Kas seadus peaks järgima inimkäitumise muutusi?

Dagmar KutsarSeminar “Täna räägime perekonnaseaduse

eelnõu headest ja halbadest külgedest”Rahvusramatukogu, Tallinn, 08.03.2008

Muutused eesti ühiskonnas: sisenemine riskide ühiskonda

Tööturu ebakindlus; töö paljudel kodust kaugemal Õhuke demokraatiakogemus Vähene usaldus poliitika ja poliitikute vastu Suhteliselt madal sotsiaalne sallivus Suur rõhuasetus isiklikule edule, karjäärile ja konkurentsis

püsimisele Sotsiaalne jagunemine hariduse, sotsiaal-majandusliku staatuse

alusel

Perekonna muutumine

Muutumine kolmes põhidimensioonis Suhtumine inimese seksuaalsusesse Emotsionaalsed suhted Suhted sugupoolte vahel, suhted täiskasvanute ja laste vahel

Traditsionalistid (pooldavad traditsioonilist perekonda perekonnad on kriisis! Lahutused, vabad kooselud keelata!)

Liberaalid (perevormid mitmekesistuvad individuaalsed valikud laienevad individuaalne elu rikastub) A Giddens: “Let a thousand flowers bloom”; plastiline seksuaalsus)

Elamine perekonnas

Toimetulek lähisuhetes Lähisuhete säilitamine (perekonnagrupi stabiilsus).

Toimetulek elusündmustega Riskide maandamine ja sotsiaalse ebavõrdsuse tasandamine

Pere ja töö ühitamine (võrdõiguslikkus) Investeerimine toetusvõrgustikesse:

toetusvõrgustiku loome ja säilitamine laste kasvatamine ja hooldamine abivajavate pereliikmete hooldamine (nn “võileivapõlvkond”)

Täis- ja osaajaga vanemaksolek, kaotatud vanemaksolemine Toimetulek emana Toimetulek isana Toimetulek lapsena

Väärtus-normatiivne nihe

Iseloomulik uutele demokraatiamaadele, sh Eestile, seotud ühiskonnakorralduse muutumisega (EIA-2006) Raha varasest suurem väärtustamine Sotsiaalse osalusega seotud väärtused

(vastutusväärtused) jäävad materiaalsetele (raha) alla – valdab pragmaatilis-materialistlik orientatsioon

Noorte väärtustes vastuolud: 1/3 –sotsiaalsed väärtused olulised (põnev ühistegevus), samas ka materiaalsed – raha, poodlemine, ilusad asjad, kuulsus alalhoidlik materialism

Isiklike väärtuste esikolmik

Perekond (väärtustab 72% elanikkonnast) Tervis (59%) Töö (44%)

36% vastanutest väärtuste esikolmikus - raha

Karm kriitika

Ajakiri The Economist paigutab Eesti demokraatia indeksi alusel mittetäieliku ehk “mõrase” demokraatiaga riikide sekka (kriitiline hinnang valitsuse tegutsemisele, poliitilisele kultuurile ja kodanike sotsiaalsele osalemisele – EIA-2006)

“Säästev Eesti-21”: senise turu-liberaalse arengustsenaariumi jätkumine on perspektiivitu

Mida Eesti ühiskond vajab?

EIA 2006: Eesti ühiskond vajab uut väärtuselist nihet praeguselt enesekesksuselt kaasinimesi arvestavama solidaarsuspõhimõtteid järgiva maailmavaate poole materiaalse heaolu ühtlasem jaotumine ühiskonnarühmade vahel sotsiaalsete võrgustike toimimise toetamine

Perekond võrgustikuna ja solidaarsuspõhimõtteid kandva sotsiaalse grupina – ühiskonna väärtuselise nihke ressurss? Miks abielu vabale kooselule eelistatakse?

Suurem ühtekuuluvustunne (67% M, 71% N) Suurem kindlustunne lastekasvatuses (71% M; 77% N) Püsivam suhe (60% M; 64% N)

Perekonnaseaduse eelnõu valikute ristteel

DILEMMA: (1) Kas toetada indiviidi valikuid, eralditoimimist (individuaalset riskivõttu, konkurentsi, eeldades häid läbirääkimisoskusi)?

Või(2) Toetada ühistegevust (perekonna kui terviku toimimist, solidaarsust, riskide maandamist, eeldades, et on nii häid kui halbu aegu)?

Uus perekonnaseaduse eelnõu

Loob harjumuspärasest oluliselt erinevaid valikuid varasuhete reguleerimiseks abikaasade vahel (kehtiv ühisvararežiim võimalusega seda muuta; PKSE – varalahususel põhinev soetisvararežiim võimalusega seda muuta) Võtab suuna suuremale varalisele iseseisvusele

abikaasade iseseisev tsiviilõiguslik vastutus; abikaasasid koheldakse põhimõtteliselt kui

mitteabielusolevaid (eriti omavaheliste tehingute puhul) suurem vabadus individuaalsete tehingute tegemiseks

abielu kestel Eeldab abikaasadelt võrdset panust (tasaarvelduspõhimõte)

Kas eelnõu järgib eesti ühiskonna muutumist?

(JAH): Eelnõu on kooskõlas mitmete sotsiaalsete muutuste suunaga Ühiskondade demokratiseerumine

Individuatsioon (indiviid ühiskonna baasühik, vastutustvõttev sotsiaalne tegutseja)

Individualiseerumine (individuaalsete otsustuste laienemine läbirääkimiste baasil - nt tehingute korral eeldatakse, et abikaasaga on tehing läbi räägitud)

Varasuhete selgema reguleerimise vajadus (kehtiv PKS vajab kaasajastamist)

(KUID): PKSEga kehtestatav modifitseeritud varalahususe põhimõte ei ole kooskõlas avalikkuse ühisvararežiimi toetavate hoiakutega ega perekonnaelu toetava solidaarsuspõhimõttega

Ka vaba kooselu jooksul soetatud vara on partnerite ühisvara, millele mõlemal on võrdne õigus – nõustus 72% meestest ja 79% naistest. (Euroopa Sotsiaaluuringu 2006)

(-) Varalahususe põhimõte suurendab ebavõrdsuse ja konkurentsi tungimist perekonnagrupi sisse

Naised teenivad keskmiselt 25% vähem kui mehed (Eurostat 2007)

Suurima sissetuleku tooja 83% meestest ja 72% abielus ning 81% vabaabielus naistest arvab -

mees 27% abielus naistest ja 17% meestest, 19% vabaabielus naistest ja

15% vabaabielus meestest leiab – naine Otsustusõigus perekonnas sellel, kel suurem sissetulek

Nõustus 22% meestest (23% abielus ja 17% vabaabielus meestest) ja 13% naistest (14% abielus ja 6% vabaabielus naistest) - 2005. a soolise võrdõiguslikkuse monitooring

Varalahususe põhimõte toob konkurentsi perekonnagrupi sisse

(-) Grupikäitumise majanduslikke riske maandav toime kahaneb Ühine eesmärgivõtt ja tegutsemine kahaneb Riskantsed tehingud kahandavad usaldust ja abielu purunemise üldine risk

kasvab Perekonna pärandvara akumulatsioon võib kahaneda Mitteformaalne tugivõrgustik hajub senisest veelgi enam (individualismi

laienemine – “igaüks ajab oma asja”) Surve hoolekandesüsteemile kasvab(+) Igaüks saab rohkem õigust ‘olla ise’, st järgida oma vajadusi ja eelistusi

(individualism) - võidab see, kellel ON VALIKUID Arendab perekonnasisest demokraatiat (kooselu on võimalik

läbirääkimisoskuste baasil) – läbirääkimisoskused vajalikumad nõrgemale poolele, selleks et oma positsiooni parandada

Ettepanek

(1) Kaaluda kehtiva seadusjärgse vararežiimi kaasajastamise võimalust eelnõu soovitavaid sotsiaalseid eesmärke järgivate ressursside mõistliku rakendamise kaudu

Või

(2) Rakendada soetisvararežiimi vaid sõlmitavatele abieludele kui võrdset võimalust erinevate vararežiimide vahel teadliku valiku tegemiseks (problemaatilisem alternatiiv)