkolelumu chumngechi
reke, kamañpelu pu würüftukum well Policia de Investigaciones, feitichi felendungu amuley ti ella
küme elün dungumu, trokitulelu refemngechi weda femünmu. Feytichi adkünun trürümkan inarumen
dungumu nentuael ti mülepeyüm kom dungu, ti epu warangka mari epu tripantumu amulngey
pataka epu mari regle inaduamündungu koneltulelu ti weda femünmu ti epu warangka mari küla
tripantumu (puwün aylla küyenmu) pataka troi weda dungu nentungay feytichi weda yafkanmu.
Ti trokin ingkañpechefe (INDH) amun epu warangka marikiñe tripantumu- feytachi antümu,
amultukuy well ngenngey ti epu mari kechu troi kekawünmu cheu tañi kintungen ñi wealulngeael ti
refelen ti weda femün kishumeu ka ti kutran ka wünmu, mari feytachi amun dungu relküley pu
küdaufemu wentru ka domo karafineru pura weda adtun küdaufe ka mañpelu pu nürüftu kulechi
chemu;regle wedafemün ti koneltulen Policía de Investigaciones. Kom ti dungu mülelu chillkamu ti
pu trokiñ ingkañpechefemu (INDH) wüldungu ñi mülen rume wedake allfüllan ka rume weda ayatun
pangkokan feytichi doy kishulechi nienulu ingkañpewün pu mapuchemu ka engkañ weluduam
ngechi chemu; püchükeche ka püchü wentru ka domo puche nürüftu kulelu nienulu nampiwün
kimngey ñi re femngechi ñi weda femngen ti adkünunmu cheu ñi wurintukulen ñi weda femngen
triltrangtugrn presulechi pu weche.
Pengelmangen kiñe weda femün, llowiyiñ püchükeche ñi dallun mülelu ti trokiñ mülewemu Sename
mu chumngechi ñi kewangen ti pu küdau pelumu ti gendarmeriamu femngechi ñi eluñman ñi femael
ti Sename, ñi nien rume weda allfen feyengünmu. Ka femngechi reke inarumengey ti eldungun
feytichi mari meli küdaufe mülelu ti pedeimu ñi weda femünmu ñi niefel kiñe amulün weda femün
tañi ngenkawam ti ngollikanmu karanmu ti pu chelluwaniel ñi koneltulen ti yemen ka küpalün ti
ngollepeyüm fey ñi felen ñi tukungen ka ñi kutrankangen ñi dalluam ka ñi wülael üy cheu lofmapu ñi
mülen ti itrofill ngolliwe, ti kom adelkan amulniel feytichi trokiñ ingkañpechefemu (INDH) kimtu
kuniey fentrenke waria mülelu tüfachi mapumeu (Santiau; Concepción; Puerto Montt; Rancagua;
Cañete, Temuko; Viña del Mar; Talcahuannu, Linares ka Vikuña ) ka kom feypiley ñi mülen
rumekan weda dungu cheu ñi mülen weda femngen pu che mongenmu ka mongen chemu cheu
elkülen nüwkülen ka ñi inaduamngen ti mülechi kom pu chemu, fey weda kutrankangey ti trokin
ingkañpechefe (INDH) tukulpay tüfachi felen feytichi eluñmangenun tañi kutran kayael kom amun
tripantumu ka trokiñmu trürküley kiñe adludungu cheu tañi llowün küme eldungun kiñe norümkan
rume, ti inarumengen mülechi dungu feytachi felenmu chumllefulerume ti longkolelu ñi nieam ñi
femael ñi inarumeael, ñi kulliluael ka küme eltuael ti wedalkan feytichi rumekan femünmu.
Ngenun weda femün tüfachi inarumenmu tüfachi küme eldungunmu ñi yeniengen kom tüfachi
felenmu, kake rakin adkünun ti kishu inarumenmu kom fentekünungen deumanmu ti pu nien
elmawün adkülelumu ka ñi küme norküdawael ti pu küme felenmu. Tüfachi kishu elmawün, ñi nieael
küme amundungu, Kiñewün kiñe küme rüf mülen küme eldungunmu rume doy küley tati feula
antümü ñi ñopiñngeael feytichi weda femünmu ka doy küleael ti yeñpüramuwün, feytichi küme
trürümkan mülelu ti trürüwünmu ka nielu eldungun müley ñi yamafiel ti troi dungu.
Kutrankangen püchüke wentru ka püchüke domo
Ti troi elkünun dungu inaduami kiñe fütra adkintunmu, kom fentrenke adelkan ka adkünun feytichi
kutrankan ñi trapüm kalen ka weda feypin ti pu püchüke wentrumu ka ti pü püchuke domomu iñchiñ
tain mapumeu; rangiñeltulelumu feytichi dungun pewün pu chemu mülelu inalmureke kiñe
trafküwün kiñe futache engu ka kiñe püchüwentru ka püchüdomo.
Ti weinaduawün chillkamu pengeli ti doy regle kamari püchüke wentru ka püchüke domo chile
mapumu ñi llowken fillke wedake kutrankan tañi chaumu ka tañi ñukemu, feytamulen rume weda
kutrankan kalülmeu elküley rumelmu feytichi –epuwarangka ka epu epuwarangka mariepu amun
tripantumu doy küley ti epumari kechu troimu ka feytichi mülen rumekan kureyewün ti kom püchüke
chemu amuley kiñe regle ka küla troi mu % ka pura ka regle troi mu % (UNICEF) epuwarangka
mariepu, GFK Adimark epuwarangka marikülamu) feytachi eldungun rakin feypiley chumngechi ñi
pepilkalen ka ñi adentuniengun ti weda kutrankangen pu püchükeche.
Feytichi kekawün ka ti nien koneltun ti küme eldungunmu, ti weda femün kutrankan cheu
wünelltumu ñi yeñpüramngenun kom feytichi weda femün pu chemu koneltulelu ti kiñeukülechi
püchuke wentrumu ka püchüke domomu; feyngechi kekawünmu ti kutran kawün pu reñmamu puley
doy küla mari warangka meli pataka küla mari dungu feytichi puwün inarumen chillkamu, feytichi
femel kake wekun wellinpüle doy küley kayu mari epu warangka epu pataka maripura weda
femelchi puche (inaduampeyün püchüke ka pu wechekeche, epu warangka mari küla). Kake
inaduwün feypiley ti kom püchüke wentru ka püchüke domo nienumangelu kutrankan allfen kalülmu
feytichi weda femün kutrankanmu ñi chau ñi femelmu doy püchüngey kiñe mari, küla troingey
tukulukekawün Karafinerumu well kiñe trafdunguwemu (UNICEF epuwarangka mariepu mu). Kom
feytichi mari kechu warangka aylla pataka kayu kekawün feytichi weda kureyewün weda femünmu
llowel feytichi kiñe troi küyenmu ka aylla troi küyenmu ti epu warangka mari küla tripantumu doy
fentrenke kechu mari pura ka küla mari küla troi mu %) ngülümtu kungey ka kiñemu müten kiñe
mari, pura mari kiñe troi mu% nieumangey kiñe nürüflukun elmandungu.
Kakerume wedake kutrankan amultukungen ti wewün ran kureyewünmeu (ESCNNA) chumngechi
ñi elkülen inaduamün ti epu warangka küla tripantumu ñi wedal kolen doy küla warangka regle
pataka mariaylla püchüke wentru ke püchüke domo ngenun wedafemün tüfachi rumeken ellkalelu
reke ti weda amun dungu ka ti welun trokiñke wülen che elmawün dungumu feytichi mapumu
tüfachi inangechi tripantumu kimfali reke kom ti fentrenkelechi wedake dungu doy fentrengey.
Tüfachi afmatun añüley reke tichi kume felen reke komngentu meu feytichi kiñeke eldungunmu tañi
nün chumngechi ñi weda femngeael kureyewünmu taiñ mapumu ti felemuchi reke adfeypin ñi kishu
wüluwan ti püchükeche ka ti newe duamngenun kom ti mülen ñi keyütukungeael kiñe kulliñmawün
ñi komngentumeu ñi kelluam ñi kekañmangenuael ka ñi kimngeam ti dungu ka ellafeyngeael ti
kekawün (ONG Raices ka ECPAT International, epu warangka mari epu mu).
Rüf rumefeley ñi feypingeael ñi mülen kiñe amulün troikerakin feytichi kutrankan weda femünmu ñi
weda koneltulen pü püchüke wentru ka pu püchüke ülcha domo kishu tu tañi rukamu ka femngechi
ti trokiñ mülewemu cheu tañi küme llowngepeyüm elkülelu kom ti mülen kekawünmu feyta rume
fentrengey kishumunu reke feytichi kekawün yentukuy kiñe nülan konün ka ti wiño elngetun ñi
femkünuael ti longkolelu ka femngechi eltukuy ñi koneltuam ti eldungunmu.
Tüfa inangechi fentren tripantumu Chile newenmu elmawi ñi küme eltuael ti troi kakeweka ñi nieam
kom kümeke troi leyes tañi amulamweke eldungun elkülelumu ka ñi wülael doy fentrenke troike
dungu feytichi kom mayünmu ti longkolelumu, küme adtuwkülelu felenmu ti kutrankawün cheu ñi
koneltulen püchüke wentru ka püchüke domo. Fey kümey feytachi amulen külen adtuley doy rume
feyngey ñi feypingeael ti longkolelu petu ñi nien elkülechi dungu ñi koneltungen kiñe troi Ley ñi
weda femngenuael komngentumu ellamu ti püchükeche elkülelu feytichi wünel külechi dungumeu
Convención de Derecho del Niño ñi küme eltuael well ñi tenfüafiel weñma mülechi Ley ti inan
pücheke chemu ka ñi deumayael kom ke adkünun troike kom trürüwünmu ka feytichi komngetu
pepilkanmu ñi rume duamfalün tañi elngeam ti küme felen ti pu püchüke chemu komngentumu
(trokiñ ingkañpechefe (INDH), epu warangka mari epu mu).
Kutrankangen kom pu domo
Ella amün ayllamari tripantumu, ti longkolelu deumey troike wirin chillka ka femngechi trapümkeu
fentrenke troike dungu komngentumu tañi weda femnuam ka inarumtungeael ti kutran kengen pu
domo, ñi katrütungeael ñi weda femün ti pu kewa kurefeka duamgeael ka ñi wiño elungetuam
kümeke felen ti pu kutrankaumael.
Feyti doy külechi newentu elün müleu mangey ñi feypilen ñi ngewenuael kutrankawün pu reñmamu
welu felelay rume müleduamünngey ñi pengenmu doy epu mari küla troi % ti pu domo ñi
dlangümngen feytichi epu warangka mari- ka epu warangka marie epumu fey ñi kekaufelengün ka
wepümfuy dallun wünemeu ka mari aylla troi mu % ti pu wedafemel ka kaumangefuy pu kakelu
kutran kelmu ka niefuy weda femün wünemu feytichi kutran kangen pu reñmamu (VIF). Ti feypinmu
ti pura mari epu weda dlangümngen domo müleumangelu feytichi epu warangka mariepumu küla
marikechu % ti pu kutrankael pengelfuy kekawün dallun ka regle ka küla troi % niefuy kuñiutukun ka
lluwatun ñi feypilen ti fütra trürüwüm eldungu peyüm. Feytichi kula mari meli dlangüm domo elküley
feytachi trokiñ ingkawemu feytichi epu warangka mari epu mu, meli mari meli troimu % ti pu
wedamel pengelfuy kekawün ñi kewafemen. Ti trokiñ ingkañpechefe (INDH) inarumey feytachi troi
elündungumu chumngechi ñi nien koneltun ti longkolelu ñi nieael koneltun feytichi felen dungumeu
feytangey, ka trütungeael, inarumengeal ka amuntu kungeael petu ñi ngenun kutran kangen pu
domo ka kishumeu, felelumu feytachi dungumu ñi kimniael ti kümel dungu peluwell wüñe kimngey
kakelu mülechi pu eldungu wemu chumngechi reke ti ellawentuwe tremowemu ka kimeltu wemu.
Ti trokiñ ingkañpechefe (INDH) ngüneduami ti weda femendungu nieumangelu ti KS, feyti
dlangümlu ñi kure tañi nieumangenmu rume weda kewan kutrankan rupachi mari pura tripantumu.
Ti trokiñ eldungupeyün faliltuy ñi elman ti trafdunguwe kañi eleleteumu ti lonkolelu ñi nien duamtun
ñi yafkanmu tañi inatukungenmu ti troi Ley – mu ti dlangüm domomu refemngechi tañi yamngeam
felechimu chumngechi tañi relman KS, tañi weda femünmu tañi ingkawüm tañi kewa femu feychi
dungumu chemu no rume koneltulelay feytichi nien kishu ingkawün, feychimu feytichi dungu
pengeli ñi nienun newen feytichi adelkanmeu nürüftukun ka chümngenuael pu domo wedafemel ti
kutran kawünmu; chumngechi rume ti longkolelu ñi eluwün ñi ingkañpecheael feytachi dungumeu,
re kishu reke feley ñi mülen ti troi adkünun ñi ingkañpengeael feyta ñi felen ti kewan welu kimfali ti
pu domo rume fentren tripantu adlüñmakey ñi kekawün ka rupakey fentrenke rupan wedake
dungumu ti kutrankangenmu petu ñi kompanun kiñe trokiñ eldunguwemu well traf dunguwemu.
Feyti fentrenke dungu ñi puken ti trofdungu wemu, ti ella püchüke tripanun ti trafdunguwemu
amuley ñi doy fentrelen, külamariaylla, meli troimu % feytichi epu warangka mari epu tripantumu ka
külamari regle, pura troi % feytichi wünelechi epu warangka mari küla kayu küyenmu ka feytichi
felenmu feytichi elmondungu rumel nürüftukum ka eluñmangenun küme adelkan rüf feley mülen,
feytichi epu warangka mari epu tripantumu ka meli mari meli, küla troi mu % kom felenmu; feytichi
epu warangka, pura ka kechu troi mu % ka meli mari küla, ka epu troi mu. Ti trokin ingkañpechefe
(INDH) eldungey feyñi rüf felen kiñe trokiñ adelkangen dungu ti eldungunmu ka rume
müleduamüngey tañi relkülenmu kiñe troi rakinmu rumefeley ti dungu ñi akunun ti pu elmawün
dungumeu komfeyengun ñi nien tripanmu ti elmandungu wemu, ka feyti kom akukelu, feley
rumelmu tripal nentuley kiñe katrütun küme adkünun komtu chimeu ti kutrankael ñi nienun
ingkawun dungun. Ti felen dungu ti KS pengeli ñi feywallmu ti kom trürüm dungu ka ti komche
pepilkanmu, ñi duamyenien ti longkolelu ñi matuke akuam, ka ñi femael fentrenke newenmu
chumngechi penentun kom dungu ti kutrankan kom pu domo muka küpalu kom femngechimu.
Kümelün dungu ñi nien ingkawün ñi ngenuam llayentuwün
Pu che nieulu ngünewün ka wiño koneltun puchemu: kiñe feytachi mülen dungu rume felelu
chumngechi rume ti pepilkan kom dungumu ka inapelu ñi ngewenuel wedake weñe kom kompule ti
ella püchümu, rangiñel ka fentrenke rakin antümu, feypiley kiñeu külelu ti nien adelkanmu tañi wiño
kontuael küdanmu ti puche nienulu ngünewün; feytichi tripantunmu ti nürüftukunmeu tañi kintuam
küdau ka ñi wiño küme eltuael ñi mongen kom fentrenke ka kümeke fill pepiluwünmu, tüfachi
tripantumu inaduamngey trokiñke dungu amulkülelu tañi wiño kontuam kom puchemu ti pu che
nienulu ngünewün, feyengünmu inaduamngey kom ti wünen küleyechi trokiñke felen kake
naciónmu ka feytichi adkünun dungu ñi wiño koneltutuam deumatuel ti longkolelu Chile mapumu.
Ti kiñe elün troi dungu wülniey ñi mülen kakerume fillke pepilkan adkülelu ñi wüleael fillpepilkan tañi
wiño koneltutuam feymun femngechi ñi ngenuam wiño weda fentun. Rüf kimfali ti wedalkalen ñi
duamyenien kiñe we adkünundungu feytichi trokintunmu feytichi konün ti pepilkanmu küme yengen
rüftunmeu kiñe küme felenreke. Fey elkünufali reke ti deuman kiñe pepilkan dungu tañi wi
koneltutuam ka ñi küme eluwtuam ñi niem kiñe wechun doy kume.
Tañi doy küme newngeam ti inakellun feytichi longkolelu ka ti pu trokiñke el dungufe puche
küdaupelu feytichi dungunmu ka kom trapümkan dungu ñi niael rüf felen kiñe we trokiñ trürüwüm
puche, ka femngechi mülefelfuy amulün deuman feytichi rupalenmu ka inaduamunmu chumgechi ñi
amulen ti adkünun dungu ka ñi rüf felen, Tüfachi feulamu ti fentren ti nürüftu kulelu wentru ka domo
ñi wechuael ñi koneltun ka ñi nieael küme felen feytachi adkününmu fey llayüngey ti kom
ngentumu ti kom puchemu nienulu ngünewün.
Nien ingkawün kom pu wechekeche
Chilemapumeu, ti troikiñ trüruwün kom mapumeu ti pu weche keche (INJUV) wedaelniefi tuchi nielu
rangiñ ka mari kechu ka epu mari aylla puwüntripantu; pengelnieyengün epu mari meli %
komngentu mülelu ti mapumeu, komngentumu, ti inrumeu feypin puchemu feytachi fentrelelumu
feyngeafuy ñi feyentufalnun ti deuman ti pu wentru ka pu domo feytichi ingkañ pewünmu ka nien
ngünewü feytichi chillkatunmu fey rume faliltu fali ka femngechimu kom felengey ti mpeupilen ka ñi
nienun koneltun ti pepilkan dungumu ka ti fentren rakitunmu ñi chillka tulenun ka ñi küdau kulenun
kom feyengün. Rüf felenmu, feytichi regle inarumtun kom mapumeu ti pu wechekeche
epuwarangka mari epumu kiñengey mariaylla troi % mu ti pu wecheke wentru ka wecheke domo
feypiñi nien duamtun ti pepilkan dungumeu: welu, melimari kechu troi % mu relfeypi ñi
koneltuwmangen wengen mari epu küyenmu kiñeke trürüwün pu chemu küla mari kechu troi % mu
nentuy kiñeke trürüwün kelluwün dungu ti lofmeu ka fentewchi mülen antümu mülenmongen epu
mari küla ka troi % mu koneltu, kiñeke dunguñfemumu, feytichi amuldungupayüm rumel
allküdungungey ti weda femün rangiñ kankülelu feytachi nien tripantumu, chumngechi rume ñi felen
komngentu ti dungu amukanlu ti eldungun yafkonmu, doy püchü ti meli troi % mu elküley ñi femün ti
doy nielu mari pura tripantu.
Ti trokiñ ingkañpechefe (INDH) feulamu rupa küme inaduami tañi kom tripantu wirintu kam
chillkamu ñi felen ti pu wecheke wentru ka ti pu ülchake domo chumngechi kiñe wünreke doy
elkülelu ñi kangen pücheke chemu ka ti kom putrem chemu inakimngenmu ñi elkülen kiñe
adentunmu küme elkülelu reke ti pu trokiñ ingkañpeche mülemu ngelay kiñe elkünun deuman
kakemapumu doy külelu ti nien ingkawün puchemu ti pu wecheke wentru ka pu ülchake domo petu
ñi mülen kuñiutukun tufachi pu chemu koneltuleumangey doy mari rupan tripantumu ti kom
mapumeu chumgechi pepalkülen feytichi adumkan dungun kom wallontu mapumeu ti tipu wecheke
chemu ka feytichi werken dungumeu Lisboa wariamu, kiñe warangka aylla pataka aylla mari
puramu ka feytichi küme elmandungumu feytichi puche ñi adkintulen ñi küme yengeam feytichi
trürüwüm dungu ti pu trokiñ ingkañpechefe. Wewüla feytichi werken dungumu tripalu Guanajuato,
yentukuel feytichi kom mapu fütra trawünmu pu wecheke chemu (Mexico, epuwarangka mari mu) ti
pu longkolelu takulpay ñi küme nütramyeael kiñe trokiñ chillka doy külelu kakemapu tañi kimtuam ti
nien troi ngünewüm kom puchemu.
Tüfachi Chile mapumu petu ñi mülefel ti INJUV, chilemapu nielay kiñe küme pepilkan dungu
puchemu kiñewün külelu pu wecheke chemu tañi remülen elküley ka doy elküley feytichi pepilkan
re kishuke trokiñmu chumngechi reke ti felen tremon ka küdaumu, ka femngechi ñi yaniel ti INJUV.
Ti wüldungun ñi feypilen ti kom mapu inaduamngen ti pu wechekeche pengeli “Ti küme elün troike
mongen dungu ti pu wecheke wentru ka pu ülchake domo pepilkaley ñi mülen feytichi trür külen
che mongenmu ka ti wentrungen ka domongen pu chemu.
Feytachi felen rüfkim fali ñi trapüm ka tripantumu ñi küpalün mongen ti pi wechekeche tu chingey ñi
kimfalün chumgechi ñi amunmu ñi nien tripantu cheu ñi trafkonkülen kom pu chemu doy fentren
pepilfalay ti wecheke chemu ti doy nienulu ran ka ti pu domomu (INJUV) epu warangka mari epu
mu.
Feytichi pu trokiñ ingkañpechefe (INDH) rume ye fali ñi pengean ti rüffelen feytachi rüf kom
ngentumu ka ti pu weda kefelenmu tañi reltulen feytichi amulen ti nien inkawün tañi puwün tripantu,
ka femngechi kakelu feypiley ti wuntrungenmu ka domongenmu, ka ñi chumngechi ran mongengen
ka ñi koneltulen trokiñ admongenmu, komngentu kakelu trokiñmu, Müley ñi mülael nütram kawün
komngentu chemu feytichi nien troike ngünewüm feytachi pu che tañi wiño küme elngetuam ti kiñe
pülewün ka duamyeunum tañi nieam troi küme felen chillkamu ka kom pepilkan dungu kom chemu
feytichi amulen ekuwün ka nien koneltun feytichi amulechi kom ngünewünmu komfelenmu.
Amutripan puchemu ñi nien ngünewün
Ni duamyaningeael ñi müleam kiñe we troi chillka ka pepilkan dungu kom amutripan pu chemu
pefali fillanti ñi felen ti kiñe püleluwün dungu tañi nien ngünewüm tañi weda femün ti amutripan che,
kintupelu ñi müleam ka deu mülelu pu wentru ka pu domo Chile mapumu. Feytachi kiñe püleluwün
koneltuley ñi rüme nienun troike we ad dungu. Ti llumümanien ti tipu longkolelu ti amutripan pu
chemu ka ti elkünun dungu ti pu ngülüuwn pu che rumel feleay ñi trürkülen ti troi kümefelenmu ñi
nien ngünewün pu che fey wall ti kom adkünun deumael ti pu longkolelumu, ti weda felen ñi
relmanien kiñeke trokiñke amu tripa puche.
Tañi konen kakemapumeu, ka femngechi niey fentrenke elmawün dungu tañi peam ñi müleam
kimukechi tiechipuche wentru ka domo nienulu ñi müleam Santiau, ti katrütun feytichi koneltenmu ti
tremon ka chillkatunmu ka feytichi rume weda felen elkülelu fentrenkamu müleyengün ka wüli ñi
rume nien püchünyen püramngen feytichi pu longko ñi adüm kan dungumu. Ka inatukungey,
kekawün ti trapümüwün pu amütripa puche ka kakelu tripümuwün kom puche ñi llowngenun tuchi
kintupelu ñi müleam weda üdenadtun ka kiñe pülelun ti pu ñidol külelu ti trokiñmu ti pu Colombianos
(as) ka kake tuwün pu che, ka rume weda adtun ka rume trokitun chillkamu ñi newe kimfalnun tañi
eluñmangeael ñi konel ti chilemapumeu. Feytachi weda felendungu amuli ñi weda amutripayael ka
wedallum entungen pu amutripa puche
Ti nielu kom deuman dungu amuli epu warangaka mari küla, pura küyenmu kiñe troi ley feytichi
amutripan ka llow chefemu ti trawün pu longkolelumu, feytichi trokiñ ingkañpechefe (INDH)
faliltufiñi pengelngen tüfachi eldungun ley, tuchimungey ñi tungen ti kungen ti küme amuldungun
deulu femngechimu ti pu trürüwüm pu che mülelu Convención de los Trabajadores amutripan ka ñi
pu reñma, ka femngechimu, koneltuley feytichi adkünin deuman dungu elniey fentren dungu feymu
müley koneltungeael ti rumel mülechi kimngetunmu ti pu ngünewün ingkañ pechefemu ti pu
amutripa puchemu. Feytachi trokiñ troimu deukuley kom tiechi dungu femngechimu müley ñi
inaduamngeael, kom feitamu; ti rume fentren ka diltripan ti llumüman feytichi deuman dungu ni
wülel ti pu longkolelu amutripapeyümmu feytichi fente künungen ti eluñmangen ka pingenun ñi
koneael ti Chilemapumeu, ti nienun ya füngen ti pu elkünundungu elman peyumu ka ti ngenun
yafüluwün ti chillkatukelumu tañi küme inarumeafiel ti eldungun petu ñi ngenu ti kechawün ti elun ñi
nieael ka eluel ti pu longkolelu ti adum konmu tañi elumafiel ngünewün kiñe püchün kechu antumnu
fey ñi kungenun ti pu che ti kekauwe dunguwenmu. Ti trokiñ ingkañpechefe (INDH) adümka dunguy
ti kimngeam ñi chumlen ti kishu ngünewün ti pu wentru ka ti pu domo amutripafe, tuchingeay rume
ñi mülen ti tripa peyünmeu; ti küme elelchi deuman ti pu trokiñke ngünewü ran mongenmu, kom
felenmu ka admongen chemu; koneltun ti mülen felen relkülelu ti amulechi kachanentunmu; ti wiño
tukungetun ti doy ayün ti pu wentru ka ti pu domo ka ti kiñe wünkünungetun reñmawen kom ti pu
küme felenmu yeñpürampelu ti ley; ti rüffemün kom ti elkülechi Conveniomu pataka kayu mariaylla
mu trokiñ cheu ñi mülen pu mapuche; ka ti felenmu ti pu nien ngünewün ti pu weda femelchi puche
ka welukan puche, komngentumu feyta, ti tremon ka ti mülenmu ti Chile mapucmu ka ti weda
femngenuaelmu.
Tañi trürümkan dungu chillkamu, trokitulechi adkintun ka ti mülen küme elun dungu, ti trokiñ
ingkañpechefe (INDH) kimfiengün ti wedakemülen ñi kiñe pülelugen ka kishumu ti üpülnentu tañi
fentrenke mülenen ñi nütramyengeael feytichi eldungun ti leymu tañi küme feleael küme
adentunmeu ti mayün ti longkolelu tañi küme elnieafiel, weda katrütungeael ka wiño küme
elngetuael ka ñi nieael kom ngünewün ti pu amutripan puchemu.
Ngülüwun kom puche nielu waria mongen
Kiñe troi pepilkan dungu rume ella püchu nütramyael kiñewün külelu ti adelkanmu ti pu nielu
ngünewün ti kom pu mapuchemu elküley feypinmu ti rume amulechi tumünmu ka ti muñkunmu ti
wariache ka feytichi pewüdun ti amutripapeyüm mu lofmeu wariamu ti regle mari küla, ka meli troi %
mu tüfachi ngülüwüm puche müley mariamu (CASEN epu warangka mari kiñe) feytachi
müleduamün dungu kiñewün küle feytichi inaduamünmu ñi amulen wariamu ka ti küme
mongenngen ti trokiñke wedafelelu ñi koneltuael ti aretun mongen chemu ka ran mongenmu, ka
feytichi dungumu rüfmeu ti kom pu mapuche, ti trupefün pu pepilkadungufe tañi ngenkawam
mapumeu, kiñenentuel, ka ti reyülün ñi femkünuel ti longkolelu fütra kuyfimu mari aylla warangka
rupan tripantumu ka elle kompan epu mari warangka tripantumu elkünuyengün ti koneltun feytichi
fentrake mapumeu cheu tañi nien ñi mülewe mapu, ñi weda amun ñi mongen ka ella puchungen ñi
nien ñi küeluwan ñi mongenmu.
Chumngechi ñi koneltulen ti fentrenke troi dungu, kiñe kemungey ñi mulen ti matuelngen tipepilkan
nutron kawün feytiche mapuche dungumeu, ti kume amulun kom nien ngunewun kake mapumu tañi
dunguñ penukewün ñi elael kiñewun kulen wefkulelu feytiche ekuwunmu ka kimngen ti ngunewun
ka feytichi mulen dunguntukun ti longkolelu, rangiñel welukanmu ti kume llowunmu ka ti kume
adkunun ka deuman ti kom che pepilkan rewunenkechi feytichi kom feypinmuy adkintunfali
wariameu kiñe ruf newentun feytachi fentren ka mapuche tañi yenien rumel ñi admongen kiñe
amulen weda felenmu tañi femngechi mapuchengenmu. Ti fentre amun katremun ti pu nguluwun pu
waria pu che. Ti wiño adentungetun ti trokiñ mulewe wariamu tañi nieam trawüwün ayuwun ka fillke
kudawun pullu mongenmu aukantunmu ka fillkume dungu; ti kintun mulean pu mapuche
refemngechi wariamu; ti elngen ka amulfelen trokiñ municipalmu cheu ñi mulepeyun mulepeyün
kelluwe ka ti deuman kom doy kulechi adelkan elkunuel tüfachi trokiñ pu chemu (kim dungun ka
kalelu) kellüntukuy tufachi inarumen.
Ka fengechi kakelumu, ti felen elkuley ti troi feytichi elkulelu ti pu chemu (koneltun kutranmu,
chillkatunmu, nien ngülümeuran ka niekudau kom kakelumu) ti waria wulniey kümeke felen mongen
ka inarumelen ti felen ti pu waria pu mapuche feytichi kom pu che mülelu trokiñke lof mapumeu, ti
wünenkülechi dungu feypiley ñi mülen doy kümeke rakichen nielu koneltun ti wünen külelumu welu
ti inarumen ti pu rakiche pelu ti trokiñ nienulu küme mongen, fentren amun kimelün chillkatunmu ka
koneltun ti nien küme felen tremonmu feytichi inarume rakin Casen epu warangka mari kiñemu
pengeli kom ngentumu ti pu trürüwün waria pu mapuche ñi mulen doy weda felenmu fey ñi
trürümkangen feytichi pu wingka waria che.feyta amuley ñi felen kiñe müleduamun nütran kawün
cheu tañi inarumengeael ti weda felen ñi welulanmu pu mapuchemu alkülelu ka nieam ngünewün
ka ñi ngenuam llayentuwün.
Ti doy wünenkülechi trokiñ ngülüwün pu che fey elfalküley ñi küme elnieael feytichi küme deuman
ka konelün ti ñom pepilkan amulkülelu feytachi trokiñ ngülüwün pu chemu feyniey ti Corporación
Nacional de Desarrollo Indigena –CONADI- tañi troi werkün feytachi dungumeu rume newengelay.
Duayefali ti longkolelu ñi duamyeael tüfachi felen feytichi rüf felen pu mapuchemu, re femngechi ñi
wülnuael fentepun llowdungun feytichi elkünun dungumu trokitulelu ti kom pu mapuchemu ka
femngechi ñi inaduamael ka kiñekümael kom che ñi pepilkan feymu rüf ñi küme amuan.
Nien koneltun kom pu welu mongenche
Tüfachi chile mapumeu rupachi epu warangka mari küla nieumangen trokiñ eldungun koneltulelu ti
akunmeu ka nien küme amun dungu ti pu trokiñ ngünewüm pu welu mongen che (trans). Ti kiñe troi
dungu feypiley ti mülen eldungun ti leymu tañi kimfiel ka ñi katrün pengeael ti nien ngünewün
feytichi trokiñ ad che pengeael ti regle konchi kechu küyenmu ti epu warangka mari küla mu
(troichillka pura warangka aylla pataka epu marimelingenun regle-07 küpali ñi wülael llowdungun ñi
ngenunmu ñi kimngeam ti che wünelelu kom pu dumu.
Kuyfi rupan tri pantumu, ti trokiñ ingka mongen chefe inarumey kiñe ka troi, dungu feyti felenmu
ngüwün ti pu welu mongen che (trans) feytichi trokiñ adantun dungumu ti pu che nielu ngünewün ka
ti fill kureyewünmu, chumngechi ñi niael tremon ka ti kutran kawün cheu ñi felenwün tüfachi
tripantumu, ti troikin ngülüwün pu che trapüm kay ñi inarumen ti nien ngünewün kom ad chemu ka
ñi inakomkülen tañi niean rüftun ka nien kom ngünewün tip u welumongen chemu.
Ka femngechi ti troi chillka wüldunguy ñi mülen katrütun ñi koneltunuael ti puche welumingen ngelu
tañi nieam felen ñi ngunewünmu ñi koneltuam kom pepilkan dungumeu ñi kimngenumu ti pu
longkolelumu tañi kom üy, ti rupaumangechi dilliwün municipalmu nentuel ti epu mari pura küyenmu
epu warangka mari epu mu ti küla pataka kayu trokiñ comunamu mülelu tüfachi mapumu,
konneltual kechu welu mongengechi pu domo dulliael ñi concejalangeael feyengungey: Alejandra
Gonzalez, tuchi doy ñi konkülen epu warangka meli tripantumu deu consejalangey ti trokiñ comuna
de lampamu feyngey ñi wünen melu mongen domongen puwün feytichi trokiñmu dulliel
komgentumu tüfachi fütra mapumeu fey ñi dullingen doy kiñe warangaka aylla mari regle wirinmeu
(aylla, ka küla mari pura troimu); Zuliana Araya. Tuchi koneltulu ñi concejalangeael Valparaiso
wariamu yenpurameyen ti trokiñ puchi puche pepilkadungufey (PPD) dullingey doy epu warangka
kechu pataka kechu mari kay wirinmu (meli, ka küla mari kiñe troi mu) fey nentuy doy pura fentren
comunamu; Pepa Flores Campos, ka eluwiñi dullingeael ti Consejo Municipalmu San Clemente
wariamu, ka fey yeñparameyen pu pepilkadungufemu Renovación Nacional (RN) ka nentuy meli
pataka mari epu wiring (epu ka meli mari aylla troi mu%) Tatiana Sepúlveda, ka eluwi ñi dullingen
tañi concejalal ngeael ti Talca wariamu ti trokiñ pu pipilkadungufemu Partido Regionalista
Independiente (PRI) ka nentuy epu pataka küla mari kayu wiring (0,5 %; Alexandra Bravo tuchi
yeñpurami ti partido progesista (PRO) feytichi trokiñ comunamu Cerro Navia ka neltuy pataka epu
mari regle wiring (0,32%).
Kom feytachi dungumu, ñi ñamkülen ti kimngenun ti trokiñ che kañi nien wünelkan feytichi wiring
chillkamu yentukuy kiñe fentrenke kutrütun tañi pu eluwün dullinchemu, fey ñi felenmu tañi admu ka
wüldungumu ñi domo chemgenmu feytichi wiripeyün chillkamu ka feytichi wülün werken kom pu
chemu we fünke pi ñi pu rüf wentru üy welu tañi cheüy no, tüfachi tripantu, feytichi mülen dulliwün
pu koneltuchi pu pepilka dungufe, ka wereke pengetuy ti llayentuwün feytichi trokiñ koneltun
pepilkanmu tañi weda femün ti pu welu mongen pu chemu (trans) inaduamngey ti domo ti Valentina
Verbal ñi dungu tuchi kishu nentuw tuy ñi koneltuael ti dülliwünmu feymu ñi duamngenun ka ñi
mülen kim falnuchi nien ngunewün tañi ; admongenmu.
NIEN KONELTUN KON RAN MONGENMU KOMNGENTU KA ADMONGENMU
Küdau peyün ka nien ngünewün puche mu
Ti pu fütraka kudau peyün ñi nielchi dungu kiñe kom felen ñi nentungakenu, welu mulen wedalkalen
ka chumngelu reke ñi müle duamungen tüfachi trokiñ puche elfuli well ka tukunmu kiñiutrukun
puche ñi küme mongen ka ñi nien ngünewün pu che feytachi dungumüle duamnüngey ti pu kake
mapu trokiñkemu, ka fentrenke eldungunmu komelüwun deumangey troike felen, küme wüne
eldungun ka kom nürüm kam, ti kishu pepilkanmu, koneltulenulu ka ti refemngechi amuladkünun,
tañi eluwkülen ñi ella elngeael ñi nien ngünewün tüfachi pu ngenngelu tüfachi pu kom
nienngünewun pu chemu. Feyengun amuley ñi kiñewün yenien kiñe amulen falilluwün tañi nienmu
ñi küme femael komngentumu ti ngen pu nielu küdawün mu feytichi adfelenmu ti trürüwün pepilkan
doy amuley ñi kimtu kunien nien ngünewün pu che ka ti longkolelu kake antü doy allkütuley tañi
küme amulael ka trürümnieal inaduamael ka ñi küme wülem rakin dungu, tüfachi elün dungu
duamyaniey kiñe kiñe ianrumeu ti kom pu nengelu ti dungumu kom pu chemu.
Tañi fütra mapumu, wülngey ti nampiwün pu ngen küdaufe fey ñi felatulen ti doy wünelechi
eldungun feymu feytichi trürüm kalelu elunieli ti pu kishu tueluw külelu, eluñmafiel ti longkolelu kiñe
nien kiñe nien kiñe ngünewün kelluwün feytichi troi dungumu cheu ti adkünun kishumeu ñi
chumnuael ka ñi wülnuael ti felen dungu, kakelu addungu feytachi küme adkünunmu trürüwünmu re
ñi fey pinmu ti troi deunandungu, fey ñi eluñmonun ñi nien ñi küme adkünuael ti longkolelu.
Kiñe dungu kom puche ñi kimel che ñi küme inaduamngenmu ti kiñe adkünundungu ti pu
ngenkudaufemu ñi adumkanien kom ñi nieaelmu troi chillka kom mapumeu ka ti kom felen akun ti
pu ngünewün pu chemu, tukuy ñi nien mupilkan ñi amulael ti nütramkam feytichi rume nien
fentrenke kümefe dunguchen ñi kümeelngetuan kañi newenngeam ti funkünun ti longkolelu feytichi
troi mülenmu cheu ñi küme adkünunyen ka ñi ngüneduamgen feytichi elmanmu ñi wülam ti kiñiutu
kun ti felen ti pu nien ngünewün puche ka , ñi chumün murume feytaengün, küme adtukuael dlawen
reke ñi küme elngetuamn feyti femelchi weda femünmu,
Feytichi troi dungumu inarumenger epu felen dungu ñi koneltulen ti adümfalmuchi küme
adtuwünmu feyenwumu ti kishungen femünmu konkülenulu ti longkolechi pu küdau femu feytichi
amulen feula weda femün ti nien komkümeke ngünewün, fey feley feytichi wünelechi elkünunmu,
feyti felen dungu Pascua lamamu feytichi deuman dungu ñi wülün fentrenke wedake dungu ñi
wechulmu elündungu feytichi elungen ñi weda femnuafiel ti itrofill mongen, feymu fentekünuy ñi
küdau fey ñi wiño küme elkünutun kom kümeke felen ñi ngenuan filladkan ñi eluñmangen ñi nieam
wülün ti kom küme felen ti itrofill mongen ka ti tramolen kom pu chemu. Ti epu troi dungu ñi
inarumengen feyngey ñi felen ti weda femün ti nielu dlawen ruka, ka ti weda femün ti ngünewünmu
ñi koneltuael ti ellawentumu chumngechi reke ñi nien koneltun ngünewün ti dlawentumu, feytichi
tukuelchi dungu pengeli wedalkan fentrenke dungumu, feyengün tukuy mülen dungu ti nien
duamtun ñi küme elngeael ti fill pepilkan ñi chumnuam ti longkolelu ka ñi inaduamael ti fentrekelen
ka küme amulen kom ti troike dunguwe mülelu, femngechimu feytichi wenchelelumu feytichi ellafey
ñi felen ti pu fentrenke mülen ti küdawün ti pu ngenküdaufe chumngechimu feytichi felenmu ka ti
katrütiniengen.
Nien ngünewün ti kon rüfküme chillkatunmu
Ti epu warangka mari küla tripantumu, mülendungu ti kimelun chillkatun Chilemu amulnien ñi mülen
ti kom nutromkanmu ka ti nutramkawün kom pu chemu, alkülelu puwün epu warangka mari epu mu
we felen ñi elnien ti wedalkan feytichi elun dungu ti kom mapu chillkatunmu. Kiñekemu ti pu
dunguntukum feypin komngentumu doy pefalu feytachi weda felenmu muleumongey ñi nürüfngen ti
chillkatuwe Universidad del Mar fey ñi kekau mongen ñi weda amulnien feytichi amulngen ti küme
elungen kom ti fentrenke chillkatuwe ka ti inarumengen ka ñi nürüftungen ti ngenngelu ti
chillkatuwemu ka feytichi trokiñ ngülüwün wülpelu amülün dungu (CNA)1
ko femngechi ñi
nentungetun ti longkolelu ti chillkatunmu (MINEDUC) Harald Bayer feytichi “femünmu ñi küme
wechülnunmu ñi nien ñi femael ti troi chillkatunmu, kishutunmu, tañi katrütu inarumael ti kom
kadawün feytichi trokiñ fütra kimelün chillkatuwemu”2, feytachi felenmu ti inrumongen ti wewun
ranmu ti chillkatunmu feytichi koneltun kom ti fütra chillkatuwemu müleuamngey.
1 Trafunuwe mülelu metropolitana rangintentu waria inarumen, causas RUC :1200653250-9;1200763278-
7;1200763208-6;1200763227-2;1200655762-5;1200763318-K 1200763175-6;1200763146-2 2
Fütra trawüwe, mülelu trawüwe senado, wülel kom puchemeu Legislatura 361°. Sesión 14°, mari kayu meli küyenmeu epu warangka mari külemu.
Kiñe nütramkawün feytichi amulen rüfküme chillkatun kimün ka chumngechi nien koneltun ti
longkolelu tañi wülam tüfachi norümkan ngünewün tichillka tunmu kom küme norümün. Feytichi
inarumeu pengengey ñi küme elkülen ti wüldungumu feytichi küme wechulunmu ti elkünun troike
ella püchün tañi amuam ti püchüke che ñi mülewe ka ñi rumel mülael ti norkimelün komngentu ti
chillkatuwe rukameu ti wüne weke chillkatuwe ka ti pu doy kimlu, welu ti felen komngentumu
(konün, ti küpalu lofmapu chemu, nielu mapuche tuwün) addungunkülelu ñi küme amulenmu ñi
wülen tripantumu ti SINCE.
Kom wüdanke feytachi amündungu, müleumangechi wüneltun kayu küyenmu epu warangka mari
külamu amuley ti kiñewün dunguñ pewün kom ti pu weche chillkatufe feyti ñi werkün elündungun,
feyngefuy ñi refemgechi ñi küme chillkatuael, feyta feypinngey feytichi “Tunma” ti chillkatuwe ruka
fentrenke rupan antumeu ñi rüf feypilefel ñi müleam pewütuwün ti pu longkolelu municipalmu ka ti
troi fütra adkünuwe dungu meu deutripay ti kayu troi küyenmu tañi kechaneutungen ti pu
karafimerumu fentrenke mülewe tuniengen kafemngechi mülewe tuniengen ku femngechi mülefuy
pünengeael ti dullintukun wiriwe feytichi dullingen felen ti wünelechi dullin longkolelumu. Tufachi
trokiñ ad ngelafuy amülün dungu ti nütramkanmu kangelay welukan komngetu ti pu chillkatufe
wechemu ka ti nielu ngenkawün kon deumanmu wüli ti nütramkanmu amulngey ñi weluyengen ti
Parlamentumu3 feytichi kiñe kiñewun deuman eldungun ti leymu feytichi troi trürüwüm ti nien
pepilkan ti pu kimel chefemu ka ti küme amun ti chillkatun.
3 Ñidol külelu kimelüwünmu pilay traf nutrankoyalu ñi neltuafiel ti elkümelün ti puche filkatufemu ka amuli “ñi
amulafiel ti congesumeu” (epu mari kayu regle küyenmeu epu warangka mari küla ) La tercera. Wiño tungetun
mari kechu mari küyenmeu epu warangka mari küla.
htpp://www.latercera.cpm/noticia/educación/2013/07/657-534794-9 ñidol kulelu- pilay traf nütramde proyectos-
de-ley-con-estudiantes-y shtml;
Ti ñidol külechi Schmidt domo llaudungufi ti pu chillkatufe wechekeche “feytichi rangineltulechi pu ministro”
(Radio BioBio, pura regle küyenmeu epu warangka mari küla) Wiño tungetun mari kechu mari kiñe küyenmeu
epu waranngka mari küla http://www.biobiochile.cl/2013/07/08 Ti ñidol küleli -schmidt-lladdungufi ti pu
chillkatufe wechekeches-feytichi rangineltulechi pu ministro.sntml
Ti pu chillkatufe wechekeche enmadungufi ti ministro Chadwick ta ñi weda nengtumael ti chillkatuwe rukameu.
(CCN Chilemu, epu mari kayu, ka kayu küyenmeu epu warangka mari küla) Wiño tungetun mari kechu, ka
mari kiñe küyenmeu epu warangka mari küla http://www.cnnchile.com/noticia/2013/06/26/ Ti pu chillkatufe
wechekeche ti ministro Chadwick ta ñi weda nentumael ti chillkatuwe rukameu.
Tüfachi tripantumu ti trokiñ ingkañpechefe (INDH) kiñemeu ti trapumkan ti pu rüme küme chillkatun
chumngechi trapünkan elkünun reke ti troi ngünewün ti chillkatunmu, feyengünmu mülelu ti troi
eldungu eluway ñi elu way ñi ella püchü inaduamael kom ti felen kakemapu feytachi dungumeu ka
ñi eltukun ti norümwemu tüfachi mülen mapumu tañi mülam ngeni kom ti inarumeu kiñeke mülen
dungumu ti trupefün dungu kom puchemu feytachi troi elün chillkatun dungu, küme adfeypiael
chemngechi ñi rumenngenun kiñe küme adüwün ka welu kentu euwün tuchi tañi küme adtuniengen
ti rume küme ad chillkatunmu, rüme ella püchü ley ñi deumayael ti longkolelu feytachi eldungunmu
ka amuliweke mülen dungu feytichi adumkanmu ti nien ngünewün ti chillkatunmu, tañi fentre
amulün ka ñi küme ponwi inarumeu ti welulen feytichi fill elundungumu koneltun ka kulliñ mawün
ran mu feytichi eldungun chillkatun; doy elkünuel feytichi troi inaduamün chillkamu ti epu warangka
mari kiñe tripantumu.
Nien koneltun ñi nieam küme mülen rukamu
Ti rupan epuwarangka mariepu tripantumu ti trokiñ ingkañpechefe (INDH) ngüneduanmi ti nien
ngünewun ti küme felen rukamu inakimngenmu kom ti felen kakemapumeu feytichi dungumu,
feytichi troi elün dungu mülelu tüfachi mapumu ka tuchi küme elnielu, ti kom nulüwüm ngengelu
elkülelu ti pu pepilkan pu chemu deumael feyta we mülenmu, feytachi adunkan, rume küme tripay
ti.
Feytachi küme adümkan refemengechi wülel wengen, ti ruka mulen koneltunge lay kiñe nien
nhünewün reke, femngechi ñi feypilen kiñe ngillan reke feytichi küme weshakele tuwküley ti ram
wülunmu konkulemu. Feyta kiwün küley feytichi kümeelenmu ti kom küme mülewe ruka tañi
refemngechi wielu ti longkolelu; rume ella püchün falin, kiñe rume püchun adkünun ti itrofill ka ñi
feypilen kiñe püchün mapumu elkülelu ñi kulliael, feymunuiel ñi elnienun kiñewün külen feytichi kom
adümkan ti kake trokiñke kiñeukülelu mapu ka ti nien koneltun kom ti küme rukamu (INDH)
epuwarangka mari epu troi, epu pataka kayu mari kiñe)
Tü küme emulngen ñi inaduamngen ti nien ngünewün ti küme deuman ruka Chile mapumeu, el
küley kom tañi küme inarumengeael feytachi felen dungu kom ti pudemu ti doy nienulu ran ti trokiñ
mapumu- Rüf wümen yentu kunielu ti pipilkan ruka dungumu ti longkolelu ti trokiñ
ingkamongenchefe adümkay kiñe ngüme duamün dullkatun wentelelu ñi yentukuael feytachi
ngünewun ka kom kiñewün ti elkülelumu, kom ti wepünmü elngey ñi pengelngeael feytichiwe
mülechi trokiñmu.
Komngentu kiñewün külechi ruka pu kom puche, ti trokiñke re püchüke mülelu feytichi rupan
ayllamari tripantumu deumael üpülmu ti pu fütrake wariamu feyngey ñi doy nien fentu wedalkalen
kom feytichi felenmu ti nien ngunewün ñi nieael küme mülewe ruka, ti rume mülen ti tüfachi
pepilkan dungu ti nien ruka kom puchemu feyngey ñi weda amulen ti kiñe pülekünungen
kiñeukülen, wemüngen ka yengen cheu ñi trapümngen feytichi pu mülen chemu doy llaykülelu
feytichi üpül wariamu cheu ñi doy ngenun duamtun küdau ka ngenun küme felepeyün puche ka
amupeyün
Feytichi cheu ñi ngülüw külen ti puche, fey ti ñi feypin ti inarumen chillkatun pengeli kom ti elkünun
ti nien ngünewün ñi müleael küme rukamu doy weda feley ñi nienun kümelen ti nienmu kümelen, ti
niemu, ka nien kom küme felen ka ti ka küma elkülen ti ruka mülenmu.
Ka feytamu, ti troi dungu chillkatuel pengeli ti rüffelen cheu doy fentre ka kakerume trokiñke amu
tripu ka kemapu tuchi puche müleyengün rume weda ka felenmu ka kutran kauküley ñi
llayentungenmu epe kom ti nien ngünewünmu ñi nieael küme mülewe ruka. Feyti kiñe troi nien
küme felen doy kimfali tañi küme. Feytichi kümeadkünun. Fey cheuñi doy küme mülen feytichi
rangiñeltu wariamu fey eluñmanieyeu ñi niael adumun ti fill mülenmu ka ñi nieael küme küdau.
Ka feytichipu “re femngechi müleche” ti weddalkalen feyngey feytichi koneltun fill küme mülewe, ti
elkülechi rukamülen, ka ti koneltun wünenkemu ti ngülüwün pu llaytun puchemu ka ti küme
adkünunuen wünemu ñi weda femngenun, ti inarumeu chillka pengeli ti pu müleuche ka femngechi
kiñewünllu ka ti nien küme felen ti nien mülewemu ti kim falneumu ñi nüwkülen ti mülen ñi femael
kiñe ella mülewe rukamu feymungenulu wüneltumu ti kiñe rumel nien rukamu.
Rume küme feley ñi wiritungeal ka petu ñi mülen ti külen ti küme amundungu ti chillkamu pengeli
amulündungu tañi küme wechulngeam ti nien ngünewün ti ruka mülenmu tañi mapumu, ti pepilkan
rukamülen ñi rume amulen fentrenke ti mülewe ruka yael rupan doy mari tripantumu ti trokiñ
longkolelumu fey eluñma ñi nütramyengeael ka doy ñi ngewenuam ti kutrankawün ruka mülenmu
tañi lladküluw peyün kiñe trokiñ doy koneltulechipuche (INDH) epuwaranka mariepumu.
Feytachi müleduamünmu, fey pingey ñi üngümael ti pu adkünun troike elündungu trürüwün pu
ngengekumu anulentuel ti pülle tra püm kan mu ti pu pepil trürüwün ti küme elkünen wariamu, ñi
eluñmangeael ñi nütramyeael feyta peypien.
Nien koneltun komeu
Ti ko kiñe falin rumelmülen tañi mongepeyün ka kiñe ella püchün mülen, tañi rumel fentrenke
duamyengen ka trokiñ yafkawünngey ti kom itrofill mongenmu tañi koneltulenmu ti ngünegumu,
feyengün amuleu mongey fülkülen ti inaduamünmu feytichi mülen kom pu küme adelkan ti kishu
nienu ka elün chumgechi ñi pünengeael Chilemapumu feytachi wedaka yafkawün nüwküley
fillelman dungumu nielu troike adkünun müley kiñe nütra kawün feytichi chumgechi ñi elngeam
küme elunmu kom ti ko ka kom ti nien ngünewün ñi küme pünengeam rüfküme elkülelu ti troi
eldungu komeu, ka feyti ñi amultukungen kom ti wedalkalen.
feytichi küme felenmu kom ti adkünun ka mongen, ka ti felen ti rume ñi wedake pünengen ka ñi
pudüngenfeytichi küme felenmu kom ti adkünun komangen , ka ti felen ti rume ñi wedake pünengen
ka ñi podümngen, feyengün müleduami ti amulen küme elundungu ti ka trutungen ti ko
fentekünungeael ti komngentu ti pu fillmülen küme elngeael ti amulngen itrifillmongen kom pu
chemu ka wewün ran mongenmu tañi nien ti ko ka mümngeael ti felen ñi koneltulen feytichi rume
küme nien mu.
Feytichi feypinmu elküley ti feulafelen dungu ti nütramkawün feytichi nien ngünewün koneltun ti
kimeu ka ti nien ngünewün ka kemapumu kon ti nien ngünewüm puchemu, ka femngechi
inarumengey ti allekngen ti pepilkan kom puchemu we mülelu ti mapumu, fey tañi inakimngen tañi
wechulniengen kom ti eldungun ka ketrokiñke mapumu ti longkolelu feytachi dungumu.
Küme llowün ti troi wirin tukun chillka wengenmu, ti ko tuniengey kiñe küme elman dungureke (kiñe
welukan reke) feyengün nieumangey weda femün ti rangiñ kawün ti nien ngünewün ti komu mülelu
ka ke che ñi küwümu tañi fillke pünengeam fey ñi amun ka femngechi rume fentren falin feytachi
küme mongewe feytichi wewünranmu.
Müleduami ti pu ingkamongenchefe (INDH) feytachi mülen dungumu ñi rangiñ külen ti mülen
pünefeael, tañi amuleal felen dungu ti wedake welun dungumu tu chi pünepelu rumelmu
(mapumongenche mapuche püchüke trokiñke nielumapu) ka trokuñke llayentunche fey
üpülnentungey ñi nieael koneltun kom ti mülen mongewe komeu mülelu tañi mapumeu ka well
inaltu mülewe ka kom feytachi mülewe mapumeu, ta ti pu ingkañpeche (INDH) tuchingeau fuy rume
ti elün cheu ñi küme elkülen ñi nien koneltun, feyta müley ñi nieael küme elün koneltun püllekontun;
rüfküme felen, ka adentuwün, ñi adentuwün, ñi ngenuael llayentuwün kiñemunu rume feytachi
dungumu. Ka femngechi ti ingkamongenchefe pey feytichi elün dungu Chilemu ñi may külen kom ti
almondungumeu ti rüf koneltun weu ti pu trokiñke doy llaykülelu ti pu komchemu feytichi waria
mülenmu, chumngechi li felen ti elngen ti pu felen kake mapu dungu welu müleduamüngey ti felen
dungu ti doy fentren mülen feytichi puche ñi nien ñi kulliael rume fentren troi kullitun. Ti pünenmu ka
ti doy külechi fentren wedalkalechi pu pofre koneltunulu ti pepilkan refemgechi wülün elkünuel ti
longkolelumu.
Kafemngechi kimfali kongelu inarun adümkanmu tañi mülen dungu ti koneltun ti trokitun waria
wülün komeu feytychi pul of puchemu ñi dilen kiñe epumari troi%mu feytachi felen doy fentrengey
feytachi mulenmu ka ti kümeelngen trokiñ lofmeu cheu ti ngenmu rumen rüngalün ñi dilen kiñe meli
mari pura ka troi kiñe % mu, (Chile Elün).
Feytichi feypinmu ti ingkañpeche (INDH) inarume fillke dungu ñi elkülen ñi felen ti llükalen ñi
amulngen ti kiñe wüntukungu ti nien feytichi pu fütra ngenkanfekom pu chemu well kishumu. Ka
mülen müleduamün feyengun tañi femünmu ti lof mapumeu. Feypiley feytichi dungu mülelu Loa
dleufümü kom ti inaltu komongewe ti Huasco;dleufü ka ti Baker;dleufü ka kom kakelumu.
NIEN KONELTUN PU CHE CHEU ÑI AMUPEYUN WERKEN DUNGU
Koneltun pu che kümeelngen ti werken dungu
Ti troi elkülechi chichilka inarumey, kiñe pülemu, ti elün cheu ti pu wülpelu werken dungu kom tra
pümtu kufi ti kom troi dungu ti koneltun puchemu ti feula felnemu, wüllpelu kom tu wüne mülechi
inaduamün amulnielchi chillkatumu feytichi trokiñ ingkañpechefe muleu mangen ti epuwarangaka
mari epu tripantu mu, ka kakelu mülenmu ti feytichi rumekangenmu chungechi ñi amulün wenche
kemülen ti ka trankangen ti pu nielu koneltun mongenpu chemu amulnielchi trokiñ weda
eldungunmu, pengelngey ti felen pu che rüfmeu ti kiñeu külen kom ti nien koneltun ka kom kimüwün
dungu ka ñi kishu wenuntuwün tañi wülam chumlen dungu ti kutranjangen ti puche nielu koneltun
mongen.
Inakimgey ñi mülen itrofill fentrenke elkünun chillka komgentu chemu tañi amulnien dungu, kom
feyengün doy elküley kiñe kümetripan ti trafdunguwemu ti normülenmu ka adkülenmu feytichi
chillkatu peyün pu werken amuldungufe Chile –mu ti kechu troi küyenmu epu warangaka kayu mu
deumanentungey “feytichi mupin inarumenmu el küley kafemngechi, ti chillkatufe pu werken
amuldungu fe ti chilemu ka küme wechul Lay ñi eluwün ñi kamañafiel ti küme amun ti küdawün ti pu
kimlu kañi eluwael ñi ingkayafiel ti felin nordungu feytichi anulniel kiñe amulpeli werken dungu küme
elkülelu kom pu chemu, nielay pepikawün tañi ingkañpeafiel ti pu dunguünmael ti pu chemu ka ñi
müleael küme kechi llowafiel ti werken dungu.
ka ñi dalluntu kuafilti nien küme elun ñi nieumangen ti trokiñ amuldunguwe ka ti pu amulpelu
werken dungu tuchi koneltuleumu feytichi felenmu “Elelchi dungu ti trafdunguwe ka normongen
Consejo Metropolitano ti chillketuwe pu wülpelu werken dungu, Chilemu kekaufe: Cecilia Radrigan
Plaza y Roberto D”Orival Briceño, ti itrofill mongeyelmu presuel ka ñamümel ti Operacion
Colombo; kekaumael; ngen chillka El Mercurio, la Segunda, Las Ultimas Noticias, Mercedes
Garrido Garrido y Beatriz Undurraga Gómez, epu mari kiñe ti küla küla küyenmu epu warangka
kayu tripanmu, troi epu mari kula).
FENTRENKE KUTRANKANGEN, KUME ADTUNMUREKE KA ADKÜLELU FEYTICHI RUPAN
KIÑE WARANGKA AYLLA PATAKA REGLEMARIKÜLA KA KIÑEWARANGKA AYLLA
PATAKA AYLLAMARI-MU .
Fentrenke kutran kangen, Refemngechi ka küme adtunmureke ti mülenmu kiñe warangka aylla
pataka reglemari küla. Rupaumangey meli marike ti puelün wüluwmangey konün kiñe weda mülen
cheu ñi mülenmu mangen kutran kangen ti pu che nielu koneltun chemu kiñe pepilkan ti longkolelu,
ti pu Chileno ka Chilena ka feyengün ti lof kakemapu puche, eluw lay ñi tu kulpayafiel kom ti weda
femel ti weda elmanmu ka ñi wiño inarumeael ti mülenmu ti wüdawün kom kiñewün külen ti
pepilkan dungumu kom feyengün, ti pu wünen külechi ngenngelu ti pepilkan dungumu ka kom
puchemu feypiengün ka inarume y ñi chumlen weda femün reke ti fenmu ti doy tuntenchi warangka
pu Chilenos ka Chilenas ti longkolelu ti fütra trokin trapumeu, ti trafolinguwe; pepilkadungufechi
puche, dunguy feytachi weda kutran kon chenmu ñi kadil tüpakünuwün ñi nien rüfmupin,
eluñmafiengun dungulayengun well inakelluyengün ti weda femünmu ti femelchi kom wedake
ellangümuwün ti kom pu mongen chemu.
Ñi küme elkülenunmu tüfachi adkünun dungumu, kiñe fentren doy külechi kom puche (epu mari
epu- ka kiñe % mu kom feypiley ñi wüldungun feytichi kiñe warangka aylla pataka regle mari küla)
feypiley küme femün ñi kulfükangen koneltulechi puche fey kiñe keche tañi nieam küme felen
puchemu ( Ti ramtukangen kom mapumeu ti koneltun puche – INDH epu warangka mari küla mu)
Fey kiñe ti fentrelen wüldungun müle duamüngay chumngechi fey ñi küme rüf felen mülefali kiñe
kuyfi adkintun fillka wente ti müleuma dungumu tañi yeumangen ti teufün trokiñ mülen, feyengun
fem falafüy ñi yen ti küme femün reke kom ti wedake kutrankewün kom ti koneltulelu pu chemu.
Ti longoleluchi mapumu, ti elün inarumeu kom fillke mülen kom kakemapu, rume feyngey ñi küme
adentengen kom ti newentun amulel kom püle feytichi konun ti eldunguwemu, chumngechi reke ñi
amulen ti kintungen kom ti rüfmupin dunguka ti kom troike elün dungu ñi wiño küme elngetuam.
Kom melimari tripantu ka kiñeke felen müleumangen feytichi rupan epu warangka mari küla
tripantumu eltukuy doy külechi we ka elün dungu tañi yunmayael, feymungey reketaiñ elkülen kiñe
kakerume trokiñ mülelu tañi küme llowngeael feytichi trupefün rupaumangechi antümu, feytichimu
pikanmu tañi küme elnngeael tañi wiño tunuael kom ti felendungu.
Feytachi konun trokiñ elün dungumeu , ka femngechi ti longkolelu Chile mapumeu amuley ñi wülen
kiñe küme adtun ti küme elün dungumeu kom feytichi wedake dlagumkanmu, nülapelu chillka cheu
ñi wirintulen ti newenmu wedake ñamümelchi che ka ñi elmangen ñi dlangünmen ñi kimnen ti küme
eldungupelu; wülpelu kellun ka eluwün ñi tukael kelluchefe ka komngentu pu mongeyelmu ti
wedake kutran kaelmu feytichi adkünun dungu ti pu kuneltun pu chemu ka ti fütra trokiñmu; ka ya
fültu kunielu ti pu trapumkan puche inakellupelu ti inarumen dungumu, rüf felelu ti Poliicia de
Investigaciones ka ti kellufe mülechi dlawentuchefe feyta nieumengey kiñe ñochillowen dungu,
feyengün elngetuy ka femngechi tüfachi tripantumu ka ti futra trafdunguwe wiño küme eli ti dungu
feytichi amun mari troi küyenmu ti epu warangka mari külamu ti pungenngelu trafdungewemu ka
nielu troi dungu ti felenmu cheu tañi inarume mekengen ti rume wedake kutran kewün ti koneltulelu
pu chemu4
, müley tañi doy yen puramael rumel antümu ti inaduamün chillkamu ti
feyngelu.Feyengün mülefalfuy ñi kelluntukael tañi küme elngeael ti llowdungun ñi inatukungenun ti
küme adentun ti inarumen dungu amulelu.
Kakelu felen dungu doy külelu ti tripatunmu feyngey feytichi eldungun ti fütra trafdunguwe trokiñ
kakemapu koneltulelu pu chemu, feyngey ti dungu García Lucero. Ti pura küyenmu ti epuwarangka
mari küla tripantumu, ti arafdunnguwe IDH, eldungu tañi wülün kiñe pülelngen feytachi dungumu
tañi nienmu eluwmadungun5 kaketrokiñke mapumeu ti longkolelu Chilemapumu ñi nien mupikan
tüfachi nienun küme amulün inarumen- feytachi mülen komke wedake femün allfülkan tañi femngen
ti Sr. Leopoldo García Lucero, feytachi eldungun feypingey ñi müleael kiñe doy külechi elündungu
tüfachi Chilemu, tuchi amuntüfachi dungu, mülefuy ñi amuleael ñi müleael kümeke ran mongen ti
pu tuntenchi warangka pu weda kutran puche chumngechi reke dulliel pu mongelelumu ti
allfülkanmu.
4 Fütra trfwünme rukamu, adkünungfi pu ñidol külelu. Mari küla ka ailla küyenmeu epu warangka mari küla AD-mari kayu –
epu warangka mari küla.
5 Ingkañpechefe. Caso García Lucero y Otras Vs. Chilemu. Eldungu pengealngeael ti mülen dungu epu mari pura ka pura
küyenmeu epu warangka mari külati troi mülechi chillka. Epu mari ka kechu küyenmeu epu warangka epumu. Ti troi mülechi
chillka. Epu mari küla ka küla küyenmeu epu warangka mari kiñe
Ti eluwün ti nielu ngengen ti deumapelu dungu tañi nürüfün ti nürüftukupeyün che Cordillera
müleumangey ti dungumu feytichi trüruwün meli mari tripantumu ñi müleumangen ti weda
nentuwü.Ti ngen wünen külelu el may tüfachi eluwün feytichi küla troi doy wünelechi dungumu “ Ti
kom kiñen trürkülen kom ti leymu, ñi nieam küme felen ti pu rüftukulelu, ka ti ella felen ka doy kümel
amulen ti pu ngüneduamniepelu ti puche” ti ngen longkolelu niey ngenielun ñi wüla el ti kom küme
felen ti puchemu tuchi mülelu tañi ngumewünmu ka elünmu.
Feytamu, müley ñi wiño tukungeael kom küme adünkan ti püntulkanmu elkülelu feytichi wedake
kuñiwünngechi puchemu elkülelu ti yafkawünmu, welu feyengün nielay ñi rume kangeael ka ñi
nieael doy küme adtun tañi üpülnentungeael ti wenen külechi kom trürkülen feytichi küme adtungen
ti pu nürüftukulelu.
Kongelun welulkalechi dungu feyngey ti elungen küme felen pu nürüftukulelu ñi weda kutrankan
refemngechi kon ti koneltulechi puchemu rüffeytichi pinmu ti mülen kakemapu ti koneltun puche, ka
ñi nien felen ñi elelngeael kon felen ka kümeadtun feytichi pu rumel nüruüftu kulelumu feytichi rume
wedake dlangümunmu fey küme llowngey, ti elünmu ti kiñe püelngen fentukuel ñi nien rüftun, Ti
koneltun pu che (INDH) rumel feypiñi mülen duamtun ñi doy amulngeael feytachi ñütramkawün kañi
ñi mitungeael ti dungun ti pu mongeyel ka ti kutrankael ti elmandungumeu kom ti koneltulechi
puchemu , feytichi felnemu ti nien wülündungu ti kowün ti küme elünmu (inarumen, elkünun ti felen
dungu ti kishu weda femünmu ka llayentungen fentrenkemu ka kumekechimu) küme adentunmu
chumngechi elünreke ñi wiño küme elngetuael komngentumu ka wülün kom küme felen tañi
wiñotunuael, rangiñelküley ti pu kutranmu.