Homme ~ juubelilaulupidu

Kaksteist päeva tagasi süü­dati Tartu päikesekiirtest lau- lupeotuli. Sealt algas tema teekond läbi Eesti linnade, ale­vite ja külade, üle mandri ja saarte meie üldlaulupeo linna Tallinna poole.

Teisipäeva õhtupoolikul võ t­tis laulupeotule vastu Tallinn. Harju rajoonis tegi tõrvik vii­mase peatuse Kuusalus. Kell seitse lähenes Eesti pealinna

piiritulbale mootorratturite es­kordi saatel ja lippude lehvides auto laulupeotulega. Tallinna esindajad rullisid lahti tervi- tusloosungi ja andsid saabu- jaile lilli. Linna laulupeokomis- jon palus tulijaid astuda üle Tallinna piiri.

Raekoja platsil ootasid saa­bujaid üldlaulupeo peakomisjo­ni liikmed ja Tallinna üldsuse esindajad. Orkester mängis « Kalevite kantsi». Poolkaares ülesrivistunud TP I meeskoor, TA meeskoor, Kuusalu mees­koor ja J. Tömbi nimelise K u l­tuuripalee ning Tallinna Muusi­kakeskkooli poistekoor tervita­sid tule saabumist Villem Kapi « Tänaste seppade lauluga».

Harju Rajooni Täitevkomi­tee esimees E. Jaama andis laulupeotule üle Tallinna Täi­tevkomitee esimehele J. U n - duskile.

Naiskoor teisele kohaleLÄHENEB LAULUPIDU —teatasid juba mitu kuud tagasi ajalehed ja raadio. Nüüd on ta samahästi kui käes, see tõeline pidu, mis algas hämarast ajast ja kandus meie tänapäeva. Sa­da aastat tagasi olid laidjate peres koolmeistrid, vallavane­mad ja talupojad. Aga ei ühte­gi tudengit! Nüüd on tuden­geid kuipalju, mitmest linnast

ja mitmest koorist, lisaks küla­lised väljaspoolt vabariiki. Sa­mal ajal pole jälle vallavane­maid. ... Igas asjas valitseb ta­sakaal.

Sada aastat tagasi polnud laululaval ühtegi naisterahvast, aga nüüd, — oi, oi, oi! Teiste hulgas meie instituudi akadee­miline naiskoor ligemale saja- liikmelises koosseisus. Millist

vaeva see maksis sellisele peole pääseda ja võistulaulmises esi­rinda kippuda! Küsige ükskõik milliselt meie 1naiskoori tüdru­kult, kiiidas tuli 3— 4 korda nä­dalas lauluproovis närveerida, kas sinu noormees peab vastu ja ei lähe mitte samal ajal võõ­ra tüdrukuga kinno. Lisaks proovidele kontsertesinemised, viimasel ajal pea igal nädala­vahetuse]I. Nähtud vaeva tasub aga kuhjaga õigus laulda kahe­kümne-kaheksa-Uihandelises hiigelkooris ja võistulaulmisel saavutatud teine koht.

Peale otsese laulmise on meie naiskooril veel võõrustaja amet, kuna meile sõidavad külla üli­õpilaskoorid naaber vabariiki­dest. Kes ei tahaks, et meie p i­du ka külalistele meeldiks!

Ja homme lähemegi kõik ri­vis oma esivanemate kaunites rahvariietes ja laulud ei lõpe ametliku lõpuga. Kuni koiduni kostab kõikjalt laulu ja pilli­mängu, sest see on meie väi­kese rahva suur pidu.

U. KIRSO

Veel 2402 ruutmeetritKolmapäeval võttis riiklik

komisjon hindega «hea» vastu ühiselamu nr. 3 vasaku tiiva. Seega suurenes meie instituudi ühiselamute pindala veel 2402 m2 võrra. Kui varem va l­minud paremas tiivas anti 272 üliõpilase käsutusse 68 tuba, siis nüüd valminud tiib mahu­tab juba 532 tudengit 133 tup­pa. Ühtlasi lõpetati ka hoone ümbruse heakorrastus ja nüüd võime hea pilguga vaadata maitsekalt kujundatud raud-

kivihunnikuid koos uute istu­tatud puudega. Paar tugevat vihmahoogu lööks haljendama ka tiheda muru.

Uutes tubades on tavaliste sisseehitatud riidekappide ase­me] väärisvineeriga kaetud ka­pid ning toad ja koridorid on värvitud üle rõõmsate heledate toonidega, mis tugevalt mõju­tab muljet kogu hoonest.

Jääb vaid soovida, et ka üli­õpilased ise oskavad hoida ma­ja puhtust ja heledat värvi.

2. JA 3» JUULIL KELL 11koguneme «Estonia» kontserdisaali.

Esimesel päeval toimuval aktusel antakse diplomid kätte õhtuse ja kaugõppeteaduskonna lõpetanuile, teisel päeval päevase osakonna lõpetanuile.

Oleme külalisteks nendel pidulikel sündmustel!

Aktusel on kaastegevad instituudi koorid ja puhkpilli­orkester.

ja seega ka suvised ühis­kondlikud tööd (SÜT). Püüak­sime «Tallinna Polütehniku» viimases numbris veidi rääkida sellest, mida pidas silmas SÜT sektor tööde ettevalmistamisel ning ka sellest, mida me oota­me õpperühmadelt.

Püüdsime asjaosalistele õp­perühmadele ja üksikutele üli­õpilastele võimaluste piires vastu tulla. Selleks pidi iga komsorg rühma nimekirjas ära märkima esilekerkinud eri­soovid. Kahjuks aga ei jõutud üsna mitmetes õpperühmades niikaugele ja seoses sellega tuli objekt määrata täielikult sek­tori poolt. Arusaadavalt ei ol­nud võimalik rahuldada kõiki soove, sest nn. «headele» ob­jektidele oli soovijaid kuni neli korda rohkem kui kohti.

Selle tulemusena on kujune-

See, kes selle kuu 21. päeval nägi ehitusmaleva vormides tüd­rukuid ja poisse TPI peahoone kolmandas korpuses askeldamas ja hoovi peal ootavaid autobusse, teab, mis algas.

Algas EÜE-69. Laupäeval sõitsid välja suure maleva esimesed *© inimest — nn. ettevalmistav grupp. Need, kes tulevad järele 3§-ndal, leiavad eest juba avatud tõöfrondi ja korras elukoha.

«Miks nii vähe?» küsite. Seda mitmel põhjusel. Sellepärast, et paljud teevad veel eksameid, paljud tahtsid peale eksamite lõppe­

mist sõita koju ja lõpuks ei jätnud avaldamata mõju ka algav jun belilaulupidu.

Järgmine suurem kontingent asub teele 30. jmani} samast kohast, see tähendab TP I peahoone juurest.

Kõige rohkem sõidab inimesi ehitama aga kindlasti 7. juulil. Hommikul koguneme Pedagoogilise Instituudi juurde ja suundu­me orkestrihelide saatel pidulikus rongkäigus «Estonia» juurde, kus toimub miiting.

Juuli esimesel nädalal asuvad teele ka välismaale sõitvad rüh­mad. Siis võimegi öelda, et EÜE-69 ettevalmistav periood on lõp­penud ja oleme asunud! tööle.

Suve veetmine ehitusmalevas võidab iga aastaga järjest roh­kem sõpru. Sellel aastal on malev juba 1500-liikmeline ja siiski vees pidime paljudele ära ütlema. Ärge kurvastage selle üje vaga. Ehi­tame ju veel ka järgmisel aastal j a siis on juba eelistatud need, kes sellel suvel ei saanud tulla.

Suveks tahaksin öelda veel niipalju, et ootame ka sellel aastal sama head tööd ja sama rõõmsat ning särtsakat puhkuse veet­mist nagu eelmistel aastatel.

Kokkuvõtte aga teeme sügisel, siis ka pikemalt.Niisiis palju jõudu ja jaksu! Olge ettevaatlikud ehitustel!Kohtumiseni sügisel suurel lõpupeol!Jõudu tööle!

PEETER VEIKEN,EÜE-69 ohutustehnika insener

Ehitajad sõitsidTeiste reisijate hulgas astus

teisipäeva hommikupoolikul Moskva lennukisse üle kolme­kümne noore, seljas ro­hekat värvi vormiriided. kaas­laseks kõige parem tuju. Ju­tust võis kohe aru saada, et teekond tuleb pikk ja hilisemad nädalad pakuvad tublist] uud­seid elamusi-

Rühm Eesti Üliõpilaste Ehi­tusmaleva liikmeid asus teele kõige kaugemale tööpaigale — Jakuutiasse. See vabariik on suur ja lai. sellepärast paneme sihtkoha kirja mõnevõrra täp­semalt. Ehitajad teevad paar kuud tööd polaarjoonest umbes 400 kilomeetrit põhja pool Bu- luni rajooni Taimalõri asulas.

Nad löövad seal kaasa 50 ko­haga lasteaiahoone ja\ üheelamu püstitamisel Elamussaab korteri selle piirkonna üks kuulsamaid põdrakasvatajaid.

Jakuutiasse...Tema perekond on. 16-liikme- line.

Ehitusrühma nimekirjas on üliõpilased enamikest vabariigi kõrgematest õppeasutustest. Peaaegu pool neist tegi mullu ehitustöid Kasahstanis. Ehitus­rühma juhiks on Tallinna Pe­dagoogilise Instituudi üliõpi­lane Madis Mängli.

... ja Mägi-AltaisseTeine rühm tegi pika teekon­

na algust teisipäeval veidi en ­ne keskööd. Poolesaja-liikmeli- se grupi reisisihiks on Talitski

nud olukord, kus ühe rühma üliõpilased lähevad tööle eri­nevatele kohtadele. Seega ei saa ka igaühele eraldi töökohta «kätte näidata». Selle järele ei tohiks olla ka vajadust, kuna valdav enamik töötab meie instituudi juures. Töökohtadele minekul tekkivate arusaama­tuste korral on alati või­malik pöörduda komsomo-

sovhoos Mägi-Altais. Seal ha­katakse püstitama garaaži ja lauta.

niikuinii ei jõua.I vahetusel (juuli I pool) on

sõltuvalt eksamite lõppemisest võimalik valida töö algus. See ei tohi aga olla hiljem kui 4 juulil, see tähendab pärast ses­siooni lõppu. Töö kestus ole­neb alguspäevast ja on vasta ­valt objektile 2 või 4 nädalat.

Need üliõpilased, kes oleksid soovinud astuda EÜE ridades-

EES ON SUVIlikomiteesse. õpperühma kom­sorgi otseseks kohustuseks oa kindlustada rühma üli­õpilaste poolt töökohustuse täitmine, kuna sellest sõltub, kas võime järgmisei aastal jät­kata suunda, kus suunamine toimub üksikisikute kaupa või tiüeb tagasi minna endisele, s.t. rühmade kaupa suunamisele. Komsorg] otseseks kohustuseks on ka töökorralduse taseme jäl­gimine töökohal. Vajaduse korral tuleb pöörduda töö1 ju­hendaja poole või komeomoli- komiteesse. Eesmärgiks ei ole mitte ettenähtud tundide arv kohal olla (tasulisel 4, tasuta tööl 2 nädalat), vaid teha mi­dagi kasulikku. SÜT sektor püüab võimaluse piires objek­tidel käia, kuid igale poole me

se, kuid saanud, lähevad töö­le koos oma rühmaga.

Lõpuks veel mõningat infor­matsiooni:

Objektide asukohad:TPI ehitus jaoskond ja ma­

jandusosakond — ühiselamu nr. 2.

Vastuvõtukomisjon — Ka­linini 101 (V I korpus).

Ehitusvalitsus nr. 1 — Mus­tamäel, Mäealuse 30.

Ehitusvalitsus nr. 2 — Narva mnt. 50.

Väljasõit Narva: Juulikuu vahetuss — 7. juulil

kell 10.00, augustikuu vattietue — 4 au­

gustil kell 10.00 Mustamäelt, ü/e nr. 2 eest. ELKNÜ TP I Komitee telefon-

532-961.

/̂W^WWWWWWWWWWWWVWWVWWW\^WWVW^ ̂ VWWVWWVWVWWWVWWVAAAA/WWWWWVWWWVW'

HEAD JA KOSUTAVAT SUVEVAHEAEGA!

E Ü E - 6 9

AITA KÕRGEmajandusteaduse kandidaadiks

T P I p o l i i t i l i s e ö k o n o o m ia k a t e e d r i a s s is te n t A i t a K õ r g e k a it s e s T R Ü õ ig u s -m a ja n d u s - t e a d u s k o n n a N õ u k o g u e e s o m a

■ k a n d id a a d iv ä i t e k i r ja .A i t a K õ r g e lõ p e ta s T R Ü m a ­

ja n d u s te a d u s k o n n a 1959- a a s ta l j a ta s u u n a t i t ö ö le E e s t i N S V R a h a n d u s m in is te e r iu m is s e . S i in p u u tu s k i t a e s m a k o r d s e lt lä h e ­m a l t k o k k u e la n ik k o n n a s is s e ­t u le k u t e j a e la tu s ta s e m e p r o b ­le e m id e g a . J a v i s t s i i t t u le b k i o t s id a p õ h ju s i, m ik s A i t a K õ r g e , a s tu d e s 1933. a. a s p ir a n ­t u u r i T P I p o l i i t i l i s e ö k o n o o m ia k a t e e d r i ju u re s , v a l i s o m a k a n ­d id a a d iv ä i t e k i r j a t e e m a k s« E la n ik k o n n a r e a a l t u lu d j a p a lg a n in g ü h is k o n d l ik e t a r b i - m is fo n d id e v a h e k o r d k o m m u ­

n is m i e h ita m is e p e r io o d i l (E N S V n ä i t e a lu s e l ) » .

V ä i t e k i r j a ju u r d e a s u d e s v e e n d u s A i t a K õ r g e õ i g e p e a , e t t a o l i v a l in u d e n d a le r a s k e ü le s a n d e , s e s t r a h v a e la t u s t a ­s e t k ä s i t le v a s t e o o r ia s o n v e e l p a l ju la h e n d a m is t o o t a v a id k ü ­s im u s i. K a o le m a s o le v a d s t a t is ­t i l i s e d a n d m e d e i o le s e l l is e d , e t n e n d e p õ h ja l o le k s v õ im a l ik o t s u s ta d a e la tu s ta s e m e k õ i g i n ä i t a ja t e m u u tu m is e ü le .

A i t a K õ r g e a u k s t u le b ö e ld a , e t t a e i lö ö n u d k õ h k le m a n e n ­d e r a s k u s t e ees. V is a t ö ö g a s u u tis t a a n d a m itm e id ü s n a g i t ä h e le p a n u v ä ä r s e id t e o r e e t i l i s i a r e n d u s i. S t a t is t i l is t e a n d m e te t ä ie n d a m is e k s v i i s A s t a K õ r g e lä b i k ü l l a t k i u la tu s l ik u s o t s io ­lo o g i l i s e u u r im u s e .

S a a d u d a n d m e te l ä b i t ö ö t a ­m is e tu le m u s e n a t e e b A i t a K õ r g e o m a tö ö s m i t m e id e t t e ­p a n e k u id , m is p a k u v a d h u v i n i i t e o r e e t ik u t e le k u i k a p r a k ­t ik u t e le .

T R Ü õ ig u s - m a ja n d u s te a d u s - k o n n a n õ u k o g u h in d a s v ä ä r i ­k a l t A i t a K õ r g e t ö ö d j a o t s u s ­ta s a n d a a u t o r i le m a ja n d u s t e a ­d u se k a n d id a a d i k r a a d i .

Õ n n i t l e m e A i t a K õ r g e t j a s o o v im e t a l l e h e a d t ö ö in d u k a t u le v ik u s ! S e s t n a g u k a i t s m i - s e lg i õ ig u s e g a m ä r g i t i , y õ ib t e m a v ä i t e k i r j a s t p in g s a l ö ö j a t a h t m is e k o r r a l s a a d a k a r o h ­k e m k u i a in u l t k a n d id a a d i v ä i t e ­

k ir i .

K O L L E E G I D P O L I I T I L I S E Ö K O N O O M I A K A T E E D R I S T

( j ä r g )V a a t le m e m õ n d a n ä id e t õ p ­

p e m a t e r ja l i d o s e e r im is e k o h ta v õ õ r k e e le s . O le t a m e , e t o n t a r ­v i s s e le ta d a j a k in n is t a d a in g ­l is e t e g u s õ n a ü ld t u le v ik u v o r ­m i. T a v a l i s t e s õ p ik u te s a n ta k s e t e r v i k l i k ü le v a a d e k o g u s e l le t e e m a k o h ta , (s. o. ju tu s ta v a d , k ü s iv a d , e i t a v a d , k ü s iv - e i t a v a d j a lü h e n d a tu d v o r m id ) . K o g u s e l le s e le tu s e lõ p p u p a ig u t a ­ta k s e h a r ju tu s e d .

K u i v õ r d õ p ik o n k o o s ta tu d t ö ö k s õ p e t a ja k a a s a b i l j a ju h ­t im is e l , p u u d u v a d ü le s a n n e te l v a s tu s e d .

S e l le t õ t tu t e k ib p ik k v a h e ­a e g ü le s a n d e t ä i t m is e j a õ ig e v a s tu s e te a d a s a a m is e v a h e l . Õ p i la n e e i t a r v i t s e ig a k o r d a ru s a a d a p ik a s t s e le tu s e s t j a v õ ib iteha s e l le t a g a jä r j e l p a l ju v i g u ü le s a n n e te la h e n d a m is e l . I s e - õ p e t a ja - t ü ü p i õ p ik u te s o n a n ­t u d v a s tu s e d , m i l l in e s e ik a n ­n a b v õ im a lu s e e n e s e k o n t r o l l ik s k o h e p ä r a s t ü le s a n d e la h e n d a ­m is t .

P r o g r a m m õ p p e s j a o ta ta k s ev a s t a v t e e m a ü k s ik k ü s im u s te k s e h k a n n u s te k s n i i , e t õ p i la n e o m a n d a b h õ lp s a s t i s e le tu s e j a la h e n d a b ü le s a n d e d m in ia n a a l- s e v ig a d e a r v u g a v õ i k o g u n i v e a t u l t .

In g l i s e t e g u s õ n a ü ld t u le v ik u m o o d u s ta m is e t e e m a v õ ib j a o ­t a d a n ä it e k s jä r g m is t e k s a n ­n u s tek s :

1. a n n u s : T e g u s õ n a ü ld t u le -v i k ja a t a v a s la u s es .

S e le tu s e le jä r g n e b h a r ju t u s ü le s a n d e g a k a s u ta d a sh all v õ i will la u s e lü n g a s .

L õ p u k s o n a n tu d v a s tu s e d e n e s e k o n tr o l l ik s .

S e l l e le j ä r g n e b t e in e a n n u s , m is v õ ib s is a ld a d a t u le v ik u lü ­h iv o r m i ja a t a v a s la u s e s , e i t a ­v a t , k ü s iv a t v õ i k ü s i v - e i t a v a t v o r m i .

S e e g a s is a ld a b ig a a n n u s a i ­n u lt ü h te l ih s a t k ü s im u s t , k u n i o n a m m e n d a tu d k o g u t e e m a s e l l is t e s e le tu s te j a n e i l e j ä r g ­n e v a t e h a r ju tu s te g a . (V r d . T R Ü g r a m m a t ik a - õ p ik u k o m p - l i t s e r i t u d s e le tu s i j a h a r ju tu s i i lm a v õ tm e t a ) .

N e e d a n n u s e d v a s t a v a d p r o ­g r a m m e e r i t u d õ p p e v a ­h e n d i in fo r m a t s io o n ia n n u s t e - le , s e s t i g a n i is u g u n e k ü s im u s k o o s n e b a i n u l t ü h e s t l õ p ­

l ik u s t v ä i t e s t j a on v ä g a v ä i ­k e s e m a h u g a S e e o n 1õ - p e ta t ü d m õ te , m is a n n a b t e a t a ­v a t in f o r m a t s io o n i k e e le l i s e n ä h tu s e k o h ta .

In fo r m a ts io o n ia n n u s e i o le t ä i e l ik , k u i p u u d u b i l lu s t r e e ­r i v n ä id e . In fo r m a ts io o n ia n n u s t k o o s n ä id is e g a n im e t a ta k s e i n ­f o r m a t s i o o n i k a a d ­r i k s .

In fo r m a t s io o n i k a a d r i l e j ä r g ­n e b o p e r a t s io o n i k a a d e r (2 ) j a s e l l e le j ä r g n e b t a g a s is id e k a a ­d e r (3 ). O p e r a t s i o o n : k a a d e r o n h a r ju t u s te t ä i t ­m in e .

T a g a s is id e (3 ) o n t ä i t m is e s t t e a t a m in e õ p e ta ja le , m a s in a le v õ i jä r e l e v a a t a m in e p r o g r a m m - õ p ik u v õ tm e s t :

R e g u la t i i v n e e h k k o r r i g e e r i v k a a d e r a n n a b õ ig e d v a s t u s e d (4 ), m i l l e j ä r g i õ p i la n e r e g u ­l e e r ib o m a tö ö d (5 ).

ÕPPEPROTSESSI ALGO- RITMISEERIMINE

K u i õ p p e m a te r ja l i l ä b i t ö ö t a ­m is e ü le s a n d e k s o n m in g i k in d la a lg o r i t m i o m a n d a m in e , s i is v õ ib in f o r m a t s io o n i a n n u s s is a ld a d a k a s t e r v e a l g o r i t m i (k u i t a o n l ih t n e ) v õ i a in u l t ü h e a l g o r i t m i r e e g l i .

(Järg)Kui kõneleme Karl-Marx-

Stadti Tehnikaülikoolis Õpeta­tavatest erialadest, tuleb eel­kõige märkida masinaehitajate ettevalmistamist. Vastava ala inseneride koolitamisel seisab õppeasutus riigis tähtsal kohal, õpetatavate erialade põhivald­kondadeks on veel matemaati­ka ja loodusteadused, tehnoloo­gia ja elektrotehnika. Et aga meie Õppeasutust esindas seal võimlejate rühm, siis läks jutt kohtumistel üsna sageli üle

Osakonnas toimunud jutu­ajamisel selgus, et spordibaasi­de mured on meiega võrdsed. Lõplik kinnitus saadi uuele spordikompleksile meie dele­gatsiooni sealviibimise ajal ja lähemate aastate jooksul peab valmima kaasaegne spordibaa­side võrk 10 000 üliõpilase tee- nendamiseks.

Kehaline kasvatus toimub põhiliselt esimesest kuni nel­janda semestrini obligatoorsete tundidena.

Üliõpilasspordi tähelepanu

Nädal sõprade juuressporditeemadele.

Meie delegatsiooni vastuvõt­ja ja igapäevane hoolitseja, Karl-Marx-Stadti Tehnikaüli­kooli üliõpilasspordi osakonna juhataja diplomeeritud spordi­õpetaja Werner Richter andis ülevaate ka sealse õppeasutuse spordielust.

on jaotatud kolmele peajoone­le:

1. Obligatoorne kehaline kas­vatus toimub I —II kursusel. Üliõpilastele on sealses ülikoo­lis antud võimalus valida õppe- treeninguline töö kergejõusti­kus, ujumises, sportvõimlemi- sest vehklemises, džuudos, võrk-

Meie delegatsioon käis ka Leipzigis ja Berliinis. Pilt on tehtud Leipzigi ühe kaunima väljaku — Naschmarkti — ääres. Esiplaa­nil on J. W. Goethe mälestussammas.

Programmõppest keelte õpetamiselA l g o r i t m i m õ is t e t e k k is m a ­

t e m a a t ik a s , ku s t a t ä h is t a b jä r j e s t a t u d o p e r a t s io o n id e k o ­g u m it , m is on v a j a l i k a n tu d tü ü p i ü le s a n d e lä h e n d a m is e k s . V i im a s e l a ja l o n a lg o r i t m i m õ is t e t la ie n d a tu d j a ü le k a n ­tu d ju h tu d e le , k u s o n t e g e m is t m in g i t e g e v u s e t e o s ta m is e r e e g l i t e k o g u m ik u g a .

K e e le õ p p im is e l tu le b a la t a s a t e h a t e g e m is t t e h e te s o o r i t a m i ­s e g a k in d la l t r e g le m e n t e e r i t u d jä r j e k o r r a s , n a g u n ä i t e k s la u s e a n a lü ü s t õ lk im is e o t s t a r b e l , ü k s ik s õ n a d e fu n k t s io o n id em ä ä r a m in e lau ses , s õ n a s t ik u k a s u t a m in e jn e .

A l g o r i t m id e k a s u ta m is e g a o n p r o g r a m m e e r i t u d S a r a a t o v i ü l ik o o l i õ p p e v a h e n d k o n ju n k - t i i v i t õ lk im is e k s . K a h ju k s o n s e d a « p r o g r a m m e e r i t u d » õ p p e ­v a h e n d i t r a s k e m m õ is t a k u i t r a d i t s io o n i l i s t õ p ik u t , s e s t a l ­g o r i t m id o n v ä g a p ik a d j a a b s t r a k ts e d , k u s ju u re s n a d e i o le l i i g e n d a t u d v ä h e m a t e k s a n ­n u s te k s , m is h õ lb u s ta k s id s e l l e t e e m a o m a n d a m is t . ,

P. VAARASK

KONTROLLKÜSIMUSTELIIGID

K o n tr o l lk ü s im u s e d v õ ib k o k ­k u v õ t t a 4 l i ik i ja n im e lt :

1. K ü s im u s e d , m is n õ u a v a d k o n s t r u e e r itu d va s tu se id .

2. K ü s im u s e d , m is n õ u a v a d a r v u l is i va s tu sed .

3. K ü s im u s e d , m is n õ u a v a d õ p i la s te l t a ru sa a m is e s ig n a a li v a l ik v a s tu s e id .

4. K ü s im u s e d , m is n õ u a v a d s ü v e n e m is t la u se m õ tte sse , (n n . a k t iv is e e r iv a d b a r jä ä r id ) . N e e d k ü s im u se d e i lu b a m e h ­h a a n i l is e l t te k s t is t ü le l ib is e d a .

E s im ese l i ig i . k ü s im u se d n õ u a v a d tä ie l ik k u is e s e is v u s t v a s tu s e fo rm u le e r im is e l. V a s ­tu s e le v õ ib lis a tu d o l la i l lu s t ­r a t i i v n e m a t e r ja l (n ä ite d , j ä ­re ld u s e d , d ia g r a m m id jn e .). N ä it . : k i r je ld a g e in g lis e in g -

v o r m e ja n e n d e e r in e v u s t ü k s ­te is e s t , ju tu s ta g e (v õ i tõ J k i- g e ) lo e tu d te k s t jn e .

T a g a s is id e n e n d e k ü s im u s te p u h u l v õ ib to im u d a a in u lt õ p e -

ja korvpallis. Üllatavalt suur oli osavõtjate arv džuildos, mis moodustas 10°lo üliõpilaste ar­vust.

Hästi on korraldatud õppetöö sporditööst vabastatutega, kes vastavalt haigusele või vigas­tustele tegelevad tervistavate harjutustega, mis on kindlaks määratud üliõpilaste spordiarsti poolt. Täiendavalt valmistuvad need üliõpilased spordikohtuni­ku katsete andmiseks.

2. Fakultatiivne kehaline kasvatus toimub vastavalt eri- alagruppide moodustumisele vanematel kursustel.

3. Ettevalmistus otseselt kõr­gema spordimeisterlikkuse täiustamise osas toimub üliõpi- laspordi juhtiva spordiühingu otsesel juhtimisel. Üliõpilased võivad tõsta endi spordimeis- terlikkust sportvõimlemise, ker­gejõustiku-, ujumis-, džuudo-, vehklemis-, poksi-, lauatenni­se-, sulg-, võrk-, värav-, korv- ja ja lg p a llim a le -, võimlemis- ja tali spordi-alade sektsiooni­des. Alates sügissemestrist ju­hib kehalist kasvatust üle 20 spordipedagoogi.

Mis puutub spordialadele määratud tundide arvu, siis selles osas oodatakse seal uusi sihtjooni kõrgematele koolidele ette nähtud uuest rejormka- vast-

Tehnikaülikoolil oii laialda­sed spordisidemed paljude teiste kõrgemate õppeasutuste­ga.

Tehnikaülikooli sidemed laie­nevad ka teistel rinnetel. õppe­asutuse ajalehe «Hochschul- spiegel» vastutav toimetaja Alfred Hupfer kõneles, et ■teh­nikaülikooli delegatsioon käis hiljuti eesotsas rektor prof. Hans Jäckeliqa Poolas. Külalis­teks oldi Wroclawi, Krakovi, Zielona Gora ja Varssavi teh­nikaülikoolidel. Krakovi tehni­kaülikooli ettepanekul kirjuta­takse varsti alla teadusalase koostöö lepingule.

Sirvisime ka «Hochschulspie- geli» numbreid ja ajasime jut­tu lehemeeste teemadel. Nende ajaleht ilmub kuus kahel kor­ral, kuid on mahult meie omast mõnevõrra suurem. Märtsis vii­di läbi mitu üritust toimetuse töö tõhustamiseks. Loodi $■$ liikmeline o sak on d , kelle ü le s ­a n d e k s jä ä b ajalehe viimase külje varustamine kultuuri- ja sporditeemaliste materjalidega. Peamine osa jääb siin täita dip­lomeeritud spordiõpetajal Ger- hard Hauckil. õpperühmadest värvati uusi kaastöölisi.

Karl-Marx-Stadti Tehnika­ülikooli rektoraadi esindajate ja meie vahel toimus rida hu­vitavaid, toredaid kohtumisi. Vahetasime kogemusi, mõlema­poolselt tehti ettepanekuid sõp­russidemete edasiseks laienda­miseks, vastastikune huvi töö ja saavutuste vastu oli suur.- Täname meie võõrustajaid sü­d a m lik u vastuvõtu eest Ü l°°~, dame neid kui kalleid külalisi näha peatselt vanas Tallinnas.

O. KÄRKS

ta j a ju u r e s o le k u l v õ i õ p ik u v õ t ­m e ab il.

P r o g r a m m õ p ik u s e s in e v a d n e e d k ü s im u s e d h a rv a .

T e is e l i i g i k ü s im u s e d o n o le m u s e lt s a rn a s e d 1. l i i g i k ü ­s im u s te g a , k u id n e id v ä l j e n d a ­ta k s e a r v u l is e l t ja n a d o n s e e ­g a s o b iv a d a u to m a a ts e a d m e te ja o k s v õ i k a m a g n e to fo n i l in d i l v a s ta m is e k s p ä r a s t d ik t o r i p a u ­si. N ä ite k s .

M i l la l s ü n d is V . I. L e n in ? (1870).R u u t ju u r 9 -s t on? (3).3. K o lm a n d a l i i g i k ü s im u s te ­

le tu le b l e id a õ ig e v a s tu s m i t ­m e v õ im a lu s e h u lg a s t, m i l le s t k õ ik p e a le ü h e o n a n tu d ju h u l v a le d . V a r ia n t e e s in e b h a r i l i ­k u l t k a h e s t k u n i v i i e n i , k u s ­ju u r e s s u u re m a v a r ia n t id e h u lg a ju u r e s lo e ta k s e v a s tu s e d k a a lu k a m a k s tõ e n ä o s u s e t e o o ­r ia p õ h im õ te te a lu s e l. K u i o n a n tu d a in u lt k a k s v a r ia n t i , s i is o n õ ig e t e v a s tu s te tõ e n ä o s u s 50 % , s e e tä h e n d a b , e t is e g i t e e m a m it t e tu n d m is e p u h u l v õ ib a n d a 5 0 % õ ig e id v a s t u ­s e id

V a lik v a s tu s t e g a ülesannete k o o s ta m is e l tu le b ho iduda va- le k o m b in a ts io o n id e esitamisest, m is v õ i v a d sö ö b id a m ällu ja r ik k u d a õ ig e id k e e le lis i assot­s ia ts io o n e (r e a k ts io o n e ).

N e l ja n d a l i i g i kü sim u stes esi­n e v a d lü n g a d , k u h u tu leb lau­s e m õ t t e le v a s t a v sõna aseta­da.. N ä it e k s : in g l is e k e e le kõige u la tu s lik u m s õ n a li ik on (nim i- m is õ n a ) — s e l l in e ü lesanne pa­n e b m õ t le m a ja sü ven em a kü­s im u sse .

HARGNEV PROGRAMML in e a a r s k e e m is li ig u v a d a*)'

n u se d e e s m ä rg i le s i r g j o o n e l i ­

se lt, i lm a kõrvalekaldum isteta .H a rg n e v a s s k ee m is ee ldatak­

se, e t õ p ila n e e i tu le to im e ot­s e jo o n e s ed a s iliik u m isega , vaid p e a b m õ n d a osa a in es t korda­m a v õ i tä ie n d a m a , e t lahenda­d a e t t e a n tu d ü lesan n et.

H a r g n e v p r o g r a m m ra ja tak­se tü ü p i l is te le v ig a d e le ja õpi­la n e ju h ita k s e n e n d e vigade v ä lt im is e k s tä ie n d a v a m aterja ­l i lä b itö ö ta m is e le , k u i t a on põ­h ik ü s im u s e le a n d n u d v a le vas­tu se .

K e e le õ p p im in e baseeru b ees­k ä t t s te r e o tü ü p id e om andand '

n n l A n n i ^ O W l l O /v /nl 13

Optimiseerimisprobleemidelektroenergeetikas

MIDA TEHAKSE ARVUTUSKESKUSES?T a l l in n a P o lü t e h n i l in e In s t i ­

t u u t j a E n e r g e e t ik a - n in g E le k t r o t e h n ik a tö ö s tu s e T T Ü E e s t i v a b a r i ik l ik ju h a tu s k o r ­r a ld a s id 19. j a 20. ju u n i l I v a ­b a r i ik l ik u e le k t r o e n e r g e e t ik a - -a lase k o n v e r e n t s i t e e m a l « O p ­t im is e e r im is p r o b le e m id e l e k t r o , e n e r g e e t ik a s » . K o n v e r e n t s it ö ö s t v õ t t is o sa ü le 50 in im e s e ,

K o n v e r e n t s i a v a s E n e r g e e t i ­k a ja E le k t r i f i t s e e r im is e P e a ­v a l it s u s e ju h a t a ja L . In g a r .

•O m a e t t e k a n d e s p e a tu s L . I n ­g a r v a b a r i i g i e l e k t r o e n e r g e e t i ­k a t e ees s e is v a t e l ü le s a n n e te l ■ning rõ h u ta s k o n v e r e n t s i t e ­m a a t ik a a k tu a a ls u s t .

L o o d e Ü h e n d a tu d D is p e t š e r - t e e n is tu s e r e ž i im id e g r u p i j u ­h a ta ja K . S a a r e n d i (R i ia ) t e g i ü le v a a te e n e r g ia s ü s te e m id e r e ­ž i im id e o p t im is e e r im is e t e o o ­r ia s t j a e l e k t r o n a r v u t i t e k a s u ­ta m is e s t p r a k t ik a s .

S e e o l i g i a in u k e s e k s e t t e k a n ­d e k s v ä l ja s p o o l t v a b a r i ik i . K o n ­v e r e n t s i p la a n is o l i k a t . t. k- L . K r u m m i ( I r k u t s k ) e t t e k a n n e , k u id tö ö ü le s a n d e d S ib e r i E n e r ­g e e t ik a In s t itu u d is , k u s L . K r a m m tö ö ta b r e ž i im id e o p t i ­m is e e r im is e t e a d u s l ik u la b o r a ­t o o r iu m i ju h a t a ja n a , e i v õ im a l ­d a n u d t a l m e ie k o n v e r e n t s i tö ö s t o sa v õ t t a .

K o lm e t t e k a n n e t e s i ta t i E e s t i e n e r g ia s ü s te e m i in s e n e r id ep o o lt- N e is v a a d e ld i E e s t i e n e r ­g ia s ü s te e m i r e ž i im i o p t im is e e ­r im is e k ü s im u s i ( I . P e r k m a n n ) , p in g e r e g u le e r im is e p r o b le e m e ja o tu s v õ rk u d e s (A . L e m s a lu ) n in g ja o tu s v õ r k u d e o p t im a a ls e ­t e la h u tu s k o h ta d e m ä ä r a m is t r a a l i l (T . Ju ss).

E N S V T A T e r m o fü ü s ik a ja E le k t r o f i iü s ik a In s t i tu u d i(T E F I ) t ö ö t a ja d e s in e s id 4 e t t e ­k a n d e g a . m i l l is e d k ä s it le s id v a ­b a r i ig i k ü tu s e b i la n s i o p t im i ­s e e r im is e k ü s im u s i (t. t. k . L . V a ik , H . B a r a b a n e r , K . S ü ld , M , J a a n s o n ), e l e k t r i ja a m a d e o p t im a a ls e t e k ü tu s e v a r u d em ä ä r a m is t (M . M õ tu s ) n in g ja o tu s v õ r k u d e o p t im is e e r im is e

le k s o n v a j a r o h k e m s e l l e k o ­h a s e id h a r ju tu s i . Õ p e ta m is e i n ­d iv id u a l is e e r im in e e i s e is n e s e lle s , e t t u g e v a le õ p i la s e le a n ­d a v ä h e m m a t e r ja l i j a n õ r g e ­m a le õ p i la s e le r o h k e m . v a id s e lle s , e t n õ r g e m a le õ p i la s e le a n d a r o h k e m a e g a a n tu d m a ­t e r j a l i o m a n d a m is e k s .

S e l le p ä r a s t e i õ ig u s ta e n d h a r g n e v a p r o g r a m m ig a v õ õ r ­k e e le õ p ik u d . V õ õ r k e e le ja o k s tu le b v ä l j a t ö ö t a d a s i r g - ja l in e a a r p r o g r a m m ig a õ p ik u d . H a r g n e v p r o g r a m m v õ ib õ i ­g u s ta d a e n n a s t a in u l t s iis , k u i s e d a k a s u ta ta k s e õ p p e m a s in a ja o k s .

K O K K U V Õ T E J A S O O V I T U S I

%P r o g r a m m õ p e a lg a s m a s in a -

k u ltu s e g a , s e s t a u to m a a ts e a d - m e d õ p p e m a s in a te n ä o l a v a l ­d a s id s u u r t v ä l i s t e fe k t i , v a a ­ta m a ta s e l le le , e t m e t o o d i l is e d v õ t t e d e i o ln u d k a u g e l tk i t ä iu s ­l ik u d e g a p e d a g o o g i l is - p s ü h h o - lo o g ih s e l t p õ h je n d a tu d .

E s ia lg s e le a u t o m a t is e e r im is - e n tu s ia s m ile jä r g n e s e t t e v a a t ­l ik ta g a s it õ m b u m in e . P r o - g r a m m õ p e t e i v a s ta n d a tu d e n a m t r a d i t s io o n i l is e le m e t o o ­d ik a le k u i a in u v õ im a l ik k u Õp­p e v i is i , v a id h a k a t i s e l le le v a a ­t a m a k u i t r a d i t s io o n i l is e m e ­to o d ik a n õ r g e m a lü l i j a n im e l t t a g a s is id e p u u d u m is e r a v i v a ­h e n d ile . P r o g r a m m õ p p e k õ ig e o lu l is e m a k s tu n n u s e k s o n g i õ p ­p e m a t e r ja l i o m a n d a m is e p r o t ­sess i p id e v ju h t im in e in f o r m a t ­s io o n i k a tk e s ta m a tu s a h e la s t s i r k u le e r im is e t e e l . K u i t r a d i t ­s io o n i l in e m e e to d s e a b t u l i ­p u n k t i õ p e ta ja p o o ls e in f o r m a t ­s io o n i e d a s ia n d m is e m e t o o d ik a e f e k t i iv s u s e n õ u d e , s iis p r o ­g r a m m õ p e lä h tu b õ p e t a ja j a õ p i la s e v a h e l is e s t p id e v a s t in ­fo r m a ts io o n i t s ir k u la t s io o n is t . S e e g a a su b t r a d i t s io o n i l in e m e e ­t o d ü h e l (s . o. õ p e t a ja ) p o o ­lu s e l, a g a p r o g r a m m õ p e lä h tu b k a h e p o o lu s e (s. o . õ p e t a ja j a õ p i la s e ) v a h e l is e s t p id e v a s t seosest.

j a a n a lü ü s i k ü s im u s i (t . t . k . F . N o v o d , t. t . ik. U . R a n d m e r ( T P I ) , R . J õ g i la , Ü - K u r r e l ) .

Ü h e k s a e t t e k a n n e t t e h t i k o n ­v e r e n t s i l T P I e le k t r is ü s t e e m id e k a t e e d r i õ p p e jõ u d u d e j a a s p i- r a n t id e p o o lt . N e i s t 4 o l id p ü ­h e n d a tu d k o o r m u s ja o tu s e o p t i - m is e e r im is e le e n e r g ia s ü s t e e m i­d e s (H . L e lu m e e s , T . V i i r a , t . t. k . M . V a ld m a ) . K o lm e s e t ­te k a n d e s k ä s i t l e t i e l e k t r iv õ r g u ja k o o r m u s t e a n a lü ü s i n in g m o ­d e l l e e r im is e k ü s im u s i (t . t. k- E . T i i g im ä g i , M . M e ld o r f , P . R a e - s a a r , G . S e ie r ) .

K e e r u k a t e e n e r g ia s ü s te e m id e d ü n a a m il is e s t a b ii ls u s e a n a lü ü ­s i j a r e le e k a i t s e s ä t e t e o p t im i ­s e e r im is e k o h t a e s i ta s id o m a ­p o o ls e d s e is u k o h a d M . M e ld o r f j a t . t. k- K . M ö l le r .

K o n v e r e n t s a n d is h e a ü le v a a ­t e m e ie v a b a r i i g i s t e o s t a t a v a ­t e s t e n e r g ia s ü s t e e m id e o p t i - m a a s e e k s p lu a t e e r im is e a la s te s t u u r im is tö ö d e s t . K i i d u v ä ä r t on a s a jo lu , e t k õ r v u t i e lu k u ts e l is te t e a d la s t e g a e s in e s id k a e e s t i e n e r g ia s ü s te e m is t ö ö t a v a d in s e ­n e r id . E s i le t õ s t e t i A . L e m s a lu u u r im is tö ö d .

K i i t v a h in n a g u s a id k a T E F I j a T P I e le k t r is ü s t e e m id e k a ­t e e d r i u u r im is t ö ö d ja e d a s p id i ­s e d u u r im is s u u n a d .

E n e r g ia s ü s te e m id e o p t im a a l ­s e k s ju h t im is e k s o n v a j a v e e l t u b l is t i e d a s i a r e n d a d a t e o o r ia t j a k i i r e m in i ju u r u ta d a s e n is e d u u r im is tu le m u s e d p ra k t ik a s s e . A k t u a a ls e k s u u r im is s u u n a k s on tõ e n ä o s u s te o o r ia ja m a t e m a a t i ­l is e s t a t is t ik a m e e to d i t e k a s u ta ­m in e n in g s ü s te e m i a n a lü ü s i j a o p t im a a ls e ju h t im is e k ü s im u s e d p u u d l ik u a lg in fo r m a t s io o n i k o r ­ra l.

E le k t r o e n e r g e e t ik a s o n p a l ju a k tu a a ls e id p r o b le e m e .

E n a m u s k o n v e r e n t s i t ö ö s t o s a v õ t ja id j a e t t e k a n d ja id o l id e le k t r i ja a m a d e ja e l e k t r is ü s t e e ­m id e n in g - v õ r k u d e e r ia la l õ ­p e ta n u d .

M . V A L D M A

P r o g r a m m õ p e a v a ld a b t r a ­d i t s io o n i l is e le m e t o o d ik a le t e r ­v e n d a v a t j a e d a s i v i i v a t m õ ju jä r g m is t e n õ u e t e g a : ''

1) h o o l ik a õ p p e m a t e r ja l i v a ­l ik u g a ,

2) õ p p e m a t e r ja l i s ü s t e m a t i­s e e r im is e ja r a n g e j ä r j e s ­tu s e g a .

3) õ p p e m a t e r ja l i a l g o r i t m i - s e e r im is e g a ,

4 ) õ p p e m a t e r ja l i o p t im a a ls e d o s e e r im is e g a , m is t a o t le b s e l l e p a r e m a t o m a n d a m is t ja v i g a d e v ä l t im is t õ p p i­m is e p ro ts e s s is .

5) a n n u s te a k t iv is e e r im is e g a n ii , e t n e e d s u n n iv a d m õ t ­t e k a l t m a t e r ja l is s e s ü v e n e ­m a v õ i o m a n d a m a j a r a ­k e n d a m a m õ n e a lg o r i t m i ju h is e id ,

6) a b is t a v a k o n t r o l l i j a h in ­d a v a k o n t r o l l i v õ t e t e m e ­t o o d i l is e lä b i t ö ö t a m is e g a .

O n s e lg e , e t n e n d e n õ u e t e r a k e n d a m is e l v õ id a b õ p e t a m in e j a õ p p im in e .

P r o g r a m m õ p p e r a t s io n a a ln e r a k e n d a m in e n õ u a b s u u r t t e o ­r e e t i l i s t e e l tö ö d . O n t a r v i s p õ h ­ja l i k u l t u u r id a p e d a g o o g i l is t p s ü h h o lo o g ia t , lo o g ik a t , k ü b e r ­n e e t ik a t . t r a d i t s io o n i l i s t j a p r o ­g r a m m õ p p e m e t o o d ik a t j a v a s ­t a v a k e e le õ p p e p r o g r a m m i.

Õ p p e p r o g r a m m i a n a lü ü s i p õ h ja l t u le b t e h a n i is u g u n e m a t e r ja l i v a l ik , m is a l lu b h ä s t i p r o g r a m m e e r im is e le j a v a s t a ­v a t e k o n t r o l lh a r ju t u s t e k o o s t a ­m is e le . S e l l is e k s m a t e r ja l ik s v õ ib o l la n ä it . g r a m m a t i l in e te e m a , n a g u in g - v o r m i t õ lk i - m is v i is id in g l i s e k e e le s , la u s e ­a n a lü ü s t õ lk e o ts ta rb e l, ’ s õ n a s ­t ik u k a s u ta m in e jm s .

Ü h e k s tä h ts a m a k s ü le s a n ­d e k s v õ õ r k e e ls e õ p p e m a t e r ja l i o r g a n is e e r im is e l o n k e e le n ä h - tu s te l i i g i t a m in e k o lm e rü h m a , o l e n e v a l t õ p p e - e e s m ä r g is t :

1) n e e d n ä h tu s e d , m is õ p i la ­n e p e a b o m a n d a m a a k ­t i i v s e k s k a s u ta m is e k s k õ ­n es j a k ir ja s ;

2) n e e d n ä h tu s e d , m is tu le ba in u l t ä ra tu n d a t e k s t is j a

T e a t a v a s t i te g u ts e b m e ie in s ­t itu u d is ju b a k o lm a n d a t a a s ta t a r v u tu s k e s k u s . J u tu a ja m is e l s e l le ju h a t a ja E N N O S A A R E S - T E G A e s ita s im e t a l le m õ n e d k ü s im u s e d k e s k u s e t e g e v u s e v a lg u s ta m is e k s .

0 M is e e s m ä rg i l a r v u tu s k e s ­ku s r a ja t i j a m il l is e k s k u ju n e ­s id s e l le ü le s a n d e d ?

Arvutuskeskuse rajamisel Tallinna Polütehnilises Ins ti­tuudis oli eesmärgiks kaas­aegse arvutustehnika raken­damine õppe- ja teaduslikus töös. 1967. aastal loodi arvu­tite «Minsk-22» ja «M iv » baasil vastav üksus.

Keskuse põhiülesandeiks on:* õppeprotsessi teenenda-

mine, mille edukusest sõltuvad tulevaste spet­sialistide oskused,

* arvutuslike tööde teosta­mine kateedrite teadusli­ke tööde otstarbel ja

* kateedrite abistamine ar-

Nõukogude rahvakont­rolliorganite põhimääruse järgi on kinnitatud, kord, mille ko­haselt rahvakontrolligrupid peavad aeg-ajalt andma aru oma tööst kollektiivi ees. Tao­line koosolek toimus 23. juunil meie õppeasutuses. Tehti kok­kuvõtteid r ahv akontrolligrupi tegevusest mööduval õppeaas­tal.

Ettekandega esines instituu­di rahvakontrolligrupi esimees dotsent S . Dokelin. Ta analüü­sis grupi sektorite tegevust.

Instituudis tegutsevad kolm sektorit — õppetöö kontrolli sektor (V. Kurvits), teadusliku

RAJA TAG AN T

M a a ilm a k u u lu s v i iu l ik u n s tn ik p r o fe s s o r B a v id O is t r a h h v a l i t i C a m b r id g e ! ü l ik o o l i a u d o k to ­r ik s .

* * *

i lm a s õ n a s t ik u ta a ru s a a ­d a v õ i t a rb e k o ir r a i t õ l ­k id a ;

3) k õ ik ü le jä ä n u d k e e le m a ­t e r ja l , m is e i k u u lu o ts e ­s e le õ p p im is e le j a m i l le a ru s a a m is e k s tu le b õ p p id a k a s u ta m a s õ n a s tik k u .

N e e d n õ u d e d o n o lu l is e d e f e k t i i v s e õ p e ta m is e ja o k s ja s e l le p ä r a s t l e ia v a d n a d v a s tu ­v õ t m is t j a tu n n u s ta m is t ia a m e t o o d i l is e l t m õ t l e v a õ p p e jõ u p o o lt .

K u id k a h ju k s n ä ita b t e g e l ik ­k u s , e t is e g i p a r e m a d õ p ik u d ja v i lu n u m a d õ p e t a ja d e i p e a n e id n õ u d e id a la t i r a n g e l t s i l­m a s . v a id k a ld u v a d s a g e l i m a ­t e r j a l i ü le k u h ja m a ig a s u g u s te p a r a l l e e lv a r ia n t id e e s ita m is e g a - m id a e i õ ig u s ta õ p p e -e e s m ä rk .

L o o d a m e , e t k õ ig i õ p p e jõ u ­d u d e s u u re m s ü v e n e m in e p r o ­g r a m m õ p p e p o s it i iv s e te s s eo m a d u s te s s e ja n e n d e e d a s iv i i ­v a s s e o sasse õ p p e p ro ts e s s is a i ­t a b l ik v id e e r id a s u u re m a d lü n ­g a d m e ie s e n is e s s is s e ju u rd u ­n u d õ p p e m e to o d ik a s ja tõ s ta s e e u u e le , k v a l i r a t i i v s e l t k õ r g e ­m a le ta s e fn e le .

M e ie k a t e e d r i õ p p e jõ u d on v i im a s e l a ja l a s u n u d e n e r g i l i ­s e m a lt p r o g r a m m õ p p e e le m e n ­t id e ju u r u ta m is e le õ p p e p r o t ­se ss i, e e s k ä t t p r o g r a m m e e r itu d k o n t r o l lü le s a n n e t e n ä o l. k u s ­ju u r e s e r a n d i t u l t k õ ik õ p p e ­jõ u d on e s ita n u d k a te e d r is s e lä b iv a a ta m is e k s j a a p r o b e e r i ­m is e k s ü h e p r o g r a m m e e r i tu d k o n t r o l l t ö ö 20— 30 k ü s im u se ga . M e to o d i l is e d s e k ts io o n id on v ä l j a t ö ö ta n u d p r o g r a m m õ p p e t e m a a t ik a , lä h tu d e s m e ie t e g e ­l ik u s t t ö ö p r o g r a m m is t .

S e l le k õ r v a l o n k a t e e d e r a su ­n u d k a p r o g r a m m õ p e tu s e lä b i ­v i im is e le , e s ia lg u g r a m m a t ik a ü k s ik u t e t e e m a d e osas.

K a t e e d r is on t e h tu d k a ts e t k a p r o g r a m m õ p p e j a t e h n i l is t e v a h e n d i t e ü h is e k s k a s u ta m i­se k s , k u s ju u re s m a g n e t o fo n i l in ­t i k a s u ta ta k s e k ä e s o le v a a r t ik ­l i a lg u s e s k i r j e ld a t u d v i is i l .

vutustehnika kasutami­sel.

© K e s v õ iv a d a r v u tu s k e s k u ­se s e a d m e id k a s u ta d a ?

Arvutuskeskuse teenuseid võivad kasutada kõik TP I ka­teedrid, teaduslikud labora­tooriumid ja allasutused, kel­le töö on seotud raali kasu­tamisega. Arvutuskeskuses on võimalik järgmiste tööde lä­biviimine:

* programmide koostamine,* perforeerimine,* arvutite « M ir » ja

« BTTM -2» kasutamineprogrammeeritud ülesan­nete lahendamisel.

Raali kasutamise hõlbusta­miseks oleme nii õppe- kui ka teadusliku töö vajaduseks varustatud väga mitmesu­guste algoritmiliste keeltega. Teenuste kasutajail tuleb esi­tada tellimusleht ja tulevikus visiitkaart. Võib märkida vee], seda, et ülesannete lahenda-

töö kontrolli sektor (A. Toom­soo) ja administratiiv-majan­duskontrolli sektor (L. Joorits) koos teaduskondade rahvakont- rollipostidega.

Kontrolliti mitmeid instituu­di siseelu töölõike: Nii võetiluubi alla varustus- ja majan­dusosakonna ja remondimeeste tegevus. Ühtlasi kontrolliti ka rühma juhenda jäte tööd. Koos­olek tunnistas instituudi rahva- kontrollgrupi tegevuse heaks. Võeti vastu otsus süve7idada veelgi rahvakontrolligrupi tööd, asendades teaduskondade kont- rollpostid kontroll gruppidega.

H a l le ü l ik o o l i a u la s a v a t i 18. H ä n d e l i le p ü h e n d a tu d m u u s ik a - p id u s tu se d .

* * *

W e im a r i A r h i t e k t u u r i - j a E h itu s a k a d e e m ia a r h i t e k t u u r i e r ia la ü l iõ p ila s e d v õ t a v a d s u v is e p r a k t ik a a ja l r o h k e a r v u l is e l t o s a n a a b e r l in n a E r fu r t i v a n a l in n a r e k o n s t r u e e r im is e p la a n i k o o s ­ta m is e s t .

* * $

M ila a n o ü l ik o o l i a r h e o lo o g id v i i v a d E g ip tu s e s lä b i k a e v a m is - tö id . O a a s il in n a F a y u n i lä h e d a l a v a s ta s id n a d v a n a l in n a j ä ä ­n u sed . L in n a v a n u s t h in n a ta k s e k a h e le tu h a n d e le a a s ta le .

mise prioriteet raalil « Minsk- -22» määratakse järgmiselt:

1 ) standardsüsteemide süü­tamine,

2 ) programmeerimisülesan- nete standardvariantide la­hendamine,

3) kaugõppeüliõpilaste üles­annete lahendamine,

4) statsionaarsete üliõpilas­te ülesannete lahendamine,

5) kateedrite teaduslikes töös vajalike arvutuste tege­mine Icateedritele eraldatud ajalimiidi piires.

© K u i p a l ju in im e s i o n r a ­k e n d a tu d a rv u tu s k e s k u s e t e e ­n in d a m is e le ?

Otseselt tegeleb arvutus­masinatega 10 inimest ( in s e ­n e r id ja matemaatikud), masi­nate kasutamisel on ametis lisaks teine kümmekond ini­mest.

Programmeerimise labora­tooriumi töötajad Toomas Mikli juhtimisel tegelevad kõigi nende küsimustega, mis puudutavad üliõpilasi j a ar­vutusmasina vahekorda, pea­miselt annavad tudengitele konsultatsiooni teoreetilise kursuse praktikasse viimisel.© M i l l is e d o n k its a s k o h a d

a rv u tu s k e s k u s e tö ö s ?

Arvestades seda, et kõik erialad (umbes 1300 üliõpi­last) teevad läbi kursuse« programmeerimine ja elekt­ronarvutid» ja peale selle ka­sutavad arvutuskeskuse sead­meid ka kateedrid, on kitsas­kohaks perforeerimisaparaa- tide vähesus ja raali väike võimsus. Instituudi raali võimsus peaks olema 3—4 korda suurem või keskusel peaks olema veel kolmas raal, Programmide lahenda­misel seisavad tudengid tihti järjekorras. Siit tulenebki palve järgmiseks aastaks. Tu­dengid! Püüdke oma pro­grammid valmis teha juba semestri kestel, et lõpus po­leks tormijooksu!© K a s m e ie a rv u tu s k e s k u s e

t e e n e id o n k a s u ta tu d k a v ä l ­ja s p o o l in s t i tu u t i?

0 ?i kasutatud seoses ka­teedrite ja ettevõtetega sõlmitud lepinguliste tööde kaudu. Arvutuskeskuse töö oma instituudi teeninda­misel on niivõrd ma­hukas, et teiste abivajajate teenindamine osutub raskeks. Masina-aega aga sooviksid muidugi saada paljud Tallin­na asutused.

I lu s on k õ ig e v a l ­g e m ö ö ja a n ik u u l ! V a e v a l t jõ u a b p ä ik e v a ju d a m e t - a a t v a d e ta h a , k u i ju b a tõ u ­seb u us p ä e v sa m a s k õ r v a l . H o m m ik u le v a s tu s iru ta b s ü g a v ­r o h e l in e k a s k e d e k ro o n , p e ite s ta s a ­h i l ju ig a v ik k u r a a ­g u s v õ r a o m a k õ r ­v a l . . .

Raltvakontrolligrupp andis aru

VII spartakiaadi kergejõustikuradadeiSELGITATI ÖPPEJÖUDUDE-TEENISTUJATE PARIM AD

N A I S E D 100 m jooks

1. V. Tõnsberg 14,4 sek. I koht 32 punkti2. R. Nõlvak 16.3 „ I I „ 30 „3. A. Levandi 16,5 „ II I „ 28 „

Kaugushüpe2. V. Tõnsberg 4.82 m I koht 32 punkti2. A. Levandi 3.89 „ I I „ 30 „3. K- Siimei* 3.83 „ III „ 28 „

4X100 m teatejooks1. Kehalise kasvatuse

kateeder(A. Levandi, S. El-ken, V. Peegel ja M. *Pajumägi) 67,6 m I », 32 „

2. Põlevkivikeemia ka-• fp p r lp - * ,

(R. Nõlvak, T.-IVL Krumme, M. Karm

4 ja K. Siimer) 68,8 „ I I „ 30 »>Kuulitõuge

1. A. Levandi 7.87 m I koht 32 punkti2. M. Pajumägi 7-64 „ I I „ 30 „3. V. Tõnsberg 7.38 „ II I 28 w

Üldjärjestus1. Kehalise kasvatuse kateeder — 332 punkti.2. Põlevkivikeemia kateeder — 289 punkti.3. Füüsikalise keemia kateeder — 92 punkti.

ME HE D ; v 100 m jooks

1. E. Uustalu 12,3 sek<! I koht 32 punkti2. H. Oja 12,7 „ II ,, 29 ,,3- A. Võsu 12,7 „ I I—III 29 „

Kaugushüpe1. E. Uustalu 6.20 m I koht 32 punkti2. A. Võsu 5.49 „ II „ 30 „3. T. Tee 5.22 „ I I I „ ̂28 „

Kõrgushüpe I1- T. Ruut • !-70 m 1 koht 32 Punkti2. R. Ahun 1-50 „ И II I 29 „3. V. Palm 1-50 „ I I II I 29 „

G ranaat1 . R- Ahun 45.82 m I koht 32 punkti2 . H. Oja 44.75 „ II „ 303. V. Narusk 44.60 „ I I I „ 28 „

Kuulitõuge1. V. Palm 11.80 m I koht 32 punkti2. R. Ahuri П-12 .. II »3. G . 'Grosschmidt 9‘64 » 111 ”

Üldjärjestus

1. Masinaehituse tehnoloo­gia kateeder — 4 6 9 , 5punkti.

2- Põlevkivikeemia kateeder — 245 punkti.

3. Kehalise kasvatuse ka­teeder — 152 punkti.

4. Ehitusmaterjalide T U L — 121.,5 punkti.

5. Sanitaartehnika T Ü L — * 87 punkti.

6. Füüsikalise keemia katee­der — 27 punkti.

V ast. to im eta ja V . K A L F U S

Орган парткома, ректората, не митета ЛКСМЭ и профкома Тал линекого политехнического инет* «тгта ̂газеты «Таллинский полите!

_ . Hind 2 kop.Trükikoda «ühiselu», Tallini

Pikk tm 40/42,

MB-06816Tellimise nr. 200