Karbid on peata limusedKarbid on peata limused

8. kl8. kl

Karbi ehitusKarbi ehitus Karpi katab kaheosaline koda, mille sisepinnal Karpi katab kaheosaline koda, mille sisepinnal

on õhuke pärlmutterkihton õhuke pärlmutterkiht Koja poolmed on ühendatud elastse sidemegaKoja poolmed on ühendatud elastse sidemega Koda avatakse ja suletakse eriliste sulgurlihaste Koda avatakse ja suletakse eriliste sulgurlihaste

abilabil Koja all on valkjashall mantel, mis ümbriteseb Koja all on valkjashall mantel, mis ümbriteseb

karbi keha mõlemalt pooltkarbi keha mõlemalt poolt Hingab lõpustega, mis paiknevad mantliõõnesHingab lõpustega, mis paiknevad mantliõõnes Nii hapnik kui ka toit saadakse läbi mantliõõne Nii hapnik kui ka toit saadakse läbi mantliõõne

liikuvast veestliikuvast veest Karbi kehas paiknevad siseelundidKarbi kehas paiknevad siseelundid

Koja poolmete vahelt surub karp välja lapiku lihaselise Koja poolmete vahelt surub karp välja lapiku lihaselise jala, millega ta ennast veekogu põhjas edasi lükkab. jala, millega ta ennast veekogu põhjas edasi lükkab. Liikumine on väga aeglane, u 20-30 cm tunnisLiikumine on väga aeglane, u 20-30 cm tunnis

Jalga kasutatakse ka kompimiseksJalga kasutatakse ka kompimiseks Seedeelundkond algab suuavagaSeedeelundkond algab suuavaga Karp toitub vees hõljuvateks vetikatest, ainuraksetest, Karp toitub vees hõljuvateks vetikatest, ainuraksetest,

vähikestest jt organismidest ning orgaanilise aine vähikestest jt organismidest ning orgaanilise aine osakestest, mille lõpused suuava juurde suunavadosakestest, mille lõpused suuava juurde suunavad

Keha tagaosas on kaks avaust – väljavooluava ja Keha tagaosas on kaks avaust – väljavooluava ja sissevooluavasissevooluava

Väljavooluava kaudu liigub vesi karbist välja, kandes ära Väljavooluava kaudu liigub vesi karbist välja, kandes ära karbi elutegevuse jäägidkarbi elutegevuse jäägid

Sissevooluava kaudu liigub vesi koos selles hõljuvate Sissevooluava kaudu liigub vesi koos selles hõljuvate organismidega mantlihõlmade vahelisse õõndeorganismidega mantlihõlmade vahelisse õõnde

Eestis esinev täiskasvanud jõe- ja järvekarp võivad Eestis esinev täiskasvanud jõe- ja järvekarp võivad päeva jooksul läbi filtreerida üle 30 l vettpäeva jooksul läbi filtreerida üle 30 l vett

Meeleelundid Meeleelundid

Karp ei näe, kuna tal puuduvad silmadKarp ei näe, kuna tal puuduvad silmad Lihtsa ehitusega meeleelundid on laiali üle Lihtsa ehitusega meeleelundid on laiali üle

kogu kehakogu keha Arenenumad meeled on maitsmis- ja Arenenumad meeled on maitsmis- ja

kompimismeelkompimismeel Eriti tundlik kompeelund on jalgEriti tundlik kompeelund on jalg

Järvekarbi paljunemineJärvekarbi paljunemine

Sigimine algab sügiselSigimine algab sügisel Lahksugulised loomadLahksugulised loomad Emane järvekarp muneb mantliõõnde 200 000 munaEmane järvekarp muneb mantliõõnde 200 000 muna Ka isaskarbid eritavad mantliõõnde seemnerakud, kuid Ka isaskarbid eritavad mantliõõnde seemnerakud, kuid

need kanduvad sealt veevooluga välja, liiguvad need kanduvad sealt veevooluga välja, liiguvad emaskarbi juurde ja viljastavad taemaskarbi juurde ja viljastavad ta

Munast koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate Munast koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate lõpuste külge ja jäävad kevadet ootamalõpuste külge ja jäävad kevadet ootama

Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja, kes Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja, kes peavad kinnituma kalade lõpustele ja seal parasiitidena peavad kinnituma kalade lõpustele ja seal parasiitidena paar kuud edasi arenemapaar kuud edasi arenema

Seejärel laskuvad vastsed veekogu põhja ja muutuvad Seejärel laskuvad vastsed veekogu põhja ja muutuvad väikesteks karpideksväikesteks karpideks

Karpide mitmekesisusKarpide mitmekesisus

Karbid ei ole nii mitmekesised värvi ja kuju Karbid ei ole nii mitmekesised värvi ja kuju poolest, kui teodpoolest, kui teod

See-eest suuruse poolest võivad olla nad See-eest suuruse poolest võivad olla nad vägagi erinevad – paarist millimeetrist kuni vägagi erinevad – paarist millimeetrist kuni meetrinimeetrini

Läänemere tavaliseimad karbidLäänemere tavaliseimad karbid

Söödav rannakarpSöödav rannakarp Söödav südakarpSöödav südakarp Liiva-uurikkarpLiiva-uurikkarp Balti-lamekarpBalti-lamekarp

Eesti mageveekarbidEesti mageveekarbid

JJärveärvekarpkarp JJõekarpõekarp KKeraseraskarpkarp HHerneskarp (mitme liigiga)erneskarp (mitme liigiga) EEbapärlikarpbapärlikarp (ainuke kaitsealune karbiliik (ainuke kaitsealune karbiliik

Eestis)Eestis) Rändkarp Rändkarp

Karpide tähtsus loodusesKarpide tähtsus looduses

Toiduahelas – toituvad pisikestest vees Toiduahelas – toituvad pisikestest vees hõljuvatest loomadest ja vetikatesthõljuvatest loomadest ja vetikatest

Hävitavad hulganisti väikeseid veeloomi, Hävitavad hulganisti väikeseid veeloomi, eriti nende ujuvaid vastseideriti nende ujuvaid vastseid

On ise toiduks teistele veeloomadele – On ise toiduks teistele veeloomadele – merelindudele, kaladele, krabidelemerelindudele, kaladele, krabidele

Karpide osa inimese elusKarpide osa inimese elus

Toiduks (austrid, kammkarbid, rõõneskarp, söödav Toiduks (austrid, kammkarbid, rõõneskarp, söödav rannakarp, söödav südakarp)rannakarp, söödav südakarp)

Karpide kodasid jahvatatakse ja lisatakse lindude Karpide kodasid jahvatatakse ja lisatakse lindude söödale, kuna neis sisalduv lubi on lindudele hästi söödale, kuna neis sisalduv lubi on lindudele hästi omastatavomastatav

Nööpide valmistamineNööpide valmistamine Pärlid (tekib kui karbipoolmete vahele satub mõni Pärlid (tekib kui karbipoolmete vahele satub mõni

võõrkeha (liivatera) ja limuse mantel hakkab selle ümber võõrkeha (liivatera) ja limuse mantel hakkab selle ümber ehitama pärlmutterkihti, mis aja jooksul pakseneb)ehitama pärlmutterkihti, mis aja jooksul pakseneb)

Karpide kasvatamine Karpide kasvatamine KäsitööKäsitöö Kahju tekitaja, näiteks laevaoherdiKahju tekitaja, näiteks laevaoherdi

Kasutatud allikadKasutatud allikad Martin, M., Bioloogia 8. klassile II, 2008, lk 36-39Martin, M., Bioloogia 8. klassile II, 2008, lk 36-39 http://blog.travelpod.com/travel-photo/benandbethan/1/1277301877/giant-clam.jpg/tpod.htmlhttp://blog.travelpod.com/travel-photo/benandbethan/1/1277301877/giant-clam.jpg/tpod.html http://www.visitbalticsea.net/est/Baltic_Macoma.htmlhttp://www.visitbalticsea.net/est/Baltic_Macoma.html http://et.wikipedia.org/wiki/Liiva-uurikkarphttp://et.wikipedia.org/wiki/Liiva-uurikkarp http://lemill.net/content/webpages/eesti-ja-euroopa-http://lemill.net/content/webpages/eesti-ja-euroopa-

veestikveestik http://et.wikipedia.org/wiki/Shttp://et.wikipedia.org/wiki/S

%C3%B6%C3%B6dav_rannakarp%C3%B6%C3%B6dav_rannakarp http://212.47.211.196/~np53201/?id=4237http://212.47.211.196/~np53201/?id=4237 http://mereorganismidekultiveerimine.weebly.com/paumlrhttp://mereorganismidekultiveerimine.weebly.com/paumlr

likasvatus.htmllikasvatus.html