Haridus ja ühiskond

praktiline filosoofia

Sissejuhatuseks

• Antud teema puhul tuleb meil küsida:

1. Mis on kooli ülesanne ja mil määral peaks see olema seotud ümbritseva ühiskonnaga?

2. Mis näitab hariduse kvaliteeti?

3. Kes peaks hariduse eest maksma?

AKADEEMILINE VÕIMEKUS

SOTSIAALNETOIMETULEK

LAPSE/NOOREHEAOLU

Mõelge, mis teie enda arvates näitab hariduse kvaliteeti ...

Need on punktid, mille osakaalu üle koolihariduses on pikka aega vaieldud.

Kool muutuvas ühiskonnas(ülevaatlik lugemine)

• Nii inimühiskond kui kool on aja jooksul muutunud. Kui muutub ühiskond oma arusaamade ja elukorralduse osas, siis toob see endaga kaasa mitmeid küsimusi ka selle kohta, kuidas ja kelle huvides anda inimestele haridust või kas see, mis koolis toimub, peaks olema seotud ühiskonnas toimuvaga?

• Kesk- ja valgustusaegses koolis õpetatav pidi teenima eelkõige valitseja – kas vaimuliku või ilmaliku – huve. Valitsevale ideoloogiale mittevastavale tegevusele järgnesid üldjuhul sanktsioonid, mida kaasajal inimvaenulikeks nimetaksime. Demokraatliku tsivilisatsiooni tekkega nihkus fookus jumalalt ja absolutistlikelt valitsejatelt vabadele kodanikele. Võiks öelda, et ühiskonna vajadused tingisid taolise muutuse.

• 21. sajandi haridusteadlaste dialoog hariduse sisu üle on tingitud enneolematult kiiretest muutustest postmodernistlikus infoühiskonnas, kus teiseks kirjaoskuseks võib pidada internetiühendusega arvuti käsitsemist. Ei vastandata mitte enam “vana” (ainekeskne) ja “uut” (õpilaskeskne) kooli, vaid räägitakse juba koolijärgsest paradigmast või haridusest, mille olulisteks tunnuseks on õpetaja ja õpilase koosõppimine (üksteise vastastiune täiendamine) ning õppesisu ja –ülesannete kohandamine muutuvates oludes, kuna teadmised uuenevad nii kiiresti, et õpetajad ja õpilased ei tea täpselt, mida ja kuidas peaks õpetama ning õppima (Ginter 2005).

Mõned väited teemal Haridus ja ühiskond… (iseseisvalt võiksid mõelda,

millistega neist nõus oled)

• Haridus pole üksnes mõne kitsa huvigrupi, vaid kogu ühiskonna ja riigi asi.

• Riik pole kohustatud maksma mitte kellegi hariduse eest.

• Riik peab kinni maksma osade inimeste hariduse eelkõige seetõttu, et see võib tulevikus parandada riigi majanduslikku olukorda.

• Hariduse omandamisel on kõige tähtsamad akadeemilised saavutused.

• Lapsevanematel peaks olema võimalus hinnata kooli tulemuslikkust.

• Kool on teenindusasutus.

• Kõikidel sotsiaalsetel gruppidel peab olema võrdne ligipääs haridusele.

• Koolijuht võiks kuuluda poliitilisse erakonda.• Koolikatseid ei tohiks korraldada, sest 7-

aastaste laste anded ja huvid ei ole veel välja kujunenud, selekteerimine toimub liiga vara.

• Tänu katsete korraldamisele gümnaasiumiastmesse säilib hariduse kõrgem kvaliteet.

Sotsialiseerumine

• Üha enam nähakse kooli ülesandena õpilase sotsialiseerumise toetamist.

• Roberta M. Berns (2004) defineerib seda kui protsessi, “mille käigus indiviidid omandavad teadmised, oskused ja hoiakud (dispositions), mis võimaldavad neil osaleda rohkem või vähem edukalt liikmetena gruppides ja ühiskonnas”.