juhend tee seisundi hindamiseks tehtavate mõõtmiste kohta · mõõtmine: mõõdetakse...
TRANSCRIPT
Lisa 1
Juhend tee seisundi
hindamiseks tehtavate
mõõtmiste kohta
Kinnitatud Maanteeameti peadirektori asetäitja
17.11.2017 korraldusega nr 20
iteede teekatemärgistuse valikuks, paigaldamiseks
MA 2017- 016
1
Kinnitatud
Maanteeameti peadirektori asetäitja
17. novembri 2017.a
korraldusega nr 20
Juhend tee seisundi hindamiseks tehtavate mõõtmiste kohta
1. Üldist
1.1. Juhend tee seisundi hindamiseks tehtavate mõõtmiste kohta (edaspidi juhend) on
täienduseks Korrashoiu järelevalve juhendile riigiteedel, et kontrollida tee vastavust
Tee seisundinõuetele. Juhend ei kehtesta nõudeid tee seisundile ega muuda
järelevalve juhendit vaid täpsustab mõõtmiste läbiviimist.
1.2. Tee seisundi hindamine toimub põhiliselt visuaalselt. Lepinguliste lahkarvamuste
tekkimisel või muul vajadusel tehakse mõõtmised.
1.3. Mõõtmisel ja tulemuste fikseerimisel kasutatakse järgmisi mõõtevahendeid ja
seadmeid.
1.3.1. Vesilood pikkusega 1 m.
1.3.2. Vesilood pikkusega 2 m.
1.3.3. Digitaalne vesilood.
1.3.4. Mõõdulint pikkusega 10 m.
1.3.5. Nihik.
1.3.6. Jäik metalljoonlaud pikkusega 30 cm.
1.3.7. Jäik metalljoonlaud pikkusega 1,0 m.
1.3.8. Englo OÜ poolt toodetud aukude sügavuse mõõdik või samaväärne.
1.3.9. Mõõtekiilud mõõtmisvahemikuga 1…80 mm.
1.3.10. Digitaalne kaldelatt pikkusega 1,2 m koos tiibadega.
1.3.11. Leica laserkaugusmõõtja kolmjalaga või samaväärne.
1.3.12. Teleskoopmõõtelatt pikkusega 5 m.
1.3.13. GPS-iga varustatud fotokaamera.
1.3.14. GPS-iga varustatud videokaamera.
1.3.15. Trippi Oy poolt toodetud Eltrip mõõtur või samaväärne, mis võimaldab andmete
edastamist telefoni kaudu veebirakendustesse.
2. Mõõtmine
2.1. Kattega teedel
2.1.1. Augu suurim läbimõõt
Kasutatavad mõõtevahendid: mõõdulint.
Mõõtmine: Hinnatakse visuaalselt augu suurim läbimõõt ja mõõdetakse mõõdulindiga augu
servade vaheline kaugus.
2
2.1.2. Augu suurim sügavus
Kasutatavad mõõtevahendid: aukude sügavuse mõõdik.
Mõõtmine: Mõõdik asetatakse augu kohale nii, et selle rihtlatt toetub augu servades asuvale
teekattele või rihtlati pikkusest suurema läbimõõduga augu korral asetatakse mõõdik teekattele
nii, et selle rihtlatt ulatub augu kohale ning mõõdetakse teekatendi tühimiku põhja ja rihtlati
alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus.
3
Kasutatavad mõõtevahendid: 1 m pikkune vesilood, jäik metalljoonlaud või mõõdulint.
Mõõtmine: Vesilood asetatakse augu kohale nii, et ta toetub augu servades asuvale teekattele
või vesiloodi pikkusest suurema läbimõõduga augu korral asetatakse vesilood teekattele nii, et
see ulatub augu kohale ning mõõdetakse tühimiku põhja ja vesiloodi alumise tasapinna vahelise
ristkauguse suurim väärtus.
4
2.1.3. Prao laius ja sügavus
Kasutatavad mõõtevahendid: nihik, mõõdulint ja metalljoonlaud.
Mõõtmine:
Prao laius mõõdetakse visuaalsel hinnangul kõige laiemas kohas. Mõõtevahend asetatakse risti
praoga ning mõõdetakse selle servade vaheline kaugus.
5
Prao sügavuse mõõtmiseks asetatakse nihiku joonlaua alumine külg teekattele ning mõõtevarda
abil mõõdetakse prao sügavus.
2.1.4. Roopa suurim sügavus
Kasutatavad mõõtevahendid: 2 m pikkune vesilood ja mõõtekiilud.
Mõõtmine: Vesilood asetatakse roopa harjadele ja mõõdetakse suurim kaugus vesiloodi
mõõteserva ja teepinna vahel, surudes kiilu lati all olevasse tühimikku kuni tõrkeni.
6
Kasutatavad mõõtevahendid: 2 m pikkune vesilood ja mõõdulint.
Mõõtmine: Vesilood asetatakse roopa harjadele ja mõõdetakse suurim kaugus vesiloodi alumise
serva ja teepinna vahel.
2.1.5. Tugipeenra ja sõidutee katte või kindlustatud teepeenra kõrguste erinevus
Kasutatavad mõõtevahendid: aukude sügavuse mõõdik.
Mõõtmine:
7
Kui tugipeenar on teekattest madalam, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub teekattele ja
mõõtevarras asub tugipeenra kohal. Mõõdetakse mõõdiku rihtlati alumise pinna ja tugipeenra
vaheline kõrguste erinevus katte servale võimalikult lähedal.
Kui tugipeenar on teekattest kõrgem, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub tugipeenrale
horisontaalselt ja mõõtevarras asub teekatte kohal. Mõõdetakse mõõdiku rihtlati alumise pinna
ja teekatte vaheline kõrguste erinevus peenra servale võimalikult lähedal.
8
Kasutatavad mõõtevahendid: vesilood, mõõdulint.
Kui tugipeenar on teekattest madalam, asetatakse vesilood selliselt, et ta toetub teekattele ning
mõõdetakse tugipeenra ja vesiloodi alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus katte
servale võimalikult lähedal.
Kui tugipeenar on teekattest kõrgem, asetatakse vesilood selliselt, et ta toetub teepeenrale
horisontaalselt ning mõõdetakse teekatte ja vesiloodi alumise tasapinna vahelise ristkauguse
suurim väärtus teepeenrale võimalikult lähedal.
9
Tehnovõrgu kaevu kaane või kape ja teekatte kõrguste erinevus
Kasutatavad mõõtevahendid: aukude sügavuse mõõdik.
Mõõtmine:
Kui tehnovõrgu kaevu kaas või kape on teekattest kõrgem, asetatakse mõõdik selliselt, et ta
toetub tehnovõrgu kaanele või kapele ja mõõtevarras asub teekatte kohal.
Mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teekatte pinna vaheline kõrguste erinevus.
Kui tehnovõrgu kaevu kaas või kape on teekattest madalam, asetatakse mõõdik selliselt, et ta
toetub teekattele ja mõõtevarras asub tehnovõrgu kaane või kape kohal.
Mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja kaane või kape vaheline kõrguste erinevus.
10
2.1.6. Teekatte kalle
Kasutatavad mõõtevahendid: digitaalne kaldelatt.
Mõõtmine: Digitaalne kaldelatt paigaldatakse puhtale teekattele kas piki- või põiksuunas ja
fikseeritakse lugem kaldelati ekraanilt. Saadud tulemus ongi teekatte kalle protsentides.
2.1.7. Teepeenra kalle
Kasutatavad mõõtevahendid: digitaalne kaldelatt.
Mõõtmine: Digitaalne kaldelatt paigaldatakse teepeenrale põiksuunas ja fikseeritakse lugem
kaldelati ekraanilt. Saadud tulemus on teepeenra kalle protsentides.
11
2.2. Kruusateedel
2.2.1. Ebatasasused
Kasutatavad mõõtmisvahendid: aukude sügavuse mõõdik.
Mõõtmine: Mõõdik asetatakse augu kohale nii, et selle rihtlatt toetub augu servadele ning
mõõdetakse augu põhja ja rihtlati alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus.
Kasutatavad mõõtmisvahendid: 1 m pikkune vesilood, jäik metalljoonlaud või mõõdulint.
Mõõtmine: Vesilood asetatakse augu kohale nii, et ta toetub augu servadele ning mõõdetakse
12
jäiga metalljoonlauaga või mõõdulindiga augu põhja ja vesiloodi alumise tasapinna vahelise
ristkauguse suurim väärtus.
2.2.2. Põikprofiili kalle
Kasutatavad mõõtmisvahendid: digitaalne kaldelatt.
Mõõtmine: Digitaalne kaldelatt paigaldatakse teepeenrale põiksuunas ja fikseeritakse lugem
kaldelati ekraanilt. Saadud tulemus on teekatte kalle protsentides.
2.2.3. Kruusa- või pinnasevalli kõrgus tee servas
Kasutatavad mõõtmisvahendid: aukude sügavuse mõõdik.
Mõõtmine: Aukude sügavuse mõõdik asetatakse horisontaalselt tee servas oleva kruusavallile
13
ning mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teekatte pinna vaheline kõrguste erinevus.
Kasutatavad mõõtmisvahendid: 1 m pikkune vesilood, jäik metalljoonlaud või mõõdulint.
Mõõtmine: Vesilood asetatakse horisontaalselt tee servas oleva kruusavallile ning mõõdetakse
rihtlati alumise tasapinna ja teekatte pinna vaheline kõrguste erinevus.
2.3. Teemaal
14
2.3.1. Tee külgnähtavus
Kasutatavad mõõtmisvahendid: mõõdulint, laserkaugusmõõtja.
Mõõtmine:
Külgnähtavust mõõdetakse külgkraavi välisservast või selle puudumisel mulde alumisest
servast või nende puudumisel sõidutee välisservast.
Mõõdulindiga mõõtmisel paigaldatakse see rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega ja paralleelselt
aluspinnaga. Mõõdulint ei tohi olla keerdunud.
Laserkaugusmõõtja paigaldatakse rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega. Punktide vahelist
kaugust mõõdetakse projitseeritud laserkiire abil. Punktide vaheline kaugus kuvatakse
laserkaugusmõõtja ekraanil.
15
2.3.2. Rohu kõrgus
Kasutatavad mõõtmisvahendid: mõõdulint.
Mõõtmine: Mõõdetakse mõõdulindiga maapinnast kuni rohulible (kõrre) ülemise otsani.
16
2.3.3. Liikumiseks vertikaalse vaba ruumi mõõtmine
Kasutatavad mõõtevahendid: teleskoopmõõtelatt.
Mõõtmine: Teleskoopmõõtelatt asetatakse vertikaalselt teekatte või teepeenra pinnale ja
mõõdetakse vahekaugus teekatte ja teekatte kohal asetseva takistus vahel.
2.4. Teedel talvistes oludes
2.4.1. Lumekihi paksus
Kasutatavad mõõtmisvahendid: jäik metalljoonlaud või mõõdulint.
Mõõtmine: Metalljoonlaual või mõõdulindil surutakse skaala 0-poolne ots lume sisse
sõidujälgede vahel kuni teekatteni ja fikseeritakse lumekihi ülemisel joonel olev lugem.
17
2.4.2. Lumevallide vaheline kaugus
Kasutatavad mõõtmisvahendid: mõõdulint.
Mõõtmine: Mõõdetakse mõõdulindiga mõlemal pool teed olevate lumevallide alumiste servade
vaheline kaugus mööda tee tasapinda.
2.4.3. Roopa suurim sügavus ja ebatasasused kinni sõidetud lumes või karedas jääs
Kasutatavad mõõtmisvahendid: 1 m pikkune vesilood ja mõõtekiilud.
Mõõtmine: Vesilood asetatakse roopa harjadele või ebatasasuse servadele ning mõõdetakse
18
suurim kaugus lati mõõteserva ja teepinna vahel, surudes kiilu lati all olevasse tühimikku kuni
tõrkeni.
Kasutatavad mõõtmisvahendid: 1 m pikkune vesilood ja mõõdulint või metalljoonlaud.
Mõõtmine: Vesilood asetatakse roopa harjadele või ebatasasuse servadele ning mõõdetakse
mõõdulindi või metalljoonlauaga suurim kaugus vesiloodi alumise serva ja teepinna vahel,
surudes mõõdulindi või metalljoonlaua skaala 0-poolne otsa roopa või ebatasasuse põhja.
19
Kasutatavad mõõtmisvahendid: aukude sügavuse mõõdik.
Mõõtmine: Mõõdik asetatakse roopa harjadele või ebatasasuse servadele ning mõõdetakse
roopa või ebatasasuse põhja ja rihtlati alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus.
2.4.4. Lumevallide kõrgus
Kasutatavad mõõtmisvahendid: mõõdulint või metalljoonlaud ja vesilood.
Mõõtmine: Mõõdetakse mõõdulindi või metalljoonlauaga maapinnast vertikaalselt kuni
lumevalli kõige kõrgema osani.
20
2.4.5. Kattest kõrgem teepeenar
Kasutatavad mõõtmisvahendid: 1 m pikkune vesilood ja mõõdulint või metalljoonlaud.
Mõõtmine: Vesilood asetatakse peenrale ning mõõdetakse mõõdulindi või metalljoonlauaga
suurim kaugus vesiloodi alumise serva ja teepinna vahel, surudes mõõdulindi või
metalljoonlaua skaala 0-poolse otsa vastu teepinda peenrale võimalikult lähedal.
21
Kasutatavad mõõtmisvahendid: aukude sügavuse mõõdik.
Mõõtmine: Mõõdik asetatakse peenrale ja mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teepinna
vahelise ristkauguse suurim väärtus peenrale võimalikult lähedal.
22
2.4.6. Haardetegur
Kasutatavad mõõtmisvahendid: Trippi Oy poolt toodetud Eltrip mõõtur või nende analoog, sh
kiirendusanduriga nutiseade.
Mõõtmine: vastavalt Riigimaanteede katete talviste haardeliste omaduste mõõtmise juhendile.
23
2.5. Märgi- ja tähispostide vertikaalsus
Kasutatavad mõõtmisvahendid: digitaalne vesilood.
Mõõtmine: Digitaalne vesilood asetatakse vastu märgi või tähisposti külge ning mõõdetakse
posti kaldenurk vertikaalasendist.