kas rakenduskava on rakendatav?
TRANSCRIPT
Peamised probleemikohad Õppekavakesksus õppijakesksuse asemel
Õpiväljundid käituvad nagu sisuteemad
Vahe erinevate õppevormide vahel on
arusaamatu
Õppe läbiviimise viisid ei seostu ei seostu
õpiväljunditega
Lõimimise suur keerukusaste ja väike
koostöö selle kavandamisel
Õppeprotsessi “voog” pole arusaadav,
sest pole kirjeldatud õppijakeskselt
Probleemid hindamisega Hinnatakse väga palju ja õpiväljundite
kaupa
Lõimivalt ja/või lõimimist ei hinnata
Lõpphinde kujunemine ebaselge
Hindamismeetodid ja hindamisülesanded
ei ole seostatud õpiväljnditega
Hindamismeetodid ei seostu lävendi
taseme hindamiskriteerimidega (suur risk!)
Iseseisev töö ja hindamine ei klapi
Eristav või mitteeristav
hindamine? Hindamine tublidele preemiaks?
Hindamine kui tagasiside
Kas mitteeristava koondhinde puhul tasub
kasutada eristavaid hindeid?
Lõpphindes ei kajastu uuesti eristava ja
mitteeristava hindamise koondtulemus
Vaadates rakenduskavasid – kahe
õppevormi võrdlus
23 ja 136 tundi iseseisvat tööd on sama
sisulise kirjeldusega
Õppemeetodid on samasugused, samuti
hindamismeetodid
Kas mittestatsionaarsed pole mitte
kogenumad ja vajaksid hoopis teistsugust
lähenemist õppeprotsessile ja metoodikat?
Hindamise tähendus õppija
perspektiivist:
Õpetaja perspektiiv: õppeeesmärgid
Õppija perspektiiv: hindamine
Õpetamine
Õppimine
hindamine
Õppimis-tulemused
Muutunud arusaamad õppimisest ja
õpetamisest
9
Traditsiooniline
Õppesisu
(õppematerjal)
Õppemeetodid
Hindamine
Õpitulemused
Väljundipõhine
Õpiväljundid
Hindamine
(meetodid ja kriteeriumid)
Õppemeetodid
Õppesisu
(õppematerjali valik)
Kuidas koostada
rakenduskava? Kajasta õppija, mitte õpetaja tegevust –
järjesta kõik tegevused õppeprotsessi
Alusta lõpust, st kokkuvõtvast hindamisest
Ehita õppeprotsess hindamise suunas
Lõimingu puhul ära unusta lõimida
hindamist
Kirjelda meetodeid koos ülesannetega
Märgi juurde aeg, koht ja õpetaja
Parimate tulemuste saavutamiseks peaks
õpetaja
1. Identifitseerima oma ainevaldkonna tõeliselt
olulised teemad ja kontseptsioonid. Esitama
need õppijatele mõistetavate teemadena.
2. Pühendama nendele arvestatav hulk aega.
3. Lähenema teemale mitmetel viisidel, nii et
õppijad õpivad õpitut kasutama mitmetes
situatsioonides.
4. Laskma õppijatel demonstreerida õpitut
võimalikult erinevates olukordades.
Õppe vormid
Statsionaarne õpe
Iseseisev töö 15 – 49% õpingute kogumahust
Koolipõhine õppevorm
Praktika kuni
½ õpingute mahust
Töökohapõhine õppevorm
Praktika
vähemalt ⅔ õpingute mahust
Mittestatsionaarne õpe
Iseseisev töö üle 50% õpingute kogumahust
Õppevormist sõltuv õppeprotsessi
“voog” õppekava tasemel
Statsionaarne ja mittestatsionaarne
eristuvad iseseisva töö järgi (>50<)
Töökohapõhine ja koolipõhine eristuvad
praktika vormide järgi
Koolipõhises kontaktõppes – 50% kahte
tüüpi praktikat
2/3 praktikat, 1/3 kontaktõpet –
õpipoisiõpe
“The medium is the message”
5 keskset oskust 2020 Keerukate probleemide lahendamine
Kriitiline mõtlemine
Loovus
Suhtlemis- ja juhtimisoskus (people
management)
Meeskonnatöö (coordinating with others)
Hindamise tagasimõju saab
positiivselt ära kasutada kui Hinnatakse võimalikult terviklikult ja
autentselt (nii nagu elus on vaja)
Hindamise “baastase” sisaldab kõige
olulisemat tulemust
Lõimingu korral hinnatakse kõiki
lõiminguaspekte
Hindamismeetodid annavad kokku
õpiväljundid
Kahesugused
hindamiskriteeriumid HM kui protsess – kirjeldavad tegutsemist
HM kui tulemus – kirjeldavad esitatavat
tööd
Hindamismeetodite liitvariantide puhul on
hea kirjutada hindamiskriteeriumid eraldi
“lihtosade” kohta
Tagasiside kolm tüüpi
Julgustamine (appreciation) – aitäh!
Juhendamine (coaching) – on parem viis
seda teha
Hinnangu andmine (evaluation) – see on
sinu seis
Allikas:
D. Stone ja S. Heen, ”Thanks for the
Feedback.” Penguin Books, 2014