1. Jrgen Rooste Luuleanals Koostaja: Triinu Lomp 12B Kuressaare Gmnaasium Juhendaja: Merle Rekaya

2. Jrgen Rooste elu Rooste on sndinud 31. juulil 1979 aastal. Ta lpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli. ppis 1997-2004 aastal Tallinna Pedagoogikalikoolis, mis ji lpetamata. Ta ttas aastatel 2002-2007 ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana. Mrtsist 2007 kuni 2008. aastani oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes. Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netivljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet. 3. Iseloomustused Rooste kohta Karl Martin Sinijrv: Aga eks ma tle siis subjektiivset:aus ja valju hlega mees ;keerab keelt just nnda nagu tarvis ;mistab inimest ja mistab iseennast ; oskab kratada valjusti ja oskab vagusi olla; teinekord mristab nagu kahurvgi ja kolmas kord vaikib nagu nukker nukk; siis jlle veeretab snakera hullemasse kassikangasse kui kski teine kirjanduskuts seda iial krutanud on. Sellisena on Jrgen ilus, hea, ootamatu ja eesktt kige plahvatavam musirull. (Maaleht: Jrgen Rooste trotsib iluluulet) Wimberg: Jrgenit iseloomustablrmakus, uljus, kartmatus teisiti arvata, innukus vaielda, tung videlda ja mssata . Tema loomus ongi suuresti iseloomustatav snagakratsev . Rahutu, psimatu. Suured tunded sttivad temas lginal ja plevad terava leegiga. (Maaleht: Jrgen Rooste trotsib iluluulet) 4. Jrgen Rooste loomingu phiteemad ja stiil Rooste luule phiteemadeks on laiemas laastushiskond ,Tallinn ,armastusluule ,alkohol ,naisedjailu , aga mitte sisemine ilu, vaid rousseau'likk puhtus. Teda poeetilise hle phitmbriks on lriline sotsiaalsus. Ise on tasotsiaalne luuletaja . Tema stiil on krarikkalt kikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt hbitundetu. Roostet vib lugedaeksistentsialistiksjaekshibitsionistiks . 5. Rooste keelekasutus ja vormikasutus Rooste luule on rikastatudlausekujunditejaknekujunditega .Lause- ja knekujundid on peaaegu kik, kas vhemal vi suuremal mral meisterlikkusega ksitletud Ta kirjutabvabavrsis(v.a Luulekogus Sonetid) ning oma luules ei tunne ta igekirjareegleid nagu suure algusthte, komade punktide kasutamist jne. Rooste vabavrss on kohati rtmiliselt keerukas. 6. Rooste luulekogud 1999. aastal ilmus esikluulekoguSonetid . See oli julise sotsiaalsuse hendamine lembelrikaga. 2000. aastalVeri vallaja 2002. aastalLameda taeva all . Nende teemadeks on amerikaniseerumine, Eesti valitsus, narkootikumid ja alkouimast. 2003. aastalRm hest koledast pevast . Teemaks on autori tunded koleda urbaniseerunud hiskonna keskel. Lokaalsust rhutav materiaalne kultuur kombineerub eeterlikuma lemaailmse kultuuri ilmingutega. 7. 2005. aastal ilmus CD luulekoguIlusaks inimeseks . Luulekogu tekstid nitavad paljuski elu pahupoolt, kuidas inimene on nrk, mjutatav ja jb alla tema mber toimuvale ning kaotab iseenda.2008. aastalTavaline eesti idioot . Kogu teemadeks on elu ja inimesed meie mber. Eriti eesti mehed kuimachod , ksenofoobid ja homofoobid.Samal aastal ilmus ka teine luulekogu21. sajandi armastusluule .See luulekogu on justkuiluuletaja anatoomiline sissevaade sotsiaalsesse haigusse nimega armastus. 8. Luulekogu Ilusaks inimeseks anals Phiteemad Luulekogu phiteemad onluule, armastus, Tallinn (Taanilinn) ja inimese ilu , mida hiskond rikub . Luulekogu esimene luuletus *milleks on vaja luulet ksib:Milleks on vaja luulet?ning htlasi ka: Kas luule teeb inimesed paremaks?. Rooste loomingus on thtis kohtpoeedi olemusel .KatkendIgavikku otsida VII : /---/ kuni palgatakse vi leitakse keegi kes neile kigile vastama hakkab / kirjalikult / mni loll luuletaja kindlasti / mni pagana tindiahv /---/. 9. Rooste ksitlebarmastust ja selle leidmist .KatkendKassa armastad mind igaviku reni - raudteejaamavalvetdruk : /---/ kassa armastad mind vastu d /mil ilm on prdunud nii prguklmaks / aga meil pole kuskile sooja minna / ega valgust ega htki sihtmrki /---/ kassa armastad mind igaviku reni / ja kaugel / kaugel teispool seda serva /---/. KatkendIgavikku otsida II :/---/ ma usun armastuse sisse ja sinusse / erititundidel / tiksuvailvaraomikusil / lendun vikuule-kuujuustukerale etpseda / su imelisile huulile/pimedus me mber pimund/ soekuum pimedus /igavikust pole psu meoleme nii ilusad / et meidjdvustatakse kigiunengude seintele kallis /--- /. 10. Luulekogus ksitleb taTallinna(Taanilinn) ja oma suhet kodulinnaga.Katkend An openlovehateletter todanishtown blues : surund / oma imelise kiimalise kehastetoskoobi / taanilinna tumedate higiniiskele / afrikaanlikult iharale asfaltile / pian aimata ta / sisimat seksuaalset biiti / keset sdaiseks vndund liivalaia striiti /---/ ehkki tunnen et nuad mult kunagi hinge / selle armastuse eest / ja mis muu olekski vriline hind / ja mida muud nuan ma sultki / kui mitte hinge . 11. Rooste hindab inimeste ilu, mitte sisemist ilu, vaid pigem mingitrousseau'likku puhtust , mille hiskond maha peseb .Katkend Koiduthe tulesdeme stitades : /---/ sndisin ilusaks inimeseks / tiuslikuks / perfektse keha ja vaimuga / aga hiskond too vljameldis sandistas mu / vttis mult vime armuda kigesse mida nen / pleda ihast iga uuwe asja jrele / inimesed petasid mind mnda inimest nuhtluseks pidama / kui mina tahtsin armastada neid kiki / ja nd ei armasta ma ple enese peaaegu et kedagi /---/ aga ma mistan teid tna igeks / te sndisite ilusateks inimesteks. 12. Rooste snakasutus luulekogus Ilusaks inimeseks Roostel on kohati raskesti mistetavad tekstid, sest need on rikastatud kne- ja lausekujunditega.Ta kasutab paljuvrsnujapoolvokaali w-d(kauwaks, kgilauwa, *ks ingel laskus lalt) Knekujundid Rooste luules on suur kohtepiteedil .Niteks: ilusaid hmaraid snu - *milleks on vaja luulet , perfektse keha ja vaimuga - Koiduthe tulesdeme stitades , nnis lapsuke - Kassa armastad mind igaviku reni . 13. Rooste tekstides onosavad vrdlused .Niteks reaalsus ja tulevik sidavad meist mda nagu ised kaubarongid - la-la-la ( never again ) , takso vurahtus s nagu trummipulga puudutus taldrikul - Jazz , hommik mis lajatab nagu sajakilose neegri rusikas - Kolm kuningat . Rooste tekstides ei j mrkamatahuvitavad metafoorid . Niteks sotsioloog otsib allitereeruvaid snu et uduuuringuisse hinge puhuda - *milleks on vaja luulet , must nagu tolle hing kes tapnud iseendas armastuseja hall nagu lootus - Kolm kuningat . 14. Rooste luules vib kohata kametonmiat , mis on samuti vgagi huvitavalt ksitletud. Niteks inimene on looduse kroon - 3 phimttelist videt inimsuse teemadel . Ma leian, et Rooste luule teeb heaks kerge lepaisutamine ja see on saavutatud mingil mral tnuhperboolile .Niteks kuldavrt luule - *milleks on vaja luulet , igavest armastust ideaalset joobeastet - 3 phimttelist videt inimsuse teemadel . 15. Rooste looming tugevastilbipimitud irooniaga . Niteks /---/ lksin tle kommunikatsioonimetafsika ministeeriumisse / asekantsleriks / minu kest kivad lbi inimkonna olulisimad ksimused / milleks me oleme / mis kell siin sia antakse /---/ millised poed on phade ajal lahti / mis vrvi tapeedi me seinale paneme /---/ - Igavikku otsida VII . Iroonia tuleb vlja kindlatest luuletustest vi pigem luuletused heidavad irooniaga ette, milline on hiskond ( Kui kukk kirub kolmandat korda ). 16. Lausekujundid Ilusaks inimeseks on seesretoorilist lausekujundit . Niteks on luuletuses * milleks on vaja luulet esitab ta sama retoorilise ksimuse, mis on luuletuse pealkirjaks. Retooriline hatus anna alla jnes / inimene on looduse kroon universumi valitseja /---/ - 3 phimttelist videt inimsuse teemadel . Retooriline prdumine oi seda tahaks te teada - Kolm kuningat 17. Kidlasti leiab Ilusaks inimeseks luulekogustkordusi .Niteks on luuletuses *milleks on vaja luulet tihti korduv ksimus milleks on vaja luulet ja ksisna milleks.Samuti on samas luuletusesalguskordusi ja lpukordusi/---/ end phja joonud / end ankruks joonud /---/ ja mil ma olen maas / ja ldud / ja mdujad ei peatu /---/. Luuletuses Kassa armastad mind igaviku reni algab iga salm ksimusega kassa armastad mind. 18. Rooste luules vib leida kaellipsit , mida ta nagu ka teisi lausekujundeid hsti valdab. Niteks /---/ su kurvid su lhnad su hoorastund sda valla kigile /---/. Aga need kne- ja lausekujundid, mida mina ksitlesin on ainult vike osa kne- ja lausekujunditest, mis on olemas ja mida Rooste kasutab. 19. Kui kukk kirub kolmandat korda Luuletus rgib tdrukust, kes hel htul sureb (enesetapu) tagajrjel ja see surm ei liiguta kedagi, aga kolmandal peval tuseb ta surnuist ja inimesed nevad teda liikumas Prnu maanteel ja ks jnger neb tdruku hinge nagu le jnud hiskond keha ja verena, keda saab ra kasutada. 20. Minu mtteid luuletusest Luuletus on suhteliselt traagilise ja masendava hkkonnaga, sest laused on pris masendava sisuga. Niteks see tdruk peab oma risti ise kandma / les lasname nlvale / kahe sillame /plika vahele kel on sstlajljed kevarrel / ja hiv ja kurvad / silmad ps ja palju trotsi /---/ peda hika lhedal uitab (vaglad / valgumas juusteist) / vastu hele jngrile /---/ ja kusagil juuwakse juba ta verd ja mekitakse / himuralt ihu /---/. 21. Ma mtlesin ka sellele, et tegelikult enesetapjad ksikisikuna ei thenda hiskonnale midagi, vaid pigem saadakse mingit haiglast rahuldust enesetapjatest rkides ja kedagi tegelikult ei huvita, mis toimus selle inimese hingest ja riik peseb enda ked puhtaks ning proovib seda teemat pigem vltida. Ka luuletuses on kohta linnapea peseb oma ked. Ei nhta enesetapja kui isiku ilusat hinge, vaid tema traagika ilu, mille pealt on vimalik midagi vita. (/---/ kes jb kauwaks jrele vaatama / kes kll oli too ilus ja / hrk /ja kusagil juuwakse juba tema verd ja mekitakse himuralt ilu /---/) 22. Luuletust samastasin natuke ka usuga vi pigem Jeesusega. Jeesus kui inimeste pstja tusis samuti prast surma les. Jeesus tusis kll, et lunastada meie kigi patud ja pseda ellu prast surma, aga antud tdruk, siin luuletuses, tuseb kolm peva prast surma les, et nidata hiskonnale nende silmakirjalikust ja hoolimatust. Samal ajal tehes ka teene, proovides muuta inimkonda ja hiskonda veidi moraalsemaks. 23. Kasutatud materjal Interneti allikad: Kalev Keskla.Ilus Jrgen[WWW]http://paber.ekspress.ee/viewdoc/CB939482279360AEC22571300058A079/Internetist/ Apollo raamatud[WWW]http://www.apollo.ee/advsearch.php?category=0& name =& translator =& illustrator =& serial =& publisher =&isbn=&desc=& after =& before =& more =& less =&sortoption=0& search =Otsi& author =J%C3%BCrgen+Rooste/Internetist/ 24. Urve Eslas.Elusaks inimeseks!Roostega[WWW]http://www.postimees.ee/170306/esileht/kultuur/195190.php/Internetist/ Maarius Suviste.Jrgen Rooste trotsib iluluulet[WWW] http://paber.maaleht.ee/? old _rubriik=7288& old _num=851/Internetist/ Triin Fedotova.Luulepreemia laureaat Jrgen Rooste kohtus Valgas pilastega[WWW]http://www.valgamaalane.ee/240306/esileht/25005666.php/Internetist/ Vikipeedia.Jrgen Rooste[WWW]http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCrgen_Rooste/Internetist/ 25. Ajakirjad ja raamatud: Looming, Andres laugemets Mis mte on sonettidel?, 8/2000. 1266 lk. Looming, Lauri Sommer Visand punasest voolajast, 2/2001. 302 lk. Looming, Aivar Loog Ebavrdne vitlus argisuse ning jobususega eneses ja enese mber, 6/2008. 949 lk. Vikerkaar, Lauri Sommer CorrosionofConformity ?, 7/2000. 103 lk. Vikerkaar, Berk Vaher Postpuberteedi masendus, 5-6/2002. 159-162 lk. 26. Vikerkaar, Kadri Tr T***linn, 4-5/2004. 161 lk. Vikerkaar, Maarja Kangro rn ja urgav moralist, 10-11/2008. 184-187 lk. Neithal, R. Mis on mis kirjanduses//Kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn, Koolibri, 1999.Pilt: http://www.kalev.ee/ est /? news =933335&Kirjandusfestival-Sotsia-muudab-Eesti-ja-Gruusia-vahelised-suhted-intellektuaalsekshttp://paber.ekspress.ee/viewdoc/8B6D0B90612ACB8AC2257157003FBF55 27. Tnan thelepanu eest!