haridusministri 14. aprilli 1997. a määruse nr 10 ... · sheila m. nelson. marco takes a walk....

Haridusministri 14. aprilli 1997. a määruse nr 10 «Kohaliku omavalitsuse huvi... Leht 1 / 25

Väljaandja: HaridusministerAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: RTL 1999, 52, 677

Haridusministri 14. aprilli 1997. a määrusenr 10 «Kohaliku omavalitsuse huvialakooli/

muusika- ja kunstikoolide üleriigiliseõppekava kinnitamine» täiendamine

Vastu võetud 19.03.1999 nr 13

Huvialakooli seaduse (RT I 1995, 58, 1004; 1996, 49, 953; 1998, 57, 859) paragrahvi 7lõike 4aluselharidusminister määrab:

1. Teha haridusministri 14. aprilli 1997. a määrusega nr 10(RT I 1997, 121--124, 726) kinnitatud«Kohalikuomavalitsuse huvialakooli/muusika- ja kunstikoolide üleriigiliseõppekavadesse» järgmised täiendused:

1) kinnitada «Keelpilliansamblite ainekava» (lisa 1),

2) kinnitada «Puhkpilliorkestrite ainekava» (lisa 2),

3) kinnitada «Lisapillklaveri ainekava» (lisa 3),

4) kinnitada «Klassikalise tantsu ainekava» (lisa 4).

2. Kehtestada määruse punktis 1 nimetatud ainekavad1999/2000. õppeaastast.

Minister Mait KLAASSENKantsler Georg AHER

Lisa 1Kinnitatud

haridusministri 19. märtsi 1999. a määruseganr 13

KEELPILLIANSAMBLITE AINEKAVA

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPPESISU

Ansamblimäng on koosmängu vorm, mida saab harrastada igal tasemelõpilane.

Ansamblimänguga võib alustada juba esimesel õppeaastal. Lihtsaidlaulukesi saab algaja saata lahtistelkeeltelpizzicatovõi arco.

Vastavalt võimalustele saab kasutada ansambli erinevaid koosseise: nt kaksviiulit, viiul ja alt, viiul jatðello jne.Algaja mängija ansamblipartneriks on õpetaja või vanemaklassi õpilane. Heaks materjaliks onrahvalaulud,kus lahtistel keeltel SOL RE LA on S-T-D funktsioon Re-maþooris, RE LAMI keeltel S-T-DfunktsioonLa-maþooris. Saatepartiis saab kasutada lihtsaid rütme ja kapause. Raskusastmelt võiksid järgnedalihtsadkaanonid. Kaanoneid võib mängida juba suurema arvuõpilastega, kes õpiksid niimoodi kuulamakolme-neljainstrumendi kooskõla. Koosmängus täpsustub intonatsioon jaareneb rütmitunne. Kaanoneide keerdlaulevõib leida koolilaulikutest. Näiteks R. Pätsi«Lemmiklauliku» IV, V, VI osa. Kaanoneid saabvajadusel seadaalgaja õpilase jaoks mugavamasse helistikku.

Ansambliklassis saab kasutada kõike erialatunnis õpitut. Ansamblirepertuaar peab olema õpilaselejõukohane jaaitama kaasa erialasele arengule. Repertuaari raskusaste, selleõppimise kiirus ja esituseväljenduslikkus sõltubiga õpilase individuaalsestvõimekusest. Ansamblitunnis õpitakse noodist lugemist, täpsetrütmi, põhistrihhidekasutamist, mis on korrektse ansamblimängu alus.Kasutada võib tänapäeva koolidelaulikuid, populaarseid laule,jõululaulude seadeid jne.

Leht 2 / 25 Haridusministri 14. aprilli 1997. a määruse nr 10 «Kohaliku omavalitsuse huvi...

1.1.1. Noorem aste (I--IV õppeaasta)

Ansamblimäng peab andma kogemusi koosmusitseerimiseks, oskusekuulata kaas- või eesmängijat,arendamarütmitunnet. Noorema astme lõpus peaks õpilane vabalt lugemanoodist lihtsaid rütmikombinatsioone2/4, 3/4,4/4, 3/8 ja 6/8 taktimõõdus, teadma mõisteid tutti,da capo al Fine, con sordino, pizzicato,arco jne).

Tähelepanu tuleb pöörata ka ühtsele dünaamikale.

1.1.2. Vanem aste (V--VII õppeaasta)

Kui algastme ansamblirepertuaar koosneb enamasti duettidest, siis vanema astmerepertuaar võib ollaka kolme-ja enamahäälne.

Edasijõudnud õpilased võiksid tutvuda ka klarnetimänguga(kaks viiulit, vioola, tðello).

Vioolapartiid on võimalik kohandada ka III viiulile, tðellopartiid vioolale.

Repertuaaris võivad esineda pidede keerukamad variandid, sünkoobid.

Ansamblimängu arendamine vanemates klassides on eriti oluline, kuna see annabeelsoodumusetegeldamuusikaga orkestrites ja ansamblites ka pärast õpingute lõpetamistmuusikakoolis.

1.2. REPERTUAAR

Repertuaarivalikus on kasutatud seda materjali, mis on koostajatel käepärastolnud. Oma ansamblile saabagapalju ise seada, kasutades repertuaari kogu muusikaliteratuurist.

1.2.1. Noorema astme repertuaarivalik:

1. K. Fortunatov. Noor viiuldaja I. (Moskva 1978)

Tðehhi rahvalaul. Karjus.

W. A. Mozart. Menuett.

D. Ðostakovitð. Hea päev.

J. Ph. Rameau. Rondo.

2. K. Fortunatov. Noor viiuldaja II. (Moskva 1963)

N. Baklanova. Variatsioonid.

S. Prokofjev. Valss.

D. Ðostakovitð. Gavott.

3. Palad kahele viiulile. (Leningrad 1969)

J. Haydn. Allemande.

J. S. Bach. Saksa tants.

G. Fr. Händel. Menuett.

M. Glinka. Tants.

F. Veracini. Menuett.

4. Viiuliansamblid. (Kiiev 1980)

Tðehhi rahvalaul. Kägu.

W. A. Mozart. Katkend ooperist Võluflööt.

A. Corelli. Sarabande.

C. Weber. Jahimeeste koor.

5. Ansambli «Noor viiuldaja» 3. väljaanne.(Moskva 1978)

D. Kabalevski. 4 pala.


N. Baklanova. Marss. Väike masurka.

6. Violin Duos Early Chamber Music. (© 1976 by Editio Musica,Budapest. Z. 7917)

7. Violinduos für Anfänger. (© 1977 by EditioMusica, Budapest.)

8. Dance and Trio Sonatas from the 17thCentury. (©1965 by Editio Musica, Budapest).

9. S. Suzuki. Violin School I, II.

10. Tunes For My String Orchestra. (© 1986 by Boosey &Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20756)

Sheila M. Nelson. Marco Takes A Walk.

Traditional arr. Sheila M. Nelson. Two Scottish Airs.

Sheila M. Nelson. Tom-Tom-Tomahawk.

Traditional arr. Sheila M. Nelson. Old MacDonald.

11. Sheila M. Nelson. Easy Duets For Violin Groups To Sing AndPlay. Pairs. (© 1980 by Boosey &HawkesMusic Publishers Ltd. B&H)

Apples and Pears.

Dots and Daskes.

Salt and Pepper.

Mustard and Gress.

Hundreds and Thousands.

Strawberries and Cream.

Clock and Watches.

Snakes and Ladders.

12. Sheila M. Nelson. Technitunes. (© 1982 by Boosey& Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20611)

Reel.

Dragonfly.

German Dance.

Swiss Waltz.

13. Sheila M. Nelson. Trios. (© 1980 by Boosey &Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20432)

Hop, Skip and Jump.

Wynken, Blynken and Nod.

Ready, Steady, Go.

14. M. Bang. Gingham Books. Graded Ensemble Music. TwoViolins With Piano Accompaniment.(U.S.A. 1936)

15. K. A. Hermann. Duod ja triod.Viiulimänguõpetus. Laulu ja mängu lehtedest

16. B. Bartók. 44 duot. (Universal Edition. Wien,Zürich, London)

1.2.2. Vanema astme repertuaarivalik

1. K. Fortunatov. Noor viiuldaja. (Moskva 1966)

A. Glazunov. Gavott.


W. F. Bach. Kaebus.

B. Britten. Sentimentaalne saraband.

2. Viiuliansamblid. (Leningrad 1974)

G. Fr. Händel. Koor oratooriumist Judas Maccabeus.

L. v. Beethoven. Ülistuslaul.

G. Rossini. Koor ooperist Wilhelm Tell.

G. Fr. Händel. Aaria.

D. Ðostakovitð. Polka.

3. Palad kahele viiulile. (Leningrad 1969)

J. Haydn. Allemand.

G. Fr. Händel. Menuett.

M. Glinka. Tants ooperist Ivan Sussanin.

4. Viiuliansamblid. (Kiiev 1981)

D. Kabalevski. Klounid.

J. Brahms. Valss.

L. Boccerini. Menuett.

5. Kammermusik für Anfänger für zweiMelodieninstrumente und Bass. (© 1973 by Editio Musica,Budapest)

6. Kammermusik TRIOS für Streich- oderHolzblasinstrumente. (© 1979 by Editio Musica, Budapest.Z. 8741)

J. Haydn. Aaria. Menuett. Presto.

W. A. Mozart. Andante. Menuett.

L. v. Beethoven. Menuett. Ländler.

7. Klassische Miniaturen I--II. (Poland 1977. PWM 4481)

8. Violin Trios. (©1976 by Editio Musica, Budapest.Z. 7916)

Alte Kammermusik.

9. Duos für Violine und Violoncello. (©1979 by EditioMusica, Budapest. Z. 8733)

10. B. Bartók. Trios. (©1971 by Editio Musica,Budapest. Z. 6555)

11. Trios für 2 Violinen und Violoncello. (© 1978 by EditioMusica, Budapest. Z. 8256)

J. Haydn. Trio.

W. A. Mozart. Notturno.

G. Fr. Händel. Marss.

12. Werke des Frühbarocks für Streicher. (© 1977 byEditio Musica, Budapest. Z. 7262)

Alte Kammermusik:

Schütz. Scheidt. Marini. Vitali. Purcell.

13. Menuette alter Meister für Violinensembles.(Praha 1959, H. 2725)

Lully. Bach. Händel. Boccerini. Mozart.

14. Miniatury klasyszne (kahele viiulile ja aldile). (Poola 1964, PWM6259)


C. W. Gluck. Gavott.

G. Fr. Händel. Aaria.

J. S. Bach. Invensioonid.

W. A. Mozart. Allegro.

15. Miniatury klasyszne (kolmele viiulile). (Poola 1971, PWM 4546)

16. Mozart. 16 Duos. (© 1979 by Editio Musica, Budapest.Z. 2451)

17. Tunes For My String Quartet. (© 1983 by Boosey &Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20666)

French Folk Tune.

Quiet Evening.

Nobody Knows.

My Bonnie.

Fiesta.

18.Travels In Styl (kvartett + bass). (© 1986 by Boosey &Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20770)

M. Dawney. Madam Cole.

Traditional. Wild-West Shaker.

A. Benjamin. Jamaican Rumba.

19. Funky Monkey And Friends (kvartett + bass). (© 1988 byBoosey & Hawkes Music Publishers Ltd.B&H20833)

Ed. H. Jones. Tiger Prowl. Tiger Roar. Butterfly Round. Snakes.Funky Monkey.

20. Curtain Raisers (kvartett + bass). (© 1986 by Boosey &Hawkes Music Publishers Ltd. B&H20769)

L. v. Beethoven. German Dance.

T. Osborne. Silver String Rag.

W. A. Mozart. Say Goodbye.

21. More Tunes For My String Orchestra (kvartett + bass). (© 1987by Boosey & Hawkes MusicPublishers Ltd.B&H 20811)

arr. Sheila M. Nelson.

The Golden Bow.

The King And The Miller.

Mr. Carey's Romance.

22. Mixtunes I From Six Little Duets For Violin (Or 2 Violins) And Pianoop 8. (© 1986 by Boosey& HawkesMusic Publishers Ltd. B&H 20760)

I. J. Pleyel. Rondo.

G. Fr. Händel. Gavott.

L. v. Beethoven. Bagatelle.

23. Songs And Dances (kvartett + klaver)

J. Kuffner. Polka.


J. Brahms. Two Folksongs.

Fr. Schubert. Cradlesong.

24. Keytunes (kaks viiulit, kaks vioolat, kaks tðellot ja klaver)

W. A. Mozart. Menuetto and Trio.

Fr. Schubert. Ballet Music.

E. Grieg. Watchman's Song.

25. Populaarne muusika. Seaded viiuliansamblile. (Leningrad 1972)

Fr. Schubert. Adagio.

G. Romberg. Vaikus päikesetõusu ajal.

A. Dvoák. Humoresk.

26. Kerged harjutused keelpillikvartetile. (Leningrad 1972)

P. Tðaikovski. Hommikumeeleolu. Magus unelm.

F. Schubert. Valss.

E. Grieg. Lüüriline pala.

P. Tðaikovski. Vana prantsuse lauluke.

L. v. Beethoven. Menuett.

F. Chopin. Etüüd.

27. J. Towsend. The Circus Comes To Town. (London 1981)

28. Palad viiuliansamblile. (Leningrad 1988)

J. S. Bach. Menuett.

K. Böhm. Igavene liikumine.

K. Karajev. Mõtisklus.

D. Kabalevski. Polka.

L. v. Beethoven. Lauluke.

V. Sturestep. Läti polka.

F. Schubert. Muusikale.

29. G. Ph. Telemann. Kuus kaanonsonaati. (Peters)

30. A. Corelli. Kirikusonaadid. (Peters)

31. J. Haydn. 12 saksa tantsu kahele viiulile jatðellole. (Hortus Musicus. Bärenreiter-Ausgabe)

32. W. A. Mozart. Väikesed duetid. (Peters)

33. W. A. Mozart. 12 väikest duetti.

34. R. Päts. Duod.

Lisa 2Kinnitatud

haridusministri 19. märtsi 1999. a määruseganr 13

PUHKPILLIORKESTRITE AINEKAVA



Orkestriklassi ainekava koostamisel on lähtutud maailmas enamlevinud koolidest,kus on järjekindlaltjuhindutudõigetest algõpetuse põhimõtetest*. Orkestriõppejõud-dirigentidel peab jätkuma kannatust ja aegavältimakslubamatut kiirustamist pilli- ja ansamblimängu algvõteteomandamisel.

1.1.ÕPETUSE EESMÄRGID

Pillimängu õppimisel peavad tasakaalus olema eriala, orkester ja ansambel.

«Ansamblimänguga tuleb hakata tegelema juba alates I klassist,mängides alguses koos õpetajaga,hiljemsobivas koosluses kaasõpilastega. Järgides lääne puhkpillikoolitusepõhimõtteid, on väga tähtisõppeprotsessisansamblimängu osa suurendamine. Eksamid toimuvad analoogiliselterialaeksamitega --üleminekueksamid jalõpueksam.

Kooli orkestriklassis mängitav repertuaar peab olema õpilastelejõukohane ja soodustama nendeerialastarengut.» (RTL 121--124, 1997, lk 4747).

Orkestri kõlakvaliteet, mängukultuur, aga ka repertuaari omandamisekiirus sõltuvad igaorkestrandimuusikalisest haritusest ning kogemustest oma oskusi praktikas rakendada.

Käesolev õppekava on koostatud põhimõttel, et paralleelseltansambli- ja orkestrimängu arendamisegakinnistadaõpilase muusikalist kirjaoskust.

1.2.ÕPPESISU

Orkestris saab algaja õpilane musitseerida juba minimaalsete oskustega.Orkestrimängu algõpetuse I--IIIõ.aõppekava aluseks on võetud A. Otsa «Orkestriharjutuste»I--III vihik.

1) Orkestriklass peab laiendama õpilase teadmisi muusikast.Tähelepanu tuleb pöörata:

a) muusikalisele kirjaoskusele;

b) strihhidele;

c) muusikastiilidele: klassikaline jazz, sving, rock;

d) agoogika-, dünaamika- ja tempoterminitele, nende kasutamisele.

2)Rütmiõpetus

Pillimängu õppimisel on väga tähtis arendada õpilastesarusaamist rütmist ja kontrolli rütmipulsi üle.Osaõpetajaid panevad algusest peale rõhu toonile ja õigete nootidemängimisele. Liiga tihti on rütmiõpetus kuikõigetähtsam distsipliin muusika õppimisel jäetudtähelepanuta või on sellele pööratud tähelepanu liigavähe.

Käesolevas õppekavas esitatud rütmisüsteem onmõeldud selleks, et esimestest tundidest peale võiksidõpilasedõppida rütmist arusaamist, samuti selle täpsetlugemist. Selleks on pakutud nii koputamisharjutusi kuikarütmiansambleid. Rütmiline hoolikus ja täpsus mõjutavadintonatsiooni ja ansamblimängu. Rütmilisetäpsusepuudumine mõjub ebasoodsalt ka iga noodi alguse ja lõpu intonatsioonile.

3) Orkestriklass peab andma vajalikud kogemused mängimisekskollektiivis, sh:

a) oskuse jälgida dirigenti;

b) oskuse pause lugeda;

c) oskuse mängida rühmas -- kuulata teisi;

d) sound-intonatsiooni.

Tähtis:Iga harjutus või pala peab õnnestuma esimeselkatsel, äärmiselt kahjulik on nn proovimiseharjumus.

Kooliorkestri dirigent on eelkõige õpetaja, kes arvestab õpilasteindividuaalsust ja suudab luuaorkestristterviku. Dirigendi ülesanne on luua õpilaste arenguks pikaajalineõppesüsteem ja leidamitmekülgseidmotivatsioonivariante. Ta peaks varuma aega, et õppeprotsess kulgeks kiirustamata jaloomulikult.

Õppematerjali jõukohasus, edasiliikumise tempo ja harjutuste ajastaminevastavalt tasemele on tähtsadfaktoridorkestri arengus. Millal liikuda edasi, millal õpitut korrata ja kinnistada -- seepeaks olema orkestrijuhiintuitiivneotsus.


Koosmängu arendava osa kõrval on õppekavas harjutused, misarvestavad pillirühmade eripära (puu-,vask- jalöökpillid), samuti spetsiaalsed harjutused eri pillidele.

4) Motivatsiooni viis punkti:

a) laps teeb hea meelega seda, mis teda huvitab ja talle meeldib;

b) eeskujuks on eelkõige õpetaja meeldiv mäng,kontserdid, plaadid jne;

Hea ajend on musitseerimine õpetajaga koos.

c) ansamblimängu puhul on tegemist meeskonnatööga.Oluline on hea repertuaar jahuvitavad kontserdid;

d) edukad kontserdid;

e) kiitus, esiletõstmine.

5) Õpilase igakülgse arengu tagamiseks tuleb pidevalttähelepanu juhtida järgmistele teemadele:

a) hingamine. Tuletada alati meelde sügava, mahuka sissehingamisetähtsust;

b) pillitoon ehk muusikaline käekiri. Selle saavutamiseksmängida võimalikult paljulüürilisi, laulvaid palasid,pöörates tähelepanu kõlatäiuslikkusele ja nootide seotusele;

c) oluline on artikulatsiooni selgus, põhistrihhide õigekasutamine;

d) intonatsioon. Puhas intonatsioon on määravatähtsusega, eriti kahe või enamapuhkpilli koosmängus;

e) rütm. Ainult tugeval rütmitundel põhinevmäng võimaldab saada heaks pillimeheks.Kontrollidametronoomiga!

Loomulikult kuuluvad nende üldküsimuste juurde alati spetsiifilisedprobleemid: embouchure,keeletehnika,legato, kõigi tehnikate koostöö jne.

1.2.1. Noorema astme ainekava

Alljärgnev kava põhineb Aavo Otsa õppematerjalil«Puhkpilliorkestri kool algajaile» (Eesti Kooriühing,1999).Selle koostamisel on kasutatud «Trompetikooli» I ja II vihikut (AavoOts. Kirjastus «Muusik», 1996)ningseal trükitud harjutused, palad ja ansamblid on orkestreeritud algajate orkestrile.«Trompetikoolis» onka ulatuslikmetoodiline osa õpetajale-dirigendile. Kõik õppekavas nimetatud palad jaharjutused pärinevad«Puhkpilliorkestrikoolist algajaile». Kehahoid.Õige mänguvõte ja puhumine.

A. Teoreetilised teadmised B. Harjutused, palad, ansamblid,rühmaharjutused4/4 taktimõõdu selgitus Koosmängu esimesed noodid. Võtted.

Hingamisharjutus«Mõtleja»Veerandnoot «Kõla, lahke laulukaja!»

«Rongisõit»«Kaera-Jaan»Hispaania rahvaviis, Prantsuserahvaviis,duett «Ringtants»

Harjutused eri pillidele4-bekaar Hispaania rahvaviis

Norra rahvaviisLahtimängu harjumusekujundaminelegato Murray' «Hällilaul»RõhumärkEeltakt «Minu auto»simile H. Otsa «Etüüd»Rütmide tabelTähtnimed Hingamisharjutus «Haa»da capo Prantsuse rahvaviis «Tuhkatriinu»Veerandpaus Harjutused 1, 2, 3

Hüüavad pasunadModerato «Hea kuningas Wenceslas»Andante KaanonVastavalt vajadusele valida ka teisi selle raskusastmepalasid.Maþoorne kolmkõla Inglise rahvaviis


1/8 nootRütmide tabel M. Praetorius «Kaks tantsu»Spetsiaalsed harjutused kõikidele pillidele

«Poisid ritta»«Kus on minu koduke»«Sepapoisid»«Hommikukellad»

Täiuslik sissehingamine «Muti metroo»«Üles, üles!»

-- pidekaar «Leelo»«Kägu»«Hüppenööri tants»

RütmiansambelEnharmoonilised helid «Mutionu pidu»Keele liikumise kiirus «Igaühel oma pill»Rütmiharjutused KaanonTervete ja pooltoonideasetus heliredelisPunkteeritud 1/4 noot Traditsionaal

«Hommiku täht»«Laulge, poisid!»«Minu isamajakene»«Kevade tulnud»«Lõoke»

Minoor: loomulik, meloodiline, harmoonilineTðehhi rahvaviis«Kiisuke»Saksa rahvaviis «Hällilaul»

Jõululaulude seaded vaskpillidele (vtA. Ots«Trompetikool II»)

«Maa on nii kaunis»

«Hõisake, taevad!»Koor oratooriumist Judas Maccabus

Heliredelid koosmänguks

Vastavalt vajadusele valida ka teisi sama raskusastme palasid.

1.2.2. Vanema astme ainekava

Küllaldane lahtimäng on noore mängija veel väljaarenemataembouchure'i arengus otsustavatähtsusega.Soojendust on kõige parem läbi viia ühiselt proovi algul, sest nooredmängijad on harva nii treenitudjadistsiplineeritud, et end individuaalselt küllaldaselt lahti mängida.Soojendusharjutusi saab tõhusalt kasutadakakoosmängu ja intonatsiooni kuulamise arendamiseks.

Soojenduse juurde kuuluvad ka hingamisharjutused. Lahtimängu onsoovitatav läbi viia gruppides: vask-japuupillid eraldi.

Käesoleva õppekava täitmise eelduseks on noorema astme eriala janoorema astme orekstriklassi+ansamblikursuse läbimine.

Õppekava on koostatud, toetudes:

1) A. Regi ja A. Ots «Puhkpilliorkestri õpik» (Tallinn, 1989)-- edaspidi P.õ;

2) A. Ots «Puhkpilliorkestri kool algajaile» (Eesti Kooriühinguväljaanne, 1999) -- edaspidiP.k.

Soovitatav on kasutada ka teisi sama raskusastme koole.

A. Teoreetilised teadmised B. Harjutused, paladÜhtlane legaatotehnika (vaskpill) Harjutused (P.k)F-p meetod HarjutusedStaccato Saksa rahvaviis


Igapäevaste harjutuste seeria eripillidele IRütmiharjutused «Aisakell» (P.k)

«Menuett»Mõistete kordamine «Kõik kristlased, tulge!» (P.k)

«Meie isade aated»Heliredelid koosmänguksIgapäevaste harjutuste seeria eripillidele IISaksa jõululaulud (P.k)Jazz HarjutusedSvingi algtõed A. Waignein «2. Jazzy» (A. Waignein. Entry-- Jazzy

-- Disco. Tierolff-Muziekcentrale.Roosendaal -Nederland)Staccatoharjutused (P.k)«Jaan läeb jaanitulele»Kolm saksa rahvaviisi

Punkteeritud kaheksandik Kolm trompetitriot (P.k)Saksa rahvaviis «Raudtee»

Brass -- legaatoharjutusedEriharjutused puu- ja löökpillileSünkoopa) klassikalineb) jazz Entertainer (P.k)

A. Waignein «Disco» (A. Waignein. Entry --Jazzy-- Disco. Tierolff-Muziekcentrale.Roosendaal -Nederland)

3/8 Etüüdid (P.k)Igapäevased harjutused III (vt P.õlk 12--13)Marsistiil6/8-rütmiduett R. Schumanni «Sõdurite marss» (P.õ)6/8, 3/4 L. Bernsteini «America» (katkend) (P.k)Rütmiansamblid5/8Rütmivariandid «Viire takka»4/4 ja 3/4Intervallid maþooris1) Harjutused ja palad A. Otsa ja A. Regi orkestrikoolist.Hoffmanniorkestrietüüdid nr 16--22;2) Dirigendi tehtud valik sama raskusastmega paladest.Harjutuste seeria nr 2Harjutused vaskpillidele (P.õ)

Harjutused puupillidele

Harjutused saksofonideleHarjutused löökpillidele Etüüd 36 (P.õ)

Etüüd 37 (P.õ)G - in B Puhkuseaeg (38)F - in Ce-moll Harjutus 39--50d-mollArtikulatsiooni viis põhistrihhi USA -- MEIE -- ATAKK

slur-- legato-- legaatoatakk DAAlegato-- tenuto-- legaatoatakk DAA DAAregular -- detache-- tavaline TA TAstaccato-- staccato-- tavaline TA-TAaccent-- marcato-- tugev TA-TA

Artikulatsioon (ladina k articulatio) --eraldamine ja ühendamine, sidumisviis, selge hääldamine.Harjutuste seeria nr 3 (P.õ)Vaskpill HarjutusedpuupillsaksofonlöökpillD. S. al Fine R. Glieri «Päikesele vastu» (P.õ)


B-duur «Hümn suurele linnale»L. Bernsteini «America» (P.k)Harjutus 55--66 (P.õ)

Rütmide tabel (erileht) (P.k) Jazzi tund I. Swing (õpiku lisa)trioolHarjutuste seeria nr 4 (P.õ)VaskpillpuupillsaksofonlöökpillKromaatiline heliredelValss Harjutused 68--70 (P.õ)

Lendler 72Re - in BC - in Ch-molla-mollStaccato (P.õ)Harjutuste seeria nr. 5 (P.õ)Harjutus 83--89 (P.õ)Vaskpillpuupill Harjutused 90--91saksofonlöökpillSünkoop: klassikaline, swing,rock (erileht)Jazzi tund II (P.k)Rütmitreening: 12 harjutust (duetid)Harjutuste seeria nr 6 (P.õ) «Lõbus veri» (P.õ)

«Sõdurite marss»Pikk pausTempo, dünaamika ja agoogikapõhiterminidTasemenäited vanema astmeorkestrileVaskpillide repertuaarElgar Hovart. Suite.G. Verdi. Võidumarss.G. F. Händel. March from Scipio.Inglise rahvaviisid (an. D. Morgan).Orkestri repertuaarKurt Weil. Mack the knife.F. J. Bossec. Military symphonyin F.Wedgewood. Avamäng.E. Hoffmann. Trompeten Express.F. Schubert. Serenaad.Muusikaline moment.R. Schumann. Lõbus talupoeg.J. S. Bach. Aaria.Fibich. Poeem.Clarke. Trumpet Voluntary.Gabriel. Sonata pian'e forte.J. Gregorey. Svinging Suite.P. Kaik. Suvemuusika.TEMPOTempoks nimetatakse helitööesitamise kiirust; üldkasutatavad onitaaliakeelsed terminid.Aeglased tempodGrave -- väga aeglaselt, raskeltLargo -- väga aeglaselt, laialtLarghetto -- largost veidi kiireminiLento -- pikalt, aeglaselt, kiirustamata


Andante -- rahulikult, keskmises temposKeskmised tempodAndantino -- andantest pisut elavamaltSostenuto -- väljapeetult, vaos hoidesModerato -- mõõdukalt, parajaltAllegretto -- kergelt, kaunis liikuvalt, graatsiliseltKiired tempodAllegro -- kiiresti, erksaltVivo,Vivace -- elavalt, kärmestiPresto -- väga kiiresti, vilkalt, nobedaltPrestissimo -- ülikiireltÜlaltoodud tempotähistustetäpsustamiseks kasutatakse järgmisi termineid:molto -- palju, vägaassai -- üsna, küllaltpiu -- enammeno -- vähempoco -- pisut, natukenepoco a poco -- vähehaaval, järk-järgultnon troppo -- mitte ülemääranon tanto -- mitte paljusemore/simile -- kogu aegsubito -- järsku, äkkipossibile -- niipalju kui võimalikTempo muutmiseks heliteose üksikuteslõikudes kasutatakse järgmisiagoogilisi termineid:Tempo kiirendamiseks:accelerando (accel) -- kiirenedesstringendo (string) -- kiirenedes, kokkusurutultanimando -- elavnedespiu mosso -- liikuvamaltincalzando -- tõtatesprecipitando -- tunglevaltTempo aeglustamiseks:ritardando (ritard) -- aeglustades, maha jäädes, venidesritenuto (rit.) -- tagasi hoides, kinni pidades, talitsedesrallentando (rall.) -- aeglustadesallargando (allarg) -- aeglustades, laienedessletando -- aeglustades, lõdvenedes, nõrgenedesmeno mosso -- vähem liikuvaltTagasipöördumine teose (osa) algtempojuurde:tempo primo (primo) -- algtempocome prima -- nagu algulcome sopra -- nagu ülal, algula' tempo -- eelnenud temposlistesso tempo -- endises temposSuuremat vabadust võimaldavadinterpreedile:tempo rubato -- vabas temposad libitum -- soovi kohaselta' piacere -- soovi kohaseltDÜNAAMIKAppp -- piano-pianissimoehk -pianissimo possibile-- nii tasa

kui võimalikpp -- pianissimo-- väga tasap -- piano-- tasamp -- mezzo piano-- pooltasamf -- mezzo forte-- poolvaljultf -- forte-- tugevastiff -- fortissimo-- väga tugevastifff -- forte-fortissimoehk (fortissimopossibile) -- nii

tugevasti, kui võimalikJärkjärgulist kõlatugevuse muutmisttähistatakse järgmiselt:Tugevdamiseks (paisutamiseks, võimendamiseks):


piu' forte -- tugevaminipoco piu' forte -- pisut tugevaminipoco a' poco piu' forte -- vähehaaval, järk-järgult tugevaminicrescendo -- pisut paisutadespoco crescendo -- vähehaaval, järk-järgult paisutadespoco a' poco crescendo -- vähehaaval, järk-järgult paisutades,asendab

crescendo'tNõrgendamiseks (kahandamiseks):meno forte -- vaiksemaltpoco piu' piano -- pisut vaiksemaltpoco a' poco piu' piano -- vähehaaval, järk-järgult vaiksemaltdiminuendo -- kahanevaltdecrescendo -- kahanevaltpoco diminuendo -- pisut kahanedespoco a' poco diminuendo -- vähehaaval, järk-järgult kahanedes,asendab terminit

diminuendoagitato -- erutatultallegro agitato -- kiiresti ja jõuliseltalla marcia -- marsitaoliseltanimato, con anima -- elavalt(anima-- it k hing)brillante(pr k) -- särav, esineb koos tempoterminiga, näiteksallegrodolce -- magusalt, õrnalt, meeldivaltenergico -- energiliseltcon fuoco -- tulegagrandioso -- suursuguseltgrazioso -- armsalt, meeldivalt, graatsiliseltmaestoso -- kaalukalt, majesteetlikultmoderato -- mõõdukaltrisoluto -- otsustavaltscherzando -- naljatadessemplice -- lihtsaltsostenuto -- väljapeetult, aeglaselttranguillo -- rahulikulttriste -- kurvaltveloce -- nobedasti

Lisa 3Kinnitatud

haridusministri 19. märtsi 1999. amäärusega nr 13

LISAPILL -- KLAVERI AINEKAVA


1.1.ÕPETUSE EESMÄRGID

Erialaõpetajal lasub suur vastutus õpilase loomingulise initsiatiivi jaiseseisva tööoskuse arendamise eest.Õigeteharjumuste kujunemisel on eriline tähtsus just õpingute algetapil.

Üldklaverit õppides peab õpilane omandama esmasedklaverimänguvõtted, lehest lugemise oskuse javõimemängida ansamblis või lihtsamaid keel- ja puhkpillisaateid.

Õpetaja ülesanne on anda õpilasele õige arusaam teose sisust,ajastust (stiilist) ja aidata omandadavajalikudtehnilised võtted teose esitamiseks.

On soovitatav läheneda igale õpilasele individuaalselt, arvestades temavõimeid ja oskusi. Kavadekoostamiseltuleb õpilasele tutvustada eri karakteriga teoseid, juhtida tähelepanumuusikalistele fraasidele,tempodele jadünaamilistele nüanssidele, arvestades eri meeleolusid.


Õpilastele, kellel on juba olemas eelnev klaverimängukogemus, võibanda suuremaid ülesandeid,kasutadeseriklaveri programmi. Oluline roll on improviseerimisel.

Improviseerimisvõime arendamist tuleb alustada kõige lihtsamast-- mälu järgi tuttavate meloodiatemängimisestja transponeerimisest, järgmine aste on meloodiale saate loominekuulmise järgi või akordimärkekasutades.Lõpuks võib antud meloodiat edasi arendada koos harmooniaga.

Üks paremaid muusikalise mõtte aktiviseerimise vorme on noodilugemine,mis võiks kuuluda õpilaseigapäevasteharjutuste hulka. Oluline on pidevalt ettepoole vaadata, kujutades ette helideliikumisjoonist jausaldades omasõrmi, et kuulmise kaudu tunnetada liikumise suunda ja intervalle.Õpilase arengu kiirendamisekspeaks püüdmaläbi võtta võimalikult palju repertuaari,eesmärgiks kasvatada õpilases iseseisvat mõtlemis- jatöötamisvõimet.

1.2.ÕPPESISU

Heliredelitel on klaverimängutehnika omandamisel oluline tähtsus. Nendegatutvumist on soovitatavalustadajuba esimesel üldklaveri õppeaastal (s.o alates kolmandastõppeaastast). Eesmärk on kuulmise järgitundmaõppida võimalikult palju helistikke, esialgu ühe oktaavi piires. Seevõimaldab õpilasel pareminitutvudaklaviatuuriga. Vastavalt õpilase vanusele, võimetele jaklaverimänguoskusele võib tutvuda akordide,kromaatilisteheliredelite ja kolmkõladega.

1.2.1. III õppeaasta

III õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid: C, G, (D, A, E), (F)

mollid: a, e, (d)

-- heliredelid -- kaks oktaavi koos või eraldi kätega;

-- akordid portatosja staccatoskoos või eraldikätega;

-- kromaatiline heliredel -- kaks oktaavi otse kas koos või eraldikätega;

-- kolmeheliline lühike arpedþo(väikesekäeulatusega lastel).

Edasijõudnutega võib läbi võtta neljahelilise lühikesearpedþo ja pika arpedþo.

1.2.2. IV õppeaasta

IV õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid: C, G, D, A, (E), F

mollid: a, e d

-- heliredelid kaks kuni neli oktaavi koos kätega otse;

-- akordid portatosja staccatoskoos kätegaotse;

-- neljaheliline lühike arpedþo eraldi (või koos)kätega;

-- pikk arpedþo kaks oktaavi eraldi (või koos) kätega;

-- kromaatiline heliredel kaks kuni neli oktaavi otse;

-- tutvustada õpilasele autentset ja plagiaalset kadentsi.

1.2.3. V õppeaasta

V õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid: C, G, D, A, E, F, B, Es

mollid: a, e d, g, c

-- heliredelid -- neli oktaavi otse, koos kätega;

-- akordid portatosja staccatoskoos kätega;

-- lühike arpedþo;


-- pikk arpedþo;

-- kromaatiline heliredel.

V--VII õppeaastal on soovitatav läbi võtta I ja II liitkadents (erimeloodilistes seisudes).

1.2.4. VI õppeaasta

VI õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid: C, G, D, A, (E), F, B, Es

mollid: a, e, h d, g, (c)

-- heliredelid -- neli oktaavi otse, soovitatavalt duurid lahku;

-- akordid -- neli oktaavi otse, koos kätega;

-- lühike arpedþo -- neli oktaavi otse, koos kätega;

-- kromaatiline otse.

1.2.5. VII õppeaastal

VII õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid: C, G, D, A,(E),F, B, Es(As)

mollid: a, e,h, fis, (cis),d, g,c(f)

-- heliredelid -- otse, lahku (ka harmooniline moll);

-- meloodiline moll, otse või lahku;

-- akordid;

-- lühike arpedþo;

-- pikk arpedþo;

-- kromaatiline heliredel.

1.3. REPERTUAAR

Järgnevale aastale üleminek toimub arvestusega, kus kooli otsustadajääb nii esitatavate teoste hulk kuikahindamise küsimus.

Miinimumnõuded:

1.3.1. III õppeaasta lõpetamiseks valida 2--3 pala:

F. Rubicki. Kell.

D. G. Türk. Ariooso.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüdid nr 1 ja 2.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 15.

J. Philipp. Hällilaul.

J. Haydn. Menuett.

W. Duncombe. Trompetite menuett.

E. Tamberg. Kassilaul.



H. Sarmanto. Elevandipoja blues.

J. S. Bach. Torupill.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 16, I osa.

D. Ðostakovitð. Marss.

J. S. Bach. Menuett d-moll.


1.3.2. IV õppeaasta lõpetamiseks valida 2--3 pala:

R. Kangro. Kurb printsess.


H. Purcell. Aaria.

F. Rybicki. Videvikus.

J. S. Bach. Menuett G-duur.

D. Steibelt. Sonatiin C-duur, I osa.

P. Tðaikovski. Nuku haigus.

B. Bartók. Kurb laul.


J. S. Bach. Menuett a-moll.

A. Löschorn. Etüüd C-duur.

D. Steibelt. Sonatiin C-duur, II osa. Adagio.

R. Kangro. Aga Tuhkatriinu on nii ilus.


D. G. Türk. Sonatiin I, II, III.

S. Pavljutðenko. Fugett.

P. Tðaikovski. Nuku matus.

C. Gurlitt. Sonatiin.

1.3.3. V õppeaasta lõpetamiseks valida 2--3 pala:

P. Tðaikovski. Itaalia lauluke.

D. Cimarosa. Sonaat d-moll.


A. Marguste. Suutäis pähkliðokolaadi.

D. Cimarosa. Sonaat G-duur.


R. Schumann. Julge ratsanik.

J. v. Takase. Inglise lauluke.


D. Zipoli. Fugett e-moll.


S. Prokofjev. Muinasjutuke op 65 nr 3.


J. S. Bach. Väike prelüüd -- moll.

M. Kuulberg. 11 klaveripala lastele (valikuliselt).

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 1, II osa.

1.3.4. VI õppeaasta lõpetamiseks:

M. Berens. Etüüd op 61 nr 4.

A. Põldmäe. Lihtne laul.

J. S. Bach. Väike prelüüd C-duur, II osa.

P. Tðaikovski. Magus unelm.

E. Grieg. Rahvameloodia (laul) op 12 nr 5.

C. Czerny. Etüüd op 139 nr 100.

E. Tamberg. Tuhkatriinu tants.

G. F. Händel. Menuett variatsioonidega.

E. Grieg. Valss.


1.3.5. VII õppeaasta lõpetamiseks:

A. Põldmäe. Vihmas ja päikeses.

C. Czerny. Etüüd op 718 nr 19.

J. S. Bach. Kahehäälne inventsioon C-duur.

E. Tamberg. Öö toob unenäod kaasa.

C. M. v. Weber. Sonatiin C-duur.

S. Aavik. Memme maja (lastelaulusaade).

D. Cimarosa. Sonaat a-moll.

J. S. Bach. Väike kahehäälne fuuga c-moll.

Ch. Dancla. Pala G-duur (viiuli saade).

R. Rannap. Südamlik pala.

C. Franc. Kaanon E-duur.

J. F. Bürgmüller. Þonglöör op 109.

R. Eespere. Unelaul.

E. Sarmanto. Boogie-woogie.

L. v. Beethoven. Sonatiin F-duur, I osa.

F. Schubert. Valss A-duur.

F. Kuhlau. Variatsioonid.



Lisa 4Kinnitatud

haridusministri 19. märtsi 1999. amäärusega nr 13

KLASSIKALISE TANTSU AINEKAVA


1.1.ÕPPESISU

Klassikalise tantsu õppimist soovitatakse alustada 9--10 aasta vanusena, entvõib alustada ka 11--12aastavanusena.

Muidugi sõltub kõik lapse füüsilistest eeldustest, entüldjuhul võib välja tuua, et hilisem alustamine ei annaenamnii häid tulemusi ja varasem alustamine võib kaasa tuua lapsehüppeliigese deformatsiooni.

1.1.1. Esimene õppeaasta

Esimesel õppeaastal õpilasel kohustuslikke esinemisi ei ole. Teisestõppeaastast alates esineb igaõpilanevähemalt korra poolaasta jooksul kahe eriilmelise numbriga õpilaskontsertidel.

Algõpetus -- klassikalise kehahoiaku, jalgade ja käte positsioonide,elementaarse koordinatsiooniomandamine.

Harjutused tugipuu ääres

Algselt omandatakse elemendid näoga toe poole seistes.

Jalgade väljapoolsuse tagamiseks õpitakse esmalt käik suunagaküljele, siis suunaga ette ja taha.

1. Kehahoiak.

2. Jalgade positsioonid.

I, II, III, V ja viimasena IV.

3. Käte positsioonid.

I, III ja viimasena II.

4. Demi-plié.

I, II, III, V ja IV.

5. Battements tendusI pos.

6. Battements tendus demi-plié'ga I pos.

7. Passé par terreI pos. ette-taha.

8. Rond de jambe par terre --1/4 kaupa en dehors et endedans.

9. Battements tendusV pos.

10. Battements tendusV pos demi-plié'ga.

11. Rond de jambe par terre.

12. Battements tendus jetésI ja V pos.

13. Battements tendus pour le pied

a) kannaga maha II pos.

b) demi-plié'sse II pos.

14. Relevé lent 45o.

15. Battements tendus jetés piques.

16. Jala asend sur le con-de-pied.


17. Battements frappés.

18. Relevétõuspoolvarvastele.

a) sirgetel jalgadel

b) eelneva demi-plié'ga

c) lõpuga demi-plié'sse.

19. Keha painutus taha ja küljele.

20. Petits battements sur le con-de-pied.

21. Battements double frapés.

22. Battements fondus.

23. Grand pliéI, II, III, V ja IV pos. (ühe käegatoest hoides).

24. Rond de jambe par terre plié'stugijalal.

25. Battements retirés.

26. Battements relevés lents 90o.

27. Rond de jambe en l'air en dehors et en dedans.

28. Battements developpés.

29. Grands battements jetés.

30. Pas de bourrée(näoga toe poole).

Harjutused saali keskel

Harjutused samad, mis toe ääres -- nii en facekuiépaulementilma poolvarvastele tõusuta.

1. Épaulement croiséja effacéIVja V pos.

2. Poosidcroisée, effacéeja ecartéekätega suurtes ja väikestes poosides, ette ja taha, varbaotsagapõrandal.

3. I, II ja III arabesques(varbaots põrandal).

4. Port de brasI, II ja III.

5. Temps lié par terre.

6. Port de brasIV.

7. IV arabesque(varbaots põrandal).

8. Elementaarne adagioläbivõetud poosides --croisée, effacée, attitude, arabesque, développé jarelevélent 90o.

9. Pas de bourrée en dehors et en dedans.

Allegro(ehk «hüpped»)

1. Temps levéI, II ja V pos.

2. Changement de pieds.

3. ÉchappéII pos.

4. Assembléküljele, ette, taha.

5. Double assemblé.


6. ÉchappéIV pos.croiséejaeffacée.

7. Pas balancé.

8. Pas jeté.

9. Sissonne simple.

10. Pas glissadeküljele, ette, taha.

11. Sissonne ferméeküljele, ette, taha.

12. Sissonne ouverteküljele, ette, taha.

1.1.2. Teine õppeaasta

Harjutuste sooritamine poolvarvastel. Elementaarne harjutuste sooritamineen tournante. Tuuride jabateeringutealgõpetus. Kiirema tempo kasutamine.


1. Poolpöörded ja täispööre V pos. kaheljalal, poolvarvastel en dehorja en dedan.

2. Flic-flac en face.

3. Cond de jambe en l'airpoolvarvastel.

4. Tombékohapeal V-sse positsiooni ja coupétugijala poolvarbale.

5. Battements soutenustõusuga poolvarvastele kõikidessuundades ja poosides croisée, effacée ja ecartée--põrandal ja 45o.

6. Préparationtuurideks V pos.

7. Préparationtuurideks II pos.

8. Préparationtuurideks temps releve en dehors et endedans.


Kõik tugipuu ääres sooritatu esitatakse poolvarvastel.

1. Väike adagio -- demi-plié, grand-plié, battementsdéveloppés, relevé lent 90o, preparationtuurideks II,IV jaV pos.

2. Battements tendusja battements jetés en tournant endehor et en dedans.

3. Poosid écartéeja IV arabesque.

4. Port de brasV ja VI.

5. Pas de bourrée ballotté croiséejaeffacée-- varbaotsaga põrandal ja 45o.

6. Pas de bourrée dessus -- dessous.

7. Glissade en tournant.

8. Adagio -- pas de bourrée, port de bras.

9. ToursII-st, V-st ja IV-st positsioonist.

10. Pas couru.

Allegro (ehk «hüpped»)

1. Temps levéühel jalal (koos sissonnessimplesja väike jeté).

2. Pas glissade.

3. Sissonne ferméepoosides.


4. Balancé.

5. Pas de basque.

6. Pas emboté 45o.

7. Sissonne tombée.

8. Pas ballonnéliikudes poosides.

9. Petit pas de chat.

10. Changement de pieds en tournant(1/2 ja 1/4pööretega).

11. Tours en l'air.

12. Pas chassékõikides suundades ja poosides.

13. Échappé battu.

14. Royale.

15. Entrechat -- quatre.

Harjutused varvastel

Kõik elemendid õpitakse kahe käega tugipuust hoides (näogatoe poole).

1. RelevéI, II, V pos.

2. ÉchappéII pos.

3. RelevéIV pos. croiséejaeffacée.

4. ÉchappéIV pos. croiséejaeffacée.

5. Assemblé soutenuküljelt.

6. Pas de bourrée en dedans et en dehors.

7. Pas couruI pos. ette ja taha.

8. Pas de bourrée suiviV pos.

9. Pas glissade.

10. Temps liéette ja taha.

11. Sus-sousette ja taha.

12. Double échappé.

1.1.3. III--IV õppeaasta

Tasakaalu kinnitamine. Keha ja käte plastika arendamine. Grand toursalgõpetus. Suurte hüpete algõpetus.


Harjutuste ülesehituse kombineerimine. Poolpöörded ühel jalal.

1. Flic-flac en tournant.

2. Poolpööre poolvarvastel, sirgel tugijalal, töötav jalg45oees (pöördega toe poole), töötav jalg45otaga(pöördegatoest ära).

3. Développé ballotté.


4. Grand battementsläbi kiire développé(pehmed battements).

5. Grand temps relevé en dehor et en dedans.


1. Battements tendus. Battements tendus jetés. Rond de jambe parterre -- 1/4 ja 1/2 pööretegaen dehorset endedans.

2. Tours lents à la secondésuurtes poosidesendehors et en dedans.

3. Tours sur le con-de-piedja tire-bouchon grandpliést.

4. Pas de bourrée en tournant en dehors et en dedans.


1. Pas échappé. Assemblé en tournant(alul 1/4pööret).

2. Pas chassé.

3. Pas jeté ferméküljele.

4. Grand sissonné ouverte.

5. Pas assemblé battu.

6. Entrechat -- trois.

7. Entrechat -- cinq.


1. Doubleéchappé II ja IV pos.

2. Pas de bourrée dessus -- dessous.

3. Glissade croisée, effacée, écartée.

4. Sissonne simple en faceja épaulement.

5. Pas polka.

6. Pas échappéII pos. en tournant.

7. Coupé -- ballonné.

8. Jeté fondu.

9. Glissade en tournant.

10. Préparation toursV pos. en dehors et endedans.

11. Pas de bourrée de suivi.

12. Changement de pieds.

13. Tours sur le con-de-piedV pos.

1.1.4. V--VI õppeaasta

Eri hoovõttudega hüpete õppimine. Kombinatsiooniliseülesehituse keerulisus. Arvuline näitaja tuurides.Tempokiirenemine. Suuremate katkete kasutamine.


Eelmistel õppeaastatel omandatu esitatakse kahe tuuriga V ja II positsioonist jatemps relevé tourslõpugasuurdepoosi. 1/4, 1/8, 1/16 kasutamine tendu'st kuni grands battementsjetés'ini.

1. Grands battements jetés passé 90oetteja taha.

2. Flic-flac en tournantsuurest poosist suurde poosi en dehors eten dedans.


3. Port de brasjalaga 90oees või taga,poolvarvastel.

4. Grands battements jetés balancé.


Kõik omandatu sooritatakse en tournante --

-- battements frappés;

-- double frappés;

-- battements fondus;

-- petits battements;

-- rond de jambe en l'air.

1. Battements divisés en quatre -- en dehors et en dedans --eest ja tagant.

2. Tours sur le con-de-piedII, IV, V pos. en dehors et en dedans--kaks pööret.

3. Tours sur le con-de-pied tire -- bouchon grand plié'stI, II, V pos. en dehors et en dedans.

4. Tours à la secondeII pos.

5. ToursIV pos.kõikides suurtes poosides.

6. Grand fouette effacéeeest ja tagant en dehors et endedans.

7. Itaalia fouette.

8. Tours sur le con-de-piedlõpetusega suurde poosi.

9. Battements diviséspoolpöördega.

10. Grand fouetté -- attitude,I, II, III arabesque.

11. Tours chaînés(kaheksa pööret).


Kõik eelnevatel aastatel omandatu sooritatakse bateeringuga.

1. Pas failli.

2. Brisée.

3. Brisée dessus -- dessous.

4. Grand assemble (coupésammust, glissade, sissonnetombé, développé croisée'st).

5. Grand jeté attitude croisée,IIIarabesque.

6. Jeté passé effacéeja croisée45oja 90o.

7. Sissonne simple en tournante.

8. Rond de jambe en l'air sauté.

9. Gargoillade (rond de jambe double).

10. Cabriole 45o(sissonne ouverte, coupé, sissonnetombée, glissade,samm, coupé).

11. Pas ballotté.

12. Emboité en tournante.


13. Jeté en tournant.

14. Grand jeté attidude croisée, effacée,I, II,III arabesque -- pas couru glissade, pas de bourrée, sissonnetombée-- coupé.

15. Grand assemble en tournant.

16. Saut de basque.

17. Tours chainésdiagonaalis effacée.


1. Pas de bourrée en tournant.

2. Changement de pieds en tournant.

3. Préparation tours sur le con-de-piedIV pos.en dehorset en dedans.

4. Sissonne simplepoolpöördega.

5. Rond de jambe en l'air en dehors.

6. Tours glissade en tournant.

7. Tours sur le con-de-piedV pos.

8. Pas de bourrée suiviringis.

1.1.5. VII õppeaasta

Klassikalise tantsu põhiliikumiste täiustamine. Tantsulistekombinatsioonide lähtumine muusikalisestmaterjalist.Individuaalsuse väljaarendamine. Katkendite õppimine klassikalisestballetirepertuaarist.


Harjutuste sooritamine kiiremas tempos.

1. Fouettépööre suurest poosist suurde poosien dehors et en dedans.


Suures adagio's hüpete kasutamine, grand tourskasutamine adagio's, sur le con-de-pied tourssuurtestpoosidest.

1. Port de brassuurtes poosides.

2. Tourssuurtes poosides grand plié'st I, II, IV jaV pos. en dehors et en dedans.

3. Fouetté 45oen dehors --16pööret.

4. Flic-flac en tournantsuurtest poosidest suurde poosi en dehorset en dedans.

5. Grand fouetté en tournant en dedans I, II, III, IV arabesque,attitude.

6. Reversé en dehors et en dedans.

7. Tours chainédiagonaalis.


1. Pas soubresaut.

2. Grand pas balloté.

3. Grand pas de chat.

4. Grand fouetté sauté I, II, III arabesquesjaattitude.

5. Pas cabriole fermé45oküljele.

6. Entrechat-six.


7. Grand pas de basque.

8. Grand rond de jambe en l'air sauté.

9. Grand jeté passéküljele -- lõpugaIII arabesque'is, attitude, croiséeja effacéeette.

10. Grand cabriole(samm coupé,glissadeja sissonne tombéeabil).

11. Saut de basque.

12. Jete entrelacé.

13. Pas de chat.

14. Grand assemblé -- entrechat-six de volé.

15. Grand fouetté en tournantI ja IV arabesques.


Tantsuliste kombinatsioonide kasutamine.

1. Jeté en tournantliikumisega poolpööretegaküljele.

2. Grande sissonne ouverteliikudes poosides attitudesjaarabesques.

3. Tours en dehors dégagédiagonaaliseffacée.

4. Tours en dedansdiagonaalis effacée.

5. Tours sur le con-de-piedIV ja V pos. (2--3pööret).

6. Tours chainésdiagonaalis.

7. Grand fouetté effacéeette ja taha.

8. Fouetté 45o(8--10 pööret).

9. Relevéühel jalal, kõikides poosides45oedasiliikumisega.

*1 Comprehensive Band Method by Bruce Pearson.Best in class. 1983. California. Yamaha Band Method. CopyrightMCMLXXXVII by AlfredPublishing Co, Inc.

haridusministri 14. aprilli 1997. a määruse nr 10 ... · sheila m. nelson. marco takes a walk....

Documents