Kirjavahemärgid

11. klass

LAUSE

Lause koondub öeldise ümber.

Kirjavahemärkide panemisel on oluline leida öeldis(ed), määrata lause liik.

Struktuuri ehk ehituse järgi liigitame laused lihtlauseteks ja liitlauseteks.

LIHTLAUSE

Lihtlauses on üks öeldis. Öeldis ehk predikaat väljendab tegevust või

olemist.

Öeldiseks on tegusõna pöördeline vorm. Eritüüpi lihtlaused on koondlause ja

lauselühendiga laused.

Sidesõnad kui, nagu, kuni, otsekui lauses. Kui sidesõnad kui, nagu, kuni, otsekui alustavad

osalauset, st neile järgneb öeldis, siis pannakse nende ette koma.

Ta vaatas minu poole, nagu tahaks midagi öelda.

Lihtlauses sõnade kui, nagu, kuni, otsekui ette koma ei panda.

Ta vaatas minu poole nagu ehmunud lind. (võrdlus)

PUNKT

Punkt pannakse1) väitlause lõppu:          Me ei teadnud, millal ta tuleb.2) araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele:          20. märtsil 1995. aastal 5. avenüül3)lühenditesse, mis võivad lugejat eksitada:          See toimus 5. saj e.m.a.

KOMA

Koma pannakse 1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses vastandatud lauseliikmete või osalausete eraldamiseks:          Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm.2) ja, ning, nii...kui ka ette, kui neile eelneb üte, järellisand, kõrvallause, verbita lauselühend:          Tulge siia, kulla poisid, ja näidake, kuidas te seda tegite.          Külla tuli Ants, see vana naljahammas, ja/ning temaga koos kaks sõpra.          Maja ees kasvasid kõrvuti nii vana mänd, mille latv oli kuivanud, kui ka noor kask.          Ehitud kuuse all istub Kati, aabits süles, ja ootab jõuluvana.

KOOLON

Koolon pannakse1) koondlause loetelu ette, kui sellele eelneb kokkuvõttev sõna või fraas:          Ostsin poest igasugust kraami: sokke, pesupulbrit, raamatuid  ja hekikäärid.2) saatelause ja sellele järgneva otsekõne vahele:          Isa soovitas: "Jäta see kerglane looderdamine ja hakka tööle."3) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette:          Kokkupõrge oli ränk: mõlemast autost jäid järele ainult rusud.4) suhtemärgina:          Kalev võitis leedulasi 102:94

SEMIKOOLON

Semikoolon pannakse 1) koondlauses loetelurühmade vahele:          Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi.

2) liitlause osalausete vahele, kui need on lõdvalt seotud või sisaldavad ise komasid:          Jakob Hurt õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja kroonugüm- naasiumis ning Tartu ülikoolis; sai 1865. aastal teoloogiakandidaadi kraadi; tegutses koduõpetajana ning oli Otepääl pastoriks.

MÕTTEKRIIPS

Mõttekriips pannakse1) koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette:          Piiratud hekk, riisutud tee ja kaunid lilled- kõik jätsid hea mulje.2) kiillause eraldamiseks:          Nad läksid - oli see tõesti alles eile - lõunasse puhkama.3) esiletõstetud lisandi eraldamiseks:          Selle vea tegi isegi Karl Karlson - meie kõige targem koolivend.4) vahemaa, marsruudi, liini jms tähistamisel:          Tartu-Tapa liinil sõidab liiga vähe busse.

JUTUMÄRGID

Jutumärkidesse pannakse1) otsekõne2) täpne tsitaat3) tsitaatsõnad4) pilkelise tähenduse või stiilihälbega sõnad:          Nad "tõmbasid uttu" kuigi koolipäev polnud läbi.5) kirjeldatav keelend:          Sõna "kontsert" käänatakse sageli valesti.6) teoste, dokumentide jms pealkirjad:          Tammsaare "Tõde ja õigus" on hea raamat.

ÜLAKOMA

Ülakoma kasutatakse1) nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nimetava käände kuju:          Shakespeare 'ile ; Joonas 't2) tsitaatsõnade käänamisel:          hacker 'itega

SIDEKRIIPS

Sidekriipsu kasutatakse1) kokkukirjutistes, mille üks sõna on tsitaatsõna, täht või lühend:          nääri-show; i-mitmus2) ne- ja line-liitelise liitomadussõnades, mille esimene osa on nimi ilma täiendita:          Emajõe-äärsel luhal; Vabadussõja-aegsed relvad.3) liitsõna korduva osa asemel:          Inglis-, prantsus-, vene- ja saksakeelne kirjandus.4) ärajääva ja asemel          Eesti- läti sõnaraamat.5) käändelõpu lisamisel väiketähtlühendile:          nr-tele; lk-le.6) liitõna piiril, kus on kolm või enam samasugust tähte:          jää-äär; plekk-katus.7) ahelliitsõnades:          ära-puutu-mind-liigutus.

KÜSIMÄRK

Küsimärk pannakse1) küsilause järele:          Kas sa oled juba tüdinud?2) üksiku küsiva sõna järele:          Küsimusele missugune? vastab teatavasti omadussõna.3) mõistatuse lõppu:          Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?

HÜÜUMÄRK

Hüüumärk pannakse1) hüüd-, käsk- ja soovlause järele:          Pass olgu igal reisijal kaasas! Tere tulemast!2) hüüdsõna järele:          Klirdi! purunes klaas.3) rõhutatud ütte järele:          Poisid! Olgu see töö poole tunniga lõpetatud!4) hoiatuse või käsksõna järele:          Stopp! Raudteeülesõit!

Harvemini kasutatavad kirjavahemärgid

Ümarsulgudesse pannakse1) võrdne võimalus:          nais(t)ele2) seletavad ja täiendavad märkused:          Reedel laulab Estonia talveaias Aare Saal (bariton).

Nurksulgudesse pannakse sõnade hääldus teatmeteostes:          

Kaldkriipsu kasutatakse1) murdudes: 45/99; 1/2; 5/72) suhete märkimiseks: m/s (meetrit sekundis)3) eri võimaluste märkimiseks: ja/ning/kui ka

ÜTE

Üte näitab, kelle või mille poole lauses otseselt pöördutakse.

Üte eraldatakse alati komadega!

NÄITED: Tüdrukud, tulge kiiresti klassi! Tulge siia, poisid, ja aidake raamatud ära viia! Kas tahate meiega matkale tulla, lapsed? Ka teie, lugupeetud maavanem härra Maa ja austatud

linnapea proua Linn, olete oodatud aktusele.

Otsekõne

Otsekõnega antakse edasi kõneleja tekst. Saatelause annab teada, kes on kõneleja.

NÄITED: Õpetaja ütles: “Avage töövihik ja täitke esimene

harjutus!” “Avage töövihik,” ütles õpetaja, “ja täitke lüngad

esimeses harjutuses!” “Avage töövihik ja täitke esimene harjutus, (!)” ütles

õpetaja. “Kas olete juba töövihikud avanud?” küsis õpetaja.

LISAND Lisand täpsustab põhisõna, väljendab

ametit, sugulust, aunime vms.

KIRJAVAHEMÄRGID:1. Eeslisandit komaga ei eraldata!

Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on Euroopas hästi tuntud.

2. Kui lisand asub põhisõna järel, eraldatakse ta mõlemalt poolt komaga.

Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on Euroopas hästi tuntud.

3. Kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes (kelle? mille?), pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele.

Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on tuntud.

4. kui- ja nagu-lisandit komadega ei eraldata!

Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn on Euroopas hästi tuntud.

5. Olevas käändes (kellena? millena?) koma ei vaja!

Tallinn Eesti Vabariigi pealinnana on Euroopas hästi tuntud.

KOONDLAUSE

Koondlause on lihtlause, milles esinevad korduvad lauseliikmed.

Nt Jaan, Raivo ja Ants lahkusid kiirustades.

Kes lahkusid kiirustades? Loetelu kohta saab esitada ühe küsimuse (samas käändes).

KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID1. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse üksteisest komaga,

kui neid ei seo sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui (ka). Nt Joonelised, ruudulised ja valged vigikud olid riiulitel.

2. Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata! Nt Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik (võrdle lausega: Tüdrukul olid sinised, punased, valged ja rohelised seelikud).

3. Hõlmatud määrusi komadega ei eraldata. Nt Minu õde sündis 3. märtsil 2006. aastal Tartus.

4. Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, eraldatakse need komaga. Nt Põltsamaa, 26. märts 2002. aasta.

5. Koolon pannakse koondlausesse juhul, kui kokkuvõttev sõna on enne loetelu. NT Koolis õpitakse mitut võõrkeelt: inglise, saksa ja vene keelt.

6. Mõttekriips pannakse koondlausesse juhul, kui kokkuvõttev sõna on loetelu järel. Nt Inglise, saksa ja vene keel – need on keeled, mida koolis õpetatakse.

Loetelurühmad koondlauses

Koondlauses, kus esineb loetelrühmi, eraldatakse erinevad loetelurühmad semikooloniga.

Nt Mulle maitsevad väga vaarikad, maasikad, murakad; õunad, pirnid, ploomid; porgandid, kaalikad ja kartulid.

LAUSELÜHEND

Lauselühend on verbi käändelist vormi (-nud, -tud, -des, -mata, -maks, - mast, - tuna) sisaldav või verbita sõnarühm, mis kuulub pealause öeldise juurde nagu lauseliige.

Lauselühendi tuumaks on verbi käändeline vorm.

LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID

Iseseisva nimetavaga lauselühend eraldatakse alati koma(de)ga: nt Poiss läks, seenekorv käes, metsa poole. Poiss läks metsa, seenekorv käes.

Määruslikud nud- ja tud- lauselühendid eraldatakse koma(de)ga: nt Töö tehtud, läksime koju.

Kui lauselühend asub aluse ja öeldise vahel, eraldatakse see alati komadega.

Nt Mart (alus – kes?), nähes vanu sõpru, rõõmustas (öeldis – mida tegi?) väga.

Des-, mata-, maks-, tuna-lauselühend eraldatakse komaga, kui tuum asub lühendi algul: nt Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead.

Kui des-, mata-, maks- või tuna-vorm on lauselühendu lõpus, siis koma ei tarvitata!

nt Vanu sõpru nähes rõõmustas Mart väga.

KIILLAUSE

Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud.

Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks:          Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust.

Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare.           Ausõna, mina seda ei teinud

          Kas tõesti, juba ta tulebki.          Ei või olla, ema teab juba kõike.          Suurepärane, Juku võitis.          Tema, peab ütlema, tuleb omadega

toime.

Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata

neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit). Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama

olulised, kui muu lausegi.          Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi.          Peaasi - ära mind sega.

Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud.

Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid.

KIILLAUSE

Mõttekriipse või sulge tuleb kindlasti kasutada, kui kiillause lõpeb küsi- või hüüumärgiga.

Ta ütles, et feminism on praegu moes - mida ta sellega mõtles? - ja sellest kirjutatakse liigagi palju.

Liitlause

Liitlause on kahest või enamast osalausest koosnev lause.

Terviklik lause koosneb öeldisest ja selle laienditest. Liitlause sisaldab vähemalt kahte öeldist,

nt Poiss mängibjalgpalli ja tüdruk loeb raamatut.

Liitlause osalaused seob tervikuks rinnastusseos või alistusseos.

Rindlause

Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. 

Rindlause osalaused võivad olla seotud: 1) rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi.

2) koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte.

      Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist koondlausega. 

RINDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Rindlause osalausete vahele pannakse

koma, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nii...kui ka.

Nt Väljas sajab vihma, puhub tugev tuul. Kui järgnev osalause seletab eelnevat, siis

pannakse nende lauseosade vahele koolon.

Külalised ei saabunud õigeks ajaks: buss hilines rikke töttu.

Põimlause Põimlause osalausete vahel on alistusseos, see tähendab, et

üks osalause on alistatud teisele. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi

abil.

Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga.

     Sidendiks võivad olla

1) alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid, sestneed ei maitse talle. 2) siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne),

nt Ütle mulle palun, miskell on! 3) Küsiv rõhumäärsõna kas, nt Ega sa ei tea, kas raamatukogu on

täna avatud?