hanila valla arengukava aastateks 2004 kuni 2013 vastuvõtmine · arengukava eesmärk on ka hinnata...

Hanila valla arengukava aastateks 2004 kuni 2013 vastuvõtmine Leht 1 / 28

Väljaandja: Hanila VallavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2004, 50, 412

Hanila valla arengukava aastateks2004 kuni 2013 vastuvõtmine

Vastu võetud 28.01.2004 nr 33

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001,82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480;96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punktist 7, Hanila Vallavolikogu määrab:

1.Võtta vastu Hanila valla arengukava aastateks 2004 kuni 2013 vastavalt lisale.

2.Määrus jõustub 10. veebruaril 2004. a.

Volikogu esimees Kalju HALLIK

Vastu võetudHanila Vallavolikogu 28. jaanuari 2004. a määrusega nr 33

Hanila valla arengukava aastateks 2004–2013

Sissejuhatus

Arengukavaga fikseeritakse omavalitsuse pikaajalise tegevuse alus. Sellega määratakse ära valla eesmärgid javallavalitsuse tegutsemise üldjuhised. Arengukavas fikseeritakse valla arendamise prioriteedid ning esitataksekonkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Kava ülesandeks ei ole valla igapäeva jooksvate ülesannete jakohustuste ülesloetlemine.

Arengukavaga saavutatakse valla elu järjepidevus, välditakse juhuslikkust ning kaootilisust. Tegutsedes kavajärgi kasutatakse valla piiratud ressursse ratsionaalsemalt.

Arengukavaga kooskõlastatakse riigivõimu, kohaliku omavalitsuse ja erasektori tegevust valla territooriumil.Lähtudes arengukavast langetatakse poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, võetakse vastu vallaeelarved.

Arengukava annab kõigile asjast huvitatutele teavet valla eesmärkide, eelistuste, vallavõimu ning vallaallasutuste poolt ettevõetavatest tegevustest, võimaldades sellega neil paremini kavandada ja korraldada omategevust ning langetada otsuseid.

Arengukava sisaldab huvigruppide kompromisse, mis on kooskõlastatud vallaelanikega. Arengukava toob väljaolemasoleva olukorra ja pakub lahendusi eksisteerivatele probleemidele.

Arengukava tutvustab piirkonda ja avab ennast võimalikele investoritele. Loob stabiilse aluse majandusearengule.

Arengukava on realistlik ja tugineb ainult olemasolevatele ressurssidele ja võimalikele eeldustele ning peabolema elluviidav. Arengukava vaadatakse üle regulaarselt vastavalt seadusele ja tehakse selles muudatusilähtudes vajadusest.

Arengukava eesmärk on ka hinnata üldisemalt valla hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues väljapeamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused.

Arengukava lähtub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning Hanila valla põhimäärusest.

Hanila valla tugevused ja nõrkused

Tugevused– sadam Virtsus

Leht 2 / 28 Hanila valla arengukava aastateks 2004 kuni 2013 vastuvõtmine

– maavarade olemasolu– strateegiliselt hea asukoht– territooriumi terviklikkus– väljaarendatud teedevõrk– puhas keskkond– olemas vajalikud sotsiaalobjektid– hariduse ja kultuurielu ajaloolised traditsioonid ja järjepidevus– põhikommunikatsioonide olemasolu– hea haridustase– koolide avatus– korralik heakord keskasulates– ajaloo- ja kultuurimälestiste rohkus

Nõrkused– kvalifitseeritud tööjõu puudus– noorte äraminek linnadesse, külade tühjenemine– rahvastiku vananemine, madal iive– ääremaastumine– nõrk keskkonnateadlikkus– välisspordirajatiste vähesus ja halb seisukord– avalike söögikohtade vähesus– nõrk (ühekülgne) kolmas sektor– mitterahuldav ühistranspordiühendus– elanike passiivsus– kiriku kui vaimse keskuse nõrk kandepind elanikkonna seas– andmeside võimaluste puudulikkus– kaupluste puudumine äärealadel

Võimalused– sadama arendamine– maavarade kasutamine– Virtsu–Tallinn maantee rekonstrueerimine– soodne investeerimiskeskkond– tühjade tootmishoonete kasutusse võtmine– täiendus- ja ümberõppe korraldamine– noorte kaasamine aktiivsesse ellu– projektides ja programmides osalemine– vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine– EL struktuurfondide avanemine– turismipotentsiaali rakendamine

Ohud– tööjõu äravool– sõltuvus väheste suuremate ettevõtete majanduslikust olukorrast– üldine majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus– kuritegevuse kasv– infrastruktuuri amortiseerumine– elanikkonna tervise üldine halvenemine– majanduslik ja sotsiaalne kihistumine– koolide sulgemise oht– ajude äravool– tarbimismentaliteedi tendentsi jätkumine– riskirühmade kasv

Hanila valla tugevustest on kahtlemata tähtsaim soodne strateegiline asukoht, millest oleneb suurel määralka edasine arengu kiirus ja efektiivsus. Tähtis on kultuurilis-hariduslik järjepidevus ja traditsioonid.Võrreldes paljude teiste omavalitsustega on Hanila vallas olemas korralikud sotsiaalobjektid: haridus-ja tervishoiuasutused, raamatukogud, rahvamajad ja kalmistud. Kahtlemata on võimalik realiseeridaharidusasutuste potentsiaali ja seda eelkõige täiendusõppe võimaluste loomisel, mis on vajalikud tööjõuturultoimuvate kiirete muudatustega kohanemiseks.

Hanila valla nõrkuste äramainimisel peetakse tähtsaimaks tööjõu pidevat äravoolu, eriti nooremate inimestehulgast ja vähene keskmise suurusega ja väikeettevõtjate hulk vallas.

Nõrkuseks on telefonside küsimused. Seoses andmeside üha suurema osatähtsusega igapäevases elus onprobleemiks interneti püsiühenduse kindlustamine kõigile soovijaile.

Võimalustest tuleb ära märkida eelkõige asukoha väärtustamist, seda eeskätt logistilises mõttes.Tallinn–Kuressaare maantee läbib valla territooriumi ligi paarikümne kilomeetri ulatuses ja tõenäoliseltsuureneb nimetatud magistraali tähtsus veelgi. Korralike ja kvaliteetsete teede olemasolu on eeldusekstööhõivega kindlustamisele ning uute ettevõtete tekkimisele. Korralik teedevõrk võimaldaks ära kasutadaturismipotentsiaali. Võimalused on leida rakendus tühjalt seisvatele tootmishoonetele, leides uusi ettevõtjaid


ja investeeringuid. Noortekeskuse tekkimine on täiendav võimalus kuritegevuse ennetamisel. Oluliseltefektiivsemalt ja uute ideede kaudu on võimalik rakendada kohalikku haridusvõrku täiendus- ja ümberõppekorraldajana ja läbiviijana. Haritud ja tööturul konkurentsivõimeline vallakodanik on alus, millele tugineb kavallaeelarve maht ja tulubaas. Suured võimalused loob aktiivse kolmanda sektori tekkimine ja investeeringutesuurenemine. Efektiivselt on võimalik rakendada piirkonna infrastruktuuri parendamisse ja renoveerimisseregionaalseid investeeringuid ja Euroopa Liidu struktuurfonde. Võimalused on sotsiaaltöö teenustemitmekesistamises.

Ohtudena nähakse haritud noorte äravoolu, kuigi tänapäevases mobiilses maailmas ja korralike teedeolemasolul on iseloomulik, et käiakse tööl ka ca 100 km kauguselt. Ohtudena nähakse majandusliku olukorravõimalikke muudatusi valla suurimates ettevõtetes ja seoses sellega sotsiaalprobleemide teravnemist. Ohukson riskirühmade (asotsiaalid, narkomaanid) teke. Ohuks on kommunikatsioonide amortiseerumine ja võimetusrenoveerida ning kaasajastada kanalisatsiooni- ja veetorustikke. Ohuks on ka haldusreformi ebaõige jasunniviisiline läbiviimine, arvestamata ajaloolist järjepidevust. Seoses vähese sündivusega on ohuks õpilastevähenemine koolides ja seeläbi ka koolide sulgemine. Seoses atraktiivse asukohaga ja suunaga avatusele onohuks potentsiaalne kuritegevuse kasv.

Arenguprobleemid

Hanila valla olulisemad probleemid ja väljakutsed on oma põhiiseloomult piisavalt sarnased paljude teisteomavalitsustega, kuid nende iseloom ulatuse, sügavuse ja tähtsuse järjekorras ning lähtealused lahendusteks onomased siiski vaid Hanila vallale.

Valla üks olulisi majandusharusid on põllumajandus. Põllumajanduslikku tootmisse on väliskapitali hankiminesuhteliselt raske. Eesti turg on väike, Venemaa turul kauplemine ebakindel ja Lääne-Euroopa turule pääsemineeeldab põllumajandusettevõtete olulist moderniseerimist ning Euroopa Liidu kvootide suurenemist.

Mitmetes maapiirkondades on elanikkond jäämas kõrvale aktiivsest majanduselust, siirdudesnaturaalmajanduslikele vormidele.

Esimeseks probleemvaldkonnaks on Hanila valla elanike tööhõive: töökohtade arvu vähenemine, hõivelangus, töötuse kasv ja tööealise elanikkonna heitumus (nende inimeste arvu kasv, kes on töötud, kuidloobunud tööotsingutest). Töötuse määr ulatub Hanila vallas hinnanguliselt üle 20%. Just hõivealaseid näitajaidtuleb pidada olulisemateks sotsiaal-majanduslikeks indikaatoriteks ja sellekohaseid probleeme piirkonnastähtsamateks.

Elukeskkonna puhul on ka valla arengukavas nähtud võtmeprobleemina amortiseerunud elamuid ja trasse,sh suhteliselt kallist kütet ja sooja vee puudumist. Kodutunde puudumist. Vajadust arendada külaelukodukandiliikumise kaudu. Probleem on tegelikkuses laiem, haakudes sissetulekute ja tööhõivega ning puudutabpeamiselt suurte asulate probleeme, kui ka sotsiaalset elukeskkonda laiemalt.

Hanila vald on jagunenud üsna eriilmelisteks piirkondadeks, millest igal on omad probleemid ja eeldused,mis vajavad mõnedel juhtudel piirkonnakeskset terviklikku lahendust. Samas tuleb silmas pidada, et soovitudtulemusi saavutades ei tohi unustada esmaolulisena siiski omavalitsuse kui piirkonna terviklikkust; ses suhtes onHanila vald piisavalt problemaatiline.

Eelnevad teemad on otsustavateks komponentideks Hanila valla seni suhteliselt vähesele atraktiivsusele,väärtusele ja imagole. Üldiselt suhtutakse Eesti maavaldadesse kui piirkondadesse, mida iseloomustab hulkprobleeme, kus on tagasihoidlikud eneseteostuse ja sageli ka vaimsete vajaduste rahuldamise võimalused.Seni ei kompenseeri kujunenud imagot ka tasapisi enam väärtustatav rahulikum, turvalisem ja looduskesksemkeskkond.

Tööhõive

Tööhõive problemaatika tervikuna on kogu maailmas olulisemaid sotsiaal-majanduslikke teemasid, töötusja töökohtade arvu vähenemine piirkonniti on valdavalt tähtsaimad probleemid. Hõiveprobleemid onmuutunud väga aktuaalseteks ka Hanila vallas: alates turumajanduslike reeglite kehtestamise ja vastavakeskkonna tekkimise algusest on hõive struktuurimuutused olnud väga ulatuslikud. Siirdeperioodiga on parakukaasnenud ka kiire töötajate arvu vähenemine ja töötuse kasv. Vald on väike, seepärast on tagasihoidlik olnudteenindussfääri areng. Noorem elanikkond lahkub suurematesse linnadesse, lisaks kapitali puudumisele ei jätkuettevõtetele mõnikord kvalifitseeritud tööjõudu. Ühekülgse majandusstruktuuri, sh tööstuslike traditsioonidenappusega on kaasnenud elanikkonna vähene ettevõtlikkus. Valda ei peeta atraktiivseks investeerimiskohaksuutele innovaatilistele majandusharudele.

Teenused

Teenindussfääri problemaatikas on olulisemateks lahendamist vajavateks probleemideks:– koolihariduse temaatika;


– noorte vaba aja veetmise probleemid;– vähene äriline teenindussfäär.

Koolivõrgu probleemideks on Hanila vallas (nagu ka enamikes muudes Eesti maavaldades) kiiresti vähenenudõpilaste arv ja vahendite nappus nii investeeringuteks kui senise koolivõrgu ülalhoidmiseks. Väidetavaltkannatab sellise olukorra tõttu ka antava hariduse kvaliteet. Väidetavalt seetõttu, et seda pole otseselt ühegiuuringuga tõestatud. Siiski, olukord, kus kohati ei jätku piisavalt (vastava kvalifikatsiooniga) erialaõpetajaid,mille tõttu õpilastel jäävad mõnede õppeainete osas lüngad, viitab kvaliteediprobleemidele. Kahtlemata võiksväita, et haridussfääri arendamine, sh kvaliteetse hariduse võimaldamine maapiirkondades (regionaalpoliitilisedpõhjendused) peaks olema riiklikke esiprioriteete.

Noorte vaba aja veetmise võimalused on seotud valla haridus- ja kultuuriasutustega ning selleganende spetsiifikast lähtudes piiratud. Eraldi noortekeskust ja noorteühinguid valla territooriumil janaaberomavalitsustes ei ole. Eriti problemaatiline on põhikooli lõpetanute vaba aja veetmine, kunaharidusasutused ei taha nendega enam tegemist teha ning kultuuri- ja spordiasutustega ei ole enamikul neilharjumuslikku sidet.

Vaatamata suurte magistraalteedele, mis läbivad valda, on äriline teenindussfäär viimase kümne aasta jooksulpidevalt vähenenud. Valla elanikkond on vähenenud ja nende ostujõud ei ole oluliselt kasvanud. Magistraaleläbivad liiklusvood ei anna enamikule selle sfääri ettevõtetele olulist käivet.

Eesmärgid

Hanila valla arengu peaeesmärk

Hanila Vallavolikogu, -valitsuse ning teiste vallaasutuste tegevuse eesmärk on tagada kõigile vallaelanikeletasakaalustatud, toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond, kus on:– tagatud elanike põhiseaduslike õiguste ja kohustuste täitmine;– laialdased võimalused eneseteostuseks ja puhkuseks;– puhas looduskeskkond;– arenenud infrastruktuur, mis võimaldab suhelda nii naabri kui ka maailmaga;– turvaline olustik, kus keegi ei ole ahistatud või tõrjutud ei ühiskonna ega teiste inimeste poolt ning kus tänaselpõlvkonnal on võimalus saavutada oma eesmärke kahjustamata seejuures tulevaste põlvkondade võimalusisaavutada omi.

Hanila valla tegevuse eesmärk on kujundada Eestis ja ka mujal maailmas heast küljest tähele pandav paik, kuselavad elujaatava suhtumisega koostööaltid inimesed, kus on mõnus elada, töötada ja puhata, väljast tulijal hearingi liikuda ja palju huvitavat vaadata ning teha.– Identiteedi tugevdamine– Ressursside leidmine, suunamine– Valla eri piirkondade ühtlustatud arengu tagamine– Negatiivsete protsesside pidurdamine ja suunamine positiivses suunas– Riigi ja valla vaheliste huvide ja tööjaotuse täpsustamine– Valla reklaamimine arengukava kaudu– Vallakodanike, arengukava koostajate arendamine– Inimeste ja ettevõtete vajaduste rahuldamine– Eri tegevuste ja huvide seostamine pikemaks ajaks– Fokuseerimine tähtsamale– Sujuvate muutuste tagamine– Inimeste arvu kasv– Mitmekesine ettevõtlus– Hea teenindus– Soodne ettevõtluskeskkond– Vaba aja veetmise võimalused– Uute inimeste (noored) tulek– Kodu rajamise võimalused (elamuehitus)– Koordineerida tegevusi ja tasakaalustada huvisid– Poliitiline tasakaalukus– Säästlik majandamine– Töökohtade arvu suurendamine– Elukeskkonna parandamine– Looduskeskkonna säilitamine

Hanila valla tegevuse põhimõte on ära kasutades valla tugevusi ning arengueeldusi, vähendada nõrkustemõju ning vältida negatiivseid arengusuundumusi. Pikemaajaliste ehk strateegiliste eesmärkide kestus ületabkäesolevas arengukavas määratletud tegevuskava kümneaastast perioodi.

– Asustuse säilimine

Tegemist on Eesti julgeoleku seisukohalt olulise küsimusega. Vältida põllumajandusmaa välismaalasteomandusse minemist, kui sellega ei kaasne maa reaalne kasutamine põllumajandustootmiseks ja töökohtadelisandumine vallas.


– Vallaelanike arvu suurenemine ning rahvastikualaste näitajate paranemine

Arvestades Eestit iseloomustavaid demograafilisi arenguid, tuleks väga heaks tulemuseks lugeda Hanila valla20. sajandi 90. aastate alguse rahvaarvu (2200 elanikku) taastamist ja edasist püsimist saavutatud tasemel.Oluline on tasakaalustatud ja rahvastiku taastootmist tagava rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu saavutamineja säilitamine.

– Tööpuuduse vähenemine

Valla tööpuuduse näitajad ei tohi langeda allapoole Eesti keskmist. Igapäevasest ja lühemaajalisest tööalasesträndest, suunaga vallast välja ning kaugemale kui 25–30 km, hõlmatud vallaelanikest töötajate osa ei tohi tõustaüle 25% töötavast elanikkonnast.

– Elanike sissetulekute suurenemine

Vallaelanike sissetulekud ühe inimese kohta peavad tõusma Eesti keskmise tasemeni. Vähenema peabmiinimumtöötasu saavate töötajate osatähtsus.

– Tootmiskulude vähenemine

Tehnilise infrastruktuuriga ning majandustegevusega seotud püsikulud elanike ja ettevõtete jaoks tuleb hoidaallpool Tallinna ning lähemate maakonnakeskuste taset.

– Valla eelarvetulude suurenemine

Valla eelarve tulude poole kasvuga peab kaasnema valla tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri objektide võrguhaldamise ning valla valitsemisega seotud kulude optimeerimine.

– Muuta Hanila vald mõnusaks elamispaigaks, mis suudaks meelitada uusi elanikke ning hoiaks allesolemasolevad.

– Turvaline ja odavam elukeskkond peab kompenseerima valla riigi suurematest keskustest eemaloleku ningvallaelanike igapäevase tööalase liikumisega seotud ebamugavused ja kulud.

Haridus

Hanila vallas on neli haridusasutust. Virtsu Põhikool ja Vatla Põhikool, Kõmsi Lasteaed-Algkool ja VirtsuLasteaed.

Virtsu Põhikool on valla laste arvult kõige suurem haridusasutus. Kooli õpilaste arv ulatab lähema paari aastajooksul veel üle saja. Kuna teistes valla koolides on algklassid juba väikesed ja pärast kuuendate klassidelõpetamist ei saabu Virtsu kooli enam olulist täiendust, siis kolme aasta pärast on suured põhikooliastme klassidminevik. Koolis tekib rohkem liitklasse, nagu teisteski valla koolides. Vatla kool kannab küll põhikooli tiitlit,kuna koolituslitsentsi ümbervormistamine on tehniliselt raske. Tegelikkuses toimub õppetöö kuueklassilisealgkoolina, nagu Kõmsilgi. Kahes viimases koolis laste arv vähehaaval väheneb, vähenemises ei toimu enamjärsku langust, nagu Virtsus. Kõmsil on kooliga ühes hoones lasteaia rühm. Laste arv ületab seal natuke, naguVirtsu Lasteaiaski, ühele rühmale ette nähtud arvu. Kuid kuna lähemal ajal väheneb ka lasteaiakohta vajavatelaste arv, siis täismahus personaliga teise rühma loomine ei ole otstarbekas. Mõlemas lasteaias on praegu rühmakohta kompromisslahendusena suurendatud personal.

Haridusasutustes vabanevale pinnale tuleb ja saab leida rakenduse muu avaliku või erafunktsiooni täitmisega.Ideedena oleks Vatla mõisa võimalik kooli kõrvalt kasutada turismiks ja täiendusõppeks. Kõmsi Lastead-Algkooli hoone vabanevat pinda saaks kasutada sotsiaaltöö valdkonnas. Virtsu Lasteaia saaks ühendadapärast lasteaed-põhikooli võimaluse seadustamist põhikooliga üheks asutuseks. Virtsus ei ole eraldi ruumekultuuritööks. Kooli saali paremaks ja õppetööst sõltumatuks kasutamiseks on vajalik saali juurde rajadaeraldi WC-d. Kusagil peab leidma asukoha noorsootööga tegelev keskus. Valikuid ja vajadusi on teisigi, nii ethariduses vabanevate ruumidele teise otstarbe leidmisega ei tohiks probleeme olla.

Järjest väheneva laste arvu juures on haridusasutuste majandamine vallale üha raskem. Viimast ei tee kergemakska riiklik hariduspoliitika, kus kohalik omavalitsus peab kindlustama kõigile oma haldusterritooriumil elavatelelastele nii alushariduse kui ka üldhariduse saamise võimalused, luues selleks materiaalse baasi. Samas, kuivallaelanik mingil põhjusel otsustab oma lapse teise omavalitsuse haridusasutusse paigutada, siis tekib vallalkohustus katta ka selle haridusasutuse majandamise kulutused. Kaotatakse ka hariduse pearaha, mis liigubõpilasega kaasa, mis tingib valla võimetuse maksta headele õpetajatele paremat palka. Ka uute funktsioonideleidmine haridushoonetele nõuab oma raha. Osade uute funktsioonide rahastamise saab tõenäoliselt lahendadaprojektipõhiselt, finantseerides neid ainult omaosaluse ulatuses.

Hariduse arengu põhimõtted:


– püstitatud eesmärgid saavutatakse lähtudes hetkeseisust, analüüsist ja olemasolevatest ressurssidest;– haridusasutuse juhtimine on tegevus, milles osalevad kõik haridusasutustes töötavad inimesed – juhtkond,õpetajad, õpilased ning ka need inimesed, kes otseselt ei tegele õpetamisega – omavalitsus, lapsevanemad,vilistlased, hoolekogud jm isikud;– lapsesõbralik, last säästev koolikorraldus;– õpetajate pidev täiendusõpe;– huvihariduse osaline toetamine;– töötajate tunnustamine: «maa soola» aunimetuse andmine;– interneti püsiühendus, infotehnoloogia uuendamine;– arvutiõpetuse järkjärguline kasutuselevõtt aineõpetuses;– lasteaial on oluline osa alushariduse korraldamisel vallas;– tegus hoolekogu – lapsevanemate soovide ja murede edastaja;– nüüdisaegse inventari soetamine;– tasuta õpilaste koolitransport;– haridusasutuste avatus ja koostöö;– otstarbekus ja tulevikku suunatus.

Eesmärgid:– tagada haridusasutuste kvaliteedi paranemine;(Haridusasutuste kvaliteedi all mõistetakse asutuste tegevuse kvaliteeti, õpilastele ja täiskasvanutele antavahariduse, õpikeskkonna, õpetajate ja õppijate kvaliteeti.)– kaasata haridusasutuste juhtimisse haridusasutustes töötavad inimesed – juhtkond, õpetajad, õpilased – ningomavalitsus, lapsevanemad, vilistlased ja hoolekogud;– teha põhihariduse omandamine kättesaadavaks ja tagada koolikohustuse täitmine;– alushariduse ja alghariduse (kuni 6 kl) andmine võimalikult kodu lähedal;– täiskasvanute ja noorte igakülgne täiendav harimine vastavalt soovidele ja vajadustele;– tagada konkurentsivõimeline haridus ning head võimalused täiendusõppeks;– luua ühtne valla haridussüsteem, mille keskuseks on Virtsu Põhikool;– luua kogu valda hõlmav alushariduse ja noorte vanemate nõustamise süsteem;– haridusasutuste ühtse ja optimaalse võrgu kujundamine, mis võimaldaks:– õppeplaanide ühitamist ja kooskõlastamist;– õpetajatele tööd kõigis valla koolides ning olemasolevate spetsialistide teadmiste paremat ärakasutamist;– infotehnoloogiaalane koolitus. Kooli arvutiklassi kasutamine ka täiskasvanute infotehnoloogia-alase koolituse,täiendus- ja huviõpetuse eesmärkidel;– olemasolevate haridusasutuste paiknemise, õpilase koolitee pikkuse, laste sündivuse, vajalike õpetajatesaamise võimaluste, ruumide ja hoone(te) nõuetele vastavuse jm analüüsimine;– kooli õpilaste arvu prognoosimine;– vallasiseste bussiliinide käigushoidmine;– haridusasutuste kaadri nõuetega vastavusse viimine;– omavalitsuse, koolide ja hoolekogude koostöö edendamine;– säilitada ja süvendada koolide kui oma tööpiirkonna elanike seltskondliku ja ühistegevuse keskuse rolli;– kasutada ühiselt olemasolevaid spordibaase, eelkõige spordihoonet ja staadioni, pallimänguväljakut, ning muidkoolide ruume ja vahendeid;– korraldada vallas kohapeal pedagoogilist täiendusõpet;– säilitada võimaluse korral olemasolev haridusvõrk;– jätkata ökoloogia ja keskkonnakaitse õppesuuna arendamist valla koolides. Leida selleks koostöö MatsaluLooduskaitsealaga;– Vatla Algkoolis leida võimalusi turismi arendamiseks seoses mõisakompleksi ja pargiga;– Virtsu Põhikoolis tegutseva folkloorirühma tegevust laiendada teistesse valla koolidesse ja leida neile väljundVatla mõisas ja Hanila muuseumis kavandatava turismiga;– eripedagoogika parem rakendamine.

Haridussüsteemi reorganiseerimine

Praeguse seisuga paiknevad valla haridusasutused valla territooriumil suhteliselt optimaalselt, st kindlustavadalghariduse võimalikult kodulähedaselt. 2003. aastal viidi Vatla Põhikool üle 6-klassiliseks. Selle reformi ühekspõhjuseks oli pearaha süsteemi iseärasused õpetajate palgaraha jaotamisel omavalitsustele, kus ei arvestataomavalitsuse territooriumi suurust ja koolide arvu. Reformiga lootis vald kokku hoida õpetajate palgaraha,koondades kõik valla põhikooli vanusejärku kuuluvad õpilased Virtsu Põhikooli. Antud eesmärk ei täitunud,kuna Vatlast Virtsu on võimalik saada vaid kahe bussiga, samas naabervalla Varbla põhikooli ilma ümberistumata ühe bussiga. Õpetajate palgaraha ei õnnestunud optimeerida: see liikus naabervalda, samuti tuleb sinnamaksta nüüd majanduskulusid.

Perspektiivis tuleb arvestada liitklasside osatähtsuse suurenemisega.

Kuna koolieelsete lasteasutuste ja koolide võrk on piisavalt suurte vahemaadega, siis on valla eesmärk säilitadakõik need allasutused praeguses asukohas ja suuruses. Eesti haridussüsteemi muutumisel ei ole välistatudpraeguste arengustrateegiate muutmine. Ka on eeltoodud põhimõtted rakendatavad ainult olemasolevahaldusjaotuse säilimisel.

Asutuste teenindamine ja finantseerimine


Valla haridusasutused on oma alaeelarvete piires majanduslikult sõltumatud. Munitsipaalomandis olevad hoonedja vallasvara on haridusasutuste majandada. Suuremate remontide ja ehituste käigus, samuti spetsiifilisemateostude korral nõustab ja teenindab vallavalitsus haridusasutusi vastavalt vajadusele. Riigihanke piiri ületavatetehingute korral korraldab vallavalitsus seadustele vastavad toimingud. Kuna haridusasutused ei ole juriidilisedisikud, siis laenuvõtmise vajaduse ja suuruse otsustab iga kord vallavolikogu.

Metoodilise teenindamise osas on vallavalitsusel raskusi, kuna haridusasutuste töö kureerimine ja vallasisenejärelevalve on vallavanema kohuseks. Eraldi eriharidusega haridusspetsialisti töölevõtmist vastavalt seaduselevalla rahaliste vahendite vähesuse tõttu ei ole kavas. Metoodilise nõustamise tühikut aitab täita maavalitsuseharidusosakond, samuti haridusjuhtidest koosnev volikogu komisjon.

Koolikohustuse arvestust peavad koolid koostöös vallavalitsusega. Vallavalitsus annab registrijärgselt koolitulevate laste nimekirjad kontrollimiseks koolidele. Need nimekirjad on enamasti puudulikud, kuna vallalpuudub enamasti informatsioon mujale elama siirdunud perekondade tegelikust elukohast. Seadusandlus eikohusta inimest kandma registrisse oma tegelikku elukohta, mis raskendab omavalitsusel koolikohustusetäitmise jälgimist. Vallavalitsuse ülesanne oleks kindlaks teha valla elanikeregistris olevate, kuid mujal elavateperekondade tegelikud elukohad. Koostöös nende omavalitsustega on vajalik saavutada registriandmetevastavusse viimine tegeliku elukohaga.

Efektiivsemalt peavad rakenduma hoolekogud. See struktuur on kõige otstarbekamaks ühenduslüliksharidusasutuse juhtkonna, töötajate, laste, lastevanemate, omavalitsuse, vilistlaste ettevõtete vahel. Kõikideosapoolte esmane eesmärk peab olema tugev haridusasutus, mida on võimalik saavutada ainult koostöös.Peamine eestvedaja on asutuse juht, kelle otseseks kohustuseks ongi asutuse efektiivse töötamise tagamine.

Õpilaste transport haridusasutuste ja kodu vahel on seni vallasiseselt toimunud peamiselt valla omandusesolevate bussidega. Süsteemi muutudes need vallasisesed bussiliinid lähevad eraettevõtte teenindamisele.Vallavalitsuse ülesandeks jääb siis ainult tasuta sõidu tagamine oma lastele kodust valla haridusasutustesse.Sõit kompenseeritakse ka õpilastele gümnaasiumisse õppima minnes. Rahaliste vahendite olemasolul võidakseerandkorras põhjendatud vajadusel kompenseerida sõidupiletid põhikooli ulatuses ka teise omavalitsuse kooliskäivatele õpilastele.

Vallaeelarve eraldised ja riigi sihtsuunitlusega vahendite suurused ja kasutusotstarve kinnitatakse volikogueelarve menetlemise käigus määrusega. Vastavalt valla võimalustele finantseeritakse hoonete remonti, kuidvajadus on praegu suurem valla hetkevõimalustest. Arvestada tuleb ka vajadust investeerida teistessegivaldkondadesse peale hariduse. Kui riigieelarves järgnevatel aastatel kavandatavad hariduse investeeringud jaomavalitsussüsteemi rahastamine oluliselt ei suurene, siis valla arengukavas kajastatud hariduse investeeringuterealiseerimine venib pikemale perioodile. Haridussüsteemi teenindamise ning õiglase ja proportsionaalserahastamise peab tagama vallavalitsus.

Senised suuremad otsesed ja kaudsed investeeringud haridussüsteemi on olnud:

Virtsu Põhikooli hoone renoveerimine, juurdeehitus, uus spordihoone, uus katlamaja, väliste vee- jakanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine kokku 10 miljonit.

Vatla Põhikooli tualetid, köök, puhasti, uus spordihoone jm kokku 3 miljonit.

Suuremad investeeringuvajadused haridussüsteemis on:– Vatla Algkooli (Põhikooli) kapitaalremont;– Virtsu Lasteaia kapitaalremont;– Kõmsi Lasteaed-Algkooli akende-uste vahetus, torustike remont, pikemas perspektiivis katuse vahetus;– kõikides hoonetes osaliselt või täielikult elektrisüsteemi uuendamine;– Virtsu Põhikooli hoone vanemas osas torustike vahetus.

Vajadus on pideva hooldusremondi järele, kuna hooned on aktiivses kasutuses. Suuremate objektide rahalisedmahud ja tööde orienteeruv teostusaeg on välja töötud arengukava investeeringute lisas.

Pedagoogilise kaadri vajadus

Valla koolidel on vajadus osade erialade pedagoogide järgi. Samas enamasti juba praegu ei suudetaksneile täiskoormust pakkuda. Lähimas tulevikus muutub kogu kaadripoliitika selles valdkonnas veelgikomplitseeritumaks. Probleemi lahendamist raskendab ka riigi väga kitsas õpetajaerialade klassifitseerimine,kus ühe eriala õpetaja ei tohiks tarifikatsiooni järgi õpetada teist eriala. Klassiõpetaja kvalifikatsioonigatohib õpetada kõiki aineid algkooli ulatuses, kuid taolise kvalifikatsiooniga inimesi ei ole kohe kusagiltvõtta või rahapuudusel välja õpetada. Mingil määral lahendaks probleemi koolide tunniplaanide niimoodikoordineerimine, et erialaõpetajal oleks võimalik teenindada kõiki valla koole oma aines. Samas tuleb toetadailma erihariduseta inimeste kvalifikatsiooni omandamist, kes juba praegu tegelevad valla koolides õppetööga.Samaaegselt koolidele puuduva kaadri otsimisega ning väljaõppega peab tegelema pidevalt täiendusõppega, etpüsida kvaliteetse hariduse andmisega konkurentsis.


Koolieelsed lasteasutused omavad piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Kui ei tõsteta selles astmeskvalifikatsiooninõuete miinimumi, siis saab siin piirduda esialgu täiendusõppega.

Laste õiguste kaitse

Koolivägivalla juhtumid on koolides sagenenud, samas pööratakse neile ka rohkem tähelepanu. Sama probleemon ka perevägivallaga, mis osades juhtumites kandub edasi ka kooli. Üks põhjuseid, mis on suurendanudkoolivägivalla kasvu, on elutempo järsk tõus ja üliliberaalse elukorralduse propageerimine. Töökohti kõigilevõimaldanud elukorraldusest vahetult tulnud lastevanematel on praegustes kapitalismioludes, kus igaüks peabiseenda eest seisma, suhteliselt raske toime tulla. Enesega mittetoimetulek tekitab ükskõiksust, mis kajastubka perekonnaelus ja suhtumises lastesse. Ilma koduse toeta lastel langeb õppeedukus ja sageneb agressiivsus.Laste õiguste kaitse on piirvaldkond, mis baseerub kodu, haridusasutuse ja sotsiaaltöö koostööl. Äärmuslikeljuhtumitel kaasatakse muidugi ka õiguskaitseorganite noorsoopolitseinikud.

Vähendamaks kodu- ja koolivägivalda on esmane tasand haridusasutus, kus laps suurema osa päevasest ajastviibib. Kuna valla haridusasutused ei ole suured, siis pideva laste jälgimisega saab avastada vägivallailmingudharidusasutuses ja võimalikud märgid selle esinemisest kodus. Viimase esinemise kahtlusest on vajalikinformeerida valla sotsiaaltöötajaid. Vajaduse korral on vaja korraldada vajalikud kursused haridusasutustepersonalile juhtumite äratundmiseks ja lahendamiseks. Kõige halvem olukord tekib haridusasutuses, kuspersonal eitab taolise olukorra võimalikkust. Juhtumite ennetamine ja likvideerimine algstaadiumis ontunduvamalt kergem kui nende süvenemise järel.

Ilma kodu abita ei ole sageli olukorda võimalik lõplikult lahendada. Vajadusel peab korraldama vestlusiprobleemsete perede lastele ja vanematele. Vastava valdkonna kursuste ja õppe korraldamine lastevanematelekergendaks hariduspersonali tööd. Lahenduste saavutamist raskendab kindlasti faktor, et just probleemseidperesid on raske kaasata.

Tähelepanu tuleb pöörata ka pedagoogilise personali võimalikusse repressiivsesse käitumisse osade õpilastesuhtes, millega nad võivad anda otsest eeskuju õpilasvägivallale. Sellised juhtumid viivad alla pedagoogilisepersonali ja kogu õppeasutuse autoriteedi. Siin peab tööd tegema kooli juhtkond, eriti kontrollima neilelaekunud sellekohaseid signaale. Väikeste haridusasutuste probleem on sageli personali ringkaitsesse asumine,et eitada probleemi olemasolu.

Enamike koolivägivalla probleemide lahendamisel oleks vajalik koolipsühholoogi kaasamine, mida vallaväiksed haridusasutused oma koosseisudes ei saa lubada. Koolipsühholoogi vajavad nii õpilased kui kakoolipersonal.

Erivajadustega lapsed ja eripedagoogika

Haridusasutuste andmetel suureneb pidevalt kõneravi vajavate laste osakaal nii koolieelikute kui ka kooliealistehulgas. Eripedagoogilist (logopeedilist) õpet saavad praegu peamiselt algklasside õpilased. Enamasti piirdub seekahe tunniga nädalas, kuid paljud vajaksid kõnepuude tulemuslikuks korrektsiooniks ühe tunni nädalas lisaks,mis osaliselt toimuks individuaalselt.

Lasteaedades toimub logopeediline abi praegu Kõmsil ja Virtsus konsultatsioonide tasemel. Põhikooli osas võiblugeda osade õpilaste õpiraskuste põhjuseks kõnepuudeid, mis algklassides on jäänud lõpuni korrigeerimata.Sellepärast on vajadus logopeedi järele ka põhikooli astmes.

Erivajadustega laste paremaks teenindamiseks saab kasutada valla haridusasutusi teenindavaid logopeede,rakendades neid suurema koormusega. See vajab lisaressurssi palgafondi näol. Vajalik on teenindada ka vastavavajadusega koduseid koolieelikuid. Abi vajavate laste arv väheneb koos üldise laste arvu kahanemisega ningtõenäoliselt saab hakkama olemasoleva kaadriga.

Vajalik oleks varustada logopeediakabinet vastavate õppevahendite ja inventariga.

Enamasti vajavad eriõpet lapsed ja nende vanemad ka psühholoogi abi. et vältida kohanemisprobleeme.Psühholoogi abi on vaja ka käitumishäiretega lastele ja koolivägivalla puhul. Koolipsühholoogi koormuseksarvestatakse 700 last. Valla haridusasutustes õppivate laste arv jääb kordades alla normatiivi ja kunapsühholoogi vajatakse tõenäoliselt ebaregulaarselt, siis kohapeal antud spetsialisti palkamine ei ole mõttekas.

Logopeedi ja psühholoogi vajadus tuleb selgitada koostöös vallavalitsuse ja haridusasutustega. Lisavahenditeleidmine sisseostetava teenuse eest tasumiseks projektide läbi fondidest. Vajadus on eraldada vallaeelarvestvahendid Haapsalust koolipsühholoogi teenuse tellimiseks. Väljastpoolt valda olev inimene aitaks vältida kakogukonna väiksusest tulenevat efekti, et abivajaja ei julge rääkida kõike oma probleemist.

Eraldi probleem on arengupeetusega lapsed, kes saavad ainult logopeedilist abi.

Laste ja noorte kutsealane informeerimine

Lähtudes valla haridusasutuste struktuurist piirdub noorte kutsealane nõustamine ainult põhikoolilõpetajatega. Valla tingimustes on selleks Virtsu Põhikool. Põhikooli lõpetajatele on vaja anda ettekujutusõppimisvõimalustest kutseõppeasutustes. Neid õpilasi, kes soovivad omandada kõrgharidust, on vajalik


teavitada oma valitud eriala suunitlust omavatest gümnaasiumitest. Vajadusel tuleks kokku leppidaõppeasutustega, et õpilastel oleks võimalik neid külastada.

Algkooli lõpetavaid õpilasi tuleb tutvustada Virtsu Põhikooli keskkonnaga, et nad sinna põhikooli õppimaasuksid. See kergendaks tunduvalt valla finantsilist olukorda ja võimaldaks suunata rohkem rahalisi vahendeidvalla haridusasutustesse.

Keskkonnakaitse ja heakord

Keskkonnakaitse valdkonnas tuleb käsitleda probleeme alates valla territooriumil elavate inimeste jategutsevate ettevõtete keskkonnateadlikkuse tõstmisest kuni üldise reostuskoormuse vähendamiseni välja. Vallajäätmemajandust süvendatult käsitlev jäätmekava tellitakse ja see lisatakse eraldiseisvana valla arengukavale.

Valla elanike ja ettevõtete keskkonnateadlikkust on vaja tõsta nii loodushoiu küsimuses kui ka jäätmeteutiliseerimises ja korduvkasutuses.

Looduskaitse

Looduskaitse üks peamine objekt on meid ümbritsev keskkond ja selle teatud suunas juhtimine või hoidmine.Me elame pikemat aega vähem või rohkem inimese poolt kultuuristatud maastikel ja kooslustel. Eri liikilooduskaitsealad ja objektid territooriumil võtavad enda alla ligi viiendiku valla territooriumist. Enamikuneist aladest moodustavad sihtkaitsevööndid, mis ei takista piiratud majanduslikku kasutust. Kohati onlooduskaitsealadel vastupidi saanud probleemiks vähene põllumajanduslik tegevus, millega alad kaotavadpidevalt seda seisundit, mille alusel nad kaitse alla võeti. Kuna valda ilmestavad niigi küllaltki suuredmahajäetud põllumajandusmaastikud, siis looduskaitsealadel püütakse põllumajandusalast tegevust soodustadamaamaksu vähendamisega ja spetsiaalsete toetustega. Eeltoodud maastike püsimise eelduseks on ekstensiivsepõllumajanduse toimimine neil aladel. Vajalikud on täiendavad püsivad sissetulekuallikad kohalikelepõllumajandustootjatele ning olemasoleva teedevõrgu püsimine ja selle seisukorra paranemine. Looduseja inimese koostegevuse tagajärjel tekkinud avamaastike säilitamine ja taastamine. Säilitada ulatuslikudinimtegevusest vähe mõjutatud alad.

Natura 2000 programmi raames kavandatavate alade valikul lähtuda sellest, et need moodustaksid senistelooduskaitsealadega terviku. Täiesti uute alade asukohtade valikul püüda säilitada tasakaal looduskaitse ja vallamajandusliku arengu vahel. Vältida paljude ühetaoliste alade sattumist valikusse, eelistades eriilmelisi kooslusi.Vallapoolseks eesmärgiks seada, et Natura 2000 alade juures suudaks looduskaitse säilitada kaitse alla võetudkoosluste säilimise.

Omanäoliste maastike säilimiseks on vajalik tihe koostöö Matsalu Looduskaitsealaga.

Valla planeeringute koostamisel saab aluseks võtta Matsalu Looduskaitseala alluvusse jäävate looduskaitsealadekaitsekorralduskavad. Saavutada vallas asuvate looduskaitsealade sihtkaitsevööndite piiride täpsustamine jakohatine korrigeerimine eesmärgiga viia need vastavusse maakorraldusnõuetega.

Keskkonnakaitse

Kui maastike ja koosluste säilitamine on looduskaitseline valdkond, siis laiemas mõttes on vallaelanikele vajalikpuhast loodust oma kõigi komponentidega. Säilitada tuleb puhas looduskeskkond, omanäolised inimtekkelisedmaastikud ning ulatuslikud inimtegevusest vähe mõjutatud alad. Saavutada kooskõla looduskaitse ja majandusevahel.

Enamikul valla territooriumil on põhjavesi kaitstud nõrgalt või hoopis kaitsmata. Siin on vaja likvideeridakõik reostusallikad lekkivate kanalisatsioonitorustike ja puuduvate puhastite näol. Individuaalelamudväljaspool tiheasustatud alasid peavad iseseisvalt puhastama on reoveed. Kuna valla eelarve ja ta elanike heaolupõhineb ettevõtlusel, siis on vajalik ettevõtluse kasv valla territooriumil. Seda tuleb teha keskkonnasäästliketehnoloogiatega. Likvideerida vastavalt võimalustele vallas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel asuvadtootmisega seotud reostusallikad või muuta vastavad objektid keskkonnakaitsenõuetele vastavaks. Vältidavõimalike väiksemate reostusallikate koondumist.

Väljastada ehitus- ja kastuslubasid lähtudes üldplaneeringust, detailplaneeringutest ja looduskaitsealal MatsaluLooduskaitseala kaitse-eeskirjadest, kusjuures nõrgalt kaitstud põhjaveega alad ning Matsalu märgala võttaerilise tähelepanu alla ning lubada kontsentreeritud tootmistegevust arendada neil aladel ainult äärmisel juhulvõi eriti rangeid keskkonnakaitsenõudeid järgides.

Tiheasustatud aladel elukeskkonna parandamiseks suurendada rõhku heakorrale. Suurendada hooldatudhalajasalade pinda ja arvu. Selles valdkonnas on võimalik ära kasutada ka töötuid. Vajalik onpuhkemajandusliku iseloomuga infrastruktuur valla inimtegevusest vähe mõjutatud alade eksponeerimiseksning samal ajal neile inimese kahjuliku mõju vähendamiseks. Märgistada ja heakorrastada valla territooriumil


olevad looduskaitseobjektid ja muinsuskaitseobjektid (kivikalmed, mälestuskivid, rändrahnud jne).Põllumajandustootjatega koostöös leida lahendused tootmisobjektide ümbruse heakorrastamiseks.

Jäätmemajandus

Sorteerimata jäätmete kogumine toimib suhteliselt hästi korteriühistutel. Vähemal määral on kaetudjäätmeveolepingutega tiheasustatud alade individuaalelamud. Suuremad probleemid prügi äraveoga onhajaasustatud elamutega, millest erilist muret valmistavad suvilate omanikud. Liiklusvoogude kasvamisel valdaläbivatel suurtel liiklusmagistraalidel ja Virtsu praamisadamas suureneb ka sealt loodusesse sattuva prügi hulk.

Jäätmekavaga on kavas lahendada enamiku valla territooriumil tekkiva prügi kokkukogumise süsteem. Ettetuleb näha prügi tekitajate mõjutamise süsteem, et prügi ei rändaks metsa alla, vaid kogumislepingute aluselprügimäele.

Jäätmekavaga määratakse taaskasutatavate jäätmete kogumise kohad ja kord. Selleks peab vald muretsemaspetsiaalkonteinerid ja sõlmima lepingud utiliseerijatega. Vajalik on rajada biojäätmete ja puhastite mudakomposteerimise koht. Ohtlike jäätmete jaoks on Lihula puhastusseadme juures spetsiaalne kogumispunkt, millekulusid aidatakse Lihula Vallavalitsusel katta. Valla territooriumile ei ole kavatsust rajada oma ohtlike jäätmetekogumise punkti, kuna see ei ole majanduslikult otstarbekas. Koostöös teiste omavalitsustega tuleb vajaduselkorraldada ohtlike jäätmete kogumise ringe. Vanaraua kogumiseks on vajalik luua üks ladustuskoht, kust siismetallivarumisega tegelev firma selle ära viib.

Vallal on vaja välja selgitada konkursi korras valla territooriumil prügivedu teostav firma. Kuna kava järgisuletakse maakonna ainus prügila Pullapääl 2007. aastaks ja uue prügila asukoht ei ole teada, siis arvestatavaksalternatiiviks Hanila vallale muutub Pärnu maakonda Paikusele rajatav uus prügila.

Keskkonnaalase töö tõhustamiseks teha koostööd ümberkaudsete omavalitsustega lõppeesmärgigakeskkonnaspetsialisti töölevõtmiseks.

Kodanikukaitse

Tuletõrje

2002. aastast asub Kõmsil kutselise tuletõrje Lihula komando abikomando. Seoses selle abikomandomoodustamisega ei tegutse enam vabatahtlik Virtsu komando. Vallas tegutseb vabatahtlik Hanila tuletõrje selts.Seltsi hallata on Vatla vabatahtlik komando ja reservis seisev Kõmsi tuletõrjeauto.

Seoses valla suure ja hõredalt asustatud territooriumiga ei ole otstarbekohane vähendada enam vallas asuvatekomandode arvu. Praeguse seisuga peaks abi jõudma väljakutse saamisest tulekahju kohale valla igasse punkti20 minutiga. Kuna Kõmsil asub kutseline komando, siis ei ole enam päevakorras hüdrauliliste lõikeriistade jasuitsusukeldumise varustuse muretsemine Hanila tuletõrjeseltsile. Vajalik on täiendada tavavarustust. Samutitegelda komandoliikmete täiendusõppega.

Vabatahtliku Hanila tuletõrjeseltsi finantseerimist tuleb jätkata pikemas perspektiivis. Võimalusel taotledafondidest raha tuletõrjevarustusele.

Korrakaitse

Hanila valda teenindab oma konstaabel, kes paikneb Lihula konstaablipunktis. Regulaarselt toimub konstaablivastuvõtt vallavalitsuse ruumes.

Suuremaid korrarikkumisi toimub valla territooriumil väga harva. Enamik kuritöid on varavastased –salajased vargused, millest enamik on sissemurdmised suvilatesse ja kauplustesse. Pidevalt suurenevad kaliikluskorralduse probleemid, kuna liiklejate hulk valda läbivatel magistraalidel kasvab.

Korrakaitse efektiivsemaks muutmiseks tuleb veelgi enam suurendada koostööd politseiga. Et kodanikukaitsetsisulisemaks muuta, siis tuleb korrakaitsesse kaasata ka Kaitseliit. Kaitseliidu liikmete ja teiste vallaelanikehulgast tuleb leida abipolitseinikke. Alalise politseikonstaabli ja abipolitseinike olemasolul saab parema ülevaatevallas toimuvast ja seal liikuvatest kahtlastest võõrastest. Politsei, vallavalitsuse ja huvigruppide koostöös tuleborganiseerida kõigepealt tihedamalt asustatud piirkondades naabrivalve, mida võimalusel laiendada ka vallaäärealadele. Naabrivalve organiseerimise käigus teha selgitustööd ja nõustamist vallaelanike hulgas enesekaitseja varavalve küsimustes, informeerida elanikkonda isikutest ja asjaoludest, mis võivad kaasa aidata kuritegudeavastamisele. Arvamuse kujundamine politseist kui seaduskuulekate inimeste kaitsjast, nõustajast ja abistajast.

Vajalik on koostöö kriminaalhooldusametnike ja noorsoopolitseiga arvelolevate isikute nõustamisel jakontrollimisel.

Politsei, vallavalitsuse ja haridusasutuste koostöös tuleb välja selgitada laste riskigrupid ning nende liikmed.Narkootiliste ainete levimisega üha kaugemale, ka ääremaadele, on oluline narkovastane selgitustöö. Pidev peabolema politseipropaganda lasteasutustes, õigus- ja liikluskasvatus.


Korrakaitsealane töö peab olema pidev. Iseregulatsioon hakkab mingil määral toimuma alles siis, kui onsaavutatud elamisväärne elatustase ja enam-vähem stabiilne majandus.

Kommunaalmajandus

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Hanila valla üldplaneeringus on piiritletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad. Vastavaltseadusele tellitakse vallale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, mis peab valmima ja volikogupoolt vastu võetama hiljemalt 2004. aasta teises kvartalis. Praegu on valmimas 17 Lääne, Rapla ja Pärnumaakonna omavalitsuse koostöös ja Keskkonnaministeeriumi kureerimisel nende omavalitsuste vee- jakanalisatsioonisüsteemide ning puhastite rekonstrueerimise projekt. Hinnanguliselt on Hanila valla rahalinesuurusjärk koos käibemaksuga selles projektis 32 miljonit, millest vald peab rahastama umbes 2,7 miljonit.Projekti rahastamisel ISPA-st on realiseerumise orienteeruv aeg 2005–2007. aasta.

Vee- ja kanalisatsioonimajanduse efektiivsemaks muutmiseks anda kõik Virtsu, Vatla ja Kõmsi vee- jakanalisatsioonisüsteemid, puhastid ja ülepumplad, ühisveevärki veega varustavad puurkaevud üle ühelevee-ettevõttele. ISPA projekti raames nähakse ette taolise ettevõtte moodustamine kõigi taotluses osalevateomavalitsuste peale.

Kui individuaalelamu omanik suhtleb vee-ettevõttega otse, siis korterelamute osas peaks see toimuma ühistu võikorteriomanike ühisuse kaudu. Enamikel valla korterelamutel on moodustatud ühistud. Suuremad probleemid onainult Vatlas, kus neid ei ole. Siin on vajalik leida neis korterelamutes elanikke, kes oleks nõus moodustatavaidühistuid või ühisusi juhtima. Vallavalitsus aitaks ühistu dokumentatsiooni ettevalmistamisel. Ühistute olemasoluon ülitähtis juba elamu maa vormistamisel, kuid kui moodustatakse ISPA projekti raames eespool mainitud suurvee-ettevõte, siis juba eluliselt vajalik.

Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine

2004. aastal on kavas lõpetada käimasolev Virtsu uue puhasti rajamise ja olemasolevate vee- jakanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekt. Projekti alustati 2002. aastal ja maksumus on kolme aastapeale kokku 8,1 miljonit.

Sademevee (pinnasevee) ärajuhtimine pumbasüsteemiga on kavas rajada rekonstrueeritava Virtsu alevikuTallinna maantee sadamapoolsesse otsa. Ülejäänud valla territooriumil on perspektiivis juhtida sademe- japinnasevesi ära nii tihe- kui ka hajaasustatud aladel kraavitusega. Sõltuvalt maa-ala omandikuuluvusest jaärajuhtimissüsteemi tähtsusest toimub süsteemide rajamine ja hooldamine kas riigi, valla või/ja eraomanikerahadega. Võimalusel tuleb moodustada hajaasustatud aladel fondidest raha taotlemiseks veeühistuid lisaksühele olemasolevale.

Küttesüsteemid

Valla hoonetest neljal on kergel kütteõlil töötavad katlad, ühel kivisöel. Ülejäänud valla asutustes ja hooneteson ahiküte. Viimased on ka väiksemad asutused, mille üleviimine keskküttele arengukavas kajastatudajavahemikus ei ole kavas. Nii kergel kütteõlil kui ka kivisöel töötavaid katlaid ei ole majanduslikult otstarbekasüle viia alternatiivsetele või kohalikele kütustele nende küttesüsteemide ehituse ja tööjõu kalliduse tõttu.See kehtib juhul, kui nende kütuseliikide hind ei kasva rohkem kui kaks korda, vastasel korral võivad kõrgeautomatiseerituse aste, vähene tööjõukulu ja kasutamise mugavus kaotada oma eelise.

Erasektoris kasvab üha puidu kasutamine kütteks. Individuaalelamutes on seda kogu aeg valdavalt kasutatud.Korterelamutes hakkas puidukütte osakaal kasvama pärast keskkütteettevõtete lagunemist. Kohati kasutatakseveel ka kütteks elektrit ja kivisütt. Erasektor, kus tööjõu maksumus reeglina küttehinnas ei kajastu, ei olekerge kütteõli oma kõrge hinna tõttu praktiliselt enam kasutusel. Küttepuidust kasutatakse individuaalsektorisvaldavalt halupuid. Halupuude tootmine on küllaltki töömahukas, mis annab paljudele tööd. Kellel on omaeramets, teeb küttepuitu sealt.

Küttepuidu kasutamine alandab valla territooriumil keskkonnareostust. Ajutiseks probleemiks on kortermajadeküttesüsteemide isetegevuslik ümberehitamine, mis tingib suurema töökoormuse ehituse ja tuletõrje järelevalvevaldkonnas.

Elektrivarustus ja tänavavalgustus

Läänemaa elektri jaotusvõrku haldab AS Fortum. AS Fortum on pärast Läänemaa elektri jaotusvõrgu erastamistinvesteerinud märgatavalt Hanila valla territooriumil asuvasse jaotusvõrku. Uuendatud on palju alajaamu,rajatud on uusi. Osa jaotusliinidest on viidud paljasjuhtmetelt üle kaablitele. Kogu tehtud rekonstrueerimistöö onvähendanud halbadest ilmastikuoludest tingitud elektrikatkestusi.


Hanila vallale kuuluvates hoonetes on tehtud jooksvat elektrisüsteemide remonti. Osaliselt on neis rajatud täiestiuusi elektrisüsteemi osi. Siiski peab nentima, et kuna rahalisi vahendeid pole olnud piisavalt, siis enamikes vallahoonetes tuleb teha kas osaline või täielik elektrisüsteemide uuendamine. Neis hoonetes või hoonete osades,milles on kavas kapitaalremont, on vajalik elektritööd teha muude töödega kompleksselt. Vaja on kõiki vallahoonete elektrisüsteeme kontrollida.

Elektritöödest eraldi valdkond on haridusasutuste ja muude valla allasutuste valgustus. Haridusasutustes tulebleida lisavahendeid fondidest, viimaks õpperuumide valgustus vastavusse normidega.

Tänavavalgustuses on rekonstrueeritud suur osa Virtsu keskasula piirkonnast, samuti Vatla asula. Kõige suuremtöö seisab ees siis, kui Virtsu–Tallinna maantee rekonstrueerimisel tõstetakse tänavavalgustus teise kohta.Selle käigus tuleb vallal välja vahetada kõik selle lõigu valgustid, kuna need on suures osas amortiseerunud.Rekonstrueerimist vajab ka Kõmsi korterelamute piirkonna tänavavalgustus. Ülejäänud rekonstrueerimataja lähiajal rekonstrueerimisele mitte minevatel tänavavalgustuslõikudel toimub valgustite väljavahetaminevastavalt vajadusele. Kõikide väljavahetatavate vanade tänavavalgustite asemele pannakse energiasäästlikumad,mis teenivad end tasa kokkuhoitud elektrienergiaga vähemalt viie aastaga.

Kultuur

Tänapäevane massikultuuri aktiivne pealetung ja kättesaadavus on muutnud kultuuritarbijad mugavamaks,see pärsib loovust ning soovi ise osaleda kultuuriprotsessis. Vaatamata kommertslikkuse kasvule ja kaasaegseinfoühiskonna tarbijalikkusele võib täheldada tendentsi, et samal ajal, kui linnades suureneb professionaalsekultuuri osatähtsus, suureneb maal kultuuri kui sotsiaalse aspekti osatähtsus.

Vallal on kaks rahvamaja, kolm raamatukogu ja muuseum. Valla territooriumil tegutseb ka mitu eraalgatuslikkukultuuriühingut. Eraalgatuslikke mittetulundusühinguid võiks kultuuri valdkonnas vallas rohkemgi olla.Nad saaksid koopereeruda valla allasutustega nii ruumide kasutamisel kui ka ürituste korraldamisel. Senisedkogemused on positiivsed ja seda suunda toetavad. Seetõttu tuleks siduda valla kultuuriasutuste tegevus senisestenam valla haridusasutuste omaga.

Kultuuriasutused tegutsevad iseseisvalt oma alaeelarve piires.

Ühistegevus

Ühistegevus on väga oluline osa külaelust. Kui inimesi on vähe ja nende sotsiaalse suhtlemise võimalusedpiiratud, annavad seltsid ja ühingud hea võimaluse leida teistsuguseid suhtluskanaleid, kui vaid tööseltskonnad.Väiksem roll on seltsidel ja ühingutel majandustegevuse edendamisel, sest enamik Eesti inimesi eelistab omamajandustegevust ikka omaette ajada ja rahaasjad ajavad inimesi kergesti tülli, eriti kui majanduse üldolukordpole just õitsev.

Praktiliselt kõigi mittetulundusühingute roll on pakkuda tegevust ja hoolitseda külaelu kestvuse ning siinsekultuuri säilimise ja edasiarenemise eest. Tekkida võivad üldisemat laadi piirkondlikud (näiteks konkreetsetküla) haaravad mittetulundusühingud. Omaette niši leiavad ka spetsiifilisemad mittetulundusühingud nagukäsitööle, üldesteetilisele, kultuurilisele ja isiksus arengule täiskasvanute ning laste seas või ajaloopärandihoidmisele ja propageerimisele spetsialiseerunud rühmitused.

Seltsides on tegevad peamiselt naised. Kõigi MTÜ-de oluline tegevusvaldkond on oma liikmetele täiendusõppepakkumine ja Eestist ning maailmast seltsiteabe (ka muu teabe) vahendamine. Seltsid on edukalt ellu viinudprojekte, millele on erinevatest fondidest toetust saadud.

Konkurents erinevate seltside vahel on väike, sest igaüks tegutseb siiski oma väljakujunenud tegevusvaldkonnasja need ei kattu, pigem on naabrid. Tihedam koostöö tuleb alati kasuks, võimaldab ressursse kokku hoida.Seltside praegune suurim käsilolev ülesanne on uute finantseerijate leidmine nii Eestist kui ka väljastpoolt.Tagada pidev vallapoolne toetus vallaelanike omaalgatuslikele kultuuri-, hariduse ja spordialasteleettevõtmistele ning organisatsioonidele.

Kvalitatiivselt uue taseme leidmine kultuuritöö korraldamiseks (pereklubi, kultuuriaktiiv, seltside, volikogukomisjonide kaudu). Aidata kaasa külaliikumise arengule, külavanemate valimisele.

Näha valla eelarves ette vahendid kultuuri-, spordi- ning vaba aja sisustamise alase omaalgatuse ning vastavatekohalike ühiskondlike organisatsioonide tegevuse toetamiseks.

Eeltoodud vahendid oleksid tarvilikud:– taotletavate projektitoetuste omaosaluste katteks;– iga-aastasteks tegevustoetusteks;– koolituste korraldamise toetuseks.

Ka tulu mitte taotlev töö on töö, mille tegemise eest peavad tegijad saama tasu. Avaliku-, era- ja kolmandasektori töökoormuse optimaalse jaotuse saavutamine vallas. Võimalusel anda kolmandale sektorile ülevalla poolt teostatavaid ülesandeid koos finantseerimisega. Koostada infolehti vallas toimuva ühistegevusevalgustamiseks.


Rahvamajad

Rahvamajadel on juhatajad, kes korraldavad rahvamaja tööd ja juhendavad ringijuhte. Samuti toimub enamusavalikke üritusi rahvamajade kureerimisel. Virtsus tegutsevaid ringe kureerib Kõmsi rahvamaja juhataja.Rahvamajade juures võiks tegutseda rohkem ringe, kuid puudus on nii ringijuhtidest kui ka huvilistest.Rohkem rahalisi vahendeid nõudvad ringid taotlevad lisavahendeid erinevatest kultuurivaldkonna fondidest.Tõukefondide avanedes 2004. aastal muutub rahvamajade koostöö mittetulundusühingutega rahaliste vahenditetaotlemisel eriti aktuaalseks. Mittetulundusühingutele on omaosaluse määrad madalamal kui omavalitsusel,samas puuduvad sageli neil vahendid omaosaluse katmiseks. Rahalisi vahendeid tuleb taotleda rahvamajadelnii tegevustoetuseks kui inventari soetamiseks. Rahvamajade varustatus inventariga on tagasihoidlik, kunapole piisanud rahalisi vahendeid. Rahvamajad peab lisaks otsese kultuuri- ja noorsootöö vahenditele püüdmavarustada ka konverentside ja koosolekute pidamise vahenditega.

Rahvamajad peavad koostöös teiste valla kultuuri- ja haridusasutustega jätkama ülevallalisi traditsioonilisiüritusi ja võimaluse korral neid juurde looma.

Vatla rahvamaja vajab kiiremas korras uut katust. 2003. aastal alustati projekteerimistööde ettevalmistamisega.Peale uue katuse saamist on vajalik ka kogu hoone kapitaalremont. Kõmsi rahvamajal on vaja osaliseltelektrisüsteeme uuendada.

Ürituste paremaks korraldamiseks on vaja volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni initsiatiivil koostöösvallavalitsuse, hariduse- ja kultuuriasutuste ning mittetulundusühingutega kutsuda koostööle võimalikultpalju valla territooriumil puhkavaid haridus- ja kultuuriinimesi. Samuti jätkata ja süvendada koostööd üritusterahaliseks toetamiseks vallaga seotud ettevõtjatega lisaks vallas asuvatele ettevõtetele.

Mitmed valla üritused toimuvad vabas õhus. Valla rahvamajade kasutavad nende korraldamiseks Virtsu parki,Ridase jaanituleplatsi ja Vatla rahvamaja siseõue.

Virtsu tuleb rajada uus vabaõhulava. Park koos vabaõhulavaga moodustaks pargimüüriga piiratud alasvõimaluse rohkem vabaõhuüritusi korraldada.

Ridase jaanituleplatsi korrastamine, tantsuplatsi suurendamine ja uue esinejate lava-varjualuse tegemine onvajalik 2004. aastal. Ridasel toimuvad traditsioonilised suveüritused on väga populaarsed ja vajavad kompleksilaiendamist ja uuendamist.

Virtsu, Ridase ja Vatla vabaõhuürituste kohtadel käivad inimesed sageli ka oma üritusi ja koosviibimisi pidamas.Lisaks neile kasutatakse veel analoogilisel eesmärgil Vatla linnamäge ja Salevere salumäge.

Raamatukogud

2003. aastal muretseti valla raamatukogudele uued arvutid, millega juhatajate kasutuses olevad arvutid jäidavalikuks kasutuseks. Korralikumate arvutitega tekib raamatukogudel eeldus muutuda õppe-, teadmiste- jainfokeskusteks interneti kasutamise võimalusega. Sellega seoses on vaja raamatukogutöötajatele pidevattäienduskoolitust, et nad saaksid olla peale raamatulaenutuse ka võimelised nõustama oma kliente info- jaandmetöötlusel.

Raamatukogude nüüdisajastamisel kantakse kogu kartoteek, klientuur ja laenutused arvutisse ning töö käibselle alusel. Selleks on vaja lisaks töökohaarvutile muretseda ka vastav tarkvara. Vajalikud on lisavahendidraamatufondi suurendamiseks, kuna senistest valla ja riigi eraldistest ei piisa.

Muuseum

A. Tampärgi nimelise valla muuseumi ülesanne on koostöös teiste valla territooriumil asuvate muuseumide jakollektsionääridega koguda ning säilitada järeltulevatele põlvedele kultuuriväärtusega asju: vanavara, fotosid,pärimusi jm; vahendada neid üldsusele hariduslikel, meelelahutuslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Muuseumil ontäita oluline osa oma valla tunde ning maine kujundamisel.

Jätkata ja edendada koostööd üldsuse, Hanila Muuseumi Seltsi, valla haridus- ja kultuuriasutustega muuseumitegevuse arendamiseks. Koostöö Hanila muuseumi, Vatla mõisa ja Virtsu kooli folkloorirühmaga Kullerkupudning muuseumi oma folkloorirühma tegevus looksid nii Vatla mõisas kui ka muuseumis vastava õhustiku, mismuudaks valla atraktiivsemaks kodu- ja välismaistele turistidele. Muuseumi turismipotentsiaali rakendamiseksvajab muuseum alustuseks intensiivset reklaamikampaaniat.

Leida võimalusi museaalide säilimistingimuste parandamiseks, ka põllutööriistade ning põllumajandustehnikakogumiseks ja säilitamiseks. Muuseumi ülesanne oleks ka valla uuema ajaloo fikseerimine ja tutvustamine.Jätkata muuseumi trükiste koostamist ja väljaandmist.


On vaja lõpule viia muuseumi kivihoone remont, vahetada välja aknad, kohandada üks ruumidest (end. sahverkoos keldriga) isolaatoriks. Vajalik on lisaks museaalide eksponeerimisruumidele ka hoidla olemasolu. Hoidlakssaab kohandada kooli puuhoone esimese korruse. Seda puuhoonet saaks lisaks muuseumi hoidlale kasutadakülarahva ja seltside kooskäimise ning muusemi- ja kirikuürituste korraldamise kohana.

Muuseumikogude pidev suurenemine tingib ruumikitsikuse. Olemasolevad ruumid ei võimalda eksponeeridasuuremõõtmelist põllumajandustehnikat, mille jaoks oleks otstarbekas rajada eraldi paviljon.

Leida võimalusi muuseumi lähiümbruse kõrg- ja madalhaljastuse ning maastikuobjektide kujundamiseks, shdendropargi rajamiseks.

Majandus ja ettevõtlus

Hanila vald on geograafilises ja majanduslikus mõttes ääremaa. Probleemiks on vähene majandustegevus,madalad palgad, infrastruktuuri vananemine ja ebasobivus praegustesse majandustingimustesse, tööjõulisteinimeste väljaränne. Probleeme võimendavad maaelanike suhteline eakus ning konservatiivne ja umbuskliksuhtumine uuendustesse. Laenude raskesti kättesaadavus ja kvaliteetse tööjõu vähesus tekitavad ettevõtluselesuuri probleeme. Kohapeal pole eriti vaba kapitali investeeringuteks. Esinevad tüüpilised ääremaa probleemid:turustamisraskused, keskuste kaugus, puudulik infrastruktuur ja side. Inimestel puuduvad oskused ja julgusettevõtte rajamiseks.

Hanila valla töötajate arvu poolest suuremad ettevõtted tegelevad metallitöötlemise, maavara kaevandamise jatranspordiga. Viimase valdkonna muudab suuremaks sadama ja praamiliikluse olemasolu Virtsus. Kümme aastattagasi oli vallas valitsevateks majandusharudeks põllumajandussaaduste tootmine ja kalatöötlemine.

Pärast kolhooside likvideerimist tekkinud põllumajanduslikest ühistutest või äriühingutest ei ole säilinudühtegi. Samuti on kardinaalselt vähenenud mõne lehma pidajate arv, kuna piima töötlejad ei varu enam piimaväiketootjatelt. Põllumajandussaaduste tootmine müügiks toimub ainult vähestes taludes ja ülejäänud toodavadpõhiliselt oma tarbeks. Kalatöötlemine on madalseisus. Enamik väiksemaid kalatöötlejaid on oma tegevuselõpetanud. Varasemate aegade kõige suurem tootmisbaas Virtsus on vahetanud omanikke ning on konserveeritudolekus. Mida pikemalt selline olukord kestab, seda väiksemaks muutub tõenäosus tootmise taasalustamiseks.

Arenenud on metallitöötlemine. Traaditooteid valmistanud kooperatiivsest ettevõttest välja kasvanud AS K.MET on kasvanud üheks suuremaks Läänemaa ettevõtteks.

AS-i K. MET enamik toodangust turustatakse Eestist väljapoole. Tööliste arv ettevõttes läheneb sajale.

Valla suuruselt teine tootmisharu on dolomiidi kaevandamine Kurevere karjääris. 1995. aastal kaevandamistalustanud AS Nordkalk soovib lähiaastatel saavutada mahuks 500 000 tonni aastas, mis tingibkaevanduspiirkonna laienemise. Peaaegu kogu dolomiiditoodang läbib Virtsu praamisadama, mida onsellepärast ja reisijate arvu kasvu tõttu rekonstrueeritud. Kõige mahukam ja kallim rekonstrueeriminetoimus 2003. aastal. Kui valmib Saaremaa püsiühendus, siis jääb sadam peamiselt kauba- ja jahisadamaks.Kaubasadamana on võimalus käidelda peale dolomiidi ka teisi kohalikke loodusressursse – puitu ja turvast.Keskkonnasäästlikum ja kohalikele elanikele tööd andev oleks väljaveetavad loodusressursid vähemalt osaliseltkohapeal töödelda ja pakendada. Turba väljaveol oleks pakendamine tulevikus tõenäoliselt ainuke keskkondamittesaastav väljaveovõimalus. Praegusel hetkel Hanila valla Kõverdama rabast toodetud turvas eksporditakselahtiselt.

Uue ettevõtluse liigina paigaldatakse valda tuulegeneraatoreid. Nimetatud valdkond ei too oluliselt juurdetöökohti, kuid loob vallale atraktiivse ja edumeelse maine. Sadama olemasolu ja maine on eelduseks uuteettevõtete valda toomisel.

Ettevõtluse kasvu vallas pärsib kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu puudus. Enamik valla ettevõtteid on oma töötajadsuures osas ise välja õpetanud. Kuigi vallas on ka kõrge töötus, ei ole enamikke töötuid võimalik kasutada ilmarehabiliteerimisprotsessita. Paljud perekonnad on tööotsinguil vallast lahkunud mujale.

Olemasolevate haridus- ja kultuuriasutuste säilitamine. Kogu infrastruktuuri on vaja, et pidurdada tööjõuäravoolu vallast. Ilma töötute rehabiliteerimiseta on võimalik valda luua paar väikest ettevõtet, kui nadkasutaksid peamiselt naistöötajaid.

Vallavalitsusel tuleb koos riiklike struktuuridega soodustada inimeste ümberõpet. Inimesi, kes soovivad alustadaväikeettevõtlusega, aitab vallavalitsus dokumentide vormistamisel ja toetab ettevõtlustoetuste taotlemisel. Valdsoodustab uute investeeringute valda tulekut, uute töökohtade loomist, ümberõpet.

Elanike omaalgatusvõime suurendamine on peamise tähtsusega vallas väikeettevõtluse arendamisel. Kunasuurte ettevõtete, nagu AS K. MET, juurdeteke valda on vähetõenäoline, siis saab stabiilse majanduse aluseksolla arvukas väikeettevõtlus.

Vaja oleks, et ettevõtlus oleks ka mitmekesine. Endise monofunktsionaalse Virtsu aleviku majandusekokkukukkumine pärast kalatööstuse seismajäämist on hoiatavaks näiteks.


Valminud valla üldplaneeringus on ette nähtud asukohad ja tingimused majandusettevõtete rajamiseks. Euroopatugifondide avanedes tuleb toetada olemasoleva valla ettevõtluse ja uute rajatavate ettevõtete taotlusi sealtrahaliste vahendite hankimisel.

Volikogu majanduskomisjonil koostöös vallavalitsusega luua vallas tegutsevate ja puhkavate ettevõtjate baasilinitsiatiivgrupp valda uue ettevõtluse meelitamiseks.

Vallavalitsusel koostada tühjade tootmishoonete register ja kindlaks teha nende kasutuselevõtu tingimused.

Soosida hoonete renditul, maade munitsipaliseerimise lõpetamisest ja hoonete omandisuhete korrastamisesttulenevaid erinevaid ettevõtlusvõimalusi.

Selgitada välja ettevõtlus- ja teabepäevade vajadus. Leida ümberõppe võimalusi töötutele koostööstööhõivebürooga.

Toetada vallaelanike omaalgatuslikke ettevõtmisi soodustustega valla omandis olevate ühiskondlike hoonetekasutamisel. Luua ja säilitada stabiilne valla mittetulundusühingute tegevus- ja projektitoetuste süsteem.

Turism

Turism on Hanila valla perspektiivne majandusharu. Valda läbivad suured automagistraalid ja rahvusvahelisedjalgrattateed. Virtsu sadamas peatub üha rohkem jahte. Korraliku jahisadama valmimise järel saab sealpeatuvatele purjetajatele pakkuda rohkem teenuseid. Et pakkuda turistidele rohkem vaatamisväärset, peabvallavalitsus koostöös mittetulundusühingute ja eraettevõtetega parandama info levikut. Luua koostöösmaaomanike, kohalike ettevõtete ja talunikega valla vaatamisväärsuste ja üldkasutatavate turismiobjektidening nende ümbruse ja juurdepääsude hooldamise süsteem. Sõlmida lepingud eraisikute ja ettevõtetegaturismiobjektide korrastustööde ja püsihoolduskulude katmiseks; matkaradade, jalgrattateede rajamiseks;viitade, teabetahvlite paigaldamiseks ja hoolduseks. Koostöös teiste omavalitsustega taotleda fondidest rahalisivahendeid viitade, teabetahvlite ja välikaartide muretsemiseks. Turismiinfo jagamiseks luua vastav kaardiserveriteenus maakonnas.

Tuua esile ja muuta kättesaadavaks üks valla olulisimaid eeliseid – inimtegevusest vähemõjutatud loodus,eesmärgiga:– suurendada turistide arvu;– soodustada majanduse mitmekesistumist maal ning luua võimalused kohalikele taludele lisasissetulekuteks;– suurendada valla tuntust.

Teha kindlaks turismi võimalused (jalgrattarajad, matkarajad rabasse, talu- ja ökoturism jms) ning leidakoostöövormid maakondlikul tasandil ja naaberomavalitsustega.

Investeerida jätkuvalt turismialasesse infrastruktuuri.

Reklaamida valla uut vaatamisväärsust tuulegeneraatorite näol. Kui realiseerub Saaremaa püsiühendus sillana,siis see loob uued võimalused turismi arendamiseks vallas.

Vallavalitsus peab koostöös turismiettevõtetega püüdma pidurdada turistide arvu kasvuga suurenevat negatiivsetmõju loodusobjektidele, keskkonnale ja valla kogukonnale.

Noorsootöö

2003. aasta seisuga on Hanila vallas toimuv noorsootöö koordineerimata ning toimib enamasti allasutustes, naguVirtsu Põhikoolis toimuv muusikaalane huviharidus, kaasa arvatud folkloorirühm Kullerkupud. Koolide juurestegutsevad õpilasringid, mis teevad väljaspool kooli vähe ühisüritusi. Vähe on spordiringe, millest peamistenatuleb esile tuua jalgpallivõistkondi kõigi valla koolide juures.

Peamiselt on tähelepanu pööratud valla põhikoolides õppivatele lastele ja noortele ning tähelepanuta on jäänudpõhikooli lõpetanud noored. Selle üheks põhjuseks on initsiatiivgrupi puudumine. Tavapärased tegevusedkoolide ja rahvamajade juures ei ole põhikooli lõpetanute vanusegrupis populaarsed.

Tunnustada tuleb Virtsu Põhikooli tööd skautluse arendamisel. Kuna ülejäänud valla koolid on tunduvaltväiksemad ja eraldi skaudirühmi ei ole mõttekas neis luua, siis vaja oleks nende asjasthuvitatud õpilased haarataVirtsus asuva rühma juurde.

Tänaseni puuduvad kindlad kriteeriumid üksikprojektide vallapoolseks toetamiseks. Üleminekuühiskonnaolukorrale omane alkoholi jt psühhotroopsete ainete tarbimise kasv on loonud noortele võimalusi ja eeskujusidnende tarbimiseks. Lahendusena tuleb siin minna kindlasti maailma praktikas edukaks osutunud alternatiividepakkumise teed. Seni puudub vallas noortekeskus, mis pakuks lisavõimalusi tegelemiseks kaunite kunstidega,põhikoolibaasilisele huvitegevusele ning esmatähtsana alternatiivi tegevusetusele, kuritegelikule käitumisele ja


mõnuainete (peamiselt alkohol ja tubakas) tarbimisele. Eelkõige tuleb mõelda sellele, kuidas vald tagab endaleka tuleviku jaoks terve ja kindla sissetulekuga elanikkonna.

Põhieesmärk noorsootöö valdkonnas oleks leida asjasthuvitatud noorte grupp, kes sooviks organiseeruda.Koostöös volikogu komisjonide, vallaametnike ja lastevanemate ning noorte esindajatega on vaja luua noortevaba aja veetmiseks ja kuritegevuse ning mõnuainete tarbimise ennetamiseks noortele mõeldud vaba aja keskuskoos professionaalsete noorsootöötajatega. See eeldab täiendavaid rahalisi vahendeid, millest osa tuleb taotledariigilt ja fondidest. Et suur osa noorsootööst saab põhineda spordil, siis tuleb parandada koolivälise sportimisevõimalusi.

Koostöös raamatukogude ja koolidega avardada noorte võimalusi kasutada tasuta elektronposti ja internetti.Kuna raamatukogude lugejaarvutid on suuremas osas mõeldud põhikooli lõpetanute ja vanemate inimeste jaoks,siis tuleb koolidel luua võimalusi oma õpilastele arvutiklassi kasutamiseks väljaspool tunde.

Kasutada ära Hanila valla välissuhteid ja rahvusvahelisi noorsootöö võimalusi pakkuvaid asutusi (näiteksEuroopa Liidu noorsoo- ja haridusprogrammid) elavdamaks valla noorsootöö rahvusvahelist mõõdet.

Noorsootöö arendamisel oleks vaja kasutada ära kirikute poolt pakutavaid võimalusi. Kuna vallas asuvatekirikute kogudused on väiksed ja vanuselise koosseisu poolest eakad, siis tuleb koostööd teha praostkonnaga.

Kaasata noori inimesi heakorratöödele. Vaja oleks organiseerida suviseid töö- ja puhkelaagreid noortele. Heakoostöövõimalus on Pivarootsis paikneva Lastekaitse Liidu laagriga. Ettevõtete huvi korral organiseeridatöörühmi, kus noori kasutataks lihtsamatel töödel. Huvi puudumisel valla ettevõtete hulgas püüda leida kontakteja asjasthuvitatuid vallast väljaspool.

Ilma rahaliste lisavahenditeta ei ole võimalik likvideerida töötaja puudumist lastekaitse ja noorsootöö seadustetäitmiseks. Esialgu oleks lahendus töötaja palkamine mitme omavalitsuse peale.

Erinoorsootöö osas tuleb lähtuvalt üldistest tavadest välja töötada Hanila vallas rakendatavad vastu- japreventiivmeetmed, vältimaks narkomaania ja alkoholismi levikut.

Planeerimine ja ehitus

Planeerimine

Valla üldplaneering valmis 2003. aasta suvel. Pärast vastuvõtmist ja kehtima hakkamist on ta aluseksmajandustegevuse planeerimisele, detailplaneeringute koostamisele ja ehitustegevusele. Käesoleva arengukavaperioodil on ette näha vajadus vähemalt üks kord üldplaneeringu uuendamiseks. Vajadusel koostatakseteemaplaneeringuid või vallaosa planeeringuid.

Detailplaneeringuid koostatakse vastavalt vajadusele. Enamiku erainitsiatiivil algatatud detailplaneeringutekoostamise ja finantseerimise võib üle anda huvitatud poolele.

Osa detailplaneeringuid kuuluvad valla huvisfääri ja valmivad valla tellimusel ja finantseerimisel.

Hanila vallas on 2003. aasta lõpuga kehtivaid detailplaneeringuid üheksa:– Virtsu alevikus Tallinna mnt 6 (tankla) detailplaneering 2003.– Rõuste tuulepargi detailplaneering 2003.– Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 ja 35 kruntide vahelise ala (reoveepuhasti) detailplaneering 2002. a.– Virtsu alevikus katastriüksuse nr 19502:003:0123 (Virtsu tuulepark) detailplaneering 2002. a.– T-10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee Virtsu aleviku lõigu km 65.700–76.450 detailplaneering2002. a.– Virtsu alevikus Tallinna mnt 15a ja 15b detailplaneering 2001. a.– Virtsu sadama laienduse detailplaneering 2001. a.– Virtsu sadama detailplaneering 1999. a.– Virtsu aleviku Tööstus-ärikoht A71 tagastatava maa ümberplaneerimise detailplaneering 1999. a.

Valla huvides tehtavate detail- ja osaüldplaneeringute vajadus:– Virtsu aleviku osaüldplaneering, millega muuhulgas vajadusel täpsustatakse Saaremaa püsiühenduserajamisega alevikku läbiv teetrass, ehitusega seotud tootmisbaasi asukoht ja juurdeveoteed ning parkimise jateenindusega seotud täiendavad küsimused;– Ridase puhkeala;– Virtsu kergejõustiku- ja palliplats (väljaehitamisel jalgpalliväljakuks);– perspektiivne väikelennukite stardi/maandumisrada sh spordirada Karuse-Kalli teelõigule vahemikus Tuudi-Risti teega ristumisest kuni Nurmsi-Risti teega ristumiseni.

Muud üldplaneeringus välja toodud ja kavandatavad detailplaneeringud, nagu tuulepark Esivere (Rõuste) külas,Virtsu jahisadam, Mõniste jahisadam jm peavad toimuma kas eraomanike või riigiasutuste initsiatiivil. Vallaüldplaneeringus neid välja tuues näitas vald positiivset suhtumist nende realiseerimisse.


Konkreetne planeeringute koostamise järjestus sõltub siiski elulistest vajadustest ja investeerijate ning ehitadasoovijate olemasolust. Siin toodud järjestus on soovitusliku iseloomuga ja kajastab käesoleva hetke probleeme jalahendust vajavate küsimuste aktuaalsust.

Planeeringute avalikustamiseks luua vastav serveriteenus maakonnas koostöös teiste omavalitsuste jamaavalitsusega. Serveris kajastuks kogu informatsioon kehtivatest maakonnaplaneeringutest, omavalitsusteüldplaneeringutest ning detailplaneeringualadest. Kavandatavate planeeringute kohta esitatakse käsitletavatemaa-alade piirid.

Ehitus

Sotsiaal- ja tehiskeskkonna puhul on Hanila vallas paljuski tegemist n-ö kompleksprobleemiga – nõukogudeperioodil kiiresti kasvanud majandikeskused koos suures osas karpmajadest koosneva ilmetu ja monotoonseelamufondiga, tootmisobjektide ja sotsiaalse infrastruktuuri objektidega. See keskkond ei ole visuaalselt meeldivega sinna elama asumiseks piisavalt atraktiivne, kui hoonesse ei ole peale erastamist oluliselt investeeritud.

Suuremad maa-asulad on elukeskkonnaks enam kui pooltele elanikele kogu Eestis ja ka Hanila vallas. Nadon olulised kohalikud transpordi- ja teeninduskeskused; samuti paikneb seal valdav osa tootmiseks vajalikustinfrastruktuurist. Kuni 1980-ndate aastateni kasvas nende tähtsus Eesti asustuses kiiresti: sinna rajati enamikkollektiivmajandite tootmisobjektidest, teenindusasutustest ja elamutest, mille tagajärjel kasvas jõudsalt kanende rahvaarv (olles 1960-ndatest kuni 1980-ndate aastateni ühtlasi kõige kiirema rahvastiku kasvutempogaasulategrupp Eestis üldse). Seejuures kehtis piisavalt selge reegel: mida suurem (maa-)asula, seda kiiremrahvastikukasv, ja vastupidi.

Kuna põllumajanduspiirkondade arenguperspektiivid olid kuni 1980-ndate aastate lõpuni paremad kuiväikelinnade omad, v.a juhtudel, kui oli tegemist tugeva ettevõttega monofunktsionaalse asulaga, kujunes väljauus asustussüsteemi morfoloogia. Majandikeskuste kiire areng muutis maa-asustuse morfoloogiat ka linnalistestasulatest kaugemale jäävates piirkondades, avaldades lisaks väikekülade arengule pärssivat mõju ka senistelesuurematele, kuid konkreetses majandussüsteemis ilma oluliste majandusfunktsioonideta asulatele.

1990-ndad aastad on toonud seniste trendide kiire, täpselt vastupidise pöörde: mida suurem (maa-)asula,seda kiirem rahvastiku vähenemine. Võib eeldada, et suure tõenäosusega on paljud suurematest maa-asulatest oma rolli minetamas: võrreldes paljude väikelinnade ja väiksemate küladega on tehiskeskkondväheatraktiivne, elamufond sageli kulukas, töökohtadest suurem osa kadunud või kadumas, rahvaarv vähenemasja teenindussfäär kokku kuivamas. Tegemist on kahtlemata tõsise probleemiga: maapiirkondade keskuste võrk eivasta (sotsialistliku tootmissüsteemi produktina) enam tänapäeva vajadustele.

Valla kui terviku kõige olulisem arengut takistav tegur on väike rahvaarv. Üheks lahenduseks võib ollainimeste sisseränne, eelduseks või tagajärjeks on elamuehitus. Vallas on kolm paneelmajade kogumit: Virtsualevikus ning Kõmsi ja Vatla külades. Üksikud paneelmajad asuvad ka Massu ning Salevere külades. Majadeseisund ja elanikega asustatus on väga erinevad: on elanikke täis ja heas seisukorras maju, aga on ka täiestitühje ja lagunenud maju. Peaaegu kõik korterid on eraomandis. Korteriühistuid momendil ei ole Vatla külas.Uute elamute ehitamine ja kasutuskõlblike remontimine ning kasutamine sõltub elanikkonna elatustasemest,töökohtade olemasolust ja vastutustundest. Perspektiivis võib eeldada uute eluhoonete ehitamisel enamusesindividuaalmajade rajamist.

Vatla külas on vaja moodustada korteriühistuid või korteriomanike ühisusi, et koordineerida ja kergendadahoonete haldamist. Nende ülesanne on tagada hoonete korrashoid ja süsteemide ühtsus. Probleemiks onsee saanud just küttesüsteemide ja hoonete välisfassaadide osas. Kui loobuti tsentraalsest küttest, siis algasisetegevus. Ehitati ahjusid, paigaldati elektriradiaatoreid. Päästeteenistuse ja ehitusjärelevalve käigus tulebkontrollida kortermajade süsteemide ohutust ja teha vajadusel ettekirjutused puuduste likvideerimiseks.Elektri kalliduse juures loobutakse praeguseks rohkem elektriküttest, mis vähendab koormust majadeamortiseerunud elektrisisestustele. Tõsine probleem on korrushoonete välisfassaadide isetegevuslik muutmine.Osa korteriühistutest vahetab aknad ja teeb muud tööd majal tervikuna, kuid osa ei järgi mingit ühtsust.Ehitusjärelevalve käigus tuleb nendele korteriühistutele ja korteriomanikele teha ettekirjutused puudustelikvideerimiseks.

Individuaalelamute ja muude hoonete osas on vajalik kõigi nende inventariseerimine ja ehitusregistrissekandmine. Elamud, mille ajakohaseks ja kasutamiskõlblikuks muutmine on seotud liigsete kulutustega,lammutatakse. Saavutada tuleb kasutult seisvate ja lagunevate ning maastiku üldilmet risustavate hoonerühmadelikvideerimine.

Taluelamute renoveerimine või uute ehitamine toimub omanike vajadustele ja võimalustele vastavalt.

Säilitada ja süvendada kohalikul traditsioonil tuginevat ehitustegevust.

Tagada valla küladele Lääne-Eesti küla traditsiooniline ilme selle paremal kujul. Soodustada kohalikeehitusmaterjalide kasutamist ehituses.


Vallale mittevajalike hoonete erastamine.

Kogu ehitustegevus vallas peab toimuma seaduslikult, st ehitus- ja kasutuslubade alusel. Ehituslubeväljastatakse valla üldplaneeringus selleks otstarbeks reserveeritud maa-aladele. Üksikuteleindividuaalelamutele väljastatakse ehituslube ka väljaspool planeeringuala asuvatesse sobivatesse kohtadesse.

Side ja infotehnoloogia

Hanila vallas on telefoniside Virtsu osas digitaliseeritud, ülejäänu on endiselt analoogside. Telefoniabonementjaamadest kaugemad piirkonnad on varustatud traadita telefonidega (fiksmobiil). Vajalik onsaavutada olukord, kus kogu valla territoorium on kaetud digitaaltelefonisidega.

Mobiilsidega on vald kaetud erinevate operaatorite poolt. Seoses sellega on klientidel võimalik valida. Sidekvaliteedi on operaatorfirma kohustatud tagama.

Nõudlust rahuldav ja kvaliteetselt toimiv sidevõrk loob vajalikud tingimused investeeringute juurdevooluksja majanduse kiireks kasvuks. Informatsiooniline vabadus tingib selle, et ei pea kusagile kaugele info järelesõitma, vaid saab oma küsimustele vastused kohapeal hankida. Hea sidevõrk tagab ka korrektse hädaabi japäästefunktsioonide täitmise, mis suurendab hõredalt asustatud piirkondades inimeste turvatunnet. Kaasaegsetetegevusvaldkondade viimine maale ja tasuvate IT töökohtade rajamine äärealadel soosib asustuse säilimistja kasvu. Sellepärast tuleb vallal teha koostööd sideteenuste pakkujatega, et kvaliteetne ja kõikehõlmavteenustevõrk kataks kogu valla territooriumi.

2003. aasta lõpu seisuga on interneti püsiühenduse (ADSL) võimalus Virtsu, Kõmsi ja Karuseabonementjaamade piirkondade elanikele. Fiksmobiilide kasutajad ja teiste abonementjaamade piirkondadekliendid saavad interneti ühenduseks kasutada ainult sissehelistamisteenust. Vajalik on tagada internetipüsiühenduse teenuse kättesaadavus kõigile soovijaile.

Traadita interneti (WiFi) kasutamise võimalus on Virtsu sadama piirkonnas.

Vallavalitsuses ja allasutustes tuleb tagada korraliku telefoniühenduse ja interneti püsiühenduse olemasolu.2003. aasta lõpuks on interneti püsiühendusega kaetud kõik valla üldhariduskoolid, raamatukogud ningmuuseum. Kõigis raamatukogudes on võimalik kasutada avalikku internetiühendusega arvutit ja ID-kaardilugejat. Virtsu Lasteaed kasutab internetiühenduse sissehelistamisteenust. Eesmärgiks tuleb seada internetipüsiühenduse sisseseadmine ka Virtsu Lasteaiale ning valla rahvamajadele.

Hanila vallal on oma kodulehekülg: www.hanila.ee

Kogu valda käsitlev ja kõigi allasutuste tegevust puudutav ning avalikustamisele kuuluv teave on kättesaadavinterneti vahendusel.

Mõnel allasutusel on olemas oma kodulehekülg. Neil allasutustel, kellel pole oma väljundit internetis, luuaomad koduleheküljed või paigutada avalikustamisele kuuluv info valla koduleheküljele. Tähtsam informatsioonpeab olema kajastatud nii allasutuse koduleheküljel kui ka omama viidet valla omal. Tagada üritusi ja laiemathuvi pakkuva info kajastamine maakonna internetiportaalis. Juurutada paberivaba asjaajamist kõigis vallaallasutustes. Selleks algusjärgus võimaldada lihtsamate avalduste vormistamist elektroonilisel teel.

Vähendamaks aega, mis kulub vallaelanikel asjaajamisele ning neile vajaliku teabe leidmiseks ning tagamaksjuurdepääsu teabele kogu valla territooriumil, tuleb käigus hoida raamatukogude avalikud internetiühendusegaarvutid. Vallavalitsusel tagada valla raamatukogudes arvutikasutajatele tasuta interneti kasutamise võimalus.

Paigaldada vallavalitsuse ruumidesse arvuti avalikuks kasutamiseks – klientidele info saamiseks jaedastamiseks.

Vallavalitsusel jätkata koostööd erinevate riiklike programmidega (Külatee, Tiigrihüpe, X-tee), et luua vallaelanikele infotehnoloogiliste vahendite ja uute tehnoloogiate kasutamiseks paremaid võimalusi.

Võimalusel luua juurde avalikke internetipunkte.

Sotsiaalhoolekanne

Valla sotsiaalprobleemidega töötavad sotsiaalnõunik, sotsiaaltöötaja ja hoolekandetöötajad. Osa teenuseidtellitakse väljastpoolt valda.

Vallavalitsus vahendab elanikele riigi poolt makstavat toimetulekutoetust. Seni on riik andnud vahendid ainulttoetuste väljamaksmiseks. Sotsiaalministeerium on kaks korda andnud sotsiaaltöö korraldamiseks vallale tasutaarvuti. Muid seadusega ettenähtud toimetuleku administreerimisega seotud kulusid ei ole kaetud.

Valla omavahenditest makstavad sotsiaaltoetused on õpilaste koolilõunatoetus, lapse sünnitoetus,ravikindlustusega hõlmamata isikute toetus, ühekordne õppetoetus, ühekordsed toetused õnnetusjuhtumiteja raske majandusliku olukorra puhul, toetus puuetega inimestele abivahendite muretsemiseks ning laste


jõulupakid. Ravikindlustusega hõlmamata isikute toetus ei ole tegelikkuses rakendunud. Selleks on vajariigipoolseid sihtotstarbelisi vahendeid, kuna sisuliselt on tegemist riikliku funktsiooniga.

Iga-aastaselt korraldatakse pensionäridele pidulik üritus.

Avalduse alusel kompenseeritakse lastele töövihikute maksumus.

Kõige suurem probleem on süvenev töötus vallas. Enamik töötuid on pikaajalised, st on töötud juba üle aasta.Lääneriikide kogemusele toetudes on neid aktiivsesse tööhõivesse võimalik tagasi tuua ainult spetsiaalsenõustamise ja õppega.

Valla nõrkuseks on jätkuv tööjõu väljaränne, kuna uusi töökohti ei ole viimasel ajal juurde tulnud, vaid ontoimunud töökohtade ümberpaiknemine ettevõtete vahel. Et enamik väljarändest moodustavad tööealised nooredja perekonnad, siis süveneb elanikkonna vananemine. Väljarände tulemuseks on külaühiskonna hävimine,inimtühjad ääremaad ja polariseerumise tulemusel kolm suuremat asustuskeskust. Nende inimeste hulgas, kespikaajaliselt ei ole leidnud tööd, levib alkoholism ja asotsiaalsus, samuti halveneb nende inimeste tervislikseisund ning suureneb toimetulematus ja sõltuvus sotsiaalabist.

Sotsiaalvaldkonnas on vaja tegeleda kolme suurema valdkonnaga, et tõsta vallaelanike võimet iseseisvalt toimetulla. Need on:– tööalane rehabiliteerimine töötutele, abivajajate nõustamine;– teenustebaasi väljaarendamine ja teenuste nomenklatuuri suurendamine;– toetuste maksmise korra pidev täiendamine.

Nõustamine

Valla sotsiaaltöötajate ülesanne on sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustestja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamiseledaspidise toimetuleku soodustamiseks. Ülevaate saamiseks sotsiaalset abi vajavatest inimestest peetaksekohalikku sotsiaalregistrit. Registri erieesmärk on probleemsete lastega perede tuvastamine.

Töötute arvu vähendamiseks tuleb soovitada neile tööturuteenuseid (ümberõpe, koolitused), pakkuda neile töödvalla heakorratöödel ja sotsiaalhoolduses. Edastada vallamajas ja teadetetahvlitel infot kohalike tööpakkumistekohta. Organiseerida sotsiaalset rehabilitatsiooni töötutele ja tööotsijatele. Selleks taotleda 2004. aastalavanevatest Euroopa Liidu fondidest projektipõhiseid rahalisi vahendeid. Vajadusel moodustada nendevahendite taotlemiseks mittetulunduslik nõustamisorganisatsioon.

Perekeskuse töö aktiviseerimine: rohkem üritusi täiskasvanutele, puuetega inimestele ja suurtele peredele.Perekeskusele vahendite muretsemiseks lisaraha ning asjade taotlemine organisatsioonidelt ja fondidelt.

Vajadusel usaldusisiku töö alustamine mitme valla peale. Psühholoogi teenuse kasutamine, seda eritiharidussüsteemis.

Sotsiaalteenused

Arengukava perioodi alguseks on vallas kasutusel koduteenus, mis aitab abivajajatel toime tulla kodustestingimustes. Selleks on võetud tööle kaks avahooldustöötajat. Vajadusel tuleb selle teenuse osutamise ringilaiendada. Puuetega inimeste hooldusrahade üleandmisel vallale on tõenäoliselt otstarbekas koondada see teenuslisaavahooldustöötajate palkamisega ühte süsteemi. Viimase olukorra rakendumisel tuleb vallal teha uuringteenuse vajaduse ulatuse ja alaliikide kindlakstegemiseks. Koduteenused (toiduainete viimine, asjaajaminedokumentidega, abi hügieenipidamisel, arstiabi, küttepuude muretsemine jne) on avahooldustöötaja töötasu jatranspordikulude osas teenuse saajale tasuta. Edaspidi sõlmitakse koduteenuse lepingud, kus sätestatakse täpselt,milliste kulutuste katmine jääb vallale ja milliste eest tasub teenuse saaja.

Hooldusliigis, kus hooldatav saadetakse hooldaja perekonda elama, ei ole vallavalitsus praeguseks initsiatiiviüles näidanud. Valdavalt on see hooldusliik kasutusel puuetega inimestele vallavalitsuse korraldusega hooldajamääramisel, kui tegemist on sugulastega ja elukorraldus oli selline juba enne korralduse vormistamist.

Hoolekandeasutusse hooldamisse saatmist püütakse vältida, kui inimene saab avahooldamise tingimustesendaga hakkama. Kui hooldusasutusse saadetaval isikul on olemas lähedased isikud, siis peavad need osalemahooldekulude katmisel. Vallavalitsus osaleb rahaliselt ainult sellisel juhul, kui lähedased sugulased ei olevõimelised selle teenuse kulutusi katma.

Vallal on kaks sotsiaalkorterit, millest ühte kasutatakse vanurite elamispinnana. Teise sihtotstarbeks on vajadusetekkimisel olla turvakoduks. Tulevikule mõeldes jääb kahest korterist vallale väheks ja neid tuleb juurdemuretseda. Võimalusel ühte kortermajja (sotsiaalmaja) või lähedastele pindadele, et kergendada hooldajatetegevust. See oleks vallale odavam ja asendaks väljaspool valda asuvat ja sisseostetavat hooldekodu teenust.


Praegu on abivajajatel võimalik saada tasuta transporti sotsiaaltöötajate ametiautoga hädatarvilike sõitudetegemiseks, kui neil ei ole isikliku transpordivahendiga lähedasi sugulasi. Vallavalitsuse paketiautogaabistatakse ka asjade transpordil ning matustel. Perspektiivis on vaja muretseda spetsiaalne transpordi- jainvabuss, mida oleks kõigil abivajajatel võimalik soodsatel tingimustel rentida oma erakorraliste sotsiaalsetevajaduste rahuldamiseks.

Valla sotsiaalteenuste süsteemi laiendamiseks (eluasemeteenusena osutatavad remondi- ja parandustöödvanuritele ning puuetega inimestele, pesupesemine jm) on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid või tuleb neidosutada teenuse kulutusi katva tasu eest.

Osaliselt tasulise teenusena (vanematele ilma sugulasteta inimestele teatud piirides tasuta) on olnud küttepuudemuretsemine.

Toetused

Suurim toetuseliik, mis valla poolt välja makstakse, on toimetulekutoetus. Peale kalatööstuse seiskumistVirtsus on toimetuleku vajadus vallas stabiliseerunud. Toimetulekutoetuseks vallale eraldatavatest rahalistestvahenditest on reeglina jätkunud ainult seadusejärgsete toetuste väljamaksmiseks.

Lisatoetusteks sellest ei jätku. Riigi poolt eraldatavale koolilõunatoetusele on vald lisanud juurde niipalju, etalates 2003. aastast on valla koolides põhikooliastme lõpuni koolilõuna kõigile tasuta. Vald on maksnud pikkaaega sünnitoetust 1000 krooni, mida peab lähema paari aasta jooksul tunduvalt tõstma. Kõigile valla lastelekuni põhikooli lõpuni on jõuludeks kingitud kommipakid. See traditsioon peaks kindlasti jätkuma. Ülejäänudlisatoetusi eespool mainitud valdkondades on makstud vallaeelarvest erandkorras isiku põhjendatud avaldusealusel.

Valla ülesanne on kindlustada esmane sotsiaalabi igale abivajajale. Edaspidi tuleb rohkem rõhku panna isikuenda vastutuse suurendamisele enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest. Selleks peab abiandmisekohustuse kõrvale oluliseks tõusma preventiivne töö – isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Tulebsoodustada tugi- ja eneseabigruppide teket, kus abivajajad saavad ka ise üksteist toetada ja abistada.

Sotsiaalhoolekande edasiseks arendamiseks tuleb kaasata selle töö tegemisse rohkem kliente endid javabatahtlikke, leida vahendeid ja võimalusi seaduste täitmiseks, hoida sotsiaaltöö tegijaid koolituste kaudupidevalt kursis kõige uue ja arenevaga.

Sotsiaalabi valdkonna kiiremaks edasiarendamiseks tuleb vallal ise, koos naaberomavalitsuste ja vastavasuunitlusega mittetulundusühingutega esitada ühiseid projekte materiaalsete ja rahaliste vahendite taotlemisekserinevatest fondidest. Riigi poolt toetuste väljamaksmiseks eraldatavatest rahalistest vahenditest peabpiisama korraliste toetuste väljamaksmiseks, nende toetuste administreerimiskulude katteks ja ettearvamatutetoetuste maksmiseks. Vallapoolsete vabade vahendite olemasolul tuleb suurendada korraliste ja erandkorrasvallaeelarvest väljamakstavate toetuste mahtu ja nomenklatuuri. Samuti tuleb suurendada teenuste hulka,mille eest inimene kas osaliselt või täielikult ise maksab. Soodustada tuleb toetuste maksmisel sponsoriteja heategevusorganisatsioonide panustamist asjade ja raha näol. Koostöö naabervaldade sotsiaaltöötajate jahooldemajadega, maavalitsuse sotsiaalosakonnaga. Head suhted ja koostöö kiriku, perearsti, kaubanduse jakohalike ettevõtetega.

Vajalikud on investeeringud puuetega inimeste abivahenditesse, hooldekorterite remonti ja varustusse,abivajajate transpordivahendisse.

Kindlustada tuleb erialane koolitus kõigile sotsiaalsfääri töötajatele vallas, millele peab lisanduma pidevtäienduskoolitus.

Säästlik ja peremehelik majandamine võimaldab väheste rahaliste vahenditega rohkem saavutada, uusivõimalusi loovad vabatahtlikud. Sihtrühmadega tegeledes tuleb arvestada nende eripära, vajalik on kõigikaasamine ja osalus. Eakatel ja puuetega inimestel (vajavad kõrvalist abi ja toetust) võimaldada aktiivselt kaasalüüa ühiskonnaelus ja eakaaslaste toetamises, tunda end kasulikuna. Lapsed vajavad kaitset, järelevalvet jatoetust, et oleks tagatud kõik tingimused laste normaalseks arenguks olenemata tema perekonna majanduslikustvõi moraalsest olukorrast.

Senises suhtumises tuleb muuta hoiakuid, kus abivajajate vähesed toimetulekuoskused ning abivajaja isikuja pere vähene vastutus oma toimetuleku eest vähendavad sotsiaaltöö tulemust. Senist võrgustikutööd tulebparandada, et abivajajale saaks pakkuda parimat võimalikku kvalifitseeritud abi. Projektide kaudu tuleb leidaraha lapsi arendavate ja kaitsvate programmide elluviimiseks.

Tuleb parandada elanikkonnale jagatavat infot (seaduste muudatused, pakutavad sotsiaalteenused, tööhõive jasellega seonduv koolitus jms). Infot avaldada valla infolehes. Tuleb pidada riskirühmade registreid, et vajalikkuinfot ka otse inimesele kätte suunata. Sotsiaaltöö tegijatel, kui eriti raskes valdkonnas tegutsejatel, tulebvõimaldada kogemuste omandamiseks osaleda koolitustel, maakondlikel ja vabariiklikel üritustel, korraldadakokkusaamisi oma kolleegidega, sõlmida rahvusvahelisi sidemeid, kuuluda erialastesse organisatsioonidesse.

Sport


Hanila vallas on võimalik sporti teha kahes spetsiaalses spordihoones Vatlas ja Virtsus ning universaalsaalisKõmsil. Erineva tasemega välisväljakuid on kõigis kolmes suuremas valla asustatud punktis. Neist mitte ükskiei vasta võistluste korraldamiseks esitatavatele tingimustele. Lisaks ei ole Kõmsi universaalsaali juures pesemisevõimalusi, mis halvendavad seal sportimise tingimusi võrreldes Vatla ja Virtsuga.

Valla üldplaneeringuga on määratud spordiobjektide teenindamiseks vajalikud maa-alad. Vajadusel jakokkuleppel saab neid rajada ka eraomanduses olevatele maadele.

Vastavalt seadusele ja valla rahalistele võimalustele püüab vald erinevate vajadustega elanikegruppide soove (shliikumisharrastus) rahuldada.

Valla esmane ülesanne spordi valdkonnas on luua munitsipaalkoolides tingimused kehalise kasvatuse tundideks. Ruumide osas on see enam-vähem saavutatud, probleeme on välisväljakute ja spordiinventariga. Seadaeesmärgiks luua Virtsu Põhikooli juurde paremad võimalused jalgpalli ja kergejõustiku harjutamiseks. Selleksrekonstrueerida olemasolev palliplats, mille juurde rajada kergejõustikuelemente (heiteringid, hüppekastid,lühijooksurajad). Vallavalitsuse ülesanne on koostöös spordi- ja piirkondlike mittetulundusühingutega taotledaselleks otstarbeks rahalisi vahendeid riigieelarvest ja fondidest.

Valla territooriumil tegutseb kaks mittetulunduslikku spordiorganisatsiooni, millest üks esindab noori.Vallaeelarvest toetatakse nende tegevust ja valla esindamist. Hanila spordiseltsil on missioon esindada valdamaakondlikel omavalitsuste suve- ja talimängudel. Vallaeelarvest tuleb ka tulevikus ette näha vahendidvalla mittetulunduslike spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks, mis saab küll piirduda kokkulepitudspordialadega.

Soodustada tuleb spordiharrastust koolides, korraldada laste spordi suvelaagreid, innustada andekamaidnoorsportlasi jätkama õpinguid spordikoolides või spordikallakuga üldhariduskoolides.

Eraldi tunnustama peab jalgpalliõpet valla koolides, mida on soodustanud treeneri jätkuv koostöö FC Floragajalgpalli propageerimisel ning treeningute korraldamisel.

Jätkata tuleb traditsiooniliste ürituste korraldamist nagu võrkpallivõistlused Virtsus Merepäevade raames.Olemasolevatele märgistatud ja kaardistatud matkaradadele tuleb lisaks rajada uusi.

Teed ja ühistransport

Teed

Hanila valla territoorium on suur ja hõredalt asustatud, kuna ligi 60% valla elanikest on koondunud kolmesuuremasse asustatud punkti. Selleks, et vähendada valla ulatuslikust territooriumist tingitud negatiivset mõju,tuleb teedevõrgu olukorda parendada. Korrastatud teedevõrguga tuuakse vallakeskus küladele ajaliselt lähemale.Praktiliselt kõiki valla asustatud punkte omavahel ja suuremate magistraalidega ühendavad teed kuuluvadniinimetatud riigi kohalike maanteede kategooriasse. Taastatud Eesti Vabariigi ajal on riiklikud struktuuridsellesse teekategooriasse Hanila valla territooriumil investeerinud minimaalselt ja lähiaastate kavas ei ole üldsesiia piirkonda kavandatud investeeringuid.

Saavutada, et valla jaoks olulised riigi kohalikud maanteed ning valla asulate tihedalt hoonestatud osade teed jatänavad varustataks kõvakattega, eesmärgiga:– viia kohalik teedevõrk vastavusse suurenenud liikluskoormusega;– võimaldada mugavam juurdepääs valla vaatamisväärsustele– tuua ääremaad keskusele ja suurematele liiklusmagistraalidele lähemale.

Riigiteed

Riigi kohalikest kruusateedest vajaks kohest tolmuvaba katte paigaldamist:– Karuse-Saastna mnt;– Kõmsi-Mõisaküla-Salevere mnt;– Hanila-Massu mnt;– Kukeranna-Kaseküla tee;– Karuse-Nehatu mnt;– Rame-Paatsalu mnt;– Hanila-Hõbesalu mnt;– Vatla-Nehatu mnt.

Mustkattega riigi teedest vajaks kohest rekonstrueerimist Risti-Virtsu Virtsu aleviku territooriumile jäävteelõik. Nimetatud teelõigule on Maanteeamet tellinud projekti, mille alusel muudetaks sellel teelõigulliiklusskeem ning kogu lõigu ulatuses lisanduks jalgratta- ja jalgtee. Selle teelõigu liiklusskeem võib tulevikusveelgi muutuda, kui realiseerub Saaremaa püsiühendus, mille üldplaneeringujärgsel asukohavalikul toimub


detailplaneeringu koostamine. Luua täiendavaid parkimiskohti piirkonnas. Vallavalitsusel saavutada riigiinvesteeringute suurenemine Hanila vallas asuvatele riigi kohalike maanteede hooldusse ja remonti.

Munitsipaalteed

Valla munitsipaalomandisse võetavad erateed ning Riigimetsade Majandamise Keskuse territooriumitel olevadteed inventariseeriti valla kulul ja nende baasil on koostatud teede register. Sellega peaks koos riigiteedegainventariseeritud olema kogu valla territooriumi teedevõrk. Vajadusel tuleb registrit täiendada nii teedeparameetrite muutumisel kui ka teede registrisse sisse- ja väljaarvamisel.

Põllumajandusreformi käigus anti mõned teed valla omandisse. Osad neist on edasi bilansist bilanssi antudriigile. Enamik avalikuks kasutuseks mõeldud teid on peremehetu vara ja tuleb lähema aasta jooksul vallalrajatistena arvele võtta. Peale seda protseduuri tuleb valla teed viia katastrisse ning moodustada kinnistud.Selle protseduuri lõpetamisel tuleb üle vaadata erateede kategooria. Kuna maade tagastamise alguses ei olnudavalikuks kasutamiseks mõeldud teede ideoloogia piisavalt selge, siis osad selleks otstarbeks vajalikud teelõigudmõõdeti eramaade sisse. Omanikega tuleb saavutada kokkulepe nende teelõikude munitsipaalomandisseülemineku tingimustes või avaliku kasutuse-hoolduse lepingute sõlmimine.

Vallateede remondi järjekord ja mahud töötab välja vallavalitsus ning kinnitab volikogu.

Eelisjärjekorras remontida valla teede ja tänavate halvimas seisukorras olevad lõigud. Vajalikes vallateedelõikudes rajada teekraavid. Järgmises etapis viia järk-järgult tänavad ja teiste valla asulate tihedalt asustatudosi läbivad teelõigud tolmuvaba katte alla. Suurendamaks liiklusohutust üle vaadata vallateede liiklusskeem,eriti vallateede suubumiskohad riigiteedele. Vastavalt vajadusele täiendada valla teede ja tänavate varustatustteeviitade, tänavasiltide ning turismialase teabega. Tänavavalgustuse tööshoidmine talvisel perioodiltiheasustatud piirkondades.

Eelarveliselt tagada vahendid vallateede hoolduseks ning talviseks lumetõrjeks. Erateede hooldus ja lumetõrjeteostada vastavalt lepingutele ja rahaliste vahendite olemasolule. AS-ga Nordkalk sõlmitud koostöölepingugaKurevere karjäärist vallateede remondiks ja ehituseks eraldatud dolomiidikillustiku koguse arvelt varustadateematerjaliga ka erateede omanikke.

Koostöös riigiteede hooldajatega ja politseiga võtta eesmärgiks viia miinimumini teedelagunemise ajalmetsamaterjali väljaveoga teede lõhkumine. Tehtud kahjud sisse nõuda kahju tekitajatelt.

Ühistransport

Vald reguleerib ja annab välja oma territooriumil toimuvale ühistranspordile lube. Kuna taolised teenused vallaspraegu puuduvad ja lähiajal ei ole ette näha nende tekkimist, siis eespool mainitud regulatsiooni rakendamisekshetkel puudub vajadus. Mitut omavalitsust või maakonda teenindavale ühistranspordile väljastavad liiniluberiigiasutused. Aktiivselt tuleb sekkuda riigi poolt teostatavasse ühistranspordi korraldusse, et säilitada vallaelanikke teenindavad bussiliinid.

Vallavalitsus tegeleb kahe liinilepinguga riigi tellimusel toimuva bussiliini teenindamisega.Seadusemuudatusega keelati omavalitsustel kõlvatule konkurentsile viidates ühiskondliku transpordi tasuliseteenuse osutamine. Maavalitsus peab riigihankega leidma neile bussiliinidele uue teenindaja. Liinilepingulõpetamise järel hakkavad vallale kuuluvad bussid vallaeelarves selleks ettenähtud vahendite ulatusesteenindama valla allasutusi ja elanikke. Samuti nähakse eelarves ette vahendid laste tasuta veoks kooli, lasteaianing kodu vahel.

Valla bussipargi korrashoidmine ja vastavalt vajadustele ning võimalustele uuendamine. Liinilepingutelõppemiseni peab vald omama kahte põhibussi ja ühte reservbussi. Pärast seda puudub vajadus kolme bussijärele. Kahest allesjäävast bussist peab üks olema väiksem, umbes viieteistkohaline.

Tervishoid

Arstiabi

Jätkuvas koostöös maakonnaarsti ja haigekassaga ning meditsiinilise personali pideva täiendusõppe kaudutagada vallaelanikele kvaliteetne kättesaadav I etapi arstiabi. Vallaelanikke teenindavad perearstid peavadtagama vallasiseselt võimalikult patsiendile elukoha lähedase teenindamise, põhjustamata neile liigseidliikumisprobleeme ja transpordikulusid. Vallavalitsus annab vajadusel perearstidele tasuta kasutamise lepingualusel selleks ruumid Vatla ja Kõmsi külas ning Virtsu alevikus. Perearstid katavad nende käsutusse antavateruumide jooksvad kulud.

Võimalusel vallavalitsusel korraldada eriarstide vastuvõtt-konsultatsioon kohapeal.

Koostöös haridusasutustega tuleb organiseerida regulaarne laste hammaste kontroll, et välja selgitada ravivajadus.

Terviseedenduslik tegevus


Analüüsida ja süstematiseerida valla elanikkonna tervislikku olukorda ning panna alus terviseedenduslikuleliikumisele. Terviseedenduslik tegevus peab looma võimalused haiguste ennetamiseks, tervise taastamiseks,sotsiaalse rehabilitatsiooni ja tervishoiu väärtustamise alaseks tegevuseks. Enamik vahendeid tuleb vallaltaotleda projektipõhiselt.

Tuleb tõsta elanikkonna haigusteadlikkust ja huvi tervislike eluviiside vastu.

Propageerida tervislikke eluviise nii koolinoorte kui ka kogu elanikkonna hulgas. Tellida vajalikke loenguid janäitlikku õppematerjali kooliõpilastele. Levitada võimalikult laialdaselt tsentraalselt väljastatavat teabematerjali,koostada ise voldikuid ja infolehti, avaldada pidevalt valla lehes aktuaalseid artikleid ja statistilist materjali vallakohta, korraldada kohtumisi spetsialistidega väiksematele elanikkonna rühmadele (nt rasedad, väikelaste emad,ajateenistusse minejad ja nende emad, vanurid, teismelised jt).

Arendada koostööd Lääne Maavalitsuse rahvatervise spetsialistiga, et osaleda terviseedenduse projektidekoostamisel ja elluviimisel. Arutada rahvatervisega seonduvaid probleeme ümarlauas, koostada järjepidevadtegevuskavad ning planeerida valla eelarvesse ressursse ka terviseedenduseks.

Kasutada ümarlauda tervishoiuga tegelevate institutsioonide koostöö parandamiseks (kool, lasteaed,sotsiaalosakond, perearsti meeskond). Vajalik on informatsiooni vahetamine, tegevuse kooskõlastamine jaühiste aktsioonide korraldamine. Selline koostöö aitab jätkuvalt parandada tervislikke tingimusi laste-, õppe- jahooldusasutustes (valgustus, küte, toitlustamine jm). Regulaarsed kontaktid sotsiaaltöötajate ja perearsti vahelaitavad lahendada ja ennetada sotsiaalseid probleeme.

Projektide kaudu leida rahalisi vahendeid joogivee kvaliteedi parandamiseks. Otsida selleks võimalusi 2004.aastal avanevatest Euroopa tõukefondidest.

Pideva ülevaate omamine ravikindlustamata isikutest ning nende teavitamine ravikindlustuse saamisevõimalustest.

Valitsemine

Kohalik omavalitsus tegeleb talle seaduse alusel pandud ülesannetega ja riigi poolt lepingutega antudtegevustega, mida rahastatakse riigieelarvest. Eesti omavalitsusalane seadusandlus on üles ehitatudeuroopalikule kogukonna esindamise põhimõttele. Samas ei ole omavalitsustele seadusega antud õiguste, riigipoolt antud riiklike ülesannete ja eraldatud rahaliste vahendite vahel tasakaalu. Omavalitsustele on pandudseadusega sisuliselt riiklikke ülesandeid, andes nende täitmiseks rahalisi vahendeid eelarve siseselt, mittesihtotstarbeliste eraldistena konkreetsete ülesannete täitmiseks. Kõige suuremaks valdkonnaks tuleb siin lugedamaareformi, mis on kestnud nüüdseks üle kümne aasta. Tegemist ei ole omavalitsusliku funktsiooniga, vaidselge riikliku ülesandega, kus enamasti on omavalitsusel vormistamise funktsioon. Pidevalt on seadustegaomavalitsustele antud täiendavaid ülesandeid, kusjuures rahaliste vahendite vastavat kasvu ei ole kaasnenud.Võib tõestatuks lugeda, et omavalitsused on olnud pidevalt alafinantseeritud võrreldes riiklike struktuuridega.

Kogukondlike ülesannete piiritlemine on suhteliselt lihtne. Sinna valdkonda kuuluvad kõik teenused, mison vajalikud kogukonna liikmete elu ja olme paremaks muutmiseks. Kogukondliku teenuse osutamiseksomavalitsusorganite poolt peab olema kogukonnal vajadus.

Riigi ülesanded ja reformid

Paralleelselt kohalike omavalitsuste moodustamisega Eestis algas omandireform. Vastloodud omavalitsusedpidid hakkama järk-järgult üle võtma munitsipaalomandisse sotsiaal-kultuuriobjekte, põllumajandusreformikäigus majanditelt elamumajanduse jm elukondlikult vajalikud objektid. Kohalik omavalitsus hakkaskorraldama kohapealset elu, s.t võttis sisuliselt üle endiste majandite funktsioonid peale otsesepõllumajandussaaduste tootmise. Lisaks kohaliku elu korraldamisele olid ja on ka praegu ametnikud hõivatudriigi algatatud omandireformi läbiviimisega. Maareform omandireformi ühe valdkonnana on kestnud ülekümne aasta. Otsene tagastamisprotsess hakkab lõppema. Samas on kinnistatud ainult ligi 2/3 valla maafondist.Ülejäänud osa kuuluvus on veel vormistamata. Osaliselt riik vormistab selle katastrisse riigimaana ja viib iseerastamisprotsessi lõpule.

Seadusega on määratud maareformi lõpetamine tähtaeg omandireformi õigustatud subjektide osas. Maaeelisostuga erastamine kestab veel pikemat aega ja selle lõpptärmin ei ole paigas. Pidev sellealase seadusandlusemuutmine on teinud protsessi keeruliseks. Andnud eelise maareformi õigustatud subjektidele, alustab valdendale vajalike maade munitsipaalomandisse vormistamisega alles nüüdses perioodis. Valla ehitiste juurdeteenindusmaa taotlemine on suhteliselt lihtne protseduur. Valla tasakaalustatud arenguks vajalike maademunitsipaliseerimine on tehtud aga vägagi keerukaks.

Määrata kindlaks Hanila valla munitsipaalomandisse taotletav maa alljärgnevaks otstarbeks:– valla hoonete teenindamiseks vajalik maa;– vallateede alune maa;


– puhastusseadmete ja muude rajatiste teenindamiseks vajalik maa;– avalikku kasutusse jääv maa (pargid, haljasalad, spordiplatsid, jaanitulekohad jms);– perspektiivseks tööstus-, laomajandus-, äri- ja elamuehituseks vajalik maa;– põllumajanduslik reservmaa, kaasa arvatud kollektiivsed aiamaad.

Reformimise kaudse mõjuga on ka paljud omavalitsusele üleantud riiklikud ülesanded, nagu sotsiaaltoetustesüsteem. Lisaks pidevale süsteemi muutmisele ei ole kaasatud antud ülesande täitmiseks piisavalt objektiivselarvestusel põhinevaid rahalisi vahendeid.

Enamikul juhtudel ei anta riiklike ülesannete täitmiseks kaasa nende administreerimiseks vajalikke vahendeid.Siin võib suurema ulatusega ülesannetest tuua näiteks sedasama riiklike sotsiaaltoetuste väljamaksmist.Väiksematest aga riiklike registrite täiendamist, kalapüügilubade väljastamist.

Registrite pidamine peab minema koordineeritumaks. Enamik statistikast, mida riik nõuab, peaks ta võtma väljaregistritest ja ministeeriumitele esitatavatest aruannetest. Aruannete esitamine peaks võimaluse korral olemaveebipõhine. Esmase tähtsusega rahvastikuregister peaks olema võimalikult täpne, isegi kui see on meie vallaletulusid vähendavate tagajärgedega.

Selle olukorra parandamiseks tuleb omavalitsustel konsolideeruda läbi vabariiklike omavalitsusliitude, et seistaoma õiguste eest. Vajadusel kasutada õigusorganeid ja Euroopa omavalitsuslikke struktuure.

Haldusreform

Haldussüsteemi reformimisega on keskvalitsus tegelenud kogu taasiseseisvumise perioodi. Teatud hetkedelon reformikavad ulatunud ka omavalitsussektorisse. Enamik haldussüsteemi reformist on suunatud riigitsentraliseerimisse, mille tulemusena on tekkinud ministeeriumidesisene vertikaalne juhtimisstruktuur.Piirkondade (maakondade) tasakaalustatud arengu otsustamise ja suunamise riiklikud võimalused on viidudmiinimumini.

Haldussüsteemi reformil on puudunud läbimõeldud ja teaduslikult põhjendatud aluspõhi. Samuti ei ole elanikkeinformeeritud seatud eesmärkidest ning reformi on püütud teha minimaalsete vahenditega ja äärmiselt lühikeseperioodi jooksul.

Omavalitsuste haldusreformil peab olema positiivne ja läbimõeldud eesmärk, mis on tasakaalustatudkõigile liituvatele osapooltele. Omavalitsuste reform ei ole pelgalt füüsiline liitumine, vaid eeldab koguomavalitsussüsteemi teaduslikku analüüsi. Kindlaks peab määrama omavalitustele seadusega pandud ülesannetemaksumuse, kindlustama selle kindla tulubaasiga ja määrama suhted keskvõimuga.

Valla territooriumi olulised muudatused peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud ning vallaelanike poolt heaks kiidetud. Liitumine naaberomavalitsustega peab olema kõigi osapoolte kogukondadelekasulik. Sundliitmine tekitab trotsi ja ei võimalda saavutada eesmärkide täitmist.

Praeguse seisuga tuleb lugeda valla territoorium arengukavas käsitletava perioodi jooksul piisavaks vallavajaduste rahuldamiseks. Viimase ühinemisküsitluse tulemused olid selgelt eitavad naabervallaga ühinemiseks.Kuni võimalik ühinemisprotsess ei too Hanila valla elanike hulgas esile positiivset suhtumist, ei alustatasellekohaseid läbirääkimisi.

Euroopa Liidu liikmesmaade kogemustele tuginedes saab väita, et mida arenenuma majandusega jademokraatlikum on riik, seda vähem mõjutab omavalitsuse suurus tema haldussuutlikust.

Vallavolikogu ja -valitsus

Hanila Vallavolikogu ja -valitsus tegutsevad ühtse süsteemina, et tagada kõigile valla elanikele tasakaalustatud,toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldaminesõltub valla rahalistest vahenditest, otsustusvõimelistest ametnikest, kes omavad teavet kureeritavateseluvaldkondades nii oma vallas kui kogu riigis tervikuna. Pidevalt muutuva seadusandluse ajal pole mõeldavkohaliku omavalitsuse elu korraldamine ja riigi poolt pandud ülesannete täitmine ilma oskuseta suhelda naabrite,partnerite ja teiste institutsioonidega.

Valla elanikkond on kohapeal kõrgeim võimukandja, kes valib demokraatlikel valimistel enda hulgastkohaliku esinduskogu, kes arvestades valla rahva nägemust kinnitab arengusuunad vallale vähemalt kaheksvalimisperioodiks, mille alusel kinnitab vallaeelarve ja selle täitmise aruande. Volikogu ja valitsus vaatavadvalla arengukava ja üldplaneeringu üle vastavalt esimese kord aastas ja teise valimisperioodis ning teevadvajadusel seal muudatused. Eelarve täitmise aruandele eelneb eelarve täitmise analüüs, mille käigus selgubkulutuste otstarbekus, milliseid valla elanike ootusi on suudetud täita, milline on tulemus, mida on saavutatud,kuidas on muutunud valla elanike heaolu.

Eelarvete kujundamisel lähtuda peaeesmärgist pakkuda valla süsteemis töötavatele inimestelekonkurentsivõimelist palka. Lisaametikohtade moodustamisel valla struktuurides lähtuda objektiivsetestvajadustest ja valla majanduslikest võimalustest.


Kohaliku omavalitsuse ametnikud, kasutades eelarvet, korraldavad valla elu vastavalt arengukavale ja täidavadriigi poolt seadustega pandud kohustusi.

Ettepanekuid seaduste kohta ja nende rakendamise kordade osas teeb vald Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele maakondliku ja vabariikliku omavalitsuste liidu kaudu. Volikogul on ka ise õigus teha Vabariigi Valitsuseleettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks, kuid kui see on tehtud liitudepoolt, siis on sellel suurem jõud. Läbi liitude esitatavale ettepanekule ei saa ette heita ainult ühe omavalitsusehuvide esindamist.

Iga eluvaldkonna korraldamisel vallas tuleb lähtuda seadustest jm õigusaktidest.

Valla arengukavas toodud valdkondade arendamiseks on vajalikud lisaressursid. Nende taotlemiseks japrojektide kirjutamiseks on vajalik leida kompetentne tegija kas üksikisiku või koostööorganisatsiooni näol.Sobiva üksikisiku leidmisel kaaluda võimalust tema töölevõtmiseks. Projektide realiseerimisel on enamastinõutav ka projektijuhtide olemasolu. Suuremate ja ühisprojektide korral võib olla vajalik projektijuhi palkamine.– Vallasüsteemis töötavad arenevad isiksused, kes tahavad ennast täiendada seadusandluse alal ja rakendadaoma teadmisi valla arenguks. Pidev täienduskoolitus.– Seadusandlus ja selle muutused jõuavad iga ametnikuni. Järgitakse Eesti Vabariigi seadusi. Seadusandlikuteabe vahendamine valla elanikele ja allasutustele.– Infotehnoloogia vahendite kasutamine uue seadusandliku teabe hankimisel ja suhtlemisel. Varustada kõikvallavalitsuse töökohad ning valla allasutused Interneti püsiühendusega. Luua vallavalitsust ning kõiki vallaallasutusi hõlmav andmevõrk.

Siduda valla andmebaasid digitaalkaardiga ühtseks Hanila valla infosüsteemiks.– Korrastada pidevalt valla kohanimede nimestikku. Muuta valla asulate arvu, nimetusi ning lahkmejoonivastavalt kohanimede igapäevasele tegelikule kasutamisele, ajaloolisele traditsioonile ning valla elanikesoovidele.– Tagada valla tegevuste ja kavatsuste avalikkus. Vallavolikogu määrused, otsused, vallavalitsuse korraldused jateised valla tegevust käsitlevad dokumendid ning teave süstematiseeritakse ja avalikustatakse.– Tagada võimalus avalduste ja muude dokumentide esitamiseks vallavalitsusele ning neile vastaminevallaametnike poolt elektronposti teel. Seada sisse digitaalne dokumendihaldus.– Külaliidrite leidmine ja koolitus. Külavanemate valimine. Külade arengukavad.– Laenupoliitika1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muudevõlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi ja emiteeritavate võlakirjadega ja muude rahalistekohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatudriigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised;2) tagasimakstavate laenusummade, laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside,võlakirjade lunastamise kulude ning punktis 1 käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületadaühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastal kavandatudeelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised;3) laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks.

Koostöö

Koostöö suurendab selles osalejate haldussuutlikkust nii teenuste osutamisel, rahaliste vahendite hankimisel, kuika oma õiguste eest seismisel.

Koostöö võib jagada kolme erinevasse tasandisse:– projektipõhine koostöö, mis toimub konkreetse projekti või valdkonna raamides;– piirkonnapõhine koostöö;– vabariigi tasemel koostöö ja läbirääkimised keskvalitsusega;– sõprussuhted teiste riikide omavalitsustega.

Projektides osalemine

Hanila vallal tuleb pidevalt juurde positiivseid projektipõhise koostöö näiteid. Koostööd arendatakseerastruktuuridega nii vallasiseselt kui väljapoole. Projektipõhiselt on raha taotletud koos erafirmadegauuringuteks ja teedeehituseks. Vallasisene koostöö on kultuuri- ja haridusürituste korraldamisel jafinantseerimisel. AS-i Nordkalk abiga parendatakse pidevalt valla teid.

Pidev koostöö on naaberomavalitsustega. Lähimate naabritega on omavalitsusel ka sarnasemad huvid.Näiteks Lihula vallaga on kauaaegne koostöö ohtlike jäätmete kogumisel. Koostööprojektid suurema grupiomavalitsustega on vormistamisel turisminduse ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisel.

Projektipõhine koostöö on vajalik Euroopa tõukefondide avanemisel järgmisel aastal. Paljude alafondidetaotlussumma alampiir on nii kõrge, et enamikul omavalitsustel üksinda ei ole võimalik sealt raha saada.Ka soositakse koostööpartnerite olemasolu raha eraldamisel. Mitmetes valdkondades peab taotleja olema


mittetulundusühing, kelle koostööpartner on omavalitsus. Ka on mittetulundusühingu osalusmäär projektideskõige madalam.

Piirkondlik koostöö

Piirkondlik koostöö on ainuke territoriaalset tasakaalustatud arengut toetav faktor. Maavalitsusele on seadusegaküll pandud ka maakonna tasakaalustatud arengu kindlustamise kohustus. Samas on ta riigi käepikendus jakontrolliorgan kohapeal, kelle võimalusi arenguprotsesse mõjutada on keskvõimu poolt pidevalt vähendatud. Kaei ole maavalitsusel kohalike elanike esindatuse mandaati, mille nimel ta saaks tegutseda.

Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel on ainult ühel maakonnas moodustatud liidul võimalikesindada maakonna omavalitsuste huve. Väljaspool antud seadust võivad omavalitsused moodustada kaväiksemaid koostööüksusi kui seaduses ettenähtud vähemalt pooled maakonna omavalitsused. Viimasedregistreeritakse tavaliste mittetulundusühingutena.

Maakondliku liidu ülesanne on korraldada maakondlikke kultuuri-, haridus- ja spordiüritusi ja tagadaneile finantseerimine. Ürituste reaalse korraldamise võib teostada erinevate koostööorganisatsioonide jamittetulundusühingute kaudu.

Maakondliku liidu kaudu kooskõlastatakse tervet maakonda puudutavad muudatused, otsustused, planeeringudja arengukavad.

Läbi selle taseme on võimalik ühtlustada ja koordineerida kõigi maakonna omavalitsuste tegevusi. Koostöösja ühiselt rahastades on võimalik täita seadusega omavalitsustele pandud kohustusi ning muretseda vajalikketeenuseid.

Omavalitsusliku piirkondliku koostöö potentsiaal on suurim eri koostöö tasanditest.

Üleriigiline koostöö

Üksik omavalitsus saab riigi keskvalitsust mõjutada ainult üleriigilises koostöös teiste omavalitsusüksustega.Osalemine omavalitsusliitudes on seega vajalik kaitsmaks valla huve.

Eesti keskvalitsus on läbi kõigi viimaste valitsuste suurendanud nii ülesannete kui rahaliste vahenditetsentraliseerimist. Otseselt on see mõjutanud lisaülesannete tulekut omavalitsustele, millega ei ole kaasnenudtäiendavaid rahalisi vahendeid. Vabariiklike liitude ja valitsuse vahelised läbirääkimistel on viimane jäänud alatijäigale positsioonile.

Uue seaduse alusel moodustatud vabariiklikel liitudel tuleb saavutada seniste trendide muutumine jakeskvalitsuse poolt omavalitsuste vajaduste arvestamine. Hanila vald osaleb vabariikliku liidu töös ja annab omadelegaatide kaudu selle töös oma panuse.

Rahvusvaheline koostöö

Hanila vallal on sõprusvald Soomes.

Rahvusvahelise koostöö tasand pakub võimaluse õppida välismaistest kogemustest. Samuti aitab koostöörahvusvaheline mõõde võimalike kultuurikontaktide kaudu mitmekesistada kohalikku elu. Eesti Vabariigitaasiseseisvumise algaastatel, kui riigis valitses sotsiaal-majanduslik madalseis, tõid rahvusvahelised kontaktidendaga kaasa ka otsese abi.

On vajalik taastada tihedamad kontaktid sõprusvallaga, muutes neid kultuurivahetuse suunas. Võimaluselsõlmida teiste välisriikide omavalitsustega sõprussuhted.

Alahinnata ei tohi ka madalamal tasemel kontakte teistes riikides. Teiste kogemustest saab paljutki õppida javigu vältida.

Lõppsõna

Oma arenguvõimalustelt võib Hanila valda lugeda Eesti keskmiste valdade hulka. Rida valda iseloomustavaidtegureid on nii tugevusteks kui ka samal ajal nõrkusteks. Heaks näiteks on põllumajanduslikult väheväärtuslikumaa suur osatähtsus. Ühest küljest on tegemist nõrkusega – praegusel ajal on see üheks põhjuseks kogupiirkonna mahajäämusele – uuemal ajal aga võib sellest hoopis tugevus saada. Järjest hinnatum oninimtegevusest vähe mõjutatud maastik ning rahu ja vaikus.

Üha kiiremini muutuvas maailmas on järjest tähtsam informatsiooni kättesaadavus ning inimesteomaalgatusvõime ja oskus reageerida kiiresti muutuvatele oludele. Siit tulenevalt on valla edukuse alusekseelkõige tema elanike areng. Loosung «kaader otsustab kõik» on endist viisi aktuaalne. Sellest vajadusinvesteerida just eelkõige inimesse ning avardada tema ligipääsu teabele. Ei saa unustada asjaolu, et ühe võiteise piirkonna areng võib sõltuda väheste, kuid samal ajal ettevõtlike inimeste otsustest ja tegutsemisest,kes suudavad endaga kaasa vedada ka teisi. Selliste kaaskodanike motiveerimine ja hoidmine vallas ning kaligimeelitamine on väga tähtis.


Käesoleva arengukavaga on pandud enda ette väga suured ülesanded, mis võivad realiseeruda täies mahus ainultkõigi osapoolte ühiste pingutustega ja kõigi võimaluste ärakasutamisele. Aga alati on öeldud, et ülesanne peabvõimalustest suurem olema, et kõik rohkem pingutaksid. Kõige selle realiseerimine, mis arengukavas toodud,tõstaks tunduvalt valla elanike heaolu ja avardaks nende võimalusi.

Kõik see nõuab ka rahalist omapanust. Seni on vald kõigis osaletud projektides omapanuse suutnud anda.Kuna kõike ei suuda valla rahalised võimalused kohe realiseerida, siis peab volikogu koostöös vallavalitsusegamäärama teostamise järjekorra.

Volikogu esimees Kalju HALLIK

Tähtsamad investeeringud

Jrk. Nr Tegevus, investeeringukirjeldus

Orienteeruvelluviimisaeg

Orienteeruvmaksumus

I. Haridus 1. Vatla Põhikooli hoone

projekteerimine ja remont2004–2010 16 miljonit

2. Virtsu Lasteaia remont,katus, aknad, uksed

2005–2008 1,2 miljonit

3. Söökla koos kooliga Virtsulasteaeda

2007–2009 1 miljon

4. Kõmsi Lasteaed-Algkoolikatuse, akende, uste,torustike vahetus

2004–2009 1,7 miljonit

5. Haridusasutusteturvavalgustuse jasignalisatsiooni paigaldus

2005–2010 600 tuhat

6. Virtsu Põhikoolitorustikud, vana osaelekter

2008 800 tuhat

II. Kultuur 1. Vatla Rahvamaja remont 2004–2011 2,6 miljonit2. Virtsu kõlakoja taastamine 2004–2005 500 tuhat3. Rahvamajade

turvavalgustus,signalisatsioon

2005–2011 200 tuhat

4. Kõmsi rahvamajaelektrisüsteemid

2008–2010 300 tuhat

5. Valla muuseumi aknad,turvavalgustus

2006–2008 100 tuhat

6. Ridase jaanituleplats 2004–2006 60 tuhatIII. Sotsiaalhoolekanne 1. Sotsiaalkorterite ostmine,

remont2004–2013 400 tuhat

2. Invabussi ostmine 2006 300 tuhat3. Sotsiaalteenuste- ja

koduabi süsteemitäiendamine jalaiendamine,sotsiaalkeskus

2004–2013 700 tuhat

IV. Infrastruktuur 1. Virtsu vee- ja

kanalisatsioonisüsteemideehitus, rekonstrueerimine

2004–2008 22 miljonit

2. Vatla vee- jakanalisatsioonisüsteemideehitus

2005–2008 6 miljonit


3. Kõmsi vee- jakanalisatsioonisüsteemideehitus

2005–2008 7 miljonit

4. Vesivarustus- jakanalisatsioonisüsteemiarengukava koostamine

2004 100 tuhat

5. Tänavate remont(tolmuvaba katteuuendamine, pindamine)

2004–2013 2,8 miljonit

6. Tänavatele tolmuvabakatte panek

2006–2013 1,8 miljonit

7. Tähtsamate vallateedeletolmuvaba katte panek

2006–2013 20 miljonit

8. Tänavavalgustuserekonstrueerimine

2004–2010 300 tuhat

9. Vallabussi ostmine 2009 800 tuhatV. Muud 1. Mänguväljakud

lasteasutustes,elurajoonides

2006–2011 250 tuhat

2. Jalgpalli jakergejõustikuplats Virtsus

2006–2010 250 tuhat

3. Teedemärgid,vaatamisväärsuste viidad,välikaardid

2004–2013 400 tuhat

4. Vajalikedetailplaneeringutetellimine

2004–2013 1 miljon

hanila valla arengukava aastateks 2004 kuni 2013 vastuvõtmine · arengukava eesmärk on ka hinnata...

Documents