Kas ütlus „Iga vald peab oma sandid toitma!“

on aktuaalne ka tänapäeva Eestis ?

Külli RohtEPIKoja projektijuht

Tallinn, 17. veebruar 2010

AJALOOST: Puuetega inimeste hoolekande varane periood

• 13-14 saj. ristiusu tulek ja koguduse periood – varjupaikade , seekida asutamine

• 1866 – Vallaseadus : iga vald hoolitseb ise oma vaeste ja abivajajate eest

• 19. saj lõpp: hoolekande vormid:– Abi andmine koju – Perekondadesse hoolekandele paigutamine (oksjon,

külakorda maksusoodustuste eest)– Hoolekandeasutused (1879-80 valdade vaestemajad)

19. – 20. saj puudega laste hariduse korraldamine puudega inimeste ühingute moodustumine Kaitstud töö

Intrigeerides:• Kes on SANT ?

– ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

• Miks peaks vald santi toitma?

Puudega inimesel ja tema perel on soov ning õigus

.

Toetused abistam

ine

Toet

used

ab

istam

ine

Rehabilitat-sioon

Puuetega inimeste ootused Olla tegus ühiskonna liige, olla hinnatud ja vajalik toimiks süsteem, mille puhul inimene juhatatakse

võimalikult otse teenuseni, mis tema toimetulekuprobleemid kõige tõhusamalt lahendab sh asjakohane hindamine, motiveerimine, sihtide seadmine;

saada just seda teenust, mis aitaks toimetulekut parandada

iga toimetuleku tagamisega seotud võrgustikulüli toimiks kooskõlas teistega

Seotud võrgustik

Riigi roll:

sotsiaalhoolekande riiklike programmide ja projektide väljatöötamine ning nende koordineerimine ja korraldamine;riigi invakutseõppeasutuste haldamine;

proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite tootmise ja hankimise organiseerimine ning vastava nõudluse väljaselgitamine;

sotsiaalhoolekandealase informatsiooni kogumine, analüüsimine ja teabe edastamine riigi elanikkonnale

kohalikele omavalitsustele sotsiaalhoolekandeks täiendavate rahaliste vahendite taotlemine;

eestkosteasutuste tööd reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamine;

Valla- või linnavalitsuse roll:.

.loob võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks ravi, õpetuse ja tõlketeenustega;

loob koostöös pädevate riigiorganitega võimalused puuetega inimeste konkurentsivõimet tõstvaks kutseõpetuseks;

sobitab koostöös pädevate riigiorganitega töökohti ja loob rakenduskeskusi;

korraldab invatransporti;

tagab puuetega inimestele juurdepääsu üldkasutatavatesse hoonetesse;

määrab vajadusel tugiisiku või isikliku abistaja;

korraldab eestkostet ning seab hoolduse.

Valla- või linnavalitsus korraldab abi vajava puudega isiku toimetuleku sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise teel.

Sotsiaalhoolekande seadus § 26. Puuetega isikute sotsiaalhoolekanne

Juhtumikorralduse finantseerimiseks kasutatakse järgmise ressursse:

• teenuste arendamiseks ettenähtud ressursse KOV-des;

• kohalikele omavalitsustele üleantavaid ressursse - hooldajatoetuse ja laste hoolekande korraldamiseks.

• töötukaasa ressursse; • vahendeid riigieelarvest;• tööturuprogramme, Euroopa Sotsiaalfondi;

.Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk

on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist (SKA).

Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on riigil kohustus osutada rehabilitatsiooniteenust kõigile puudega või siis puude raskusastet taotlevatele isikutele.

Rehabiliteeriv lähenemine on lai ja mahutab erinevaid tegevusi, mille eesmärk on toetada ja arendada inimese toimetulekut ja elukvaliteeti.

Rehabiliteeriva iseloomuga teenused: nt KOV-s osutatavad teenused – päevakeskus; muud toetavad teenused, mille eesmärk on samuti inimese kaasamine, ühiskonna täisliikmeks tagasitoomine, aktiivsena hoidmine.

Rehabilitatsiooni korralduse hetkeseis

• Pakkudes teenuseid “õiglaselt” kõigile taotlejaile, jaguneb riigieelarves rehabiliteerimiseks eraldatud ressurss paljude taotlejate osas laiali, andmata märkimisväärset abi kellelegi.

• Kujunenud olukorraga ei ole rahul keegi – ei kliendid, teenuste pakkujad ega ka Riik.

2005 – 2008 PITRA 1 ja PITRA 2 – probleemide analüüsimine ja sisend muudatusteks

2009 – 2010 Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži ulatuslik koolitus rehabilitatsioonivaldkonna spetsialistidele üle Eesti

2009 - Astangu KRK-s „Programmipõhine lähenemine rehabilitatsiooniteenuse osutamisel“

Alates 2010 - võimalus ESF vahenditega pakkuda rehabilitatsiooniprogramme puudega inimestele

(PITRA II lõppraport)

Probleemid tänases rehabilitatsioonis

rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on ebaselge, tulemuslikkust ei ole

probleemid riikliku koordineerimise, planeerimise, järelvalve, korralduse ja informeeritusega

teenuse osutajate huvide konflikt – majanduslik huvi

teiste sektorite teenuste halb kättesaadavus finantseerimine ei toeta inimese rehabilitatsiooni

eesmärgi saavutamist ning asutuste jätkusuutlikkust

Rehabilitatsiooni eesmärk....

parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut,suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.

• Igas eas isiku terviklik rehabilitatsioon sisaldab meetmete rakendamist kõigis eluvaldkondades: elamine, õppimine, töö, vaba aeg ja sotsiaalsed suhted

• Eagrupist tulenevad eesmärgid:– lapsed – arenguks ja hariduse omandamiseks tingimuste loomine– tööealised – tööle asumise, tööjõu taastamise ja säilitamise soodustamine– eakad – iseseisva toimetuleku ja sotsiaalse aktiivsuse soodustamine

• Isiklik eesmärk – mahub üleneva eesmärgi raamidesse ja hõlmab eluvaldkonnad

Valla- või linnavalitsuse sotsiaalhoolekande spetsialisti sihiks on

Pakkuda abi igas eas puudega ja pika-ajalise haigusega inimestele (lapsed, tööealised, eakad) – teenuste osutamine, toetuste maksmine. – Juhtumiplaani koostamine (SHS 01.01.2008)– Meetmete planeerimine,võrgustikutöö– KOV toetavad teenused ja muud teenused– Vahe- ja järelhindamine

: Juhatada puude või pikaajalise haigusega klient rehabilitatsiooniteenusele siis, kui:

Juhtum on liiga keerukas (näiteks: liitpuuded, paljude barjääride koosmõju, probleemide kombinatsioon keskkonnas jne)

Juhtumi lahendamine vajab kitsast erikompetentsi ja KOV pädevusest ei piisa

KOV tegevus ei ole kandnud eesmärki.

TÄNAN KUULAMAST