KÄPA ALLV A R J U P A I K A D E M T Ü T Ä I T S A O M A A J A K I R I T A L V 2 0 1 4 ( n r 1 1 )

SELLES NUMBRIS:

• unistusest mobiilse kliiniku järele

• kappide tuulutamisest

• sisetõmmatavatest jalutusrihmadest

• ja palju muud põnevat!

Üks aasta on lõpule jõudmas. Igaühele meist kulges see isemoodi, kuid üks on kindel: ühe lõpp on teise algus.

Selle ehedaimaks näiteks on ilmselt varjupai-kade ajaloo pikima varjupaigas olemise staažiga Sämmi, kes elas Pärnu varjupaigas omale uut kodu oodates 2794 (!) päeva. Ühelt poolt saabus talle varjupaigaelu lõpp ja teisalt uue elu algus uues kodus. Nii uskumatult pikk oma inimese ootamise aeg on kinnituseks mitmele tõsiasjale: iial ei mak-sa lootust heita, igaühe jaoks on kuskil keegi ja varjupaigad ei ole tapamajad, kus loomi pannakse magama pelgalt selle pärast, et 14 kohustuslikku varjupaigas hoidmise päeva sai täis...

Nii nagu talv ei jää taevasse, nii ei jää ka jõulud ja aastavahetus tulemata ning aastavahetuseaeg-ne saluutide paugutamine, vileraketid ja igasu-gune muu virrvarr, mis paljud koerad paanikasse ajab.

Kuidas seda keerulist aega kergemalt üle ela-da? Jagame teile youtube lingi, millest edasi oska-te juba ise otsida ja samas suunas mõelda.

Paljud koerad ei oma meie kliima jaoks sobi-likku karvkatet ja nad hakkavad külmast värisema juba jahedate sügisilmadega, talve tulles aga lõ-disevad ka need, kes sügise rahus üle elanud. Nii palju kui on koeri, nii palju on kehakujusid ja see-ga ei pruugi poodides müügil olevad koerariided selga sobida, internetist ostes ei saa aga riiet sel-ga proovida enne, kui see on käes. Alternatiiviks on oma koerale ise riided selga õmmelda või lasta seda teha mõnel nobenäpust sõbral. Aga mille jär-gi teha? Ilma lõiketa ju ei saa! Aitame teid ka selles küsimuses :)

Sellele lisaks on seekord mitmed toredad lood Pärnu Varjupaigast ja ka paar üleskutset.

Siinkohalt tahan tänada meie (Käpa all mees-konna) eestvedajat, Triinu Priksi, kes tuletab meile meelde, et uu, kas uus number koostamisel, kui mu oleme uppunud oma elu saginatesse, fantas-tilist ja usinat töömesilast, meie küljendaja - ku-jundaja Marten Laurit, kes teeb alati ära suure töö numbri kokku panemisel ja kauniks saamisel ning Pärnu lugude autorit Mari Hagi, ilma kelleta see number poleks teieni jõudnud – ja just sellisel kujul nagu ta kokku sai!

Toredat luge-mist teile kõigile ning kaunist ja ra-hulikku aastalõp-pu teile ja teie lem-mikutele soovides.

Käpa All on Varjupaikade MTÜ elektrooniline häälekandja, mis ilmub neli korda aastas, vahel rohkemgi.

Soovid värskeid teateid otse e-postkasti? Saada enda nimi info@varjupaik.ee

Varjupaikade MTÜ annetuskonto SEB pangas EE561010220068203017Kui soovid aidata konkreetset varjupaika, lisa selgitusse märksõna: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Valga või Võru.

Lisainfo: üldjuht Triinu Priks, tel 504 6102

Kaanefoto: Sigrid AbsalonToimetaja: Anu KuuraKujundus: Printec

ANU KUURAKäpa Allpeatoimetaja

Toimetajalt Põgus sissevaadeAasta kokkuvõtteks, uue alguseks 4

Sõna on Zeusil 6

Unistus mobiilsest loomakliinikust 8

Tuuluta kappe! 9

Kuidas pidurdada koerte haukumist? 10

Millega arvestada enne teise koera võtmist? 12

Sissetõmmatavate jalutusrihmade ohtlikkusest 14

Talvekülma vastu 16

Kui koer kardab saluuti 16Foto: erakogu

Detsembris avasime esimese heategevuspoe Pärnus, Kuninga 26.

Tegemist on taaskasutuspoe-ga, kus müügil lisaks meie endi lo-gotooted (mida praegu on võima-lik osta meie veebilehelt e-poest) ning ka käsitöö.

Esimene poodidest saab olema Pärnus ja seda mitmel erineval põhjusel - esiteks on Pärnus taas-kasutus moes (Aunaste kirbuturg on väga menukas suveprojekt), teiseks on meil selles linnas pii-savalt tublisid vabatahtlikke, kel-le abil süsteem toimima hakkab, ning vähetähtis ei ole ka see, et Pärnu Linnavalitsus on meie tege-vusse vägagi toetavalt suhtunud.

Meie sooviks ei ole luua nö. keskmist “kaltsukat”, pigem hu-bane ja stiilne vintage stiilis koht, Pärnu kunstnikud Piret Pusa Berg-man ja Rait Pärg on lubanud meid aidata nii sise-kui väliskujunduse-ga. Stiilne ja esteetiliselt nauditav tulemus on võimalik saavutada ka õhinapõhiselt, mitte üksnes suurt rahasummat investeerides. Tore-daid toetajaid on meil teisigi, kes lubanud õla alla panna.

Poe mõte on meil arutlusel ol-nud mõnda aega, kuna raske on küsida ainult ja vaid rahalisi an-netusi, lihtsam oleks küsida (ja ka

anda) asju, mis niikuinii kappides kasutult seisavad. Asjadega toetab meid ka soomlaste organisatsioon Rekku Rescue, kes samuti meie hea koostööpartner.

Poest tulevat sissetulekut va-jame aga varjupaigaloomade eest hoolitsemisel, põhiliselt vet.kulu-de katteks. Riik toetab meid loo-ma pidamisel 14 päeva, edasine on meie endi probleem. Sellise aja jooksul on tänavaloomale praktili-selt võimatu uut kodu leida. Sa-muti on loomade ravimid inimeste omadega võrreldes kallimad, kuna puudub haigekassapoolne toetus. Iga tänavalt tulnud loom vajab aga elementaarseid asju, nagu para-siiditõrje, vaktsiin, tihtipeale ka antibiootilisi ravimeid (eriti just tänavakassid on haiged). Toon drastilise näite- meie kõige pike-ma varjupaigastaažiga koer Säm-mi viibis meil 2794 päeva, millest 14 päeva eest tasus omavalitsus.

Ülaltoodud põhjustel oleme Varjupaikade MTÜs suuna võtnud sotsiaalse ettevõtluse poole, et küsida mitte kala vaid õnge ning taaskasutus on meile vägagi süda-melähedane teema - saates korra-likud asjad teisele ringile, vähen-dame mõttetut tarbimist ja prügi hulka.

Osta.ee heategevusoksjonil müüdi kunsti 768.50 euro eest. Sügav kummardus kunstnikele ning tänud ostjaile, loodetavasti rõõmustavad need tööd teid pik-kade aastate vältel!

Kõige rohkem pakkumisi tehti Maria Evestuse maalile Viis Puna-mütsikest. Aitäh, head sõbrad!

päeva ootas oma uut kodu Pärnu varjupaigas koer Sämmi

2794

Novembri viimasel päeval käi-sid Viljandi varjupaigas Türi Ühisgümnaasiumi noored, kes aitasid meid koristustöödel. Muuhulgas katsid nad laudisega meie koeramaja teise poole.

Kodusaade kogub jaanuari lõ-puni Varjupaikade MTÜ jaoks annetusi.

Detsembri alul opereeris Eesti Maaülikooli 6. kursuse tudeng Asti Kuuse Männimäe loomak-liiniku loomaarsti Helen Valk juhendamisel Viljandi varju-paiga kaks koera ja kaks kassi.

Meie päris esimene heategevuspood Pärnus

Kunst teeb head

Lause-paariga

VARJUPAIKADES TOIMUB

3

Foto: Varjupaikade MTÜ

4

VARJUPAIKADES TOIMUB

Lähenevad jõulud ja aastavahe-tus muudavad paratamatult nostal-giliseks ja tekitavad tahtmist möö-duvale 2014-ndale tagasi vaadata.

Koos teiega oleme läbi käinud tubli teekonna ning andnud oma panuse, et muuta maailma mitte ainult inimeste, vaid ka loomade jaoks. Just praegu on õige hetk, et korraks aeg maha võtta ja teid tä-nada. Kõik, mida oleme teinud, on osutunud võimalikuks suuresti tänu teie toetusele. Mäletate neid hetki, kus me koos rõõmust nutsime? Kui töötu Pärnumaa mehe Kaimo tubli koer Rex sai opereeritud, või kuidas me koos sadade veebiperemeeste-ga suutsime parandada mitmeküm-ne looma elu, kelledest enamus on tänaseks uued kodud leidnud. Aasta üheks tähtsündmuseks võib pidada ka 8 aastat varjupaigas veetnud koer Sämmi kojuminekut. Niisugu-sed lood annavad julgust, lootust ja jõudu edasi minna.

Koos oleme läbi elanud ka kur-bi hetki, kuid varjupaigaloomadel on alati rääkida 2 lugu- üks hül-gamisest ja teine, tavaliselt hap-pily-ever-after, lugu uuest kodust. Vahel on lihtsalt raske seda teist lugu ära oodata. Ja nii istuvad ka selle jõulu ajal Viljandi, Pärnu, Vir-muaa, Valga ja Võru varjupaikade aedikutes koerad, kes ootavad vaid üht- et oleks inimene, keda tingi-musteta armastada. Sajad kassid unistavad oma isiklikust diivanipad-jast ja paikäest.

Kui Sa istud pühadelauda, mõt-le hetkeks neile loomadele, kellel pole veel kodu. Iga hea mõte, iga hea soov, iga väike heategu aitab meid edasi!

Aga kui Sul ei ole kedagi, kelle-ga pühadetunnet jagada, kui lähe-dased on kaugel ja koju ei jõua, siis tea, et varjupaikades ootavad Sind sõbrad, keda Sinu külaskäik rõõ-mustaks siiralt ja südamest!

Jätkuvat armastust, hoolivust ja julgust tegutseda soovides

Triinu PriksVarjupaikade MTÜ üldjuht

Aasta kokkuvõtteks, uue alguseks

Foto

: Kum

a Fo

to /

good

new

s.ee

Vaata ka Varjupaikade MTÜ aastat kokku võtvat videot

5

Viljandi Loomade Varju-paiga hing ja eestvedaja Triinu Priks (vasakul) ja Heade uudiste portaali looja Monika Kuzmina.

6

VARJUPAIKADES TOIMUB

Tere! Mina olen Zeus ja olen varjupaigas veetnud 87 päeva.

Oma vanas kodus olin ma keti-koer. Ei osanud arvatagi, et saab ka teistmoodi. Tasahilju aga hak-kas minu jalale midagi kasvama, see muutus üha suuremaks ja suu-remaks, kuni ühel päeval pani pe-remees mu autole ja me sõitsime. Esimest korda elus. Ei saa öelda, et see oleks mulle väga meeldinud, ehkki ma ei teadnud siis veel, kuhu tee meid viib. Mingil hetkel auto peatus ja ma pääsesin välja värs-ke õhu kätte! Auto aga sõitis koos peremehega edasi ja see oli viima-ne kord, kui ma teda nägin. Miks? Varjupaigatöötajate ja arstide jutte kuulates olen aru saanud, et minu kasvaja operatsioon oli väga kallis. Vist polnud mu pererahval piisa-valt raha. Kas pererahvas teadis, et keegi mu metsast leiab ja varju-paika helistab? Kas nad teadsid, et maailmas on olemas nii häid inime-si, kes minust hoolivad ja minu ope-ratsiooniks raha koguvad? Võib-olla nad lootsid. Ärge saage valesti aru, ma ei süüdista neid! Ma ju ei tea, kuidas neil endil toidulaud oli, mi-nule igatahes toodi süüa iga päev ja ma ei kurda. Ma armastan neid ikka ja kui peremees tuleks, oleks

ma valmis kogu oma südamest talle jälle järgnema!

Ma oleksin valmis kolima ka uude koju, kui keegi vaid tuleks ja mulle silma vaataks! Miks inimesed kardavad, et varjupaigaloomad on katkise psüühikaga? Kui loomad oleksid inimesed, siis öeldaks lugu-pidavalt, et nad on elukogenud! Ma olen pidanud metsas ihuüksi ilma toidu ja joo-gita hakkama saa-ma, olen kogenud erinevaid situatsioone, kohtunud uute inimeste, arstide ja hoolda-jatega. Miks inimesed arvavad, et kui me oma territooriumi kaitseme, oleme kurjad? Ka inimesed ei kutsu iga ettejuhtuvat enda koju. Palun saage aru, varjupaik ongi praegu meie kodu!

Aga eranditult kõik me unistame päriskodust. Sellisest, kus lihtsalt olla. Kus polegi vaja sõnu, piisab vaid peremehele silma vaatami-sest, et ta saaks aru, kui tähtis ja

kallis ta mulle on. Et ma olen valmis teda kaitsma oma elu hinnaga, kui vaja. Et ma olen talle igavesti truu.

Saabumas on aasta maagilisim aeg- jõulud. See aeg toob inimes-tes välja nende parima poole. Pa-lun mõelge hetkeks ka minusugus-

tele, kellel pole oma päriskodu. Haletseda meid ei ole vaja, pigem pakkuge kodu. Haletsemine ei muuda midagi, ja kui sinu koju ei mahu enam üh-

tegi looma, aga tahaksid aidata, saad Varjupaikade MTÜ veebipoest osta sõbrale kingituseks jõulu- või õnnitluskaarte, särke, kotte, 2015 a heategevuskalendri, mille pildil ma poseerin koos Kihnust pärit Raili ja Kaiga. See oleks jõulukingiks ka kõikidele varjupaigaloomadele. Nii-suguseid, nagu mina, kes vajavad arstiabi, et eluks uut võimalust saa-da, on palju.

Kaunist jõuluaega soovides, Zeus

Sõna on Zeusil

Miks inimesed arvavad, et kui me oma territooriumi kaitseme, oleme kurjad?

Foto: Kristhel Vaht

PÄEVAKAJALINE

Meie kõrval elavad abivaja-jad, kes sellest kõva häälega ei räägi. Kes rääkida ei saagi, sest loodus pole nii ette näi-nud. Meie, inimesed, räägime oma truude sõprade, lem-mikloomade eest.

6 aastaga võib emane koer koos oma järeltulijatega toota 62 000 koera, emane kass oma järeltulija-tega aga sama perioodi jooksul 420 000 kassi. Raske on üle tähtsusta-da steriliseerimise ja kastreerimise vajalikkust, reguleerimaks looma-de arvukust, sest kõikidele ei jagu kodusid. Kurb tõde on see, et igal aastal leiavad varjupaigad oma uste tagant kaste nii kasside kui kutsikate pesakondadega, halvemal juhul lei-takse neid prügikastidest, kraavidest ning termin „läksid merekooli” on nii linna- kui maaelanike seas endiselt laialt levinud. Uskuge või mitte, kuid paljude koerte ja kasside jaoks lõpeb jooksuaeg alati uue pesakonnaga.

Tänase loomakliinikute hinnata-seme juures jäävadki need operat-sioonid tuhandetele loomaomanike-

le kättesaamatuks. Ja see on tõsine sotsiaalne probleem.

Varjupaikade MTÜ, mis ühendab 5 kodutute loomadega tegelevat varju-paika üle Eesti, on oma prioriteediks võtnud soovimatute pesakondade ärahoidmise ning kõik meilt adop-teerimisele minevad loomad on an-netajate abiga opereeritud. Pärnus oleme juba aasta tegelenud sterili-seerimisprogram-miga, kus linna ja maakonna kassio-manikud saavad tas-kukohaste hindade-ga oma lemmikuid varjupaiga kliinikus lõigata. Oma igapäevatöös kogeme, missugune vajadus sellise teenuse ja järele oleks kogu Eestis. Selle te-rava probleemi lahendaks mobiilne kliinik, millega oleks võimalik jõuda kõikidesse maapiirkondadesse, ka nende loomadeni, kes muud arstiabi suure tõenäosusega niikuinii kunagi ei saa. Mobiilse kliiniku põhiteenus-teks oleksidki kasside ja koerte ste-riliseerimine/kastreerimine, vaktsi-neerimine ja kiipimine.

Usume, et heade inimeste an-netuste abiga rajatud mobiilne loo-makliinik aitaks Varjupaikade MTÜ reaalselt sammu lähemale oma ees-märgile - et igal loomal oleks kodu. Et loomapidamine ei oleks privileeg, vaid lemmiklooma tingimusteta ar-mastust saaksid muretult kogeda ka pensionärid ja paljulapselised Eesti-

maa pered.Ehkki Eestimaal

on palju inimesi, kes abi vajavad, ei saa ka lemmikloomade probleemi võtta ini-mestest eraldiseis-vana, sest inimene on võtnud vastu-

tuse. Üheskoos suudaksime aidata tuhandeid peresid ning kümneid ja kümneid tuhandeid loomi. Iga loo-maomanik saaks aidata sadu kodu-tuid loomi sellega, et ta ei lase neil sündida, st steriliseerib oma lemmi-ku. Aidakem, et iga loomaomanik saaks seda lubada.

MARI HAGIVarjupaikade MTÜ turundusjuht

8

Unistus mobiilsest loomakliinikust

Mobiilne loomakliinik aitaks Varjupaikade MTÜ lähemale oma eesmärgile - et igal loomal oleks kodu.

Foto: Meeli Laidvee

Täna esitame teile väljakut-se, mis ei ole seotud jää ega ämbriga, vaid teie riidekapi kõige salapärasema sisuga.

Igaühel meist leidub kapisüga-vustes asju, mida nähes silm ei löö enam särama, hulludelt päevadelt hullusehoos sebitud träni (mis mee-nutab sulle piinlikkusega inimlikku ahnust ja rumalust), kleidikesi, mis on „soooo last year” ning põdrapil-diga kootud kampsun, mille sõb-rad eelmisteks jõuludeks kinkisid (üleeelmisteks ja sedaeelmisteks samuti).

Varjupaikade MTÜ kutsub üles kõiki oma sõpru ja sõprade sõpru tuulumata oma kappe ning välja sortee-rima asjad, mil-

lest omanik enam rõõmu ei tunne. Mõtle sellele, et Sinu asjad võiksid hullutada kedagi teist ja Su põdra-kampsun võiks mõnes teises kodus saada lausa ikoonilise staatuse!

Detsembrikuus avab Varjupai-kade MTÜ oma esimese heatege-vuskaupluse Pärnus. Iga Sinu poolt annetatud ese teeb topelthead- rõõmustab uut omanikku ning selle eest makstud summa aitab ravida varjupaikade kasse-koeri. Sa ei pea kartma, et Sinu annetus läheb valesse kohta- palgatööjõudu me ei kasuta, asi põhineb rangelt vaba-tahtlikkusel.

Nagu kõik teavad, toetavad omavalitsused looma pidamist var-jupaigas vaid 14 päeva vältel. Selle aja jooksul on pea võimatu uut kodu leida ning tihti on tänavaloomadel ka terviseprobleemid. Varjupaika-de MTÜ oma 5 varjupaigaga pakub ajutist või pikemaajalist peavarju umbes 2500le loomale aastas.

Uue kodu otsimise üks eeldus-test on eelnevalt tehtud sterilisee-riine/kastreerimine, mis teadupä-rast samuti kulukas protseduur.

Heategevuspoe tulud aitaksid meil aidata loomi kiiremini

uutesse kodudesse ning hoolitseda haigete loo-

made eest.Kui Sinu kapis on

lisaks luukeredele ka muid seisvaid asju, anna meile teada ning lepi-me kokku, kuidas asjad meieni toi-metada.

Tuuluta kappe!

MARI HAGIVarjupaikade MTÜ turundusjuht

„Eiei, ma ei saa varjupaika tul-la! Tahaksin KÕIK kassid-koerad koju viia!”

Seda lauset kuuleme varjupai-kades iga päev. Või vähemasti üle päeva. Neid inimesi, kes hea mee-lega varjupaiku aitaksid, kuid ei ole leidnud sobivat väljundit, on palju. Põhjused on erinevad, mõni kardab, et lahkudes võtab kõik kas-sid-koerad kaasa, paljud pelgavad, et varjupaik on lihtsalt väga kurb koht.

Täna ei hakka me müüte murd-ma, vaid pakume välja lahendu-se- kui Sa hoolid loomadest, samas meeldib Sulle ka inimestega suhel-da, tule meile appi kauplema!

Heategevuspood Käpa All avab juba detsembris uksed Pärnus, Ku-ninga tänav 26 ja abikäed on sin-na väga oodatud. Nagu klassikalise heategevuspoe puhul kohane, ei palka me müüjaid vaid saame hak-kama meie tublide vabatahtlike abiga. Töö sobib suhtlemisaltidele pesnionäridele, õpilastele väljas-pool kooliaega, koduperenaistele, samuti neile, kes on tööotsinguil- kunagi ei tea, kuhu järgmine uks avaneb. Töö sobib ka siis, kui Sa saaksid panustada vaid paar tundi nädalas , teeme graafiku ja jagame ajad ära!

Vaata lisaks https://www.face-book.com/kapaall või helista tele-fonil 5201733

Vabatahtlikud, ühinege!

PÄEVAKAJALINE

9

Foto: Sigrid Absalon

10

KASULIKKU

See küsimus vaevab paljusid koeraomanikke ja nad ar-vavad, et sellele on olemas ühene ja lihtne vastus. Pa-raku põhjuseid on palju ja erinevaid.

Et mõista, miks koer haugub, tuleb aru saada, mis on selle moti-vatsiooniks ja vallandajaks. Kui me oleme välja selgitanud haukumise põhjuse, siis on meil võimalus kas vähendada või kõrvaldada haukumi-se vallandaja, või siis muuta koera haukumine vastuvõetavama käitu-mise vastu.

Miks koerad hauguvad?Haukumine on normaalne koerte

käitumisviis, kuid kodukoerad hau-guvad oma eellastest oluliselt roh-kem. Osaliselt võib sellel olla seos territoriaalse haukumisega, kui koeralt oodati, et ta annaks sisse-tungijatest omanikule teada.

Teiseks põhjuseks on koeraoma-nike tahtmatu premeerimine ter-ritoriaalse haukumise eest. Koer haugub, andes omanikule teada sissetungijatest (külalistest). Oma-nik hakkab koera peale karjuma ja kiirustab välisukse juurde. Sa julgustad oma koera kampa lööma sissetungijate peale „haukumises”.

Koeraomanikud pole ainsad, kes tahtmatult premeerivad koeri ter-ritoriaalse haukumise eest. Seda võivad teha ka kodust möödujad. Näiteks koer haugub postiljoni pea-le. Postiljon paneb posti postkasti ja lahkub. Mida koer mõtleb? „Ju-huu, ära tegin! Nii kui ma postiljoni peale haugun, läheb ta ära!” Ehk koer tunneb, et selline käitumine on edukas ja ta jätkab seda.

Omanikud võivad teadmatult koera julgustada haukuma, „pre-meerides” neid tähelepanuga. Õige

oleks ignoreerida koera ja lasta tal välisukse juures haukuda ja nõuda sissesaamist – eesmärgiks on õpeta-da koerale, et haukumise tulemuse-na ta ei saa sisse. Kui lõpuks ikkagi murdud ja lased koera sisse, siis on see märk koerale, et haukumine siiski töötab, lihtsalt tuleb kauem haukuda!

Eelpooltoodud näited liigituvad normaalse, kuid soovimatu käitumi-se hulka.

Koerad võivad aga haukuda ka siis, kui midagi on valesti. Levinuim põhjus selleks on üksindusahistus. Need koerad hau-guvad selle pärast, et nad on tõsiselt häiritud ja sel juhul on haukumine mär-giks halvast enese-tundest. Need koe-rad vajavad abi, et saada oma peremehest lahusoleku ahastusest lahti.

Samuti võivad haukuda valudes koerad, ka hauguvad osad dement-sed koerad üleliia. Osadel koertel annab haukumine tunnistust kom-pulsiivsetest häiretest või helihir-mudest (äike, saluut) ja osadel võib hirm olla päästikuks. Kõigil nendel juhtudel vajab koer abi, kuna hau-kumine väljendab häiritust.

Ühel koeral võib olla korraga mitu erinevat põhjust, miks ta hau-gub, seega olukorra lahendamine hõlmab korraga mitut erinevat stra-teegiat.

Kõigepealt tuleb saada vastused järgmistele küsimustele:

* kes haugub?* kuna ja kus see aset leiab?* vastus millele see on?* miks omaniku arvates koer

haugub?Need küsimused aitavad selgi-

tada haukumise motivatsiooni ja vallandajat. Kui enamus haukumisi toimub omaniku ära olles, on kasu sellest, kui koju jäetakse salvesta-ma mõni heli-või pildisalvesti. Mõ-ningatel juhtudel on võimalik ka lahkuda oma elamisest ja seda jäl-gida kuskilt eemalt varjatult.

Käsitlemine: kiire lahendus?Haukumise peale aktiveerivad

karistusseadeldised nagu elekt-rišoki-kaelarihmad, sidrunirihmad, ultraheli tekitavad seadmed võe-

takse tihtipeale kasutusele siis, kui tahetakse kiirelt probleem lahenda-da. Kuid nagu võib eelpoolkirjutatust järeldada, siis sel-lise seadme kasu-tamine ei likvideeri põhjust, mis koera

haukuma ajab. Hirmunud ja stressis loomade puhul ajab sellise sead-me kasutamine asjad hoopis hul-lemaks, mitte paremaks. Näiteks üksindusahistusega koer võib muu-tuda veelgi ahastavamaks, kui ta taipab, et lärmamine omaniku ära olles toob endaga kaasa ebameeldi-vad tagajärjed.

Käsitlemine: karistus?Tavaliselt on see esimene reakt-

sioon, kui omanik seisab silmitsi koera ebameeldiva käitumisega. Kuid selleks, et karistusest oleks ka kasu, peab see olema: 1) kohe-ne, 2) koera tõrjuv, 3) toimuma iga kord, kui koer valesti käitub.

Haukumise puhul, mis toimub omaniku ära olles, ei saa olla jär-jepidev – ja koer saab segaseid sig-naale – mõni kord teda karistatakse haukumise eest ja mõnikord mitte. Probleem on selles, et koer ei saa

Kuidas pidurdada koerte haukumist?

Haukumine on normaalne koerte käitumisviis, kuid kodukoerad hauguvad oma eellastest oluliselt rohkem.

aru, millal on lubatud haukuda ja millal mitte – ja kui karistamine on juhuslik, on see suur stressitekita-ja.

Tihti tekitavad omanikud ka-sutut lärmi – näiteks koera peale karjumine, et ta vait oleks, põrub järgmistel põhjustel: see ei pruugi toimuda kohe siis kui koer haukuma hakkab, iga kord kui koer haugub ja – mis on eriti oluline – koer ei pruu-gi taibata, et karjumine on midagi halba.

Pole üllatav, et sellise stsenaa-riumi puhul koera haukumiskäitu-mine ei muutu.

Käsitlemine: parimad tulemused

On ilmne, et mitme erineva põh-jusega käitumise puhul on oluline tegeleda just antud põhjustega. Näiteks lähenemisel, mis kõige-pealt tegeleb koera üksindusahis-tusega, lärmihirmuga, kognitiivse düsfunktsiooniga, kompulsiivse häi-rega jne, selle asemel et tegeleda lihtsalt haukumise endaga, on pikas perspektiivis efektiivsem ja koera-sõbralikum.

Normaalse haukumisega koerte puhul vähendame haukumise val-landajaid ja suuname koera rohkem soovitud käitumisele. Näiteks, kui koer armastab haukuda möödujate peale, siis möödujate ilmumisel an-name koerale kongi või mõne muu toidupeidikuga mänguasja, et koer oleks hõivatud ega poleks huvitatud jooksmisest ja möödujate peale haukumisest.

Koertele, kes hauguvad oma ta-gaaias liikuvate naabrite peale, pa-luda naabritel koerale visata midagi eriti maitsvat iga kord, kui nad aias liiguvad. Selline käitumine muudab koera käitumise naabreid eemale peletada püüdvalt käitumiselt posi-tiivsele maiuse ootamisele. Enamu-sel naabritest on niikuinii kõrini su koera haukumisest, nii et tõenäos-elt on nad valmis omapoolse panuse andma selleks, et su koer lõpetaks nende peale haukumise ära.

Allikas: http://www.psychologytoday.com/blog/decoding-your-pet/201410/barking-mad-how-do-i-stop-my-dog-barking

KASULIKKU

11

Foto: Kristhel Vaht

Millega arvestada enne teise koera

võtmist?

Foto: Meeli Laidvee

KASULIKKU

Rõõm, mida koer oma ole-masoluga majja toob, on nii ilmne, et tihti on raske vastu seista mõttele võtta veel üks koer. Kuid enne kui hakata uut koera välja vali-ma, tuleks mõningad asjad läbi mõelda. Järgnevad viis nõuannet peaksid muutma uue koera võtmise vahvaks ja draamavabaks.

Veendu, et su praegune koer oleks korralikult koolitatud.

Kui sul on kodus koer – kes näi-teks kaevab aias auke ja peenrast lilli välja – on väga suur tõenäosus, et ta õpetab oma halvad kombed ka uuele koerale külge. Nii et kui su praegune koer haugub, jalutades tirib, kodus närib mööblit ja jala-nõusid, siis on viimane aeg temaga kooli minna, enne kui võtad majja uue koera. Vastasel korral on sul varsti kaks halvasti käituvat koera.

Tee kindlaks aeg ja ressursid, mis sul uue koera jaoks oleks

Kui oled kindlaks teinud, kui suurt kasvu koera soovid, on lihtne välja arvutada, kui kalliks läheks uue koera toit kuus. Lisa veterinaar-kulud – ussirohi, vaktsineerimine, kiip, selle registreerimine -ja saad teada summa, ilma milleta sa ei saa uut koera kuidagi võtta. Ära unusta aga seda, et uue-le koerale on vaja ka kaela-ja jalu-tusrihma, söögi-ja joogikaussi, pesa või puuri. Iial ei tea, kuna tuleb oo-tamatult külastada loomakliinikut, vajad koerajalutajat või – hoidjat. Osadel tõugudel lisandub veel kar-vapügamine, trimmimine, koolitust peaks saama iga koer, töökoerteks aretatud tõugudel on vajalikud veel töökatsed, jahikoerad peaksid saa-

ma jahil käia jne. Sul peab kõigeks selleks jaguma piisavalt nii raha kui aega.

Ära eelda, et teine koer ravib välja su praeguse koera üksindusahistuse

Kui su praegusel koeral on ük-sindusahistus, siis teise koera võt-mine ei paranda olukorda. Tegele oma probleemse koeraga nüüd ja kohe, küsi nõu veterinaarilt või õppinud koeratreenerilt ning lik-videeri probleem enne uue koera majja toomist. Sellele lisaks pead arvestama sellega, et osad hüljatud koerad, kes jõua-vad varjupaika, või koerad, kes on mitu korda oma-nikku vahetanud, omavad suuremat riski üksindusahis-tuse tekkeks, nii et peaksid sel teemal vestlema enne looma võtmist varjupaiga või sel-le organisatsiooniga, kelle kaudu omale looma võtta plaanid.

Pöörane kutsikas ja eakas koer ei pruugi kokku sobida

Kui sul on eakas koer, siis va-mista ta ette olema eemaletõukav

ja agressiivne uue kutsika suhtes, et ta paneks uus-tulnuka aegsas-ti paika, kui see proovib piire. Olu-korra muudab kee-rulisemaks see, et enamus kutsikaid

on tähelepanunäljas ja nad ei tee välja eakate koerte märguannetest tõmbuda tagasi ning jätkavad nen-de tüütamist, mille tagajärjeks on õnnetu kodune elu. Kui sa plaanid tõsiselt vana koera kõrvale võtta kutsika, siis vali rahuliku tempe-ramendiga kutsikas ja paku talle

palju tegevust ja võimalust mängi-da õues teiste koertega. Et aidata oma eakat koera kohaneda uue olu-korraga peres, tee talle piirkond, kuhu ta saab tõmbuda puhkama ja omaette olema, kui ta ära väsib ja puhata tahab. Ja ära unusta seda, et tema vajab jätkuvalt samuti sinu armastust ja tähelepanu.

Vali sobilik kutsikasKuigi tundub, et on hea mõte

võtta väiksele koerale lissaks tei-ne väike koer, on vastupidine te-gelikult õigem. Kakluse võimaluse

minimeerimiseks on kindlam võtta teist kasvu, kaalu ja vanust koer, kui sul juba olemas on. Liig suured erine-vused nagu näiteks dogi ja chihuahua, pole vast kõige pa-remad, aga silmaga

nähtav erinevus võiks siiski olla, kuna siis ei tunne koerad nii suurt vajadust konkureerida. Näiteks 2 ja 4 aastane koer, sarnase aktiivsusta-seme ning kerge kasvu – ja kaalueri-nevusega oleks väga hea valik.

Ära unusta ka seda, et kuigi emased koerad saavad omavahel tihti hästi läbi, on siiski olemas suur risk, et nad lähevad kaklema emase kutsikaga. Kui aga plaanid võtta sa-mast pesakonnast kaks kutsikat, siis pea meeles, et nende omavaheline side on tugevam, kui side sinuga.

Allikas: http://www.vetstreet.com/our-pet-experts/what-to-consider-before-getting-a-second-dog

13

Iial ei tea, kuna tuleb ootamatult külastada loomakliinikut, vajad koerajalutajat või -hoidjat.

Kakluse võimaluse vähendamiseks on kindlam võtta teist kasvu, kaalu ja vanust koer, kui sul juba olemas on.

ANU KUURAKäpa All peatoimetaja

14

KASULIKKU

Paljud koeraomanikud ar-mastavad fleksirihmasid. Rihm rullib koera eemaldu-des end lahti ja koera lähe-male tulles end jälle kokku, rihm ei jää jalgu – oi, kui mu-gav. Aga seda tüüpi rihmad peidavad endas ohte.

Kõige sagedasem ettetulev olu-kord on see, kui rihm on kogu pik-kuses – see võib olla 5 või 10 meet-rit, ehk sellega ulatub teisele poole sõiduteed, lahti, koer selle teises otsas – ja siis äkki ilmub kuskilt väl-ja mõni auto või jalgrattur. Fleksile annab peale panna piduri, et koer

ei saaks rihma pikemalt välja tõm-mata – aga mitte mingi väega ei saa fleksit panna rihma tagasi rullima, kui koer on selle pingule tõmmanud ja eemale kisub! Ehk kõik see 5 kuni 10 meetrit rihma on kontrollimatu-na sinu ja su koera vahel. Sellesse võib sisse sõita nii auto kui jalgrat-tur, sinna võivad otsa joosta lapsed – ja sa vaid vaatad abitult pealt, kuidas sa ei suuda oma kaugustes olevat koera küllalt kähku enda juurde tagasi saada.

Kui toimub otsasõit, siis võib see rihm rulluda auto/jalgratta ratta vahele kinni ja lohistada koera en-daga kaasa, tekitades koerale vi-

gastusi, mis võivad osutuda surma-vateks (järsk tõmme kaelalülidele – mis on väga õrnad ja nende ni-hestuse tagajärjel võib tulla halva-tus, hingetoru vigastuse tagajärjel lämbumissurm). Autos/jalgrattal olijate vigastused ja psühhotrauma suurus võivad olla ka väga tõsised.

Lihtsam variant on see, kui teil on väiksem koer ja rihm pole lindi -, vaid nööritüüpi. Ja teie koer suu-res rõõmus tormab tuttavat tervita-ma, joostes rihmaga jalgadesse, nii et tervitatava säärtesse lõikub see nöör sisse kui noaga, lõigates jalga sisse vereni välja ja kus mitte, sin-na tekitades marraskil ja sinikates

Sissetõmmatavate jalutusrihmade ohtlikkusest

KASULIKKU

jutid. Olen seda ise korduvalt koge-nud, nii et tean, millest räägin.

Sellele lisaks on fleksid, kui neid on ühel jalutajal käes mitu (mitu koera jalu-tada), väga kerged omavahel sõlme minema. Samuti muutub fleksi kont-rollimatuks, kui koer läheb põõsa või suurema umb-rohupuhma taha ja fleksi takerdub sinna. Sa võid fleksit sikutada, sealt puhmast ta lahti ei tule ja sikutamine koerani ei ulatu.

Flekside käepidemed on kohma-

kad ja kui koer järsku ja ootamatult tõmbab, lähevad nad kergelt käest lahti ja koer pääseb jooksu.

Kui koer on sattunud konfliktsi-tuatsiooni ja oma-nik püüab koera fleksirihma pidi ta-gasi tõmmata, on tihti tulemuseks sügavad sisselõi-ked, marrastused. Kui jalutaja aga takerdub sõlme

läinud rihma ja koer teda järel lo-histama hakkab, siis on tagajärjed veelgi hullemad, luumurdudest ala-tes kuni amputatsioonijuhtumiteni.

Pikk rihm tekitab koertes suu-re vabadusetunde ja äkiline rihma otsa lõppemine või sellele pidu-ri peale panemine on koera jaoks ootamatu, kuna koer jookseb täie hooga nagu ennist ega oska arvata, et ühel hetkel saabub vabaduse piir – ja tulemuseks on kaelanihestused, hingetoru-ja selgroovigastused.

Nii et mõelge – kumb on oluli-sem, kas mugavus või ohutus?

Sissetõmmatavate jalutusrihmade ohtlikkusest

15

Foto: rgbstock.com / lusi

ANU KUURAKäpa All peatoimetaja

Äkiline rihma otsa lõppemine on koera jaoks ootamatu, tagajärjed võivad olla erinevad vigastused.

NÕUANDENURK

Paljud koerad kardavad äikest ja saluuti. Nende rahustamiseks on erinevaid preparaate – feromoone pihustavaid, sissevõetavaid rahus-teid, on Thundershirt – spetsiaalne rahustav vest koertele... Kõik asjad maksavad ja paljudele koertele ei mõju neist ükski.

Aga on veel üks võimalus. Harju-

tada oma koera aegsas-ti saluudihelidega, nii et kui ükskord tegelikult õues kõm-mutamiseks läheb, siis koer sellele enam ei reageerigi.

Youtubes on saadaval näiteks selline harjumiseks kasutatav sal-vestis: https://www.youtube.com/watch?v=6uTK5VoDcXQ

Proovige järele, kaotada

pole ju midagi! Ja pidage meeles, et te peate

seda koerale laskma iga päev, iga päev mitu korda, nii palju päevi, kuni mõjub. Paarist korrast va-na-aasta viimase päeva hommikul ei piisa ;)

Taas on käes külmad ilmad ja pal-jud meie perelemmikud lõdisevad õues jalutamas käies, kuna nende karvkate pole meie talvekülmade jaoks sobilik.

Kes ei taha oma lemmikule poest osta sooja vesti/kombekat, võib selle ka ise teha.

Lehekülg, kus kõigile arusaa-

davatele piltidele lisaks on ka in-glisekeelsed näpunäited nii ühe kui teise valmistamiseks: http://www.leenas.com/English/sew_dog.html

Kui juba ise oma koerale vesti/kombeka teete, siis ärge unustage sellele õmblemast ka helkurpaelu, sest meil on enamus aastast pilkane pimedus ja meie kalleid neljajalgse-

id ei taha me ju ohtu seada lihtsalt sellega, et nad on autojuhtidele märkamatud tumedad kogud...

Talvekülma vastu

Kui koer kardab saluuti

Foto: rgbstock.com / johnnyberg

Foto: rgbstock.com / TouTouke

16