kaitse2004a2.p65 1 28/04/2004, 12:04taani kinkis kaitseliidule veokeid mb unimog 416 tehnilised...

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:041

Kaitseliidu ajakiriKaitse Kodu!

Asutatud 11. september 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kuus korda aastas.

Peatoimetaja:ltn Ivar Jõesaar

Makett ja küljendus:Matis Karu

Reklaam ja levi:Virgo Tamm

[email protected]

Toimetus:Riia 12, Tartu 51013

Telefon 731 4151Faks 731 4150

Toimetuse e-mail:[email protected]

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetus ei retsenseeri egatagasta kaastöid.

Kaitsejõud Internetis:www.kaitseliit.eewww.mil.eewww.mod.gov.eewww.ksk.edu.eewww.vdcol.eewww.erok.eewww.npkk.eewww.orkester.mil.eewww.erna.ee

SISUKORDKAANELUGU:

RAHVUSTRIKOLOR TAAS AUSSE!Tänavu 4. juunil möödub 120 aastat päe-

vast, mil Eesti Üliõpilaste Selts laskis Otepääkirikus pühitseda oma välismärgi � sinimust-valge lipu. Selleks, et inimesed meie nüüd jubaviisteist aastat taas lehvivat iseseisvuse süm-bolit õigesti kasutada ja väärikalt hoida oskak-sid, ongi tänavune aasta kuulutatud eesti lipuaastaks. Eestlastel on piisavalt põhjust ka Eu-roopa Liidus oma rahvuslippu kõrgel hoidajust nii, nagu vabariigi aastapäeva hommikulToompealt lippu heiskamast tulles. LK 8

Foto: Erik Peinar

MAAKAITSE JÄÄB KAITSELIIDU KANDAIvar JõesaarEesti astumisega NATO liikmeks on Kaitseliidu tähtsus riigikaitsereservideorganiseerija ja väljaõpetajana oluliselt kasvanud. Kaitseliit hakkab planee-rima sõjaaja üksustesse arvatud meeste karjääri reservteenistuses ning pa-kub kaitseliitlastele rakendust ka nende tsiviilerialast lähtudes. LK 11

TEENETE-, KUULUVUS- JA HARIDUSMÄRKIDE KANDMISEST VORMILAndres MihkelsEesti jõustruktuurid on aastaid tänanud oma tublimaid töötajaid teenete-ja aumärkidega. Kaitse Kodu! toob ära Eestis kehtivad reeglid, kuidas neidoma vormi- ja tsiviilkuuel kanda. LK 13

NSV LIIDU TERRORIRÜNNAKUTEST TSIVIILISIKUTE VASTUEnn TartoKurikuulus märtsipommitamine oleks võinud kolmandiku elamufondistkaotanud Tartule veelgi kurvemalt lõppeda, kui Saksa eriteenistused po-leks rajanud Tartu piirkonda libalennuvälja, libajõesadamat ja libaraud-teejaama. LK 29

Ingrid Rüütel: On olukordi, kus totaalkaitse on hädavajalik LK 6Tagavaravägi nr 5 LK 17Kaitseliidu autoülevaatus läheneb LK 31Tuleohutus Kaitseliidus LK 32Tule ja uuri � saad targemaks LK 34Isad ja pojad ööpäev talvises metsas LK 36Independence Day 2004 (ID04) LK 37Laamendajate hirm LK 39

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:053

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

4 KAITSE KODU! 2� 2004

Ivar Jõesaar, ltn

SUMMARY

KAITSELIIT LAIENDAB TEGEVUST JA SUURENDAB LIIKMESKONDA

Peatoimetaja veergPeatoimetaja veerg

Ingrid Rüütel: In somesituations total defenceis inevitable

Ingrid Rüütel, honorary member ofNaiskodukaitse, explains in her interviewto Kaitse Kodu! why the best sons anddaughters of such a small nation as theEstonian nation have to be members ofsuch national defence organisations as theDefence League and Naiskodukaitse.

The role of women who think in termsof national defence is extremely impor-tant � they have to help the men to bebrave and motivate them to defend theirhome. In addition, Mrs. Ingrid Rüütelthinks that due to patriotic-minded menand women we are able to maintain ourcultural peculiarities and identity in theEU. Pp. 6�7.

The national tricolour honouredagain!

On June 4 this year, 120 years willpass from the day when the EstonianStudents� Association had their symbol� the blue, black and white flag � conse-crated at Otepää Church. In the years ofnational awakening, cultural and eco-nomic self-definition and on the battle-field of the War for Independence theflag, which had first only assembled theEstonian intellectuals, became a symbolof the Estonian nation.

In the pre-war years of the Republicof Estonia the flag became an insepa-rable part of the festive self-expressionof Estonians. For the purposes of remin-ding our people to use the flag, whichhas been the symbol of our indepen-dence for fifteen years already, properlyand with dignity, this year has been de-clared to be the year of the Estonian flag.Pp. 8�10.

Independence Day 2004 (ID04)At the end of February, 25 people 9 of

them women from the Defence League andthe reserve officers� board of the SingleGuard Battalions who are preparing forthe patrol competition organised them-selves a complex exercise which includedseveral long-range recce patrol�s tasks andtests of soldier�s skills. The exercise con-sisted of long-range recce patrols� hiddenmovement between the hills of South Es-tonia, setting up a base camp, establish-ing radio communication, answeringquestions in a quiz and at the end of theexercise concealed evacuation of the basecamp. In addition, the norms of Eesti Lume-ilves competition were met, depending onthe strength of participants. This competi-tion requires the competitors to conquerup to 20 highest peaks in Estonia betweenthe heights of 278.4 and 318.1 meters. Thetime for conquering the peaks is betweensunrise and sunset. Pp. 37�38.

änavuseks lehekuuks on aeg, mil Eesti oli niisama sõltumatu kui Mongoolia,kellest midagi ei sõltunud, ootamatult läbi saanud. Kaua aega võimatunatundunud eesmärgid � olla maailma võimsaima sõjalise klubi NATO ja meie

vana kodu Euroopa elu üle otsustava Euroopa Liidu liige � ongi aprillis-mais täi-tunud. Eesti on klubipintsaku rätsepalt kätte saanud ja talle avanevad kõik varja-tud uksed kahe kinnise organisatsiooni ruumides. Aga kas Eesti on valmis sedapintsakut ka väärikalt kandma?

Üliõpilasorganisatsioonides lihvitakse vastselt täiskasvanuks saanud noorte ini-meste käitumisoskusi ja suhtumist rebasekasvatusega. Taas ligi viisteist aastat ise-seisev olnud Eesti riik peab üheaaegselt võtma rebasetunde ja sirguma täiskasva-nuks. Et see kõik kiiremini kulgeks, peavad riiklikult mõtlevad kodanikud taas omariigile appi tulema. Eesti NATOsse astumisega osutus vahepeal tagaplaanile suru-tud Kaitseliit taas Eesti üheks olulisemaks turvalisuse tagajaks. Muutunud turvaris-kid globaliseeruvas maailmas sunnivad panustama üheaegselt kõrgtehnoloogiliste-le ja hästitreenitud kutselistele sõjaväeüksustele ning vabatahtlikele riigikaitsjaile,kes on igal hetkel kohal riigi igas paigas. Selleks, et muutuda alaliseks, kõrge valmis-olekuga organiseeritud jõuks kõikjal Eestis, seisab Kaitseliidul ees hulk hoopis suu-remat ja põhjalikumat tööd, kui veel mõni aasta tagasi Eesti riigilt endale konkreet-sete ülesannete määratlemist nõudes oodatagi osati.

Kaitseliidul tuleb luua, ette valmistada ja tegevusvalmis hoida mitme erinevavalmisolekuastmega lahinguvõimelised üksused. Kaitseliidul tuleb välja selgitadaoma liikmete tsiviilsuutlikkus, et pakkuda lahinguüksustesse mittepääsenud liikme-te jõul Eestile ja oma liitlastele abi erinevate tsiviilriskide maandamisel. Kaitseliidultuleb anda sõjaline ettevalmistus neile noormeestele, kes kitsenevast ajateenistusvä-ravast läbi pole mahtunud. Kaitseliidul tuleb hoopis enam panustada Noorte Kot-kaste ja Kodutütarde tegevuse laiendamisse, et kasvatada ühiskonnale teadlikkekodanikke ning välja õpetada Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tulevasi liikmeid. Jne.

Seega, austatud kaitseliitlased, kui tahate tunda, mis tähendab tõeline elu, siisküsige oma ülematelt endale lisaülesandeid. Ja kui te siis tunnete, et te nendegatoime ei tule, kutsuge oma sõbrad ka Kaitseliitu. Vahvat riigikaitsetööd meil jät-kub!

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:054

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 2� 2004 5

UudisedUudised

eoses Taani kaitsejõudude reformi-misega otsustas Taani kaitseminis-teerium kinkida Kaitseliidule 95

diiselveokit Mercedes Benz Unimog 416.Autod kuulusid varem Taani Kuning-

likule Tankirügemendile, olles osa meh-haniseeritud jalaväepataljoni varustusest.Autod on kuni 20 aastat vanad, keskmiseläbisõiduga 15 000 kilomeetrit. 95 Kaitse-liidule kingitavast autost on enamik isik-koosseisu vedamiseks, aga on ka staabi-,side- ja remondiautosid. Jaotusplaani ko-haselt jagatakse autod nelja Kaitseliidujuhtmaleva (Alutaguse, Harju, Pärnumaaja Tartu malev) ja Kaitseliidu kooli vahel.

Taani pool tasub ka autode transpor-dikulud Eestisse. Sellise annetuse saavadTaani kaitseministeeriumilt ka Läti jaLeedu. Autod saabusid Paldiski sada-masse 26. märtsi hilisõhtul, samal päe-val kirjutati Paldiskis ohvitseride kasii-nos alla ka autode üleandmise aktile. n

TAANI KINKIS KAITSELIIDULE VEOKEID

MB UNIMOG 416 TEHNILISED ANDMED:Pikkus: 5,15 mLaius: 2,14 mKõrgus: 2,73 mMootor: 6-silindriline Mercedes-Benz,tüüp OM 352.VII, 5675 cm3

Võimsus: 100 hj 2800 pöördegaKütus: diiselKütusepaak: 120 liitritMass: 6000 kgReisijaid koos juhiga: 1 + 11

Taani armees võeti Unimog 416 kasutusele 1977. aastal kahetonnise kandejõugaveoki põhikasutusala on olla mehhaniseeritud jalaväejao transpordimasin.

KAITSELIIT KORRALDAB HEATEGEVUSLIKU BALLI

Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkond ja Naisko-dukaitse korraldavad 1. mail heategevusliku Valge Roosi balli.Ürituse korraldajate eestvõttel on asutatud samanimelinefond, kuhu laekuvaid annetusi kasutatakse maalaste hari-dustee toetamiseks.

Naiskodukaitse esinaise Dagmar Mattiiseni sõnul on korralda-jate eesmärgiks tuua heategevuse kaudu teineteisele lähemale mili-taarstruktuure ja tsiviilühiskonda, väärtustada perekonda. ValgeRoosi ball on pühendatud daamidele tänulikkuse ja tähelepanu aval-duseks toetuse eest nende elukaaslaste aadetele ja tööle.

�1. mail Estonia kontserdisaalis korraldatav Valge Roosi balljätkab traditsioone, mis said Kaitseliidu Toompea malevkonna eest-vedamisel alguse 1925. aastal, ball toimus regulaarselt kuni aastani1940,� ütles Mattiisen. Valge Roosi balli traditsioon taastati 2002.aastal. Traditsiooni kohaselt võtab sellest osa Eesti Vabariigi presi-dent, korraldajad on kohale palunud ka arste ja põllumehi.

Valgeristi kavaleride daamide tunnustamiseks on Kaitseliit loo-nud Valgeristi kavaleri daami märgi, mille kaitseväe juhataja annabdaamidele üle enne balli algust. Valge Roosi balli ja loodava samani-melise fondi patroon on Ingrid Rüütel.

Dagmar Mattiiseni sõnul, kes sai valitud ka vastloodud fondinõukogu esinaiseks, otsustasid Valge Roosi Fondi asutajad tänavu

eraldada võimaliku heategevusliku tulu maakodudest pärit lasteharidustee toetamiseks. Fondi nõukogu liikmete hulka kuuluvadteiste seas ka kaitseväe juhataja, Eesti Vabariigi kaitseminister jaKaitseliidu ülem.

KAITSELIIDULE ANTI ÜLE 11 KINNISVARAOBJEKTI

Kaitseministeerium andis 19. aprillil Kaitseliidule üle 11 kin-nisvaraobjekti, mille haldaja on Kaitseliit seni olnud.

Väärtuslikumad kinnistud asuvad Tallinnas: Narva mnt 81, kusasub KL Tallinna maleva staap, ja Lauliku tn 4a kinnistu, kus asuvadKaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonna staabi-, lao- jmhooned. Tallinnas anti Kaitseliidule üle veel kinnistu Paldiski mnt 82(KL Tallinna maleva laohooned), Võistluse tn 4a / Filtri tee 8a kin-nistu (KL Tallinna maleva laohooned) ja Männiku tee 121 / Mahla90 asuv kinnistu (KL Harju maleva staap ja hooned). Pärnus antiKaitseliidule Raba 1a kinnistu (KL Pärnumaa maleva lasketiir). Rap-lamaal Rapla vallas Kõrgu külas anti Kaitseliidule kinnistu Kuusikulasketiir. Viljandimaal Tarvastu vallas Männastu külas kinnistu Välustelaskeväli. Jõgeva linnas Aia 4a asuv kinnistu (KL Jõgeva maleva laod).Läänemaal Ridala vallas Kiltsi lennuvälja 2 kinnistut (KL Lääne ma-leva laskeväli ja hooned).

Kinnistud võõrandati Kaitseliidule tasuta vastavalt valitsuse kor-raldusele.

Toimetus vabandab: Tähelepanema-tusest on ajakirja eelmises numbris nime-tatud Tartu Ülikooli teadurit matemaati-kadoktor Ernst Tungelit tehnikaülikoolidoktorandiks.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:055

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


KaitsetaheKaitsetahe

Rita Loel

Proua Ingrid Rüütel, Teid valiti eelmiselaastal esimeseks Eesti Naiskodukaitseauliikmeks. Miks olite nõus siduma ennastvabatahtliku riigikaitseorganisatsiooniga?

Naiskodukaitse auliikmeks saamineon mulle suur au. Arvan, et kogu Kaitse-liit ja Naiskodukaitse on Eesti oludesväga tähtsad organisatsioonid. Olemeväike maa ja väike rahvas ega saa lootakogu aeg selle peale, et keegi teine meidkaitseb. Peame ikka valmis olema ennastise kaitsma. Kaitsma oma kodu, omakodupaika ja oma kodumaad.

Kui palju olite enne kursisNaiskodukaitse tegemistega?

Olen kursis sellega, mis oli endise Ees-ti Vabariigi ajal. Ma ei ole küll Naiskodu-kaitse tegevuses ise aktiivselt osalenud,aga olen olnud kursis nii Naiskodukaitsekui ka noorteorganisatsioonide � Kodu-tütarde ja Noorte Kotkaste � tegemistega.

Tihti öeldakse, et naised ei sobi riikikaitsma, arvatakse, et naiskodukaitsjadon sellised väikese kiiksuga tädid, kestahavad kuskil metsas joosta...

Leian, et naistel ja meestel on omasoorollid. Naised ja mehed ei ole igasmõttes võrdsed. Ühele sobib üks ja teise-le teine asi rohkem. Siiski arvan, et nai-sed sobivad küll oma kodu kaitsma.

Esiteks on naistel väga tähtis roll aida-ta meestel olla mehised. Motivatsioon ollamehine tuleb ikka kodust � et mees peabtahtma oma kodu ja peret kaitsta. Ja tei-seks on naised läbi ajaloo olnud üsnaaktiivsed � kui vaja, siis ka relva kättevõtnud. Need juhused ei ole sugugi ha-ruldased olnud, ka Eesti ajaloos.

Kunagine Kaitseliidu ülemkindralleitnant Johannes Kert paninaistele südamele, et nad oleksidkaitseliitlase heaks kaelaks.

Kindlasti võiksid nad seda olla. Öel-dakse, et mees on küll pea, aga naine on

INGRID RÜÜTEL:ON OLUKORDI, KUS TOTAALKAITSE ON HÄDAVAJALIK

kael. Ja see on tõepoolest tõsi, et naisestsõltub palju nii kodus, peres kui ka koguriigis.

Mida Teie arvates tähendab sõnakaitsetahe?

See võiks tähendada valmisolekut.Meid ei tule kaitsta mitte ainult füüsili-se vaenlase eest, vaid kaitsma peab eestirahvuslikku identiteeti, keelt ja kultuu-ri. See kõik kokku ongi kaitsetahe.

Naiskodukaitse roll ei pea olemaainult füüsiliselt, relv käes, kaitsmine �mis ju tegelikult nii ei olegi, kuigi kriiti-listel juhtudel pole seegi välistatud � ,vaid just selle vaimse poole eest hooltkandmine. Et isamaaline vaimsus pü-siks, kasvaks ja tugevneks.

Muidugi ei saa siin loota ainult Nais-kodukaitsele. Siin on riigilgi tohutu roll.

Kui rahvas tunneb ennast riigistvõõrandununa, kui inimestel eiole tööd, kui tuntakse ennastoma kodumaal ülearusena, siisei saa olla ka kaitsetahet ega -val-midust. Kõik need asjad on oma-vahel seotud, neid ei saa ükstei-sest eraldada ega vastandada.

Naiskodukaitse roll on vägaavar.

Kuidas võiksid naiskodukaitsjadaidata säilitada eesti rahvuslikkuidentiteeti?

Nad võiksid leida koostöö-partnereid nende naiste ja mees-te hulgast, kes tegelevad sellepoolega. Kõigepealt muidugi töölastega, mida otseselt tehaksegi,aga teisalt võiks koostööd tehaka koolide ja huvirühmadega. Eipea ju kogu aeg kõike ise ja üksitegema.

Mida arvate eestluse säilimisestolukorras, kus rahvuslust eitaheta esiplaanil hoida?

See on minu meelest poliitili-ne demagoogia. Minge mis tahes

riiki � ei ole sellist Euroopa riiki, kuspoleks tugevat rahvust, see on igal poololemas. Poliitikud ei taha sellest rääki-da. Kõneldakse hoopis millestki muustja rahvuslus on tabuteema.

Tegelikult on igas riigis oma rahvus.Tugev rahvustunne on igal pool olemas.Ei pea ennast muidugi teistest rahvas-test kõrgemale seadma ja peab olematolerantne ka oma vähemuste suhtes.Aga sellist Euroopa riiki, kus rahvustei ole ja rahvustunne puudub � seda eiole olemas! Kui me püüame eestlastestteha sellise rahva, siis me lihtsalt hävi-me.

Euroopa riigid ja rahvad ei ole ühe-sugused ja nende kultuuridki pole sar-nased. Võtame Põhja- ja Lõuna-Euroo-pa � need on täiesti erinevad maailmad.Muidugi peaks võitlema hakkama Eu-

Ingrid Rüütel: �Naistel on väga tähtis rollaidata meestel olla mehised.�

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:056

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


KaitsetaheKaitsetaheroopa Liidu mõningate liiga ühtlusta-vate ja sarnastavate reeglite ja mallidevastu. Olgu või näide sellest, et 2,5-prot-sendist piima ei tohi Eestis enam olla.See on ju absurd!

Ka Moskva ajal olid kõik toiduretsep-tid ette kirjutatud ja uue toiduaine turu-le toomine oli peaaegu võimatu, sestGOSTi oli väga raske saada. EuroopaLiidus peaks hakkama võitlema ka selleeest, et eluviise ei sarnastataks. Euroo-pa Liit väidab küll, et kultuurid on eri-nevad ja ei pea ühte sulanduma, agasuuresti eluviisi standardiseerumise tõt-tu ühtlustub ikkagi väga palju ja sellevastu tuleks hakata võitlema.

Eestlased on vist natuke liiga kuulekadka igasugu eeskirju omaks võtma.

Valitsuse tasandil küll. Ega suuredEuroopa maad kõikidest eeskirjadestsuurt kinni peagi. Minge kuhu tahes, teleiate pidevalt kõikvõimalikke rikkumi-si. Ja keegi ei tule sulle näpuga näitama,kontrollima ega trahvi tegema.

Räägitakse, et keset Brüsselit olevatsellised kohvikud, kus külalised marsi-vad läbi köögist, kus süüa tehakse. Meilei tuleks sellised asjad kõne allagi.

Kui tahtsime oma väikese valla algkoolisteha külaseltsi päeva, ei tohtinud meminna kohvimasinaga koolikööki, sestvõõraid sinna ei lubata.

Seegi on absurdne. Ehk peaksid ik-kagi olema eraldi reeglid turistidele jaomadele inimestele. Maal võiks ikkakuivkäimlas käia � käiakse ju nagunii.Ja koolid võiksid ikka kooli-aeda pidada ja ise lastelehoidiseid valmistada.

Ehkki see ei ole otseseltminu eriala � mina võitlenvaimse kultuuri säilimiseeest � , kuid kui minu eri-alaks oleks majandus võitoitlustus, siis ma tegeleksinväga aktiivselt sellega, etEuroopa Liit ei oleks nii ad-ministreeriv ja ühtlustav.Selle järele ei ole meil küllmingit vajadust.

Vähemalt see on praegukindel, et nii kaitseväes kuika Kaitseliidus onkäsukeeleks eesti keel.

Eesti keel on riigikeel jariigiasutustes see kehtib.

Aga teame, et paljudes firmades see enamnii ei ole.

Käisime näiteks Kreenholmis, milleomanikud on rootslased, kes nõuavad,et nendega räägitaks rootsi keeles. Sealõpitakse intensiivselt rootsi keelt.

Meedias on eestikeelseid saateid jafilme vähe, domineerib inglise keel, eritimuusikas. Siiski on viimasel ajal natukenäha positiivseid tendentse, kas või seeEesti Eurolaulu eelvoorus võitnud võru-murdeline laul. See on mingi nihe oma-kultuuri poole.

Soomlased räägivad, et kui nemadastusid Euroopa Liitu, siis soomlus, nen-de identiteet suurenes tugevasti. Looda-me, et see läheb ka meil nii.

Kui omal ajal lõhkusime ära Nõuko-gude Liidu, siis ma arvan, et kui ikkaväga tahame, hakkame ka Euroliitu kohelõhkuma. Kui just mitte lõhkuma, siismingeid ümberkorraldusi, mingit pere-stroikat, võiksime seal teha küll.

Oleme siis pealegi Euroopa Liidus,aga püüame säilitada seal oma iseseis-vust ja identiteeti kõikidel tasanditel,mitte ainult vaimses kultuuris, vaid kaeluviisis. Kui eluviis standardiseerub,mõjutab see ka kultuuri ja kultuur laie-mas mõttes ongi eluviis.

Eelmisel aastal Taagepera lossisNaiskodukaitse aastapäeval ütlesite, etpooldate isiklikult totaalkaitset. Miks?

Võib kujuneda selliseid olukordi, ettotaalkaitse on hädavajalik. Kunas needkiirkaitsejõud kohale jõuavad? Vahepealvõib kohtadel juba üksjagu hävitustööd

teha. Totaalkaitse on absoluutselt häda-vajalik, sest me ei tea iialgi, mis võib juh-tuda.

Võtame näiteks vandalismi. Mulleon räägitud, et mõni aeg tagasi rüüsta-sid vandaalide jõugud Ida-Virumaalkülasid, kuid nad ei läinud küladesse,kus teadsid olevat tugeva Kaitseliidurühma. Nii et isegi taasiseseisvunudEesti ajal on olnud Kaitseliitu vaja, etfüüsiliselt kaitsta oma kodu.

Ei saa ainult loota NATO kiirreagee-rimisjõududele, kes millalgi kohale jõua-vad. Peab olema valmis selleks, et iseoma kodu ja koduümbrust kaitsta.

Võtame kas või kuritegevuse. Enamei ole mõistetel suurt vahet: kuritegevus,vandalism, terrorism, sõda. Kus on pii-rid? Ma arvan, et kolmas maailmasõdaon juba alanud terrorismi ja terrorismivastu võitlemisega. Me ei tea iial, millalmeil on vaja oma kodu, koduküla võikodumaad kaitsta. Peame lihtsalt selleksvalmis olema.

Kas nüüd, kui Eesti on NATO täisliige, ontugevam tunne ka siin, Kadriorus?

Muidugi on. Sõjalist kallaletungi meenam nii palju ei pelga. Selles suhtes ole-me kaitstud. Aga lokaalsete rünnakutevastu ei ole keegi kunagi kaitstud. Minumeelest on nii Kaitseliit kui ka laiemasmõistes totaalkaitse hädavajalikud, eri-ti meiesugusele väikerahvale. Meie inim-kaotused on ju alati suhteliselt suure-mad, sest meid on ju nii vähe.

On positiivne, et Eesti kaitsevägi onviimasel ajal tublisti arenenud, et suu-

dame olla võrdsed partne-rid NATO liikmesriikidele.Sõjaväelase elukutse on jutegelikult üllas elukutse jaiga rahva hulgas on selli-seid noori mehi, kellele seeelukutse meeldib ja sobib.

Ega sõjaväelased lähekuhugi kedagi tapma, min-nakse ikka positiivse mis-siooniga. Sõjaväes mõrtsu-kaid ei ole, nende koht onvanglas.

Me ei saa ju olla sellisedargpüksid, et jääme igaltpoolt kõrvale ja laseme teis-tel end kaitsta. See oleks junäotu. n

Rita Loel on Naiskodu-kaitse keskjuhatuse liige.

FOTOD: Irina Mägi/Meie Maa, Rita Loel

Naiskodukaitse auliige Ingrid Rüütel ja president Arnold Rüütelkoos Naiskodukaitse juhtkonnaga Kadriorus.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:057

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Eesti lipu aastaEesti lipu aasta

Ivar Jõesaar, leitnant

elle sündmuse märgiks anti kõigi-le Tartu rahu allakirjutamise ruu-midesse kohale tulnuile lipuaasta

tunnus � sinimustvalge lipu kujulinerinnamärk, selline, nagu me kõik neidmeelsasti kandsime laulva revolutsioo-ni aastatel. Nii sai Tartu rahu aastapäe-va tähistamisest omalaadne avalöök eri-nevatele Eesti lipu aasta ettevõtmistele,mille kõrgpunktiks saab rahvuslipu 120.aastapäeva tähistamine 4. ja 5. juunil.

Inimtsivilisatsiooni ajaloos polegirahvuslippude ajalugu nii pikk kui võiksarvata. Vaid kümnendikku tänapäevaltuntud rahvuslippudest tuntakse kauemkui 100 aastat. Enamik rahvuslippe pä-rineb aga Teise maailmasõja järgsestajast. Seegi on üks põhjustest, miks eest-lased võiksid oma suhteliselt unikaalsevärvikombinatsiooniga lipu üle sootukssuuremat uhkust tunda ja seda julgemaltvälja tuua.

Eesti lipu aasta kalenderEesti lipu aasta tähistamise mõte

ringles kitsamas seltskonna pool aastatenne, kui see teema Riigikogus üles võe-ti ja vastav ettepanek sõnastati ning siistuli kaasa juba vabariigi valitsus. Edasiloodi 10. märtsil lipuaasta ürituste pla-neerimiseks ja koordineerimiseks komis-jon, mille juhiks sai Jüri Trei välisminis-teeriumist. Komisjon on korduvalt kooskäinud ja arutanud, kuidas rahvuslip-pu erinevatel suurüritustel esile tõsta.Lipuaasta komisjonis on esindatud li-saks välisministeeriumile ka teadus- jaharidusministeerium, Eesti KirikuteNõukogu, presidendi kantselei, riigiko-gu kantselei, riigikantselei, ja loomuli-kult rahvusvärvide hoidja Eesti Üliõpi-laste Selts.

Eesti lipu aasta juhtmõtteks on sini-mustvalge kui kodukaunistav, üldharivja rahvast ühendav sümbol. Lipuaasta

RAHVUSTRIKOLOOR TAAS AUSSE!

motoks ja juhtnööriks on avastroof Mar-tin Lipu isamaalisest lipulaulust: �Kau-nistagem Eesti kojad kolme koduvärvi-ga...� Selle laulu sõnum on lihtne ja sel-ge ning vaevalt ta ühtegi eestlast üks-kõikseks jätab. Lipuaasta tähistamisemõte ongi selles, et tõsta uuesti aussemeie trikoloor, rääkida sellest erinevatesündmuste kontekstis.

Jüri Trei tõdeb, et lipu heiskamise lei-guse põhjus on hoopis sügavamal, asion meie lipukultuuris, meie harituses.Arhiivimaterjale lugedes imestas JüriTrei, kuidas kõik kordub. Oli ju sama seiska 1934. aastal, kui tähistati rahvustri-koloori poolesajandat aastapäeva. Kasiis loodi liputoimkond, tõsi küll, aastahiljem, et propageerida rahvuslippu,õpetada, kuidas seda kasutada, tutvus-tada lipukultuuri sügavamalt. Ja selle-ga jõuti rahvani ning kuni neljakümnen-

da aastani lehvisid pidupäevadel kõik-jal rahvuslipud.

Seega samad probleemid kui praegu.Üks lipuaasta ülesandeist on see, et rää-kida lipu kasutamisest ja lipukultuurist.Kalender pakub selleks tänavu rohkestivõimalusi.

12. veebruaril tähistasid LaidoneriSelts ja Laidoneri muuseum Johan Lai-doneri 120. sünniaastapäeva. Lehvisidlipud, korraldati näitusi.

23. veebruaril tähistati KonstantinPätsi 130. sünniaastapäeva näitusegaTallinnas Akadeemilises Raamatuko-gus ja mälestustseremooniaga Metsa-kalmistul.

Loomulikult pööras lipuaasta komis-jon eriti suurt tähelepanu pidulikule li-puheiskamisele Pika Hermanni torni 24.veebruari hommikul. Sel päeval tähista-ti ju ikkagi sinimustvalge lipu Eesti täht-

Eesti rahval on aeg oma sinimustvalge rahvuslipp jälle kõrgele tõsta. Just niisugune oli sõnum,mille 2. veebruaril ütlesid ühiselt Tartus välja president Arnold Rüütel, Riigikogu esinaine

Ene Ergma ja peaminister Juhan Parts, kui nad Tartu rahu 84. aastapäeva tähistamiselkuulutasid välja Eesti lipu aasta.

President Arnold Rüütel, Riigikogu esinaine Ene Ergma ja peaminister Juhan Partskuulutasid 2. veebruaril Tartu rahu allakirjutamise ruumis välja Eesti lipu aasta.

FOTO: Erik Peinar

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:058

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Eesti lipu aastaEesti lipu aastasaimasse torni taasheiskamise 15. aas-tapäeva. Sel puhul trükiti laululehti jaEesti Meestelaulu Seltsi koorid laulsid:�Mu isamaa mu õnn ja rõõm�, �Eestilipp� ja �Hoia, jumal, Eestit�.

Eesti rahvuslipp PeterburisEesti lipu aastast on olnud põhjust

rääkida ka väljaspool Eestit. Nii lehvismeie rahvuslipp 20. veebruaril Eesti kee-le klassi avamisel Peterburis. Kohal olidelegatsioonid Tallinnast ja Tartust,kuhu kuulusid haridus- ja teadusminis-teeriumi, Eesti Emakeele Seltsi, välismi-nisteeriumi ja kultuuriministeeriumiesindajad. Eesti keele klassi avamine jalipuaasta sobisid hästi kokku. Eks oleeesti keele ja meele laiendamine eestlas-te põlisesse asukohalinna Peterburi mit-meti tähtis. Pealegi on Peterburil eten-dada tähelepanuväärne osa sinimust-valge kui eestlaste rahvuslipu üldtun-tuks saamisel.

Eestlaste konsolideerimine on käi-nud paralleelselt erinevate rahvuslikeliikumiste toel alates Eesti ärkamisajastläbi laulupidude, kõikmõeldavate selt-side tegevuse, Vanemuise ja Estonia vil-jeldud rahvusliku kultuuri, üliõpilasor-ganisatsioonide jne. Seetõttu polegi põh-just imestada, kuidas sai sündida seevõimas, erinevatel andmetel 30 000�40 000 inimesega manifestatsioon, miskorraldati 1917. aasta märtsis Petro-gradis, et nõutada Ajutiselt ValitsuseltEestile autonoomiat. Vanad fotod näita-vad lehvimas sadu sinimustvalgeid lip-pe, kui kõik Neeva-äärsed laiad tänavadolid täis eestlaste kolonne. Seal seisisteiste seas ka sirgetes kolonnides üle12 000 täisvarustuses eesti sõjaväelase.Meeleolu hoidsid ülal 30�40 sõjaväeor-kestrit. Ja Mihkel Lüdigi poolt paari päe-vaga ühislauluks välja õpetanud Petro-gradi kokku tõmmatud koorid laulsidTauria palee juures ajutise valitsusenõusse. Eestlased laulsid endale vaba-duse, täpselt nagu laulva revolutsiooniajal Lauluväljakul.

Lipuaasta kogub hooguEesti lipu aasta kalendris oli järgmi-

seks sündmuseks emakeele päev, midapeeti kogu Eestis. Ka sel päeval korral-dati mitmesuguseid üritusi, kohtuti ini-mestega ja kingiti lipumärke.

Eesti lipu aasta korralduskomiteesaatis tänavuse laulu- ja tantsupeo üld-juhtidele kirja, milles tehti ettepanek,

lülitada üldlaulupeo kavasse MartinLipu sõnadele loodud laul �Eesti lipp�.See sobiks nii laulupeo juubeliaasta kuiEesti lipu juubeliaasta puhul. Jüri Treisõnul oli korralduskomiteel palve, et tri-koloorivärve kasutataks nii laulupeorongkäigus kui ka Lauluväljakul ja Gus-tav Ernesaksa ausamba avamisel.

Eesti lipu aastale moto andnud lau-lu �Eesti lipp� autori Martin Lipu enda150. sünniaastapäeva tähistamisekspeeti 2. aprillil koostöös Nõo vallavalit-susega Nõo kirikus kontsertjumalteenis-tus ja avati Martin Lipu restaureeritudmonument.

2.�3. aprillil heisati maakonnalinna-des üle Eesti rahvuslipud koos NATOlipuga, et tähistada Eesti Vabariigi saa-mist Põhja-Atlandi alliansi liikmeks.Rahvuslipud heisatakse koos EuroopaLiidu lipuga 1. mail, kui tähistame Eestiastumist Euroopa Liidu liikmeks. 1. mailon kavas ka üle-eestiline puudeistuta-mine, mille puhul näiteks laulupeokoo-rid kindlasti rahvuslipu välja toovad.

Meenutamaks inimesi, kes rahvusli-pu hoidmise tõttu repressioonide ohvrikslangesid, korraldab Eesti Kirikute Nõu-kogu Tallinna Jaani kirikus maikuu lõ-pus oikumeenilise tänu- ja palveteenis-tuse. Eesti rahvuslippu kasutatakse lei-napäevadel leinalipuna ja see on lipu-kultuuri osa. Jüri Trei sõnul meenutameleinapäevadel repressiooniohvreid vaik-selt lippu langetades, sest ilmselt küüdi-tati eelkõige just neid, kes eesti lippu kal-liks pidasid ja sellepärast kannatasid.

Lipuaasta kõrgpunkt on suvelEesti lipu aasta kulminatsioon ehk

kõrgpunkt on 4.�5. juunil. 4. juunil tä-histatakse Eesti lipu 120. aastapäeva.Otepää kirikus peetakse sellele pühen-datud jumalateenistus ja kiriku ees esi-nevad Eesti Meestelaulu Seltsi Tartukoorid ja Otepää puhkpilliorkester. Ki-rikuaias on aga kavas rahvapidu ja õh-tul on kontsert.

5. juunil korraldab Eesti ÜliõpilasteSelts (EÜS) sinimustvalgele lipule pühen-datud konverentsi Tartus EÜSi majas.

Jüri Trei sõnul on Eesti Rahvusraa-matukogu teinud ettepaneku valmista-da koostöös Riigiarhiiviga ette näitus�Eesti lipp 120�. Eksponeeritakse ma-terjale, mis tutvustavad rahvuslipu aren-gulugu.

4.�6. juunil peetavad Tallinna vana-linna päevad on arvatud lipuaasta ka-

Sinimustvalge lipp eestlaste rongkäi-gus Petrogradis 26. märtsil (8. aprillil)1917. a...

...ja laulva revolutsiooni päevadelTallinna Lauluväljakul 1991. a augustis.

FOTO: Erik Peinar

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:059

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Eesti lipu aastaEesti lipu aastalendrisse kui kultuurisündmus, sest 15aastat tagasi jõuti just nende päevadeajal sinimustvalge lipu taastamiseni jalaulev revolutsioon sai sisse hoo.

14. juunil heisatakse küüditatutemälestuspäeva puhul rahvuslipp leina-lipuna.

Väga kõrgel saab hoida Eesti lippu20. juunil, kui koos lätlastega tähistatak-se Cesises Võnnu lahingu 85. aastapäe-va. Seda sündmust on iga viie aasta ta-gant esinduslikult meeles peetud. Võn-nus on taastatud suurejooneline Saare-maa dolomiidist ausammas, mille juu-res saavad tänavu kokku ka Eesti ja Lätipresident.

Sinimustvalge lehvib 22. juunil Vil-jandis, kus Laidoneri Seltsi ja Viljandilinna eestvõttel avatakse Johan Laido-neri mälestussammas.

Järgnevad tavakohased Eesti lipuletähtsad päevad. 23. juuni on võidupü-ha paraad Rakveres ja võidutule süüta-mine. Ja siis ilma, et lippu oleks ööks vajalangetada, järgneb 24. juuni � jaanipäev.

27.�30. juunini on Eesti lipp lehvi-mas taas kodumaalt väljaspool, sest siison Riias ülemaailmsed ESTO päevad,ning kui asju targalt ajada, saab Riia linnolema Eesti lippude ehtes.

Sama hoogsalt jätkub Eesti lipul leh-vimist ka juulis, sest 1. juulil on Tallin-nas väliseesti kongress ja 2.�3. juulilüldlaulu- ja -tantsupidu.

Jüri Trei sõnul tuleb tudengitel mõel-da, kuidas kasutada sinimustvalget 10.�11. juulil, kui Riias peetakse järjekordneüliõpilaslaulupidu Gaudeamus.

22. juuli 2004 on taas unikaalne täht-päev, sest siis täitub 165 aastat JakobHurda sünnist. Seda päeva tähistatak-se Otepääl ajalookonverentsi ja piduli-ku jumalateenistusega.

15.�19. augustini lehvib Eesti lipptaas rahvusvahelisel üritusel, sest soo-me-ugri rahvaste IV maailmakongresspeetakse seekord Tallinnas. Jüri Trei sõ-nul tuleks mõelda sellele, kuidas sõnumEesti lipuaastast kongressi külalisteniviia.

Augustikuu lõpus on veel olulisedtaasiseseisvumisaja algust meenutavadüritused: 20. augustil tähistatakse taas-iseseisvumispäeva, 23. augustil möödublippude lehvides 15 aastat Balti ketist ja31. augustil möödub 10 aastat okupat-sioonivägede lahkumisest Eestist.

Seejärel on Eesti lipul kaks kuudpuhkust, et siis uuesti lehvida 11. no-

EESTI LIPU ABC

n Eesti lipp ei tohi kunagi puudutada maad.n Eesti lipu sinine on Pantone number 285C.n Eesti lipu külgede suhe on 7:11 ja normaalsuurus 105x165 cm. See on ligilähedanekuldlõike jaotusele, kus 1 m laiuse lipu pikkuseks oleks 1,62 m.n Eesti lipu suurus oleneb selle masti kõrgusest. Maapinnalt tõusva lipumasti puhul onlipu laius ligikaudu 1/6 masti kõrgusest, seina- või katusevarda puhul 1/3 varda pikkusest.n Heisatud lipu alumine serv peab jääma maapinnast vähemalt 3 m kõrgusele.n Võõrriikide lipud paigutatakse prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorrasEesti riigilipust lippude poolt vaadates vasakule (heraldiline vasak pool), kusjuures lipudolgu ühelaiused ja ühel kõrgusel. Seega asub oma riigi lipp kõige auväärsemal kohal.n Kui eri maade lippe on paaritu arv, võib Eesti riigilipu paigutada lipurivi keskele.Lippe saab paigutada ka nii, et Eesti lipp on lipurivi kummaski otsas.n Eesti lipp heisatakse esimesena ja langetatakse viimasena.n Eesti lipul leinalipuna paugutatakse seinalipu lipuvarda ülemisse otsa 50�100 mmlaiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumiseservani

Allikas: �Eesti lipp�. Tallinn: Eesti Vabariigi Riigikantselei 1999.

vembril, kui on paljude Eesti valitsus-asutuste aastapäev ja sedakorda saavadneed juba 86 aastat vanaks.

16. novembril tähistame Eesti taas-sünnipäeva.

26. november on kodanikupäev. Mi-nisteeriumide ja teiste riigiasutuste uk-sed on avatud, kodanik saab vabalt uuri-da, kes ta on ja mis ta on riigiasutustesilmis.

Rahvuslipp pälvib tähelepanu ka1. detsembril,kui täitub 80 aastat päe-vast, mil enamalased püüdsid kukuta-da Eesti riigikorda. Selle Eesti riikluseleohtliku mässukatse läbikukkumise mee-lespidamisega saame taas rõhutada, kuitähtis on au sees hoida eesti meelt ja keeltning kui suur emotsionaalne tähenduson rahvuslipu kõrgel hoidmisel.

1. detsembril möödub 85 aastat kaeestikeelse ülikooli avamisest Tartus.

Milleks on vaja lipuaastat?Seda, et ühel lipul võib rahva ajaloos

olla tähtis osa, oleme kogenud kordu-valt oma vabadusvõitluse erinevateletappidel. Paraku on ka parimatel süm-bolitel paremaid ja halvemaid aegu.Unarusse kipuvad need jääma siis, kuiotsene vaenlane puudub või kui majan-duslik kitsikus ja liigkiire poliitilineareng ei jäta puhastele sümbolitele koh-ta. Tänavune Eesti lipu aasta on, naguülal näha, langenud kokku mitmete olu-liste ajalooliste tähtpäevadega Eesti elus.Teiste Euroopa rahvaste lähiminevikust

näeme, et vähemolulised ei saa meileolema ka tänavune liitumine NATO jaEuroopa Liiduga. Sest just nende demo-kraatliku koosolemise organisatsiooni-de liikmetel tuleb rahvusliku omapärarõhutamine hoopis kirkamalt välja kuiüksi olles.

Seetõttu peabki Eesti inimene taasõppima oma lippu kõrgel hoidma. Ja täit-ma oma kohustusi selles vallas ka Eu-roopa ees. Olgu need kohustused siis li-puga ümberkäimise reeglid või kulutu-sed, mida lipu soetamiseks tehakse.

Eesti lipu sinise tooni pidamine teki-tas suuri raskusi juba suure sõja eel meievanavanematele. Lipu värvide püsimi-ne on tagatud vaid siis, kui lipu valmis-tab professionaalne liputootja õiget kan-gast kasutades. Seepärast soovitab JüriTrei, et mõttekas on kulutada pigem ükskord veidi rohkem ja saada endale aas-taid tuulele, vihmale ja päikesele vastupanev majalipp, kui osta igal aastal ku-sagilt turuputkast uus kahtlasest kan-gast valmistatu.

Jüri Trei rõhutab, et lipuaasta tähtisosa on järjekindlalt tutvustada lipukul-tuuri koolides, seltsides ja ka ametiasu-tustes. Praegu on tunda meil lippudeheiskamisel eriti hotellide ja ka ameti-asutuste ees parajat segadust. Lippudeheiskamise ja kasutamise reegleid ei teapaljud ametnikud ega politseinikudki.Lipuaastal tahetakse tutvustada inimes-tele kõike lipuga seonduvat ja anda väl-ja ka vastavad trükiseid. n

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:0510

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Para bellumPara bellum

MAAKAITSE JÄÄB KAITSELIIDU KANDAKaitseliit peab muutuma kõikjal Eestis kiirreageerimissuutlikuks jõuks, kes planeerib pikalt

ette oma liikmete kaitseliitlikku karjääri ja rakendab kaitseliitlaste tsiviiloskusi parimal viisilriigi turvalisuse hüvanguks. Kaitse Kodu! küsis Kaitseliidu peastaabi ülemalt major Urmas

Mullalt, kuidas seda saavutatakse.

Ivar Jõesaar, leitnant

Kaitseliidu peastaabi ülem major UrmasMuld, mida tähendab Kaitseliidule Eestisaamine NATO täisliikmeks?

Seoses Eesti astumisega NATOssemuutus Kaitseliidu osatähtsus varase-maga võrreldes suuremaks. Rahuaegnekaitsevägi on väikesearvuline jõud, missuunab oma põhitähelepanu mobiilsu-sele, kõrgtehnoloogilisusele ja välismis-sioonidele. Maakaitse on pandud suu-resti Kaitseliidu peale.

Uue doktriini järgi on Kaitseliidupeamine ülesanne olla alaline, kõrgevalmisolekuga organiseeritud jõud kõik-jal Eestis. Seega peab Kaitseliit looma javalmisolekus hoidma lisaks tavalisteleka kiirreageerimis- ja ümberpaigutumis-võimelisi üksusi.

Muutunud on ka terminid. Kui va-rem rääkisime totaalkaitsest ja territo-riaalkaitsest, siis nüüd on Kaitseliiduülesandeks ette valmistada jalaväepatal-jonid ja jalaväekompaniid. Lähtuvaltülesannetest on muudetud ka jalaväe-pataljoni struktuuri. Kompanii struk-tuur muutub lihtsamaks ja üksus ise kii-remini teisaldatavaks.

Pole saladus, et Eesti on jagatud Kait-seliidu mõistes neljaks osaks, igaühe ees-otsas on juhtmalev ülesandega tootakindel arv üksusi. Võrreldes eelmisteplaanidega on vaja vähem üksusi ettevalmistada, kuid oluliselt on kasvanudnende suutlikkuse nõuded.

Mis saab nendest üksustest, mis on seniKaitseliidus reservõppekogunemiste käigusmoodustatud?

Reservõppekogunemised pole oma-ette eesmärgiks, vaid kujutavad endastvaheetappi üksuse väljaõppes. Rea-koosseisu ja juhtivkaadri ettevalmis-tus käib pidevalt kogu aasta. Kuidasneed väljaõpetatud allüksused kokkupannakse, oleneb konkreetsest vaja-dusest.

Nende kompaniidega, mida hakatiKaitseliidus välja õpetama alates 2001.aastast, ei juhtu midagi erilist. Mehi eihakata ükshaaval ümber jaotama. Eri-alalise väljaõppe saanud mehed jäävadoma eriala juurde. Ja pole selles muut-mises midagi erilist, ka sõjaajal formee-ritakse pataljonide struktuure vastavaltvajadustele ümber, aga ega allüksus iseoma ülemuste ja alamatega muutu.Nõudmised meestele jäävad paika. Kii-rema reageerimisega üksustes tahamenäha endiselt kõige tervemaid ja kõigetugevamaid ning ka vanusepiir jääbkehtima.

Uus on idee luua igas Kaitseliidujuhtmalevas üksus meestest, kellegaoleks sõlmitud valmiolekuleping. Selli-se lepingu sõlmimine toob reservväela-sele kaasa kohustuse ilmuda väljakutsesaamisel tegevteenistusse. Lepingu sõl-mimise tingimused ootavad alles välja-töötamist koostöös teiste asjapoolteganing seal ei ole oleks kajastatud mitteainult meeste kaitseliitlik töö, vaid kanende meeste sotsiaalsed garantiid, tasujne lepingu kehtimise ajal. Leping võikskehtida paar-kolm aastat ja kohustakskaitseliitlast 24 päeva aastas väljaõppestosa võtma, see tähendab, et nad peaksidiga kuu kahel nädalavahetusel väljasolema.

Tunnistan, et sellise ideoloogia väl-jatöötamisel võtsime eeskuju USA Rah-vuskaardilt, Norra Kodukaitselt, BritiTerritoriaalarmeelt. See peaks andmalepinguga seotud kaitseliitlasele mingilisamotivatsiooni. Ühtlasi annab see le-ping konkreetse kohustuse õppustel osa-lemiseks, mitte nii, et tulen, kui tahan, jalähen, kui tahan. Leping peab olema sel-line, mis näitab kaitseliitlast ka tööand-ja silmis soodsas valguses. Kui mees onlepingulisse teenistusse välja valitud,näitab see, et ta on terve, tema mõtlemis-võime on paigas, tal on tugev närvikavaja stressitaluvus, ta on omandanud juh-timisoskuse, allumisdistsipliini.

Kuidas juhtmalevad neidkiirreageerimiskompaniisid meestegatäidavad, kui kaitseväest tuleb tulevikusjärjest vähem ajateenistuse läbinuid peale?

Kaitseväes teeninud kaitseliitlane onmeile puhas rahaline ja ajaline võit, tedaei pea välja õpetama, ta saab jätkata tee-nistust Kaitseliidus oma erialal. Kuidpeame valmis olema välja õpetama kaajateenistuskogemuseta kaitseliitlasi.Kaitseliidu arengukava rakendusplaa-nis on kirjas, et Kaitseliidu pakutav ha-ridus ja väljaõpe peab olema samal ta-semel kaitseväe omaga. Lihtsalt see väl-jaõpe, mida kaitseväes saadakse aasta-ga, vältab Kaitseliidus neli aastat. Algulon baasväljaõppekursus, siis erialaette-valmistus, siis praktika, siis üksuse kok-kuharjutamise õppused. Kõik vastavaltplaankalendrile ja valdavalt nädalava-hetustel.

Kaitseliidu väljaõppesüsteem polemõeldud ajateenistust asendama, vaidpakkuma võimalust meestele, kes polekaitseväkke mahtunud. Koostöös maa-väega peame hoolitsema selle eest, etmeie väljaõppeprogrammid, mis taga-vad nendele noormeeste sõjalise etteval-mistuse, oleksid kvaliteetsed. Me õpeta-me välja ka jao-, rühma- ja kompaniipea-likuid või pataljoniülemad, et nad olek-sid suutelised valmistama oma üksuseette kasutamiseks kaitseväe koosseisus.

Jutuks on olnud ka Kaitseliidumissioonisuutlikkus?

Idee on selles, et ka Kaitseliit peabolema valmis saatma välja missioonide-le mehi, kui selleks järele peaks vajadustekkima. Sellised mehed valitakse väljajuhtmaleva vastutusalast ja nad saavadseal ka vajaliku algettevalmistuse. Ennemissioonile minekut saaksid nad lisa-koolitust juba tegevteenistuses kaitseväekoosseisus või välismaal. Missioonilolev kaitseliitlane on tegevteenistuses jatalle makstakse missiooniloleku tasu.Samuti tasustatakse teda ka ettevalmis-

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:1411

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Para bellumPara bellum

KAITSELIIDU RAPLA MALEVA PEALIK

KAPTEN AARNE SILLAMAA

Sündinud 27. jaanuaril 1960 TallinnasHaridus:1978 Rapla Keskkool1982 Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskondSõjaline haridus:1979�1982 TRÜ sõjaline kateeder1982�1984 teenistus ohvitserina Nõukogude armees1997 õppinud Kanadas Inglise keeltTeenistuskäik:1994 tegevteenistuses, kaitsejõudude peastaabi operatiivosakond1998 Raplamaa Riigikaitseosakond2000 Põhja Riigikaitseosakonna Rapla büroo juhatajaAuastmed:1995 � lipnik1996 � nooremleitnant1997 � leitnant2001 � kaptenPerekonnaseis: üks poeg

tus- ja valmisolekuajal. Siiani on Kaitse-liidust missioonidele läinud üksikkait-seliitlased, nüüd ollakse rohkem huvi-tatud juba kokkuharjutanud allüksusest.

Mis tuleks nende ülesannete täitmiseksKaitseliidul veel selle aasta jooksul ära teha?

Kõik kaitseliitlased peavad olema sel-lel aasta lõpuks sõjaaja üksustesse sissekirjutatud. Malevatel on siin teha hulkpersonalitööd. Nad peavad iga kaitseliit-lase vanust, väljaõpet, tervist, teenistus-staa�i, tsiviileriala ja soovi arvestadesmääratlema, milline saab olema tema kohterineva valmidusastmega sõjaaja- või tsi-viilsuutlikkusega rahuaja üksuses. Sellepõhjal saab igale kaitseliitlasele hakatavälja kujundama ettevalmistusprogram-mi aastate lõikes, et kogu tema senine sõ-jaline või tsiviilettevalmistus poleks mõt-tetu ajaraisk. Kaitseliitlane peaks teadmajuba aasta alguses, millal on need kohus-tuslikud õppused, kus ta peab vajalikuväljaõppetaseme saavutamiseks ilmtin-gimata osalema. Kui ta seda aegsasti teab,teavitab ta varakult oma tööandjat, naistja ämma kuupäevadest, kui teda ei mak-sa oodata.

Seda suurt tööd ei suuda ära tehamalevate vähesed kaadrikaitseväelased.Seega on malevate esmaseks ülesandeksleida üles need kaitseliitlased, kelle tsi-viileriala annab neile eelduse osaledamaleva personalitöö jaluleaitamises.

Kui personalitöö on käima saadud jakaitseliitlaste tsiviilerialad kaardistatud,on järgmiseks suureks tööks otsustada,kas mõni arst, kokk, mehaanik või inse-ner on kasulikum tavalise reamehena võisaaks talle usaldada erialast tööd Kaitse-liidu sees. Meie tegutsemine NATOs jaEuroopa Liidus näitab peagi, et ega sõja-väestatud vabatahtlikul riigikaitseorga-nisatsioonil nendest tsiviilsuutlikkustnõudvatest ülesannetest puudu tule.

Kaitseliidu peastaabil tuleb malevate-le arusaadavalt lahti kirjutada mittesõja-lised ülesanded lähtuvalt koostöölepingu-test, mida Kaitseliit on sõlminud või sõl-mimas erinevate ministeeriumide ja orga-nisatsioonidega. Arusaadavalt määratle-tud ülesanded võimaldavad malevatelhakata koostama vastavad arengukava-sid. Selliste kavade valmistegemine veelselle aasta jooksul on möödapääsmatu,sest kui Kaitseliit alustab järgmisel aastalsihikindlat uute liikmete värbamist, peabta olema kohe suuteline püstitama neileselged väljaõppe-eesmärgid.

Eesti demograafiline olukord pole kii-ta, mitmetes väiksemates maakondadeson Kaitseliidule sobilike inimeste lagi saa-vutatud ja need malevad on jäänud vaidkompaniisuuruseks. Sõjaeelne Kaitseliitoli maameeste maakaitsevägi, tänapäevalväheneb noorte meeste osa maal pidevalt.Juhtmalevate loomise mõte oligi selles, etsuunata tähelepanu suurematesse linna-

desse. Ja need linnaelus mugavaks muu-tunud noored mehed tuleb kodust väljatuua, anda neile võimalus minna maale,metsa, loodusesse ja proovida seal hak-kama saamist. Ning loomulikult tuleb nadka linnas lahingut lööma õpetada. Erititähelepanu tuleb pöörata Tallinnale, kuson 400 000 inimest, kuid kaitseliitlastesuhtarv üsna väike.

Veel tänavu tuleb meil täpsemaltmääratleda ka Kaitseliidu eriorganisat-sioonide tulevik. Naiskodukaitse kohtakehtib sama jutt mis Kaitseliidu meeste-gi puhul. Peame lahti kirjutama sõjali-sed ja tsiviilkohustused ning leidmakonkreetsed inimesed, kes neid täitmahakkavad. Noorteorganisatsioonidel ontähtis ülesanne värvata võimalikult pal-ju noori, et kasvatada neist häid koda-nikke ja häid kaitseliitlasi. Nemad onahela loomulikud alglülid ja töö nende-ga on suunatud tulevikku. Just nooredkujutavad endast taimelava, kust peabvõrsuma Kaitseliidu täiendus.

Oluline on meile Kaitseliidu väljaõp-pe kvaliteedi esiletõstmine, olgu see siisKaitseliidu Koolis või juhtmalevate õp-pekeskustes. Kaitseliitlaste tööandjadpeaksid tunnustama Kaitseliidus paku-tavat täiendõpet. See ettevalmistus, midasaadakse Kaitseliidu kursustel, peaksolema heaks kiidetud nii kaitseväe kuika mingi erialakoolitusega tegeleva tsi-viilfirma poolt. n

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:1412

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Kaitseliidu vormKaitseliidu vorm

Andres Mihkels

irjutamisel lähtusin järgmistestallikatest: vabariigi valitsuse 25.märtsi 1997. aasta määrusest nr

68 teenetemärkide seaduse rakendami-sest (avaldatud RT I 1997, 28, 430 ), täp-semalt selle osast �Au- ja teenetemärki-de kandmise kord�, 2001. a riigikantse-lei poolt välja antud �Meelespeast tee-netemärkide kavalerile�, Eesti kaitseväevormikandmise korrast (kinnitatud kait-seväe juhataja 30.11.2000 käskkirjaga nr644) ning mitmetest teenetemärkide jtmärkide statuutidest.

Artikli illustratsioonid � mõned neistküll väheste muudatustega � pärinevadriigikantselei eelnimetatud väljaandest.Tänan riigikantselei sümboolikaosa-konna juhatajat Kalev Uustalu, kes an-dis lahkelt loa nende kasutamiseks.

Teenetemärkide järjestamineKandmisel järjestatakse teenetemär-

gid kandja poolt vaadatuna tähtsuse jär-jekorras paremalt vasakule. Eesti koda-nikud kannavad esikohal Eesti riiklik-ke teenetemärke (Kotkaristi teenetemärk,Riigivapi teenetemärk, Valgetähe teene-temärk ja Eesti Punase Risti teenetemärk;Maarjamaa Risti teenetemärgi võivadsaada ainult vabariigi president ja vä-lismaalased), seejärel tulevad Eesti amet-kondlikud teenetemärgid ja välismaisedteenetemärgid.

Isik, kellele on antud sama teenete-märgi eri klassi märgid, kannab üldju-hul ainult kõrgema klassi teenetemärki(nt Valgetähe teenetemärgi II ja I klassiomamisel ainult I klassi märki). Riikliketeenetemärkide puhul on erandiks Kot-karisti teenetemärk mõõkadega, Kotka-risti metallristid ja teenetemärkide me-dalid, mille puhul võib kanda korragakõiki saadud klasse. Kõiki klasse võib

TEENETE-, KUULUVUS- JA

HARIDUSMÄRKIDE KANDMISEST VORMILMärkide kandmises valitseb Eestis segadus, sest vastavat korda reguleerivad dokumendid on

puudulikud ning vajaksid korrastamist, täpsustamist ja ühtlustamist.

üheaegselt kanda ka siis, kui seda lu-bab märgi statuut (nt Kaitseliidu teene-temedali eri klassid). Sama teenetemär-gi kõrgemat klassi kantakse madalamastklassist eespool (paremal).

Sama klassi teenetemärke (nt Riigiva-pi teenetemärgi III klass ja Valgetähe tee-netemärgi III klass) kantakse üldjuhulandmise järjekorras, s.t viimasena antudteenetemärki kantakse eespool. Erandi-na kantakse Kotkaristi teenetemärki mõõ-kadega teiste sama klassi teenetemärki-de hulgas esikohal (nt Kotkaristi teene-temärgi III klassi mõõkadega kantakseRiigivapi teenetemärgi III klassist ees-pool, vaatamata nende andmise ajale).

Ametkondlikud teenetemärgidAmetkondlikke ehk nn poolriiklikke

teenetemärke kantakse, nagu öeldud,Eesti riiklike teenetemärkide järel ja ennevälisriikide teenetemärke. Eestis asuta-takse neid minu arvates liiga kergekäe-liselt juurde. Põhjus on muidugi teada �arvestades kaitsejõudude liikmete osaühiskonnas, peetakse neid liiga harvameeles riiklike teenetemärkide andmisel.See ei saa aga olla vabanduseks, et vars-ti näeme võib-olla ka kompaniide võistaabiosakondade teenetemärke. Olgusiinkohal loetletud tuntumad märgidväljaandjate järgi:

1) kaitseväes:� kaitseväe teenetemärk,� kaitseväe Eriteenete rist,� kaitseväe Eeskujuliku Teenistuse

rist,� mereväe teenetemärk Usk ja Tahe,� Mereväe rist,� Rahuoperatsioonide Keskuse teene-

temärk,� Kaitseväe Lahingukooli teenete-

märk,� Scoutspataljoni teenetemärk,� Suurtükiväegrupi teenetemärk,

� Kaitsejõudude Peastaabi teeneterist,� Üksik-Vahipataljoni teenetemärk;2) Kaitseliidus:� Kaitseliidu Valgerist,� Kaitseliidu teenetemedal,� Võidutule medal;3) kaitseministeeriumis:� Kaitseministeeriumi teeneterist;4) Piirivalveametis:� Piirivalve teeneterist,� piirivalve rinnamärk Mõõk ja Ilves,� piirivalveohvitseri teenetemärk Pii-

rikotkas;5) Politseiametis:� Politsei teeneterist,� pikaajajalise teenistuse teenistus-

märgid,� eeskujuliku politseiniku aumärk;6) Päästeametis:� päästeteenistuse aumärk,� päästeameti Missioonimedal;7) Siseministeeriumis:� Siseministeeriumi teenetemärk;8) Kaitsepolitseiametis:� aasta kaitsepolitseiniku märk,� teenistusstaa�i märk.Ametkondlike teenetemärkide järjes-

tamisel tuleb üldjuhul lähtuda märgistatuudist. Nii näiteks ütleb kaitseväeteenetemärgi statuut, et seda kantaksepärast Eesti riiklikke, kuid enne Kaitse-liidu, Piirivalveameti, Politseiameti jtpoolriiklikke (ametkondlikke) ning vä-lismaiseid teenetemärke. Piirivalve tee-neteristi statuudi järgi kantakse sedaEesti riiklike teenetemärkide järel ja ennevälismaiseid aumärke. Kas kanda nt pii-rivalve teenetemärke enne politsei võiKaitseliidu teenetemärki, jääb kandjaotsustada. Siinkohal tuleb siiski meeldetuletada, et hoolimata märgi statuudisttuleb seda kanda, arvestades kaitseväevormikandmise üldisi põhimõtteid (ntvaskakul või paremal, tasku peal või tas-ku kohal jne).

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:1413

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Kaitseliidu vormKaitseliidu vormAmetkondlike teenetemärkide oma-

ette liigina näen mälestusmedaleid ja-riste, millest tuntumad on mälestusme-dal �10 aastat taastatud kaitseväge�,Vabadusvõitleja mälestusmedal, mäles-tusrist �Löögirühm Admiral Pitka� jamälestusmedal �10 aastat taastatud pii-rivalvet�.

Neid võib pidada ametkondlike tee-netemärkide pisut madalamaks liigiks,mida kantakse teiste ametkondlike mär-kide järel. Näiteks mälestusmedali �10aastat taastatud kaitseväge� statuudijärgi kantakse seda märki riiklike ja amet-kondlike teenetemärkide ning Vabadus-võitleja mälestusmedali järel (Vabadus-võitleja mälestusmedal on selles liigispigem erand). Ka mälestusmedali �10aastat taastatud piirivalvet� statuut üt-leb, et seda kantakse Eesti riiklike teene-temärkide ja Piirivalve teeneteristi järel.

Organisatsioonideteenetemärgid

Järjestuselt järgmisena tuleksid (rii-gikaitseliste) organisatsioonide teenete-märgid. Nendelgi tuleb vahet teha.

Nii on näiteks Kaitseliidu eriorgani-satsioonid Naiskodukaitse, Noored Kot-kad ja Kodutütred n-ö poolriiklikud orga-nisatsioonid ja seega peaks nende teene-temärke kandma teiste ühiskondlike or-ganisatsioonide omadest eespool. Naisko-dukaitse teenetemedali statuudi kohaseltkantakse seda Eesti riiklike teenetemärki-de ja Kaitseliidu teenetemärkide järel.

Eesti Reservohvitseride Kogu teene-teristi statuut kehtestab küll, et seda kan-takse Eesti riiklike ja ametkondlike tee-netemärkide järel ja enne välismaiseidaumärke, aga eelöeldust lähtudes tulebseda siiski kanda pärast Kaitseliidu eri-organisatsioonide teenetemärke.

Ja on loomulik, et kaitseväe vormi-riietusel kantakse mitte igasuguste mit-tetulundusühingute teenetemärke, vaidainult riigikaitsega vahetult seotud or-ganisatsioonide omi.

Välismaised riiklikudteenetemärgid

Eesti kodanik, kellele on antud vä-lismaine riiklik teenetemärk, peab selleühe kuu jooksul registreerima teenete-märkide komitees. See nõue ei kehti vä-lismaiste ametkondlike ja organisatsioo-nide teenetemärkide kohta.

Mäletan, et kunagi pidid kaitseväe-lased välismaise riikliku, ametkondliku

või organisatsiooni teenetemärgi kand-miseks kaitseväe vormil taotlema loa kait-sejõudude peastaabist. Kahjuks ei saanudma vastust, kas sama kord kehtib ka prae-gu. Välisriigi teenetemärki kantakse vas-tavalt selle põhikirjale või statuudile. Neidkantakse üldjuhul ainult sellistel piduli-kel üritustel, mis on seotud vastava välis-riigiga. Erandina võivad Eesti kodanikudkanda Eesti teenetemärkidega ühistel alus-tel välismaiseid lahinguriste, elupääste-medaleid ning au- ja teenetemärke, mis onsaadud vabariigi valitsuse loal välisriigiteenistuses olles.

Eesti ja välisriigi teenetemärkide sa-maaegsel kandmisel asetatakse Eestimärgid ettepoole, vaatamata nende klas-sile. Välisriigi teenetemärke kantaksenende klasside järjekorras. Kui klassidon samad, järjestatakse need riikideprantsuskeelsete nimetuste tähestikuli-ses järjekorras. Lubatud on välismaistelahinguristide kandmine muudest välis-riikide teenetemärkidest eespool, vaata-mata nende klassile.

Välisriikide riiklikele teenetemärkidejärel kantakse välismaiseid ametkond-likke ja organisatsioonide teenetemärke.

Eesti Reservohvitseride Kogurinnamärk

Eesti Reservohvitseride Kogu rinna-märk ei ole küll teenetemärk, aga olgusiinkohal meelde tuletatud, et seda kan-

takse ühe märgi kandmisel vormikuuevasaku rinnatasku keskkohas. Mitmemärgi (või lindita teenetemärgi) üheaeg-sel kandmisel kantakse seda teistestmärkidest kõrgemal.

Erariietusel kantakse rinnamärgivähendatud koopiat vasakul revääril(nööpaugus). Märgi kandmine ei oleliikmetele kohustuslik.

Teenetemärgid pidurõivalPidulikul õhtuvormil ja frakil võib

korraga kanda üht teenetemärgi suurpae-la, kuni nelja ordenitähte, kuni kaht kae-laristi, kõiki rinnalkantavaid teenetemär-ke (viimaste asemel võib kanda nendeminiatuure). Miniatuure kantakse plaa-dile kinnitatult vasakule reväärile kinni-tatult nööpaugu kohal. Kaitseväe vormi-kandmise korra kohaselt ei kanta piduli-kul õhtuvormil teenetemärkide lindilõi-keid ega lindita teenetemärke.

Smokingi puhul tuleb valida, kaskanda vasakul revääril teenetemärkideminiatuure (enama kui ühe puhul plaa-dile kinnitatult) või nööpaugus üht tee-netemärgi rosettmärki.

Piduliku tavavormiga võib korragakanda üht kaelaristi ja üht ordenitähte,rinnalkantavaid originaalsuuruses tee-netemärke (või nende lindilõikeid) ja lin-dita teenetemärke. Pidulikul tavavormilvõib lisaks kanda ka teisi ilma linditateenetemärke. Et ma mingeid piiranguid

Teenetemärkide kandmine ordenitähtede või miniatuuridena frakil.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:1414

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


ei leidnud, võib järeldada, et neid kan-takse nagu tavavormil. Ma ei tea midagika selle kohta, mitut rinnalkantavat (lin-diga) teenetemärki võib üldse korragakanda. Rootsis näiteks võib neid kandaka kahes reas, Soomes aga ainult ühesja see seab juba ise teatud piirid.

Tumeda õhtuülikonnaga võib ühe-aegselt kanda üht kaelaristi ja üht orde-nitähte ning rinnalkantavaid teenete-märke originaalsuuruses või üht teene-temärgi rosettmärki. Minu kogemustejärgi teenetemärkide kandmist ülikon-nal Eestis võõristatakse, aga jäägu seeigaühe enda otsustada.

Teenetemärgid ja tavavormTavavormil võib kanda teenetemär-

kide lindilõikeid ja lintideta teenetemärke(mitte ordenitähti). Valitsuse määrusekohaselt kinnitatakse lindilõiked vasa-ku rinnatasku kohale 2 cm taskust kõr-gemal. Minu arvates oleks küll õigemvahet mitte jätta, sest taskuõmblus tagab,et lindilõiked on rinnas otse. Ka on mõ-nel sõjamehel neid juba nii palju, et lin-dilõigete ja tasku vahele vahet jättes ula-tuksid need õlani. Lindilõikeid kantak-se järgmiselt:

1) kuni nelja lindilõiget ühes reas;2) viit lindilõiget kahes reas: kaks

ülemises, kolm alumises;3) kuut lindilõiget kahes reas: kaks

ülemises, neli alumises;4) seitset lindilõiget kahes reas: kolm

ülemises, neli alumises;

5) kaheksat lindilõiget kahes reas:neli ülemises, neli alumises;

6) üheksat lindilõiget kolmes reas:üks ülemises, neli kummaski alumises;

7) kümmet lindilõiget kolmes reas:kaks ülemises, kaks kummaski alumi-ses jne.

Lindilõiked järjestatakse tähtsuse jär-jekorras paremalt vasakule ja ülevalt alla.

Mitme lindilõike puhul on korrektseväljanägemise huvides soovitatav kin-nitada need alusele. Küll oleks hea, kuika Eestis oleksid saadaval n-ö montee-ritavaid lindilõiked ja vastavad alused,

kus neid saab vajadusel hõlpsasti ringitõsta (nagu nt USAs).

Lintideta teenetemärke kantakse va-saku taskusiilu keskelt allapoole kunivöökohani, tähtsam kõrgemal. Ma ei leid-nud midagi selle kohta, kas selliselt kan-tavad teenetemärgid võivad olla ka kõr-vuti. Isiklikult arvan, et kuna selliste tee-netemärkide kandmisele arvulist piiran-gut ei ole kehtestatud, siis võiksid küll,aga ainult tasku laiuses. Sellisel juhultuleks need muidugi järjestada tähtsusejärjekorras paremalt vasakule ja ülevaltalla. Samas kantakse ka Kaitseliidu liik-memärki ja Kaitseliidu lindita teenete-märki. Kaitseliidu maleva teenetemärkikantakse malevkonna teenetemärgisteespool (kõrgemal).

Mis puudutab n-ö oskusmärke, näi-teks Kaitseliidu laskuri- ja kütimärke,siis neid kantakse vasakul taskul teistemärkide järel (all). Nendegi puhul keh-tib põhimõte, et kantakse ainult üht, kõr-gema järgu märki. Olen näinud meievormirõivastel ka välismaiseid laskuri-märke, mida kantakse nende statuudikohaselt parema tasku kohal, mõnikordkoguni mitu märki reas.

Statuut statuudiks, aga nendegi puhultuleb järgida meie märgikandmise üldpõ-himõtet, mille kohaselt paremal pool kan-takse ainult haridust tõendavaid märke.Seega oleks ka välismaise oskusmärgi(ainult üks, kõrgeim järk) koht samas, kusKaitseliidu laskuri- ja kütimärkidel.

Kaitseväe teenistusmärke (antaksesaavutuste eest väljaõppes ja teenistu-

Kaitseliidu vormKaitseliidu vorm

Teenetemärkide või miniatuuride kandmine pidulikul õhtuvormil.

Teenetemärkide kandmine piduliku tavavormiga ja lindilõigete kandmine tavavormil.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:1415

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Kaitseliidu vormKaitseliidu vormses) kantakse vastavalt nende statuudi-le.

Päevasel ülikonnal võib kandaainult üht rosettmärki vasaku reväärinööpaugus.

Välivormil tavaliselt teenetemärke eikanta. Erandiks on Kaitseliidus Võidu-tule medal, mis antakse vahetult ennevõidupüha paraadi võidutule tõrviku-kandjatele ja see kinnitatakse välivormirinnale, sest paraadil osalejate riietusekson suvine välivorm.

Au- ja teenetebaretti kantakse maa-ja õhuväes tavavormi (mitte piduliku) võisuvise välivormiga, välja arvatud väli-õppustel. Ülejäänus määrab au- ja tee-netebareti kandmise korra selle statuut.Seda kannavad ainult need, kellel onvastav õigus.

Auastme- ja ametikohatunnusedAuastmetunnused on reservohvitse-

ridel täpselt samasugused nagu tegevtee-nistuses olevatel ohvitseridel. Kuigi kait-seväe vormikandmise kord kehtestas niireserv- kui ka eruohvitseri pagunikattele10 mm laiuse kuldse kardpaela, on seenõue kehtetu. Korra kinnitamise ajal keh-tinud rahuaja riigikaitse seaduse järgipidi kaitseväe eraldusmärgid kinnitamavalitsus, aga valitsus ei ole sellist tunnustkehtestanud. Kuldne pael võiks siiskisaada eruväelaste tunnuseks.

Kõik kaitseliitlased on kohustatudKaitseliidu üritustel, kus on ette nähtudvormiriietus, kandma Kaitseliidu ame-tikohatunnuseid. See kehtib ka reserv-väelastest kaitseliitlaste kohta, sõltuma-ta nende sõjaväelisest auastmest. Kait-seliidu ametikohatunnused on avalda-tud ajakirja Kaitse Kodu! 2004. aastaesimeses numbris.

Väeosa embleemi (Kaitseliidus ma-leva või Kaitseliidu peastaabi embleemi)kantakse tavavormi kuue, lühikeste var-rukatega vormisärgi, jope ning suvise jatalvise välivormi paremal varrukal 70mm kaugusel varruka õlaõmblusest.Erandina kannavad kuperjanovlasedseda vasakul varrukal (suvisel välivor-mil õlaõmbluse ja varrukatasku vahelsümmeetriliselt keskel).

Kuigi kaitseväe vormikandmise kor-ra järgi kannavad riigitunnust ainultkaitseväelased, kes on lähetatud välis-maale või osalevad rahvusvahelistelõppustel, peaks see praeguseks (liitumi-ne NATOga!) olema kaitseväe vormi la-hutamatuks osaks. Ja minu arvates peaks

sellel olema sõna ESTONIA asemel EES-TI. Mere- ja õhuväele tuleks kujundadariigitunnus selliste värvidega, mis so-biks nende vormiga.

Kantakse lühikeste varrukatega vor-misärgi, tavavormi kuue ja tavavormijope vasakul varrukal 70 mm kauguselvarruka õlaõmblusest. Suvisel ja talvi-sel välivormil õmmeldakse see ilma va-heta varrukatasku kohale nii, et riigitun-nuse välimine serv ühtiks tasku välis-servaga. Edaspidi võiks tunnus kuulu-da ka pulloveri juurde. Kuperjanovlasedja mereväelased kannavad seda paremalvarrukal, maa- ja õhuväe meedikud �tavavormil sümmeetriliselt meditsiini-teenistuse tunnuse ja varruka õlaõmb-luse vahel.

Kaitseväe eraldusmärkideks on:1) auastmetunnused;2) dubleerivad gradatsioonitunnused;3) väeliigi- või erialatunnused lõk-

metel;4) mütsimärgid;5) erialatunnused;6) ohvitseritunnus;7) sõdurieksami märk;8) riigitunnus;9) vorminööbid;10) akselbant.Eraldusmärkide kirjeldus on kinnita-

tud vabariigi valitsuse 2002. aasta 17.septembri määrusega nr 299. Määrus,eraldusmärkide kirjeldused ja kujutisedon avaldatud Riigi Teatajas I 2002, nr 80.

Veel mõned märgidAkselbant on kaitseväelase haridust

või ametikohta näitav eraldusmärk tava-ja õhtuvormi riietusesemel. Tsiviiltea-duskraadi omanikud võivad kanda (s.tei pea kandma) pidulikul õhtuvormiljärgmisi akselbante:

1) baccalaureus artiumi kraadiga isikud� väikest hõbeda värvi akselbanti;

2) magister scientarumi kraadiga isikud� klassikalist hõbeda värvi akselbanti;

3) doktorikraadiga isikud � klassika-list kulla värvi akselbanti.

Langevarjurimärki võivad kandavastava märgiklassi normatiivi täitnudisikud. Kantakse tavavormi ja välivor-mi kuuel nimesildi kohal sellest 20 mmkõrgemal. Tavavormil kantakse metal-list, välivormil riidele tikitud märki.

Haridust tõendavatest märkidestvõib kaitseväe vormiriietusel kandaainult sõjalise hariduse märke. Kunaselles on eksitud, tuletaksin meelde �

kõrgematel riigikaitsekursustel ei antasõjalist haridust, sellepärast ei kanta kur-suse märki vormiriietusel. Sama kehtibka Soome vastava märgi kohta. Metallistmärki (nt reservohvitseri või KaitseliiduKooli rinnamärki) kantakse tavavormiparempoolse rinnatasku siilu keskel. Rii-dele tikitud märki kantakse välivormilnimesildi kohal ilma vaheta ja nimesildisuhtes keskel. Kantakse ainult üht, vii-masena omandatud sõjalist haridusttõendavat märki. Ka välismaiste haridusttõendavate märkide puhul ei saa alati läh-tuda nende statuudist. Nii näiteks kan-takse Soomes osa sellistest märkidest pa-remal, osa vasakul pool. Meil tuleb neidsiiski kanda ainult paremal pool.

Reservohvitseride kursuse lõpetanurinnamärki (nn aspirandimärki) peaksennesõjaaegse statuudi järgi kandmavormiriietuse vasakpoolsel rinnataskul.Arvestades aga praegusi kaitseväe vor-mi kandmise põhimõtteid, tuleb seda kuisõjalise hariduse märki kanda siiski pa-rempoolsel rinnataskul. Ka selle märgipuhul kehtib põhimõte, et kui on saa-dud sellest kursusest kõrgem haridus,kantakse ainult kõrgema hariduse (s.tviimasena saadud hariduse) märki.Märgi statuudi järgi võib seda kanda kapolitsei vormiriietusel.

Nimesildil ei tohi kaitseväe vormi-kandmise korra kohaselt olla midagipeale ees- ja perekonnanime. Nimesiltpeab olema plastikust või riidest (mittent metallist). Riidest nimesilti kantaksevälivormil parempoolse taskuklapi ko-hal ilma vahet jätmata visuaalselt tas-kuklapi keskel. Plastikust nimesilti kan-takse korra järgi ainult tavavormil. Mi-nule jäi arusaamatuks, miks mitte näi-teks ka pidulikul tavavormil. Plastikustnimesilti kantakse maa- ja õhuväe tava-vormil kuue parempoolse rinnataskuklapi ja pulloveril rinnatasku klapi ko-hal ilma vaheta taskuklapi keskel. Para-ku näeb liiga tihti pulloveris kaitseväe-lasi, kes nimesilti ei kanna. Tulevikusvõiks pulloveri jaoks olla takjakinnise-ga riidest nimesilt (nagu nt Tallinnamunitsipaalpolitseinikel). Mereväelasedkannavad tavavormil plastikust nime-silti kuue parema hõlma keskel kraenur-gast 5 sentimeetrit allpool (pulloverilnagu maa- ja õhuväelastel). n

Andres Mihkels on Kaitseliidu Tallin-na maleva Toompea malevkonnamalevlane.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:1416

TagavaravägiMeie siht on Eesti tulevik!

Nr 5 Eesti Reservohvitseride Kogu väljaanne aprill 2004

Lugupeetud reservohvitserid!

Käesoleva aasta aprillist on Eesti NATOliige. Põhja-Atlandi Liidu julgeolekugaran-tiidega saab Eesti riigi eluküsimus lahenda-tud. Enam ei ole me geopoliitiliselt saar, mistäiesti omaette, vaid tükike mandrist. Atlan-di liidu riigid ja rahvad on ehk erinevad, kuidühiste väärtuste � rahu ja demokraatia �kaitsel mõeldakse meie õhust, maast ja veestkui ühistest. Eesti-visiidi ajal käesoleva aas-ta märtsis kinnitas ka NATO peasekretärJaap de Hoop Scheffer, et alates liitumis-hetkest ei ole enam tegu Balti õhuruumi, vaidNATO ühise õhuturbealaga. Sestap ei saaedaspidi enam rääkida eraldi Eesti kaitsestja NATO kaitsest, sest meie olemegi nüüdNATO. Meie kaitse on kogu alliansi süda-measi ja vastupidi.

Nagu iga riigi kaitsesüsteemi puhul, onka NATO kui ühendatud kaitsesüsteemi alg-eesmärgiks oma territooriumi kaitsmine.Kollektiivkaitse on Atlandi alliansi kesknepõhimõte ka praegu. Samas on julgeoleku-maastik NATO sünnikontekstiga võrreldesoluliselt muutunud ja alliansi missioon avar-dunud nii funktsionaalselt kui ka geograa-

filiselt. Põhja-Atlandi Liidu liikmena peab kaEesti hakkama enda vahetu julgeoleku ta-gamise kõrval mõistma turvalisust avara-malt.

Reservohvitseridel on Eesti ja NATO pa-rema koostöö tagamisel võimalik juba prae-gu aktiivselt kaasa lüüa. Võimalusi on mit-meid. Eesti pinnal viibides saavad reservoh-vitserid näidata üles oma aktiivsust Kaitse-liidus. Lisaks on kaitseministeeriumi algatu-sel ligi 70 Eestimaa kooli tunniplaanis sisseviidud riigikaitseõpetus, mille õpetamisel va-jatakse üle riigi pidevalt pädevaid külalis-lektorid ja eksperte. Reservohvitseridel on kavõimalus osaleda välismissioonidel ja andanii oluline panus koostöösse.

Koos sõpradega saavad eestlased tões-tada, et me ei ole lihtsalt üks unustatudrahvas Läänemere idakaldal, vaid me ta-hame mitte ainult kaitsta ennast, vaid aida-ta ka teisi, seistes ühtlasi väärtuste eest, misaitavad meie lapselastel inimesteks kasva-da. Väikese, kuid julge rahvana anname en-dast parima, et võitlus ebainimlikkuse, rõ-humise ja uut tüüpi julgeolekuohtude vas-tu maailmas oleks tulemuslik. Enesesisen-dus, et Eesti on väike ega tähenda midagi,

NATO toob kollektiivkaitse

MARGUSHANSON,kaitseminister

peaks meile lõpuks ometi piinlikuks muu-tuma.

Meie arusaam oma territooriumist laie-neb. Me ei taga julgeolekut pelgalt konk-reetse ohu korral rindele minnes, vaid kaaidates summutada meie lapsi mõjutavatkuritegevust neis maailma kaootilistes piir-kondades, mis võimaldavad näiteks narkoo-tikumide tootmise ja smugeldamise voha-mist. Meie arusaam julgeolekust peab tege-ma hüppe uuele tasemele.

19. veebruaril 2004 kogunes Eesti Reserv-ohvitseride Kogu kaitseministeeriumi saali2004. aasta üldkoosolekule, kus kinnitatiorganisatsiooni 2003. majandusaasta aru-anne ja 2004. kalendriaasta eelarve projekt.Kohal oli üle 60% EROK tegevliikmetest.

Külalistena osalesid üldkoosolekul kait-seminister Margus Hanson, kaitsejõududepeastaabi ülem kolonel Alar Laneman, ko-lonelleitnant Leo Kunnas ja Kaitseliidu Tal-linna maleva pealik major Mart Puusepp.

EROK juhatuse esimees leitnant HeinoPiirsalu esitas liikmetele ülevaate juhatuse

EROK 2004. aasta üldkoosolekANDRE LILLELEHT, kapten

2003. aasta tegevustest. Juhatus alustastööd uues koosseisus 17. veebruaril 2003.Töötas neli toimkonda ja aruandeperioodilpeeti 19 koosolekut.

Alates 1. maist 2003 moodustati Tallin-na, Pärnu, Tartu ja Välis-Eesti osakonnad.Jätkati traditsiooniliste ürituste läbiviimist jamilitaarvõistlustel osalemist. Esindati Eestireservohvitsere kõigil Liitlaste Reservohvitse-ride Ühingu (CIOR; Confédération Interalliéedes Officiers de Réserve) ametlikel kongressi-del ja seminaridel. Liitlaste Reservmeditsiini-ohvitseride Ühing CIOMR (Confédération

Interalliée des Officiers Médicaux de Réserve)võttis 2003. aasta suvel Eesti oma assotsiee-runud liikmeks. Alates juunikuust ilmub EROKinfoleht ajakirja Kaitse Kodu! vahelehena.Ümber korraldati EROK liikmete siselist. 13.märtsil 2003 kirjutati alla EROK ja Kaitselii-du koostööleping, mille alusel moodustatiesimene reservohvitseride rühm KaitsleiiduTallinna maleva juures. 19. veebruaril 2004oli EROK-l 136 tegevliiget.

Seejärel esitas üld- ja finantstoimkonnaesimees EROK 2003. aasta majandusaastaaruande, mis on auditeeritud vannutatud

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:1417

Tagavaravägiaudiitori poolt seisukohaga, et 31. detsemb-ri 2003. aasta seisuga koostatud EROK raa-matupidamise aastaaruanne kajastabEROK rahandusseisu olulises osas õigestija õiglaselt. Pärast aastaaruande kinnita-mist vaadati üle ja kinnitati ka 2004. aastaeelarveprojekt.

Jooksvate küsimuste all vaadeldi vaja-dust olla valmis muutma EROK põhikirjapärast Eesti saamist NATO täisliikmeks, mistoob endaga kaasa ka EROK vastuvõtmiseCIORi täisliikmeks. Leitnant Piirsalu tooni-tas, et organisatsioon peab minema muu-datustega kaasa. Seepärast moodustas ju-hatus eraldi töörühma EROK viie aasta aren-gustrateegia väljatöötamiseks. Kolonelleit-nant Leo Kunnas andis kiire ülevaate pla-

neeritud operatiivstruktuuride muutmistest.Leitnant Olavi Tammemäe kutsus reservoh-vitsere astuma Kaitseliitu.

Eesti Vabariigi kaitseminister MargusHanson tõi oma pöördumises esile 2004.aasta kui tähtsa ja suurte muudatustegaperioodi Eesti riigikaitse arengus. Oma koh-tumistel EROK juhatusega on kaitseminis-teerium soovitanud muuta organisatsioonitegevust tõhusamaks. Suuremat tähelepa-nu tuleks osutada riigikaitseõpetuse toeta-misele. Minister Hanson avaldas lootust, etEesti Reservohvitseride Kogu ja kaitseminis-teeriumi koostöö süveneb.

Kaitsejõudude peastaabi ülem kolonelAlar Laneman tänas kogu liikmeid senisekoostöö eest. Kolonel Laneman toonitas, et

reservohvitseri roll on ka NATO liikmesriigisoluline. NATO soovib julgeolekutagatisi jaseejuures mitte ainult sõjalisi, vaid ka väl-jaspool jõustruktuure toimivaid.

Peastaabi vaatenurgast tuleks reservoh-vitseride koondamisel ja väljaõppel veel paljuteha. Vabatahtlikele reservohvitseride kur-sustele (VROK) peavad EROK toel tulemaka jätkukursused. Loodavate sõjaaja struk-tuuridega on seotud kõik reservid. Olles tööltsiviilsfääris, teavad reservohvitserid täpse-malt, millised peaksid olema kohalikud rii-gikaitseplaanid.

EROK organisatsioonina kasvab ja ontekkinud vajadus tegevjuhi järele. Peastaa-bi ülem soovis edu ja tervist reservohvitseri-de töös ja tegemistes.

NATO liikmesmaade ja nendega assotsiee-runud riikide reservohvitseride (CIOR) iga-aastasel talvekonverentsil Brüsseli peama-jas viibis Eesti reservohvitseride kogust(EROKst) kolm ohvitseri. Leitnant Madis Pätsosales juriidilise komitee töös, leitnant JaanKirss reservmeditsiiniohvitseride organisat-siooni istungitel ja allakirjutanu poliitilisiotsuseid langetava täidesaatva kogu töös.

CIORi moderniseerimiskavaratifitseeritud

12.�14. veebruarini kestnud talvekonve-rentsi tähtsaimateks saavutusteks tuleb kind-lasti pidada 1998. aasta CIORi põhiseadu-se ja CIOR kodukorra kehtetuks tunnista-mist ning uue, 2004. aasta redaktsiooni vas-tuvõtmist ja kinnitamist.

Põhjusi selleks oli mitu: NATO liikmesrii-kide armeed on läbimas põhjalikku ümber-korralduste protsessi, NATO kui organisat-sioon valmistus uueks laienemiseks, 11. sep-tembri terrorisündmused on loonud uue geo-poliitilise stsenaariumi, Iraagi sõda on kuu-lutatud lõppenuks, kuid kriisikolded polekadunud ning elavjõud nii rahuvalve- kui kasõjalistel missioonidel vajavad rotatsioonikorras pidevat täiendamist.

Nendele muutustele reageerimaks kinni-taski CIOR moderniseerumise tähisena uuespõhiseaduses kümme eesmärki. Uus CIORikodukord kirjeldab ka liikmesmaade iga-aas-taste suurkogunemiste uut formaati: piira-takse kulusid, kuid parandatakse koolitusetaset (üleminek loengutelt seminaridele) jaühtlustatakse selle kättesaadavust liikmete-le, assotsieerunud liikmetele, külalistele, vaat-lejatele ja külalisdelegatsioonidele.

Reservohvitseride 2004. aasta talvekonverentsNATO Brüsseli peamajas

TIIT MEREN, leitnant, EROK delegatsiooni juht

CIORi kodukorra uus for-maat kehtestab viis avatud juur-depääsuga komiteed (Defence-Security, Civil-Military, PublicAffairs, Military Competition,Legal Committee), kus igal CIORiliikmesmaal on üks esindaja.Mitteavatud juurdepääsuga, s.ovalitavate kohtadega on samutiviis komiteed (Partnership-for-Peace, Language Academy, Win-ter-Seminar, Young Reserve Offi-cers Committee).

Rahvusvahelise teabe ja ko-gemuse suunamisega just rah-vuslikele reservohvitseride orga-nisatsioonidele (ROKdele) soo-vitakse indutseerida neis uusi arenguid, mil-le tulemusena saaksid eri maade parane-nud koolitustasemega reservohvitserid osa-leda NATO rahuvalve- ja sõjalistel missioo-nidel kriisikolletes või oleksid siseriiklikultadekvaatne kaader asendamaks rotatsioo-ni korras välismissioonile suundunud Dep-loyable Units�i jõudusid.

Esimene uuring täpsustamaks reservistidehulka NATO missioonidel

Nii kohtumisel meie diplomaatidega EestiVabariigi alalisest esindusest NATO juuresBrüsselis kui ka vestluses kaitseministeeriumiametnikega kodumaal tõusetub alati küsi-mus, kas Eesti reservohvitserid on kasutatavkontingent ja kuidas neid kaasata NATO ees-märkide lahendamisse.

Sama küsimust reservväelaste rolli koh-ta NATOs on esitanud oma korduvatel esi-nemistel ka kolonelleitnant Roy Thorvald-

sen SHAPE�i (Supreme Headquarters AlliedPowers Europe, Euroopa liitlasvägede kõrgempeakorter) poliitilise planeerimise osakon-nast. Seekord refereeris ta esimest statistilistuuringut täpsustamaks, kui paljude maadereserviste (vabatahtlike, eksregulaaride, aja-teenistusjärgsetena) on kaasatud käimasole-vatesse NATO operatsioonidesse.

Reservistide tegevuse innustamise jakoordineerimise seisukohast ning NATO-lenende rolli tõestamise vaatekohast peabSHAPE uuringut huvipakkuvaks. Lõplikudhõivearvud avaldatakse CIORi suvekongres-sil 31. juulil 2004 Wienis.

CIORi kodulehekülg nüüd NATOleheküljel

Pärast CIORi kodulehekülje blokeerumiston nüüdseks NATO abiga avatud uus kaits-tud turvalisusega CIORi kodulehekülg aad-ressil www.nato.int/cior.

EROK esindus CIORi talvekonverentsil.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:1418

1

Kaitseliidu märgid

Kaitseliidus tänapäeval kasutuselolevad teenete-, kuuluvus- ja

ametimärgid II

Kaitseliidu üksuste ja allüksuste märgid

Kaitseliidu malevad, malevkonnad, üksikud kompaniid, üksikrühmad jaüksikdivisjonid jõudsid oma mütsi-, õlaku- ja rinnamärkide loomise ja kin-nitamiseni pika aja jooksul kuni 1940. aastani. Mõnigi malev jõudis kasu-tusele võtta mitu mütsi- või õlakumärki.

Sõjaeelsed Kaitseliidu üksuste rinnamärgid täitsid nii malevlaste ühtekuu-luvuse ja teenistusvanuse näitamise kui ka teenetemärgi funktsiooni. Ük-suse rinnamärgi võis endale soetada iga kaitseliitlane, kui ta teatud ajajooksul, mis malevates oli erineva pikkusega, oli näidanud end kohuse-tundliku kaitseliitlasena.

Silmapaistvate teenete eest annetas Kaitseliit tublimatele kaitseliitlasteleKotkaristi ja Valgeristi teenetemärke.

Tänapäevased Kaitseliidu üksuste rinnamärgid täidavad enamasti teene-temärgi funktsiooni, neid antakse välja pikemaajalise vabatahtliku riigi-kaitselise töö eest malevas. Oma kaitseliitlikku kuuluvust saavad tänapäe-va kaitseliitlased nüüd rõhutada Kaitseliidu liikmemärgi või selle miniatuu-ri kandmisega. Praegu on oma teenetemärk kõigil malevatel ja paljudelmalevkondadel. Kuigi pikaajalise kohusetundliku teenistuse tunnustami-seks on tänapäeval loodud ka Kaitseliidu teenetemedal oma kolme klassija eriklassiga, annavad mõned malevad oma liikmetele ka kümneaastasekohusetundliku teenistuse märke.

16

Kaitseliidu märgid

Valik Kaitseliidus kasutusel olevaid teenete-, kuuluvus- jaametimärke kaitseliitlase tavavormi kuuel.

kaitse2004a2.p6528/04/2004, 12:10

19

2

Kaitseliidu märgid

Alutaguse malev

Kaitseliidu Alutaguse maleva teenetemärkAntakse eeskujuliku teenistuse eest Kaitseliidu Alutagusemalevas.Asutatud Alutaguse maleva juhatuse poolt 4. veebruaril1995.Kujundaja Viktor Roosipuu.Valmistaja ARS Juveel.Käesoleva ajani on välja antud 117 märki.

Kaitseliidu Alutaguse maleva eriteenete märkAnnetatakse suure panuse eest Kaitseliidu Alutagusemaleva töösse ja eeskujuliku teenistuse eest.Valmistatud 5. juulil 1935 Kaitseliidu ülema kinnitatudNarva maleva rinnamärgi järgi, kusjuures Narva vapp onasendatud Virumaa vapiga.Kasutusele võetud maleva juhatuse otsusega 11. oktoobril2001. Kinnitatud Kaitseliidu keskjuhatuse poolt26. oktoobril 2001.Valmistajad AS Herald, hiljem OÜ Roman Tavast.Käesoleva ajani on välja antud 49 märki.

Kaitseliidu Alutaguse maleva Narva malevkonnateeneteristAnnetatakse Kaitseliidu Alutaguse maleva Narva malevkon-na töös silma paistnud malevlastele.Valmistatud 29. novembril 1939 Kaitseliidu ülema kinnita-tud Narva maleva Narva malevkonna rinnamärgi järgi.Taastatud juhatuse otsusega 18. septembril 2002.Valmistaja OÜ Roman Tavast.Alates 2002. a välja antud 60 risti.

Kaitseliidu Alutaguse maleva tankitõrjekompaniirinnamärkAntud 2001. a Kaitseliidu Alautaguse maleva baasil läbiviidud reservõppekogunemisest osavõtjatele ja tankitõrje-kursuse läbinutele.Kohalike meistrite töö.Välja antud 103 märki.

15

Kaitseliidu märgid

Kaitseliidu Korrakaitse Keskusevalvetöötaja ametimärk

Graveerija Teet Fredrichson.Valmistaja AS Alas.Aastatel 1993�1995 valmistati 65 märki.

Kaitseliidu Eel-Erna märkEel-Erna osavõtja märgi valmistas Erna retkest osavõtjamärgi järgi OÜ Vesme pronksivärvilisena.Valmistatud 200 tk.

Kaitseliidu peastaabi valverühm

Rühma liikme ametimärkGraverija Teet Fredrichson.Valmistaja AS Alas.1993. aastal valmistati 20 märki.

kaits

e200

4a2.

p65

28/0

4/20

04, 1

2:11

20

3

Kaitseliidu märgid

Harju malevKaitseliidu Harju maleva teenetemärkAnnetatakse eeskujuliku teenistuse eest malevas.Valmistatud enne 1940. a kasutusel olnud ja 2. novembril1935 Kaitseliidu ülema kinnitatud Harju maleva rinnamärgijärgi.Graveerija Teet Fredrichson.Valmistajad AS Alas, hiljem OÜ Vesme.Alates 17. veebruarist 1993 kuni käesoleva ajani väljaantud 369 märki.

Märk �10 aastat Harju malevas�Annetatakse kaitseliitlastele vähemalt kümneaastaseeeskujuliku teenistuse eest Kaitseliidu Harju malevas.Valmistatud enne 1940. aastat kasutusel olnud märgi järgi.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Alates 23. veebruarist 2001 kuni käesoleva ajani on väljaantud 151 märki.

Kaitseliidu Harju maleva mütsimärkKinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 4. aprillil 1925.Uuesti kasutusele võetud 1993. a.Graveerija Harri Jõe.Valmistaja OÜ Vesme.

Kaitseliidu Harju maleva Keila malevkonna teenetemärk

Annetatakse Kaitseliidu Harju maleva Keilamalevkonna liikmetele vähemalt kolmeaastaseeeskujuliku teenistuse eest.Kinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 3. juunil 1938.Esimesed märgid anti välja 4. septembril 1938.Taastatud 1997.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Alates 1997. aastast kuni käesoleva ajani väljaantud 104 märki.Märgist on miniatuur tsiviilrõivastel kandmiseks.

Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkonnateenetemärkAnnetatakse Kaitseliidu Harju maleva Rävalamalevkonna liikmetele vähemalt kolmeaastaseeeskujuliku teenistuse eest.Kinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 1938. a.Esimesed rinnamärgid anti välja21. septembril 1938.Taastatud 1998. a.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Alates 1998. aastast välja antud 75 märki.Märgist on miniatuur tsiviilrõivastel kandmiseks.

14

Kaitseliidu märgid

Kaitseliidu Valgamaa maleva mütsimärkValmistatud 1995. aastal Kaitseliidu ülema poolt 24. juulil 1925kinnitatud mütsimärgi järgi.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Valmistatud 285 märki.

Kaitseliidu Valgamaa maleva õlakumärkValmistatud 1996. aastal Kaitseliidu ülema poolt20. veebruaril 1928 kinnitatud Kaitseliidu Valga malevaõlakumärgi järgi.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Valmistatud 44 märki.

Viru malev

Kaitseliidu Viru maleva teenetemärkAnnetatakse vähemalt kolmeaastase teenistuse eestKaitseliidu Viru malevas.Valmistatud Kaitseliidu ülema poolt 1935. aastal kinnitatudViru maleva kümneaastase teenistuse rinnamärgi järgi,jättes ära mõõga käepidemelt tähise X (kümnes).Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Alates 1997. aastast kuni käesoleva ajani välja antud 114märki.P.S. Märkide valmistamisel on aja jooksul kasutatud maakon-na vapi emailimisel vähemalt kolme tooni sinist emaili javapp ise on kas hõbetatud või kullatud.

Võru malev

Annetatakse vähemalt viieaastase teenistuse eestKaitseliidu Võru malevas.Asutatud Kaitseliidu Võru maleva juhatuse poolt1. aprillil 2004.Kujundaja Priit Herodes.Valmistaja AS Herald.Seni pole välja antud.

kaitse2004a2.p6528/04/2004, 12:11

21

4

Kaitseliidu märgid

Jõgeva malev

Kaitseliidu Jõgeva maleva teenetemärkAnnetatakse eeskujuliku osavõtu eest Kaitseliiduõppetööst ja tegevusest või kaitseliitlase andumuseja huvi eest Kaitseliidu ellu ja tegevusse.Asutatud Kaitseliidu Jõgeva maleva juhatuseotsusega 28. aprillil 1994 ja kinnitatud samal aastalKaitseliidu keskjuhatuse poolt.Kujundanud Jaan-August Viirand.Graveerija Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS HeraldSeni välja antud 104 märki.

Järva malev

Kaitseliidu Järva maleva teenetemärkAnnetatakse eriteenete ja kümneaastase eeskujulikuteenistuse eest Kaitseliidu Järva malevas.Valmistatud enne 1940. a kasutusel olnud KaitseliiduJärva maleva rinnamärgi järgi.Graveerija Teet Fredrichson, kes on käesoleval ajal kavalmistaja.Valmistas AS Alas.Alates 9. novembrist 1993 kuni käesoleva ajani väljaantud 94 märki.

Noorte Kotkaste Järva maleva rinnamärkAnnetatakse Noortele Kotkastele ja nende juhtidele, kes onvähemalt viis aastat aktiivselt tegutsenud.Kujundaja Taive Kuuse.Valmistaja OÜ Miniplast Plus.Asutatud Noorte Kotkaste Järva maleva juhatuse poolt2003. aastal.Seni välja antud üheksa märki.

Kaitseliidu Järva maleva mütsimärkKinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 29. augustil 1925.Taastatud 1992.Graveerija Teet Fredrichson, kes on käesoleval ajal ka valmistaja.Valmistas AS Alas.

13

Kaitseliidu märgid

Kaitseliidu Tartu maleva mütsimärkKaitseliidu Tartu maleval on kaks mütsimärki. Kahe mütsimärgiolemasolu on tingitud sellest, et algselt taastati nii Kaitseliidu Tartumalev kui ka Tartumaa malev, mis hiljem ühendati Kaitseliidu Tartumalevaks.Esimene on valmistatud Kaitseliidu ülema poolt 1934. aastal kinnita-tud Kaitseliidu Tartu maleva mütsimärgi järgi.Valmistaja OÜ Vesme.1994. aastal valmistatud 300 märki.Teine märk on valmistatud Kaitseliidu ülema poolt kinnitatud Kaitselii-du Tartumaa maleva mütsimärgi järgi.Valmistaja OÜ Vesme.1993. aastal on valmistatud 400 märki.

Valgamaa malev

Kaitseliidu Valgamaa maleva teenetemärgi I klassAntakse vähemalt 12-aastase eeskujulike teenistuse eestKaitseliidu Valgamaa malevas.Kinnitatud Kaitseliidu keskjuhatuse poolt 8. mail 2001.Kujundaja Jaan-August Viirand.Graveerija Olavi Saaremägi.Valmistaja AS Herald.Seni ei ole välja antud.

Kaitseliidu Valgamaa maleva teenetemärgi II klassAnnetatakse vähemalt seitsmeaastase eeskujuliku teenistu-se eest Kaitseliidu Valgamaa malevas.Kinnitatud Kaitseliidu keskjuhatuse poolt 8. mail 2001.Kujundaja Jaan-August Viirand.Graveerija Olavi Saaremägi.Valmistaja AS Herald.Käesoleva ajani on välja antud 29 märki.

Kaitseliidu Valgamaa maleva Valga malevkonnateenetemärkAnnetatakse vähemalt aastase eeskujuliku teenistuse eestKaitseliidu Valgamaa maleva Valga malevkonnas.Valmistatud enne 1940. aastat Kaitseliidu Valgamaamaleva Valga linna malevkonna rinnamärgi järgi.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Alates 1995. aastast käesoleva ajani välja antud 68märki.

kaits

e200

4a2.

p65

28/0

4/20

04, 1

2:11

22

5

Kaitseliidu märgid

Lääne malev

Kaitseliidu Lääne maleva teenetemärkAnnetatakse vähemalt viieaastase eeskujuliku teenistuse eestKaitseliidu Lääne malevas.Kinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 26. juulil 1937.Taastatud 1995. aastal.Graveerija Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Alates 1995. a välja antud 136 märki.

Kaitseliidu Lääne maleva Hiiu malevkonnateenetemärkAnnetatakse pikaajalise eeskujuliku teenistuse eestKaitseliidu Lääne maleva Hiiu malevkonnas.Asutatud Kaitseliidu Lääne maleva Hiiu malevkonnajuhatuse poolt 1994. a.Kujundaja Jaan-August Viirand.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Käesoleva ajani välja antud 30 märki.

Kaitseliidu Lääne maleva Hiiu malevkonnamerekompanii teenetemärkAnnetatakse pikaajalise eeskujuliku teenistuse eestKaitseliidu Lääne maleva Hiiu malevkonna merekompa-niis.Asutatud Kaitseliidu Lääne maleva Hiiu malevkonnajuhatuse poolt 1994. a.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Käesoleva ajani välja antud 30 märki.

Kaitseliidu Lääne maleva mütsimärkKinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 4. juulil 1925.Taastatud 1994. aastal.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.

12

Kaitseliidu märgid

Tartu malev

Kaitseliidu Tartu maleva teenetemärkAntakse vähemalt kolmeaastase eeskujuliku teenistuse eestKaitseliidu Tartu malevas.Valmistatud 1993. aastal 23. märtsil 1936 Kaitseliiduülema kinnitatud Tartumaa maleva rinnamärgi järgi.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Alates 1993. a kuni käesoleva ajani välja antud 156 märki.

Tartu maleva I malevkonna teenetemärkAntakse vähemalt kolmeaastase teenistuse eest Kaitselii-dus, millest vähemalt üks aasta on teenitud Tartu malevaI malevkonnas.Valmistatud 1998. aastal 5. oktoobril 1935 Kaitseliiduülema kinnitatud Kaitseliidu Tartu maleva VabadusristiVendade malevkonna rinnamärgi järgi. Tartu malevaI malevkond on Kaitseliidu ülema 2. märtsi 1995. akäskirjaga nr 41 tunnistatud Vabadusristi Vendade malev-konna õigusjärglaseks.Graveerija Heinar Ivanov.Valmistaja OÜ Vapp ja Märk.Alates 1998. aastast kuni käesoleva ajani välja antud 20 märki.�

Sõduriproovi märkKandmise õigus antakse vastava võistlusraja läbinutele.Pronksmärk � raja läbimine jao koosseisus.Hõbemärk � raja läbimine pooljao koosseisus.Kuldmärk � raja läbimine üksikvõistlejana.Kujundaja Kalev Konso.Valmistaja Tartu ARS.Alates 1994. aastast on antud välja paarsada pronksmärki, üleviiekümne hõbemärgi ja paarkümmend kuldmärki.

Kaitseliidu Tartu maleva rinnamärkKanda võivad Kaitseliidu Tartu maleva malevlased,kes ise endale märgi ostavad.Valmistatud Tartu maleva 10. aastapäeva märgi eeskujul.Graveerija Heinar Ivanov.Valmistaja OÜ Vapp ja Märk.Valmistatud kahes variandis: emailiga ja emailimata.Alates 1994. aastast kunikäesoleva ajani onemailita märkevälja antud 135,emailiga märke 10,kusjuures emailimatamärke on valmistatudnii hõbetatunakui ka pronksist.

kaitse2004a2.p6528/04/2004, 12:11

23

6

Kaitseliidu märgid

Põlva malev

Kaitseliidu Põlva maleva teenetemärgi I klassAnnetatakse vähemalt kümneaastase eeskujulikuteenistuse eest Kaitseliidu Põlva malevas.Kinnitatud Kaitseliidu keskjuhatuse poolt 21. märtsil2002.Kujundaja Jaan-August Viirand.Graveerija Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Senini pole välja antud.

Kaitseliidu Põlva maleva teenetemärgi II klassAnnetatakse vähemalt viieaastase eeskujuliku teenistu-se eest Kaitseliidu Põlva malevas.Kinnitatud Kaitseliidu keskjuhatuse poolt 21. märtsil2002.Kujundaja Jaan-August Viirand.Graveerijad Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Senini välja antud 14 märki.

Pärnumaa malev

Kaitseliidu Pärnumaa maleva teenetemärkAnnetatakse teenete eest Kaitseliidu Pärnumaa malevale.Kinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 12. mail 1939.Valmistaja OÜ Roman Tavast.Kasutusele võetud 2003. a.Seni välja antud kümme märki.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva õlakumärkValmistatud 1991. aastal 6. juuni 1935 kinnitatud KaitseliiduPärnumaa maleva õlakumärgi kilbi järgi.Valmistati umbes 200 märki.Kanti malevlaste poolt nii õlakul, rinnas kui ka mütsil.

11

Kaitseliidu märgid

Kaitseliidu Tallinna maleva staabikompaniiteenetemärkAnnetatakse vähemalt kolmeaastase eeskujuliku teenistu-se eest Kaitseliidu Tallinna maleva staabikompaniis.Asutatud Kaitseliidu Tallinna maleva juhatuse poolt2. märtsil 1999.Kujundaja Jaan-August Viirand.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Käesoleva ajani on välja antud 47 märki. Alates 1. jaanuarist2004 seoses kompanii likvideerimisega enam välja ei anta.

Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri teenetemärkAnnetatakse vähemalt kolmeaastase tegevuse eest Kaitselii-du Tallinna maleva orkestris.Kinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 22. jaanuaril 1935.Taastatud 2003. aastal.Valmistaja OÜ Roman Tavast.Käesoleva ajani välja antud 13 märki.

Kaitseliidu Tallinna maleva 10 aasta teenistuse märkAnnetatakse kõigile kaitseliitlastele, kes on teeninud kümme aastat Tallinnamalevas.Asutatud Kaitseliidu Tallinna maleva juhatuse poolt.Kujundaja Jaan-August Viirand.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Käesoleva ajani on välja antud neljas variandis: 1990.�2000. a � 51 märki,1991.�2001. a � 19 märki, 1992.�2002. a � 69 märki ja 1993.�2003. a � 52märki.

kaits

e200

4a2.

p65

28/0

4/20

04, 1

2:11

24

7

Kaitseliidu märgid

Rapla malev

Kaitseliidu Rapla maleva teenetemärgi I klassAnnetatakse vähemalt 15-aastase eeskujuliku teenistu-se või eriliste teenete eest Kaitseliidu Rapla malevale.Asutatud Kaitseliidu Rapla maleva juhatuse poolt19. augustil 1998.Kujundaja Tiina Kaffer.Graveerija Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Seni välja antud kaks märki.

Kaitseliidu Rapla maleva teenetemärgi II klassAnnetatakse vähemalt viieaastase eeskujulikuteenistuse eest Kaitseliidu Rapla malevas.Asutatud Kaitseliidu Rapla maleva juhatuse poolt19. augustil 1998.Kujundaja Tiina Kaffer.Graveerija Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Seni välja antud 69 märki.

Saaremaa malev

Kaitseliidu Saaremaa maleva rinnamärkAnnetatakse vähemalt viieaastase eeskujuliku teenistuseeest Kaitseliidu Saaremaa malevas.Kinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 11. mail 1935.Kujundaja P. Luttein.Taastatud 1997. aastal.Graveerija Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Seni välja antud 73 märki.

Kaitseliidu Saaremaa maleva mütsimärkValmistatud 1995. aastal 1925. aasta detsembris kinnitatudmütsimärgi järgi.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Valmistatud 200 märki.

Kaitseliidu Saaremaa maleva õlakumärkValmistatud 1996. aastal Kaitseliidu ülema 11. märtsil1935. aastal kinnitatud õlakumärgi järgi.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Valmistatud 100 märki.

10

Kaitseliidu märgid

Kaitseliidu Tallinna maleva Sadama malevkonna(alates 2004. a jaanuarist Meredivisjon) teenetemärkAnnetatakse vähemalt viieaastase eeskujuliku teenistuseeest Kaitseliidu Tallinna maleva Sadama malevkonnas(Meredivisjonis).Kinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 8. detsembril 1938.Taastatud 1997.Kujundaja J. Äärismaa.Graveerija Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Käesoleva ajani välja antud 35 märki.

Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonnateenetemärkAnnetatakse vähemalt viieaastase eeskujuliku teenistuseeest Kaitseliidus.Kinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 22. novembril 1933.Taastatud 2000. aastalValmistaja ARS Vasetööd.Käesoleva ajani välja antud 47 märki.Märgist on miniatuur tsiviilrõivastel kandmiseks.

Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonnaKotkamärkAnnetatakse vähemalt kümneaastase eeskujulikutegevuse eest Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevimalevkonnas või eriteenete eest.Kinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 12. novembril 1934.Taastatud 2004. aastal.Valmistaja OÜ Roman Tavast.Käesoleva ajani välja antud 22 märki.

Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna liikmemärkKinnitatud sama kujundusega märk, mis oli kasutusel spordiseltsilKalev.Taastatud 1996. aastal.Valmistaja OÜ Vesme.Valmistatud 200 tk.

Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonnateenetemärkAnnetatakse vähemalt kaheaastase eeskujuliku teenistuseeest Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonnas.Kinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 8. novembril 1934.Taastatud 1992. aastal.Valmistajad OÜ Vesme ja ARS Vasetööd.Välja antud 189 märki.

kaitse2004a2.p6528/04/2004, 12:11

25

8

Kaitseliidu märgid

Sakala malev

Kaitseliidu Sakala malevateenetemärkAnnetatakse Kaitseliidu Sakalamaleva malevlastele vähemaltviieaastase eeskujulikuteenistuse eest või aastaseteenistuse eest KaitseliiduSakala maleva pealikuametikohal.Kinnitatud Kaitseliidu ülemapoolt 3. aprillil 1937.Taastatud 1997. aastal.Kujundaja Gustav Mootse.Graveerija Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Käesoleva ajani välja antud 149 märki.Märki on välja antud kahes variandis. Ketigamärk pealikele, ketita märk malevlastele.

Tallinna malev

Kaitseliidu Tallinna maleva teenetemärkAnnetatakse vähemalt kolmeaastase eeskujulikuteenistuse eest Kaitseliidu Tallinna malevas.Kinnitatud Kaitseliidu keskjuhatuse poolt15. novembril 1994.Kujundaja Jaan-August Viirand.Graveerija Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Käesoleva ajani välja antud 146 märki.

Kaitseliidu Tallinna maleva mütsimärkValmistatud 1993. aastal Kaitseliidu ülema 4. aprillil1925 kinnitatud mütsimärgi järgi.Graveerija Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Valmistatud 1300 märki.

Kaitseliidu märgid

9

Kaitseliidu Tallinna maleva Lääne malevkonna teenetemärkAnnetatakse vähemalt kaheaastase eeskujuliku teenistu-se eest Kaitseliidu Tallinna maleva Lääne malevkonnas.Asutatud Kaitseliidu Tallinna maleva juhatuse otsusega5. novembril 1992.Kujundaja Jaan-August Viirand.Graveerija Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Käesoleva ajani välja antud 105 märki.Märgist on miniatuur tsiviilrõivastel kandmiseks.

Kaitseliidu Tallinna maleva Lõuna malevkonnateenetemärkAnnetatakse vähemalt kaheaastase eeskujuliku teenistu-se eest Kaitseliidu Tallinna maleva Lõuna malevkonnas.Kinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 6. oktoobril 1932.Taastatud 1992. aastal.Kujundaja Karl Jürgens.Graveerija Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Käesoleva ajani välja antud 51 märki.Märgist on miniatuur tsiviilrõivastelkandmiseks.

Kaitseliidu Tallinna maleva Ida malevkonnateenetemärkAnnetatakse vähemalt kaheaastase eeskujuliku teenistuseeest Kaitseliidu Tallinna maleva Ida malevkonnas.Kinnitatud Kaitseliidu ülema poolt 22. novembril 1933.Taastatud 1993. aastal.Graveerija Viktor Kuik.Valmistajad OÜ Vesme ja AS Herald.Käesoleva ajani välja antud 49 märki.Märgist on miniatuur tsiviilrõivastel kandmiseks.

Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja malevkonnateenetemärkAnnetatakse vähemalt kolmeaastase tulemuslikuteenistuse eest Kaitseliidu Tallinna maleva Põhjamalevkonnas.Asutatud Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja malevkonnajuhatuse otsusega 21. veebruaril 1933 ja kinnitatudKaitseliidu ülema poolt.Taastatud 2001.aastal.Graveerija Viktor Kuik.Valmistaja OÜ Vesme.Pärast taastamist on välja antud kaks märki, enne1940. aastat 453 märki.

kaits

e200

4a2.

p65

28/0

4/20

04, 1

2:12

26

Tagavaravägi

EROK Pärnu osakonnal on välja kujunenudstabiilne, aktiivsetest liikmetest koosnev juht-rühm. 2003. aastal korraldati Pärnus mit-mesuguseid üritusi ja võeti osa EROK ülerii-gilistest ettevõtmistest. Pärnus peeti ka mul-lused EROK suvepäevad.

Väga palju on Pärnu EROK saanud abiPärnu Üksik-jalaväepataljonilt ja kohalikultriigikaitseosakonnalt.

12.�14. novembrini 2003 külas SoomesTänu Pärnu Üksik-jalaväepataljonile ja

kohalikule riigikaitseosakonnale käisidEROK Pärnu osakonna aktiivsed liikmed 12.�14. novembrini 2003 külas Soome Vabariigireservohvitseridel. Külastati Hämenlinna lä-hedal asuvat tankibrigaadi, tankibrigaadiväljaõppekeskust, tankimuuseumi ja suur-tükimuuseumi, samuti Helsingis asuvat sõ-jamuuseumi. Süüdati mälestusküünlad Hel-singis asuva Eesti sõjameeste ausamba ja-lamil.

Külastus tipnes koostööleppe allkirjasta-misega Soome Vabariigi reservohvitseride or-ganisatsiooni juhatuse esimehe Matti Ankeloja Eesti Vabariigi EROK Pärnu osakonna ju-hatuse esimehe lipnik Jüri Kase poolt.

2004. aasta algus27. jaanuaril 2004 korraldas EROK Pär-

nu osakond korralise koosoleku. Koosole-kul tehti kokkuvõtteid eelmisest aastast,pandi paika 2004. aasta tegevussuunad jakoostati kalenderplaan üritustest, millelpeaksid osalema Pärnu osakonna liikmed.Otsustati korraldada EROK 2004. aasta su-

EROK Pärnu osakonna tegevusest 2003.�2004. aastalLEMBIT MIIL, nooremleitnant

vepäevad tavakohaselt jälle Pärnus. Anti üleSoome Vabariigist saadetud tunnistused,mis tõestasid, et Eesti reservohvitserid on vii-binud ühepäevastel kursustel Hämenlinnatankibrigaadi väljaõppekeskuses.

1. veebruaril 2004 avati Eesti sõjamees-te mälestuskirikus Toris Vabadussõja kan-gelase leitnant Julius Kuperjanovi pronks-büst. Avamisel osalesid EROK Pärnu osa-konna liikmed.

6. veebruaril külastasid Soome Vabarii-gi reservohvitserid EROK Pärnu osakonda.Peeti ühine koosolek ja meenutati Eesti re-servohvitseride külaskäiku Soome Vabarii-ki. Kalenderplaani võeti ühine laskevõistlus2004. aasta augustis Pärnus.

12. veebruaril 2004 osalesid EROK Pär-nu osakonna liikmed kindral Johan Laido-neri 120. sünniaastapäeva mälestusjuma-lateenistusel ja mälestusplaadi avamiselVabadusristi kavaleridele Eesti sõjameestemälestuskirikus Toris.

Mälestusjumalateenistusel teenisidpraost Andres Põder ja kaitseväe vanemkap-lan kapten Taavi Laanpere. Esines Kaitse-väe Orkester ja solistina Väino Puura. Esi-nes ka Eesti Sõjameeste Pärnu Ühendusemeeskoor.

Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva 24. veeb-ruaril 2004 tähistasid EROK Pärnu osakon-na liikmed pärgade asetamisega langenudsõjameestele Pärnus Alevi kalmistul. Eestisõjameeste mälestuskirikus Toris peeti mä-lestusjumalateenistus ja Vabadussõjas lan-genud sõjameeste mälestussamba jalamileToris asetati pärjad.

Märtsikuu tegemisedEROK Pärnu osakonna koosolekul 8.

märtsil tutvusime EROKi uute liikmete MartAlliku ja Teet Vaariga. Mart Allik andis üle-vaate EROK talvelaagrist. Arutuse all olid rii-gikaitseõpetuse olukord ja perspektiivid.Rääkisime suvelaagri korraldamisest 20.�21.augustil 2004 ning jooksvate küsimustenaarutasime kapten Jaan Krinali piduliku au-tasustamise korraldamisest, kuulasime EROKüldkoosolekust osavõtjate muljeid ja andsi-me EROK 2003. aasta laskevõistlustel edu-kalt esinenud liikmetele üle karikad.

Kohal viibisid Jüri Kask, Vello Järvesalu,Jaan Krinal, Sulev Saarna, Lembit Miil, VäinoMalm, Rein Künnap, Mart Alliku, RaimondLobjakas, Eduard Kakko ja Teet Vaar.

12. märtsil 2004 anti Pärnu raekoja saa-lis EROK Pärnu osakonna ühele aktiivsema-le liikmele kapten Jaan Krinalile üle Eestikaitseväe kõrgeim autasu � teenetemärk.Märgi andis üle EROK Pärnu osakonna ju-hatuse esimees lipnik Jüri Kask. Kohal viibi-sid Pärnu linnapea Väino Hallikmägi, Lää-ne riigikaitseosakonna ülem major KaupoKuningas ja Pärnu Üksik-jalaväepataljoniülem kapten Margus Rebane.

Pidulikul üritusel anti üle ka järgumär-gid EROK sügisestel laskevõistlustel edukaltesinenud EROK Pärnu osakonna liikmetele.II klassi laskuri märgi teenisid välja noo-remleitnant Sulev Saarna, leitnant Rein Kün-nap, lipnik Jüri Kask ja nooremleitnant Lem-bit Miil.

Pärast pidulikku osa toimus mõttevahe-tus Pärnu linnapea kabinetis.

EROK 2004. aasta talvelaagerKALEV MURU, leitnant, EROK 2004. aasta talvelaagri komandant

Tänavune EROK talvelaager korraldati 26.�29. veebruarini Haanjamaal Haanjamehetalus. Kohal oli tubli rühmajagu relvavendi,kuid neid oleks võinud olla veelgi enam.Võõrustasime ka külalisi � Soome, Taani jaLeedu reservohvitsere.

Haanjamehe talu on turismitaluna ülesehitatud Lõuna-Eesti talu skeemi järgi, kuskõige tähtsam on rehetare ja siis ümber suu-re õue asuvad aidad nii elamiseks kui kavarude hoidmiseks. Väga oluline on sellekõige kõrval loomulikult saun.

Meiegi peamine tegutsemiskoht oli suurtaastatud rehetuba, kus korraldasime semi-nare ja kus kaeti ka toidulaud. Seal asus kabaar. Ümber suure õue paiknesid ööbimi-

seks ja elamiseks kohandatud aidad. Kok-ku mahtunuks tubadesse elama 40 inimest,kuid oleks saanud kasutusele võtta ka lisa-kohti.

Sisukad tööpäevadEsimene päev oli saabumispäev. Vasta-

valt laagri kodukorra aluseks võetud teat-meraamatule �Ohvitser� (autor J. Sepp; Tal-linn: J. Pals 1933) nimetas Eesti Reservoh-vitseride Kogu talvelaagri ajaks, 26.�29.veebruarini 2004 Haanjamehe talu söögi-saali EROK ajutiseks kasiinoks, kus toimusohvitseride sisemise sideme tugevdamineühises ringis ohvitseride kasiino reeglite ko-haselt iga päev kuni kella 22.30ni. Talvelaagrist osavõtjad laskerajal...

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2627

Tagavaravägi

Eesti Reservohvitseride Kogu infolehtTagavaravägi ilmub ajakirja Kaitse Kodu!vahelehena.Toimetaja leitnant Lauri Kurvits([email protected], tel 508 6355)

EESTI RESERVOHVITSERIDE KOGUJUHATUSValitud EROK üldkoosolekul13. veebruaril 2003

Juhatuse esimeesleitnant Heino Piirsalu([email protected], tel 502 6797)

Juhatuse aseesimees, üld- ja finantstoimkon-na esimeesleitnant Andre Lilleleht([email protected], tel 501 6178)

Juhatuse liige, personali- ja väljaõppetoim-konna esimeesleitnant Olavi Tammemäe([email protected], tel 501 1675)

Juhatuse liige, personali- ja väljaõppetoim-konna liigeleitnant Raul Hindov([email protected], tel 693 5778)

Juhatuse liige, välistoimkonna esimeesleitnant Tiit Meren([email protected], tel 502 4084)

Juhatuse liige, teabe- ja tavanditoimkonnaesimeesleitnant Lauri Kurvits([email protected], tel 508 6355)

Uudisedn 20. veebruaril 2004 tähistas oma 5. aas-tapäeva Leedu Armee Reservistide Assotsiat-sioon (LAFRA). EROKd esindas pidustustelselle esimees leitnant Heino Piirsalu.n 2.�4. aprillini 2004 pidas oma iga kaheaasta tagant korraldatavat üldkoosolekutRootsi Reservohvitseride Liit. Koosolekulosales EROK esimees leitnant Heino Piirsa-lu.n 8. aprillil peeti Üksik-Vahipataljoni (ÜVP)Ohvitseride Kogu keegliturniir. Võistluselosalesid Kaitseliidu, ÜVP, Kalevi PataljoniOhvitseride Kogu (Kalevi POK), EROK võist-kond ja kaks ROK võistkonda. Võistkonnad

EROK uued liikmedJuhatuse koosolekul 9. veebruaril 2004

otsustati võtta EROK liikmeks:leitnant Tiit Ling,lipnik Kuido Külm,lipnik Erkki Jõeäär,lipnik Tarmo Vanamõisa,lipnik Danel Kolk.Juhatuse koosoolek 10. märtsil 2004

otsustati võtta EROK liikmekslipnik Kristjan Väärt.

Kaitseväe juhataja on oma 20. veebrua-ri 2004. aasta käskkirjaga nr 140 autasus-tanud järgmisi EROK liikmeskonda kuulu-vaid reservohvitsere:

Kaitseväe teenetemärkkapten Jaan Krinalleitnant Heino PiirsaluKaitseväe Eriteeneteristkapten Kaido Pihlakasnooremleitnant Ülo IsbergMälestusmedal �10 aastat taasta-

tud kaitseväge�leitnant Heiki ArikeLeedu Armee Reservistide Liit autasus-

tas 19. veebruaril 2004 oma Kuldmärgigaleitnant Heino Piirsalu.

loositi kahte kolmemeeskonalisse alagrup-pi. EROK võistkond võitis alagrupi võistlusetulemusega 217 punkti (kokku oli võistkon-nal 60 viset; keskmiselt 3,616 mahavisatudkurikat ühe viske kohta). Finaali jõudsid ÜVP,Kalevi POK, üks ROK ja EROK võistkond.Pingelises finaalis suutis EROK võistkondoma tulemust parandada ning 219 punkti(keskmiselt 3,65 mahavisatud kurikat viskekohta) andis tubli teise koha. Esikoha saa-vutas ÜVP võistkond, kes kogus 233 punkti.EROK hõbedasse võistkonda kuulusid TõnuVaher, Tiit Ling, Kardo Merivald, Erkki Jõe-äär, Indrek Reismann ja Imre Ojamaa.

AutasudJärgmisel päeval peeti samas saalis se-

minar, kus esmalt esines Tallinna vanempro-kurör Martin Hirvoja. Ta tutvustas riigikait-se, õiguskorra ja prokuratuuri seoseid, ja-gas hinnanguid kaitseväelase ja ohvitserivaatepunktist ning vastas arvukatele küsi-mustele.

Järgmine esineja oli kaitseminister Mar-gus Hanson, kes rääkis NATOga liitumisemõningatest üksikasjadest ja ühinemiseniviinud protsessist. Tema hinnangul võiks igalaastal olla välismissioonidel umbes 250Eesti sõjaväelast. Veel rääkis ta kollektiivsekaitse põhimõtetest NATO 5. artikli alusel.Küsimusele, kuidas lubatakse Eestisse vä-lisriigi üksusi, oli vastus, et sellise otsuseteeb vabariigi valitsus. Mõistagi vastas kait-seminister ka küsimustele, mis puudutasidEROK ja kaitseväe ning tsiviilelanikkonnasuhteid.

Seejärel esines Riigikogu riigikaitseko-misjoni esimees Sven Mikser. Tema ettekan-

Sõjaväeliste auastmete andmine19. veebruar 2004

Kaitseväe juhataja 6. veebruari 2004ettepaneku kohaselt on antud EROK liik-metele järgmised sõjaväelised auastmed:

kapten Andre Lilleleht,leitnant Andres Kutser,nooremleitnant Andre Hansaar

des kajastatudteemadering puu-dutas NATOga lii-tumisel tulevaidreforme, eriti riigi-kaitsealaseid. Tatõi välja huvita-vaid numbrilisivõrdlusi USA jaEesti riigikaitse-kulutuste osasning peatus reser-vil ja reservohvitse-ride tähtsusel, misoluliselt kasvab

pärast Eesti liitumist NATOga.Pärast õhtusööki tuli külla kapten Eero

Kinnunen, kes rääkis vahetuid Iraagi-mul-jeid, tutvustas seal teenivate Eesti meesteeluolu ja kirjeldas, kuidas suhtuvad nen-desse USA sõjaväelased, kes võtavad eest-lasi võrdsete partneritena kõigis toimingu-tes ja usaldavad neid igati.

Sportlik laupäevLaupäev kulus laskeharjutustele Nursi

lasketiirus. Lasime testharjutuse (150 m pi-kali (kolm lasku), 150 m põlvelt (kolm lasku)ja 50 m püsti (kolm lasku)) automaatrelvastAK-4.

Järgnes suusatamine Haanjamehe talulähedal vastavalt oma võimetele (1�4 ringi3,7 km pikkusel rajal).

Kõigile osalejatele meeldis Haanjamehetalu külalislahkus ja ümbritsev loodus, see-tõttu on kavas ka järgmine talvelaager kor-raldada samas paigas.

...ja õhtul EROK ajutises ohvitseride kasiinos.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2628

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


MäluMälu

Enn Tarto

änavu märtsis möödus 55 aastatokupantriigi Nõukogude Liidu1949. aasta 25. märtsil läbi viidud

suurküüditamisest. Sellekäigus saadetiEestist Siberisse umbes 20 000 inimest.Praegust rahvaarvu aluseks võttes jasuhtarve arvestades tähendaks see näi-teks USAs 6 miljonit inimest.

1949. aasta küüditamise ohviteksolid eelkõige lapsed, naised ja vanurid.1949. aasta suurküüditamine oli osaNSV Liidu eesti rahva vastu suunatudrahvusmõrva- ehk genotsiidipoliitikast.Märtsiküüditamise üheks eesmärgiks olika rahva hirmutamine, et viia Eestis läbisundkollektiviseerimine.

Väikerahva sõjakaotusedEesti Vabariik oli püüdnud 1930. aas-

tatel ajada rahvusvahelises ulatuses neut-raliteedipoliitikat, et vältida Eesti sattu-mist võimalikesse suurriikidevahelistes-se sõdadesse. Paraku okupeeris Nõuko-gude Liit Eesti Vabariigi 16.�17. juunil1940 ja annekteeris selle peagi. 1940.�1941. aasta Nõukogude Liidu terror olieelkõige terror tsiviilelanike vastu. Isegiendised sõjaväelased olid tsiviilisiku rol-lis, sest nad ei võidelnud, relv käes.

Okupantriik Nõukogude Liit kiskusEesti Vabariigi kodanikud ikkagi Teisemaailmasõtta.

Terrori ja selle tulemusena, et Eestikodanikud olid kistud Teise maailma-sõtta, hukkus umbes 100 000 Eesti Va-bariigi kodanikku. Kui see arv võtta näi-teks suhtarvuna tänapäeva Prantsus-maa elanikkonnast, see tähendaks 5,8miljonit hukkunut, USAs aga 30 miljo-nit, Hispaanias umbes 4 miljonit.

Punaterrori repressioonides sai kan-natada enam kui 270 000 inimest, 70 000olid sunnitud Eestist põgenema.

Saksa okupatsiooni ajal hukkus um-bes 8000 Eesti Vabariigi kodanikku, nen-dest tuhatkond juuti.

Iga inimelu on väär-tuslik ja püha. Mäles-tame ja leiname nii mi-nevikus kui ka täna-päeval hukkunuid.Teeme kõik endast ole-neva, et minevik ei kor-duks.

Tänavu märtsismöödus 60 aastat NSVLiidu lennuväe poolttoime pandud terrori-rünnakutest, mis olidsamuti suures osassuunatud tsiviilelani-ke vastu. Veel nüüdkipüüavad mõend naa-berriigi Venemaa po-liitikud väita, et Eestiastus 1940. aastal va-batahtlikult Nõukogu-de Liitu. Aga mikspommitas NõukogudeLiidu lennuvägi siis1944. aastal massili-selt Eesti linnu, kussaid kannatada eelkõi-ge tsiviilisikud? 6.märtsil 1944 pommita-ti Narvat, 7. märtsil Ta-pat, 9. märtsil Tallinnaja 26.�27. märtsil Tar-tut.

1944. aasta Tartu pommitamisevähetuntud tahk

Pärast Teist maailmasõda olen pal-jude inimeste käest kuulnud, et 1944. aas-ta kevadtalvel Tartul ja tartlastel osali-selt vedas, sest punakotkad pildusid pal-ju pomme väljapoole linna: ida pooleAnne luhale, kagu poole Ropka raudtee-jaama ümbruse põldudele ja põhja pooleNarva maanteeni jõudva Karusoo lõppuheinamaadele (enne Kilgi teeristi).

Tookord ja veel tänapäeval püüavadmõned ajalooseletajad väita, et need sõjaseisukohalt nõmedad pommitamised

olid tingitud punalendurite agarusest,rumalusest või laiskusest. Eks neid inim-likke omadusi ole ikka olnud ja saab ole-ma edaspidigi.

Hoopis teise tähenduse annab nen-de meie seisukohalt õnnelike mööda-pommitamiste puhul oletus, et Saksapool suutis 1944. aasta kevadtalvel Tar-tut ründma saadetud lennuväelased ek-siteele viia.

Olen sündinud septembris 1938. Tei-se maailmasõja algust okupeeritud Eestipinnal mäletan väga katkendlikult, aga1944. aastat mäletan juba üsna hästi.

NSV LIIDU TERRORIRÜNNAKUTEST TSIVIILISIKUTE VASTU

Tänapäeval kuuleme, loeme või näeme meediakanalites kurbi teateid maailma eri paikadest, etterrorirühmitused on rünnanud tsiviilisikuid. Lapsed, naised ja vanurid hukkuvad, saavad

haavata, paljud jäävad invaliidideks.

1944. a Tartus eksisteerinud transpordisõlmed (numbervalges ringis) ja kasutatud petuobjektid (number mustasringis): lennuväli ja libalennuväli (1), jõesadam ja liba-sadam (2) ning raudteejaam ja libaraudteejaam (3).

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2629

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Meie pere elas tookord Tartu vallasAovere külas. Tartust põhja poole suun-duva Narva maantee ääres enne Kilgiteeristi on Tartu poolt tulles paremat kättAovere küla kolm talu, vasakut kätt, s.tteisel pool maanteed olid heinamaad jasiis Karusoo lõpp. 1943/44. aasta talvelehitasid sakslased Käärdi ja Teiste-Käärdi maadele mingi �objekti�, rahva-keeli mingi �sakslaste jama�. Narvamaanteel käis väga tihe liiklus, aga ini-mesed ei saanud täpselt aru, mis �ob-jekt� see on. Lastele (külas oli kolm pois-si) öeldi, et seal on vist mingi sakslasteõhuvaatluspost, mis teenindab Tartu(sõjaväe)lennuvälja.

Punakotkad olid ennegi külainime-si pardarelvadest tulistanud ja sinna-kanti üksikuid pomme pildunud, agatõeliseks mölluks läks 1944. aasta 26.märtsi õhtul. Läksime kogu perega õueja siis keldrisse. Mehed läksid varstiuuesti õue. Hiilisin kaasa. Meie talustumbes 7 km kaugusel oleva Tartu pom-mitamine juba käis. Taevas olid �jõulu-kuused� (valgustusraketid), ristlesidhelgiheitjad, lendasid punased leekkuu-lid, kuulda oli mürinat ja mõningal mää-ral näha juba tulekahjude kuma.

Äkki visati meie küla kohale suurvalgusrakett, nn jõulukuusk. Õues oli niivalge, et oleks võinud lehte lugeda. Agakohe hakkasid umbes ühe kilomeetrikaugusel Karusoo otsas tööle õhutõrje-suurtükid, rahvapäraselt flakid (dieFlugabwehrkanone), mis lasid jõulukuu-sed puruks. Jälle oli pime, kui Tartu pom-mitamise kuma välja arvata. Aga peagihakkasid Karusoo otsa kukkuma pom-mid. Algul oli kuulda vilinat, siis saa-bus hetkeks vaikus, seejärel käis müra-kas. Aga varsti oli kuulda ainult ükstei-sele järgnevaid plahvatusi. Ema tormaskeldrist välja, võttis mul tutist kinni javiis keldrisse tagasi.

Nõukogude lennuvägi pommitas kajärgmisel ööl Karusoo otsas olevat �ob-jekti�, vähesel määral veel mõnel järg-nevalgi ööl. Siis, s.t aprilli lõpul ja maialguses oli vaikus majas.

Saime teada, et Aovere küla vastasoli sakslaste pettelennuväli. Elektrivoo-lu saadi autodega veetavatest sisepõle-mismootorite abil käivitatavatest gene-raatoritest. Maapinnal asuvate tuledeabil anti esimene pettesignaal. Ainultkolm pealt lahtistesse muldkindlustus-tesse paigutatud flakki ja kaks suureka-liibrilist kuulipildujakompleksi tulista-

OOTAMATUSOlavi Punga, lipnik

Ootamatus on sõjakunsti oluline osa. Ootamatuse saavutamiseks on läbi ajalookasutatud vastase segadusse viimist, ülekavaldamist ja ka otsest petmist. Eelkäi-jate kogemustele tuginedes on aegade jooksul lisatud üha uusi ja uusi võtteidvaenlase petmiseks või ülekavaldamiseks.

Ootamatusele ja selle saavutamisele on aegade jooksul suurt tähelepanu pööratud niiteoreetilistes töödes kui ka praktikas.

1920. aastatel tõid Vene sõjandusteoreetikud Esimeses maailmasõja ja Venemaa Ko-dusõja kogemustele tuginedes esile asjaolu, et üheks olulisimaks ootamatuse saavutamisevahendiks on operatiivne maskeering, mis peab olema aktiivne, loomulik, vaheldusrikas jakatkematu ning sisaldama varjatust, imitatsiooni, demonstratiivset tegevust ja desinfor-matsiooni.

Teise maailmasõja eelsed venelaste kogemused näitasid, et eesmärgipäraste toimin-gute läbiviimisega on võimalik vaenlase eest varjata operatsiooni mõtet, koondumispiir-konda, koosseisu, vägede valmidust ja võitlusvõimet. See kõik tagas aga ootamatuse sõja-tegevuse käigus ning suurendas loodavate grupeeringute püsivust.

Ootamatuse saavutamisel peetakse olulisimaks operatiivset maskeeringut.Esile on toodud nelja võimalust vaenlase eksiteele viimiseks:� objekti varjamine vaenlase luure eest;� objekti deformatsioon � välisilme muutmine;� imitatsioon;� desinformatsioon.Enesestmõistetavalt peab maskeering olema loomulik, pidev ja vaheldusrikas. Mõninga-

tes riikides on maskeering ja petmine ohvitserkonna väljaõppe läbivaks koostisosaks.

sid eelkõige valgustusrakette ega lasknudlennukeid liiga madalale. Kui esimesedpommid olid kukkunud, pandi heina-maal põlema hirmsat musta suitsu aja-vad tõrvamättad (s.t õhukestest puitlaas-tudest tõrvaga immutatud padjakesed).Segaduse suurendamiseks olevat pillu-tud veel väiksemaid suitsugranaate. Hei-namaal olid ka veel mõned autoakudegavalgustatud masinavrakid, mis õhustvaadatuna võisid näida lennukitena.

Pettelennuväljal töötasid ainult saks-lased. See kaotati, s.t viidi minema 1944.aasta mais. Nädal enne ärasõitu lastimeid, külapoisse, ka �lennuväljale�.Pommiauke oli heinamaal ja Karusoo ot-sas palju. Pärast lugesid kohalikud maa-omanikud-talumehed pommiaugud kok-ku � neid leiti 365. Miina Härma kol-hoos tegi seal hiljem põhjaliku maapa-randuse. Suured traktorid lükkasid kõiktasaseks. Teatavasti oli tegelik lennuvä-li Tartu linna ääres, mitte kaugel Jäneseja Puiestee tänavast.

Pettesadam oli Tartus ida pool Anneluhal. Sinna oli kogutud vanu laevavrak-ke. Valgustusega mängides viidi lendu-rid eksiteele ja pettesadamat pommitati.Ma käisin 1944. aasta suvel koos isaga

neid purukspommitatud vrakke vaata-mas. Kauaaegne Tartu Memento esimeesPaul Muuli juhtis korduvalt tähelepanupommikaukude suurele hulgale Anne lu-hal. Anne kanali kaevajad avastasid kakslõhkemata lennukipommi tulevase kana-li alal ja nende pommide kahjutuks tege-miseks kutsuti demineerijad.

Tartust kagusse jääva Ropka raud-teejaama lähistel põldudel olevat vana-dest vagunitest kombineeritud ja Tartu1944. aasta märtsipommitamise ajalpuruks pommitatud �raudteejaama� maise näinud pole, kuid sellest on mullerääkinud mitu inimest.

Jäägu sõjaajaloolaste uurida, kuidassõdivad pooled üksteist neil Eestile traa-gilistel päevadel täpselt üle kavaldasid.Igatahes kui need pommid, mida puna-kotkad heitsid 1944. aasta kevadtalvelAnne luhale, Karusoo otsa heinamaa-dele või Ropka jaama lähedastele põl-dudele, oleksid heidtetud Tartu linnale,oleksid Tartu purustused olnud veelgirängemad, kaotused tsiviilelanike hul-gas veelgi suuremad. n

Enn Tarto on vabadusvõitleja jaKaitseliidu auliige.

MäluMälu

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2630

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


ValmisolekValmisolek

Toivo Mäe, kapten

rvestades Kaitseliidu malevate jakaitsejõudude kasutuses olevatetranspordivahendite hooldamise

ja remondi eripära, algab Kaitseliidutranspordivahendite ülevaatus 24.mail Saaremaal ja lõpeb 18. juunil Kait-seliidu peastaabis, kusjuures sinnavõivad ülevaatusele tulla ka hilinejadvõi kordusülevaatusele määratud niiteistest malevatest kui ka riigikaitse-osakondadest.

Oleme tehnilist ülevaatust aasta-aas-talt karmistanud, kuid ikkagi tullakseveel mütsiga lööma või isegi raha pak-kuma. Seetõttu ongi paras aeg hoiatada� seekord jäävad vastutavad isikud sel-lise käitumise korral ilma nii transpor-divahendi tehnilisest passist kui ka re-gistreerimisnumbrist ja ilmselt tuleb Ees-ti kaitsejõudude sõidukijuhi tunnistusetagasisaamiseks ka uus eksam teha.

Äärmuslikke näiteidEelmise aasta tehnilise ülevaatuse

kokkuvõte pakub erinevaid äärmuslik-ke näiteid. Nii on meil kirjas kolm sõi-dukit, mille valdajad avaldasid sügavatja nördinud protesti, et ülevaatuskomis-jon ei lasknud neid suurte roosteplek-kidaga autosid läbi. Nende sõidukiteväljanägemine mõjus juba eemalt vaa-dates häbiplekina nii EKL numbrimär-gile kui ka tervele Kaitseliidule, mis kui-dagi ei tule organisatsiooni mainele ka-suks. Eneseõigustuseks viidatakse sel-lele, et malevad ei anna malevkondadeleautode remondiks raha. Aga sõita tahe-takse ikkagi.

Kaks nendest sõidukitest olid Harjumalevast, üks Kuusalust ja teine Saueltning üks Sakala malevast. Minu küsi-muse peale, et miks te nii roostes bussi-ga üldse ülevaatusele tulite, löödi RAFiuks nii suure hooga kinni, et pani lausaimestama, et selle vanakese bussi konst-ruktsioon üldse vastu pidas. Või oli seehoopiski rooste, mis sõidukit koos hoi-

KAITSELIIDU AUTOÜLEVAATUS LÄHENEB

dis? Peagi saame näha, milline on sellelaastal selle bussi olukord ja millisedbussijuhi liiklusalased teadmised.

Ülevaatusel kontrollime ka Eesti kait-sejõudude sõidukijuhi tunnistuste jasõidupäevikute olemasolu.

Eelmisel aastal hakkasid silma ka va-namoodsad tulekustutid, rääkimata aegu-nutest. Selliseid tulekustutusvahendeidette näitavaid sõidukite valdajaid saamekäsitleda isikutena, kes tahtlikult soovi-vad hävitada Kaitseliidu vara ja küllapme midagi välja mõtleme, et Kaitseliidukalleid autosid nende käest päästa.

Tuled korda!Igal aastal puutume ülevaatustel

kokku probleemsete esi- ja tagatulede-ga. Esitulede hädadega on juba aastaidkaitsejõududes kindlalt esirinnas ViruÜksik-jalaväepataljon, sest igal aastalkeeravad need nutikad sõdurpoisidomavoliliselt veoautode esilaternatessepirnid valesti, see tähendab alumisepoole üles. Jõudu tööle, Viru poisid!Vaenlast peab ju eksitama ja sellised tu-led paistavad hästi silma.

Kaitseliidus on eriti on probleemide-rohked vanad �igulid, sest nende taga-tulede pistikud ja kontaktid korrodeeru-vad kergesti. Selle häda vastu aitab aero-sool Contact Cleaner, mis kontakte pu-hastab. Iga asi ju vajab hooldamist jamäärimist.

Enam ei kavatse ma sõiduki valdajatungival nõudel (aga mul ju tuli põleb!)tõsta kätt silmade ette ja kummardadatagatulede juurde, et vaadata, kas pirnhõõgub või ei. Teadmiseks: seekord onmeil kaasas esitulede reguleerimisestend, millega on võimalik mõõta ka val-gustugevust luksides. Vaidluse korralmõõdame, kas laternast väljuv valgus-vihk vastab normidele või ei vasta, javastavalt sellele ka otsustame vea suu-ruse. Tagatuled peavad olema korras janähtavad � soovitan eelnevalt selgeksteha, kui kaugele peavad olema tagatu-led nähtavad.

Juhul, kui ülevaatuse lõppedes onaega ja leidub tahtjaid, võime ka sõidu-kite esitulesid reguleerida, sest regulee-rimisstend on ju kaasas.

Ülevaatus kui ellujäämiskursuseetapp

Eelmisel aastal oli probleeme katurvavöödega. Nii oli Järva maleva�iguli kasutaja omavoliliselt turva-vööd maha monteerinud, sõites ene-sestmõistetavalt ja täie teadmisega, etta on nii kõva kapten, kes ei karda sur-ma ega kuradit, rääkimata liikluspo-litseinikust. Sõiduk sai sõidukeelu,kuid kõva kapten ei hoolinud sellestja sõitis rahulikult mitu kuud ilma tur-vavööde ja ülevaatuseta, eirates ka sõi-dukile pandud sõidukeelu. Kui selli-sed üleastumised peaksid tänavu kor-duma, jääb see sõiduk ilma tehnilisestpassist ja EKL numbrist ning sellestteavitatakse maleva pealikut, kaitse-jõudude sõjaväepolitseid ja liiklusjä-relevalvet ning ilmselt võetakse tarvi-tusele muudki vajalikud meetmed.

Erilist tähelepanu soovitame enneülevaatust pühendada ka piduritelening lekkivatele pidurimansettidele,sest mullu oli selles vallas probleemeisegi iga päev Tallinna liikluses osale-vate sõidukitel. Lähtudes Tallinna liik-lusest on seal baseeruvate Kaitseliidusõidukite, kaasa arvatud Harju male-va sõidukid, ülevaatuskohaks määra-tud Tagalapataljonis asuv ülevaatus-punkt. Meeldetuletuseks tahan rõhu-tada veel kord, et ülevaatusel tuleb ettenäidata kõik Kaitseliidu malevate sõi-dukid.

Jõudu tööle, kaitseliitlased! Võtkesõidukite tehnilist ülevaatust mitte kuikaristust, vaid kui ellujäämiskursuseühte etappi, kus püüame aidata just teidellujäämisel üha karmistuvates liiklus-oludes. n

Toivo Mäe on Kaitseliidu peastaabipeamehaanik.

Eesti kaitsejõudude sõidukite registris arvele võetud transpordivahendite tehnilisedülevaatused toimuvad 2004. aastal eraldi Kaitseliidus ning kaitsejõudude väeosades ja asutustes.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2631

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Kodu kaitselKodu kaitsel

Orm Tammepuu

siteks pole malevate eelarves tule-ohutuse korraldamiseks sentigiraha ette nähtud, teiseks on nii mõ-

negi kaitseliitlase suhtumine tuleohutus-nõuetesse võrdlemisi üleolev. Ehkkikaitseministri 2002. a 4. jaanuari mää-ruse nr 1 kohaselt kuuluvad kõik Kait-seliidu hooned kord aastas inspekteeri-tavate objektide hulka, näib tuleohutus-järelevalve olevat Kaitseliidust kaugekaarega mööda käinud. Järgnevaltpüüan anda lühiülevaate valdkonnaolulisematest nõuetest ja mõningaidnäpunäiteid olukorra parandamiseks.

TuleohutusnõudedTuleohutusnõuded päästeseaduse

mõistes on tehnilised ja korralduslikudnõuded, mille eesmärk on tagada maaning selle juurde kuuluvate hoonete jarajatiste, tegevuse ja seadmete töö tule-ohutus, samuti nõuded tuletõrje- ja pääs-tevahenditele. Tuleohutuse üldnõuded,kütteseadmete puhastamise ja tuletöö-de tuleohutusnõuded, tuletõrje- ja pääs-tevahenditele esitatavad nõuded ningtuletõrje- ja päästevahendite nõuetelevastavuse tõendamise korra kehtestabsiseminister oma määrusega. Ehitamiseja remontimise juures tuleb arvestada kaehitusseadusest tulenevate ehitiste tule-ohutusnõuetega. Kaitsejõudude tule-ohutusnõuded kehtestatakse kaitsemi-nistri määrusega.

Kaitsejõududetuleohutusnõuded

Vastav kaitseministri määrus on väl-ja antud 10. jaanuaril 2000 ja selle järgirakendatakse kaitsejõududes pisukesteerisustega järgmisi tsiviilõigusakte:

1) tuleohutuse üldnõuded;2) nõuded esmastele tulekustutusva-

henditele ja nende vajadus;3) metsa ja muu taimestikuga kaetud

alade tuleohutusnõuded;

TULEOHUTUS KAITSELIIDUSTaasloodud Kaitseliit on arenenud tegusaks organisatsiooniks, kus pole enam kohta

ebameeldivail relvaintsidentidel, omavolil, korralagedusel. Ometi näib üks valdkond olevatohtlikult unarusse jäänud � see on tuleohutus.

4) tuletööde tuleohutusnõuded;5) nõuded tuleohutusmärkidele ja

nende vajadus;6) nõuded tuletõrjeveevarustuse sead-

metele;7) kütteseadmete puhastamise tule-

ohutusnõuded;8) nõuded turvavalgustussüsteemile;9) nõuded tulekahjusignalisatsiooni-

süsteemidele;10) nõuded automaatsetele tulekus-

tutus-, piksekaitse- ja suitsutõrjesüstee-midele.

Mainitud erisused on marginaalsedja muudavad loetletud tuleohutusnõu-deid pigem veelgi rangemaks. Seega keh-tivad kaitsejõududes täiel määral samadtuleohutusnõudmised kui mujalgi.

Tuleohutuse üldnõudedSiseministri määrus �Tuleohutuse

üldnõuded� on baasdokument, mis sä-testab üldised tuleohutuse korraldami-se, territooriumi, ehitiste ja seadmetekasutamise, tuletõrje veevõrgu ja tule-kahju korral tegutsemise nõuded. Vas-tavalt üldnõuete 4. paragrahvile peabobjekti valdaja kehtestama objektil üldi-se tuleohutusjuhendi, mis täpsustab tu-

leohutusnõudeidkonkreetse ehitisening selles toimuvategevuse või prot-sessi ja kasutatavaseadmestiku tule- japlahvatusohtlikku-se eripära arvesta-des. Üldine tuleohu-tusjuhend, mismäärab kindlakstuleohutuse tagami-se nõuded objektikohta tervikuna, si-saldab:

1) objekti tule-ja plahvatusohtlik-kuse üldiseloo-mustust;

2) nõudeid territooriumi, tuleohutus-kuja, ehitise ja tuletõrje veevõtukohajuurdesõidutee korrashoiu kohta;

3) nõudeid tuleohtliku tegevuse võiprotsessi teostamise, põlevmaterjalihoidmise ning tehnoloogiliste seadme-te ja ruumide põlevmaterjalist jäätmetestpuhastamise kohta;

4) nõudeid mootorsõidukite territoo-riumile lubamise, seal liiklemise ja par-kimise kohta;

5) suitsetamiskohale esitatavaidnõudeid ja suitsetamiskohti;

6) nõudeid side-, tuletõrje- ja pääste-vahendi ning tuletõrje veevarustussüs-teemi korrashoiu kohta;

7) töötajate kohustusi tulekahju tek-kimisel, tulekustutus- ja päästemeeskon-na väljakutsumisel, inimeste evakueeri-misel ning tuletõrje- ja päästevahenditekasutamisel, samuti sündmuskohal tu-lekustutus- ja päästemeeskonna juhigatehtava koostöö korda;

8) objekti allüksuste tuleohutuse eestvastutavaid isikuid või nende määrami-se korda.

Objektil, mille koosseisus on tule- japlahvatusohtliku tegevuse või protses-siga allüksus, võetakse üldise tuleohu-

See eakas nõukogude �tulekustuti� ei vasta tänapäevastelestandarditele, on bussi jaoks liiga väike ja arvatavasti eikustuta ka tuld. Halvim on see, et ta asub Kaitseliidu bussis.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2632

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Kodu kaitselKodu kaitseltusjuhendi koosseisu eraldi osana all-üksuse tuleohutusjuhend.

Hästi koostatud tuleohutusjuhend(id)on tuleohutuse ratsionaalse korraldusealus, millega määratakse tuleohutusre-�iim objekt(de)l. Asjalikud juhendid muu-davad lihtsaks ka seadusega nõutud uutetöötajate tuleohutusalase juhendamise.

Esmased tulekustutusvahendidEsmased tulekustutusvahendid, mil-

le all mõtleme eeskätt tulekustuteid, pea-vad olema kõigis hoonetes, sõidukitesja tuletöö kohtades � viimase all tulebmõista ka lõkketegemis- ja laskmispai-ku õppustel.

Tulekustutite hulk hoonetes sõltubnende kasutamise otstarbest. Õppe- jaspordihoonetes võib rehkendada ükstulekustuti 200 m2 kohta; staapides, töö-kodades ja ladudes üks tulekustuti150 m2 kohta; kütuse- ja laskemoona-hoidlates (plahvatusoht!) üks tulekus-tuti 50 m2 kohta, ent kõigil juhtudel peabolema vähemalt kaks kustutit igal kor-rusel. NB! Arvestuse aluseks on 6 kglaenguga pulberkustuti, selle asendami-seks muu kustutiga on omad reeglid.

Sõiduautodel võib olla 1 kg pulber-kustuti, kuid soovitatav on ikka 2 kg.Veokitel peab olema vähemalt 2 kg kus-tuti, ent see võiks Kaitseliidu tehnika ka-sutusotstarvet arvestades olla suurem.

Tulekustutid peavad vastama Eestistandarditele ja neil peab olema vasta-vussertifikaat. Eelistada tuleks suurekustutusvõimsusega, ventiili ja mano-meetriga metalltulekustuteid. Katselõke-tega testitud kustutusvõimsust näitabtähtede ja numbrite kombinatsioon kus-tuti sildi ülaosas. Näiteks 6 kg pulber-kustutil on Eestis lubatud miinimum21A113B; headel kustutitel 27A183B või34A233B.

Tulekustuteid peab regulaarselt (hoo-netes iga kahe aasta tagant, autodes igalaastal) kontrollima vastavussertifikaatiomav isik, kes allkirjastatud kleepsugakinnitab tulekustuti korrasolekut.

Kõige tähtsam on aga see, et tulekus-tutit osataks kasutada � selleks on tar-vis korraldada praktilisi õppusi.

Tuleohutus väliõppustelVäliõppustel tuleb tuleohtlikul ajal,

s.o lume sulamisest suurte sügisvihma-deni määrata tuleohutuse eest vastutavisik, juhendada osalejaid tuleohutus-nõuete osas ja tagada nende täitmine,

kindlustada esmaste tulekustutusva-hendite olemasolu ja tutvustada kustu-tusvõtteid � seda sõltumata sellest, kastehakse tuld või mitte. Nõuded on suhte-liselt elementaarsed: suitsetada võibainult selleks ettevalmistatud, mineraal-se pinnasega või märjas kohas, tuld tehavõib ainult selleks ettevalmistatud kohas,keelatud on rohke suitsu tekitamine ko-halikku häirekeskust eelnevalt informee-rimata. Laskmistel tuleb püssitorude eesteemaldada kuivanud oksad ja rohi, misvõivad süttida, samuti peab kaasas ole-ma vähemalt kaks 6 kg pulberkustutit.

Eriliselt ettevaatlik tuleb olla kaasas-kantavate ahjudega, millega on juba kor-duvalt olnud õnnetusi. Käepäraste va-henditega peab kindlustama põlevma-terjali piisava distantsi � vähemalt poolmeetrit � kuumadest pindadest. Esmasekustutusvahendina võiks telgis olla äm-ber veega: pulberkustuti kasutamine tel-gis saastab täielikult nii kogu varustusekui ka inimeste suud-silmad, raskenda-des telgist väljapääsu leidmist.

KokkuvõtteksKaitseliit arendab koostööd pääste-

struktuuridega. Korrastatakse doku-mentatsiooni, luuakse ühisüksusi, väl-jatöötamisel on päästealane kursus Kait-seliidu Kooli jaoks.

Sellel foonil oleks üsna kurb, kui Kait-seliit ise lihtsate tuleohutusnõuete eira-mise tõttu päästeasutustele tööd annaks.Sestap näib olevat ülim aeg pöörata se-nisest suuremat tähelepanu nii mate-riaalsetele kui ka korralduslikele abi-nõudele tulekahjude vältimiseks.

Kindlasti leidub kõigi malevate rida-des ka tuletõrjujaid ja päästespetsialis-te, kes aitaksid olukorda kaardistada,abinõusid kavandada, õppusi ja kooli-tust korraldada jne. Soovitavalt enne, kuimõni staap tuleroaks saab, angaaritäisvarustust maha põleb või laskemoona-ladu õhku lendab. n

Orm Tammepuu on tuletõrje- japäästeinsener ning Tallinna malevakaitseliitlane.

Mõni päev pärast iseseis-vuspäeva tuli teade Eestisuure sõbra, jalaväekind-ral Adolf Erik Ehrnroothilahkumisest. Ta oli justalustanud oma sajandateluaastat.

Kindral Ehrnrooth kuulussellesse Soome sõjameesteplejaadi, kelle teeneks võibpidada Soome riigi ja rahvasäilimist vabana aastaid kest-nud ränkades võitlustes idastründava hiigelriigi vastu. 1944. aastal Kar-jala kannasel ja Vuokse ääres peetud raske-tes kaitselahingutes olid Eesti vabatahtlikudsel ajal veel kolonelleitnandi auastmes Ehrn-roothi, s.t 7. rügemendi ja nn lahingugrupiEhrnrooth naabrid. Sealt pärineb austus jalugupidamine eesti relvavendade vastu, midakindral meile osutas oma pika elu lõpuni.

Kindral Ehrnrooth oli ka Soome Sõjave-teranide Eesti Ühenduse auliige. Vaatama-ta oma kõrgele eale ja sõjast põhjustatudinvaliidistumisele külastas ta oma eesti rel-vavendi kahel korral. Eesti Vabariigi presi-dent Lennart Meri on autasustanud kindra-li Ehrenroothi Eesti kõrgeima teenetemär-gi Maarjamaa Risti I klassiga.

SURI KINDRAL ADOLF ERIK EHRNROOTHKõrgete teenetemärkidega

on teda autasustanud ka Sak-samaa, Prantsusmaa, Taani jaRootsi. Kindral Ehrnrooth olika mitmete kõrgete Soometeenetemärkide kavaler,neist väärtuslikum on agaSoome Vabadusristi Manner-heimi Rüütlirist.

Kindral Ehrnrooth oli sel-le põlvkonna esindaja, kespidas oluliseks iga rahva,eriti aga väikerahva enese-

kaitsevõimet, lootmist kõigepealt iseenda-le. Need põhimõtted ja selle arusaamise ontema põlvkond andnud edasi Soome noor-soole. Sellele tuginedes ei tarvitse soomla-sed olla mures oma tuleviku parast.

Eestlased, kes nende meeste kõrval onvõidelnud, on saanud sealt kaasa arusaami-se sellest, mis teeb ühe rahva tugevaks. Ar-vatavasti on see arusaamine ja selle juurdu-mine ka Eestis kõige suurem väärtus, milleoleme Soomest kaasa toonud ja sellega ole-me avaldanud oma suurimat austust sõbra-le ja relvavennale kindral Adolf Erik Ehrn-roothile.

Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2633

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Noored KotkadNoored Kotkad

Merle Lember, staabiveebel

ihkel Kahju (15) on SaaremaalPanga külas sündinud noormees,kelle elutee vahepeal kaheksaks

aastaks Tallinna tõi. Kivilinn ja �pealin-na võlud� ei köitnud looduse keskel sir-gunud poissi ja 11-aastaselt, pidanud pi-kalt nõu vanematega, võttis Mihkel vastuotsuse pöörduda tagasi sünnikoju Saare-maale � maale, kus on metsad ja meri, sin-na, kus on tema juured.

Üsna varsti pärast Saaremaale ela-ma asumist astus Mihkel Kahju ka Kait-seliidu noorteorganisatsiooni NooredKotkad liikmeks. Eeskujuks oli sirguva-le mehele suuresti isa nooremleitnantMeelis Kahju, kes tegutses KaitseliiduSaaremaa malevas aktiivselt juba tollealguspäevist. Praegune Kaitseliidu Saa-remaa maleva relvur nooremleitnantKahju oli alguses ka Mihkli rühmaülem.

Mihkli sõnul oli tollal veel noorkotkas-te juhendajana tegutsenud isa poisile suu-reks innustajaks. �Et nägin isa tegemisi-toimetamisi kõrvalt, oli mul kibelus kaendal sellises organisatsioonis osaleda,�rääkis Mihkel. �Eks isa ikka õhutanudmind ka pisut.� Samuti olid 11-aastaselemehehakatisele suureks eeskujuks 16�17-aastased noormehed, kes juba mõndaaega Noorte Kotkaste ridadesse kuulusid.�Küllap huvitavad tegelikult ju kõiki pois-se sellised asjad, millega meie organisat-sioonis tegeldakse,� nimetab noormeesüht noorkotkaks hakkamise põhjust.

Kui soov Noorte Kotkastega ühine-da oli küps, käis 12-aastane Saaremaapoiss veidi üle poole aasta vanade olija-te tegevust kõrvalt jälgimas. 2000. aastajüriööl andsid kõik liikmekandidaadidKarujärve lähistel ööpimeduses, kusainsaks valguseks lõkketuli ja taevatä-hed, pühaliku vande, millega tõotati jakinnitati ausõnaga teha kõike, mis nen-de võimuses, et täita oma kohust isamaaees, aidata igal ajal oma ligimest, jäädaustavaks noorkotka seadustele ja talita-da nende järgi. �Olen alati valmis!�, kõ-lasid vande lõpusõnad.

�Kõige tugevam tunne pärast tõotuse-lehe kättesaamist oli uhkus enda üle,� rää-kis Mihkel. �Tol ajal oli see veel eriti suur.�

TULE JA UURI � SAAD TARGEMAKS

Miks käivad noored inimesed selli-ses militaarse auraga noorteorganisat-sioonis? �Kõige rohkem vist ikka huvistsõjaväeliste asjade vastu,� arvab Mih-kel. �Loomulikult on see osalt ka meele-lahutus, sest seal saab veeta aega koossõpradega. Meie koosolekutel saab tihtika nalja, nii et ega see igav ka ole.�

Ajateenistuses häbisse ei jääMihkel on veendunud, et poisid, kes

tulevikus kaitseväkke peavad minema,võiksid sellisesse organisatsiooni kuu-luda. �Saab ettekujutuse, mida ühes sõ-javäeosas tehakse. Ja tänu sellele on aja-teenistuses palju kergem.�

�Võid minna kaitseväkke ajateenistus-se palju rahulikuma südamega, oled juselleks paremini ette valmistatud,� nentisMihkel. �Paljud poisid kardavad ajatee-nistust, mina isiklikult suhtun sellesse kuiasjasse, mis tuleb läbi teha ja mis ei olemulle sugugi nii raske, sest ma ei pea sealasju algusest peale õppima hakkama, mulon eelteadmised juba olemas.�Peamisedoskused, mis noored mehed Noorte Kot-kaste organisatsiooni kuuludes saavad,on sõjaväelised: harjutatakse marssimistja rivikorda, õpitakse relvi tundma ja kä-sitsema, harjutatakse sõjaväetelkide üles-panekut, tutvutakse raadiotehnikaga.

Siiski ei saa mainimata jätta ka iga-päevaelus vaja minna võivaid oskusi,mida Noorte Kotkaste kooskäimisel har-jutatakse. Üheks niisuguseks on kind-lasti esmaabi, mille õppimiseks kuluta-takse üksjagu aega.

Laagrielu võludKõige toredamad üritused, mis Noor-

te Kotkaste tegevuse raames aset leiavad,on Mihkli arvates laagrid. Neist põnevai-maks nimetab ta sügisesel koolivaheajalMerisel läbi viidavat sügislaagrit, kus li-saks muudele laagritarkustele tuleb toimetulla ahjuga telgi ülespanemisega, seejä-rel raiuda ja saagida puid (seda loomuli-kult selleks lubatud kohtadest) ja pidadaöösel vahti, et ahi ohutult sooja annaks.�Sügislaagris ilma töö tegemiseta hakka-ma ei saa,� lisab noorkotkas Mihkel.

Kohta, kus laagrit pidada, lubavadmaaomanikud noorkotkastele lahkesti.Ka ei teki probleeme küttepuudega, sestmetsa all leidub piisavalt mahalange-nud või kuivanud puid. Seeläbi kujune-vad noorkotkaste sügislaagrid veidi kametsakorrastustalguteks.

Kolme sügislaagri päeva jooksul te-hakse mõndagi põnevat. Eriti kaasakis-kuvaks peavad laagrilised öist lipuvaras-tamismängu. Mängimiseks moodusta-

Saaremaa noorkotkas Mihkel Kahju leiab, et noorkotkana omandatud oskusi jakogemusi võib tal vaja minna edaspidi ajatenistuses või ka muudel elualadel.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2634

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Noored KotkadNoored Kotkadtakse kaks võistkonda, kaheks jagatakseka maa-ala, kus mäng aset leiab, ning loo-mulikult on mängus kaks lippu. Laagri-liste ülesandeks on saada oma valduses-se vastasvõistkonna lipp. Kui kellelgiõnnestub vastast oma maa-alal puudu-tada, peab vastane �võõrale maale� jää-ma. Mäng põhineb luuramis- ja varju-misoskuste kasutamisel. Võidab see, keson mängu lõppedes suutnud vaenlaselipu oma poolele toimetada.

Sügislaagrites korraldatakse ka mat-ku huvitavatesse paikadesse. Viimatimatkas Mihkel koos kaaslastega endis-te punkrite ja kahuripesade juurde.

Kui juba laagritest juttu, ei saa möö-da minna ka suvelaagritest, mida pee-takse viimasel ajal koos tüdrukutega jamis on Mihkli sõnul muutunud seetõttuvarasematest vähemtöiseks.

�Kui laagris on ainult poisid koos,on laagrid rohkem täis treeninguid, rel-vi ja õhtuseid-öiseid lipuvarastamis-mänge,� rääkis Mihkel. �Võib öelda, etlaagrielus koos tüdrukutega on õhusvähem militaarsushõngu.�

Raadioluuremäng autolaagrisKunagi autolaagris olles leiutas Mih-

kel koos poistega oma mängu. Mäng saialguse sellest, et kusagilt oli poiste kättesattunud kaks ühesageduslikku käsiraa-diojaama. Mängu käigus pidi üks võist-kond teise eest põgenema ja vastasteleraadiojaama kaudu valejuhtnööre edas-tama. Kui põgenikud leiti, hakkas asi toi-muma vastupidi. Eriti eredalt on Mihkli-le meelde jäänud olukord, kus tema võist-kond oli ühes vaatetornis, andes vägapalju valesid juhtnööre, mida vastasedparaku kõiki ka uskusid. See kestis niikaua, kuni vastased hargnesid ja üksneist nad vaatetornist üles leidis.

Autolaagri teeb poistele eriti põnevakssee, et kolme laagripäeva jooksul saab li-saks liiklusmärkide ja -eeskirjade tund-maõppimisele proovida ka autosõitu.

Kondiproov Mini-ErnalSelle aasta adrenaliinirohkeimaks

ürituseks arvab Mihkel juunis asetleid-va Mini-Erna, kus ta koos kolme sõbra-ga kavatseb osaleda. Kuigi see on Mihk-lile esimene Mini-Erna, teab ta, et võist-lusel läheb eriliselt vaja oskust varjatulttegutseda, peab suutma varjuda igasu-gu vaenlase ees, oskama luurata, kuidloomulikult läheb tarvis ka laskmis- jaesmaabi andmise oskust.

�Mini-Erna tahan läbi teha sellepä-rast, et on huvitav ja uhke midagi sellistproovida,� ütles Mihkel. �Juba sellestvõistluselt osavõtt on pool võitu.�

Mini-Ernal peavad võistlejad tinglikultvastase tagalas kahe päeva jooksul läbi-ma teekonna, mis võib kujuneda kuni 40kilomeetri pikkuseks (linnulennult on ret-ke kogupikkus 25 kilomeetrit). Retke väl-tel peab hoolikalt jälgima, et ei satutaksvastase kätte. Vahepeatustes tuleb täitaerinevaid ülesandeid, mille eest kogutak-se ka punkte. Kogu retke vältel tuleb hak-kama saada stardist kaasa võetud vahen-ditega ja ilma igasuguse kõrvalise abita.Mihkli sõnul vajab Mini-Ernal osalemiseeel eriliselt treenimist laskmine vahetultpärast jooksu, sest hingeldades lasta onhoopis raskem kui lihtsalt kohapealt.

Lisaks ootavad Saaremaa noorkot-kaid sel aastal ees traditsioonilised su-velaager, sügislaager ja jõulupidu. Kind-lasti korraldavad rühmad ka hulgaliseltväiksemaid üritusi.

Pühendumine ja enesekontrollNoorkotkaste argipäev ei erine tava-

kodaniku argipäevast pealtnäha mittemillegi poolest. Kui mitte arvestada seda,et sellesse noorteorganisatsiooni kuuluja-tel on tavanoortest märksa kõrgemalt are-nenud distsipliinitunnetus ja noorkotkapühalikku tõotust andes on nad lubanudolla valmis täitma oma kohust isamaa ees.

Kord nädalas, reedeti, kogunevadKuressaare rühma, kuhu ka Mihkel kuu-lub, noorkotkad Kaitseliidu staapi, et

pidada maha oma koosolekud ja harju-tused-õppused. Viimati kordasid Kures-saare rühma noorkotkad üle juba varemomandatud teadmised esmaabist ja si-detehnikast. Kevadel, ilmade soojenedessaab taas väljas, näiteks takistusrajaltreenima hakata.

Mihkli sõnul on koosolekud huvita-vad, vahel õpitakse esmaabi andmist, va-hel raadiotehnikat, vahel täpsuse pealelaskmist ja mõnikord tehakse rividrilli.Harilikult harjutatakse õpitu ka prakti-liselt läbi.

Noored nagu noored ikkaMihkli sõnul ei erine noorkotkad tä-

naval kuidagi teistest noortest.Noorkotkastel on välja töötatud omad

seadused, mille hulgast kolme olulisimat(noorkotkas on hoolas õppija, noorkotkason karske ja noorkotkas ei suitseta ega tar-bi narkootilisi aineid) peetakse raudseteksseadusteks. Ülejäänud seadused kätkevadendas üldinimlikke isikuomadusi, nagunoorkotkast võib usaldada, ta on abival-mis, armastab oma kodu ja on ustav isa-maale, on iga noorkotka sõber ning nõr-gema kaitsja, noorkotkas on viisakas jaõilis, kaitseb ja hoiab loodust, täidab kor-ralikult oma vanemate ja juhtide käske, onjulge, rõõmus ja naeratab raskustele.

Vahel tuleb ette ka hetki, mil ei jõuaneile kõikidele tingimustele täielikultvastata. Kes meist ikka jaksab alati ras-kustele naeratada. Kolm raudset seaduston aga kindlalt karmiks täitmiseks, nen-de vastu eksimise korral võib noorkot-

Noored Kotkad saavad oma Kaitseliidus õpitud teadmisi relvadest ja sõjaasjandu-sest lahtiste uste päevadel ka teistele edasi anda.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2835

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Noored KotkadNoored Kotkad

Saarlaseks olek ja meresõit on lahutamatud.

kast ähvardada isegi liikmestaatusestilmajäämine.

Mihkli sõbra Erki Elli sõnul vastabMihkel küll kindlalt noorkotkaste sea-dustes ettekirjutatud tingimustele. �Taon sõbralik, viisakas, rõõmsameelne,abivalmis ja sihikindel,� räägib Erki.�Kui oleks vaja luurele minna, läheksinMihkliga julgesti. Ta on kogenud noor-kotkas ja ka füüsiliselt heas vormis.Tema peale saab alati loota.�

Mihkel on kuulunud Kaitseliidunoorteorganisatsiooni Noored Kotkadjuba neli aastat. Oma eakaaslastele, kessellesse organisatsiooni veel ei kuulu,soovitab Mihkel: �Kui on huvi sõjaväe-lise tegevuse vastu või kartus sõjaväe ees,tule ja uuri asja. Saad targemaks!�

Kunagi oli Mihklil kindel soov käiaisa jälgedes ja asuda täiskasvanunamaitsma kaitseväelase leiba. Praeguseksaga suunduvad tema tulevikuplaanidveidi rohkem infotehnoloogia poole. n

Alar Linnaste, Elve Luik,Katrin Luik

uulnud Sakala maleva talvitamis-õppustest, palus ViljandimaaPaistu vald nooremleitnant Ma-

rek Susil ja lipnik Lauri Nälgil korral-dada valla peredele talvises metsas toi-metulekuõppus.

Jaanuarikuu nädalavahetusel osalesi-me Metsarõõmu talu metsas pereüritusel�Isad ja pojad üheskoos�, millest võttis osaüpris palju poisse, mitmed tublisid isasid,aga ka tüdrukuid ja emasid. Kõikide osa-lejate soov oli end proovile panna, kuidasööpäev talvises metsas toime tulla.

Õppisime ehitama mitmesuguseidonne. Õpetati, mida on oluline teada, kuimetsa ära eksid, kuidas ulualust valmis-tada, millises suunas ja kuhu onn ehita-da, kuidas teha magamisaset nii, et olekssoojem. Jälgisime ka, et metsas tegutse-misel hoiataks loodust ja omaniku met-sa, milliseid puid on otstarbekas kütteksvõtta jne. Õppisime ka plekkpurgist õli-lampi ja vilet valmistama.

Juhendajad olid teinud mitu päevaettevalmistustöid. Metsa oli ehitatud lõk-

ISAD JA POJAD ÖÖPÄEV TALVISES METSAS

keasemega magamisonn. Lõkkease olirajatud arvestusega, et see soojendaksmagajaid, aga oleks samas ohutu. Töö-riistad olid paigutatud korralikult loo-duslikule riiulile ja ka meie õppisime, etalati peab valitsema kord, et miski lum-me ära ei kaoks.

Ööpäev läbi andis sooja lõke, millelemad tütardega valmistasid kaasavõe-

tud toiduainetest süüa. Kunalumi oli maas, siis metsaandeei leidunud, küll aga rääkisidmeie juhendajad sellestki, kui-das ellu jääda siis, kui pead toi-me tulema looduse meelevallasilma puljongikuubikute jamuude toiduvarudeta ning kui-das varuda ja filtreerida vett.

Õhtul oli külaliseks loodu-searmastaja ja jahimees JaakPõldma, kes rääkis loomadest,eriti karudest huvitavaid jutte.

Öö möödus suures telgis,kus valvekorras olijad hoolitse-sid kordamööda sooja eest. Eri-ti vaprad olid isad Siim ja Ju-han, kes ööbisid koos poegade-ga enda tehtud püstkojas ja olidhommikul täie tervise juures.

Öine tuisk katkestas plaa-nid õppida tundma kompassi ja loodu-se järgi orienteerumist.

Metsarõõmu kohvikus sooja tee tagategime kokkuvõtte ja täitsime tagasisi-delehed. Meil oli huvitav koos olla ningkui Lauri Nälk ja Marek Susi saavadmahti, tahaksime suvel õppida koos isa-de ja emadega uusi tarkusi. n

Lipnik Lauri Nälk selgitab lõkke soojuspeegeldivajadust.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2836

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


SõjaväesportSõjaväesport

Raul Hindov, leitnant

seseisvusapäevale pühendatud õppuse korraldasid Kait-seliidu Tallinna ja Harju maleva ning Üksik-Vahipataljo-ni reservohvitserid. Õppuse ala hõlmas Võru, Haanja ja

Rõuge valla territooriumi.Õppuse eesmärk oli kaugluurepatrullide tegevuse harju-

tamine, sõdurioskuste õppimine, raadioside loomine ja kasu-tamine, Eesti lumeilvese kvalifikatsiooninormi täitmine.

StsenaariumViieliikmeline kaugluuregrupp sooritab dessandi sügavale

vaenlase tagalasse ja ehitab sobivasse kohta Vällämäe piir-konnas maskeeritud baaslaagri. Pärast laagri valmimist taan-duvad nimetatud grupist kolm liiget rühma kohtumispaikaMeegomäel, kuhu on kogunenud ülejäänud rühmaliikmed.Kogu rühm sooritab rännakmarsi baaslaagrisse (rebasesaba-ga) ning lumeilvese testi (päikese tõusu ja loojangu vaheliselajal tuleb vallutada 20 Eesti kõrgeimat mäetippu).

Pärast seda on kavas raadioside ja mälumängu kompleks-võistlus jagude vahel. Sellele järgneb eksfiltreerumine vaenla-se alalt koos kogu varustusega (incl. telgid ja ahjud) ja õppuselõpus isiklik hügieen saunas. Võistluse lõpetab autasustami-ne. Lumeilvesed saavad vastava diplomi, raadioside- ja mä-lumängu kompleksvõistluse parimatele on auhinnad.

INDEPENDENCE DAY 2004 (ID04)20.�22. veebruarini 2004 peeti kaugluurepatrullide rännaku ja sõdurioskuste kompleksõppus ID04(Indepencence Day 2004 � Iseseisvuspäev 2004), millel osales 25 patrullvõistlusteks valmistuvat

meest ja naist (viimaseid üheksa).

Võistlusega olid seotud instruktorid-jaoülemad lipnikTanel Järvet, nooremleitnant Kaido Ruul ja lipnik Tiit Riisalo.

Tegevuse kronoloogia20. veebruarKl 9 � eelrühm lahkub Tallinnast.Kl 12 � eelrühm saabub Meegomäele.Kl 13 � telkide ja ahjude püstitamine ja maskeerimine baas-

laagris.Kl 17 � lahkub rühm Tallinnast.Kl 20 � rühma kogunemine Meegomäel, varustuse kont-

roll, rühma rännakukäsk.Kl 21.20�03.00 (21. veebruar) � rännak suuskadel jagude

kaupa baaslaagrisse (1. jao rännak Melsomäe, Vadsa, Soemõtsakaudu, ca 15 km; 2. jao rännak Meeliku, Tulbasuu kaudu, ca 12km; 3. jao rännak Kusma, Arossa, Rasva, Jaanimäe kaudu, ca18 km); rännakul tuli läbida ka kontrollpunktid.

21. veebruarKl 3�4 � soe toit.Kl 4�7 � puhkus ja valveteenistus.Kl 7�9 � isiklik hügieen ja soe toit, valmistumine missioo-

nideks.Kl 9�17 � lumeilveste test (12 rühma liiget sooritas testi

kuldmärgi tasemel, s.t vallutati 20 tippu, ja 10 rühma liigethõbemärgi tasemel, s.t vallutati 15 tippu).

Kaugluurepatrullide rännaku- ja sõdurioskuste komp-leksõppus ID04 tõi kokku 25 erineva taustaga meest-naist, kes tahtsid sooritada lumeilvese testi ningsüvendada oma teadmisi kaugluurepatrulli tegevusest.

FOTO: Raul Hindov

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2837

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Kl 17�19 � soe toit.Kl 19�23 � raadioside ja Eesti iseseisvumise teemalise mä-

lumängu kompleksvõistlus (võitis 1. jagu lipnik Tanel Järvetijuhtimisel).

Kl 23 � puhkus ja valveteenistus.22. veebruarKl 7�9 � isiklik hügieen ja soe toit, valmistumine koormus-

rännakuks.Kl 9.30�12:30 � rühmarännak suuskadel Meegomäele (ca

11 km).Kl 13�16 � saun.Kl 20 � saabumine Tallinna.

Võistlus karastabRühma liikmete ettevalmistustase oli üsna erinev, aga kõik

olid valmis andma endast parima ja tänu tugevale kokkukuu-luvustundele suudeti kõik ülesanded ja õppuse eesmärgidtäita.

Öised jaorännakud panid proovile nii jaoülemad kui kaisikkoosseisu. Tuli ette nii orienteerumisvigu kui ka suusa-klambrite purunemisi, mille tulemuseks oli kavandatust (ööselkell 1) hilisem baaslaagrisse jõudmine (kell 3). Vähesest une-ajast hoolimata asusid peaaegu kõik lumeilvese testi starti. 12rühma liiget, kes sooritasid testi kuldmärgile, vallutasid 20Eesti kõige kõrgeimat tippu järgmises järjekorras (mäe nimejärel järjekorra number kõrguse järgi ja kõrgus):

1. Kaldõmägi 16.�17. 280,7 m2. Papisöödü mägi 7. 288,2 m3. Mustikmäe lõunaosa 13. 283,8 m4. Mustikmägi 9. 286,2 m5. Kulliperä mägi 14. 281,5 m6. Suur Munamägi 1. 318,1 m7. Lukumägi 16.-17. 280,7 m8. Haragamägi 6. 288,6 m9. Tsälbämägi 4. 292,6 m10. Olgluiõmägi 18. 280,1 m11. Vänni Korgõmägi 10. 285,3 m12. Plaani Jaanimägi 15. 280,9 m13. Tõudrõmägi 11. 285,1 m14. Viinamägi 19. 279,6 m15. Kerekunnu mägi 3. 295,8 m16. Kivestmägi 8. 288,1 m17. Rohtõsuu mägi 5. 289,1 m18. Iisraelimägi 12. 284,2 m19. Tsärdsomägi 20. 278,4 m20. Vällamägi 2. 303,9 mKokku läbiti kaheksa tunniga ca 24 km, millele lisaks mui-

dugi vertikaalsed tõusud.Raadioside- ja mälumängu kompleksvõistlus jagude va-

hel toimus jaamadega Icom 2m. Kohtunik luges eetrisse valik-vastustega küsimusi Eesti iseseisvumise ja riikluse teemadel,vastata tuli samuti raadio teel.

Meegomäele taanduti rühmarännakuna. Rühm püsis kogurännaku koos ja hoidis väga head tempot. Kuigi rühma puhulon juba tegemist üsna pika ketiga, tundus, nagu polekski ol-nud ühtegi nõrgemat lüli.

Tõenäoliselt õnnestus kõigil osalenutel nihutada oma või-mekuste piire ja arendada treenitust suvisteks patrullvõist-lusteks valmistumisel. n

Lumeilvese kuldtasemesooritajad pidid ühepäeva jooksul jõudma20 Eesti kõrgeima mäe

otsa, hõbetaseme sooritajad15 ja pronkstasemesooritajad 10 mäe otsa.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2838

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


EriüksusedEriüksused

Heikki Kirotar

simesed politseinikud asusid vast-loodud üksuses tööle juba 2002.aastal � 18. märtsil suundusid 20

esimest, meedias kiiresti märulipolitsei-nikeks ristitud korrakaitsepolitseinikkupatrullima Tallinna kesklinna tänava-tele. Mõne kuuga komplekteeriti üksustäielikult. Korrakaitseosakonna politsei-ametnikud on osalenud eriõppustelning täitnud mitmesuguseid korrakait-seülesandeid suurüritustel ja välisesin-dajate ametlikel visiitidel.

Üksuse loomisel oli oluliseks põhju-seks ka vajadus luua politseis operatiiv-reserv. Eesti liitumisel Euroopa Liidu jaNATOga jõuavad paratamatult ka meilerahvusvahelisel tasandil levinud poliiti-liste eesmärkide kuulutamiseks korralda-

LAAMENDAJATE HIRMSiseministri määrusega loodi alates 1. märtsist 2002 julgestuspolitsei (jupo) koosseisus

korrakaitseosakond ja selle osana kiirreageerimistalitus, mille põhiülesandeks onpolitseiprefektuuride abistamine avaliku korra kaitsel, turvalisuse tagamine suurüritustel,

osalemine eriettevalmistust nõudvatel politseioperatsioonidel, avaliku korra tagamine eriolukorrasja erakorralise seisukorra tingimustes ning patrullimine kuritegevusriskiga piirkondades.

tavad massirahutused. Tavalisel politsei-patrullil puudub väljaõpe ja varustusselliste eriolukordade lahendamiseks.

Politseikoerad abiks2002. aasta oktoobrist on üksuse ka-

sutada vastrenoveeritud ruumid Sisekait-seakadeemia territooriumil TallinnasKosel. Sama aasta maikuust kuulub kor-rakaitseosakonna koosseisu ka kohtu-ekspertiisi- ja kriminalistikakeskusest ületoodud politseikoerte treeningukeskus,uue struktuuri järgi kriminaalkünoloogiatalitus. Talituse ülesandeks on politsei-koerte alg- ja eridressuuri ning politsei-koerajuhtide väljaõppe korraldamine,samuti kogu politseikoertega tehtava töökoordineerimine Eestis.

Koerateenistuse ületoomisega kaas-nenud seniste töötajate lahkumisest tin-

gitud madalseisust väljatoomiseks komp-lekteeriti keskus lühikese ajaga uue, asja-tundliku personaliga, käivitati regulaar-ne teenistuskoerte ja koerajuhtide välja-õpe. Aasta jooksul soetati juurde 12 tee-nistuskoera (kaheksa neist rakendati töö-le nn märulipolitseis). Töötati välja ja esi-tati politsei juhtkonnale koerateenistuselähiaastate arengukava. Tuginedes Eestipolitsei prioriteetidele on politseikoertetreeningukeskuse üheks eesmärgiks kas-vatada igale politseiprefektuurile vähe-malt üks hea väljaõppega narkokoer.

Miks märulipolitsei?Tavakodanikele hakkavad kiirreagee-

rijad kõige sagedamini silma siis, kui nadTallinna kesklinnas jalgsi patrullivad.Vahel on neid näha ka teistel tähtsama-tel üritustel, näiteks on nad julgestanud

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

FOTO: Egert Kamenik

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2839

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


EriüksusedEriüksusednii suusamaratoni kui ka Venemaa pat-riarhi Aleksius II visiiti. Tihedalt koos-tööd tehakse ka julgestuspolitsei korra-kaitseosakonna liiklusjärelevalve tali-tusega.

Jupo kiirreageerimistalituse mehed eiarmasta, kui neid eriüksuseks või mä-rulipolitseiks nimetatakse. Enda arvateson nad tavalised korrakaitsepolitseini-kud, sest põhiliselt tegeldakse ju jalgsipatrullimisega Tallinna kesklinns. Li-saks tegeleb nende allüksus suurüritus-te julgestamisega, nad on turvanud näi-teks jalgpallivõistlustel ja kontsertidel.

Kiirreageerijad osalevad ka kõrgeteväliskülaliste turvamisel. Näiteks Vene-maa patriarhi Aleksius II külaskäik tä-hendas neile pikki tööpäevi. Tänavu onvähendatud ka jalgsipatrullide mahtu, eteriüksus saaks rohkem tegelda erialaseväljaõppega.

Nimetus märulipolitsei on ka sisuli-selt vale. See viitab ju otseselt sellele, nagutegeleksid politseinikud massiliste kor-rarikkumiste korraldamise või rahutus-te õhutamisega. Tegelikult on nendeülesanne risti vastupidine. Oma kohal-olekuga peavad nad korrarikkumisi en-netama, või kui see ei õnnestu, siis kiires-ti vaigistama. Tavaliselt piisab juba ük-suse kohalolust, et võimalikke tulipäidjahutada. Õigem oleks nimetada neidhoopis summutuspolitseiks või vaigis-tuspolitseiks. Kuid ajakirjandusest algu-se saanud märulipolitsei on tänaseksjuba nii juurdunud määratlus, et sellestpole võimalik kiiresti vabaneda. Üksuseametlik nimi on aga liiga pikk, et sedaigapäevases kõnekeeles kasutada.

Ametlike nimetuste ja kõnekeele vaheon ka teiste üksuste puhul tuntav. Keson kuulnud keskkriminaalpolitsei kiir-reageerimisosakonnast? Ilmselt vähe-sed. Aga enamik politseiuudiste vaata-jaid teab, et politsei eriüksus on K-ko-mando. See kõnekeelne nimetus on tul-nud eriüksuse käisemärgist, erekollasestkiirreageerimisgrupile viitavast K-tä-hest.

Kas Eesti vajab nii kallist üksust?Aastaid tegutses Tallinnas Sisekaitse

Operatiivrügement (SOR), mille ajateeni-jad olid politseile kriisireserviks, keda sairakendada mitmesuguste ülesannete täit-miseks alates ohtliku ala piiramisest jalõpetades lisapatrullidega kohtades, kusoli vaja abijõudu. Näiteks saadeti üksSORi rühm koos soomukiga Ida-Viru-

maale, kui sealsed olud nõudsid politseijõulisema kohaloleku näitamist.

Pärast SORi likvideerimist 1998. asuvel siseminister Robert Lepiksoni kä-sul kadus selline kiiresti rakendatav väl-jaõpetatud operatiivreserv. Samas ei olekuhugi kadunud kuritegevus ega vaja-dus kiiresti kasutatavate reservide järele.

Esialgsete plaanide kohaselt pidanuksüksuses olema ligi 200 meest ning allük-sused pidi paiknema lisaks Tallinnale kaTartus, Pärnus ja Ida-Virumaal, et ollakohal igas Eestimaa nurgas. Paraku on

politsei inimressursid ja raha piiratudning täna on üksusel baas ainult Tallin-nas ja koosseisus 57 politseiametnikku.

Lisaks julgestuspolitseile on massira-hutuste vaigistamise väljaõppe ja eriva-rustuse saanud ka kümmekond Tallin-na prefektuuri politseinikku. Teistes Eestipiirkondades pole selliseid üksusi. Kuiraha lisaüksuste varustamiseks ja välja-õpetamiseks leitakse, on võimalik, et esi-algsed plaanid täidetakse järg-järgult.Alates sellest aastast on plaanis luua n-ötugiüksused nelja politseiprefektuuri.

FOTO: Egert Kamenik

Koerajuhist märulipolitseinik jälgimas ajateenijate etendatud laamendajate jõugutegevust Sisekaitseakadeemia territooriumil peetud õppusel.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2840

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Koos nendega suureneks koosseis kuni300 meheni. Tugiüksustesse valitaksepolitseiametnikud, kes teevad oma iga-päevast politseitööd edasi ja neid kaasa-takse vastavalt vajadusele. Tugiüksus-lased saavad erialase väljaõppe ja va-r u s t u s e .

Eriüksusel on ka tavapolitseist pool-teist korda kõrgem palk: kui mõne polit-seiprefektuuri korrakaitsetalituse noo-reminspektori brutopalk on 5300 kroo-ni, märulipolitseinikel on miinimumiks7950 krooni.

Samas on selline pidev valmisolek jakiirelt kasutatav reserv vajalik, sest näi-teks jalgpallihuligaanide või meeleaval-dajate laastatud linnatänav, põletatudautod ja kakluses vigastada saanud ini-meste ravimine on palju kallim. Ja kuinende meeste tõttu väheneb röövimisteja peksmiste hulk Tallinna kesklinnas,on kasu tänu ühiskonna turvatundesuurenemisele hindamatu.

Poole tunniga valmis tegutsema�Märulist� olulisemad märksõnad

on sellele üksusele �korrakaitse�, �po-litseireserv� ja �kiirreageerimine�. Omapaiknemiskohast Tallinna äärelinnasjõuavad nad kesklinna 20�25 minutiga.Kui on vaja välja minna täisvarustuses,kulub riietumisele kümmekond minutitkauem. Teistesse piirkondadesse sõitmi-seks läheb muidugi rohkem aega.

Märulipolitseid eristab teistest polit-seiüksustest nn kasarmure�iim. Korragaon tööl pool üksusest. Tööpäevi täidavadpatrullimine ja treeningud. Ka vaba va-hetuse mehed peavad oma mobiiltelefo-nid levis hoidma, et neid saaks erakorra-lise olukorra tekkides teenistusse kutsu-da. Tööl olevad politseinikud on tööl 12-tunniste vahetustena, millest 5�6 tundipatrullitakse Tallinna kesklinnas.

Üksuse struktuur on täpselt paigas,taktikalistelt jaguneb 25-meheline rühmkolmeks kaheksameheliseks jaoks, milleson neli politseinike paari. Tavalises pat-rullis käib korraga kaks politseinikku.Patrullid koosnevad alati samadest ini-mestest, üksteise põhjalik tundmine aitabka eriolukordi edukamalt lahendada.

Erivarustus2002. aasta lõpuks said mehed kätte

erivarustuse � kaitsekilbid, kehaturvised,kiivrid, kindad. Ühe vaigistuspolitseini-ku täisvarustus koos raadiosaatjaga mak-sab ligi 30 000 krooni. Seega maksis ainu-

üksi erivarustus kõikidele praegu tööta-vatele meestel üle 1,7 miljoni krooni.

Tavalises jalgsipatrullis olles ei eri-ne meeste varustus oluliselt teiste polit-seiasutuste patrullidest. Kõige tähele-pandavam erinevus on lühike teleskoop-nui teiste patrullide jäiga pika nuiagavõrreldes. Sellist nuia kasutavad ka Soo-me ja Rootsi politsei. Suurtest riikideston see levinud Ameerika Ühendriikides,Suurbritannias ja Prantsuse sandarmee-rias. Selline lühike nui, mille pikkus onkokkupanduna paarkümmend senti-meetrit, on kogu aeg vöö peal ja vajadu-sel saab korrarikkujat ka nuia lahti lüüesehmatada. Tihti sellisest hirmutamisestpiisab ja lüüa polegi vaja. Pikka nuia ontülikas kaasas kanda ja korrarikkuja jä-rel joostes võib politseinik oma nuia otsakomistada. Seetõttu ongi pikk kummi-nui tihti kas patrullautos või hoopispolitsei varustuseruumis ja korrarikku-ja vaigistamiseks pole seda käepärast.

Nui on ka üksuse põhiline tööva-hend massilise korrarikkumise vaigis-tamiseks. Kerge metallist teleskoopnuion turvalisem raskest ja pikast kummi-nuiast. Nimelt tekitab kerge nuia löökpindmise valu�oki, millest toibumiseajal on võimalik inimene kinni pidada.Raske nuiaga on suurem oht tekitadainimesele raskeid vigastusi, näiteksmurda luu või purustada liiges.

Enamik lööke sihitakse suurte lihas-te pihta, kuid madina korral ei saa ku-nagi välistada, et hoop võib tabada kaluud või liigest. Tulirelvi massirahutu-se vaigistamisel nähtaval kohal ei kan-ta � kui vaja, saab püstolit kanda varja-tult riiete all.

Eriüksuse täisvarustus mahub ühtesuurde spordikotti, lisaks on neil ka suu-red läbipaistvad tugevast plastikust kil-bid kaitseks kivide ja hoopide eest. Kil-bid on kerged, kaaluvad 5 kilo. Kilp ka-tab politseiniku peast põlvedeni. Needpeavad vastu tugevatele löökidele, kuidei ole kuulikindlad.

Kaitsevarustus meenutab natuke jää-hokimängija turvist. Euroopa riikidepolitseinikud kasutasidki alguses hoki-varustust ja muud sobivat, kuni töötativälja politsei kaitsevarustus. Tuntudkaitsevarustuse tootja Saksa firma Kra-wehl alustas näiteks mootorratturi kait-sevarustuse tootmisega. Ühel hetkelmärgati, et põhilisteks klientideks pol-nud hoopiski tsiklimehed, vaid politsei-nikud ja sandarmeeria. Praegu on see

firma üks Euroopa suurimaid politseikaitsevarustuse tootjaid.

Turvis kaitseb politseinike keha, käsija jalgu. Elutähtsate organite ja rindkerelisakaitseks kantakse vajadusel ka kuu-livesti, turvis ise kaitseb löökide, torgeteja noahoopide eest. Isegi saapad on me-tallist ninaga ja talla sees on terasestkaitseplaat. Turvise peal kantakse ras-kestisüttivast materjalist kombinesooni,mis kaitseb vajadusel põleva süütevede-liku või muu pürotehnika eest. Kui mas-sirahutusel mõni politseinik süüdatak-se, siis kaitsevarustus annab tema kaas-lastele piisavalt aega teda kustutada,enne kui tekivad ohtlikud põletused.

Pea kaitseks on löögikindel kiiver,nägu kaitseb paksust klaasist visiir. Li-saks visiirile kaitseb nägu ka nomexmask.Välimuselt on raskestisüttivast kangastmask samasugune nagu kaitseväelastekiivrialune müts ja kui maski pole vaja,kannavad ka politseinikud seda mütsikskokku rullituna. Kaitseks pisargaasivastu on kõikidel politseinikel vöökotisgaasimask. Igal mehel on ka individuaal-ne raadiosaatja kõrvamikrofoniga.

Käes kantakse pikki nahkkindaid,mis on vooderdatud samuti raskestisüt-tiva ning lõikekindla materjaliga ningkaetud kaitsepatjadega. Kinnas on pikk,kattes lisaks labakäele ja randmele kapool käevart.

Paljud küsivad, miks kogu varustuspole kuulikindel. Sellel on üks lihtnepõhjus � kuulikindel varustus on mas-sirahutuse ajal tegutsemiseks liiga ras-ke. Ainuüksi kevlarist või metallist kuu-likindel kilp kaalub 30�40 kilo, märuli-politsei varustus aga kokku vaid 20 kg.Varustus peab olema võimalikult kerge,sest täisvarustuses politseinikud peavadsuutma kiiresti tegutseda. Raskes kuu-likindlas varustuses politseinik on pa-ratamatult kerges varustuses kolleegistkohmakam. Ta saab küll hästi hakkamarelvastatud kurjategija käte väänamise-ga, kuid pikemaks võidujooksuks võisõna otseses mõttes kakluseks märatse-va rahvamassiga ei jätku võhma.

Vastavalt vajadusele võib alati lähe-duses olla ka teine politsei eriüksus, mison varustatud kuulikindlate kaitsete jaautomaatrelvadega räigemate korrarik-kumise tõrjumiseks.

Väljaõppe ja taktika põhimõttedKogu üksuse väljaõpe on suunatud

politseinike vastupidavuse ja meeskon-


kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2841

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○



na koostöö treenimisele. Üksusesse vali-takse üksnes parimaid politseinikud koguEestist. Praegugi on paar kohta täitmata,kuigi tahtjaid on palju. Teistes üksustestfüüsiliselt raskema ja intensiivsema väl-jaõppe tõttu pole ükski naine siiani kiir-reageerijaks tulla soovinud, kuigi teistesEuroopa riikides teenib naisi ka märuli-politseis. Mõnes riigis, näiteks Taanis,puudub eraldi massirahutustele spetsia-liseerunud üksus, erivajadusteks vastavväljaõpe ja varustus on aga kolmandikulTaani 11 000 politseinikust.

Kiirreageerimistalituses on katseaegkuus kuud, mille seni on kõik tööle tul-nud edukalt läbinud, sest eelnev kontrollon tihe ja juhulikud inimesed üksusesseei satugi. Valitud meeste kõige olulisemomadus on pingetaluvus ja oskus säili-tada rahu ka kõige teravamas olukorras.Enamik politsei vaigistusüksuse liikmedon pikka kasvu ja sportlikud, kuid kind-lasti on karu jõust olulisemad meelekind-lus ja pikaajalise füüsilise koormuse ta-lumine. Täisvarustuses tegutsemine võ-tab kiiresti võhmale ka väga treenitudmehe. Vanus pole täpselt piiratud, vaa-datakse iga soovija taset ja oskusi. Kõigenooremad on üksusesse tulnud otse po-litseikoolist ja kõige vanem mees tähis-tas juba oma 40. sünnipäeva.

Tavaline taktikaline üksus on kahek-sameheline jagu, mis mahub koos varus-tusega täpselt ühte politseibussi. Vajadu-sel saab kasutada ka väiksemat, näiteks

viiemehelist gruppi, milles on pooljaoülem, tema abi ja kolm liiget. Kui korragasõidab välja rohkem politseiautosid, siisliigutakse 2�4 bussi kaupa kolonnis.

Palju pööratakse tähelepanu üksik-mehe üldfüüsilisele ettevalmistusele, te-geldakse mitmesuguste spordialadega.Konkreetset võitlusstiili, mis iseloomus-taks kogu üksust, pole. Kõik tehnikad jaka taktika on üles ehitatud nii, et kriisikorral suudaksid kõik ühtemoodi tegut-seda. Igas jaos on ka pisargaasigranaa-diheitjaga politseinik ja parameedik. Ühepolitseiniku lisaülesanne on kustutadavajadusel süüdatud kaaslane. Iga rüh-maga on kaasas ka videokaamera, et toi-muvat talletada ja hiljem analüüsida. Seeaitab ühelt poolt politseil kergemini lei-da korrarikkumisele ässitajaid, teisalthinnata politseinike enda käitumist hili-semate kaebuste korral. Levinud taktika-lise põhimõtte kohaselt peab meeleaval-duse rahumeelseks laialiminekuks ole-ma üks politseinik rohkem kui korrarik-kujaid, muidu võib meeleavalduse kor-raldajatele jääda mulje, et neil lubataksekaristamatult tegutseda.

Nii juhtus ka 30. märtsil 2003 USAsaatkonna juures Tallinnas. 30. märtsipärastlõunal kogunes Tallinnas Raeko-ja platsile ligi 300 inimest, kes liikusidedasi Kentmanni tänavas asuva Ameeri-ka Ühendriikide suursaatkonna juurde,kuhu jäid ligi poolteiseks tunniks. Selleaja jooksul ronis osa meeleavaldusel

FOTO: Heikki Kirotar

Vägivaldsusele kalduvat rahvahulka mängima kutsutud ajateenijatele pakubmärulipolitseinikest aheliku narrimine esialgu nalja.

viibinud noortest saatkonna juures täna-val seisnud d�iibi kapotile ja katuselening trampis seal. Nad lõid puruks sõi-duki ukse- ja esiklaasi ning suunatule,mõlkisid küljeplekke ja lõhkusid vasak-poolse küljepeegli. Lõpuks üritasid noo-red maasturit kummuli lükata, kuid autokõrval olnud postide tõttu see neil ei õn-nestunud. Osa meeleavaldusel viibinudnoortest loopisid kaasavõetud mune jaköögivilju ning häirisid lähikonnas vii-binud isikute rahu ja turvalisust.

Eelkirjeldatu tõttu on 15 meeleaval-dusel osalenud isikule esitatud süüdis-tus avaliku korra raskes rikkumises. Saat-konna hinnangul põhjustasid meeleaval-dajad oma tegevusega neile 80 000-kroonise kahju. Süüdistatavate vanus on16�22 aastat. Enamikus on tegemist Ees-tis elavate Venemaa kodanike ja mää-ratlemata kodakondsusega inimeste, nnhallipassimeestega.

17 organisaatorit tunnistasid ülekuu-lamisel kaitsepolitseis oma süüd puht-südamlikult ja keegi meeleavalduse käi-gus raskeid vigastusi ei saanud. Samason sellise korrarikkumise eest võimalikmäärata ka reaalne vanglakaristus. Ar-tikli kirjutamise ajaks oli kaitsepolitseiviinud lõpule eeluurimise meeleavaldu-se korraldajate ja sellel korda rikkunudisikute suhtes ning saatis 17 süüdista-tavaga kriminaalasja materjalid kohtus-se. Enamik märatsemise algatajatest saidkaristuseks mõne tuhande krooni suu-ruse rahatrahvi.

Märulipolitsei mehed seisid koosoma kolleegidega Tallinna politseipre-fektuurist märatseva rahvahulga ja saat-konnahoone vahel ega lasknud meele-avaldajaid hooneni. Samuti pidasid nadkinni nähtavad ässitajad.

Aastatagustele juhtumile tagasi vaa-dates võib ütelda, et mehed täitsid omaülesande hästi. Saatkond on rahvusva-helise kokkuleppe kohaselt võõra riigiterritooriumi puutumatu osa. USA saat-kondi üle maailma valvavad hambunirelvastatud merejalaväelased, kes ei kõhk-le saatkonna kaitseks tulirelvi kasutada.Halvimal juhul oleks märatsejate saat-konda tungimine lõppenud paljude ini-meste surmaga oma kohust täitvatemariinide relvade läbi. Märulipolitsei ot-sustava käitumise tulemusena hoiti seeära, kuid kindlasti ei olnud see viimanekord, kus üksuse oskusi vaja läheb. n

Heikki Kirotar on Kaitseliidu Tallin-na maleva Kalevi malevkonna liige.

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:2842

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:3443

kaitse2004a2.p65 28/04/2004, 12:3544

kaitse2004a2.p65 1 28/04/2004, 12:04taani kinkis kaitseliidule veokeid mb unimog 416 tehnilised...

Documents