3/2011

AJAKIRI STRATEEGILISEST FILANTROOPIAST NING SOTSIAALSEST ETTEVÕTLUSEST

SELLES NUMBRISKUIDAS TEHA NII, ET INVESTEERINGUTEST HEATEGEVUSSEOLEKS KA TEGELIKULT KASU?

KASUVANEMATELE ON ABIKS UUS NÕUSTAMISKAVA

KUI KURGUS KIPITAB, TULEB MIDAGI ÄRA TEHA. SUURELT

MALGATADES ARENEB VASTUTUSTUNNE JA ENESEKINDLUS

KUI EESMÄRK ON KASVADA TUGEVAKS JA ISESEISVAKS

AVATUD MEELTE PÄEV

2

Agne TammHeateo Sihtasutus

SISUKORD

KUIDAS TEHA NII, ET INVESTEERINGUTESTHEATEGEVUSSE OLEKS KATEGELIKULT KASU? LK 4

KASUVANEMATELE ON ABIKS UUSNÕUSTAMISKAVA LK 5

KUI KURGUS KIPITAB, TULEBMIDAGI ÄRA TEHA. SUURELT LK 6–7

MALGATADES ARENEB VASTUTUS-TUNNE JA ENESEKINDLUS LK 8

KUI EESMÄRK ON KASVADATUGEVAKS JA ISESEISVAKS LK 9

AVATUD MEELTE PÄEV LK 10–11

TOIMETAJA VEERG

2003. aastal oli Heateo Sihtasutuse loojate eesmärk kujundada Eestis parim keskkond mõtestatud vabataht-liku töö ja heategevuse jaoks. Esimene eesmärk täitus Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse sünni(tamise)-ga. See organisatsioon töötab pingsalt selle nimel, et vabatahtlik tegevus oleks igapäevane ja normaalne osa Eesti inimeste elust ning et ühiskond tunnustaks, väärtustaks ja toetaks vabatahtlikku tegevust.

Ent ettevõtjaid, kodanikuühiskonna liidreid ja mee-dia esindajaid ühendas endiselt soov luua senisest paremaid võimalusi heade tegude tegemiseks. Kuna aastate jooksul oli saadud kogemus, et kõige edukam ja jätkusuutlikum vorm ühiskondlike probleemide lahendamiseks on sotsiaalne ettevõtlus, tekkis tugev tahe hakata just seda valdkonda Eestis tutvustama ja edendama.

Nüüdseks on kõnealune valdkond arenenud nii võimsalt ning sündinud on nii palju uusi sotsiaalseid ettevõt-teid, et on tekkinud vajadus luua Eesti oma sotsiaal-sete ettevõtete võrgustik, mille ülesanneteks saavad defi nitsiooni piiritlemine, seadusandlus, eestkoste jmt. Taas saab Heategu aidata ilmale tuua uue, oma valdkonda edendava organisatsiooni.

Seega liigume sotsiaalse ettevõtluse eestvedaja rollist tagasi oma algse eesmärgi, strateegilise fi lantroopia juurde. Pühendume senisest enam selle mõiste tut-vustamisele ja valdkonna propageerimisele. Kindlasti jätkame ka oma portfelli kuuluvate sotsiaalsete ette-võtete ja suure ühiskondliku mõjuga organisatsioonide võimendamist, kaasates ettevõtjate ja ühiskonnaliid-rite pädevuse.

2

SOTSIAALNE ETTE-VÕTJA PANEB TÄHELE!Eesti ülikoolides rakendub sotsiaalse ettevõtluse õppekava

Koostöös Tartu Ülikooli ja sotsiaalse ettevõt-luse eksperdi Roger Evansiga ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel on valminud sot-siaalse ettevõtluse õppekava. Seda hakatakse rakendama esialgu neljas Eesti ülikoolis: EBSis, Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis. Vabaainena pakutav õppeprogramm koosneb nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast, mille tulemusena on iga tudeng võimeline iseseisvalt orienteeruma sotsiaalses ettevõtluses ning algatama oma ettevõtte. Ainet on võimalik õppida bakalaureuseastme tudengitel alates 2012. aasta kevadsemestrist ning see on tasuta. Roh-kem teavet sotsiaalse ettevõtluse õppeaine kohta leiab ülikoolide koduleheküljel.

Loomisel on sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustik

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit on algatanud projekti, mille eesmärk on luua Eesti sotsiaalsete ettevõtete võrgustik ning panna alus sotsiaalse ettevõtluse edasisele aren-gule. Võrgustiku tulevased ülesanded on piiritleda sotsiaalse ettevõtluse defi nitsioon, mõjutada seadusandlust ja olla eestkostja lähtuvalt võrgus-tikuga ühinenud sotsiaalsete ettevõtete vajadus-test. Projekti partnerid on Heateo Sihtasutus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Toimus sotsiaalse ettevõtluse kon-verents

11. oktoobril toimus Tallinna Tehnikaülikoolis sot-siaalse ettevõtluse konverents, mille eesmärgiks oli tutvustada valdkonna arengut nii teoreetiliste

33

UUDISEDesitluste kui ka praktiliste Eesti näidete kaudu. Sotsiaalsest ettevõtlusest rääkisid Mart Kuusk ja Margarita Sokolova Heateo Sihtasutusest ning sotsiaalse ettevõtluse võrgustiku projekti tutvus-tas nende kolleeg Jaan Aps. Sotsiaalse ettevõt-luse värsket õppekava esitles Roger Evans. Elulisi näiteid tõid Noored Kooli, Terve Eesti Sihtasutuseja MTÜ Abikäe esindajad ning Šoti sotsiaalne ettevõtja Mark Sydenham The Bike Stationist, samuti sotsiaalset ettevõtlust edendavad organi-satsioonid Tallinnast, Pärnust ja Tartust.

HEATEO PORTFELLISMTÜ Oma Pere liitus rahvusvahelise organisatsiooniga Eurochild

Sel suvel võttis Eurochildi juhatus Oma Pere vastu täieõiguslikuks liikmeks. Selle sammuga on Oma Pere liikunud edasi rahvusvahelisele tasandile ning tal on kindel soov esindada Euroopas vääri-kalt nii oma organisatsiooni kui ka Eestit. Euro-child on organisatsioonide ja üksikisikute võr-gustik, mis tegutseb nii Euroopa Liidu piires kui ka mujal Euroopas, et parandada laste ja noorte elukvaliteeti. Praegu on Eurochildil 135 liiget 35s Euroopa riigis.

Valmis magistritöö „Lapsendajateootused ja tegelikkus”

Ühingu Oma Pere liige Helen Tensbek kaitses magistritöö teemal „Lapsendajate ootused ja tegelikkus”. Töö eesmärk oli selgitada välja lapsendajate ootused lapsendamisele alates mõt-test kuni lapse kojujõudmiseni, samuti lapsenda-mise tegelik olukord. Uurimuse teoreetilised lähtekohad on kiindumussuhte teooria ja lapsend-amisjärgse depressiooni käsitlus. Uuringu tulemusena saab öelda, et lapsendamine on paljudele peredele ainus võimalus saada laps. Peres, kus bioloogilisi lapsi ei olnud, sooviti lapsendada võimalikult väikest last. Lapsendajate peamiseks ettevalmistuseks on Ameerika pärit-

olu PRIDE-koolitus, mis on mõeldud eelkõige hooldusperedele. Paljudel lapsendajatel puudub protsessi alguses koolitusvõimalus. Lapsendamine on õiguslik toiming. See on otsus, mis tehakse kogu eluks ja perekonnad peavad olema selleks väga hästi ette valmistatud. Üks raskemaid ülesandeid perede jaoks on küsimus, millal on õige aeg rääkida lapsendamisest lapsele endale ja millal on laps selleks valmis.Lapsendajate suurim probleem on aga lasteaia-koha saamine ja dokumentide vormistamine. Hulk peresid vajab pärast lapsendamist psühholoogilist abi või tugiisikut. Lapsendajad vajavad tegeli-kult tuge kõikides lapsendamisetappides. Enamik uuringus osalenud peresid kannatas lapsendamis-järgse depressiooni teatud sümptomite all. Et Eestis puudub lapsendamise korraldamise ühtne süsteem, tunnetatakse vajadust keskuse järele, mis tegeleks perekonnas hooldamise, eestkoste ja lapsendamisega.

Terve Eesti Sihtasutus liitus vastutus-tundlike ettevõtete mõttekojaga

Eesti vastutustundlike ettevõtete mõttekoda on võrgustik, kuhu kuuluvad ettevõtted on huvitatud selle teema edendamisest oma fi rmas ja ühis-konnas laiemalt. Mõttekoja vormiks on ühiskoh-tumised, kus jagatakse valitud teemal liikmete kogemusi ja mõtteid. Kohtumistele kutsutakse esinejaid ka teistest sektoritest ja välisriikidest. Üheskoos teevad mõttekoja liikmed pingutusi selleks, et Eesti ettevõtete (sh juhtide) teadlikkus vastutustundlikust ettevõtlusest suureneks ning et ettevõtted oskaksid oma vastutustundlikku tegevust strateegiliselt sõnastada ja mõtestada.

Noored Kooli Noored Kooli esindajad ülikoolides 2011/2012. hooajaks on selgunud! 36 kandideerinu hulgast valiti välja neli üliõpilast: Tallinnas abistavad meid Liis Elmi ja Kert Kivaste, Tartus Mari-Liis Nummert ja Gustav Kotkas. Soovime esindajatele edu oktoobrist märtsini kestvaks teavituskampaa-niaks ülikoolides! Ja loomulikult tere tulemast

4

KUIDAS TEHA NII, ET INVESTEERIN-GUTEST HEATEGEVUSSE OLEKS KATEGELIKULT KASU?

Ilmselt on iga heategevusse suunduva Eesti ettevõtte ja eraisiku peast läbi käinud küsimus: kuhu ja kuidas oleks optimaalne oma raha või teenuseid suunata, et sellest mingi konkreetse ühiskondliku probleemi lahendamisel võimalikult palju kasu oleks? Heatege-vuses osalejad ehk fi lantroobid üle kogu maailma on hakanud tegema üha teadlikumaid valikuid, sest ettevõtlustaustaga inimene soovib enamasti panustada algatustesse, mis toovad ühiskonnale reaalselt kõige rohkem tulu.

Strateegiline või ka riskifi lantroopia (venture phi-lanthropy) on fi lantroopia valdkonna uus haru, mis sai alguse eelmise sajandi lõpukümnendil USAs ning on levinud jõudsalt üle maailma, nüüdseks ka Eestisse. Strateegiline fi lantroopia lähtub suuresti riskikapi-tali (venture capital) tegevuspõhimõtetest, otsides ja toetades potentsiaalselt suurima mõjuga ühiskondlikke algatusi ja sotsiaalseid ettevõtteid, mille tegevussuut-likkuse suurendamise kaudu taotletakse ühiskondliku kasu kasvu.

Erinevalt traditsioonilisest fi lantroopiast, mis kesken-dub maailmaparandamisele eeskätt (ühekordsete) fi nantstoetuste ja stipendiumite pakkumise kaudu, otsib strateegiline fi lantroopia ettevõtlikke ja uudseid ideid koos säravate eestvedajatega. Eesmärk on pak-kuda mõjuvat lahendust ühiskonna kitsaskohtadest väljatulemisele.

Peale selle, et strateegilise fi lantroopia fondid võimen-davad kapitali kaasamise abil ideede arengusse, pa-nustavad nad ka pikaajalisele – kolm kuni seitse aastat kestvale – partnerlusele. Selle käigus suurendatakse ärisektori professionaalsete vabatahtlike oskusteabe abil toetust saava organisatsiooni suutlikkust põhivald-kondades: strateegiline planeerimine, fi nantsjuhtimine, personalitöö, turundus, kommunikatsioon, tulemuste mõõtmine jne. Tegelikult võib oskusteabe vahendamine osutuda märksa suuremaks investeeringuks kui rahaline panus.

Strateegilise fi lantroopia alguseks Eestis võib pidada 2005. aastat, kui Heateo Sihtasutus võttis kasutusele uudse tegevusmudeli: ühiskonna edendamiseks hakati

toetama algatusi, millel on ilmne potentsiaal tuua probleemses valdkonnas kaasa sisuline muutus. Toetus-organisatsioonide arendamisse hakati kaasama siinseid juhtivad äri- ja avaliku sektori spetsialiste, kes aitavad professionaalsete vabatahtlikena organisatsioonidel oma oskusteabe abil kiiremini edasi liikuda.

Kõik algab probleemi adumisest. Kui Eesti koolisüsteemi kimbutab õpetajaskonna kõrge keskmine vanus (u 50 aastat), noorte õpetajate puudus ning õpilaste sage väljakukkumine põhikoolist, siis võiks ju öelda, et see probleem jäägu riigi ja poliitikute lahen-dada. Kuid tegelikult puudutavad need küsimused meid kõiki nii lapsevanemate kui ka tööandjatena. Mida saaksime kodaniku või vastutustundliku ettevõttena omalt poolt teha?

Näiteks Heateo Sihtasutus algatas strateegilise fi lant-roopia mudeli alusel – Swedbanki rahastusel ning Fon-tes PMP, Hill&Knowltoni ja paljude teiste ettevõtete vabatahtliku panuse abil – 2006. aastal uuendusliku haridusprogrammi Noored Kooli, mis värbab suutlikke ja motiveeritud noori ülikoolilõpetajaid õpetajaks. Tänu sellele programmile õpivad tuhanded kooliõpilased nüüdseks selliste noorte inimeste käe all, kes teavad, et iga õpilane on suuteline hästi õppima, kui teda aidata ja õigesti juhendada.

Praegu toetab Heateo Sihtasutus koostöös paljude Eesti ettevõtetega (loe: strateegilise fi lantroopia toetajatega) kaheksat organisatsiooni, sotsiaalset ettevõtet, kes tegelevad Eesti ühiskonna jaoks tähtsate valdkondadega. Need sektorid on puudega inimeste tööjõuturule aitamine, vanemliku hoolitsuseta lastele paremate võimaluste loomine, HIVi ennetus, mõistliku tarbimise edendamine ja koolisüsteemi parandamine.

Probleemkohti Eesti ühiskonnas jagub ning strateegi-line fi lantroopia on vaid üks võimalus luua muutusi. Ent lähtudes maailma kogemusest, on see ettevõtete ja varakate eraisikute jaoks tõhus viis lüüa kaasa ühis-konna arendamises.

Artikkel ilmus esimest korda sseptembrikuises Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.

STRATEEGILIST FILANTROOPIAT KUI EESTI HEATEGEVUSE UUT HARU TUTVUSTAB HEATEO SIHTASUTUSE JUHATAJA MART KUUSK.

ARVAMUS

KASUVANEMATELE ON ABIKS UUSNÕUSTAMISKAVA

Perekonda elama asumine ei tähenda vanemliku hooleta lapsele sugugi alati murede lõppu. Laps saab tõelist tuge ainult siis, kui abistajal on piisavalt teadmisi ja oskusi, ta on pühendunud ning lähtub lapse huvi-dest. Lapsevanemaks olemine eeldab pidevat õppimist, oskust märgata lapsega toimuvat ja julgust küsida abi. Vaatamata kasuperede arvu vähenemisele on endiselt inimesi, kellel on tahet lapsi aidata, kuid nad vajavad rohkem teavet ja hästi toimivat tugisüsteemi.

MTÜ Oma Pere mentorikeskse nõustamise abil võimal-datakse peredele kogemuslikku ja professionaalset abi. Nõustamisteenust pakutakse praegu viies linnas: Jõhvis, Pärnus, Haapsalus, Tartus ja Tallinnas. Kes-kuse partnerid on Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus, Pereabikeskuse psühholoogiateenistus Pärnus, Lääne-maa Laste ja Noorte Nõustamiskeskus, Tartu Laste Tugikeskus ja Aktiviseerimiskeskus AVE Tallinnas.

Programmiga oodatakse liituma vanemaid, kelle peres kasvav laps on perekonnas hooldusel, eestkostel või

MTÜ OMA PERE KÄIVITAS KOOSTÖÖS SEB HEATEGEVUSFONDIGA NÕUSTAMISPROGRAMMI, MILLE EESMÄRK ON PAKKUDA TUGE NEILE PEREDELE, KEL ON TAHET JA JAKSU KASVATADA VANEMLIKU HOOLETA JÄÄNUD LAST.

lapsendatud, ning ka neid, kes alles mõtlevad sellele. Iga huviline on teretulnud liituma mentorite meililis-tiga, mille vahendusel saab teavet vanemliku hooleta jäänud laste aitamise võimaluste kohta. Lapsevanema-tel on soovi korral võimalus suhelda lapsendamiskoge-musega inimesega ehk mentoriga, osaleda grupinõusta-mistel ja pöörduda vajaduse korral professionaalse nõustaja poole.

MTÜ Oma Pere pakub teavet ja tugiteenuseid eelkõige lapsendajatele, kuid ka kõigile neile peredele, kes soovivad abistada vanemliku hoolitsuseta jäetud lapsi mõnel muul moel. MTÜ SEB Heategevusfond on loodud vanemliku hoolitsuseta laste abistamiseks, kogudes annetusi turvakodudes peatuvate laste toe-tuseks ja kasuperede nõustamiseks. Tänavu sügisel hakkab SEB Heategevusfond andma välja ka õppesti-pendiume.

5

HEATEO PORTFELL

66

KUI KURGUS KIPITAB, TULEB MIDAGI ÄRA TEHA.SUURELT

6

Kätlin, kes Sa selline oled?

Ma hakkan sellele teadmisele lähemale jõudma, praegu ma päriselt veel ei tea. Aga olen teada saanud, et olen suure elujanu ja vabadust kripeldava tundega. Otsides ja vaimustudes. Imetledes ja nukraks muutudes. Vahel mos-sitades. Tihti lõkerdades ja silmis naerdes. Kogu aeg uut teada tahtes. Ja sooja tunnen palju!

Mis või kes ajendas Sind aastaid tagasi hakkama kol-manda sektori heaks professionaalset vabatahtlikku tööd tegema? Kas mõte küpses pikalt peas, enne kui Sa konkreetse sammu söandasid astuda?

See tunne, oskamata talle nime panna, nügis mind mu sees ilmselt juba mõnda aega, enne kui seda ühel hetkel kuulsin. Elus oli alanud uus aeg, otsisin värskust ja õp-pisin ennast kuulama. Ja kui siis ühel õhtul kodus kamina ees tuld torkides endas päriselt seda soovi kuulsin, siis kohe järgmisel sekundil läksingi praktiliseks. Guugelda-sin veidi ja sattusin Heateo kodulehele. Kuigi ma polnud sellisest organisatsioonist varem midagi kuulnud, otsusta-sin jätta endast sinna teate. Ja juba järgmisel hommikul sain tolleaegselt heateolaselt Margo Loorilt vastukirja, et ta on ammu juba turundusinimest otsinud ja saaks hea meelega minuga kokku. Ja nii see kõik algaski.

Aga ikkagi – kuidas Sa leidsid tee strateegilise vaba-tahtliku töö juurde? Alati võib ju minna varjupaika koeri jalutama või suppi keetma.

Siia sobiks nüüd tark vastus, et kuidas see kõik oli mul läbi mõeldud, aga ei – täiesti juhuslikult ja pika tunde ajel, nagu ennist kirjeldasin, see juhtuski, üsna loomu-likul moel ja pikemalt analüüsimata. Tundsin, et see on asi, mida nüüd vajan ja millest ammu puudust tundnud olen: anda oma panus millegi paremaks muutmisel, oma seniseid oskusi ja professionaalset panust andes. See pulbitses mu sees. Et kõik, mida teen, oleks päriselt ka kasulik, pikas ajas või ühe protsessi esimest ahelat käima tõugates. Kutsudega jalutan ka hea meelega, aga seda

pigem emotsiooni ja rõõmu pärast, mida sellest saan. Ma usun järjest enam, et päris asju tehes, ausalt tehes, jõuavad meieni suured mõtted, et asjad päriselt paremaks muutuksid.

Millistes rollides oled aastate jooksul Heateo juures kaasa löönud? Mis valdkonnad Sind üldse kõnetavad?

Ma pigem tunnetan ja kuulan ning siis otsustan, kui et teen süvaanalüüsi või planeerin pikaajaliselt. See, mis paeluks mind täna, ei pruugi järgmise projekti ajal enam nii köitev olla. Eks see sõltub ka sellest, mis mu enda elus parasjagu päevakajaline on, milline on parasjagu elufaas, mida parasjagu õppinud olen, mis mind näiteks eile õhtul vaimustas.

Aga puuetega inimeste teema on mind vist praegu kõige tugevamalt paelunud. Tahan aidata tuua seda teemat meie igapäevastesse mõtetesse lähemale. Need lood on juhtunud ju inimestega meie seast, nad ei ole enamikul juhtudel saanud ise oma kulgu juhtida.

Tegelikult on mind sütitanud kõik Heateoga läbitud pro-jektid, mida on kokku kolm, ja Heateo-välised tegemised samamoodi. Ma löön ikka seal kaasa, kus ma tunnen, et saaksin oma kogemusi ja oskusi jagada ning kus mu panust oodatakse. Ja on ju hirmus põnev saada uut koge-

Mis sütitab ühte erasektori professionaali panustama vabatahtlikuna vabaühendus-tesse? Heateo pikaajalise strateegilise va-batahtliku Kätlin Sumbergiga vestles Agne Tamm.

Foto: erakogu.

KUI KURGUS KIPITAB, TULEB MIDAGI ÄRA TEHA.

7

HEATEGIJAmust, nuusutada uut valdkonda ja katsetada seda õrnalt, austusega, kohata uusi inimesi ning kasvada seestpoolt selle käigus suuremaks, nagu ka professionaalselt mitme-külgsemaks. Minu igapäevatöös on väga palju põnevaid tööülesandeid, aga valdkond on üks ja seesama. Vaba-tahtliku tööga saab oma professionaalset baasi laiendada, tuua päristöösse lisaväärtust, kuid eelkõige – mis mulle veelgi olulisem – paremaks inimeseks saamisse.

Heateo juures alustasin õige keerulise ja tundliku teema-ga – narkosõltlaste uuendusliku rehabilitatsioonikeskuse lansseerimisel turunduse ja kommunikatsiooniga. Aga õppisin sellest ma küll kuhjaga. Eelmisel kevadel korralda-sime mõnusas tempos mõnusa tiimiga koolitussarja uutele sotsiaalsetele ettevõtjatele, mille eesmärk oli panna neid müüma oma ideid maha võimalikele rahastajatele.

Ja nüüd värskena suve lõpus aset leidnud avatud meelte päev oli üks vahva suve sisustanud projekt, mille eesmärk oli teadvustada puuetega inimeste tööhõive võimalusi tööandjatele. Neid võimalusi on selles valdkonnas to-hutult, ent enamik tööandjaid ei tule selle peale või ei ole neil aega ega viitsimist seda mõtet oma peadesse lasta. Just nendel hetkedel selliseid mõtteid enda seest läbi lastes on mul kurgus tohutult nööriv tunne. Et jõuetus maad ei võtaks, tulebki anda endast kõik, et asju muuta, aidata näha ka neil, kes veel ei näe.

Mis sütitab Sind endast andma?

Tunne, tunne, tunne. Et kurgus kipitab. Ja et saan seda muuta, suurelt. Tahan aidata ja luua. See, et on nii palju erinevaid tarku inimesi, keda ma muidu ei oskaks näha. Et elu ei ole ainult seal, kus sa oled harjunud astuma, ja see, mida oled harjunud nägema. Et nii paljud meie seast tegelevad nii suurte ja ilusate asjadega iga päev. Ja et kõik on tegelikult väga sarnane – meie elud, tahtmised ja unistused –, ainult et me ei julge nende eest ühtemoodi kõnelda.

Oled saanud professionaalsest vabatahtlikust tööst kindlasti ka negatiivsemaid kogemusi ja valusamaid õppetunde. Oled Sa nõus mõnda jagama?

Ma olen kogenud väga palju aeglast mõtlemist. Olen ka tundnud, et me suhtume pealiskaudselt sellesse, mida me ei tunne. Nii lihtne on vaadata kaugelt ja mõista, et miski on tasakaalust väljas, või arvata, et seda oleks lihtne muuta. Olen ikka mõelnud, et meie inimeste üks nõrku loomuomadusi on see, et me oleme vaimult veel väiksevõitu. Ma usun, et olen kasvanud nende kogemuste kaudu suuremaks, nägevamaks, mõtlevamaks; vähem tor-makamaks oma mõtteavaldustega.

Erasektoris näen ma rohkem vastutuse võtmist, pingu-tamist, vähemalt ma näen seda nüüd rohkem, kui võrd-luspilt on selgepiirilisem. See omadus ja edasipüüdlikkus

tuleks ka vabasektori ettevõtmistele suureks kasuks. Ma tahan oma vabatahtliku tööga seda süstida rohkematesse peadesse, panna inimesi uskuma.

Mida Sa soovitaksid algajal või kaasalöömist planeeri-val professionaalsel vabatahtlikul tähele panna?

Ma ei kibele lausuma suuri sõnu ega kedagi õpetama. Veel. Ma arvan, et Avastus enda sees on üks suuremaid väärtusi tegutsemise juures. Aga minu jaoks on olulised paar asja, mida ma ise ei tahaks kunagi unustada: põhja-likkus, süvenemine ja päriselt, õigetel eesmärkidel vaba-tahtlikuks olemine. Ma kuulen vahel kuskilt, ei tea, kas enda seest või mujalt, et vabatahtlik oleks justkui rohkem endale lõtku lubades tehtav töö, aga ei ole ju.

Mis on Sulle vabatahtliku töö juures eriliselt palju rõõmu toonud või positiivset laengut andnud?

Inimesed, inimesed, inimesed. Mind tõesti käivitavad inimesed.

Räägi veidi oma tulevikuplaanidest üldisemalt – kus Sa tahaksid olla kümne aasta pärast?

See on küsimus, millele ma ei taha kunagi vastata! Ma tean täna seda, et tahan jätkuvalt olla kohal, sest ainult kohal olles, ennast hetkes tajudes saab elus olla targem ja õnnelikum. Ja tulevikus tahaksin olla õnnelik selle üle, et inimväärikust on meie eludes palju rohkem.

Mis Sind praegu õnnelikuks teeb?

Minu olulised inimesed; elu Eestis ja eestlasena; see, et saan teha neid asju, mida ma parasjagu tahan; lõhn teatrimajas ja õhin teatrisseminekust; minu töö; see, et julgen teha oma valikuid, igast päevast imetillukese ime otsimine ja tuvastamine; vanad elu näinud käed; sirelite lõhn maikuus; Võrumaa metsas kottpimedas öös teed oma jalge all tajuma õppimine; Saaremaa laidude vahel vaikuse vaatamine ... palju on neid nähtusi. Soojus ja rahu üks-teisega olles ja üksteise jaoks olles.

Õnnelikuks teeb üksteisega koos olemine (Kätlin paremalt esimene). Foto: erakogu.

MAlgatades areneb vastutustunne ja enesekindlusJuba neljandat aastat järjest toimunud MAlgatuse projekt tõi ka sel suvel kokku sadu noori üle Eesti sooviga midagi ühiskonna heaks korda saata. MAlgatus ehk maleva algatus on SA Õpilasmalev, SA Archimedes, Euroopa Noored Eesti büroo ja Eesti Noorsootöö Keskuse eestveetav projekt. Margit Palm küsitles žüriile silma jäänud ja teise koha pälvinud Kanepi rühma, kes korraldas MAlgatuse raames kohaliku perepäeva.

Millal toimus teie MAlgatus?

Ettevalmistused algasid aasta alguses, kui käidi noorte algatuste fondi NAF projektikoolitusel, ja MAlgatus lõppes 17. juulil, mil toimus kohalik perepäev. Meid oli 60 malevlast ja kolm rühmajuhti. Veel olid kaasatud kohalik omavalitsus, Kanepi Noortekeskus, MTÜd, isete-gevuslased ja lapsevanemad.

Mis ajendas teid malgatama?

Meie soov oli leida sisu ja mõte malevlaste vaba aja te-gevustele, et sisustada ka pärast maleva tööaega oma aega sihipäraselt ja kasulikult. Samuti oli kogukonnas tuntav vajadus sellise ürituse järele.

Kuidas tulite mõttele korraldada perepäev?

Maal ei ole just eriti palju üritusi, veel vähem selliseid, kuhu saaks minna kogu perega. Pealegi ei ole paljude perede majanduslik olukord kiita. Seepärast otsus-tasime korraldada Kanepi valla perepäeva, kus saaks tasuta aega veeta kogu pere.

Kuidas te ürituse korraldasite?

Ürituse plaanimist alustasime juba talvel, kui läbisime projektikoolituse. Malevasuve alguses tegelesimegi kavandamise, läbirääkimiste ja reklaamiga. Kui ürituse kuupäev hakkas lähemale jõudma, jagasime end väikse-mateks rühmadeks, kus igaüks vastutas ühe konkreetse tegevuse eest. Kõigel sellel hoidsid silma peal rüh-majuhid, sest ilma korraliku koordineerimiseta ei tule nii suure ürituse korraldamisest midagi välja.

Perepäev ise toimus 17. juulil. Korraldasime seal palju erinevaid tegevusi ja võistlusi, nagu näiteks õhupal-lifi guuride meisterdamine, kostüümides sumo, jalgpal-limäng lapsevanemate ja noorte vahel, näomaalingud, etniliste trummide mängimine, kalapüük, fotojaht ja palju muud. Selles aitasid meid ka kohalikud seltsid ja MTÜd. Osalejad jäid perepäevaga väga rahule ja ka meie korraldajatena. Kokku osales perepäeval hinnan-guliselt 500 inimest, mis on nii väikse koha kohta nagu

Kanepi väga suur arv.

Milline on MAlgatuse ühiskondlik mõju ja milliseid väärtusi esindas teie korraldatud perepäev?

Peamised väärtused on ilmselt hoolimine, loovus ja koostöö. Paljud inimesed said veeta koos perega tegusa ja toreda päeva. Paljusid tegevusi korraldasid noored ja täiskasvanud koos, see tähendab, et põlvkonnad omamoodi lõimusid. Noored said ürituse korraldamise kogemuse ja ka eduelamuse, sest kokkuvõttes läks kõik väga hästi. Usume, et siit said paljud kaasa julguse edaspidi ise projekte algatada ja korraldada.

Millist ühiskondlikku probleemi püüdsite te Malga-tusega lahendada?

Vähekindlustatud maaperedel ei ole võimalusi veeta väljaspool kodu ühiselt vaba aega, sest üritused on enamasti tasulised ja üsna kallid. Tihti kapseldutakse ega tunta ennast võrdsete kogukonna liikmetena. Soovisime seda suhtumist ja hoiakut muuta.

Mis oli teie jaoks Malgatuse juures põhiliseks katsu-museks?

Võimalikult paljude põnevate tegevuste väljamõtlemine, mida saaks oma jõududega tasuta ellu viia. Selle kõrval proovisime leida teisi organisatsioone, kes tahaksid korraldamises osaleda. Kõige keerulisem oli kogu tege-vuse koordineerimine ja haldamine.

Miks tasuks noortel MAlgatuses osaleda?

Noored saavad sellest projekti korraldamise kogemuse, pealegi aitab see arendada nii meeskonnatööd kui ka suhtlemisoskust ning kasvatada vastutustunnet ja enesekindlust. Eelkõige tunneb noor inimene aga ise rõõmu, et saab teistele rõõmu valmistada.

Mida soovitate teistele ettevõtlikele noortele?

Julgust suurelt mõelda ja leida võimalusi oma hullude ideede teostamiseks!

8

ETTEVÕTLIKUD NOORED

9

MAlgatades areneb vastutustunne ja enesekindlus KUI EESMÄRK ON KASVADA TUGEVAKS JA ISESEISVAKSUudishimuliku noore inimesena käis Heateo praktikant Margit Palm uurimas, milliseid võimalusi pakub alustavale noorele ettevõt-jale üks korralik ettevõtlusinkubaator.

1990. aastatel olid noored Eestis tööandja silmis väga hinnas, praegu aga ei näi rolli mängivat mitte niivõrd akadeemiline kraad, kuivõrd kogemus. Kuid kust peaks noor saama kogemuse, kui juba alguses on see tööle saamise eelduseks? Hea võimalus on hakata ise enda peremeheks ning luua oma ettevõte. Sel juhul kuluks ära tugev ja kindel pinnas, et äri(haide) maailmas läbi lüüa. Siin aitab alustavat fi rmat ettevõtlusinkubaator oma tugisüsteemiga.

Eestis tegutsevad ettevõtlusinkubaatorid alates1990. aastate keskpaigast ning seda eelkõige üli-koolide juures. Heateo Sihtasutuse SPIRITi projekti üks koostööpartnereid Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus (ESA) on koos Tehnopoli ja Tartu Teaduspargiga üks Eesti suuremaid tegutsevaid ettevõt-lusinkubaatoreid.

Ettevõtlusinkubaatori eesmärk on aidata algaval ette-võttel kasvada kahe kuni kolme aasta jooksul, mil see inkubaatori juures tegutseb, iseseisvaks ja tugevaks. Inkubaatoris pakutav sõltub suuresti riigi majandus-likust olukorrast. Kui majanduskasvu ajal on eesmärk toetada eelkõige käivet ja eksporti, siis raskematel aegadel on põhirõhk lisatöökohtade loomisel.

Ettevõtlusinkubaatori teenus on jagatud kolmeks faasiks. Alguses on peatähelepanu äriplaani koosta-misel. Pärast äriplaani kaitsmist algab ametlik inku-batsioonifaas, mil ettevõttel avaneb võimalus liituda nn inkubatsiooniperega ja kohtuda teiste alustavate ettevõtetega. Kolmandas inkubatsioonifaasis saab ettevõte kasutada pakutavat infrastruktuuri, mis tähendab ruume koos kontorivara ja -mööbliga ning soodsaid äritingimusi. Et kõrvalruumides tegutsevad teised alustavad ettevõtjad ning keskkond soodustab ettevõtlust, tekib loov sünergia. Võrgustiku kujunemist toetavad omakorda ühisüritused ja väljasõidud.

Paariaastase inkubatsiooniperioodi lõpuks on ettevõte kasvanud nii tugevaks ja suureks, et saab juba ise avatud äritingimustes hakkama ega vaja enam toetust. Kui üldjuhul on kolm aastat pärast loomist elus umbes 70% ettevõtteid, siis ettevõtlusinkubatsiooni läbinud fi rmadest koguni 90–95%. Seega loob inkubaator tur-valise ja toetava keskkonna.

Tallinnas on kolm ettevõtlusinkubaatorit ja üks neist on loomeinkubaator, millest on välja kasvanud hulk edukaid ettevõtteid, kes löövad laineid nii Eestis kui ka mujal maailmas, seda eelkõige disaini vallas. Näiteks nii kohalikele staaridele kui ka muusikutele kostüüme kavandanud Liina Stein on ka ühe välismaal tegutseva eesti artisti, Kerli Kõivu lemmikmoelooja. Just Steinilt pärineb Kerli esinemiskostüüm fi lmi „Alice imedemaal” tunnusmuusika videos „Teaparty”, nagu ka lauljatari kostüüm „Vabaduse laulul”.

Ka klaasikunstnikud Anne-Liis Leht ja Kristi Ringkjob on loomeinkubaatorist välja kasvanud ettevõtjad. Nende Annkris-Glass OÜ klaasistuudios valmivad erinevates klaasisulatustehnikates esemed: tarbevormid, ehted, fi rmakingitused ja auhinnad. Disainklaas on käsitöö, seega alati omanäoline ja originaalne. Kunstnike töid on kõrgelt hinnatud ka disainikonkurssidel. Nelja-aastane töökogemus tekitab koostööpartnerites usaldust tellida sellest ettevõttest uusi eri tootevaldkondade disain-tooteid.

Maailm on ettevõtlike ja riskialdiste ees valla. Peab olema lihtsalt olemas selge äriidee ning kindel tahtmine ja siht seda ellu viia.

9

ETTEVÕTLIKUD NOORED

Kerli Kõiv „Vabaduse laulu” laval Liina Steini disainitud kostüümis.Foto: erakogu

10

HEA PEALKIRI

AVATUD MEELTE PÄEV28. augustil Põhuteatri hoovis toimunud avatud meelte päev pak-kus palju elamusi nii külalistele kui ka korraldajatele endile.

Heategu ja MTÜ Abikäsi korraldasid suvehooaja lõpetuseks erilise kogupereürituse, eesmärgiga tuua positiivset tähelepanu erivajadustega inimestega seotud teemadele ning teadvustada erivajadustega inimeste tööhõive võimalusi meie igapäevaelus. Üritusel korraldasid puuetega inimeste organisatsioonid läbi mitmesuguseid põnevaid töötubasid, millest kõige populaarsemateks osutusid (loomulikult) pime-koertega orienteerumine, ratastooliga takistusraja läbimine ja pimemassaaž. Lisaks oli võimalus õppida pimedakirja ja viipekeelt, meisterdada vildist meeneid, osta hoole ja armastusega loodud käsitöökaupu ja palju muud.

Suur aitäh Põhuteatrile, Briti Nõukogule, Briti saatkonnale, Ühisteenustele, MediaComile, Klinkbergile ja muidugi kõikidele osalenud organisatsioonide esindajatele ning meie usinatele vabatahtlikele!

10

Silmaklappidega orienteerumine võib tunduda lihtne, ent tegelikkuses tabab proovijat totaalne peataolek. Foto: Alari Rammo

Hannes Hermaküla julgustavate sõnade saatel on kindlam tunne proovida ratastooliga takistusraja läbimist. Foto: Alari Rammo

Viltimine on lihtsalt üks väga mõnus töö!Foto: Kerttu Mäger

1111

KROONIKA

Allikabänd Maarja külast hoolitses päeva muusikalise poole eest. Foto: Alari Rammo

Viltimine on lihtsalt üks väga mõnus töö!Foto: Kerttu Mäger

Allikabänd Maarja külast hoolitses päeva muusikalise poole eest. Foto: Alari Rammo

Kafka väsimatult tööhoos. Osalejatelnunnumeeter põhjas. Foto: Alari Rammo

Ratastooli line-tantsijate etteastest õhkus tõelist professionaalsust. Foto: Kerrtu Mäger

Päeva armastatuim (ja kõige nunnum) vabatahtlik oli tubli juhtkoer Kafka. Foto: Alari Rammo

Jess! Lõpuks õnnestus takistusrada elusana läbida kaBirgitil Heateost Foto: Kerttu Mäger

Väikesed tüdrukud ja näomaalingud - kes neid jõuakslahuta. Foto: Kerttu Mäger

Allikabänd Maarja külast hoolitses päeva muusikalise poole eest. Foto: Kerttu Mäger

12

HEA PEALKIRI

Panusta meie tegemistesse oma teadmiste või oskustega! Toeta Heategu või mõnda meie portfelliorganisatsiooni!

Vaata www.heategu.ee või võta ühendustmart@heategu.ee.

Head Uudised on trükitud 100% ümbertöödeldud paberile Cyclus. Paberi on lahkelt annetanud MAP Eesti, ajakirja on tasuta trükkinud Uniprint.

HEA PEALKIRI

12Toimetaja: Agne Tamm

Keeletoimetaja: Kristel Ress

Kirjutajad: Agne Tamm, Mart Kuusk, Margit Palm, Margarita Sokolova

Kujundaja: Liina Puusepp Vabatahtlikud (aitäh!):

Suurtoetaja:

Ühe päris tavalise inimesena elan ka mina raamistatud ühiskonnas. Riigikorralduslikult antakse mulle iga nelja aasta järel võimalus märkida paberile number ja seeläbi kaasa rääkida ühiskondlikus prog-ressis. Minule on seda selgelt vähe, sest ühiskond ja elu areneb iga päev, iga

Ühe päris tavalise inimesena elan ka mina raamistatud ühiskonnas. Riigikorralduslikult antakse mulle iga nelja aasta järel võimalus märkida paberile number ja seeläbi kaasa rääkida ühiskondlikus prog-ressis. Minule on seda selgelt vähe, sest ühiskond ja elu areneb iga päev, iga

ÜLESKUTSE

Tee püsiannetus, nii aitadvanemlike hoolitsusetalapsi Eestis.