Ida-Viru maakonna arengustrateegia

2019 – 2030+ning ettevõtluse

arenguvõimalused

Ettevõtjate infopäev

03. Oktoober 2018

Jõhvi Kontserdimaja

Eelmine maakonna strateegia vs. uus strateegia

Vana Omanik – maavalitsus

Koordinaator - maavalitsus

Territoriaalsus - maakond

Kinnitamine – maavanema poolt

Fookus – „laiem tasakaalustatud areng jms.“

Ressurssidega kaetus – efemeerne

Rakendamine - kirjeldamata

Uus Omanik – KOV

Koordinaator - MARO

Territoriaalsus – maakond (võib olla laiendatud)

Kinnitamine – KOV kokkulepe

Fookus – KOV ühiste maakondlike tegevuste kokkulepe

Ressurssidega kaetus – KOV, riigi ja erasektori raha (kui tekivad kokkulepped)

Praktiline kokkulepete elluviimine

Omanikud

Alutaguse vald

Jõhvi valdKohtla-

Järve linnLüganuse

vald

Narva linnNarva-

Jõesuu linnSillamäe

linnToila vald

Ida-Viru strateegia koostamise protsess

analüüs

sektorite sisend

strateegia määramine

tegevuskava kirjeldamine

otsustajate teavitamine

otsuste tegemine

dokumendi kinnitamine

Arengustarteegia materjalid:

http://ivol.kovtp.ee/maakonna-arengustrateegia

Maakonna arengustrateegia

Ida-Viru maakonna

arengustrateegia 2019-2030+

KOV arengukavad ja

eelarve-strateegiad

Riigi eelarvestrateegia

EL struktuurivahendite kasutamise meetmed

Strateegia lähteanalüüs

Strateegia tegevuskava

Maakonna planeering

Sektorkavad

Visioon Aastaks 2030 on Ida-Viru maakond

majanduslikult hästi arenenud, kiirete transpordiühendustega ning hinnatud elukeskkonnaga regioon, moodustades osa arenevast Soome lahe majanduspiirkonnast.

Visioonikirjeldus rõhutab maakonna kuulumist Soome lahe arenguregiooni, mis hõlmab Tallinna, Helsingi ning Sankt Peterburi linnapiirkondi ning nende vahele jäävaid tööstus-, logistika- ja rekreatsioonialasid. Soome lahe regiooni suurlinnapiirkondade kasv toob kaasa arenguvõimalused ka nende vahel asuvatele aladele, millest üks on Ida-Viru maakond.

Töö ja puhkus

Ühistranspordi tulevik

Arenguvaldkonnad

Haridus

Kultuur ja sport

Sotsiaal

Noorsootöö

Majandus ja ettevõtlus

Turism

Elukeskkond ja taristu

Haridus

Eesmärgid

Aastaks 2030+ pakutakse Ida-Virumaa kompleksset haridust, mis tagab õppuritele minimaalselt kolme keele oskuse, tugevad digipädevused ning ettevõtliku eluhoiaku

Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakond atraktiivne koht kõrghariduse omandamiseks maakonnavälistele noortele.

Rõhuasetused

Hariduse kvaliteet

Ettevõtlike hoiakute kujundamine

Digipädevused

Eesti, Vene ja Inglise keeled (min)

Unikaalsed õppekavad (sh. magistritase) ka väljast tulijatele

Esialgsed ühistegevused haridusvaldkonnas

Ida-Viru

haridusklastri

käivitamine

Ida-Viru haridusklaster koondab endas kõiki haridustasandeid ning

püüab saavutada järgmisi tulemusi:

• Maakonnaväliste õppurite sissetoomine

• Hariduse kvaliteedi parandamine (kõigil astmetel)

• Erinevate haridusvaldkondade koondamine ja sidumine

• Hariduselu koordineerimine ja arendamine maakonnas

Haridusklastri raames teostatakse järgmisi alategevusi:

• Haridusvaldkonna turunduskava koostamine ja rakendamine

• Hariduse kvaliteedi juhtimine sh. lasteaedades ning üldhariduses

ettevõtliku kooli raames „Ettevõtliku õppe kvaliteeditunnused –

standard“ kvaliteediprogramm

• Klastri juhtimise korraldamine (koordinaator, tegevused ja

programmid

Kultuur ja sport

Eesmärgid

Aastaks 2030+ toimib Ida-Virumaal rahvusvaheline ja mitmekesine kultuurielu, maakonnas toimivad maakondliku kokkuleppe alusel ühiselt hallatavad olulised kultuuriobjektid.

Aastaks 2030+ toimib maakonnas suurel spordiharrastajate arvul, mitmekesistel sportimisvõimalustel põhinev aktiivne spordielu

Rõhuasetused

Narva 2024

Ühine planeerimine ja koordineerimine

Suurüritused

Parem ressursikasutus

Side ettevõtluse, hariduse ja turismiga

Spordiinfrastruktuuri kooskõlastatud arendamine

Rohkem spordiharrastust nii rahva- kui tippspordis

Rohkem suuremaid spordisündmusi

Sotsiaal

Eesmärk

Aastaks 2030+ toimib maakonnas kvaliteetne, mitmekesine ning vajadustele vastav sotsiaal- ning tervishoiuteenuste võrgustik, mis tagab kõrged rahvatervise näitajad, elanikele väärika elukvaliteedi igal eluetapil ning maksimaalse võimekuse iseseisvaks toimetulemiseks.

Rõhuasetused

Teenuste kättesaadavus, asja ja ajakohasus

Ühised arendused seal kus mõistlik

Koostöö riigiga (sh. tervishoius)

Kolmanda ja erasektori kaasamine

Noorsootöö

Eesmärk

Noorsootöö osapoolte koordineeritud jõupingutused loovad olukorra, kus noored osalevad aktiivselt ning tulemuslikult kogukonna ja omavalitsuse elus.

Rõhuasetused

Noorte kaasamine elu korraldamisesse

Motivatsiooni loomine maakonda naasmiseks

Majandus ja ettevõtlus

Eesmärk

Aastaks 2030+ toimib Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond

Rõhuasetused

Majanduse mitmekesistamine

Loomemajanduse arendamine

Kvaliteetsete töökohtade arvu ja mitmekesisuse kasv (tööstuspargid)

Palkade kasv

Teenuste valiku ja pakkumise kasv

Kindel ettevõtlik juurdekasv noorte poolt

Esialgsed ühistegevused majandus ja ettevõtlusvaldkonnas

Agropargi rajamine

kaevandatud aladele

Auvere elektrijaama

läheduses

Agropark rajatakse Auvere elektrijaama lähistele põlevkivikarjääri

kaevandatud paneelidele (5X500 ha). Asukoht võimaldab teostada

köögiviljakasvatust, kanakasvatust, vesiviljelust jms. Piirkonnas saab

kasutada elektri otseühendust (ilma ülekandetasudeta), jääksoojust, elektri

tootmise käigus tekkivat süsihappegaasi.

Eesmärk on kasutuseta maa ja energiatootmise jääkressursside tõhus

ärakasutamine.

Agropargi rajamise käigus viiakse läbi järgmisi alategevusi:

• Detailplaneeringu koostamine

• Maaküsimuste lahendamine

• TTA koostamine

• Finantseerimise korraldamine

• Turundus

• Taristu väljaehitamine

Turism

Eesmärk

Aastaks 2030+ on Ida-Virumaa Tallinna järel esimene turismisihtkoht Eestis.

Rõhuasetused

Teenuste arendamine

Turundus sihtturgudel

Majutusvõimaluste juurdekasv

Lõiming muu ettevõtluse (sh loomeettevõtlus), hariduse, kultuuri ja spordiga

Esialgsed ühistegevused turismivaldkonnasTurismiklastri arendamine Turismiklaster koondab maakonna omavalitsusi ning turismivaldkonna ettevõtjaid. Klastri

tegutsemine püüab järgmisi tulemusi

• Maakonna maine paranemine

• Suurem turismisektori müügikäive

• Uute turismiteenuste tekkimine ja olemasolevate kvaliteedi paranemine

Turismiklaster viib ellu järgmisi alategevusi

• Maakonna turismielu koordineerimine ja arendamine

• Turismitoodete ja – teenuste arendamine

• Maakonna kui turismisihtkoha turundamine

Narva piiriületuspunkti

külastajasõbralikkust tõstmine

Narva piiriületuspunkti ootesaalide hubaseks, ilusaks ja interaktiivseks

külastajasõbralikuks keskkonnaks muutmine koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning

Maksu ja Tolliametiga. Piiripunkti uuendamine püüab järgmisi tulemusi:

• Maakonna maine paranemine

• Turistidevoo kasv Venemaa suunalt

Piiripunkti uuendamise raames viiakse läbi järgmisi tegevusi:

• Lähteülesande koostamine

• Kujunduspartneri leidmine

• Teostaja leidmine (paigaldus jms.)

• Ekspluatatsioon koostöös tolli ja prefektuuriga

• EAS-ga kokkulepped KÜK töötajate võimalikust panusest

Ida-Virumaa päevade läbiviimine St.

Peterburis

Maakonda tutvustavate päevade läbiviimine St. Peterburis, mille raames toimuvad

seminarid, valdkondlikud ja mainet parandavad sündmused

Elukeskkond ja taristu

Eesmärk

Aastaks 2030+ on Ida-Virumaal kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele

Rõhuasetused

Elukondliku kinnisvara turg

Kiired ühendused maakonnast välja

Reisilaevaliiklus

Lennuliiklus

Ühistransport

Elukeskkonna esteetika ja kvaliteet

Elukeskkond ja taristu esialgsed ühistegevused - 1Elukeskkonna oluline

parandamine sh.

ühistransport

Maakonna ühistranspordi arendamise täpsete valdkondlike eesmärkide

ning põhimõtete kirjeldamine. Maakonna ühistranspordisüsteemi

ülesehituse ning selle toimimise tagamise mudelite ja maksumuse

väljatöötamine. Maakonna erineva tasandi ühistranspordikeskuste

kirjelduse täpsustamine (sh. Jõhvi bussi ja rongi terminali

väljaarendamine)Maakonna ja

omavalitsuspõhise

rändeuuringu

tegemine

Maakonna sisse- ja väljarännet põhjustavate tegurite tuvastamine ning

sellest tuleneva väljarände vähendamisele ning sisserände kasvatamisele

suunatud tegevusettepanekute väljatöötamine koostöös ülikoolidega

Rahvusvaheliste

koostöölepingute

uuendamine

Leping Kingisepa ja Slantsõga; koostöölepingud Kagu-Soome, samuti Läti ja

Rootsi piirkondadega, Eesti-Vene majandusfoorumi toetamine

Maakonna

eriesindaja

rakendamine Sankt

Peterburis

Maakonna huvide edendamine Sankt Peterburis ning maakonna ettevõtjate

vahendamine Peterburi turul, turismiturunduse toetamine, investorotsing.

Töökoha loomine ja sisustamine, palgafondi moodustamine, personaliotsing,

rendi- ja muude tegevuskulude katmine.

Elukeskkond ja taristu esialgsedühistegevused - 2Tallinn – Narva

maantee neljarealiseks

ehitamine

Lobbytöö maantee neljarealiseks rekonstrueerimise kiirendamiseks lähtuvalt

sellest, et maantee on osa Talsingi – St. Peterburi ühendusest

Tallinn – Narva – St.

Peterburi rongiliikluse

arendamine

Lobbytöö raudteetaristu arendamiseks perspektiivis elektrifitseerimiseks,

rongiliikluse tihendamiseks ja kiiruste tõstmiseks

Kergliiklusteede

maakondliku

võrgustiku

väljaarendamise kava

tegemine

Maakonna erinevate omavalitsuste kergliiklusvõrgustike omavaheliste ühenduste

kirjeldamine. Erinevate kergliiklusteede tähtsuskategooriate kirjeldamine ning

maakondliku kergliiklusvõrgustiku väljaarendamise etapilisuse väljatöötamine

Lennujaama rajamise

teostatavuse ja

asukohavaliku analüüsi

tegemine

Tunnustatud valdkonnaeksperdi kaasamine Ida-Virumaa lennuühenduse loomise

tasuvus-teostatavuse eelanalüüsi (sh. asukoha analüüs) tegemiseks.

Viiakse ellu järgmised alategevused:

• Õppereiside läbiviimine (Lappeenranta, Palanga; Pärnu)

• Eksperdi leidmine

• Eeltasuvus- teostatavusanalüüsi tegemine

Elukeskkond ja taristu esialgsedühistegevused - 3

Reisiliikluse

avamine läbi

Sillamäe sadama

Reisiliikluse avamine Sillamäe sadamas, eelkõige Sillamäe-Kotka

liinil. Selleks toetavad omavalitsused ühiselt projekti elluviimist

läbi lobbytöö, rahaliselt panustatakse tootearenduse ja

turunduskontseptsiooni koostamisse

Väikesadamate

võrgustiku

arendamine

Väikesamate teenuste pakettide ühtlustamine ning vastavusse

viimine kokkulepitud standardile, ühise kvaliteedipõhise

kaubamärgi väljatöötamine ja turundamine. Väikesadamate ühine

haldamine

Ootused riigile

Ida-Virumaa programmi jätkamine

Tallinn – Narva maantee väljaarendamine neljarealiseks eelkõige Jõhvi Narva lõigul

Jõhvi idapoolse ümbersõidu väljaehitamine

Uue Narva silla rajamine üle Narva jõe

Kiire internetiühenduse viimine ka maapiirkondadesse lõpptarbijani

Riigiasutuste ületoomine Tallinnast Ida-Virumaa omavalitsustesse

Narva-Jõesuu muuli taastamine

Vaivara viadukti taastamine

Sillamäe sadama reisijate kai ja reisiterminali kaasfinantseerimine

Toetus maakonnas regulaarse lennuliikluse avamiseks

Kergliiklusteede ja terviseradade arendamine

Tööstusparkide arendamine ja suurem rahvusvahelistumine

Laste vaimse tervise keskuse tegevuse tõhustamine, kohapealse kompetentsi/töötajaskonna tekitamine - sh statsionaarse ravivõimaluse tekitamine (hetkel olemas vähesel määral TÜ Kliinikumi ja Ida-Viru Keskhaigla koostöös, ebapiisav)

Riigikorterite projekt riigi- jm avaliku sektori uue töötajaskonna elamispinna loomiseks turutõrkes Ida-Virumaa kinnisvara olukorras

Reisirongi liikluse liikumiskiiruse suurendamine, liinivõrgu tihendamine, sh Virumaa siseliin

Riikliku Peipsiääre tugiprogrammi käivitamine

Ressursi- ja saastetasude suurem sidumine piirkonnaga, kust ressurss võetakse ja kuhu saaste jääb

Strateegia rakendamine

IVOL Juhatus

lepingupartner 1

lepingupartner 2

lepingupartner n

stateegia töörühm

Majanduse senine areng (Eesti Pank)

Juhtivad majandusharud Eestis (Statistikaamet)

Brutoplak ja pension Eestis (Statistikaamet)

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Keskmine brutokuupalk ja keskmine vanaduspension Eestis

Keskmine brutokuupalk (eur) [7] Keskmine vanaduspension (eur)

SKP maakonniti (Statistikaamet)

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

Harjumaakond

Hiiu maakond Ida-Virumaakond

Jõgevamaakond

Järvamaakond

Läänemaakond

Lääne-Virumaakond

Põlvamaakond

Pärnumaakond

Raplamaakond

Saaremaakond

Tartumaakond

Valgamaakond

Viljandimaakond

Võrumaakond

SKP per capita 2016

SKP jooksevhindades Ida-Virus. (Statsikaamet)

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Ida-Viru maakond

SKP Ida-Virumaal jooksevhindades, miljonit eurot

Tööstustoodang jooksevhindades Ida-Virumaal (Statistikaamet)

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Tööstustoodang jooksevhindades Ida-Virumaal, mln. euro

Ida-Viru maakond

Nafta aastakeskmised hinnad (OPEC)

0

20

40

60

80

100

120

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Nafta aastakeskmine hind, OPEC andmed, dollar barrelist

Maakonna SKP sektoritepõhine jaotus jooksevhindades (Statistikaamet)

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Ida-Virumaa SKP sektorite kaupa

Ida-Viru maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Väärtus jooksevhindades, miljonit eurot

Ida-Viru maakond Tööstus ja ehitus Väärtus jooksevhindades, miljonit eurot

Ida-Viru maakond Teenused Väärtus jooksevhindades, miljonit eurot

Ida-Viru maakonna ettevõtluse arenguvõimalused

Tööstusinnovatsioon ja tööstuse automatiseerimine

Teenusmajandus

Ringmajanduse suurem rakendamine põlevkivisektoris

Tänan tähelepanu eest!

Hardi Murula

Arendusspetsialist

Ida-Virumaa

Omavalitsuste Liit

hardi@ivol.ee

503 6817