Jõgeva Vallavalitsuse

18. märtsi 2019 määruse nr 4

lisa

JÕGEVA LASTEAED KARIKAKAR

ARENGUKAVA 2019-2021

2019

2

SISUKORD

Sissejuhatus 3

I. Lasteaia arendamise põhisuunad ja valdkonnad 3

1.1. Lasteaia arenduse põhimõtted 3

1.2. Arengusuunad 4

1.3. Lasteaia arenduse põhivaldkonnad 4

1.4. Tulemuslikkuse hindamine 4

II. Hetkeolukord 5

2.1. Eestvedamine ja juhtimine 5

2.2. Personalijuhtimine 5

2.3. Koostöö huvigruppidega 5

2.4. Ressursside juhtimine 5

2.5. Õppe- ja kasvatusprotsess 6

III. Tegevuskava 2019-2021 8

3.1. Eestvedamine ja juhtimine 8

3.2. Personalijuhtimine 8

3.3. Koostöö huvigruppidega 9

3.4. Ressursside juhtimine 10

3.5. Õppe- ja kasvatusprotsess 11

IV. Arengukava uuendamise kord 13

3

SISSEJUHATUS

Jõgeva Lasteaed Karikakar arengukavas aastateks 2019–2021 on määratud lasteaia arenduse

põhisuunad ja -valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise kord. Jõgeva

Lasteaed Karikakar arengukava koostamisel on arvestatud sisehindamise aruandes väljatoodud

lasteaia tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.

1. LASTEAIA ARENDAMISE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD

Missioon

Lasteaed Karikakar

- on avatud ja lapsekeskne;

- on perekonda ja kodu toetav;

- tagab iga lasteaias käiva lapse vaimse ja füüsilise tervise kaitse;

- loob lastele eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis;

- soodustab iga lapse individuaalset igakülgset arengut;

- annab igale lapsele turvatunde.

Visioon

Koostöös lapsevanemate ja omavalitsusega loodud arengukeskkond soodustab loova, mõtleva,

aktiivse ja tervislikest eluviisidest hooliva isiksuse kujunemist.

Lapsevanemad usaldavad lapsi toetava kvalifitseeritud personali nõuandeid ja käitumisjuhiseid.

Väärtused

MÄNG – lapse arengu oluline osa, mis aitab mõista ennast, kaaslasi ja ümbritsevat maailma.

Mängulisus kui täiskasvanu oskus end lapse tasandile mõelda ja võimalus end väljendada.

TURVALISUS – turvaline keskkond nii lastele kui personalile koos mängimiseks, võimalused

uurimiseks ja katsetamiseks ning eneseteostuseks. Võimalus teha vigu ja neid parandada, väljendada

tundeid ning saavutada tunnustust.

KOOSTÖÖ – laste omavaheline koostöö läbi erinevate tegevuste, koostöö lapsevanemate ja

kogukonnaga, meeskonnatöö rühmas, personali koos tegutsemine ja ühisüritused.

INIMLIKKUS – üksteisemõistmine, empaatia ja inimlik soojus.

Moto

„Lasteaed on mängumaa, mängides ma targaks saan.”

1.1 Lasteaia arenduse põhimõtted

• Turvalisus – Lapsele on tagatud turvaline koht mängimiseks, võimalused uurimiseks,

katsetamiseks, eneseteostuseks, tehes vigu neid parandada, väljendada tundeid ja saavutada

tunnustust.

4

• Integreeritus – Laps õpib mängimise, näitlemise, ehitamise, konstrueerimise, lugemise,

kirjutamise, katsetamise, käsitöö, kunsti jms kaudu. Võimalused muukeelse ja erivajadusega

lapse kollektiivi sulandumiseks.

• Järjepidevus – Õppimine ja liikumine samm sammult kergemalt raskemale, lihtsamalt

keerulisemale, lähemalt kaugemale ning piisavalt aega harjutamiseks ja õpitu kinnistamiseks.

• Ühistöö – Laps on osaline aktiivses suhtlemisprotsessis täiskasvanute ja teiste lastega.

• Individuaalsus – Laps osaleb eakohases, huvipakkuvas ja loovust arendavas õppeprotsessis,

kus arvestatakse laste arengulisi, vanuselisi, soolisi, rahvuslikke iseärasusi, soodustatakse

humaansete ja demokraatlike suhete kujunemist ja püsivust eakaaslaste ning täiskasvanutega

suhtlemisel.

1.2 Arengusuunad:

• Lastel on mitmekesised arenguvõimalused, tagamaks nende toimetulek järgmises elu- ja

haridusetapis. Õpi- ja kasvukeskkond on kaasajastatud ja turvaline. Õppe- ja

kasvatustegevuses rakendatakse lapsest lähtuvat pedagoogikat.

• Tagatud on laste võimetekohane ettevalmistus kooliks, eakohase kehalise ja käelise tegevuse

arendamine, terviseedendus. Huvitegevus vastavalt vanemate soovile (laulu- mänguring).

• Koostöös laste vanemate, erialaspetsialistide ja lasteaia pidajaga on loodud tingimused

erivajadustega laste kaasamiseks tavarühmadesse.

1.3 Lasteaia arenduse põhivaldkonnad

• Eestvedamine ja juhtimine

• Personalijuhtimine

• Koostöö huvigruppidega

• Ressursside juhtimine

• Õppe- ja kasvatusprotsess

Põhieesmärgi saavutamisel lähtutakse:

• olemasolevast kvalifitseeritud personalist, kes on erialaliselt kompetentne, arenguvõimeline ja

koostöövalmis

• lastest, kellel tuleb arendada eeldusi koolis ja igapäevaelus iseseisvalt toimetulekuks

• avatusest, s.t. koostööst perede, koolide ja linna teiste asutustega

• kättesaadavusest, mis tuleneb kohaliku omavalitsuse tahtest luua oma haldusterritooriumil

elavatele lastele võimalused alushariduse omandamiseks

• olemasolevatest ressurssidest

• õppekavast ja TEL arengukavast

1.4 Tulemuslikkuse hindamine • Laste kooliks valmisolek ja toimetulek algklassides.

• Laste füüsiline ja vaimne areng lasteaias oleku ajal.

• Personali kvalifikatsioon ja tööalased täienduskoolitused.

• Koostöö lapsevanemate ja erialaspetsialistidega.

• Ressursside optimaalne kasutamine ja säästlikkus.

5

II. HETKEOLUKORD

2.1. Eestvedamine ja juhtimine

Tugevused

• Lasteaia töö põhineb lasteaia visioonil, missioonil ja väärtustel.

• Kõik pedagoogid osalevad tööalastel täienduskoolitustel.

• Personal ja huvigrupid on kaasatud arendustegevusse.

Parendustegevused

• Pedagoogiline nõukogu teeb jooksvalt ettepanekuid direktorile, hoolekogule ning

vallavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise parendamiseks.

• Kodulehe haldamise üleandmine lasteaia juhtkonnale

2.2. Personalijuhtimine Tugevused

• Täienduskoolitustel osalemine.

• Sisekoolituste korraldamine, millest saab osa võtta kogu personal.

• Koolitustel saadud info edastamine kolleegidele.

• Kollektiiv on ühtehoidev, korraldatakse ühisüritusi.

• Personal osaleb arendustegevustes.

Parendustegevused

• Koolitustel saadud ideede ning õppetegevuses huvitavate meetodite regulaarne edastamine

kolleegidele nii arengukoosolekutel kui lahtistes tegevustes praktiliste tegevuste kaudu.

• Individuaalsete arenguvestluste regulaarne läbiviimine töötajatega.

2.3. Koostöö huvigruppidega

Tugevused

• Koostöö lapsevanematega: hoolekogu tegevus, ürituste läbiviimise toetamine.

• Lapsevanemate kaasamine rühmade õppe- ja kasvatustegevustesse.

• Koostöö erinevate valla asutuste, koolide ja teiste lasteaedadega.

Parendustegevused

• Vanemate parem kaasamine õppe- ja kasvatustegevuste ettevalmistamisse ja nendes

osalemisse.

• Teiste lasteaedade heade praktikatega tutvumine.

2.4. Ressursside juhtimine

Tugevused

• Rahastatud projektide kaudu saadud lisaraha.

• Õpetajad kasutavad õppe- ja kasvatustöös varasemast rohkem IT vahendeid.

Parendustegevused

• Väiksemate tegevuskeskuste moodustamine rühmades

• Lasteaia territooriumi Aia tänava poolsele alale õpiõue loomine.

• Terrassile varikatuste paigaldamine (libeduseohu vältimiseks).

• Õppeinfosüsteemi Eliis rakendamine.

6

• Täiendavate digivahendite soetamine ja nende kasutamine õppe- ja kasvatustegevuste

läbiviimiseks.

• Õpetajate IT oskuste arendamine.

2.5. Õppe- ja kasvatusprotsess

Õppekorraldus ja õppemeetodid

Tugevused:

• Õppekava üldosa on täiendatud.

• Õpetajad lähtuvad õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel lasteaia üldeesmärkidest ning

tegevuskavast.

• Õpetajad kasutavad õppetegevuses draamapedagoogika võtteid.

• Õpetajad rakendavad lapsest lähtuvaid kasvatusmetoodikaid.

• Tegevuste omavaheline lõimumine toetab laste teadmiste ja oskuste omandamist.

Parendustegevused:

• Õuesõppe tegevuste ja robootika rakendamine.

• Arenduskoosolekutel omavaheliste kogemuste jagamine ja metoodilise materjali täiendamine.

• Kogemuskoolituste korraldamine lapsest lähtuva pedagoogika paremaks rakendamiseks.

• Pedagoogide õppe- ja kasvatustegevuse vaatluste jätkamine.

Lapse areng

Tugevused:

• Pedagoogid vestlevad vanematega igapäevaselt lapse arengust.

• Heal tasemel kooliks ettevalmistus.

Parendustegevused:

• Paremate võimaluste leidmine lapse arengu hindamiseks eeskätt läbi mänguoskuste,

emotsionaalse ning sotsiaalse arengu.

• Arenguvestlustest osavõtu vajaduse selgitamine vanematele, et kõik vanemad osaleksid

arenguvestlustel.

Väärtused ja eetika

Tugevused:

• Personal on üheselt mõistnud lasteaia väärtusi.

• Personal väärtustab ennast ja oma tööd lasteaias.

• Väärtuskasvatus toimib Tarkuse Hoidiste ja Kiusamisest vaba lasteaedade metoodikaid

kasutades.

Parendustegevused:

• Rühmade töö kokkuvõtetes põhjalikum analüüs, milliste tegevuste ja metoodikate kaudu viia

ellu lasteaia väärtusi.

7

Hariduslike erivajadustega lastega arvestamine

Tugevused:

• Lasteaias töötab eripedagoog.

• Õpetajate kompetentsi suurenemine.

• Personali omavaheline koostöö erivajadusega lapse toetamisel.

Parendustegevused:

• Andeka lapse märkamine ja tema arengu suunamine.

• Koolitused erivajadusega laste toetamiseks ja õpetamiseks.

• Õppe- ja kasvatusmaterjalide ning -meetodite kohandamine erivajadusega laste õpetamiseks.

Huvitegevus

Tugevused:

• Lastele võimaldatakse huvitegevuses osalemine lasteaia ruumides.

Terviseedendus

Tugevused:

• Lapsed viibivad piisavalt palju õues.

• Mängulise tegevuse kaudu saavad lapsed teadmised tervislikest eluviisidest.

• Teemanädalad ja perepäevad toetavad tervise tugevdamisele suunatud tegevust.

• Lasteaial on alates septembrist 2013 oma köök ning tervislik menüü.

• Koostöös Piiri hambaraviga viiakse läbi ennetuslikud tegevused laste hammaste tervise

tugevdamiseks.

• Personal on läbinud esmaabikoolitused.

• Head võimalused siseruumides ja õuealal liikumistegevuste läbiviimiseks.

Parendustegevused :

• Liikumistegevuste lõimimine laste igapäevategevustesse.

• Tervisemeeskonna aktiivsem tegevus laste ja personali tervist toetavate ürituste korraldamisel

• Tervise tugevdamisele suunatud teemanädalate ja perepäevade korraldamine.

• Tervisealaste koolituste korraldamine lastevanematele ja personalile.

Lapse rahulolu

Tugevused:

• Õppe- ja kasvatustegevusi kavandades arvestatakse laste heaoluga.

Parendustegevused:

• Lapsevanemate küsimustikus lapse rahulolu hindavate küsimuste täpsem sõnastus.

• Laste kaasamine õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisse.

8

III. TEGEVUSKAVA 2019-2021

3.1. Eestvedamine ja juhtimine

Eesmärgid:

• Personal ja huvigrupid on kaasatud lasteaia arendustegevusse.

• Kodulehte haldab lasteaia juhtkond.

Jrk Tegevused 2019

2020

2021 Vastutaja

1. Arengukava rakendamine ja

hindamine koostöös

huvigruppidega

x x x Direktor,

õppealajuh,

majandusjuh.

2. Õppeaasta tegevuskava koostamine

koostöös huvigruppidega

x x x Õppealajuh.

3. Õppeaasta analüütilise kokkuvõtte

koostamine koostöös

huvigruppidega

x x x Direktor,

õppealajuh.

4. Sisehindamise aruande koostamine

koostöös huvigruppidega

x Direktor

õppealajuh,

majandusjuh.

5. Koostöö kodulehe

administraatoriga

x Direktor

3.2. Personalijuhtimine

Eesmärgid:

• On toimunud personalivajaduse hindamine ja personali värbamine.

• Personal on kaasatud ja motiveeritud, et täita lasteaia eesmärgid.

• On toimunud pidev personali arendamine.

Jrk Tegevused 2019

2020

2021

Vastutaja

1. Rühma meeskonnaliikmete

kaasamine konkursikomisjoni

töösse

x x x Direktor,

õppealajuh,

majandusjuh.

2. Personali ühiskoolituste ja

väljasõitude korraldamine

x x x Õppealajuh,

direktor

3. Kogu personali kaasamine

töörühmadesse

x x x Direktor

õppealajuh,

maj.juh

4. Individuaalsed arenguvestlused

töötajatega

x x x Õppealajuh,

direktor

9

5. Töötervishoiu ja tööohutuse

üldeeskirjade ja juhendite

uuendamine

x Direktor,

tervish töötaja,

6. Töötajate koolitusvajaduste

väljaselgitamine (arenguvestlused,

sisekontroll)

x x x Õppealajuh,

direktor

7. IT-alaste koolituste võimaldamine

töötajatele (Eliis)

x x Õppealajuh,

direktor

8. Koolitustel saadud ideede ning

meetodite edastamine kolleegidele

arenduskoosolekutel ja lahtistes

tegevustes

x x x Õpetajad,

õppealajuh

3.3. Koostöö huvigruppidega

Eesmärgid:

• Koostöö üldsuse, lasteaedade ja koolidega.

• Vanemad on kaasatud lasteaia arendustegevusse ning õppe- ja kasvatustöösse.

• On tutvutud teiste lasteaedade heade praktikatega.

Jrk Tegevused 2019

2020

2021

Vastutaja

1. Huvigruppide kaasamine arendus-

tegevusse, õppe- ja kasvatus-

tegevuste ettevalmistamisse ja

nendes osalemisse

x x x Direktor,

õppealajuh,

majandusjuh.

2. Lapsevanemate kaasamine

tegevuskava koostamisse, ürituste

läbiviimisesse ja neis osalemisse

x x x Õppealajuh,

õpetajad,

direktor

3. Lastevanemate ja hoolekogu

koosolekud ning koolitused

x x x Direktor,

õppealajuh,

õpetajad

4. Kohtumised põhikooli õpetajatega. x x x Direktor,

õppealajuh.

5. Gümnaasiumiõpilaste valikaine

lasteaias

x x x Õppealajuh.

6. Raamatukogu, muusikakooli ja

kultuurikeskusega tegevuste

läbiviimine

x x x Direktor,

õppealajuh,

õpetajad

7. Lasteaia 35. sünnipäeva

tähistamine

x Direktor,

õppealajuh,

muusikaõp.

8. Lapsevanemate rahulolu-uuringute

läbiviimine

x x x Direktor,

õppealajuh.

10

3.4. Ressursside juhtimine

Eesmärgid:

• Arengukava täitmiseks on planeeritud eelarvelised ressursid.

• Materiaal-tehnilise baas tagab töö- ja mängukeskkonna turvalisuse hoones ja õues.

• Infotehnoloogilised vahendid võimaldavad läbi viia õppe- ja kasvatustegevusi ning

rakendada õppeinfosüsteemi Eliis.

• Olemasolevaid ressursse on kasutatud optimaalselt.

• Rakendatud on säästlikke majandusvõtteid.

Jrk Tegevused 2019

2020

2021

Kokku

Allikas Vastutaja

1. Hoone välisseinte ja puidust

postide viimistlus (iga 3

aasta järel)

31000.00 Eelarve VV, direktor,

maj juh

2. Varikatuste ehitamine

rühmade sissekäikude

kohale (3tk)

Eelarve VV, direktor,

maj juh

3. Saali lükanduste remont 1100.00 1100.00 Eelarve Majandusjuh.

4. Kaugushüppekast 1600.00 1600.00 Eelarve Majandusjuh.

5. Jalgrattateede jooned 400.00 400.00 Eelarve Majandusjuh.

6. Liiklusvaibad rühmadesse 140.00 140.00 Eelarve Majandusjuh.

7. Sirmid rühmadesse (5) 600.00 600.00 Eelarve Majandusjuh.

8. Õppeinfosüsteemi Eliis

rakendamine 40.00 kuu

480.00 480.00 960.00 Eelarve Direktor,

õppealajuh.

9. Ressursside kasutamise

jälgimine

Iga kuu Iga kuu Iga kuu Eelarve Direktor, maj

juh, õppealajuh

10. Vee ja elektri säästlik

kasutamine, prügi

sorteerimine.

Õppevahendite läbimõeldud

ostmine, tehnika õige

kasutamine

x x x Eelarve Direktor, maj

juh,

õppealajuh

11. Õpiõue rajamine lasteaiaga

piirnevale alale. Aia

ehitamine

6000.00 6000.00 Eelarve Direktor, maj

juh,

õppealajuh

12. Suuskade ostmine 1000.00 1000.00 2000.00 Eelarve Direktor, maj

juh

13. Arvutid rühmadesse (6) 3600.00 3600.00 Eelarve Direktor, maj

juh

14. Arvuti õppealajuhatajale 600.00 600.00 Eelarve Direktor, maj

juh

15. Sülearvuti

metoodikakabinetti

800.00 800.00 Eelarve Direktor, maj

juh

11

3.5. Õppe- ja kasvatusprotsess

Eesmärgid:

• Õppe- ja kasvatustegevustes on rakendunud lapsest lähtuv pedagoogika, fookuses on õuesõpe

ja robootika.

• Lapsed on saavutanud võimetekohase koolivalmiduse.

• Andekas laps on märgatud ning tingimused tema huvidest ja võimetest lähtuvaks arenguks on

tagatud (laulu- mänguring).

• Erivajadustega laste areng on toetatud.

Jrk Tegevused 2019

euro

2020

euro

2021

euro

Kokku Allikas Vastutaja

1. Õppekava arendamine x x x Õppealajuhataja

2. Tegevuskava

koostamine

x x x Õppealajuhataja

3. Õppevahendite ja

metoodilise materjali

täiendamine

6579.10 6580.00 6580.00 19739.00 Eelarve Õppealajuhataja

4. Kiusamisest vaba

lasteaed

240.00 240.00 Eelarve Õppealajuhataja

5. Lapsest lähtuva

pedagoogika

rakendamine

x x x Eelarve Õppealajuhataja

6. Õuesõppe tegevuste ja

robootika rakendamine

x x x Eelarve Õppealajuhataja

7. Liikumistegevuste

lõimimine laste

igapäevategevustesse

x x x Eelarve Õppealajuhataja

8. Tervisemeeskond

korraldab tervist

toetavaid üritusi

x x x Eelarve Õppealajuhataja

9. Teemanädalad ja

perepäevad tervise

tugevdamiseks

x x x Eelarve Õppealajuhataja

10. Tervisealaste koolituste

korraldamine

lastevanematele ja

personalile

x x x Eelarve Õppealajuhataja

12. Arenduskoosolekutel

kogemuste jagamine

x x x Eelarve Õppealajuhataja

13. Kogemuskoolituste

korraldamine lapsest

lähtuva pedagoogika

rakendamiseks

x x x Eelarve Õppealajuhataja

12

14. Koolitused

erivajadustega laste

toetamiseks ja

õpetamiseks

x x x Eelarve Õppealajuhataja

15. Õppematerjalide ja

meetodite kohandamine

erivajadustega laste

õpetamiseks

x x x Eelarve Õppealajuhataja

16. Pedagoogide õppe- ja

kasvatustegevuse

vaatlused

x x x Eelarve Õppealajuhataja

17. Rühmade töö

kokkuvõttes

analüüsitakse, milliste

tegevuste ja

metoodikate kaudu

rakenduvad lasteaia

väärtused

x x x Eelarve Õppealajuhataja

18. Õppe- ja

kasvatustegevuse

kavandamine ja

läbiviimine arvestades

lapse võimeid, soove,

huvisid

x x x Eelarve Õppealajuhataja

19. Laulu-mänguringi töö x x x Eelarve Õppealajuhataja

20. Lapse arengu jälgimine

ja hindamine

x x x Õppealajuhataja

21. Lapsevanemale lapse

arengust tagasiside

andmine. 100%

arenguvestlused

x x x Õppealajuhataja

22. Eripedagoogilise abi

võimaldamine

x x x Eelarve Õppealajuhataja

23. Erivajadusega lastele

tavarühmas tugiisiku

võimaldamine

x x x VV

sots.osak

Õppealajuhataja,

direktor

24. Projektide koostamine

ja neis osalemine

x x x KIK

HITSA

INNOVE

Õppealajuhataja

25. Lahtiste uste päevad x Õppealajuhataja

26. Laste koolivalmiduse

tagamine

x x x Õppealajuhataja

13

IV. Arengukava uuendamise kord

Arengukava muudetakse vastavalt Jõgeva Vallavolikogu 26. aprilli 2018. a määruses nr 32 “Jõgeva

valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkonnapõhiste arengukavade ja hallatavate asutuste

arengukavade koostamise kord” kehtestatule.

Arengukava täitmist analüüsitakse kord aastas. Iga õppeaasta lõpus vormistatakse õppe- ja

kasvatustegevuse analüütiline kokkuvõte, mis esitatakse pedagoogilisele nõukogule ning

hoolekogule. Majandustegevuse kokkuvõte esitatakse hoolekogule. Lähtudes arengukavast,

õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise õppeaasta sisehindamise tulemustest koostatakse

uue õppeaasta tegevuskava.

Arengukava tegevuskava elluviimiseks vajalike rahaliste vahendite kavandamine toimub lasteaia

eelarves igal aastal eelarve koostamise käigus.

2021. aastal koostatakse sisehindamise aruanne, kus tuuakse välja lasteaia tugevused ja

parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse lasteaia pedagoogilise nõukogu,

hoolekogu ja pidajaga ning aruande kinnitab lasteaia direktor.

Uue arengukava koostab lasteaed koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga.

Arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse sisehindamise aruandes väljatoodud lasteaia

tugevuste ja parendusvaldkondadega.

Arengukava kinnitab Jõgeva Vallavalitsus.