1

Juhenddokument Energiaülekandetaristu ja ELi loodusalased õigusaktidKokkuvõte

Keskkond

Kogu Euroopa Liidus on sadu Europe Direct teabekeskusi. Teile lähima keskuse leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Tasuta infotelefon: 00 800 67 89 10 11 (teatud kõneoperaatorid võivad rakendada kõnetasusid).

E-posti aadress: https://europa.eu/european-union/contact_et

Teave Euroopa Liidu kohta kõigis ELi ametlikes keeltes on kättesaadav Europa veebilehelt: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida: https://publications.europa.eu/et/publications

Tasuta väljaannete koopiad on saadaval Europe Direct või kohalikus teabekeskuses (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi avatud andmete portaali (http://data.europa.eu/euodp/et) kaudu on juurdepääs ELi andmekogudele. Andmeid saab alla laadida ja neid on lubatud kasutada tasuta ja korduvalt nii ärilistel kui mitteärilistel eesmärkidel.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

© Euroopa Liit, 2018

Käesoleva materjali kasutamine on lubatud viitega algallikale. Euroopa Komisjoni dokumentide kasutamine on reguleeritud Komisjoni otsusega 2011/833/EL (ELT L 330, 14.12.2011, lk. 39). Fotode või muu materjali kasutamiseks viisil, mis ei ole kooskõlas ELi autoriõigusega, tuleb luba taotleda autoriõiguse valdajatelt.

ISBN: 978-92-79-88873-1 doi:10.2779/606780 KH-01-18-694-ET-N

Sisukord

3 ELi poliitiline raamistik

4 Loodusdirektiivid

4 Asjakohane hindamine

5 Mõjude tuvastamine ja hindamine

6 Leevendamismeetmed

7 Võimalike leevendamis- ja ennetamismeetmete

uurimine projekti tasandil

8 Integreeritud planeerimise eelised

9 Hea tava näited

10 Energiaülekandetaristud merekeskkonnas

12 Edasiseks lugemiseks

FOTOD kaanel: Istock lk 3: Pxhere lk 5: Niteshift/Wikimedia lk 6: Pxhere lk 9: Michelle Blake lk 10: Pxhere

Juhenddokument “Energiaülekandetaristu ja ELi loodusalased õigusaktid”Euroopa Liidu Teataja C 213 –ELT C, 18.06.2018, 61. aastakäik, 2018/C 213/02, lk 65 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:C:2018:213:TOC).

3

ELi poliitiline raamistik

ELi liikmesriigid on leppinud kokku uues kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030, sealhulgas kogu ELi hõlmavates sihtides ja poliitilistes eesmärkides seoses kasvuhoonegaaside heitega, taastuvenergiaga, energiatõhususega ning elektrivõrkude omavahelise ühendamisega. Nende sihtide ja eesmärkide saavutamiseks on oluline Euroopa energiaülekande ja -salvestamise rajatised ajakohastada.

TEN-E määrusega (EL) nr 347/2013 kehtestati ELi-ülene raamistik energiataristu kavandamiseks ja rakendamiseks ELis. Sellega kehtestati üheksa strateegilise taristu esmatähtsat koridori elektrienergia, gaasi ja naftaga varustamiseks ning kolm liitu hõlmavat esmatähtsat valdkonda: elektrienergia ülekande kiirteed, nutivõrgud ja süsinikdioksiidi transpordi võrgud. Samuti algatati sellega läbipaistev ja kaasav protsess, et teha kindlaks ja valida välja konkreetsed ühishuviprojektid, mis on vajalikud esmatähtsate koridoride rakendamiseks.

2011. aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu ELi uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. See on „Euroopa 2020“ strateegia tähtsaks elemendiks, nõudes nutikat, kaasavat ja kestlikku kasvupoliitikat, milles võetakse arvesse tähtsat sotsiaal-majanduslikku kasu, mida loodus ühiskonnale toob. Linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv on ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika nurgakivid.

Nagu igasugune ELi arendustegevus, peavad ka energiaülekandetaristud olema täielikus kooskõlas ELi keskkonnapoliitikaga, sealhulgas ELi loodusdirektiividega, mille eesmärk on kaitsta Euroopa kõige ohustatumaid ja ohualtimaid maismaa- ja merealade liike. Euroopa Komisjoni juhenddokumendis “Energiaülekandetaristu ja ELi loodusalased õigusaktid” antakse juhiseid, kuidas seda praktikas kõige paremini saavutada. Selles pööratakse erilist tähelepanu Natura 2000 võrgustiku kaitsealade hindamise ja loamenetluse õigele kohaldamisele. Samuti käsitletakse selles nõudeid liikide kaitsmiseks laiemal maastikul.

Käesolev infoleht on kokkuvõte juhenddokumendist “Energiaülekandetaristu ja ELi loodusalased õigusaktid”. Dokument on eelkõige koostatud projektide arendajatele, ülekandevõrguettevõtjatele ning energiaülekandekavade ja -projektide heakskiitmise eest vastutavatele ametiasutustele, kuid see peaks huvi pakkuma ka mõjuhinnanguid koostavatele konsultantidele, Natura 2000 alade haldajatele ja vabaühendustele.

4

Loodusdirektiivid

Elupaikade direktiiv (92/43/EMÜ) põhineb tõdemusel, et Euroopa Liidus on looduslike elupaikade seisund jätkuvalt halvenemas ja üha enam looduslikke liike, mis on osa ELi looduspärandist, on tõsiselt ohustatud. Direktiivi eesmärk on tagada nende soodsa kaitsestaatuse säilimine ja taastamine läbi erikaitsealade määramise, et luua ühtne Euroopa ökoloogiline Natura 2000 võrgustik. Võrgustik hõlmab ka linnudirektiivi (2009/147/EÜ) kohaselt loodusliku linnustiku kaitseks määratud erikaitsealasid.

Täna (2018.a keskel) on määratud Natura 2000 aladeks rohkem kui 27 300 ala. Need moodustavad kokku ligikaudu 18 % Euroopa maismaa pindalast ja 9 % ELi riikide merealadest, hõlmates muuhulgas põllumajandus- ja rohumaade elupaiku, metsi, märgalasid, ranniku- ja mereelupaiku ning nende elupaikade olemasolust sõltuvaid liike.

Natura 2000 alad ei ole kavandatud puutumatute aladena ja uued arendused ei ole seal välistatud. Neid tuleb hoopis arendada viisil, millega kaitstakse haruldasi ja ohustatud liike ja elupaigatüüpe, mille kaitsmiseks alad on määratud. Selle eesmärgi võib sageli saavutada hoolika kavandamise, hea ja kaasava dialoogi ning vajaduse korral sobivate leevendamismeetmete rakendamisega, et kõrvaldada kohe algul üksikprojektide võimalik negatiivne mõju ning ala kaitse-eesmärkidele avalduv kuhjuv mõju.

ELi loodusdirektiivide kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama liikide kaitse korra kõikidele Euroopa looduslikele linnuliikidele ja teistele ohustatud liikidele, mis on loetletud elupaikade direktiivi IV lisas. Seda ranget kaitsekorda kohaldatakse liikide kogu nende looduslikus levilas ELis (s.t Natura 2000 aladel ja neist väljaspool). Täpsed tingimused on sätestatud linnudirektiivi artiklis 5 ning elupaikade direktiivi artiklites 12 ja 13.

Asjakohane hindamine

Elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb kõikide kavade või projektide puhul, millel võib Natura 2000 alale olla oluline mõju, viia läbi asjakohane hindamine (AH). Hindamise eesmärk on hinnata mõjusid üksikasjalikult, silmas pidades ala kaitse-eesmärke. Menetlus peab kulgema määratud järjekorras.

• esimene etapp: eelkontroll – selle algetapi eesmärk on kindlaks teha, kas kava või projekt peab läbima asjakohase hindamise või mitte. Kui sellel on tõenäoliselt oluline negatiivne mõju Natura 2000 alale, on AH vajalik. • teine etapp: asjakohane hindamine – selles etapis tuleb üksikasjalikult analüüsida, millist mõju võib kava või projekt kas eraldi või koos muude kavade või projektidega avaldada Natura 2000 ala(de) terviklikkusele, silmas pidades ala(de) kaitse-eesmärke. • kolmas etapp: otsustamine – kui AH tulemusena järeldatakse, et kava või projekt ei avalda negatiivset mõju, võib kava või projekt jätkuda. Kui selgub, et negatiivne mõju alale on olemas ja seda ei saa leevendada, peab pädev asutus kava või projekti tagasi lükkama.

Artikli 6 lõike 4 kohaselt, kui järeldatakse, et kaval või projektil on Natura 2000 alale negatiivne mõju, võib selle erandkorras siiski heaks kiita, kui alternatiivseid lahendusi pole ja kui kava või projekt loetakse põhjendatuks üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel. Sellistel juhtudel peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse.

AH võib integreerida keskkonnamõju hindamise (KMH) või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlusse vastavate direktiivide kohaselt. Oluline on silmas pidada, et erinevalt KMH ja KSH hindamismenetlustest on asjakohase hindamise rõhuasetus teistsugune ning selle tulemus lõplik, mis määrab ära, kas kava või projekti võib heaks kiita.

5

Mõjude tuvastamine ja hindamine

Energiaülekandetaristu kavadest või projektidest mõjutatud liikide ja elupaikade kindlakstegemine on mõjuhindamise esimene etapp, olgu tegemist kas asjakohase hindamisega elupaikade direktiivi artikli 6 alusel, kui projekt või plaan mõjutab Natura 2000 ala, või KMH/KSH direktiivi kohase hindamisega.

Energiataristu võimalik mõju liikidele ja elupaikadele sõltub paljuski konkreetse energiataristu projektist ja asukohast ning kohalike elupaikade ja liikide tundlikkusest. Seetõttu on oluline uurida iga kava või projekti individuaalselt.

Nimekiri kõige sagedamatest võimalikest mõjutüüpidest: elupaiga kadumine, selle seisundi halvenemine või selle killustumine: energiaülekandetaristute projektideks võib olla vajalik maapind puhastada ja pinnataimestik eemaldada (nimetatakse sageli ka otseseks maahõiveks). Selle tulemusena võivad olemasolevad elupaigad muutuda, kahjustusi saada, killustuda või hävida; liikide häirimine nende harjumuspärastes paljunemis-, toitumis- või puhkekohtades, samuti rändeteedel, võib viia liigi väljatõrjumise ja elupaiga hülgamiseni ning seega elupaiga kasutamata jätmiseni; kokkupõrke- ja elektrilöögioht: linnud ja võimalik, et ka nahkhiired, võivad elektriõhuliinide või muude maapealsete elektrirajatiste eri osadega kokku põrgata;tõkestav mõju: elektrienergia puhul võivad suured ülekande-, vastuvõtu- ja salvestamistaristud sundida liike piirkonnast üldse mööduma, nii rände ajal kui ka kohapeal regulaarsetel toiduotsingutel.

Tuleb arvestada ka mõjude omavahelist seost, näiteks maahõive ei pruugi olla iseenesest mõnele konkreetsele liigile oluline, kuid koos suure häirimis- või väljatõrjumisohuga võib see liigi elujõulisust ja lõppkokkuvõttes püsimajäämist oluliselt mõjutada.

Natura 2000 aladele avalduva mõju kindlakstegemisel tuleb hinnata ka kuhjuvat mõju. See võib tuleneda mitme

energiataristu olemasolust piirkonnas või lennukoridoris või kui energiataristuprojekti viiakse ellu samas piirkonnas muud tüüpi kava või projektiga (nt muu tööstuslik arendustegevus). Kuhjuv mõju on kõigi nende tegevuste koosmõju.

Kuna energiataristute arendamine kulgeb ELis kiires tempos, on tähtis hinnata kuhjuvat mõju juba keskkonnamõju hindamise varastel etappidel ja mitte protsessi lõpus tagantjärele, sest see lükkaks edasi otsuseid projektiettepanekute ELi õigusaktide nõuetele vastavuse kohta.

6

leevendamismeetmeid rakendatakse pädevalt asutuselt saadud juhiste kohaselt.

Kui alale avaldub isegi pärast leevendamismeetmete võtmist oluline jääkmõju, tuleb uurida muid lahendusi (nt projekti muu asukoht, arenduse ulatuse või ehitusprojekti muutmine või alternatiivsed menetlused).

Leevendamismeetmed

Negatiivseid mõjusid saab mõnikord tõhusalt leevendada. Leevendamine hõlmab kavadesse või projektidesse meetmete sisseviimist, mis kava või projekti võimaliku negatiivse mõju kõrvaldavad või vähendavad selle ebaolulise tasemeni. See eeldab leevendamismeetmete otsest seost võimaliku mõjuga ning head arusaamist asjaomastest liikidest ja elupaikadest. Leevendamismeetmeteks võivad olla energiataristukava või -projekti eri aspektide suuruse, asukoha, ehitusprojekti ja konfiguratsiooni muutmine (nt elektrijuhtmete isoleerimine elektrilöögi vältimiseks). Need võivad olla ka ajutised kohandamised ehitus- või käitamisetapil (nt ehitustööde vältimine pesitsemishooajal).

Kui sobivad leevendamismeetmed on kindlaks määratud ja üksikasjalikult välja töötatud, võib kava või projekti vastavalt elupaikade direktiivi artiklis 6 sätestatud asjakohase hindamise menetlusele heaks kiita tingimusel, et neid

Leevendamise meetod EelistusVältida mõju tekkimist Kõrge

Madal

Vähendada tekkivat mõju

Vähendada mõju alal

Vähendada mõju, kus see avaldub

Tabel: Leevendamismeetmete võtmise hierarhiline meetod.

7

Võimalike leevendamis- ja ennetamismeetmete uurimine projekti tasandil

III etapp. Käitamine – liinide hooldus, ajakohastamine, rekonstrueerimine, moderniseerimine

• Tagada täielikult rekonstrueeritud liinide ohutus lindudele (nt maa-alune kaabel, plastkattega PAS-kaabel, mastiotste ohutu konstruktsioon).• Tagada, et lindude kaitse/leviku seisukohalt prioriteetsed elektriliinid ja kõikide liinide kõige ohtlikumat tüüpi mastid asendatakse linnusõbralike liinide ja mastitüüpidega, mis vastavad lindude ohutuse seisukohalt uusimatele tehnilistele standarditele.• Korraldada standardset seiret, et hinnata elektriliinide mõju lindudele, ning seiret, et hinnata leevendamismeetmete tulemuslikkust.• Parandada elupaikade seisundit, et leevendada elektriliinide mõju bioloogilisele mitmekesisusele.• Luua elupaiku elektriliini samal küljel, et vähendada liinide ületamist.• Vähendada inimtegevust/häirimist liini lähedal (teavitamise teel).• Koostada regulaarseid aruandeid seire ja leevendamistegevuse tulemuste kohta ning jagada neid oluliste sidusrühmadega.

IV etapp. Käigust mahavõtmine

• Tagada, et elektriliinide teele ei jäetaks alles mingit taristut.• Tagada elupaiga terviklikkus endiste elektriliinide teel.

Projektide puhul, mis võivad mõjutada kaitsealuseid liike väljaspool Natura 2000 alasid, on soovitatav võtta asjakohase hindamise käigus või keskkonnamõju hindamisel arvesse järgmisi aspekte (vt linnudirektiivi artikkel 5 ja elupaikade direktiivi artikkel 12).

I etapp. Ehituseelsed meetmed

• Uurida erinevaid võimalusi lindude/elektriliinide konfliktide leevendamiseks uute ja rekonstrueeritud elektriliinide KMH/AH käigus. • Kavandada lindudele ohutuid lahendusi (maa-alune kaabel, plastkattega juhe „PAS-kaabel“) ülekande- ja jaotusliinidel, kus see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, eriti aga lindudele väga olulistel aladel. • Tagada uute elektriõhuliinide konstruktsiooni ohutus lindudele. • Koondada liinid kokku. • Võimaluse korral juhtida liinid eemale ilmsetest lennuteedest, puhkealadest või muudest lindude koondumisaladest. • Kavandada liinide varjamiseks taimestikku, topograafiat või tehiskonstruktsioone. • Kavandada enne-pärast-kontrolli-mõju (BACI) hindamine ja toetav seire. • Asendada meetmete võtmine üksikute mastide suhtes, mille puhul moderniseeritakse mastid või muudetakse õhuliine pärast surnud lindude leidmist, ennetusprogrammiga, millega enamikku hukkumisi välditakse.

II etapp. Uute liinide ehitamine

• Tagada täielikult rekonstrueeritud liinide ohutus lindudele (nt maa-alune kaabel, plastkattega mantelkaabel (PAS-kaabel), mastiotste ohutu konstruktsioon). • Vältida uutel õhuliini mastidel tugiisolaatoritega konstruktsiooni. • Kasutada rippisolaatoritega maste. • Vältida neutraalse (maandatud) kaabli kasutamist voolu all olevate kaablite kohal.

8

Miks on mõni linnuliik elektriliinide suhtes teistest haavatavam?

See tuleneb sageli järgmistest füsioloogilistest,

käitumuslikest ja ökoloogilistest iseärasustest:

•suur keha;

•halb nähtavus ettepoole;

•öise tegevuse eelistamine;

•„halvad lendajad“, väiksema manööverdamisvõimega

(kokkupõrge);

•kogenematud lendajad, noored linnud (elektrilöök ja

kokkupõrge);

•kõrgete kohtade eelistamine puhkamiseks, istumiseks või

pesitsemiseks;

•avatud, puudeta elupaikade eelistamine (elektrilöök);

•parvede ja hulkadena liikumine;

•häirimise suhtes tundlikud liigid;

•madala kõrgusega elupaikade eelistamine (s.t suurema

elektrivõrgu tihedusega asukohad);

•haruldased ja ohustatud liigid (väikse

populatsioonitiheduse ja sigivusega jms);

•väikse populatsioonitihedusega liigid (väiksema

asendamispotentsiaaliga);

•väikse paljunemisvõimega liigid (täiskasvanud isendite

suurema suremuse tõttu kulub populatsioonil kadudest

taastumiseks kauem aega);

•väikse sigivusega, väikse suremusega, pika eeldatava

elueaga liigid (populatsiooni pidevate kadude tõttu väheneb

võimalik lisandumine);

•pikki mandritevahelisi vahemaid läbivad rändliigid

(suur ruumiline ulatus ja elektriliinide mõju leevendamise

erinev tase).

Integreeritud planeerimise eelised

Kui energiaülekandetaristute kavandamiseks valitakse integreeritud ja tulevikku arvestav meetod, mille puhul võetakse kohe algul ja projekti või kava algsel koostamisel arvesse nii energiaülekande kui ka ökoloogilisi vajadusi, kaasneb sellega palju tähtsaid eeliseid:• sellega soodustatakse planeerimisprotsessi interaktiivsust ja läbipaistvust; • sellega vähendatakse mitmeid võimalikke asukohaga seotud vastuolusid;• see võib kulusid kokku hoida;• see võib viia uute, loovate ja uuenduslike lahenduste väljatöötamiseni ning kompromissolukordadeni, mida projekti kavandamise klassikalise sektorikeskse meetodi korral ei oleks tõenäoliselt uuritud;• see võib aidata parandada projekti ja selle eest vastutavate institutsioonide mainet üldsuse silmis.

Kuigi sellise integreeritud planeerimisprotsessi ettevalmistamiseks ja elluviimiseks võidakse vajada suuremaid algseid investeeringuid, näitavad tõendid veenvalt, et seda tüüpi meetodil on peaaegu alati olulisi eeliseid, mis ületavad tunduvalt esialgseid vajalikke lisainvesteeringuid.

Kogemuste kohaselt võib keskkonnakaalutluste varane arvessevõtmine otsustamisprotsessis aidata leida lahendusi ajal, mil on saadaval veel palju valikuid. Kui see sektoritevaheline dialoog jäetakse aga artikli 6 lõikes 3 sätestatud nõusoleku saamise menetluse viimastesse etappidesse, on lahenduste valik palju väiksem ja sageli on neid raskem rakendada.

Energiaülekande kavandamisel strateegilisema meetodi kasutamise eelis on ka võimalus korraldada keskkonnaalastes õigusaktides nõutavaid eri loamenetlusi ja keskkonnamõju hindamisi tõhusamalt.

9

Hea tava näited

Suunised Sloveenia elektrivõrgu operaatoritele

Sloveenia võrguettevõtja Elektro-Slovenija ja DOPPS/BirdLife Slovenija koostöös valmis uuring, milles käsitleti elektriülekandeliinide mõju lindudele. Uuringu eesmärgiks oli leida tegutsemisviise, milles ei arvestata üksnes elektritarbijate, vaid ka lindude huvidega. Uuringu tulemusena soovitatakse järgmisi suuniseid linnusõbralike elektriliinide paigaldamiseks:• teha koostööd linnukaitseasutustega (looduskaitseasutustega) alates projekti alustamisest;• arvestada elektriülekandeliinide marsruudi kavandamisel ala konkreetsete asjaoludega, lähtudes konkreetsetest andmetest lindude aastaringse esinemise kohta alal;• vältida elektriülekandeliinide paigaldamist aladele, kus kokkupõrgetele kalduvate lindude kontsentratsioon on suur, regulaarsetele lennuteedele ja rändekoridoridesse;• kasutada elektriliinide olemasolevaid marsruute ja ühendada elektriliinid muu olemasoleva lineaarse taristuga;• kohandada elektri- ja maandusjuhtmete konfiguratsiooni;• varustada elektriliinid markeritega, mis suurendavad juhtmete, eriti maandusjuhtmete nähtavust;• kui ei ole võimalik vältida väga tundlikke kohti, paigaldada võimalusel maa-alused kaablid;• seada mõne pesalinnu abistamiseks elektriliinide tornmastidele ohutud pesaalused ja –kastid.

Ligipääsetava taeva kokkulepe Ungaris

MME/BirdLife Hungary sõlmis Ungari keskkonna- ja veeministeeriumi ning Ungari asjaomaste elektriettevõtetega “Ligipääsetava taeva” kokkuleppe, et leida pikaajaline lahendus lindude elektrilöökide saamise probleemile. Selle kokkuleppe kohaselt valmis lindude tundlikkuse kaart, millel näidatakse elektriliinide ja linnupopulatsioonide vaheliste konfliktide esmatähtsaid alasid.

Elektriettevõtted lubasid muuta kõik Ungari ohtlikud elektriliinid 2020. aastaks linnusõbralikeks ning kasutada uutel elektriliinidel linnusõbralikke majandamismeetodeid. Kooskõlastuskomitee koos iga allakirjutanu esindajatega tagab regulaarse ja struktureeritud koostöö. Elektriettevõtete ja looduskaitsespetsialistide koostöö tulemusel uuendatakse pidevalt suuniseid parima saadaval oleva tehnoloogia kasutamiseks ning uusi lahendusi katsetatakse välitingimustes.

Rohkem infot: www.birdlife.org/datazone/sowb/casestudy/240

10

Energiaülekandetaristud merekeskkonnas

Oluline osa energia edastamiseks ehitatud taristust asub merekeskkonnas. Nendeks on avamere nafta- ja gaasitööstusega seotud kaablid, torujuhtmed ja lisaseadmed ning uuemad avamere energiatehnoloogiad, nagu avameretuulikud ja merehoovuste turbiinid. Sellised taristud laienevad tulevikus tõenäoliselt ka teiste mereenergia allikate kasutamisele.

• Eri suurusega ja eri ehitusmaterjalidest torujuhtmed moodustavad olulise taristu nafta- ja gaasitööstuse vedelike transportimiseks. Lisaks kasutatakse erinevat tüüpi merekaableid vahelduvvoolu ülekandeks. Taristusse kuuluvad lisaseadmed on betoonkatted ja ristumiskohad, mille ehitamisel võidakse kasutada betoonkatteid, mördiga täidetud kotte ja monoliitbetoonist konstruktsioone, mis on kaitseks kividega kaetud.• Taristusse, mis on seotud energiaülekandega avamere tuuleparkidest, kuuluvad merealused ülekandekaablid maabumis- ja üleminekujaamadega.• Tehnoloogia, millega laine- ja loodeteenergiat kasutada, on alles oma kaubandusliku arengu suhteliselt varases etapis. Sellele vaatamata on jõutud siiski suuremõõtmeliste prototüüpseadmete paigaldamiseni konkreetsetes arenduspiirkondades. Nende hulgas on ujuvaid, poolsukeldatud ning merepõhja ankurdatud, monopolaarseid ja gravitatsioonvundamendiga seadmeid. • Hiljuti välja arendatud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) tehnoloogia hõlmab CO2 transportimist torujuhtmete kaudu (maismaal asuvatest tehastest avamerehoidlatesse või vastupidi), kuid tuleviku taristu vajadused jäävad ebaselgeks.• Alaliskõrgepinge ülekandevõrgud ühendavad erinevaid elektrivõrke mitmes Euroopa merepiirkonnas.

Elupaikade direktiivi I lisas on loetletud Natura 2000 võrgustikku kuuluvad maismaa- ja merealade elupaigad, mida võib mere energiataristute rajamine, hooldus ja käigust mahavõtmine mõjutada. Elupaikade direktiivis ja linnudirektiivis nõutakse ka kaitsemeetmete kehtestamist teatavate mereliikide suhtes nagu näiteks vaalalised, hülged, roomajad, kalad, selgrootud, taimed ja merelinnud. Tuleb hinnata mere energiataristute võimalikku

mõju neile mereelupaikadele ja liikidele nii Natura 2000 aladel kui ka väljaspool nende piire.

Kaablite, torujuhtmete ja lisaseadmete paigaldamise ja käitamise mõju tagajärjeks võib olla merepõhja elupaikade ja liikide koosseisulised muutused, padumere elupaikade ja liikide kahjustumine, väga liikuvate liikide väljatõrjumine ja häirimine, merepõhja häirimine, müra, saastumine, lämmatamine, elupaiga kadumine, koridorid võõrliikide levikuks ja kuhjuv mõju.

Võimalikud leevendamismeetmed mere energiataristuga seotud keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks on eelkõige marsruudi hoolikas valik ja paigaldamistegevuse ajakava koostamine, sobivate kaablitüüpide valimine, kaabli piisav pinnasega katmine ja inertsete materjalide kasutamine kaitsekatte jaoks (http://qsr2010.ospar.org/media/assessments/p00437_Cables.pdf).

ELi merealadel erinevate projektide vahel tekkida võivad konfliktid tehakse kindlaks mereruumi planeerimise kaudu. Mereruumi planeerimist kasutatakse ka selleks, et terviklikumalt ja strateegilisemalt planeerida meie merede kasutamist eri sektorites, sealhulgas keskkonna- ja looduskaitse valdkonnas. Merestrateegia raamdirektiivi kohaselt peavad ELi liikmesriigid koostama oma vetele merestrateegiad, edendades ökosüsteemipõhist majandamist ja keskkonnaküsimuste lõimimist eri poliitikavaldkondadesse. Kogemuste kohaselt võib keskkonnakaalutluste varane arvessevõtmine otsustamisprotsessis viia lahenduste leidmiseni ajal, mil on saadaval veel palju valikuid.

11

Füüs

iline

kad

u/ka

hjus

tus

Biol

oogi

lised

häi

red/

Ka

hju/

kadu

Hüd

rolo

ogili

ne m

uutu

s

Oht

likud

ain

ed

Elek

trom

agne

tväl

i*

Liivamadalad V V V V

“Posidonia” põhjad V V V V

Jõgede lehtersuudmed V V V V

Mudased/liivased laugmadalikud

V V V V

Lõukad V V V V

Abajad ja lahed V V V V

Karid V V V V

Gaasilekkest tekkinud struktuurid

V V V V

Põhja-/Kesk-Läänemere abajad V V V V

Koopad** ? ? ? V

Vaalalised ? V ? V

Hülged ? V ? V

Roomajad ? V ? V

Kalad ? V V V V

Selgrootud V V ? V

Taimed V V V V

Merelinnud V V

* mehhanismid ja mõjud, mida veel hästi ei mõisteta** ebatõenäoline marsruudivalik? teadmata/ei mõisteta hästi

Tabel: Natura 2000 võrgustiku kaitsealuste elupaikade ja liikide võimalik tundlikkus mere energiataristute rajamise, hooldamise ja käigust mahavõtmisega kaasnevate survete suhtes.

UNESCO valitsustevaheline okeanograafia komisjon on kirja pannud mereruumi planeerimise majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed eelised. Merestrateegia raamdirektiivi kohaselt peavad ELi liikmesriigid koostama oma vetele merestrateegiad ning koos teiste liikmesriikidega mere koordineeritud strateegiad. ELi direktiivis 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik (mereruumi planeerimise direktiiv), on sätestatud, et liikmesriigid peavad kehtestama mereruumi planeerimise menetlused ja rakendama neid, et toetada merealade kestlikku arengut, kohaldades ökosüsteemipõhist lähenemisviisi ja edendades asjaomaste tegevus- ja kasutusalade kooseksisteerimist. Kui mereruumi kavad hõlmavad Natura 2000 alasid, võib selle keskkonnaalase hindamise ühendada elupaikade direktiivi artikli 6 nõuetega.

Leevendamismeetmed

Keskkonnamõju

Mar

sruu

di v

alik

Ehitu

saja

d

Pinn

aseg

a ka

tmin

e

Süvi

se s

ügav

us

Kaab

li tü

üp

Eem

alda

min

e

Häirimine x x x (x) (x)

Müra (x) (x) (x)

Soojuse eritumine (x) x x

Elektromagentväli x x

Saaste x (x) (x) x x

Kuhjuv mõju* x x x x x

x: tähtis meede;(X) vähem tähtis meede;* ebapiisavad teadmised.

Tabel: Võimalikud leevendamismeetmed mitmesuguste kaablite paigaldamise ja käitamisega seotud inimtekkeliste survete kesk-konnamõju vältimiseks või vähendamiseks (allikas: OSPAR, 2009).

Edasiseks lugemiseksEuroopa Komisjoni juhenddokument “Energiaülekandetaristu ja ELi loodusalased õigusaktid”: http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/guidance_en.htm

Euroopa Komisjoni teatis ‘Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda − Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava’: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52010DC0677

TEN-E määrus (EL) nr 347/2013: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013R0347

Mereruumi planeerimise raamistiku direktiiv (MSP): https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32008L0056

Keskkonnamõju hindamise direktiiv (KMH): https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014L0052

Direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (KSH direktiiv): https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32001L0042

Ülevaade veepoliitika raamdirektiivi, mereruumi planeerimise raamistiku direktiivi, elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi ning üleujutuste direktiivi peamistest sätetest: sarnasused ja erinevused https://publications.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/cce60733-c81e-11e6-a6db-01aa75ed71a1

Natura 2000 võrgustiku kaart, kust saab teavet ELi Natura 2000 võrgustiku alade kohta: http://natura2000.eea.europa.eu/

KH-01-18-694-ET-N