1. Inimkonna ajaloo algus 6. klass ajalugu Madli-Maria Naulainen

2. 3. Inimese ilmumine

Umbes 6 milj aastat tagasi elasid Aafrikas inimlased e hominiidid

Kolju sarnanes pigem ahvi omale

4. Kisid kindlalt kahel jalal 5. Ked olid osavad suutsid valmistada triistu, neid hoida, kasutada

Seda aega nimetatakse kiviajaks, sest triistad olid peamiselt kivist valmistatud

6. 7. Kne teke

Aja jooksul ilmusid jrjest enam arenenud inimliigid

8. Aju maht suurenes ning vimed vrreldes loomadega aina suurenesid 9. Arenes ka lualuu, mis annab mrku sellest, et hakati kasutama algelist kne 10. See toimus umbes 2 milj aastat tagasi omavahel suheldi hlitsuste kaudu 11. Tule kasutamine

Inimlased kasutasid tuld ning kandsid seda endaga kaasas

12. Tuld sdata ise veel ei osatud 13. Tulel piti toitu valmistama

Esimesed inimesed toitusid surnud loomadest, hiljem piti kttima, suures osas tegeldi ka korilusega

14. 15. Neandertallased

Umbes 200 000 a tagasi ilmus uus inimese alamliik - neandertaallane

16. Olid lhikest kasvu, laialgsed, jssakad 17. Elasid jajal, kasutasid koopaid, katsid end looma-nahkadega 18. Matsid oma kaaslasi 19. 20. Tnapeva inimeneHomo Sapiens

Umbes 100 000 a tagasi ilmus neandertaallaste krvale uus inimliik

21. Neandertaallased kadusid umbes30 000 a tagasi 22. Meie otsene esivanem 23. Arenenud aju ja osavate ktega 24. 25. Inimesed rndasid le maailma laiali, maailma eri jagudes hakkasid kujunema inimrassid:

• Negriidid

26. Europiidid

27. Mongoliidid 28. Inimeste kooselu

Muistsed inimesed elasid koos sugukondadena (sugulaste grupid)

29. Lhedal elavad sugukonnad moodustasid himu hised kombed ja hine keel 30. Arvatakse, et eksisteerisid ka perekonnad ks mees elas koos he naisega ja hoolitses tema laste eest 31. Meeste tks oli jahilkimine, naiste tks kodupidamine, lastekasvatus, korilus 32. 33. Kunsti ja usu teke

Kunst tekkis seoses vljakujunenud usuga

34. On teada mitmetest koopamaalingutest 35. Leitud on ka inimeste ja loomade kujukesi

Viidi lbi ka erinevaid rituaale nt enne jahti tantsiti, lausuti niasnu, et jaht nnestuks

36. Koopamaalingud

Maalinguid tehti looduslike mullavrvidega, enamasti kasutati punast, musta, harvemini kollast, valget

37. Maaliti mitmesuguseid jahiloomasid, peamiselt piisoneid ja phjaptru 38. Ilmselt seotud uskumustega kui maalida loomakehasse nool, vis see tagada head jahinne jne 39. 40. 41. 42. 43. 44. Maaharimine ja karjakasvatus

Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang leminek viljelusmaj.

45. Inimesed ei sltunud nd ainult loodusest, vaid kasvatasid ise endale toitu 46. Nljahdad jid harvemaks, suremus vhenes ning pikenes eluiga 47. Inimesed jid esimest korda paikseks 48. Hakkas tekkima ebavrdsus 49. Ksit

Lihtsast kivikirvest arenesid oskused edasi

50. piti kivi puurima 51. Hakati valmistama pllutriistu 52. Veti kasutusele savinud 53. Olulised leiutised olid ketramine ja riidekudumine 54. Esemeid hakati kaunistama ornamentidega 55. Muutused usundis

Seoses elustiili muutusega, muutus ka usund oluliseks said teised jud

56. Pllusaaks sltus oluliselt ilmastikust, esile tusis loodusjudude kummardamine 57. Esikohale tusis pikese ja maa kultus 58. 59. 60. Metallide kasutuselevtt

Esimesena piti tundma vaske

• Esialgu esemeid taoti vlja, hiljem avastati sulatamine

61. Vask on pehme, triistad ei kestnud kaua

Pronks leiutati u 2500a eKr

• Pronksist esemed olid tugevad

62. Eri piirkondade areng muutus ebahtlaseks

u 1200 eKr hakati tootma rauda

• Raud trjus kik eelmised vahendid

63. Oskuste phjal hakkas tekkima tjaotus (spetsialiseeruti)

Tnu parematele triistadele sai toota rohkem > tekkis eraomand, kujunes varanduslik ebavrdus, mis li omakorda aluse klassihiskonna tekkeks

64.