Sam

Jac

ob C

eci n

’est

pas

une

pip

e: In

fras

truk

tuur

kui

arh

itek

tuur

i ala

tead

vus

/ C

eci n

’est

pas

une

pip

e: In

fras

truc

ture

as

Arc

hite

ctur

al S

ubco

nsci

ous

•

And

ers

Här

m G

aas,

kap

ital

, im

pee

rium

/ G

as, C

apit

al, E

mpi

re •

Jan

e R

ende

ll In

fras

truk

tuur

i üm

ber

mõt

esta

min

e /

Ref

unct

ioni

ng t

he In

fras

truc

ture

•

Mar

ek S

tran

dber

g K

as k

aupl

emin

e vä

ldib

sõd

a? /

Doe

s Tr

adin

g P

reve

nt W

ar?

• A

ndre

i Hvo

stov

Nor

d S

trea

m: H

eaol

uühi

skon

na n

abav

äät /

Nor

d S

trea

m:

The

Um

bilic

al C

ord

of t

he W

elfa

re S

ocie

ty•

Dir

k vo

n A

mel

n N

ord

Str

eam

: Val

mis

olek

dia

loog

iks

/ N

ord

Str

eam

: A P

latf

orm

for

Dia

logu

e

63 meetrit gaasitoru: läbimõõt 1200 mm, toru- seina paksus 12 mm

6 detaili, ühendatud 4 mm keevisõmblustega

Teraskonstruktsioonid: 12 standardtuge; 12 eripro-jekteeritud tuge kõrgusega 380 mm kuni 620 mm; jäigastusristid RR40x4

Teraskiilud 0…3 mm

Terasplaat laiusega 600 mm, tihendatud pinnasel

Värv: kollane RAL 1018

kulepped. Meie harjunud maailmasolemise viis on kahtluse alla seatud, püsivuse- ja sidususetunne kadunud ning uue ja pare-ma maailma loomine puht-arhitektuursete vahenditega võimatuks muutunud. Vajame arhitektuuri kui küsimuste esitamise vahen-dit ja viisi, et üle vaadata oma veendumused ja positsioon.

Sellelt seisukohalt lähtudes töötab „Gaasito-ru“ biennaali kontekstis nagu reaalsuskont-roll. See toob esile poliitika ruumilise mõju ja arhitektuuri paratamatu poliitilise olemuse, esitades küsimusi arhitekti positsiooni ja rolli kohta suhetes võimuga ning kriitilise arhitektuuri võimalikkuse kohta üleüldse. See on kontseptuaalse arhitektuuri tradit-siooni ülevaatamine ilma nostalgiata, siira vastutustunde ja eneseteadliku iroonilisuse tasakaalutrikk.

Installatsioon puudutab ka kaasaegse maastiku olemust, mida järjest enam kujun-dab infrastruktuuri sekkumine ning tehisliku ja loodusliku põimumine. Infrastruktuuri

Projekti lähtekohaks on Vene-Saksa gaasi-juhtme Nord Stream kavandamine Lääne-merre – vastuoluline ettevõtmine, mille suh-tes on nii geopoliitilisest kui ökoloogilisest seisukohast kõlanud hulk kriitilisi sõnavõtte. Olenemata sellest, kas Nord Stream reali-seerub või kaalutakse maismaa-alternatii-vi, avaldab torujuhtme rajamine Eestile ja Läänemere piirkonnale märkimisväärset mõju. Samas on see ka osa järjest laiene-vast gaasijuhtmete ja teiste infrastruktuuri- elementide võrgustikust – energia jõu-joontest, millele suurel määral tugineb ja mille kaudu opereerib kaasaegse maailma võimuväli.

„Gaasitoru“ installatsiooni eesmärgiks ei ole pakkuda lahendusi, vaid tõstatada küsimusi meid ümbritseva reaalsuse ja füüsilise kesk-konna kohta. Nagu biennaali üldkuraator Aaron Betsky on oma sissejuhatavas tekstis väitnud, määravad arhitektuuriloomet järjest enam mitmesugused arhitektuurivälised koodid ja reeglistikud – poliitilised otsused, kõikvõimalikud normid, standardid ja kok-

võrgustikud on muutunud omaette voogu-de maailmaks, milles valitsevad omaenda reeglid, moodustades hübriide sellega, mida tavatsesime nimetada looduskeskkonnaks. Tekivad uued ruumilised kooslused, mis ometi toimivad vaid olevikuhetkes – erineva-te energia tulevikustsenaariumite valguses võivad need osutuda kasututeks või vajada põhjalikku ümbermõtestamist.

Giardini pargi ühes kõige külastatavamas kohas paiknev „Gaasitoru“ installatsioon on ühtlasi massiivne ja kombatav skulpturaalne objekt, mis tekitab vaatajas ootamatult tu-geva kehalise kogemuse. See on ühtaegu nii abstraktne kui teravalt konkreetne, sundides vaatajat peatuma, suhestuma ja seisukohta võtma.

63 metres of gaspipe: diametre 1200 mm, thickness 12 mm

6 details, connections weld a = 4 mm

Steel structure: 12 stan-dard pipe slides; 12 custom supports 380…620 mm; stiffness connections RR40x4.

Steel plates t = 0…3 mm

Steel plate 600 mm, on densified soil

Colour: yellow RAL 1018

tion of architecture has become defined by various codes and agents from fields outside architecture. In the context where the sense of permanence and coherence has been eroded, our being at home in this world problematized and the possibility of designing a better, more beautiful world by mere architectural means challenged, we need architecture as a tool for questioning.

Starting from this position, the Gas Pipe installation works as a reality check in the context of the biennale. The installation highlights the spatial dimension of politics and the political dimension of architectu-re. It will raise the question of architect’s position and role in relation to power, the possibility for critical architecture as such. It is a revisiting the tradition of conceptual architecture without nostalgia; a balancing act between serious sense of responsibility and self-conscious ironical play.

The installation will also address the reality of contemporary landscape more and more

The project is inspired by a controversial enterprise of Nord Stream, a Gazprom initia-tive to build a direct gas pipe from Russia to Germany. The initial project of Nord Stream to build the pipeline into the Baltic Sea has been widely contested from ecological as well as geopolitical positions. Voices have risen to persuade building a mainland gas pipe instead but the real outcome of the project is still unclear. In either case, the pipe has a special position and effect in the Baltic Sea region as well as being part of an omnipresent, ever-expanding network of gas pipes and other infrastructure objects – the border-transgressing power lines of the con-temporary world.

In accordance with the general outline of this year’s biennale, the installation does not posit solutions but rather questions reality, posing and framing problems concerning mechanisms determining the contemporary physical environment. As the main curator of this year’s biennale, Aaron Betsky has written in his introductory text, the produc-

defined by large-scale infrastructure and intermingling of the technological and the natural. Infrastructural networks are flows building up a world of motion in itself, ge-nerating their internal systems of rules and regulations. At the same time, from a spatial point of view they are forming hybrids with which used to be called the nature. New spa-tial configurations are formed but operating only in the present tense – the question of different future scenarios of energy will ren-der all these landscapes quite different.

Set along the public pathway in Giardini, at one of the busiest spots of the architecture exhibition, the Gas Pipe installation conf-ronts the viewer unexpectedly as a tangible, inescapable and massive real thing. It is abstract yet concrete, creating a strong bodily experience and at the same time int-riguing the mind.

Komissar: Laila Põdra, Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunikKuraator: Ingrid Ruudi, ajakirja „Ehituskunst“ peatoimetajaAutorid: Maarja Kask, Salto arhitektuuribüroo arhitekt Ralf Lõoke, Salto arhitektuuribüroo arhitekt Neeme Külm, vabakutseline kunstnikKonstruktorid: Teet Dooner, KTR Projekt OÜ; Nicola Ferrari, Servizi Tecnici S.l.r.Geodeet: Andrea Sambo, Sambo & Bertolo Studio Associato3D visuaalid: Villu Scheler, Salto arhitektuuribüroo arhitektEhitaja: AS Scanweld

Projekti koordinaator: Andrea Zausa / www.magazzino21.comGraafiline disainer: Alari OravIT-lahendus: Kalle RoolaidTänud: Veneetsia biennaali meeskond, Aaron Betsky, Saksamaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapani, Kanada, Prantsusmaa, Tšehhi ja Slovaki ning Põhjamaade paviljonide komissarid ja kuraatorid; Maria-Kristiina Soomre, Alessandro Volpin, Sirje Helme, Mark Soosaar, Meelis Lätte, Auli Haabpiht Ott, Elin Kard; Salto AB: Karli Luik, Jaan Frank Port, Katrin Kaevats, Pelle-Sten Viiburg, Kristiina Arusoo, sõbrad ja perekonnad.

Commissioner: Laila Põdra, adviser on architecture, Estonian Ministry of CultureCurator: Ingrid Ruudi, editor-in-chief of the Estonian architectural review EhituskunstAuthors: Maarja Kask, architect, Salto AB Ralf Lõoke, architect, Salto AB Neeme Külm, freelance sculptorEngineering: Teet Dooner, KTR Projekt OÜ; Nicola Ferrari, Servizi Tecnici S.l.r.Geodesist: Andrea Sambo, Sambo & Bertolo Studio Associato3D visuals: Villu Scheler, architect, AB Salto

Constructor: Scanweld ASProject Co-ordinator: Andrea Zausa / www.magazzino21.comGraphic Design: Alari OravIT solution: Kalle RoolaidThank you: La Biennale di Venezia team, Aaron Betsky, commis-sioners and curators of pavilions of Germany, Russia, Japan, Great Britain, Canada, France, Czech and Slovak Republics, Nordic countries; Maria-Kristiina Soomre, Alessandro Volpin, Sirje Helme, Mark Soosaar, Meelis Lätte, Auli Haabpiht Ott, Elin Kard; Salto AB: Karli Luik, Jaan Frank Port, Katrin Kaevats, Pelle-Sten Viiburg, Kristiina Arusoo; friends and families.

Sam Jacob Sam Jacob

CECI N’EST PAS UNE PIPE: INFRASTRUkTUUR kUI ARHITEkTUURIALATEADVUS

CECI N’EST PAS UNE PIPE:INFRASTRUCTURE AS ARCHITECTURALSUBCONSCIOUS

B. S. Johnsoni „Christie Malry topeltraama-tupidamine“ (Christie Malry’s Own Double-Entry) on sünge lühiromaan kontorirotist, kes soovib endale osakssaanud ebaõigluse eest elule kätte maksta. kasutades tööl õpitud topeltraamatupidamise meetodit, märgib ta üles kõik, mis tema arvates talle „võlgu“ ollakse – mitte rahalises mõttes, vaid kõik kannatused, kogu õeluse, piina ja alanduse. Teises veerus kajastub tema viis neid võlgu klattida: kättemaksuaktsioonid, mis tema arvates on lihtsalt õiglane tasakaalustamine. Romaani jooksul kasvab sellise „kompensee-rimise“ mastaap Edwardi-aegse pangahoone fassaadi kraapimisest seal kogetud „kehva õhkkonna“ eest suuremate ja geniaalsemate ettevõtmisteni.

Malry käes saab raamatupidamise büro-kraatlikust süsteemist, mis tavaliselt jääb abstraktsele tasandile, üliisiklik ja paranoid-ne psühhoarveldus. Samamoodi muudavad ja moondavad tema kättemaksuaktid teisi infrastruktuuri liike. Ühes peatükis on Mal-ry eesmärgiks teha tasa „võlg“, mille tema töötasust mahaarvatud maksude eest võlgneb talle maksuinspektor. Ta nuputab välja kummaliselt keeruka stsenaariumi, saates maksuameti kanalisatsioonitorusse kellavärgiga rongi viie vaguniga, igaühes lõhkeainelaadung.

„Tema väike kaubarong veeres rahulikus tempos piki puhast üheksatollist tinatoru kuni jõnksuni … kus toru läbimõõt oli liiga väike, et see võinuks edasi sõita. Seega, kel-lavärgi vigina lõppedes jäi see sinna järgmist päeva ootama.“

Johnsoni romaanis tuleb esile hulk süs-teeme, mis võimaldavad ühiskonnal tõrgeteta toimida, mida Malry aga min-gite muude eesmärkide saavutamiseks

väänab. Peategelase psühhoosiks on näha neid infrastruktuurseid vahendeid – raamatupidamismeetoditest kanalisatsiooni ja reservuaarideni – pigem moraalselt tä-henduslike kui heasoovlike ja passiivsete kanalitena, mille kaudu liigub informatsioon, kaubad, jäätmed või ükskõik mis muu.

kuigi ta võib olla haiglaslik, on tal selles suhtes õigus. Infrastruktuur pole kunagi neutraalne ega apoliitiline. Näiteks maan-teed ei ole pelgalt liikumise võimaldajad, mis on rajatud tänu lihtsamat sorti insene-ritööle. Neist on kujunenud poliitilised sei-sukohavõtud üksikisiku ja ühiskonna suhte kohta. Maanteedes väljenduvad tähtsuse hierarhiad, need mõjutavad käitumisviise ja suhestumisvõimalusi maastikuga. Bituume-nivõrgustikke võib tõlgendada kui maakera pinnale laotatud abstraktsete kontseptsioo-nide kogumit.

Teatud konkreetse seisukoha tõttu ülitundli-kele, kes on takerdnud omaenda sümboolse ikonograafia keelde, muutuvad teatud infra-struktuuri elemendid ideoloogilisteks vahen-diteks. Sel viisil mõistetud infrastruktuurist saab väga konkreetsete ideede väljendamise või esitamise vahend. Nii näeme, kuidas mitmesugused infrastruktuursed objektid omandavad teatud gruppide meelsuse ja positsiooniga seotuna tähenduse, olgu neiks California liberaalsed tehnoloogid, fundamentalistlikud islamiterroristid, pa-rempoolsed või sotsialistlikud valitsused jne. Neile meist, kes on sümboolsete tõlgenduste suhtes vähem tundlikud, jääb infrastruktuur poliitiliseks kaudselt, kuivõrd see võimaldab teatud tegevuste kogumi aset leidmist, vä-listades samal ajal teatud teised võimalikud lahendused.

Christie Malry’s Own Double-Entry is a short, black novel by B.S. Johnson about a clerk who seeks revenge for the slights he feels life brings him. Using the double-entry bookkeeping method that he learns at work, he charts the ‘debts’ that he perceives are owed to him – not monies owed, but the pain, suffering, meanness, and humiliation that he suffers. In a second column, he logs his own means of balancing these debts – acts of revenge which in his perception are simply the balance due. Over the course of the novel, the scale of his ‘recompense’ escalates from scratching the Edwardian façade of a bank in recompense for the ‘bad atmosphere’ he experiences within it to greater and more ingenious acts.

Malry turns a bureaucratic system for balancing debt – something that normally remains abstract into a hyper-personalized and paranoid form of psycho-accountancy. In the same way, his revenges transform other kinds of infrastructure, distorted by his demand for recompense. In one chapter, Malry sets out to balance his perception of the ‘debt’ owed to him by the Inspector of Taxes for the tax deducted from his pay-pac-ket. He plots a curiously intricate scenario in which he sends a clockwork train with five carriages, each loaded with gelignite sticks up the tax office sewer pipe.

“His little goods train ran its moderately-paced way up the clean nine-inch leadglaze pipe until it encountered a bend … the radius of which was too small to permit it father progress. So, after a clockwork squeal, it settled down to await the morrow”

Johnson‘s novel identifies a range of systems that enable the smooth running of society, which Malry perverts to deliver something

else. His protagonist‘s psychosis is to see these infrastructural devices – from accoun-tancy practices to sewers and reservoirs - as morally charged rather than benign and passive conduits though which information, commodity, waste or whatever flows.

Though he might be pathologically disturbed, in this respect he’s right. Infrastructure is never neutral or a-political. For example, roads are not only a convenient means of travelling made possible by low grade civil engineering. They have evolved into loaded political statements about the relationship of the individual to society. Roads display hierarchies of significance, they suggest modes of behaviour and relationships to landscape. One can read the networks of tarmac as articulations of a set of abstract concepts laid out across the surface of the planet.

To those hyper-sensitized by a particular viewpoint and wrapped up in their own language of symbolic iconographies, par-ticular infrastructural elements become ideological devices. Infrastructure, seen in this way, becomes a means of delivering or manifesting very particular ideas. Thus we see various kinds of infrastructure assuming a significance in relation to the mindset and position of particular groups, whether that be Californian-libertarian technologists, fundamentalist Islamic terrorists, rightwing or socialist governments and so on. To tho-se of us less acutely sensitive to symbolic readings, infrastructure remains implicitly political because it enables a certain set of actions to occur, and equally, excludes anot-her set of possible outcomes.

And it is in this way that we might think of inf-rastructure as architecture. Not architecture

Sam Jacob (1970) on Londonis tegutsev arhitekt ja arhitektuurikriitik, arhitektuuribüroo FAT juht. Ta on ajakirja Contemporary arhitektuuri-toimetaja, lisaks kirjutab näiteks ajakirjadele Icon, Art Review ja Metropolis. On õpetanud mitmete ülikoolide magistriprogrammides, viimati Louis I. Kahni külalisprofessor Yale’i Ülikoolis. Sam on õppinud Glasgow’s Mackintoshi Arhitektuurikoolis ja Londonis Bartlettis. Vaata ka: www.fat.co.uk www.strangeharvest.com

Sam Jacob (1970) is an architect and writer based in London. He is a director of high profile architecture firm FAT. He is architecture editor of Contemporary, and writes for magazines including Icon, Art Review and Metropolis. He has taught at postgraduate level at a variety of universities, most recently at Yale as the Louis I. Kahn Visiting professor. Sam studied at the Mackintosh School of Architecture, Glasgow and the Bartlett, London.. For more: www.fat.co.uk www.strangeharvest.com

Working map/schedule of Baltic seabed survey operations conducted by the specialists of the research vessel Pollux.Uurimislaeva Pollux spetsialistide koostatud tööplaan Läänemere põhja uurimiseks. (Photograph by Grigory Pasko)(Foto Grigory Pasko)

4 5

Ja just sellest vaatenurgast võiks infrastruk-tuuri mõista kui arhitektuuri. Mitte arhitek-tuuri kui esteetilist akti, vaid kui arhitektuuri selle kõigis teistes väljendusvormides: orga-nisatsiooni, ökoloogia, võrgustiku, süstee-mina ja nii edasi. kõige üldisemas mõttes tegeleb arhitektuur vertikaalsusega. kuid olulised asjad toimuvad horisontaalselt, tei-sele poole horisonti ulatuvates võrgustikes. Üleloomulikkusega seotu (surma, ego või vaimsed püüdlused) võime küll projitseeri-da taevale, kuid horisontaalsus on see, mis Gordioni sõlmedega meid vastastikku seob. Sellegipoolest tundub, et meil puudub keel kirjeldamaks või mõistmaks infrastruktuuri kui arhitektuuri või käsitlemaks arhitektuuri ja infrastruktuuri ühise tervikuna.

Rotterdami arhitektuuriajaloolaste grupp Crimson on jaotanud arhitektuuri kolme kategooriasse: riistvara (hardware), tarkva-ra (software) ja orgvara (orgware). Arhitek-tuursete probleemide lahkamiseks erinevaid vahendeid leiutades aitavad nad jõuda pa-remale arusaamisele keerukast lõikumiste ja põimumiste kogumist, mis koos moodus-tavad arhitektuuri – lõhkuda traditsioonili-sed kategoriseerimise viisid, nagu vorm ja funktsioon, arhitekt ja tellija, kasutaja ja hoone. Nende süsteemis on „riistvara“ kogu materiaalne kraam: seinad, põrandad, uksed jne. „Tarkvara“ on riistvaras toimuva kirjel-damise viis. „Orgvara“ on inimeste grupid ja nende organisatsioonilised struktuurid, mis võimaldavad asjade teostumise ja toimimise. Sellele võiks veel lisada „võrgustiku“, mis kirjeldaks teiste kategooriate suhet laien-datud konteksti – viisi, kuidas arhitektuur on seotud seda ümbritsevate stsenaariumide, süsteemide, majanduse ja ökoloogiaga.

Tänapäeval ollakse neist võrgustunud su-hetest järjest enam teadlikud ning järjest

ga, mis väidetavasti võib muuta meie aru-saamist planeedist. Võib-olla kajastab see analoogselt perspektiivi leiutamisele nihet arusaamas, kuidas me tajume oma kohta maailmas. Ja võib-olla hakkab see nagu perspektiivne kujutuski mõjutama hoonete kavandamise viisi (kas Palm Jumeirah oleks näiteks ehitatud, kui poleks olnud vabalt kättesaadavaid satelliidipilte?)

kaasaegne arhitektuur on nagu jäämägi. Enamik sellest on pinna all peidus. Allpool on mass, millel nähtav tipp püsib. Tipp on see

osa, millele keskenduvad arhitektid, mida arhitektuurifotograafid püüdlikult kaadrisse püüavad, mida arhitektuurikriitikud lõuga sügades vaatlevad. Selle jäämäe-arhitek-tuurimetafoori nähtamatu osa on kahtlema-ta suurim – kummaline segu praktilisusest ja kontseptuaalsusest. Seal all on peidetud struktuur, omalaadne tehnikast ja kultuurist koosnev karkass, mis annab arhitektuurile kuju. Nagu reanimatsioonis viibivat patsienti hoiavad arhitektuuri elus tema külge ühen-datud juhtmed ja torud. kuid järjest raskem on aru saada, kus lõpeb üks ja algab teine. Infrastruktuur ja arhitektuur sulanduvad teineteisesse.

kõrgtehnoloogiline arhitektuur kohandas infrastruktuuri esteetika arhitektuursesse vormi. kõrgtehnoloogiline arhitektuur kas-vas välja Reyner Banhami esitatud idees-tikust. „Teise masinaajastu arhitektuuris“

enam mõistetakse ka nende tohutut ulatust ja sügavust. Probleemid, nagu kliimamuu-tused, geopoliitilised konfliktid ja vastas-tikune majanduslik sõltuvus, on muutnud keeruliseks suhestumise mitmesuguste elujõulise ja jätkusuutliku arhitektuuri tege-mist võimaldavate ja mõjutavate otsustega näiteks nagu krediidi-, energia-, joogivee-, toiduainetetööstuse ja toidu kättesaadavuse ning jäätmetega seotu. Nende rahvuslikul, piirkondlikul ja globaalsel tasandil toimiva-te küsimuste kõrval mõjuvad „normaalsed“ arhitektuuriprobleemid kääbuslikena. ko-halikust ja tuttavlikust kontekstist libiseme sujuvalt bütsantslikult läbipõimunud glo-baalseisse võrgustikesse.

Need ülisuure mastaabiga võrgustikud on sajandi jooksul või kauemgi toimunud glo-baliseerumise ja riikideülese turumajanduse praktiline tulemus. See tähendab, et sinu prügi võib leida oma otsa Hiina prügimäel, sinu gaas tuleb kusagilt Venemaa põhjast, sinu arvuti on kavandatud Californias ja valmistatud Mehhikos, su salat võib olla kas-vanud Iisraelis, kolleegile saadetud e-kiri on põrgelnud mööda juhtmeid üle kogu maailma ja nii edasi. Peaaegu kõik, mida me teeme, on mingil argiarusaamu ületaval moel seotud kohtadega, millest me kunagi kuulnudki pole. See asjakorraldus on ebakindel. Väike-sed korrektiivid globaalses finantsmaailmas võivad neid ruumikorralduslikke mustreid peaaegu silmapilkselt muuta.

Rahvusvahelise kapitalismi risoomne olemus nõuab, et leiaksime uued lähenemisviisid sellele teistsuguse mastaabiga maailmale. Globaliseerunud majandusest täie ülevaate saamiseks on uued vahendid nagu näiteks kliimakujundus ja majanduse kaardistamise tehnikad. Populaarsemad neist, nagu Google Earth, näivad pakkuvat meile uue vaatenur-

Kaasaegne arhitektuur on nagu jäämägi. Seal all on tehnikast ja kultuurist koosnev karkass, mis annab arhitektuurile kuju. Kuid järjest raskem on aru saada, kus lõpeb üks ja algab teine.

Contemporary architecture is like an iceberg. Down there is a submerged structure, a kind of armature of engineering and culture that gives architecture its shape. But where one stops and the other starts is increasingly difficult to determine.

(Architecture of the Second Machine Age) propageeris ta masinavärgilikku, masinlike kvaliteetidega arhitektuuri. Need ideed olid põhistruktuuriks, millele Archigram hiljem lisas oma nägemuse ülimehhaniseeritud arhitektuursetest keskkondadest. Need omakorda viisid arusaamani, et tehnika ja infrastruktuur on osa arhitektuuri keelest. kui estetiseerimine paljastab infrastruk-tuursete võrgustike tõelise tähenduse. kui peaksime arhitektuuri ja infrastruktuuri suhet tänapäeval uuesti hindama, võiksime liikuda hoopis teises suunas. Selle asemel

et importida infrastruktuuri- või masina-esteetikat arhitektuuri, võiksime eksportida arhitektuurset mõtlemist infrastruktuuri. Nii võiksime kujutleda Pompidou keskust või Lloydsi hoonet lahti harutatuna ja laiali laotatuna maapinnale, meresüvikutesse, piire ületamas ja mandreid ühendamas. kuid kujutlege mitte pelgalt nende füüsilist kude, vaid neisse hoonetesse kätketud kultuuri- ja arhitektuuripärandit moodustamas lineaar- set struktuuri, mis sirutab abstraktsete ideede narratiivi üle kogu kaardi, üle piiride ja läbi piirkondade: Rogers, Archigram, Ban-ham, Pevsner, Bauhaus, Arts and Crafts ja nii edasi, kilomeetrite kaupa infrastruktuuriks lahtiharutatud arhitektuuriideoloogiat.

Võib-olla peaksime tunnistama järjest keerukamaks muutuva võrgustunud infra-struktuuri koe omaette arhitektuurivormiks.

as an aesthetic act, but architecture in all of its other guises: as organization, ecology, network, system and so on. Architecture, on the whole deals with verticality. But the serious stuff happens horizontally, in the networks stretching off over the horizon. The sky might be where we project our super-natural concerns (of death, ego or spiritual yearning), but the horizontal is what joins us in Gordian knots of interconnectedness. However, we seem to lack the language to understand or describe infrastructure as architecture, or to synthesize architecture and infrastructure as a unified entity.

Crimson, the Rotterdam based architectural historians, divide architecture into catego-ries of Hardware, Software and Orgware. By inventing a different means of calibrating architectural issues, they allow us to have a more developed understanding of the complexity of intersections that make up architecture – a way of breaking down the traditional distinctions between things such as form and function, architect and client, user and building. In this system, ‘Hardwa-re’ is the stuff – the walls, floors, doors and so on. ‘Software’ is a way of describing the things that happen in or on the hardware. ‘Orgware’ is the groupings of people and their organizational structures which allow things to happen. To this we might add the Network, which would describe the relationship of the other categories to an extended idea of con-text – the way in which architecture connects to the scenarios, systems, economies, and ecologies around it.

Contemporary experience is increasingly aware of these networked relationships, and there is a growing realization of their immen-se reach and depth. Issues such as climate change, geo-political conflicts and econo-

perceive our place in the world. And perhaps, just as perspective drawing systems did, it will begin to influence the way that we design our buildings. (Would, for example, the Palm Jumeirah have been built without the ready public accessibility of satellite imagery?)

Contemporary architecture is like an iceberg. That’s to say most of it is hidden below a

datum. Below this, there is a mass of stuff that keeps the visible peak afloat. The peak is the part that architects concentrate on, the bit that architectural photographers carefully frame, the thing that architecture critics look at when stroking their chins. The invisible part of this iceberg-architecture-metaphor - by far the largest - is a strange mixture of the practical and the conceptual. Down here is a submerged structure, a kind of armature of engineering and culture that gives architecture its shape. Like a patient on a life support machine, architecture is sustained by the wires and tubes that are plugged into it. But where one stops and the other starts is increasingly difficult to determine. Infrastructure and architecture bleed into one another.

High Tech architecture applied the aesthetic of infrastructure to architectural form. High Tech grew out of a set of ideas explored by Reyner Banham who argued for an architec-ture of machinic qualities – exemplified by

mic interdependence have problematized our relationship to decisions effecting and enabling viable, sustainable architecture: credit, energy, potable water, food produc-tion and distribution, waste and so on. The scale of these issues dwarfs that of ‘normal’ architecture as they operate at national, re-gional, continental and global scales. They seamlessly snake from our intimate, local situation into global networks of Byzantine complexity.

These super-scaled networks are the practical output of a century or more of globalization and trans-national market economies. They mean your rubbish might be buried in a landfill site in China, your gas may come from somewhere beneath Russia, your computer might have been designed in California and built in Mexico, parts of your salad might have come from Israel, the email you sent to your colleague bounced around cables all over the world and so on. Almost anything we do is connected somehow to places we’ve never even heard of, in ways that are beyond everyday comprehension. These arrangements remain tentative. Small tweaks in global finance can rearrange the-se patterns of spatial organization almost instantaneously.

The rhizomic nature of international capita-lism is challenging us to develop new ways of looking at this differently scaled world. The new and emerging tools which allow us to see the full extent of our globalized economies include climate modelling and economic mapping techniques. More po-pular tools, such as Google Earth seem to provide us with a new viewpoint, which we might speculate changes our understanding of the planet. Perhaps, like the invention of perspective, it is a result of a shift in how we

gadgets and gismos - in Architecture of the Second Machine Age. These ideas provided the chord structure that Archigram later rif-fed on in their visions of ultra-mechanized environmental architecture, and these in turn led to the imagery of engineering and infrastructure becoming part of architec-tural language. But the process of aesthe-ticization denudes the real significance of

infrastructural networks. If we were to reas-sess a contemporary relationship between architecture and infrastructure, we might set out in the opposite direction. Rather than import the aesthetics of machine/inf-rastructure to architecture, we might export architectural thinking to infrastructure. In this way, we could imagine the Pompidou or Lloyds buildings unravelled and strung out across the ground, into trenches below the sea, across borders, and linking continents. But imagine not just their physical fabric but their culture and extended architectu-ral heritage wrapped up in these buildings forming a linear construction that strings out a narrative of abstract ideas over topo-graphy, across borders, and through regions: Rogers, Archigram, Banham, Pevsner, the Bauhaus, Arts and Crafts and so on in mile after mile of unwound architectural ideology as infrastructure.

Järeletegevast (vanadest ideedest ja harjumustest sõltuvast) rahvast loovaks rahvaks muutumine on ütlemata raske ülesanne. Aga just selles arengufaasis oma tehnoloogilise arenemise mõttes meie, eestlased, praegu just olemegi. Juured ja põhjused, mis on loova toimimise asendanud kopeeriva toimimisega ning mis on Eesti majandust järjekindlalt nihutamas loovalt tootva suuna asemel teenindaja ning allhankija suunda, pärinevad pea sajandi-tagusest ajast. Jutt on sellest, mis juhtus Venemaa teaduse ja teh-noloogia arenguga pärast bolševistlikku revolutsiooni 1917. aasta sügisel. Selle revolutsiooni tulemuste mõjus Eestile viimase poole sajandi jooksul pole ilmselt mõtet kahelda. Me oleme neid mõjusid näinud ja kogenud.

Revolutsioonieelne Venemaa oli teaduse ja sellega seotud teh-noloogia arengus igati kaasaegne riik. Tänini lähtutakse ju kosmo-setehnoloogias Tsiolkovski kirjeldatud põhimõtetest ning kaasaeg-ne ökoloogiateadus on moel või teisel mõjutatud Vladimir Vernadski biosfääriõpetusest. Revolutsiooniga olukord muutus ning loovast riigist sai peaaegu üleöö kopeeriv ja järeletegev ühiskond. kopeeriti paljut, mis Läänes ees tehtud, ning selle peamiseks mootoriks on hiljem arvatud olevat nn rahumeelse kaubanduse nähtus. On ilmne, et edukas kaubandus toimub eelkõige nende partnerite vahel, kes pole sõjajalal. Iseasi on see, kuivõrd saab kaubandust pidada rahu põhjustajaks. Pigem on kaubandus ikka rahu sümptom, mitte selle esilekutsuja.

Sama dilemma kummitab ka Euroopa Liiduga seotult: kunagi sõ-jakahjude leevendamiseks ja vältimiseks välja mõeldud Terase ja Söe Liidust on saanud keerukate kaubandus- ja rahandusreeglite-ga organisatsioon. Euroopa Liidu kaubanduslikku alust on küllusli-kult täiendatud ka kõiki muid eluvaldkondi puudutavate seadus-aktide nimetamistega. Vaikselt pesitseb Euroopa inimeste peades nüüdki lootus, et korraliku kauplemisega saab mõtteid sõjast eemal – rahul ja rahal hoida. Sama vaikselt pesitseb aga ka lootus,

et keegi kuskil on võrdsemast võrdsem ning et ühishuvi kõrval õn-nestub veel erihuvisid harrastada. Just sellisena paistab ka näi-teks Läänemere-alune torujuhe. kalliduse kiuste maapinna asemel merepõhja rajatava kauplemiskanali üks mõtteist on aga nähtavalt seda ühishuvis kauplemist kaugemale lükata.

Tulles tagasi kopeerimisel püsinud Nõukogude Liidu juurde, siis sellele aitas tugevalt kaasa ka Lääneriikide selge poliitika, mis lähtus ettekujutusest, et kaubandustegevuse säilitamine Nõuko-gude Liiduga on rahumeelsema koosolemise eelduseks. Needki suhted olid kahepoolsed nagu pregu meie ette kerkiv torujuhe-gi. See lõi küll teatavaid edueeldusi võiduks Teises maailmasõ-jas, kuid samade tehnoloogiatega sõdisid kommunistlikud riigid antikommunistliku Lääne vastu näiteks nii korea kui ka Vietnami sõjas. Rahumeelse kaubanduse põhimõtteid ning sellega kaasne-nud “rahvuslikku enesetappu” on põhjalikult ja ohtralt näiteid tuues analüüsinud ajaloolane Antony C. Sutton oma raamatus “Rahvuslik enesetapp“ (National Suicide). Seal on lood sündmustest ja seos-test, mille mõistmiseks ei pea tehtud vigu kordama.

Tegelikult on esmapilgul vaid rahumeelseks kasutuseks mõel-dud tehnoloogia tahtmisest sõltuvalt rakendatav ka sõjapidamis-se. Ühtpidi ei tohiks ju olla midagi halba selles, kui mis tahes riigile müüa seepi, suhkrut ja bensiini. Teisalt sõltub mis tahes toodete kasutamine eelkõige konkreetse saajamaa tegelikest kavatsustest. Nii on äsjamainitud kaubakolmik kasutatav niihästi igapäevase elu edendamiseks kui ka nn Molotovi kokteili valmistamiseks. kau-bandus ei saa iialgi olla rahu looja, sest kaupadega koos ei õnnes-tu müüa ega kohustuslikuks muuta teistlaadset kultuuri ega häid kavatsusi.

Samamoodi polnud ühtki avalikku teavet, mis kinnitanuks, et sovjettidel on seebi, suhkru ja bensiiniga vaid head kavatsused. Pigem vastupidi. 1919. aastal teatas kommunistlik liider Zinovjev: “Me peame alla kirjutama ebasoodsa rahulepingu. See tähendab

Changing from an imitative people (who are dependent on old ideas and habits) to a creative people is an indescribably difficult task. But we, Estonians, are at this phase in our technological de-velopment right now. The roots and reasons date back almost a century for creative behavior being replaced by copying behavior and Estonia’s economy being consistently edged from a course of creative production toward a course based on service and subcont-racting. The story centers on what happened to the development of Russia’s science and technology after the Bolshevik Revolution in the fall of 1917. There is no point in disputing the impact of the re-sults of this revolution on Estonia during the last half century. We have seen and experienced these effects.

Pre-revolutionary Russia was a modern country in regard to the development of science and the technology related thereto. Even today, the principles described by Tsiolkovsky form the foundation for space technology. Today’s ecological science has been influ-enced in one way or another by the biosphere teachings of Vladimir Vernadsky. The revolution changed this situation. Almost overnight, a creative country changed into a copying and imitative society. Many of the achievements initially accomplished in the West were copied. Subsequently, it has been thought that the primary engine for this was the phenomenon of peaceful trade. It is clear that successful trade can occur primarily between partners who are not at war. However, to what extent trade can be considered to be a cause of peace is another matter. After all, trade is a symptom of peace rather than its generator.

The same dilemma also haunts those in the European Union. The Steel and Coal Community, which was originally conceived to alleviate and prevent war damages, has become a complicated or-ganization of trade and financial regulation. The trading base of the European Union has been abundantly supplemented with le-gislation related to all other spheres of life. Even now a quiet hope

rests in the heads of Europe’s people that proper trading will divert thoughts of war and maintain peace. Just as quietly, another hope is concealed that someone somewhere is more equal than others and that alongside the common interest one can also realize special in-terests. The pipeline under the Baltic Sea seems to be an example of this thinking. One reason for constructing the trading channel at the bottom of the sea rather than overland, despite the expense, is appa-rently the desire to push this trading in the common interest further aside.

In the case of Soviet Union the copying behavior was strong-ly supported by the policies of the West, which were based on the notion that preserving trading activities with the Soviet Union was a precondition for more peaceful coexistence. These relations were also bilateral just like the pipeline emerging before us. Thus, certain preconditions for victory in the Second World War were created, but, the Communist countries used the same technology to wage war against the anti-Communist West, for instance in korea and Viet-nam. The principles of peaceful trade and the accompanying “natio-nal suicide” have been thoroughly analyzed with plentiful examples by Antony C. Sutton in his book National Suicide. The book includes events and associations that do not have to be repeated in order to be understood.

Actually, the technology intended at first glance for peaceful use is also subject to application in the waging of war. On the one hand, there should be nothing wrong with selling soap, sugar or gasoline to any country.

On the other hand, the utilization of a product depends primarily on the actual plans of the specific country. Therefore, the aforementioned trade trio can be used for the ad-vancement of everyday life as well as for the production of Molotov cocktails. Thus, trade can never be the creator of peace, because

Marek Strandberg, (1965), studied organic che-mistry in University of Tartu (BA Hons 1988), has worked as a researcher, taught in universities and acted as enterpreneur. He is a founding member of Estonian Greens and since 2007 Member of Parliament. Councillor of Estonian Fund for Nature, during 2000 – 2007 its chairman. Author of several articles and essays, one of the most active spokespersons for sustainable development and ecological technologies.

Marek Strandberg

DOES TRADING PREVENT WAR?

Marek Strandberg

kAS kAUPLEMINE VäLDIB SõDA?

Marek Strandberg, (1965), lõpetanud Tartu Ülikooli orgaanilise keemia eriala (1988, cum laude), tegutsenud teaduri, õppejõu ja ettevõtjana. Erakonna Eestimaa Rohelised asutajaliige, alates 2007 Riigikogu liige. Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige ja 2000 – 2007 esimees. Arvukate artiklite autor, säästva arengu ja ökoloogiliste tehnoloogiate aktiivsemaid eestkõnelejaid.

27-03-2008 Veneetsia / Venice

6 7

ainult vajadust kirjutada alla paberile, kuhu võib olla kirjutatud mida tahes. See on meile hingamise ja kogumise ajaks, et saada tuge-vaiks.” Nõukogude Liidu tegelike kavatsuste olemuse võtab kokku Jossif Stalini tsitaat: “Sõnadel pole ju mingit seost tegudega – kuidas muidu saaksimegi kõnelda diplomaatiast? Sõnad on üks asi ja teod teine. Ilusad sõnad on vaid mask, et varjata halbu kokkuleppeid. Siiras diplomaatia pole rohkem võimalik kui kuiv vesi või puine raud.”

Stalini öeldu on hea näide sellest, milline oli laias laastus lepingu-kultuur Nõukogude Venemaal ja hiljem kõigil kommunistliku valitsuse all olnud aladel. Selle kultuurilise hoiaku mõju ei lõppenud aga kind-lasti veel 1990. aastate algusega. kuivõrd me võime praegu kindlad olla, et samalaadne kokkuleppekultuur on kadunud tänapäeva Vene-maa asjaajamise viisidest ja kommetest?

Poliitiline kord ja hoiakud mõjutavad paratamatult inimesi ühis-kondades. Seda mitte ainult sunnitud käitumise moel. Lõpuks on inimesed ka kui tahes diktaatorliku korra kandjad ja taastootjad. Va-badusaade pole kindlasti mitte diktaatorlikus ühiskonnas automaat-selt leviv hoiak. Hiljutine Saddam Husseini kukutamine ei suunanud ju Iraaki mitte vabadusaatelisele tegevusele, vaid pigem kaosesse, millel on jätkuvalt endise liidri nägu.

kommunistlik kord ei muutnud ei Vene ega hiljem Eestigi inimesi andetumaks. Muutusid lihtsalt ühiskonna hoiakud ning kavatsused ja seetõttu polnud uue loomisel enam sedavõrd tähendust kui kingi-tuseks saadu, ostetu või varastatu kopeerimisel ning kohandamisel. Järeletegemine nõuab kindlasti teistlaadset loovust kui uue välja-mõtlemine ning selline konformne eliit on kindlasti ka diktaatorlikule korrale ohutum kui uut tekitav.

kaks põlvkonda järeletegemisele orienteeritud loovust on muut-nud arusaamu tehnoloogilisest arengust ja innovatsioonist endise raudse eesriide erinevatel pooltel olnud ühiskondades. Teise maail-masõja lõpp tähendas enim just kommunistlikele riikidele tehnoloo-giate täiendamise võimalust: alates asjaolust, et Nõukogude Liidus

toodetud fotoaparaadid olid äravahetamiseni sarnased Leica mu-delitega, kuni tõdemuseni, et esimesed MIG reaktiivhävitajad len-dasid BMW mootoritega.

Teatud osas oli Nõukogude Liidu ja USA kosmoseprogrammidel samuti sarnaseid jooni: mõlemad arenesid tänu Saksamaal välja töötatud ja arendatud tehnoloogiale. Teise maailmasõja lõppedes deporteeriti Venemaale tuhandeid raketitööstuses töötanud in-senere ja tehnikuid ning suur osa ka tehase sisseseadetest. USA seevastu pakkus lahedaid töö- ja elutingimusi Saksa raketiprojekti ajule Werner von Braunile.

Vaatamata asjaoludele, et enamiku Teise maailmasõja võit-nud Lääneriikide juhtkondades kostsid pidevalt ohusignaalid selle kohta, et Nõukogude Liidus võidakse mis tahes tehnoloogiaid kasu-tada ennekõike oma sõjalise võimsuse suurendamiseks, leidus alati argumente, mis rahumeelse kaubanduse jätkuvalt toimimas hoid-sid. Peamine oli aga lootus, et kauplemine ehk väldib sõda.

kui võrrelda USA–Nõukogude Liidu kaubavahetuse mahtu aas-tatel 1963–1972 ning samal ajal Vietnamis surma saanud USA sõ-durite hulka, siis on need numbrid märkimisväärses korrelatsioo-nis. Lisaks tuvastati Vietnami sõja käigus 1966–1971 96 Nõukogude Liidu laeva, mis vedasid sõjavarustust Vietnamisse. Suurem osa neist oli valmistatud Lääneriikides või nende litsentside alusel ku-sagil mujal. Selles ongi Suttoni arvates rahvusliku enesetapu meh-hanism: kaubeldes toetada oma sisulist vaenlast. kas Euroopa on praegu liikumas samas suunas?

Suur osa nõukogude elust koosneski järelejõudmise ning loo-detava möödamineku ideoloogiast. kopeeriv käitumine ei tekita aga iialgi piisavalt edueeldusi ühiskondade edendamiseks ning arengulise kinnipüüdmise hüpotees jääb lihtsakoeliselt mõtlejate soovunelmaks. Tehes siinkohal põike Euroopa Liidugi tänapäeva-poliitikasse – kas ei kostu siingi loosungeis liiga sageli Ameerikale järelejõudmise soov?

Pole ühtki põhjust loota ega uskuda, et kauplev Venemaa on rahu-meelne Venemaa (see lause sai kirja pandud umbes nädal enne Vene vägede sissetungi Gruusiasse). Vene omaaegne president Putin on nimetanud Nõukogude Liidu kokkukukkumist eelmise sajandi kõige suuremaks geopoliitiliseks katastroofiks.

kas kauplemine Venemaaga on toiteahel, millega seda geopoliiti-list viga korrigeerima hakatakse?

Ühendriigid on enam-vähem välja tulnud enesetapukatsest. Miks peaksime aga seda kordama meie siin, Euroopas, kui see on ju ometi sedavõrd lihtsalt välditav? Välditav on see selge panustamisega öko-loogilisemasse majandusmudelisse ning tehnoloogiatesse. On ainult üks tee, mille puhul nafta ja gaas muutuvad odavaks. See juhtub vaid siis, kui nende vastu enam huvi ei tunta.

along with the goods one cannot sell or make compulsory other types of culture or good intentions.

Similarly, there was no available information that would confirm the idea that the Soviets had only good intentions in respect to soap, sugar or gasoline. Quite the opposite. In 1919, the Communist leader Zinovjev announced, “We must sign this unfavorable peace treaty. But this only represents the necessity to sign a piece of paper whate-ver it may have written on it. This will give us time to take a breath and collect ourselves, to become strong.” The nature of the Soviet Union’s true intentions is summarized by a quotation from Josef Stalin: “Words have not connection to actions—otherwise, how could we talk about diplomacy? Words are one thing and actions another. Nice words are just a mask to conceal bad agreements. Sincere diplomacy is no more possible than dry water or wooden metal.” Stalin’s words are a good example of what broadly comprised the contractual cul-ture of the Soviet Russia, and later, of all the areas under Communist rule. The impact of this cultural attitude definitely did not disappear at the beginning of the 1990’s. How sure can we be that this attitude toward treaties has disappeared from the way that Russia conducts business today?

Political regimes and attitudes inevitably affect the people in societies. Moreover, not only in the form of forced behavior. In the end, people are also the promoters and reproducers of any dictato-rial regime. The principle of freedom is definitely not an attitude that automatically disseminates in a dictatorial society. The recent over-throw of Saddam Hussein did not direct Iraq to activities based on the principles of freedom, but rather into chaos which continues to bear the mark of the former leader.

The Communist regime did not make the people in Russia, and later in Estonia, less talented. It was just the attitudes and inten-tions of the society that changed, whereby creating something new was no longer as important as copying and adapting something that

has been purchased, stolen or received as a gift. Undoubtedly the creativity required for imitation differs from the creativity requi-red for creating something new. Also, the elite that is conformant is certainly less threatening to a dictatorial regime than one that creates something new. Two generations of creativity oriented to imitation has changed the understanding of technological develop-ment and innovation in the societies on the different sides of the Iron Curtain. For the Communist countries, the end of the Second World War mostly meant the opportunity to supplement their tech-nologies—starting from the fact that the cameras produced by the Soviet Union were identical to Leica models, and ending with the realization that the first MIG jet fighters flew with BMW engines.

The Soviet Union and U.S. space programs also shared similariti-es in some respects—both developed thanks to the technology de-vised and developed in Germany. At the end of World War II, thous-ands of engineers and technicians that had been employed in the German rocket industry were deported to Russia along with most of the factory equipment. On the other hand, the U.S. provided com-fortable work and living conditions for Werner von Braun, the brains of the German rocket project.

Despite the fact that danger signals were constantly sounded among the leadership of the Western nations that had won the Second World War regarding the fact that all technologies could be used in the Soviet Union to increase their military capabilities, ar-guments were always found for continuing peaceful trade. The main reason was the hope that trade would prevent war.

If we are to compare the volume of U.S.–Soviet trade in 1963–1972 and the number of U.S. soldiers killed in Vietnam per year during the same period, the figures appear to be in direct correlation. In addi-tion 96 Soviet ships transporting military equipment to Vietnam were identified during the Vietnam War. Most of them were produced in Western countries or elsewhere under their licenses. Sutton believes

this is the mechanism of national suicide—trading to support one’s substantive enemy. Is Europe currently moving in the same direction?

The ideology of catching up to, or hopefully surpassing, the west comprised a large part of soviet life. However, copying behavior will never create sufficient preconditions for the successful promotion of societies and the hypothesis of developmental catch-up will remain the dream of simple-minded thinkers. An aside regarding the current policies of the European Union—don’t the slogans we hear often sound like a desire to catch up with America?

There is not reason to believe that a trading Russia is a peaceful Russia (this sentence was written about a week before the invasion of Georgia by Russian forces). Russia’s former president, Vladimir Putin, has called the collapse of the Soviet Union the greatest geopolitical catastrophe of the last century. Is trading with Russia the supply chain which will be used to correct this geopolitical error?

The United States has more or less survived its suicide attempt. However, why should we repeat it here in Europe, when it can be avoi-ded so easily? It can be avoided by making a clear contribution to a more ecological economic model and technology. There is only one way that oil and gas will become cheaper. It will happen when no one is in-terested in them any more.

See globaalse ajastu arhitektuur kirjeldaks uut kaanonit, millel on omaenda teetähised. Sinna kuuluks esimese suure insfrastruk-tuuriajastu lugu: koht Valentia saarel Iirimaa lääneranniku lähistel, kuhu jõudis välja esi-mene üle Atlandi kulgev kaabel; Bruneli rõõm raudteed läbi mäestike ja üle vee vedada. See toetuks varaste infrastruktuuriprojek-tide veidrale võimaluste laiendamisele, kus arhitektuuri ja infrastruktuuri eristus ei ol-nud veel lõplikult paika pandud – futurismi- ja modernismieelsetele eksperimentidele kiiruse, kauguste ja võrgustike vallas.

Megaprojektide ajastul on infrastruktuuri kultuurilise tähenduse mõistmise tugev-

damine, laiendamine ja uude konteksti pai-gutamine enam kui teretulnud. Globaalne turg ja sõltuvus fossiilsetest kütustest on viinud massiivsete torujuhtmete ehitamise buumini. Pikim neist on enam kui 4000 km pikkune Družba torujuhe, mis kulgeb Kagu-Venemaalt Ukrainasse, Ungarisse, Poolasse ja Saksamaale, transportides 1,2 kuni 1,4 miljonit barrelit naftat päevas. Seda toruju-het on kavas veel 1700 km võrra pikendada. Bakuu-Thbilisi-Ceyhani torujuhe on 1768 km pikkune, ühendades kaspia mere Vahe-merega. Väljapakutud Ida-Siberi – Atlandi ookeani naftajuhe oleks 4600 km pikkune, ühendades Venemaa, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Läti, Leedu ja Eesti. ka-vandatav Nord Streami torujuhe ühendaks

kommunikatsioonitehnoloogiad on närvisüs-teemi laienduseks – raadio meie kuulmise, televisioon nägemise laiendus. kui McLuha-nil on õigus, võiks ehk kogu infrastruktuuri tõlgendada kui meie kehalise olemise laien-dust. Võib-olla on see torude ja juhtmete võrgustik meie enda anatoomia märkimine geoloogilisele kaardile – globaalse mastaa-biga antropomorfne projektsioon.

Sellisest infrastruktuuri kehalisest tõlgen-dusest võiks ka järelduda, et infrastruktuuri-ga suhestumisel võiks välja kujuneda teatud psühholoogilisi seisundeid. Christie Malry puhul võiks küll diagnoosida sellise psüh-holoogilis-infrastruktuurse häire. Muidugi on teisigi näiteid, kuidas infrastruktuur rep-resenteerib mingit psühholoogilist seisundit. Meenutage sõjajärgse Viini kanalisatsioo-nisüsteemis redutavat Orson Wellesi filmis „kolmas mees“ (The Third Man). Tema tege-laskuju Harry Lime kasutab kanalisatsiooni-tunneleid, et liikuda märkamatult linnas, mis on jaotatud neljaks liitlasjõudude kontrolli all olevaks tsooniks. Lime’i kuritegelik karakter seostub kanalisatsiooniga, mis kujutab amo-raalset allilma. kanalisatsiooni kasutatakse 1980. aasta õudusfilmis „Alligaator“ (Alliga-tor), mille reklaamlauseks oli „kanalisatsioo-niluukide all on ootamas inimsööja“. Tualetist alla lastud alligaatoripojast kasvab hiiglaslik koletis, kuna ta toitub kahtlasi hormoonieks-perimente läbinud laboriloomade laipadest. See koletislik loom kehastab infrastruktuuri varjatud vallas – väljaspool nähtavat maail-ma – hiiliva teadmatuse võimalusi ja hirme. Muidugi on kanalisatsioon selles suhtes vast võimalusterohkem kui teised infrastruktuuri vormid. kuid oluline on mõtteviis, et infra-struktuurist võib saada hirmude allikas või moraalitu käitumise asupaik.

Venemaa ja Euroopa Liidu Läänemere kaudu, transportimaks Yuzhno-Russkoye maardlast pärit gaasi.

Nende torujuhtmete trajektoore määrab turu- majanduse, geopoliitika ja keskkonnaküsi-muste kombinatsioon, kõik väga tundlikud ja vastuolulised teemad. kuid debattides on väidetud, et kütusejuhtmed iseenesest pole midagi enamat kui praktilised lahendused ja võimaluste ärakasutamise vahendid. Ar-gumenteeritakse trajektoori detailide, mitte nende olemuse tähenduse üle. Ning just see on peadpööritavalt tähenduslik. Nende tohutu ulatus näitab neid rajavate korpo-ratsioonide mastaapi, mis jätab juba varju

paljud valitsused. Need on üle kontinentide ulatuvad planetaarse mastaabiga rajatised, mis projekteerivad ümber geoloogia.

Asjaolu, et neis ettevõtmistes nähakse vaid insenerprojekteerimise küsimusi, annab tun-nistust valitsevast arusaamast, kus infrast-ruktuuri mõistetakse väljaspool kultuurilist tähendust eksisteeriva inertse struktuurina. See on miski, mida võiks nimetada praktili-suse pimeduseks. kui meenutada Christie Malryt, tuleb öelda, et neis projektides on kristalliseerunud majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised ambitsioonid.

Marshall McLuhan on väitnud, et meedia infrastruktuuri võiks käsitleda kui meie ke-halise mina laiendust. Ta pakkus näiteks, et

Perhaps we should recognize the increasing-ly complex fabric of networked infrastructure as a form of architecture in itself. This arc-hitecture of the global age would describe a new canon with its own set of landmarks. It would include histories of the first great era of infrastructure: the point on Valentia Island off the west coast of Ireland where the first trans-Atlantic cable hit Europe; the glee with which Brunel forced railways through hills and over water. It would draw upon the weird stretching of possibilities apparent in early infrastructural projects where the distinc-tion between architecture and infrastructure was not yet firmly described: Pre-Futurist, pre-Modern experiments in speed, distance and networks.

Consolidating, re-contextualizing and ex-panding the cultural understanding of inf-rastructure is more than appropriate in an age of mega-projects. The global market and reliance upon fossil fuels has seen a boom in the construction of massive pipelines. The Druzhba pipeline is the longest. It runs from southeast Russia for 2,500 miles to points in Ukraine, Hungary, Poland, and Germany delivering 1.2 to 1.4 million barrels of oil per day. There is a proposed extension to this pi-peline adding another 1,100 miles to its leng-th. The Baku-Tbilisi-Ceyhan pipeline runs for 1,099 miles, connecting the Caspian Sea to the Mediterranean. The proposed Eastern Siberia – Atlantic Ocean oil pipeline would be 2,900 miles long, connecting Russia, Finland, Sweden, Denmark, Germany, Poland, Latvia, Lithuania, and Estonia. The proposed Nord Stream pipeline would link Russia and the European Union via the Baltic Sea transpor-ting natural gas from the Yuzhno-Russkoye field.

This bodily reading of infrastructure might also suggest that it could be possible to develop psychological conditions in rela-tion to infrastructure. Indeed, perhaps we might diagnose Christie Malry as suffering from such a psychological–infrastructural condition. Certainly, there are examples of how infrastructure can represent psycholo-gical conditions. Think of Orson Welles in the sewers of post-war Vienna in The Third Man. His character, Harry Lime uses the sewer tunnels to move about the city – which above

ground is divided into four zones controlled by the Allied powers – undetected. Lime‘s morally uninhibited character is thus linked with the sewers which are used to represent an amoral underworld. Sewer systems are also used in the 1980 horror film Alligator, whose tagline is “Beneath Those Manholes, A Man Eater Is Waiting”. The plot sees a baby alligator flushed down a toilet which grows into a gargantuan monster by feeding on the corpses of laboratory animals who have undergone dubious hormone experiments. The monstrous creature represents the possibilities and fears of the unknown that lurk within the hidden realm of infrastructure – the stuff below the datum of visibility. Of course, sewers are perhaps more suggestive than other infrastructural forms. But the idea that infrastructure can become a repository of fears or a site of morally uninhibited beha-viour is significant.

The routes of these pipelines are defined by a combination of market economics, geo-po-litics, and environmental concerns, issues which are highly sensitive and controversial. But these discussions suggest that these fuel lines themselves are no more than prac-tical engineered solutions and a means of exploiting opportunity. They are arguments over the particularities of route rather than discussions which explore the significance of their conception. And it is this which is most mind-blowingly significant. Their vastness reflects the scale of the corporations that construct them, which themselves have ballooned to eclipse the size of many gover-nments. They are constructions of planetary scale, stretching between continents which re-engineer geology.

That these projects are regarded simply as engineering is indicative of the way in which infrastructure is perceived as inert structure which exists outside of cultural significance. It is what we might describe as a blindness of the practical. But as Christie Malry might remind us, they represent a crystallization of economic, political and cultural ambition.

Marshall McLuhan suggested that we might understand media infrastructure as an ex-tension of our bodily selves. He suggested, for example, that communication techno-logies are extensions of our own nervous systems – that radio is an extension of our hearing, TV an extension of our vision. If McLuhan is right, perhaps all infrastructure might be thought of as an extension of our bodily make up. Perhaps these networks of pipes and cables are a mapping of our own biology onto geology – a globally scaled ant-hropomorphic projection.

Outside of the narratives of thrillers and hor-ror genres, infrastructure might well act as the built equivalent of the unconscious. Like the psychological unconscious, it remains invisible to the self-aware, public, civilized, architectural consciousness. Infrastructure is absent from architectural representations and architectural media. In its planning it tends to be hidden below ground, behind earthworks, walls and fences. It is discreetly routed to minimize its visual presence in the landscape. However, like the psychological

unconscious, it manifests the instinctual de-sires and needs of globalized markets, mul-tinational corporations, and states. Infrast-ructure acts as a kind of uninhibited version of architecture - uncivilized, unsocialized, inarticulate, yet driven with a primal urge to create structures of unprecedented scale and ambition. It realizes the most extreme architectural fantasies that our conscious thinking would not permit.

Infrastructure crystallizes an essence of abstract ideas and drives them through landscape with a singular determination. It makes physical the invisible networks, the desires and dreams of the systems we inhabit. Its significance is in direct dis-pro-portion to its visibility as a cultural act: We engineer our infrastructure and afterwards our infrastructure engineers us.

Väljaspool hirmu- ja õudusžanrite narratiive võib infrastruktuur samahästi toimida ala-teadvuse ehitatud ekvivalendina. Samamoo-di nagu psühholoogiline alateadvus, jääb see eneseteadliku, avaliku, tsiviliseeritud arhitektuurse teadvuse jaoks nähtamatuks. Arhitektuuri representatsioonides ja arhi-tektuurimeedias infrastruktuuri ei kohta. Planeeringutes kiputakse peitma seda maa alla, muldkehandite, müüride ja tarade taha. Trajektoor planeeritakse selliselt, et see maastikus võimalikult vähe silma torkaks. Ometi samamoodi nagu psühholoogiline ala-teadvus, väljenduvad selles globaliseerunud turgude, rahvusteüleste korporatsioonide ja riikide instinktiivsed ihad ja vajadused. Inf-rastruktuur toimib nagu arhitektuuri allasu-rutud versioon – tsiviliseerimatu, väljajäetu, ebamäärasena, mida ometi juhib ürgne tung luua seninägematu mastaabi ja ambitsiooni-dega struktuure. Selles realiseeruvad kõige äärmuslikumad arhitektuursed fantaasiad, mida meie teadlik mõtlemine ei lubaks.

Infrastruktuur kristalliseerib abstraktsete ideede olemuse ja juhib need ühese otsus-tavusega läbi maastiku. See muudab meid ümbritsevate süsteemide nähtamatud võr-gustikud, ihad ja unistused füüsiliseks. Selle tähtsus on pöördvõrdeline selle nähtavusega kultuurilise aktina: me projekteerime endale infrastruktuuri ja seejärel kujundab meie infrastruktuur meid.

Infrastruktuuri mõistetakse väljaspool kultuurilist tähendust eksisteeriva inertse struktuurina. See on miski, mida võiks nimetada praktilisuse pimeduseks.

Infrastructure is perceived as inert structure which exists out-side of cultural significance. It is what we might describe as a blindness of the practical.

22-08-2008 Jõelähtme, Estonia

8 9

Saksa-Vene gaasitoru Nord Stream hõlmab endas väga kompleksset ja omavahel tihedalt läbipõimunud poliitiliste, rahvuslike, ajaloo-liste, ökoloogiliste ja majanduslike küsimus-te problemaatikat. Tegemist on omamoodi mudeljuhtumiga kaasaegses “globaalkülas” valitsevatest suhetest. kuid antud artikli raames tahaksin keskenduda peamisele neid suhteid defineerivale probleemidepuntrale, mis viitab natuke üldisematele küsimuste-le: nimelt küsimusele globaalse kapitali ja rahvusriikide omavahelistest suhetest, mis määravad maailma, milles me elame.1

Swedbank’i soovituskomitee esimees Allan karlsson põhjendas Eesti mitmekordse kon-servatiivse peaministri, “vabadusvõitleja” ja ajaloolase Mart Laari valimist panga nõukogu liikmeks järgmiste sõnadega: “Mart Laaril on erakordne äritegemise kogemus Baltimaa-de tingimustes. kuna Laaril on unikaalne suhetevõrk mitte ainult Baltimaades, vaid ka teistes ümberkaudsetes riikides, oleme veendunud, et ta saab meie äri arendamis-se palju panustada.”2 kohe sai selgeks, et tegu on VäGA põhjapaneva väitega. Ja seda sugugi mitte selle täieliku idiootsuse tõttu, vaid otse vastupidi – väide on oma küünilises naiivsuses lihtsalt talumatult täpne. Spot on, mr. Karlsson! Isegi kui eeldada, et tegu on karlssoni freudian slip’iga, siis ei ole ju vea eesmärgiks muu kui manada esile kõ-neleja tegelikud ihad, seega ”represseeritud tõde”.

Me võime vahel mõelda, et sellel, kas keegi on olnud ligi kakskümmend aastat poliitikas või kakskümmend aastat ettevõtluses, on mitte ainult teoreetiline, vaid isegi reaalne vahe. kuid riigijuhtimise süüdimatu se-giajamine äritegevusega viitab antud juhul pisut kaugemale ulatuvatele tagajärgedele kui tubli thatcheristi poliitiliste sidemete

puhtaks papihunnikuks muundamisele kuskil Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu vennasrahvaste rahandusturgudel. Hr. karlsson osundab selgelt millelegi hoopis sümptomaatilisemale: nimelt riigi ja kapitali mõistete põhjalikult hägustunud suhetele. Et segadus äri- ja riigijuhtimisega mitte ühelegi politoloogile ega kriitikule netikommentaa-toritest rääkimata pinnuks silmas ei olnud, kõneleb nende identsuse iseenesestmõiste-tavusest. Või vähemasti vastuolude puudu-misest, sest kapitalism, nii nagu meie seda siin Ida-Euroopas viimase kahekümne aasta jooksul oleme kogeda saanud, on põhinenud

üksnes ühel kategoorilisel imperatiivil: ma-jandus, see ongi riik.

Slavoj Žižek on kurtnud, et tänapäeval ei kaalu keegi enam tõsiselt kapitalismi alter-natiive, samal ajal kui pidevalt ähvardatakse kogu elu lõppemisega maal. “On kergem ette kujutada “maailmalõppu” kui tagasihoidlikku muutust tootmisviisides, nagu oleks liberaa-lne kapital Reaalne, mis säilib isegi globaa-lse ökokatastroofi tingimustes,“ kirjutab ta peaaegu kuuldava nördimusega.3 Žižekil võib ju osaliselt õiguski olla, kuid paraku ei ole kaasaegne kapitalism enam pelk tootmisviis, vaid, nagu osutab Felix Guattari, on “kapital semiootiline operatsioonimehhanism, mille funktsioon on tasakaalustada, reguleerida

ja üle kodeerida võimu formatsioone, võimu-suhteid ja liikumisi, mis on omased arenenud ühiskondadele ja mis moodustavad planeedi üleüldised majanduslikud jõud. Selle ahela lõpus defineerib ta kõik, nii lapsed kui ka intellektuaalid, nii rikkad kui ka vaesed, vastavalt oma kriteeriumidele.”4 Guattari räägib kaasaegsest kapitalismist seega kui teatavast üleüldisest ja kõikehõlmavast tõlkemehhanismist teatud sotsiaalsete for-matsioonide teenistuses, “mille eesmärk on hävitada, neutraliseerida ja alla suruda iga eluavaldus, mis põhineb millelgi muul kui kapitali võimu aksiomaatilisel tõel ja

tehnoloogilistel imperatiividel. kapital ei rahuldu enam ainult välise sotsiaalse kont-rolliga, vaid kontroll on vaja internaliseerida – inimene peab ise nii tundma”. Guattari järgi lisab kapitalistlik võim traditsioonilise võimu otsestele sunnimehhanismidele kont-rollimehhanisme, mis nõuavad kui mitte iga indiviidi kaassüüd, siis vähemalt passiivset nõusolekut. Ta võtab oma pika mõttekäigu tabava lühidusega kokku nii: ”kapitalism haarab inimest seest.” Ja olgu lisatud, et hr karlssoni on ta juba koos naha, karvade ning Laariga takkapihta alla neelanud.

kapitalismi biopoliitilise mõõtme olulisust või isegi primaarsust on rõhutanud paljud kriitikud alates Michel Foucault’st ning lõ-

governance with business points to more far-reaching consequences than a capable Thatcherite’s simple conversion of political ties into a tidy pile of cash somewhere in the financial markets of the brotherly nations of Eastern Europe or the former Soviet Union. Mr. karlsson is clearly referring to somet-hing much more symptomatic—namely, the fundamentally blurred relations between the concepts of nation and capital. The fact

that the confusion between business and governance was not a thorn in the side of a single political scientist or critic, not to mention Internet commentator, confirms the self-evident nature of their sameness. Or at least of the lack of discord, because capitalism, as we have experienced it here in Eastern Europe during the last twenty years, has been based on only one categorical im-perative—the economy is the state.

Slavoj Žižek has complained that today no one seriously weighs any alternatives to capitalism while at the same time we are constantly being warned of the collapse of nature and the end to life on Earth. “It is easier to imagine the ‘end of the world’ than a far modest change in the mode of production, as if liberal capital is the ‘real’ that will somehow survive under conditions of a global ecological catastrophe,” he writes with almost audible indignation”.3 Žižek may even be partially correct, but unfortunately

Nord Stream, the German-Russian gas pipe-line encompasses a very complex and clo-sely intertwined set of problems related to political, national, historical, ecological and economic issues. In a way, this is a sample case of relations prevalent in the contem-porary ‘global village’. However, within the framework of this article, I would like to focus primarily on the bundle of problems that define the relationships that refer to more general issues—namely, the issue of global capital and mutual relations between nation-states that define the world we live in today.1

When, Allan karlsson, the chairman of the Swedbank Nomination Committee, explained the election of Mart Laar, Estonia’s conser-vative several-term prime minister, ‘freedom fighter’ and historian, as a member of the bank’s supervisory board with the following words, “Mart Laar has extraordinary business experience in the Baltic countries. Since Laar has a unique communications network not only in the Baltic countries, but in the other surrounding countries, we are convinced that he can make a great contribution to our busi-ness development,”2, it was immediately clear that this is a VERY fundamental statement. Moreover, not because of its total idiocy, but quite the opposite—the statement is simp-ly unbearably precise in its cynical naïveté. Spot on, Mr. karlsson! Even if we assume that this is a Freudian slip on karlsson’s part, the purpose of the error is nothing less than an evocation of the speaker’s true feelings, that is, the ‘repressed truth’. We might sometimes wonder whether there is a theoretical or a real difference between someone who has been active in politics for twenty years or in business for twenty years. However, in the given case, the irresponsible confusion of

contemporary capitalism is no longer just a mode of production, but as Felix Guattari points out, capital is a semiotic operator, the function of which is to record, balance, regu-late and overcode the power formations that are characteristic of developed societies, power relationships and the fluxes that make up the planets general economic powers. At the end of the chain, it defines everything, both children and intellectuals, both rich

and poor according to its criteria.4 Therefore, Guattari speaks of contemporary capitalism as a general and all-encompassing trans-lation mechanism in the service of certain social formations, the goal of which is dest-roy, neutralize, and repress all expressions of life that are based on something other than the axiomatic support of capitalist power and its technological imperatives: Guattari says that: “The capitalist order claims that individuals should only live for an exchange system, a general translatability of all values so that their slightest desire is felt asocial, dangerous and guilty.” Capital is no longer satisfied only with external social control, but control must be internalized—people must feel the same way. According to Guat-tari, capitalistic power adds a control mec-hanism to the direct coercion mechanisms of traditional power, which require, if not the complicity of every individual, at least their passive agreement. He summarizes his long train of thought with precise brevity

Anders Härm Anders Härm

GAAS,kAPITAL,IMPEERIUM

GAS,CAPITAL,EMPIRE

Anders Härm (1977), 1995 – 2000 õppis Eesti Kunstiakadeemias kunstiteadust; magistirõpin-gud samas 2000 – 2003. Alates 2002. aastast Tallinna Kunstihoone kuraator. Viimasteks projektideks „Poliitiline/poeetiline“ ja „Uus laine. 21. sajandi eesti kunstnikud “ (viimane koos Hanno Soansiga) Kunstihoones ja KU Galeriis 2007. aastal, „Kuritöö ja karistus“ 2006. aastal, „Maalimine keelatud“ 2005. aastal ning „ Ilya & Emilia Kabakov ja Raul Meel“ 2004–2005. Eesti ekspositsiooni kuraator 2000. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja 2003. aasta Veneetsia kunstibiennaalil. troubleproductions asutajaliige (koos Hanno Soansiga) ja üks NU Performance Festivali kunstilisi juhte (koos Priit Rauaga)

Anders Härm (1977) studied Art History and Theory at the Institute of Art History at the Estonian Academy of Arts from 1995- 2000. MA studies at the same place 2000-2003. He is a curator working at the Kunsthalle Tallinn since 2002. The most recent projects include “Political / Poetical” and “New Wave. Estonian Artists of the 21^st Century” (latter together with Hanno Soans) at the Kunsthalle Tallinn and Gallery of Kunsthalle Tallinn in 2007, “Crime and Punish-ment” in 2006, “No Painting” in 2005 and “Ilya & Emilia Kabakov and Raul Meel”, at the Kunsthalle Tallinn in 2004-2005 . He has curated Estonian National Pavilions of the Venice Biennale at the Architecture Exhibition in 2000 and at the Art Exhibition in 2003. Establishing member of troubleproductions (together with Hanno Soans), 2001. He is one of the artistic directors (together with Priit Raud) of the NU Performance Festival, a biannual event taking place in Tallinn.

Here, under Babayevo (Vologda Oblast), is laid the gas pipe of the Russian portion of the North European Gas Pipeline (the Russian part, 917 km in length, will be laid from the settlement of Gryazovets of Vologda Oblast to the bay of Portovaya not far from Vyborg of Leningrad Oblast)

(Photograph by Grigory Pasko)(Foto Grigory Pasko)Põhja-Euroopa gaasijuhtme Venemaa osa Vologda oblastis Babajevo lähistel (917 km pikkune Venemaa osa algab Grjazovetsist Vologda oblastis ja viib Leningardi oblastisse, Viiburi lähistel asuvasse Portovaja lahte.)

Kapitalism, nii nagu meie seda siin Ida-Euroopas viimase kahekümne aasta jooksul oleme kogeda saanud, on põhinenud üksnes ühel kategoorilisel imperatiivil: majandus, see ongi riik.

Capitalism, as we have experienced it here in Eastern Europe during the last twenty years, has been based on only one categorical imperative—the economy is the state.

10 11

as follows: “Capitalism seizes people from within.” And let it be said that it has already swallowed Mr. karlsson whole, followed up with Laar.

The significance, and even primacy, of the bio-political dimension of capitalism has been stressed by many critics starting with Michel Foucault and ending with Antonio Negri and Michael Hardt. Negri and Hardt imagine the new world order, which they call Empire, as

high-tech machine that is characterized by the realization of biopolitical power, the control regime described by Foucault, the deterritorialization and nebulous fluidity of Deleuze and Guattari, and finally, the inter-national legal machinery that they describe, which guarantees agreements and resolves conflicts by involving both transnational as well as ‘non-governmental’ organizations.5 As they say, the legitimizing source for the imperial normative of this new world order was born of the new economic-industrial-communicative system that they call the glo-balized biopolitical machine. “In the Empire and its biopower regime, economic produc-tion and political structure have an increa-sing tendency to overlap.”6 However, already in the first chapters of the introduction to their book, they feel the need to emphasize that if the sovereignty of nation-states in disappearing, then sovereignty as such has not disappeared. They say that “through modern transformations, political controls, state functions and regulatory mechanisms

socio-ideological violence and the violence of the Soviet nomenklatura—this violence cannot be reduced to specific individuals and their malicious plans. The violence of capita-lism is structural—objective, systematic and anonymous; it is consistent, continuous and seemingly inevitable.9

William I. Robinson has analyzed the tran-sition that has occurred in US foreign policy during the last thirty years from the support of Third World authoritarian regimes to the ‘support of democracy’. According to Ro-binson, this process must be understood within the broader context of globalization and transnationalization, rather than as a process of exercising hegemony in and be-tween these countries.10 The change in the structure of domination over the peripheral and semi-peripheral regions of the capitalist world system that took place at the beginning of the Reagan Administration can be treated as the replacement of coercive methods with consensus-based domination. It was rea-lized that, in the long term, the authoritarian regimes that had been put in power out of fear of a Communist world revolution could not control the protest movements deman-ding greater social and economic freedoms. However, supporting democracy, as a new transnational form of control allowed the elite to continue controlling the democra-tization process. Robinson believes that the cleverness of the US was demonstrated by it grabbing the role of spokesperson for the transnational elite that had secured its own hegemony. At the same time, it is important to stress that this is also done by Negri and Hardt, and although the US enjoys a leading position in this game, actually globalized capitalism does not have a territorial center of power, “it is a decentralized and deterri-

have still continued to manage economic and social production and exchange. Our hypothesis is that sovereignty has taken on a new form, and is comprised of a series of national and international organisms that are united by common management logic.”7 Therefore, the Empire is also according to Negri and Hardt sequential unitary system logic, similar to Guattari’s semiotic operatio-nal mechanism, an overcoding machine.

One of Negri and Hardt’s first problems is the ‘naturalness’ of the Empire, as if it had “arisen from the spontaneous interaction of radically heterogeneous global forces, as if this order were a harmonious concert that is orchestrated by the natural and neutral hidden hand of the world market””8. On a theoretical plane, this often assumes the depoliticizing form of the ‘end of history’ or ‘a post-ideological approach to the world’. The power of capitalism is based paradoxically on its invisibility; it does not enforce itself through manifests, uniforms and children’s organizations, but with the help of interna-lized biopolitics, which is displayed as an objective inevitability. Etienne Balibar has differentiated two types of contemporary violence—the ultra-objective and the ultra-subjective. Ultra-subjective violence is the violence of ethnic and religious fundamenta-lists, the violence of car bombers. However, ultra-objective violence is that of contem-porary capitalism. Balibar writes that this is even more powerful that direct pre-capitalist

torialized governing apparatus that progres-sively incorporates the entire global reality into its constantly widening borders”11. Quite the opposite—one of the initial stimuli for globalization is the delicate balance of the Second World War period and the loss of the leadership position in the world economy by the US, which culminated in the detachment of the dollar from the gold standard and the collapse of the Bretton-Woods financial system in 1972.12

At the same time, there are authors who refuse to recognize the fundamental chan-ge in global power relations, since they see that the dominant capitalist nation-states continuing their imperialistic domination of other peoples and regions and that, in the best case, this domination has been perfec-ted. Negri and Hardt respond that “without discounting the traits that actually point to this important continuity” they think that “what could earlier be treated as conflicts and battles between various imperialistic forces have been replaced to a great extent by an idea of one power that redefines and structures them all in a unitary manner and subordinates them to a uniform concept of justice, which is decidedly post-colonial and post-imperialist.”13 Therefore, according to Negri and Hardt, any nation-state-based imperialism is recoded by this invisible hand of the Empire that has no center and is the-refore omnipresent.

During this century, a relatively large-scale wave of populist conservatism that smells of nationalism, as embodied by the Haiders and LePens, Partses and Repšes, kaczynskis and Putins has swept across Europe, which (to a greater or lesser degree) has affected the climate in democratic countries by de-mocratic means.14 There is no doubt that the

petades Antonio Negri ja Michael Hardtiga. Negri ja Hardt kujutavad uut maailmakorda, Impeeriumi, nagu nad seda nimetavad, kõrg-tehnoloogilise masinavärgina, mida iseloo-mustavad biopoliitiline võimurealisatsioon, Foucault poolt kirjeldatud kontrollirežiim, Deleuze’i ja Guattari deterritorialiseeritus ning pidetu voolavus ja lõpuks nende endi poolt kirjeldatav rahvusvaheline juriidiline masinavärk, mis tagab lepinguid ja lahendab konflikte, kaasates nii transnatsionaalseid kui ka nn valitsusväliseid organisatsioone.5 Nagu nad ütlevad, on selle uue maailmakorra imperiaalse normatiivsuse seadustav allikas sündinud uuest majanduslik-tööstuslik-kommunikatiivsest süsteemist, mida nad nimetavad globaliseerunud biopoliitiliseks masinaks. “Impeeriumis ja selle biovõimu

režiimis on majanduslikul tootmisel ja poliiti-lisel ülesehitusel kasvav tendents kattuda.”6

kuid juba oma raamatu sissejuhatuse esi-mestes peatükkides peavad nad vajalikuks rõhutada, et kui rahvusriiklik suveräänsus on kadumas, ei ole suveräänsus kui selline kuhugi kadunud. Nad ütlevad, et “kaasaeg-sete transformatsioonide kaudu on poliitiline kontroll, riigi funktsioonid ja regulatsiooni-mehhanismid siiski jätkanud majandusliku ja ühiskondliku tootmise ja vahetuse juhtimist. Meie hüpotees on see, et suveräänsus on võtnud uue vormi, koosnedes rahvuslike ja rahvusvaheliste organismide seeriatest, mida ühendab ühtne juhtimisloogika.”7 Im-peerium on seega ka Negri ja Hardti järgne unitaarne süsteemiloogika, sarnaselt Guat-

William I. Robinson on analüüsinud Amee-rika Ühendriikide välispoliitikas viimase kolmekümne aasta jooksul toimunud üle-minekut kolmanda maailma riikide autori-taarsete režiimide toetamiselt demokraatia toetamisele. Robinsoni järgi tuleb seda protsessi mõista üleilmastumise ja trans-natsionaliseerumise laiemas kontekstis kui nendes maades ja maade vahel hegemoonia teostamise protsessi.10 Reagani valitsusaja algusesse paigutuvat muutust kapitalistliku maailmasüsteemi perifeersete ja poolperi-feersete piirkondade üle domineerimise struktuuris võib käsitleda kui sunnimeetodite asendamist konsensuspõhise domineerimi-sega. Nähti, et autoritaarsed režiimid, mida kommunistliku maailmarevolutsiooni hirmus võimule upitati, ei suuda pikemas perspektii-vis kontrollida protestiliikumisi, mis nõuavad suuremaid sotsiaalseid ja majanduslikke vabadusi. Demokraatia toetamine kui uus transnatsionaalse kontrolli vorm võimaldab eliidil hoida demokratiseerimisprotsessi jät-kuvalt oma kontrolli all. USA nutikus seisneb Robinsoni arvates hegemoonia kindlustanud transnatsionaalse eliidi eestkõneleja rolli endale haaramises. Samas on oluline rõhu-tada, nagu seda teevad ka Negri ja Hardt, et kuigi USA naudib selles mängus juhtivat po-sitsiooni, ei ole globaliseerunud kapitalismil tegelikku territoriaalset võimukeset, “see on detsentraliseeritud ja deterritorialiseeritud valitsemisaparaatus, mis haarab kogu glo-baalse reaalsuse järjest enam oma pidevalt laienevate piiride sisse”11. Pigem vastupidi: kogu globaliseerumise üheks algtõukeks on otseselt Teise maailmasõja aegse hapra tasakaalu ning USA liidripositsiooni kaotus maailmamajanduses, mis kulmineerub dol-lari kullakangi küljest lahtikeevitamisega ning Bretton-Woodsi rahandussüsteemi kokkukukkumisega 1972. aastal.12

tarile semiootiline operatsioonimehhanism, ülekodeerimismasin.

Negri ja Hardti üks esimesi probleeme on Impeeriumi “loomulikkus”, justkui oleks see “esile kerkinud radikaalselt heterogeen-sete globaalsete jõudude spontaansetest interaktsioonidest; nagu see kord oleks harmooniline kontsert, mida orkestreerib maailmaturu loomulik ja neutraalne varja-tud käsi”.8 Teoreetilises plaanis võtab see tihtipeale depolitiseeriva “ajaloo lõpu” või “postideoloogilise maailmakäsitluse” kuju. kapitalismi võim põhineb paradoksaalsel kombel tema nähtamatusel, see ei keh-testa ennast manifestide, vormirõivaste ega lasteorganisatsioonide kaudu, vaid internaliseeritud biovõimu abil, mis näitab

ennast objektiivse paratamatusena. Etienne Balibar on eristanud kahte tüüpi tänapäe-vast vägivalda: üliobjektiivset ja ülisubjek-tiivset. Ülisubjektiivne vägivald on etniliste ja religioossete fundamentalistide vägivald, autopommiterroristide vägivald. Üliobjektiiv-ne on aga nüüdisaegse kapitalismi vägivald. Balibar kirjutab, et see on veel võikam kui otsene eelkapitalistlik sotsio-ideoloogiline vägivald ja nõukogude nomenklatuurne vägivald: seda vägivalda ei saa taandada konkreetsetele indiviididele ega nende kur-jadele kavatsustele. kapitalismi vägivald on strukturaalne – objektiivne, süsteemne ja anonüümne; see on järjekindel, katkematu ja paratamatusena näiv.9

Samas on autoreid, kes keelduvad tunnus-tamast põhjapanevat muutust globaalsetes võimusuhetes, kuna nad näevad, et domi-neerivad kapitalistlikud rahvusriigid jätka-vad imperialistlikku domineerimist teiste rahvuste ja regioonide üle; et toimunud on paremal juhul domineerimise muutumine perfektsemaks. Negri ja Hardt ütlevad vastuseks, et “alahindamata neid tegelikult tähtsale jätkuvusele viitavaid jooni”, arvavad nad, et see, mida “varem sai käsitleda konf-likti või võitlusena erinevate imperialistlike jõudude vahel, on olulises osas asendatud ideega ühest võimust, mis nad kõik ühtselt määratleb ja struktureerib ning allutab ühise õiguse mõiste alla, mis on otsustavalt post-koloniaalne ja postimperialistlik.”13 Seega Negri ja Hardti järgi kodeerib igasuguse rahvusriigi põhise imperialismi üle ikkagi see keskmeta ja just seetõttu kõikjal viibiva Impeeriumi nähtamatu käsi.

Sel sajandil on üle Euroopa käinud võrdlemisi mastaapne natsionalismihõngulise popu-listliku konservativismi laine Haiderite ja LePenide, Partside ja Repšede, kaczynskite ja Putinite kehastuses, mis on (suuremal või vähemal määral) teinud ilma demokraatlikes maades demokraatlike vahenditega.14 Pole kahtlustki, et sellise poliitika esiletõus on paremkonservatiivne reaktsioon globalisee-rumisega kaasnenud identiteedikaotusele. kahtlemata oli Impeerium sellest ärritatud ja reageeris suhteliselt valuliselt, eriti just Haideri puhul, sest tema oli esimene “viga” neoliberaalses ”maatriksis” ja ei teatud, mida temalt oodata. kuid nähes, et see poliitika ei suutnud ega ilmselt soovinudki ohustada uusliberaalset majandust, vaid üksnes lõiga-ta poliitilist profiiti ksenofoobia ja rassismi kaardile mängides, juhtis Impeerium selle poliitika kiiresti tavapärastesse rööbastesse

kui jutustada Nord Streami lugu erapooletult, siis võiks see tekst olla järgmine. Saksamaa Liitvabariik tahab kyoto protokolli järgi-des vähendada oma energeetikas kivi- ja pruunsöe osa. Süsi katab umbes 38 protsenti Saksamaa elektrienergia vajadusest. Paralleel-selt sellega on plaanis panna aastaks 2021 seisma kõik Saksamaa LV tuumajaamad. Otsuse tähenduse mõistmiseks olgu öeldud, et tuumajaamad annavad praegu ligi kolmandiku Saksamaa elektri-energia toodangust.

Söe ja tuumaenergia kõrval on Saksa energiamajanduse kolman-daks vaalaks maagaas. Saksamaal endal puuduvad selle maardlad. Olulised tarnijad on Holland ja Norra, natuke väiksemad Taani ja Suurbritannia. Nimetatud gaasitarnijatel on maardlad Põhjamere lavamaal. Aastaks 2020 need gaasimaardlad ammenduvad.

Tuumaenergiast loobutakse, söe osa väheneb poole võrra, Põhja-mere gaasimaardlad saavad tühjaks. Mis saab SLV majandusest, mis on teatavasti kogu Euroopa Liidu majanduse alustala? õige vastus kõlab nii: Saksa majanduses algab “Vene sajand”, sest suurem osa vajalikust energiast ostetakse Venemaalt. Sakslased satuvad sealt tulevast gaasijuhtmest samasugusesse sõltuvusse nagu astmahai-ge hapnikutorust.

Läänemere põhja asetatud gaasijuhe ühendab Vene tarnija Saksa tarbijaga, ilma et seal vahel oleks ühtegi vahendajamaad. Juhe läbib küll Soome, Rootsi ja Taani majandustsooni (võib-olla ka Poola oma, sest osa Taani ja Poola vahelisest merepõhjast on vaidlusalune ter-ritoorium), ent kuna tegemist on merepõhjaga, kus puuduvad komp-ressorijaamad ning järelikult ka gaasikraanid, mida saab lahti-kinni keerata, siis puudub nendel riikidel võimalus Venemaa ja Saksamaa vahelist gaasivoolu mõjutada. kummalisel kombel muudab just see kogu projekti tuliseks vaidlusobjektiks.

Gaas läheb Venemaalt otse Saksamaale, jättes vahepealsed väik-semad vennad tühjade kätega.

Poolas, vähemal määral ka Baltimaades, ristiti Nord Streami pro-jekt Putini-Schröderi paktiks. See on läbipaistev vihje Molotovi- Ribbentrop paktile (Läänes enam tuntud kui Hitleri-Stalini pakt). kas selline allusioon on õigustatud? Vene gaasitootja Gazpromi arvates näitab pikaajaline kogemus Ukraina ja Valgevene territoorumil asuva transiidivõrgu haldamisel, et mida vähem on tarnija ning tarbija vahele jäävaid transiidimaid, seda parem gaasi tootjale (ja tarbijale).

Läbi Ukraina läheb 80 protsenti sellest gaasist, mis Gazprom tarnib Lääne-Euroopasse. Ukraina on oma strateegilist asendit kasutanud omakasupüüdlikul moel – väidetavasti gaasi varasta-miseni välja. Probleem ongi selles, et Saksamaa ja Venemaa vahel asuvad riigid võivad mingitel geopoliitilistel või siis ka ajaloolis-senti-mentaalsetel põhjustel hakata oma suurte vingameeste gaasikraane kruttima. Venelasi ja sakslasi selline perspektiiv mõistagi ei rahulda.

Vahepealsed maad seevastu kardavad, et Venemaa võib hakata nn gaasirelva nende vastu kasutama. Transiidimaal on võimalus saada oma teenuste eest tasu. Seda võetakse enamasti sellesama gaasi näol. Juhul kui venelastel pole möödapääsmatut vajadust kasuta-da vahepealsete riikide torujuhtmeid, siis puudub neil ka igasugu-ne kohustus neid riike gaasiga varustada. Neil on väga lihtne hakata energeetiliselt haavatavaid riike šantažeerima. Balti riigid ja Poola kardavad, et suured riigid ehk siis Vene gaasi suurtarbijad Lääne- Euroopas lasevad sel sündida. kahepoolsed kokkulepped ja ener-geetiline egoism on Euroopa Liidu liikmete hulgas laienev mood. See on reaalsus.

Varssavis küsiti kunagi nördinult, miks Läänemere gaasitrassi pla-neerimisel nendega ei konsulteeritud. Gerhard Schröder teatas viisa-kust isegi mitte teeseldes, et Saksamaa energiapoliitika otsustatak-se Berliinis.

Saksamaa uus kantsler Angela Merkel on sama meelt. kui Vene-maa president Dmitri Medvedjev külastas 2008. aasta juunis Berliini,

lack the ability to affect the gas flow between Russia and Germany. Oddly, this makes the entire project very hotly debated.

The gas goes directly from Russia to Germany, leaving the small guys in between empty-handed.

In Poland, and to lesser extent in the Baltic countries, the Nord-Stream project has been christened the Putin-Schröder Pact. This is a transparent reference to the Molotov-Ribbentrop Pact (better known in the West as the Hitler-Stalin Pact). Is this allusion justi-fied? According to Gazprom, the Russian gas producer, long-term experience with the management of transit networks located on the territory of Ukraine and Belarus demonstrates that the fewer tran-sit countries there are between the supplier and the consumer, the better for the gas producer (and consumer).

Eighty percent of the gas that Gazprom delivers to Western Europe passes through Ukraine. Ukraine has used its strate-gic location in a self-serving way—allegedly also by stealing gas. The problem is that the countries located between Germany and Russia, for some geopolitical or historical-sentimental reasons, may start to turn off the gas spigots of their great enemies. Un-derstandably, the Russians and Germans are not thrilled with this prospect.

On the other hand, the intermediary countries are afraid that Russia may start to use the “gas weapon” against them. Transit countries can earn fees for their services. This is usually collected in the form of gas. If the Russians do not have an avoidable need to use the pipelines of intermediary countries, they also lack any obligation to supply gas to these countries. It is very easy for them to start blackmailing countries that are vulnerable in respect to energy. The Baltic countries and Poland are afraid that the large countries, i.e. the large consumers of Russian gas in Western Europe, will allow this to happen. Bilateral agreements and energy

If we were to impartially recount the Nord Stream story, then the text could be as follows.

Pursuant to the kyoto Protocol, the Federal Republic of Ger-many wants to reduce its dependence on coal and brown coal for its energy needs. Simultaneously, there are also plans to close down all of Germany’s nuclear power plants by 2021. In order to under- stand the importance of this decision, one should note that cur-rently nearly a third of Germany’s electrical power production comes from nuclear power plants.

Along with coal and nuclear power, the third giant of Germany’s energy management is natural gas. Germany itself lacks gas fields. Important suppliers are the Netherlands and Norway, and to a lesser extent Denmark and Great Britain. The fields of the given gas suppliers are on the plateaus of the North Sea. These gas fields will be depleted by 2020.

Nuclear energy will be abandoned, coal’s contribution will be re-duced by half, and the North Sea gas fields will be depleted. What will become of the German economy, which is one of the backbones of the European Union’s economy? The answer is that the “Russian century” will start in the German economy, because the majority of the necessary energy will be purchased from Russia. The Germans will become as dependent on the planned gas pipeline as asthma sufferers are on their oxygen equipment.

The gas pipeline to be installed at the bottom of the Baltic Sea will connect the Russian supplier with the German consumers, wit-hout there being a single intermediary station in between. The pi-peline will pass through the Finnish, Swedish and Danish economic zones (and maybe the Polish one, because a part of the sea bottom between Denmark and Poland is disputed territory); however, since one is dealing with the sea bottom, there are no compressor sta-tions or gas taps that can be turned on and off, and these countries

Andrei Hvostov

NORD STREAM – HEAOLU- ÜHISkONNA NABAVääT

Andrei Hvostov, sündinud 1963 segarahvusest perekonnas. Õppinud Tartu Ülikoolis ja Berliini Vabas Ülikoolis ajalugu ja ajakirjandust. Kirjuta-nud esseistlikke ja ilukirjanduslikke teoseid.Eesti ühiskonnas tuntud kui enfant terrible, kes ei pea rahvuslikke müüte endale kohustuslikuks.

Andrei Hvostov

NORD STREAM – THE UMBILICAL CORD OF THE WELFARE SOCIETY

Andrei Hvostov, born 1963 to a mixed-ethnic family; studied history and journalism in University of Tartu and Freie Unversität Berlin. He is a journalist and author of essay collections and fiction. In Estonian society he has a reputa-tion of enfant terrible, refusing to adhere to nationalist myths.

On kergem ette kujutada “maailmalõppu” kui tagasihoidlikku muutust tootmisviisides.

It is easier to imagine the ‘end of the world’ than a fairly modest change in the mode of production.

27-08-2008 Jõelähtme, Estonia

12 13

tuli see selgelt välja. Merkel lubas Nord Streami projekti omalt poolt igati edendada.

ka Euroopa Liidu energiavolinik Andris Piebalgs arvab, et gaasi-juhe tuleb kas merepõhja või seda ei tule üldse. Tuletagem meelde akronüümi TEN – Trans European Network. Energiavolinik Piebalgs ei näe merepõhja rajatavale juhtmele alternatiive maismaal. kuigi selline on olemas; see on projekt nimega Amber, mida Läti valitsu-sed on toetanud ja mis näeb ette Venemaa ja Saksamaa vahelise gaasijuhtme ehitamise maismaale. Merevaigujuhe pidanuks olema Lätit, Leedut ja Poolat läbiv gaasijuhe. Poole lühem, poole odavam ja poole ohutum, nagu kinnitavad Venemaa ja Saksamaa vahele jääva-te riikide asjatundjad. (kas nad on ka erapooletud asjatundjad, jäägu igaühe enda otsustada.) Lätil võinuks selles projektis olla eriline roll. Nimelt on Läti geoloogiline põhi eriti sobiv looduslike gaasimahutite rajamiseks. Riia lähistel on üks selline keskkambriumi settekihtide vahel olemas, see tekitati sinna veel nõukogude ajal.

Tehniliselt on see vajalik sellepärast, et mitme tuhande kilomeet-ri pikkusel gaasitrassil peaksid olema teatud vahemaa järel mahu-tid, millesse saab suuri gaasimahtusid deponeerida ja sel moel gaa-sivoogusid reguleerida. Ida-Siberis lastakse maapõuest iga ööpäev kindel kogus gaasi torusse, et see viie ööpäeva möödudes Euroopa tarbijani jõuaks. Eriti paindlik see süsteem pole. Juhtub gaasiväljadel mingi tehniline õnnetus või katkeb kusagil gaasijuhe, satub tarbija kitsikusse. Selleks ongi hea omada kusagil trassi keskel suuri ma-huteid. Lätlased väidavad, et nende maapõue võib deponeerida kuni viiskümmend miljardit kuupmeetrit gaasi. Seda võiks nimetada juba strateegiliseks varuks, sest niisuguse gaasihulgaga saaks varustada kogu Põhja-Euroopat kolme-nelja kuu kestel.

See on lätlaste argument projekti Amber kasuks, ent Euroo-pa Liidu energiavolinik Piebalgs pooldab sellegipoolest Läänemere põhja rajatavat juhet. Piebalgs on muuseas ise Läti kodanik.

On teisigi argumente, millega püütakse Nord Streami ehitamist takistada. Leedu president Valdas Adamkus lõi 2005. aasta lõpus toimunud Saksamaa visiidi ajal lauale ökoloogilise trumbi. Jutt on natside keemiarelvast, mis Potsdami konverentsil otsustati Lääne-merre uputada ja mille “panipaigad” asuvat kavandatud gaasijuht-me kulgemise kohas. Väidetavasti aga polegi see oht nii suur. Merre uputati mürgikonteinerid just sellepärast, et (sinepi)gaas moo-dustab veega reageerides ohutud ühendid. Bornholmi ümbruses traalivate Taani kalurite võrkudesse satuvad aeg-ajalt keemiarelva sisaldavad mürsud. kui tegemist on lekkivate mürskudega, meenu-tab selle sisu sinakat savikämpu. kalureid on instrueeritud sellised mürsud tagasi üle parda viskama.

Läänes kahtlustatakse, et Balti poliitikute suust kostvad ökoloo-gilised argumendid võivad olla Amberi reanimeerimise katse. See on vaieldamatu fakt, et ökoloogia on rahvusvahelises elus muu-detud poliitiliseks relvaks. Pole vähimatki põhjust arvata, et Balti riigid ja Poola on suutnud sellisest kiusatusest eemale jääda.

Ja lõpuks võiks mainida ka ajaloolis-moraalset aspekti. Eesti saadik Euroopa Parlamendis, geograaf ja klimatoloog Andres Tarand tuletas selle aasta mais meelde, et Nord Stream kulgeb Soome lahes läbi sellise ala, mida võiks nimetada maailma suuri-maks merekalmistuks. kõne all on Eesti rannavetes Juminda pool-saare lähistel 1941. aastal Saksa ja Soome relvajõudude poolt me-repõhja saadetud Punalaevastiku konvoi, mis evakueeris tuhandeid inimesi pealetungivate Saksa vägede eest Leningradi (Peterburi). Eestlane Tarand üritas ilmselt kasutada Nord Streamiga võitlemi-seks Vene Föderatsiooni enda “mälestuspoliitikat”. Nimelt on Vene Föderatsioon väga terane jälgima Teise maailmasõja aegsete sõja-haudade puutumatust. Seda just naaberriikide alal. Tarand püüdis kasutada vene “mälestuspoliitika” kaheteralist mõõka Venemaa enda vastu. katse ebaõnnestus. Venelased ei lase end kõiguta-

egotism is becoming popular among the European Union member states. This is reality.

At one time, Warsaw asked resentfully, why they were not con-sulted when the Baltic Sea gas pipeline was being planned. Gerhard Schröder firmly announced, without even a modicum of politeness, that German energy policy is decided in Berlin.

Germany’s new Chancellor, Angela Merkel, is of the same mind. When Russian President, Dmitry Medvedev visited Berlin in June 2008, this was made clear. Merkel promised to promote the Nord Stream project in every possible way.

Andris Piebalgs, the Commissioner for Energy at the European Commission, also believes that the gas pipeline should be installed on the sea bottom, or it will not be installed at all. Let’s recall the acronym TEN – Trans European Network. Energy Commissioner Piebalgs does not see an overland alternative to the undersea pi-peline. However, there is an alternative—this is a project called Amber, which the Latvian government has supported and which calls for the construction of an overland gas pipeline between Russia and Germany. The Amber pipeline would pass through Latvia, Lithuania and Poland. Half as long, half as expensive and half as dangerous are what the experts in the countries between Russia and Germany confirm. (Everyone can decide for themsel-ves whether they are independent experts). Latvia would have had a special role in this project. Namely, Latvia’s geological substrata are especially suitable for the establishment of gas reservoirs. One such reservoir, which was created during the Soviet period, already exists in the Middle Cambrian alluvia near Riga.

Technically this is necessary, because a gas pipeline that is se-veral thousand kilometers long needs to have reservoirs located at definite intervals that can be used for the deposit of large volumes of gas in order to regulate the flow of gas. In Eastern Siberia, every 24 hours a specific quantity of gas is released into the pipeline from

underground so it can reach the European consumer after five days. This system is not very flexible. If there is a technical breakdown at the gas fields, or the gas pipeline severs somewhere, the consumer is stranded. That why it is good to have large reservoirs somewhere in the middle of pipeline. The Latvians claim that up to 50 billion cubic meters of gas can be deposited underground. This could be called a strategic reserve, because all of Northern Europe could be supplied for three to four months with such a quantity of gas.

This is the Latvians’ argument in favor of the Amber project alt-hough the European Energy Commission Piebalgs still believes that the pipeline should be constructed at the bottom of the Baltic Sea. By the way, Piebalgs is a Latvian citizen.

There are other arguments being used to try and stop the const-ruction of NordStream. On a visit to Germany at the end of 2005, Lit-huanian President Valdas Adamkus played the ecological trump card. The subject at hand is Nazi chemical weapons, which the Potsdam Conference decided to sink into the Baltic Sea and the ‘storerooms’ for which are located along the right-of-way for the gas pipeline. However, this danger is supposedly not very great. The toxin contai-ners were sunk into the sea because (mustard) gas forms harmless compounds in reaction to water. From time to time, shells contai-ning chemical weapons end up in the nets of Danish fishermen traw-ling in the vicinity of Bornholm. If the shells are leaking, the contents resemble bluish clay blobs. The fishermen are instructed to throw these shells back.

In the West, they suspect that the ecological argument heard from the mouths of Baltic politicians is an attempt to revive the Amber project. It is an indisputable fact that ecology has been made into a political weapon in international life. There is no reason to believe that the Baltic countries and Poland have been able to avoid such a temptation.

appearance of such politics is a rightwing-conservative reaction to the loss of identity caused by globalization. Undoubtedly the Empire was irritated by this and reacted relatively painfully, especially in the case of Haider, because he was the first ‘mistake’ in the neo-liberal ‘matrix’ and it was not known

what to expect from him. However, seeing that this politics was not able or did not even wish to threaten the new liberal economy, but only to capitalize politically by playing the card of xenophobia and racism, the Em-pire quickly directed it back onto its normal tracks. Being able to play only on emotional frustration, it could not, at the same time, sway the ontological foundations of the Empire, because it too is dependent on the circulation of global capital. The union of neoliberal economic policy and ultracon-servative ethnic policy is not new, American Republicanism and British Conservatism are great examples of this.

One of the greatest tricks of the Empire is the clever manipulation of the border between possible and impossible policies—making nation-states compete for large investments and thereby forcing them to constantly weaken their control of the economy and to increase the autonomy of the latter. Howe-ver, this is used to define which policies are possible at all. Thus, for instance, we have the neoliberal political party that has stayed in power for ten years in Estonia, and has

Stream pipeline, which is the central topic of this book, in the context of a mixture of new and old power that is ultimately still defined by the global capitalist pressure of the Empire? The fact that President Putin and Chancellor Schröder personally partici-pated in the signing of a business contract between private companies in 2005, and that Schröder did a ‘Laar’ later by becoming the head of the supervisory commission for the pipeline, is a case study of the ‘splendid’ integration of capital and politics. And to top it off, the Schröder government guaranteed a billion-euro loan for Gazprom. Testimony to the rapid development in relations between state and capital, is the fact that a rather simple business deal has been compared (and not metaphorically) to the Molotov- Ribbentrop Pact, which at one time was used to divide Europe between Nazi Germany and the Soviet Union. Russia, wishing to achieve political influence with the closest clients for its gas on the one hand, wants, on the other hand, with the Russian-German gas pipeline, to get rid of the financial dependency created by the revenues received from the gas being

sold to those countries. Nord Stream would give them the freedom to manipulate the taps in the direction of Estonia, Latvia, Ukraine, Belarus and others, while not endangering deliveries to other areas of Western Europe. A gas pipeline that runs under the sea rather than over land would also enable one to get rid of the risks of sabotage or manipulation related to the territories of other countries

been in coalition with almost all the poli-tical forces represented in parliament. The Moderates converted themselves into Social Democrats, and took a step ‘left’ only after Tony Blair and Gordon Brown has redefined social democracy so radically with their “New Labor” that only the title was left of old La-

bor. This can be understood as a part of the ethical-political dynamic started up by the Empire, which according to Negri and Hardt is located at the center of its legal ideology, “It comprises two fundamental tendencies: firstly, the concept of fixed justice in the new order, which encompasses the entire space that can be treated as civilization; and secondly, the concept of justice that subordinates all ‘time’ to its ethical bases. The Empire exploits and depletes historical time, stops history and subordinates the entire past and present to its ethical order. In other words, the Empire displays itself as permanent, eternal and inevitable.”15 Therefore, in some sense, the Empire has been able to turn the concept of politics on its head—politics does not define what is possible, but only operates within the limits that have been defined as possible. Thus, the wave of neo-nationalist conservatism that hit Europe was able in the best case only to frighten the Empire a bit.

However, can we treat the attempts by Rus-sia to manipulate its neighbors by using the ‘gas weapon’ and the Russian-German Nord

and to reduce transit costs and sovereignty risks. This ensures that the price of gas will be determined only by Gazprom and Ger-many would get the gas at a cheaper price. Its forty-nine-percent share would also guaran-tee German capital a relatively large revenue share of all future planned sales schemes. The plan is almost brilliant—Russian gets a powerful weapon for political manipulation, while at the same time, Gazprom increases its gas sales and makes preparations to pe-netrate the markets to the west and south of Germany. Therefore, I dare to say that Nord Stream is a project that is very well integ-rated into the structure of the Empire and will not cause any great conflicts with it.16 It is quite symptomatic that other (non-) inte-rested parties in northern Europe and else-where have primarily emphasized ecological arguments in their objections, not wanting to ‘irritate’ Russia, by asking about the poli-tical ambitions of the pipeline, for instance. However, the Empire’s fundamental ethical imperative not to interfere with the expansion and accumulation of capital is in play here. The capital field reveals itself once more as

a partially sacred and autonomous machine that must not be touched and interfering with it is defined as criminal, even when dealing with a relatively large security risk. However, criminalizing and deideologizing is one of the main strategies of the Empire: “Today, the enemy is immediately made commonplace and reduced to an object of police repression

tagasi. Suutes mängida üksnes emotsio- naalse frustratsiooni peal, ei suuda ta samas kuidagi kõigutada Impeeriumi ontoloogilisi alustalasid, sest ta on ka ise sõltuvuses globaalse kapitali ringlusest. Neoliberaalse majanduspoliitika ja ultrakonservatiivse rah-

vuspoliitika unioon pole iseenesest midagi uut: selle suurepäraseks näiteks on Ühend-riikide vabariiklus ja Briti konservatiivsus.

Üks Impeeriumi suuremaid trikke seisneb osavas manipuleerimises võimaliku ja või-matu poliitika piiridega, pannes rahvusriigid omavahel suurte investeeringute pärast võit-lema ning sundides neid pidevalt nõrgestama kontrolli majanduse üle ning suurendama vii-mase autonoomsust. Seeläbi aga määratak-se kindlaks see, millist poliitikat on üleüldse võimalik ajada. Nii ongi näiteks Eestis kümme aastat võimul püsinud neoliberaalne era-kond, kes on jõudnud koalitsioonis olla pea-aegu kõigi parlamendis esindatud poliitiliste jõududega. Mõõdukad muutsid ennast aga sotsiaaldemokraatideks, astudes sammu “vasakule” alles pärast seda, kui Tony Blair ja Gordon Brown olid oma ”uue leiborismiga” sotsiaaldemokraatia nii radikaalselt ümber defineerinud, et vanast leiborismist jäi alles ainult pelk nimi. Seda võib mõista osana Impeeriumi poolt käima lükatud eetilis-po-liitilisest dünaamikast, mis Negri ja Hardti käsitluses asub tema juriidilise ideoloogia keskmes: ”See hõlmab kahte põhitendentsi:

esiteks uue korra ülesehituses kinnistatud õiguse mõistet, mis haarab endasse terve ruumi, mida tsivilisatsioonina saab käsit-leda; ja teiseks õiguse mõistet, mis allutab kogu “aja” oma eetilisele alusele. Impeerium kurnab ja ammendab ajaloolise aja, peatab

ajaloo ja allutab kogu mineviku ja oleviku oma eetilisele korrale. Teiste sõnadega, Im-peerium näitab ennast katkematu, igavese ja möödapääsmatuna.“15 Seega mingis mõttes on Impeerium suutnud poliitika mõiste pea peale keerata: mitte poliitika ei defineeri seda, mis on võimalik, vaid mängib üksnes selle piirides, mis juba ette on võimalikku-sena defineeritud. Nii et neonatsionalistliku konservatismi laine, mis Euroopat tabas, suutis paremal juhul Impeeriumi natuke ehmatada.

kuid kas võime ka Venemaa katseid ma-nipuleerida oma naabritega, kasutades “gaasirelva” ja selle raamatu keskset sub-jekti, kurikuulsat Vene-Saksa gaasitoru, Nord Streami, käsitleda uue ja vana võimu segunemise kontekstis, mida siiski lõpus defineerib Impeeriumi globaalkapitalistlik surve? Juba see asjaolu, et erafirmade vahe-lise ärikokkuleppe sõlmimisel 2005. aastal osalesid president Putin ja kantsler Schröder isiklikult ning viimane tegi hiljem Laari, saa-des gaasitoru järelevalve komisjoni juhiks, on kapitali ja poliitika “suurepärase” integree-rituse näidisjuhtum. Tagatipuks garanteeris

Schröderi valitsus Gazpromi miljardieurose laenu. Hüppelistest arengutest riigi ja kapi-tali suhetes räägib ka see, et seda iseenesest üsna lihtsat äritehingut on võrreldud (ja mitte ainult metafoori tasandil) Molotovi-Rippend-ropi paktiga, millega kunagi jagati Euroopa Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Venemaa, soovides ühelt poolt saavutada poliitilist mõju oma gaasi lähimate klientide juures, tahab ta teisalt meres kulgeva Vene-Saksa gaasitoruga vabaneda majanduslikust sõltuvusest nendele riikidele müüdavast gaasist saadavast tulust. Nord Stream annaks talle vabad käed manipuleerimaks kraanidega Eesti, Läti, Ukraina, Valgevene ja teiste suunal, seadmata ohtu tarneid Lääne-Euroopa teistesse piirkondadesse. Maa asemel läbi mere kulgev gaasitoru võimaldaks ühtlasi vabaneda teiste riikide territooriumidega seotud sabotaaži- ja ma-nipulatsiooniohtudest, nagu ka vähendada transiidikulusid ja suveräänsusriski. See kindlustab selle, et gaasi hinna määraks ai-nult Gazprom ja Saksamaa saaks gaasi kätte odavamalt. 49%-line osalus garanteeriks Saksa kapitalile võrdlemisi suure tuluosa

ka kõigist tulevikuks planeeritud müügi-skeemidest. Plaan on peaaegu geniaalne: Venemaa saab enda kätte võimsa poliitilise manipulatsioonirelva ning samas suurendab Gazprom gaasimüüki ning loob ettevalmis-tusi ka Saksamaast läände ja lõunasse jäävatele turgudele tungimiseks. Ma julgen seega väita, et Nord Stream on Impeeriumi struktuuri väga hästi integreeritud projekt

ega põhjusta seal suuremaid vastuolusid.16 On üsna sümptomaatiline, et teised asjast (mitte)huvitatud pooled Põhja-Euroopas ja mujal on oma vastulausetes asetanud rõhu peamiselt ökoloogilisele argumentatsiooni-le, soovimata ärritada Venemaad, küsides näiteks toru poliitiliste ambitsioonide järele. kuid siin on mängus ka Impeeriumi põhi-mõtteline eetiline imperatiiv mitte sekkuda kapitali ekspansiooni ja akumulatsiooni. ka-pitali väli joonistub taas kord välja pooleldi sakraliseeritud ja autonoomse masinana, mida ei tohi puutuda ja millesse sekkumine on defineeritav kriminaalsena isegi juhul, kui tegu on üsna suure julgeolekuriskiga. kriminaliseerimine ja deideologiseerimine on Impeeriumi põhilised poliitilised võtted: “Tänapäeval banaliseeritakse vanlane ko-heselt, (muutes ta sõjaõiguse subjektist politseirepressiooni objektiks – A. H.) ning absolutiseeritakse kui Vaenlane, kui abso-luutne oht eetilisele korrale”17

kui Maarja kase, Neeme külma ja Ralf Lõokese planeeritud sümboolne Vene-Saksa gaasitoru peaks tõepoolest valmima

installatsioonina Vene ja Saksa paviljonide vahel Veneetsia arhitektuuribiennaalil, saab sellest kindlasti üks ilusamaid ja tabavamaid Impeeriumi metafoore. Ja isegi kui ei valmi, saab selle installeerimise katsest täpselt samaväärne metafoor. Tegemist on seega kindla win-win olukorruga! On palju vaieldud selle üle, kas Veneetsia biennaal, see vana imperialistliku ja koloniaalse maalima relikt,

Kapitalismi võim põhineb paradoksaalsel kombel tema näh-tamatusel: see kehtestab end internaliseeritud biovõimu abil, mis näitab ennast objektiivse paratamatusena.

Kapitali väli on sakraliseeritud ja autonoomne masin, millesse sekkumine on defineeritav kriminaalsena.

The capital field reveals itself as a sacred and autonomous machine and interfering with it is defined as criminal.

The power of capitalism is based paradoxically on its invisibi-lity; it enforces itself through internalized biopolitics, which is displayed as an objective inevitability.

(Foto / Photograph by Grigory Pasko)

02-09-2008 Tronchetto, Veneetsia /Tronchetto, Venice

14 15

da: Nord Streami pressiesindaja teatas Tarandi avalduse peale, et gaasitrassi teele jääb vaid üks uppunud laev ja et selle rahu ei häirita.

Võib öelda, et Eesti, Läti, Leedu ja Poola ei ole Venemaad ja Saksa-maad ühendavale gaasijuhtmele põhimõtteliselt vastu, kui… see kul-geks läbi nende territooriumi.

Muidugi saaks transiidi pealt teenida. Loomulikult oleks transiidi-maa lugupeetute klubis. Läänemere gaasijuhtme vastu on elavat huvi tundnud nüüd juba ka Holland ja Suurbritannia; ei olda selle vastu ükskõiksed Belgias, Norras ega Prantsusmaal. Saksamaast rääki-mata. Sest nagu juba öeldud, Põhjameres saab gaas peatselt otsa ning energianälg läheb aina suuremaks. kes ei tahaks Läänes asu-vate suurtarbijatega äri ajada, nende gaasi deponeerida ja võib-olla natuke kraani kruttides nende majanduspoliitikat mõjutada?

Läänemere gaasijuhtme kritiseerijad ütlevad täiesti õigustatult, et Euroopa sõltuvus Venemaast muutub ohtlikuks. Aga millised on alternatiivid? Alžeerias leidub gaasi, muidugi ka Lähis-Idas ning Kas-piat ümbritsevates riikides. Need ei ole just eriti usaldusväärsed piir-konnad. Hoolimata Ameerika Ühendriikide jõulistest aktsioonidest demokraatia ning rahu sisseseadmisel ei jää muljet, et piirkond võiks hoomatavas tulevikus muutuda usaldusväärsemaks. Etniline vägi-vald, poliitilised pöörded, separatism, religioosne äärmuslus – ener-giat tarnivate riikide probleemid moodustavad pika ja väga muret- tekitava rea.

Seevastu arktilised põhjapõdrakasvatajad, kelle maadel asuvad Vene Föderatsiooni gaasiväljad, ei hakka kohe kindlasti pomme panema ega omavahelisi suhteid või siis enda suhteid keskvõimuga relvade jõul lahendama. Venemaa gaasiväljadel pole vaja karta po-liitilis-sõjalisi vapustusi. Need on hõredalt asustatud alad, mille põ-liselanikkond on ideoloogiliselt ja poliitiliselt ikka veel eelajaloolises süütuse seisundis. Moskva peab lihtsalt tagama, et Jamali pool- saarelt algav ja Viiburis lõppev gaasijuhe oleks tehniliselt korras.

Viiburist edasi tuleb aga juba Läänemeri, seal algab NATO ja Euroo-pa Liidu vastutusala.

Veel üks argument venelaste eelistamisel on see, et Siberis on gaasi rohkem kui kusagil mujal. Tarnete pikaajaline jätkumine ning majanduslik kindlustunne võimalikult pikas perspektiivis on täna-ses õige volatiilseks muutunud maailmas omaette väärtus.

Läänemere põhjas kulgev juhe on maismaajuhtmetega võrrel-des tunduvalt kallim. kuna juhtme ehitamises osalevad Gazpromi kõrval võrdselt ka Saksa firmad, tekib küsimus, miks turumajan-duslikult mõtlevad sakslased on nõus lisakulutustega.

Võib-olla on asi transiiditasudes, mille vältimise nimel on mõtet ehitada kallim ja pikem juhe. Võib-olla on asi Vene partnerite jäigas hoiakus. kuidas ka poleks, aga tundub, et Vahe-Euroopa valitsused ei tegutsenud siis, kui oli aeg tegutseda.

Läänemere gaasijuhtmest hakati rääkima juba 1997. aastal. 2000. aasta detsembris andis Euroopa komisjon sellele projekti-le TEN-i (TransEuropean Network) staatuse, mis tähendas Euroo-pa Liidu finantstoetust. 2002. aasta novembris hüppasid projektis osalejate hulka Soome, Holland ja Suurbritannia, kes kõik teatasid oma huvist, juhul kui “asjaks läheb”.

Euroopa Liit nägi Ida-Siberi gaasiväljade hõlvamises tulevikuprojekti.

Vahe-Euroopas tegeldi samal ajal minevikuga. Oli palju aruta-mist Molotovi-Ribbentropi pakti ümber, meenutati kunagisi piiri-de ümbertõstmisi, mingi hetk läks väga aktuaalseks küsimus, kas osaleda Moskvas toimuval võidupüha juubeli tähistamisel.

Näib, et minevikupakti ümber madistades magati tulevikupakt lihtsalt maha.

And finally, one could point to the historical-moral aspect. In May of this year, geographer and climatologist Andres Tarand, who is an Estonian member of the European Parliament, recalled that Nord Stream will pass through an area in the Gulf of Finland that could be called the world’s largest graveyard. Under discussion is the Red Navy convoy that was evacuating thousands of people to Leningrad (St. Petersburg) in the face of the advancing German forces in 1941 and was sunk by the German and Finnish armed forces in the vicinity of the Juminda peninsula in Estonia’s coastal waters. The Estonian Tarand apparently was trying to use the Russian Federation’s own ‘memory politics’ to combat Nord Stream. Namely, the Russian Fede-ration is very keen to monitor the inviolability of WW II military graves especially in neighboring countries. Tarand was trying to use Russia’s ‘memory politics’ as a double-edged sword against Russia itself. The attempt failed. The Russians did not let themselves be swayed—the Nord Streami PR representative announced that only one sunken ship lies in the path of the gas pipeline and it would not be disturbed.

You could say that Estonia, Latvia, Lithuania and Poland are not fundamentally opposed to the gas pipeline connecting Russia and Germany, if… it transverses their territory. Of course, one can earn from transit. Naturally, a transit country would belong to a respec-ted club. Active interest in a Baltic Sea gas pipeline has already been demonstrated by the Netherlands and Great Britain; while Belgium, Norway and France, not to mention Germany, are not indifferent. Who would not like to do business with large Western consumers, to depo-sit their gas, and maybe turn their taps a bit in order to influence their economic policies?

The critics of the Baltic Sea gas pipeline are entirely justified in saying that Europe’s dependency on Russia is becoming dangerous. But what are the alternatives? There is gas in Algeria, and of course in the Middle East and countries surrounding the Caspian Sea. Howe-ver, these are unreliable regions. Despite the forceful attempts by the

United States to install peace and democracy, one does not get the impression that the region will become more trustworthy in the fo-reseeable future. Ethnic violence, political upheaval, separatism, religious extremism—the problems in energy-supplying countries comprise a long and very alarming list.

On the other hand, the Arctic reindeer herders, on whose lands the Russian Federation’s gas fields are located, will definitely not start setting off bombings or resolving their mutual relations, or those with the central authorities, by force. One need not fear po-litical-social upheavals on the Russian gas fields as yet. These are sparsely populated areas, where the native population is ideo-logically and politically still in a state of pre-historic innocence. Moscow must just make sure that the gas pipeline that starts on the Jamal peninsula and ends at Vyborg is in good technical repair. Onward from Vyborg is the Baltic Sea, and the start of NATO and the European Union’s area of responsibility.

One more argument for preferring the Russians is that there is more gas in Siberia than anywhere else. The long-term continuity of deliveries and a sense of economic security for as long as possible have become values unto themselves in today’s relatively volatile world.

The pipeline loping along the bottom of the Baltic Sea is much more expensive than an overland pipeline. Since German compa-nies are participating equally in the construction of the pipeline along with Gazprom, the question develops—why are the Germans, who are market-economy-minded, consenting to the additional expense?

Maybe the answer is the transit fees, which can be avoided by building a more expensive and longer pipeline. Maybe the answer is the rigid attitude of the Russian partners. No matter, but it seems that the Central European governments did not act, when it was the time was right.

Preparations for the Baltic Sea gas pipeline were already started in 1997. In 2000, the European Commission granted the project Trans-European Network status, which means financial support from the European Union. In November 2002, Finland, the Netherlands and Great Britain all jumped on the bandwagon and announced their inte-rest if the project ‘takes off’.

The European Union saw the exploitation of the Eastern Siberian gas fields as a project for the future.

At the same time, Central Europe was dealing with the past. There was much discussion about the Molotov-Ribbentrop Pact, the past realignment of borders, and at one point, the question of participa-ting in the jubilee Victory Day commemorations in Moscow became very important.

It seems that while fussing about the past pact, the future pact was just overlooked.

rahvusriikide keskne ja rahvuspaviljonidest koosnev maailmanäitus, juba iseenda kuul-susrikka mineviku sümbol, on ikka võime-line kuvama meile globaalseks muutunud maailma. kuid just tänu oma arhailisele “rahvuslikule” vormile võimaldab Veneetsia kunstnikel ja arhitektidel paradoksaalsel kombel artikuleerida Impeeriumi negrilikus mõistes kui teatud sümbioosi rahvusriik-likest ja imperialistlikest rudimentidest ja globaalse kapitali kõikehõlmavusest. Nagu ütleb Okwui Enwesor, on tänapäeva maa-ilmanäituse mudel, nii heas kui halvas, kohandatud meganäituse vormi ja selle kõige paremaks näiteks ongi biennaalid.18 kahtlemata kuulub ka Veneetsia biennaal nende hulka, nii heas kui halvas.

1 Antud käsitluses on teadlikult kõrvale lükatud ökoloogiline argumentatsioon ja selle poliitiline laetus, mida aga siiski ei alahinnata. Gazpromi ja Venemaa kapitalistlikke ja poliitilisi ambitsioone avalikult ei ole eriti rünnatud, välja arvatud Baltimaade ja Poola teljelt, küll aga on üleüldist tähelepanu pälvinud gaasijuhtmega seotud ökoloogiline oht, mida allpool põgusalt puudutatakse. 2 vt nt Kadri Paas, Mart Laari ootab pangas 140 000-kroonine kuupalk? – SL Õhtuleht 09.02.2006 http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=191439&d=200602093 Slavoj Žižek, The Spectre is Still Roaming Around. – kataloogis Što,koko I za kogo. Povdom 152. goi1snjice Komunističkog manifesta 16/06-10/07/2000 Zagreb: Dom hrvatskog dru1stva likovnih umjetnika, 2000, lk 5–11.4 Felix Guattari, Capital as the Integral of Power Formations, trans. by Charles Wolfe, Sander Cohen. – Sylvere Lotringer (toim), Soft Subversions. New York: Semiotext(e), 1996, lk 202–224.5 Guattari, ibid. 6 Michael Hardt, Antonio Negri, Empire. Cambridge, Massachussets, London, England: Harvard University Press, 2000, lk 41.7 Hardt & Negri, Empire, lk xii.8 Samavõrd ägedalt astuvad nad vastu ka teooriale selle maailmakorra juhtimisest mingist salajasest ja ratsionaalsest keskusest, justkui tegu oleks kellegi kõikvõimsa salaplaaniga, üleilmse konspiratsiooni-teooriaga, vt Hardt & Negri, Empire, lk 3.9 viidatud Žižek, The Spectre is Still Roaming Around, lk 5–7.10 Robinson laenab siin Antonio Gramsci käsitluse hegemooniast kui konsensuslikust domineerimisest, mida viimane kasutas rahvusriikide analüüsimiseks, ning kannab selle üle globaliseerunud maailmale. Gramsci järgi on hegemoonia klassidevaheline suhe, kus üks klass või klassi osa praktiseerib valitsemist teise klassi üle viimase aktiivsel nõusolekul. Selleks et saaks kõnelda hegemooniast Gramsci mõistes, peab allutatud klass olema omaks võtnud valitseva

klassi väärtused, käitumise ja maailmavaate,vt Dieter Lesage, The New Transnational Hegemony. – Bojana Cvejič (toim), Pipeline. A Construction. Brussels: Kaaitheater, 2004, lk 27–37.11 Hardt & Negri, lk xii–xiii.12 Selle kohta vaata lähemalt nt Brian Holmes, Invisible States: Europe in the Age of Capital Failure. –Simon Sheikh (toim), Capital (It Fails Us Now). NIFCA, 2006, lk 29–58.13 Hardt & Negri , lk 9.14 Loomulikult tuleks neid kõiki käsitleda eraldi, kuid antud juhul leppigem selle kõige madalama ühisnimetajaga.15 Hardt & Negri, lk 11.16 Selles kontekstis on Impeeriumile palju ohtlikum näiteks Venezuela oma natsionaliseeritud nafta ja riigisotsialistliku autokraatiaga ning ennekõike selgelt väljendatud antiimperialistlike ambitsioonidega ning katsetega end globaalselt maksma panna, milleks tal on olemas ka väga head vahendid. Kuid see on kahtlemata juba eraldi artikli teema.17 Negri ja Hardt kasutavad seda küll mõiste bellum justum konteksti lahti seletades, aga sama printsiipi saab Impeeriumi ülesehituses mõista universaalsena, vt Hardt & Negri, lk 11–13.18 Okwui Enwezor, Mega-Exhibitions and the Antino-mies of a Transnational Global Forms. – Manifesta Journal 2 (talv 2003 – kevad 2004), lk 7–31.

and absolutized as the Enemy, as the abso-lute threat to the ethical order.”17

If the symbolic Russian-German gas pipeline planned by Maarja kask, Neeme külm and Ralf Lõoke should be completed as a ins-tallation between the Russian and German pavilions at the Venice Biennale of Architec-ture, it would certainly be one of the most beautiful and relevant metaphors of the Empire. And even if it is not completed, the attempt to install it will be an equivalent me-taphor. Therefore, this is definitely a win-win situation! There has been much discussion about whether the Venice Biennale—this relic of the old imperialist and colonial wor-ld, nation-state-centered and consisting of national pavilions, a symbol of its own renowned past—is still able to display the globalized world. But it is Venice, thanks to its archaic ‘national’ form that paradoxically allows artists and architects to articulate the Empire in Negris sense, as a symbiosis of nation-state and imperialist rudiments and the all-encompassing nature of global capital. As Okwui Enwesor has said,” today the world exhibition model –- has been rea-dapted in the form of a mega-exhibition, of which the biennals are the biest examples.” 18 Undoubtedly, the Venice Biennale is among them, for better or for worse.

1 In this article, the ecological argumentation and its political charge have been knowingly left aside, which has nevertheless not been underestimated. Gazprom and Russia’s capitalist and political ambitions have generally not been publicly attacked, except on the Polish-Baltic axis, but the ecological dangers related to the gas pipeline have attracted attention, which is touched upon below.2 See, for example Kadri Paas, Mart Laari ootab pangas 140 000-kroonine kuupalk? – SL Õhtuleht 09.02.2006 http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=191439&d=200602093 Slavoj Žižek, The Spectre is Still Roaming Around – in the catalogue Što,koko I za kogo. Povdom 152. goi1snjice Komunističkog manifesta 16/06-10/07/2000. Zagreb: Dom hrvatskog dru1stva likovnih umjetnika, 2000, pp. 5-114 Felix Guattari, Capital as the Integral of Power Formations, trans. by Charles Wolfe and Sander Cohen. – Sylvere Lotringer (ed), Soft Subversions. New York: Semiotext(e), 1996, pp. 202 – 224.5 Guattari, ibid. 6 Michael Hardt, Antonio Negri, Empire. Cambridge, Massachusetts, London, England: Harvard University Press, 2000 , p.417 Hardt & Negri, p. xii8 Just as heatedly they dispute the theory regarding the management of this world order from some secret and rational center, as if we were dealing with someone’s all-powerful secret plan, a global conspiracy theory, see Hardt & Negri , p.39 Reference in Žižek, ibid. pp. 5-710 Robinson here borrows Antonio Gramsci’s treatment of hegemony as a consensual domination that the latter used to analyze nation-states and transfers this to the globalized world. According to Gramsci, hegemony is a relationship between classes, in which one class or part of a class exercises authority over another class with the active approval of the latter. In order to speak about hegemony in Gramsci’s context, the subordinated class must have accepted the values, behavior and worldview of the ruling class, see Dieter Lesage, The

New Transnational Hegemony. - Bojana Cvejič (ed), Pipeline. A Construction. Brussels: Kaaitheater, 2004, pp.27-3711 Hardt & Negri, p. xii-xiii12 For more details, see Brian Holmes, Invisible States: Europe in the Age of Capital Failure. – Simon Sheikh (ed), Capital (It Fails Us Now). NIFCA, 2006, pp. 29-5813 Hardt & Negri, p.914 Naturally, these should be treated separately, but in the given case let’s agree to name the lowest common denominator.15 Hardt & Negri, p.1116 In this context, Venezuela, for instance, is much more dangerous for the Empire, with its nationalized oil and state-socialist autocracy, and primarily, its clearly expressed anti-imperialist ambitions and attempts assert itself globally, for which it has very good resources. However, this is definitely the subject for a separate article.17 Negri and Hardt use this as an explanation of the context of the concept of bellum justum, but one could understand the same principle to be universal in the construction of the Empire. See Hardt & Negri, pp. 11-1318 Okwui Enwezor, Mega-Exhibitions and the Anti-nomies of Transnational Global Forms. – Manifesta Journal 2 (Winter 2003 - Spring 2004), pp. 7-31

02-09-2008 Tronchetto, Veneetsia /Tronchetto, Venice

16 17

Often seemingly invisible, sometimes literally underground, behind security fences, under the earth or over our heads, infrastructure plays a key role in enabling and supporting social, cultural, economic and political ac-tivities by supplying key resources – fuel, water, food, materials and weapons – and removing waste. Beyond question and argu-ment, infrastructure’s social duty is to provi-de vital necessities in a continuous manner, maintaining even rates of flows, smoothing

out problems in supply and demand, in order to facilitate daily life as well as the construction of other projects. In this sense infrastructure functions much like ideology – it sets itself up as the ‘nature’ of things. For karl Marx, ideology distorts thought in order to conceal contradiction. In his early writings, the term ideology is not yet named, but a concept, generated out of his critique of religion and following G. W. F. Hegel’s work on the state, understood as an ‘inversion’, one which conceals the real character of things, is introduced.1

In order to provide a context for The Gas Pipe this essay examines how in some key conceptual art projects of the 1970s, archi-tecture functioned as the aspect of the inf-rastructural and ideological apparatus most apparent and so deserving of institutional

critique. I then go on to discuss more recent artworks that have developed this approach, making connections between architecture’s infrastructural role in both the gallery and other settings, and drawing out the relation between its real and fictional status. In archi-tecture, infrastructure’s essential role as the provider of pragmatic as well as ideological functions has meant that critical discussions occupy a more difficult terrain. If in concep-tual art, architecture as infrastructure is

taken to be ideology made material, then in architecture, critical practice points in a different direction, beyond direct physical structures, in order to draw attention to the political operations that influence what and how it is possible to build.

Architecture as Infrastructure: The Site of Art’s Institutional Critique

Buildings, understood as representing the value systems of dominant cultures, have provided opportunities for critical art prac-titioners to make visible such ideological structures. In the early 1970s, artist Michael Asher’s work utilised the principle of mate-rial subtraction to focus critical attention on architecture as structure supporting the institutional role of the gallery. For his un-titled work at the Claire Copley Gallery, Los

Sageli esmapilgul nähtamatu, mõnikord sõna otseses mõttes maa all, turvatarade taga või meie peade kohal, täidab infrastruk-tuur võtmerolli ühiskondlike, kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste ettevõtmiste või-maldajana, varustades meid olulisimate res-sursside – kütuse, vee, toidu, materjalide ja relvadega – ning kõrvaldades jäätmed. Pole

kahtlustki, et infrastruktuuri ühiskondlikuks ülesandeks on tagada eluliselt vajalike aine-te pidev ja ühtlane tarnimine, kindlustada voogude ühtlus, pehmendada nõudluse ja pakkumisega seotud probleeme, muutes võimalikuks nii igapäevaelu kui ka teiste projektide teostamise. Selles mõttes toimib infrastruktuur paljuski nagu ideoloogia: see kehtestab end esemelise maailma „loomuli-ku olekuna“. karl Marxi järgi moonutab ideo-loogia mõtlemist, et peita vastuolusid. Tema varastest tekstidest ideoloogia mõistet veel ei leia, kuid kontseptsioon on sellegipoolest olemas, lähtepunktideks religioonikriitika ning G. W. F. Hegeli käsitlus riigist kui „in-versioonist“, mis varjutab asjade tegeliku olemuse.1

„Gaasitorule“ konteksti loomiseks vaatlen siinses artiklis, kuidas mõnede 1970. aas-tate kontseptuaalse kunsti võtmeprojektide puhul on arhitektuur kui infrastruktuurse ja ideoloogilise aparaadi kõige nähtavam aspekt võetud institutsionaalse kriitika

objektiks. Seejärel käsitlen mõningaid hi-lisemaid sarnaselt positsioonilt lähtuvaid kunstiteoseid, mis seostuvad arhitektuuri infrastruktuurse rolliga nii galerii konteks-tis kui ka teistes kohtades ning mille kaudu joonistub välja selle tegeliku ja fiktiivse staatuse seos. Arhitektuuri puhul on infra-struktuuri roll pragmaatiliste ja ideoloogi-

liste funktsioonide pakkujana tähendanud, et kriitiline diskussioon toimub võrdlemisi keerukal pinnal. kui kontseptuaalses kuns-tis käsitletakse arhitektuuri infrastruktuuri materialiseerunud ideoloogiana, siis arhi-tektuuris viib kriitiline praktika teistsuguses suunas, otseste füüsiliste konstruktsioonide juurest edasi, et juhtida tähelepanu poliitilis-tele operatsioonidele, mis mõjutavad seda, mida ja kuidas on võimalik ehitada.

Arhitektuur kui infrastruktuur: Kunsti institutsionaalse kriitika asupaik

Hooned, mida mõistetakse kui domineeri-va kultuuri väärtussüsteemide tähistajat, on kriitiliste kunstnike jaoks olnud selliste ideoloogiliste struktuuride nähtavaks te-gemise vahendiks. 1970. aastate algul ka-sutas kunstnik Michael Asher oma teostes materjalide lahutamise põhimõtet, juhtides tähelepanu arhitektuurile kui galerii institut-sionaalset rolli toetavale struktuurile. 1974. aastal Los Angeleses Claire Copley gale-

Jane Rendell Jane Rendell

INFRA-STRUkTUURI ÜMBERMõTESTAMINE

REFUNCTIONINGTHE INFRA-STRUCTURE

Jane Rendell BA (Hons), Dip Arch, MSc, PhD, is Professor of Architecture and Art and Director of Architectural Research at the Bartlett, UCL. An architectural designer and historian, art critic and writer, her work has explored various interdisciplinary intersections: feminist theory and architectural history, fine art and architectu-ral design, autobiographical writing and criticism. She is author of Site-Writing: The Architecture of Art Criticism (forthcoming 2009), Art and Architecture (2006), The Pursuit of Pleasure (2002) and co-editor of Pattern (2007), Critical Architecture (2007), Spatial Imagination (2005), The Unknown City (2001), Intersections (2000), Gender Space Architecture (1999), and Strangely Familiar (1995).

Jane Rendell BA (cum laude), Dip Arch, MSc, PhD, on arhitektuuri- ja kunstiprofessor ning arhitektuuriuuringute osakonna juhataja Bartletti Arhitektuurikoolis UCL-is. Arhitekti ja ajaloolase, kunstikriitiku ja kirjutajana on ta oma töödes puudutanud mitmesuguseid interdist-siplinaarseid lõikumisi: feministliku teooria ja arhitektuuriajaloo, kujutava kunsti ja arhitek-tuuripraktika, autobiograafilise kirjutamise ja kriitika kokkupuutepunkte. Ta on kirjutanud raa-matud „Kohakirjutus: Kunstikriitika arhitektuur“ (Site-Writing: The Architecture of Art Criticism, ilmub 2009), „Kunst ja arhitektuur“ (Art and Architecture, 2006) ja „Naudingutaotlus“ (The Pursuit of Pleasure, 2002) ning olnud raamatute „Muster“ (Pattern, 2007), „Kriitiline arhitek-tuur“ (Critical Architecture, 2007), „Ruumiline kujutlusvõime“ (Spatial Imagination, 2005), „Tundmatu linn“ (The Unknown City, 2001), „Lõikumised“ (Intersections, 2000), „Sooline ruum ja arhitektuur“ (Gender Space Architecture, 1999) ja „Kahtlaselt tuttav“ (Strangely Familiar, 1995) üks toimetajaid.

Cornford & Cross. The Treason of Images, 2001. Near Herat, Afghanistan. Cornford & Cross. Kujutiste petlikkus, 2001. Teose kavandatud võimalik asukoht Herati lähistel Afganistanis. (Foto Neil Tudman, Piirideta Arstid) (Photograph by Neil Tudman, Médécins Sans Frontières)

If in conceptual art, infrastructure is taken to be ideology made material, then in architecture, critical practice points to drawing attention to the political operations that influence what and how it is possible to build.

Kui kontseptuaalses kunstis käsitletakse infrastruktuuri materialiseerunud ideoloogiana, siis arhitektuuris juhib see tähelepanu poliitilistele operatsioonidele, mis mõjutavad seda, mida ja kuidas on võimalik ehitada.

18 19

riisse loodud nimetus teoses eemaldas ta kontori- ja näituseruumi eraldava vaheseina, paljastades vaatajale tavaliselt varjatud te-gevuse, mis võimaldab galeriil majanduslikus mõttes tegutseda, tehes ühtasi ka vaataja kuraatori jaoks nähtavaks ja teadvustades mõlemale poolele nende rolli kunsti tootja ja tarbijana.2 1976. aastal New Yorgi kuns-ti- ja Urbanistikainstituudi (Institute for Art and Urban Resources) Clocktoweri galeriis aset leidnud installatsioonina eemaldas Asher kõik aknad ja uksed, ühendades ga-lerii väliskeskkonnaga. See avas siseruumi kõigile temperatuurikõikumistele, otsesele päikesevalgusele ja õhuniiskusele, soovides tunnetusliku muutuse kaudu kutsuda üles mõtlema kunsti ja vaatamiskogemuse piiride üle.3

Olulise eemaldamise katkestavat jõudu on kunstnikud kasutanud ka mujal kui galerii-kontekstis. Gordon Matta-Clarki „anarhitek-tuur“ on ilmselt performatiivse hävitamisak-ti, eituse või „hoonelõike“ parim näide, mis omakorda loob uut ajutist arhitektuuri.4 Nii saagis Matta-Clark teoses „Lõhestamine“ (Splitting, 1974) New Jerseys Englewoodis asuvasse puitkonstruktsiooniga majja kaks paralleelset lõiget ja eemaldas nende vahele jääva osa hoonest; teoses „Päevaloojang“ (Day’s End, 1975) eemaldas ta osa ühe Man-hattani mahajäetud kaiehitise põrandast ja katusest. Pariisi biennaalile tehtud „kooni-lises lõikes“ (Conical Intersect, 1975) lõikas Matta-Clark suure koonusekujulise ava läbi kahe 17. sajandi linnamaja, mis Pompidou keskuse ehitamisele jalgu jäänuna ootasid lammutamist. kuid ilmselt on tema kõige plahvatuslikum akt arhitektuuri ja sellega seotud institutsioonide vastu „osalemine“ New Yorgi Arhitektuuri- ja Urbanistikains-tituudi (Institute of Architecture and Urban

2000. aastal Londonis Whitechapeli kuns-tigaleriis toimunud näituse „Protesteeri ja jää ellu“ (Protest and Survive) raames ehitas Šveitsi kunstnik Thomas Hirschhorn silla üle Angel Alley, ühendades galerii kohviku aknad vastasoleva Freedom Pressi raamatu- poega. Galerii külastajad võisid jalutada teisele poole raamatupoodi, kus jagati anarhistlikke lendlehti.7 Ilmus ka raamat, kus olid ära toodud kõik silla ehitamiseks vajalike nõusolekute taotlemiseks kirjutatud kirjad ning intervjuud inimestega, kes aval-dasid valminud silla kohta oma arvamust. Selline projekt loob otsesõnu alternatiivset infrastruktuuri, mida on võimalik kasutada ning mis võimaldab dialoogi galeriikunsti ja revolutsioonilise poliitika vahel.

ka Mehhiko kunstnik Juan Cruz on tegelenud planeerimisseadustiku infrastruktuursete protsessidega, kuid seda pigem kujutelda-vate kui tegelike konstruktsioonide kaudu. Teoses „Planeerimisloa taotlus: Ettepanek metafoori ehitamiseks“ (Application for a Planning Permit: Proposal to Build a Me-taphor, 2001) esitas kunstnik 12 planeeri-mistaotlust Melbourne’i erinevate paikade kohta. Tema ettepanekuks oli ehitada igasse paika osake väljamõeldud kastiilia külast. Cruzi jaoks esindas see küla sotsiaalse suhtlemise metafoori. Igasse taotlusesse kirjutas ta küla mingi koha fiktiivse kirjeldu-se. Nii pakkus ta, et Melbourne’i muuseum, kohaliku keelepeksu koht, mida turistid sa-geli hotelliks peavad, võiks olla bordell. kogu projekt kujutas endast vastavates kohtades eksponeeritud kahtteist A1 formaadis pabe-rilehte. Kui ehitusfirma tegi ühe projekti osa peale pakkumise, ähvardas kontseptuaalne projekt reaalsuseks saada!8 Ehitiste eseme-lis-majanduslikust teostamisest piisavalt eemal seisvana võimaldab kunsti kultuuriline

Studies) 1967. aasta näitusel kõrvuti tuntud arhitektidega. Näituse kutsutud külalistega avamisõhtul tulistas Matta-Clark õhupüssist puruks näituseruumi aknad, et tuua esile modernistliku arhitektuuri abstraktsioonide seos selle toel loodud katastroofiliste elamu-rajoonidega, mille fassaade iseloomustasid enamasti purukspekstud aknad.

See kriitilise kunsti pärand, mida olen kirjel-danud kui kontseptualismist, maakunstist ja performance’i kunstist lähtuvat kriitilist ruumipraktikat5, on mõjutanud hulka kaas-aegseid autoreid, kelle eesmärgiks on esita-da küsimusi arhitektuuri ning domineerivate majandus- ja kultuurijõudude seose kohta. Näiteks Inglismaale Stoke-on-Trenti tehtud kohaspetsiifilises installatsioonis „Camelot“ (1997) piirasid kunstnikud Cornford & Cross turvataraga selliseid rohulapikesi, millest läbikäikudes või liiklussaarekestel tavali-selt üle trambitakse. Valitud materjal, mis enamasti seostub kõrgetasemelise turva-lisuse, seaduskuulekuse ja korraga, samuti tara füüsiline omadus lõigata ära osa n-ö avalikust ruumist, tõid esile omandi- ja ter-ritooriumiprobleemid.6 Nagu ka teistes Corn-ford & Crossi töödes, toob „Camelot“ esile teatud konkreetse koha eripära, esitades väljakutse kujutavas kunstis, avaliku ruumi kunstis ja arhitektuuris valitsevatele, sageli omavahel vastuolus olevatele teostamis- ja vastuvõtuvormidele.

Pöörates ümber igapäevaste, arhitektuur-se infrastruktuuri loomiseks kasutatavate materjalide tähenduse, tekib kontsep-tuaalse kunsti kriitilisel teemapüstitusel ebamugav suhe avaliku ruumi kunsti sageli heasoovlike kavatsustega muuta avalik ruum kättesaadavaks.

positsioon tõstatada küsimusi arhitektuurse kavandi eelduste ning planeerimisprotsessi ja ehitusreeglistiku keerdkäikude kohta.

Daniel Arsham uurib projektis „õõnsuse ehitamine (Nurk)“ (Building Cavity (Corner), 2005), kus jääb mulje, nagu üks seina nurk oleks ära söödud ning selle järgnevates ano-maalsetes edasiarendustes kõrvalekaldeid arhitektuuri infrastruktuuri standardseks, normaalseks või ootuspäraseks peetust. „Seina ärakulumise anomaalia“ (Wall Erosion Anomaly, 2006) ei kujuta endast „äravõtmist“ galerii ootuspärase ruumi pea peale pööra-mise eesmärgil nagu Asheri Claire Copley galerii teoses, vaid esindab Matta-Clarki lõigete vaimus performatiivset enesetead-likkust. Samas kui Matta-Clarki „lõiked“ paljastavad arhitektuuri fiktiivsuse, näidates tahketeks peetud seinu hoopis õõnsatena, siis Arshami „ärakulumised“ säilitavad selle fiktiivsuse, lastes pinna valgel massil voolata erosiooni sügavustesse.

kuid mitte kõik Arshami muudatused ei ole kulutatud või eemaldatud aines. Mõned neist juhivad galerii arhitektuursetele oma-dustele tähelepanu ühe valgest mahulisest polüstüreenist (EPS) infrastruktuuri lisakihi abil, mis võib olla kunstlik konstruktsioon või võib ka mitte olla. Teoses „Ventilatsioo-ni anomaalia (w)“ (Vent Anomaly (w), 2006) tundub ventilatsioonilõõri kate galeriiseinal sulavat, kuid lähemal vaatlusel selgub, et sealt nõrgub hoopis midagi muud, mis on samasugusest materjalist ja sama-moodi valge. Nagu ka „Seina ärakulumise anomaalias“ on arhitektuur ise toe ja korras-tatuse pakkumise asemel lahustunud val-geks mögaks. Vaatajale jääb mõistatuseks, kas ka ventilatsiooniava ise on osa fiktsioo-nist ning kuhumaani see arhitektuuri sula-mise fantaasia ulatub.9 kujutledes esmalt,

Angeles, in 1974, he removed the partition between the office and exhibition space, revealing the usually hidden operations that allow the gallery to function economically to the viewer, but also exposing the viewer to the curator, thus making both subjects conscious of their activities as producers and consumers of art.2 For his 1976 installation at the Clocktower Gallery of the Institute for Art and Urban Resources in New York, Asher removed all the windows and doors connec-ting the gallery to the external environment. This opened the interior to fluctuations in temperature, direct light and moisture, thus using perceptual change to promote critical reflection on the limits of art and the viewing experience.3

Artists also utilized the disruptive power of critical removal in contexts other than galleries. Gordon Matta-Clark’s ‘anarchi-tecture’ is perhaps the clearest expression of performative acts of destruction, negation or ‘building cuts’ –which in turn create new temporary architectures.4 For example in Splitting (1974) Matta-Clark sawed two pa-rallel slices through a wood-frame house in Englewood, New Jersey, removing the material between the two cuts, and in Day’s End (1975) he removed part of the floor and roof of a derelict pier in Manhattan. In Conical Intersect (1975) for the Biennale de Paris Matta-Clark cut a large cone-shaped hole through two seventeenth-century town-houses, which were to be knocked down to construct the Centre Georges Pompidou. But his most explosive act against architecture and its associated institutions, must be his ‘participation’ in an exhibition alongside well-known architects at the Institute of Architecture and Urban Studies in New York in 1967. On the afternoon of the exhibition’s

Press Bookshop opposite. Visitors to the gallery could cross over to the bookshop and pick up leaflets on anarchism.7 A book was published containing all the letters written to gain planning consent for the structure as well as interviews with people describing their opinions of the bridge. Such a project literally builds an alternative infrastructu-re, one that can be occupied and facilitates potential dialogues between gallery art and revolutionary politics.

Mexican artist Juan Cruz has also enga-ged with the infrastructural processes of planning regulation but through imaginary rather than actual constructions. In App-lication for a Planning Permit: Proposal to Build a Metaphor, the artist submitted 12 planning applications for different sites in Melbourne. Each was a proposal to build part of a fictitious Castilian village. For Cruz, this village operated as a metaphor for social interaction. For each application he wrote a fictional description of a site in the village. He suggested, for example, that the Melbourne Museum, a site of local gossip and often mistaken by tourists as a hotel, should be a brothel. The project existed as 12 sheets of A1 paper displayed on the relevant sites. When a construction company tendered for one of the proposals, the project threatened to become a reality!9 Sufficiently removed from the material economic production of buildings, art’s cultural position allows a questioning of the premise of an architec-tural proposal and the complexities of the planning process and building regulations.

Daniel Arsham’s Building Cavity (Corner) (2005) where the corner of a wall appears eaten away, is developed in a later series of anomalies, each of which explore deviations from what is considered standard, normal,

private view Matta-Clark shot out the win-dows with a BB gun, in order to make a link to the abstraction of modernist architecture with its production of disastrous urban hou-sing projects, the façades of which typically featured shattered windows.

This heritage of critical work in art, something I have described as critical spatial practice,5 deriving from conceptualism, land art and performance art, has influenced the work of a number of contemporary practitioners, who seek to question architecture’s relationship with dominant economic and cultural forces. For example, for Camelot (1997), a site-speci-fic installation in Stoke-on-Trent, England, artists Cornford & Cross used perimeter security fencing to portion off fragments of left over grass, the kind of which is usually trampled over as a thorough-fare and traffic island. The choice of a material associated with high grade security, law and order, as well as the physical ability of the fence to cut off a piece of so-called public space brought issues of ownership and territory to the fore.6 As in other works by Cornford & Cross, Camelot points to the conditions of a particular site in order to challenge the often conflicting modes of production and reception governing fine art, public art and architecture. Through inverting the meaning of everyday materials used to construct architectural infrastructures, the critical concerns of conceptual art are brought into an uncomfortable relationship with the of-ten-benign intentions associated with public art – to make public space accessible.

In 2000, as part of the Protest and Survive show at the Whitechapel Art Gallery, London, Swiss artist Thomas Hirschhorn had a bridge built across Angel Alley between the win-dows of the gallery café and the Freedom

or expected of the architectural infrast-ructure. The deviation that is Wall Erosion Anomaly (2006) does not ‘take away’ in order to overturn what is expected of the gallery, as in Asher’s work at the Clare Copley Gallery, instead Arsham’s removal has the perfor-mative self-consciousness of a Matta-Clark ‘cut’. Yet while Matta-Clark’s ‘cuts’ expose architecture’s fiction, revealing walls be-lieved to be solid as hollow instead, Arsham’s ‘erosions’ maintain this fiction, extending the white mass of the surface into the erosion’s depth.

And not all Arsham’s alterations are erosions or removals. Some draw attention to the arc-hitectural qualities of the gallery by the in-vention of an additional infrastructural layer, made out of white expanded polystyrene or EPS, which may or may not be an artificial construction. In Vent Anomaly (w) (2006) a vent in the gallery wall at first appears to be melting, but on a closer inspection it seems that something else, the same white colour and consistency, is seeping through. As in Wall Erosion Anomaly it is the architecture itself, which, rather than provide structure and order, has dissolved into white goo. The viewer wonders whether the vent itself is part of the fiction and where the edge of this fantasy of architecture’s meltdown lies.9

First imagining that the architectural infrast-ructure of the gallery, usually invisible, has a life of its own and has transmuted from solid to liquid, the viewer then realizes that the reality upon which this construct is based is itself part of the fiction.

(Fotod / Image courtesy Cornford & Cross)Cornford & Cross. Camelot, Albion Square, Stoke on Trent, 1996.

04-09-2008 Giardini, Veneetsia /Giardini, Venice

20 21

Seina ärakulumise anomaalia 2006 Wall Erosion Anomaly, 2006

Ventiatsiooni anomaalia (w), 2007 Vent Anomaly (w), 2007

(Fotod / Images courtesy Galerie Emmanuel Perrotin, Miami)

et galerii arhitektuursel infrastruktuuril, mis tavaliselt on nähtamatu, on omaenda elu ning see on moondunud tahkest vedelaks, märkab vaataja seejärel, et reaalsus, millel see konstruktsioon põhineb, on iseenesest fiktsioon.

Arhitektuuri infrastruktuurse kriitika konteksti otsimine

Artiklis „kriitiline arhitektuur: kultuuri ja vormi vahel“ (Critical Architecture: Between Culture and Form, 1984)10 väitis kriitik k. Michael Hays Mies van der Rohe loomin-gut näiteks tuues, et kriitiline arhitektuur on võimalik, ning et selle tegutsemisruum asub kahe pooluse vahel – vastandudes ühelt poolt kultuurilisele determinismile ning tunnistades teisalt, et suhestumise eelduseks on teatav autonoomia.11 kahek-sateist aastat hiljem heitsid Robert Somol ja Sarah Whiting oma tekstis „Märkusi Doppleri efekti ja teiste modernismi tujude kohta (Notes around the Doppler Effect and other Moods of Modernism)12 kriitilise projekti kõrvale kui tähistamiskeskse ja dialektilise, kirjeldades seda kui „kuuma representat-siooni“ viisi. Selle asemele pakkusid Somol ja Whiting arhitektuuri, mis oleks seotud „diagrammilise, atmosfäärilise ja cooli väl-janägemisega“13. kuid kriitilise ja postkriiti-lise arhitektuuri lõhe ei ole pelgalt binaarne, kuna hoolimata kriitilisuse kõrvalejätmisest kajastavad mõned Somoli ja Whitingu poolt postkriitilisusele omistatud omadustest, nimelt vajadus liikuda arhitektuuri kui dist-sipliini juurest arhitektuuri kui toimivuse või praktika juurde ning käsitleda kasutajate osalemist arhitektuuriloome sidusa osana, just kriitilise arhitektuuri poolehoidjate sei-sukohti, kes on veendunud, et ühiskondlik ja

kriitilisele mõttele toetuval arhitektuuril on tugevad traditsioonid alates autoritest, kelle kõige uuenduslikum looming kuulub niinimetatud paberarhitektuuri hulka, kuni arhitektideni, kes on tegutsenud väljaspool erialakonventsioone ja ehitustööstuse tu-rukesksust koostöös kunstnikega või oma projekte ise valmis ehitades. kunstnike ja arhitektide grupi fat varane tegevus – sekkumised Londoni avalikku ruumi enam kui kümne aasta jooksul 1990-ndatest alates – on vaid üks näide. Vastusena 1994. aastal vastu võetud kriminaalõiguse ja avaliku korra seaduse muudatusele, millega keelati teatud hulgast suurem inimeste kogunemine teatud suurusega ruumis, korraldas fat Londonis Hyde Parkis ürituse nimega „Piknik“ (Picnic). Park oli jaotatud mõtteliseks ruudustikuks, kuhu mahtus maksimaalne hulk inimesi, mil-lest rohkema puhul oleks ettevõtmine olnud juba „illegaalne“. Teos muutus protestivor-miks, kasutades pargiala hõivamist avaliku ruumi kasutamist määratlevate spetsiifilis-telt ruumiliste reeglite kritiseerimiseks.18

ka Rooma arhitek tidegrupp Stalker (Linnaliste Sekkumiste Laboratoorium), kelle nimetus on inspireeritud Tarkovski 1979. aasta filmist, on omandiõigusega seotud kü-simustele tähelepanu juhtimiseks kasutanud ruumis liikumist eesmärgiga seda „tagasi nõuda“ ning võttes selle tegevuse arhitek-tuursete lahenduste lähtealuseks. Stalkeri jaoks on jalutamine linna tundmaõppimise viis – seda on nad teinud mitte ainult oma kodulinnas Roomas, vaid ka Napolis, Torinos, Pariisis ja Berliinis. Stalkeri arvates võimal-dab jalutamine suhestuda linna mahajäetud osadega, mis võivad füüsilises mõttes olla lähedal, kuid on eraldatud näiteks müüride ja taradega, et teha uusi teid või muid linna rekonstrueerimisprojekte. Stalkerit huvita-

kultuuriline aspekt on arhitektuuripraktika juures äärmiselt olulise tähtsusega.

Ajakirja Perspecta erinumbris, kus Somoli ja Whitingu artikkel avaldati, ilmus ka kriitilist arhitektuuri toetavaid artikleid. Nii näiteks väitis Diane Ghirardo, et kuigi arhitektuuri-kriitik ja -ajaloolane Manfredo Tafuri uskus, et arhitektuuriline vastupanu kapitalismile on võimatu, märkis ta, et „sellegipoolest on olemas arhitektuuri, mis püüdis kapitalist-likku tööjaotust ümber jaotada“, nagu seda näitab teiste hulgas Raymond Unwini, Ernst May ja Hannes Meyeri loodu.14 Samas ütles Hays toimetajaile antud intervjuus, et tema jaoks pärineb kriitilisuse mõiste kriitilisest teooriast ning selle võib kokku võtta kui „al-ternatiivsete võimaluste pideva kujutlemise, otsimise ja konstrueerimise […]“, omistades kriitilisele arhitektuurile loovuse ja produk-tiivsuse ning tehes postkriitilise positsiooni seega relvituks.15 Perspecta erinumbrist ajendatuna ilmus hulk artikleid nii ajakirjas Harward Design Review kui ka mujal, kus seisukohad postkriitilisuse suhtes ulatuvad umbusust üleskutseteni noorema põlvkonna eeskujul teooriast loobuda ja turujõududega kaasa minna.16

kuid hoolimata Ameerika Ühendriikide ülikoolides ja praktikute hulgas levivatest skeptilistest meeleoludest kriitilise projekti suhtes on ka neid, kes leiavad, et arves-tades süsinikdioksiidi õhku paiskumisest põhjustatud katastroofilisi kliimamuutusi ja naftast sõltuvate riikide kasvavat imperia-listlikku agressiooni olukorras, kus nõudlus ületab pakkumise, ei saa korporatiivsesse kapitalismi enam pragmaatiliselt ja kriitika-vabalt suhtuda – see tähendaks küsimusi esitamata toetada selle majandussüsteemi olemuslikuks osaks olevat ebavõrdsust.17

vad eelkõige need kohad linnas, millest on saanud nn terrain vague – piirkonnad, mis on hüljatud või kus muutused on aeglased. Stalker ületab piire, läheb keelatud alade-le, ronib üle barjääride ja ületab takistusi ebatavalisel viisil. Selline tegevus teravdab teadlikkust, lastes tuttavatel kohtadel pais-ta võõraina.19

Oma sõnul tegeleb Stalker tegutsemis-keskse arhitektuuripraktikaga – seda sorti praktikaga, mis laiendab ja kritiseerib meie arusaamist arhitektuuri olemusest. Stalke-ri meetodiks on jalutuskäikudega kaasnev kolmeosaline protsess. Esiteks „pinna ette-valmistamine“ – plaanitava jalutuskäigu ala kohta ajaloolise info ja kaartide kogumine; teiseks „koha külastamine“ – teekonda et-tevalmistav käik kohapeale, et panna paika jalutuskäigu marsruut, sageli järgides hül-jatud teid või teisi infrastruktuuri jooni; ning kolmandaks jalutuskäigule järgneva näituse koostamine, mis hõlmab ürituse dokumen-teerimist fotos, videos ja tekstis, samuti ettepanekuid, kuidas linn võiks mahajäetud piirkonda edaspidi kasutada.

kunstnike ja arhitektide kooslusel nimega muf, keda on kritiseeritud „arhitektuuri“ või ehitiste mitte tootmise pärast, on samuti omaenda väljatöötatud lähenemine, mille eesmärgiks nagu Stalkerigi puhul on kritisee-rida infrastruktuuri – eelkõige institutsiona-liseeritud poliitilisi struktuure –, mis määra-vad arhitektuurse projekteerimise meetodeid ning eelistavad vormi- ja objektiloomet. Mufi jaoks ei ole arhitektuurne projekteerimine tingimata ega pelgalt protsess, mis peab andma esemelise tulemuse, tegevuse kese võib olla ka protsess ise.20 Sageli alustab muf lähteülesande kriitilisest mõtestamisest ning konkreetset tüüpi dialoogi tekitamisest tellijate, kunstnike, arhitektide ja mitmete

Locating the Site of Architecture’s Infrast-ructural Critique

In his paper, ‘Critical Architecture: Between Culture and Form’ (1984),10 citing the work of Mies van der Rohe as an example, critic k. Michael Hays argued that critical architec-ture is possible and that it operates between two poles, resisting cultural determinism on the one hand and recognising that autonomy is required for engagement on the other.11 Eighteen years later in ‘Notes around the Doppler Effect and other Moods of Moder-nism’,12 Robert Somol and Sarah Whiting rejected the critical project as indexical and dialectical, describing it as a form of ‘hot representation’. As an alternative, Somol and Whiting advocated an architecture linked to ‘the diagrammatic, the atmospheric and cool performance’.13 But the split between critical and post-critical is not simply binary, despite their rejection of the critical, some of the features attributed to the post-critical by Somol and Whiting, namely that we should move from architecture as discipline to per-formance or practice and regard the partici-pation of users as integral to architectural production, echo with positions of those in the critical architecture camp, who strongly believe that the social and the cultural are highly relevant aspects of architectural practice.

The special issue of Perspecta in which So-mol and Whiting’s paper was published, also contained articles in support of the critical architecture project. Diane Ghirardo, for example, argued that as well as believing that architectural resistance to capitalism was impossible, architectural critic and his-torian, Manfredo Tafuri, had also noted that there was ‘an architecture which attempted to redistribute the capitalist division of la-

artists and architects, who made interven-tions into public spaces for over a decade in 1990s London, is just one example. As a response to amendments in 1994 to the Criminal Justice and Public Order Act out-lawing a certain number of people meeting in a particular amount of space, fat organized Picnic, an event that took place in Hyde Park, London. The park was divided up into a ‘no-tional grid’ that allowed a maximum number of people to gather before the event became ‘illegal’. The work took the form of a protest, using a new layer of occupation to critique the specifically spatial codes of legislation governing public space.18

Roman architects Stalker (Laboratory for Urban Interventions) – their name inspired by Tarkovsky’s film Stalker (1979) – have also drawn attention to issues around property ownership by moving through land in order to reclaim it, taking this occupation as a star-ting point for architectural design. Stalker use walking as a way of getting to know the city: not only its hometown Rome, but also Naples, Turin, Paris and Berlin. For Stalker, walking allows one to link up neglected parts of the city, sites that may be physically proximate but have been separated by walls and fences to make way for roads or other urban redevelopments. Stalker is particu-larly interested in parts of the city that have become what it calls terrain vagues – areas that have been abandoned or are undergoing slow transformations. Stalker’s project is to transgress, to go where it should not, to cut through barriers, to climb up and over obstacles in unusual ways. Such actions heighten awareness by rendering familiar places ‘strange’.19

Stalker calls its mode of operation architec-tural practice, precisely the kind of practice

bour’ and that this was evident in the work of Raymond Unwin, Ernst May and Hannes Meyer among others.14 While in an interview with the editors, Hays asserted that for him the term critical derived from critical theory and could be summed up as: ‘the constant imagination, search for, and construction of alternatives […]’ so claiming creativity and productivity for the critical and effectively neutralising the post-critical position.15 A number of articles published subsequently, in the Harvard Design Review and elsewhere, which take up various positions around the post-critical, from those who are somewhat disbelieving of the post-critical, to those who support the call by a younger genera-tion to engage with market forces and reject theory.16

Yet despite the skeptical mood generated around the critical project by academics and practitioners in the United States, there are also those who believe that given the disast-rous changes to the earth’s climate caused by carbon dioxide emissions, along with the intensification of imperialist aggression by oil dependant nations as demand outstrips supply, it is not possible to go along with cor-porate capitalism in a pragmatic mode, wit-hout critique – to do so would be to support without question the inequalities that are integral aspects of this economic system.17

There is a strong tradition of architects who have aimed to set up a critical framework for their designs, from the long history of archi-tects producing their most innovative work as so-called paper architecture, to those who have practiced outside the conventions of the profession and market-driven side of the building industry as co-operatives, art-architecture collaborations and design-build collectives. The early work of fat, a group of

that extends and critiques our definitions of what architecture might be. Stalker’s met-hodology consists of a three-part process accompanying its walks. First, ‘preparation of the terrain’, the collection of historical surveys and maps of the area to be walked; second, ‘spot visit’, a visit to the site to prepa-re the itinerary, to select a track for making a walk, often following abandoned rights of way and other infrastructural lines; and third, the production of an exhibition following the walk, including documentation of the walk in photographs, video and writing, as well as suggestions on how the city might reuse abandoned areas.

Art-architectural practice muf, criticized for not producing any ‘architecture’ or buil-dings, has also developed a distinctive way of working which like Stalker, aims to cri-tique the infrastructure – in particular the institutionized political structures – which inform architectural design methodologies and emphasize form and object making. For muf, the architectural design process is not necessarily or only an activity that leads to the making of a product, it can also be the location of the work itself.20 muf’s design approach is frequently established by taking a critical attitude to the initial brief, and by setting up a particular kind of dialogue be-tween clients, artists, architects and various other material fabricators, between those who produce the work and those who use it. In architecture, to position a building as a ‘methodology’ rather than as the end result of the method or process that makes it, is a radical proposition.

Daniel Arsham Õõnsuse ehitamine (Nurk), 2005 Building Cavity (Corner), 2005

Stalker. Reaalsel territooriumil / Through the Actual Territories, 1995. (Foto / Image courtesy Lorenzo Romito/Stalker.)

05.09.2008 Giardini, Veneetsia /Giardini, Venice

22 23

Tunnustatud Ameerika arhitekt Frank Lloyd Wright on kunagi öelnud: “kunst kunsti pärast on täissöönud inimese filosoofia”. Tahes-tahtmata peegeldab kunst minevikku, olevikku ja küllalt sageli ka tulevikku. kunst seab küsimuse alla, kuidas me elame ja kuidas me tahame elada. Sama võib väita ka arhitektuuri kohta.

Eesti Arhitektide Liidu installatsioon 2008. aasta Veneetsia Biennaalil ei ole kunst kunsti pärast. Noored arhitektid ja kunstni-kud on meile öelnud, et sellega tahetakse juhtida tähelepanu ar-hitektuuri ja poliitika seostele ning katsetada kriitilise kunsti ning arhitektuuri võimalusi, pöörates tähelepanu kaasaegse ruumilise keskkonna, poliitilise maastiku, infrastruktuuri ja energiasektori küsimustele. Nord Stream tervitab seda algatust kahel põhjusel.

Esiteks, arutelu projekti ümber kunstivõtmes rõhutab torujuht-me olulisust Läänemere regioonis kui üle-euroopalist ettevõtmist, millele Euroopa Liit on omistanud ühe tähtsaima infrastruktuuri- projekti staatuse. Teiseks, installatsioon annab Nord Streamile või-maluse rõhutada ettevõtte läbipaistvust ja avatud dialoogi põhi-mõtet oma eesmärkidest, keskkonnast, ehitamisest ning toru- juhtme turvalisusest kõnelemisel. Eesti projekt tõstatab õigusta-tud küsimusi, mille tähtsust on Nord Stream rõhutanud algusest peale. Lõppeks koonduvad kõik need nimetatud teemad ühte olu-lisse küsimusse, millele ootavad vastust nii kunstnikud, arhitek-tid, kodanikud, tarbijad kui vastutustundlikud firmad: kuidas me tahame elada? Vastuseid võib olla erinevaid, samas võivad meie seisukohad kattuda sootuks suuremal määral kui esmapilgul tundub.

Euroopas on väga vähe inimesi, kes on valmis loobuma köetud majadest talvel, kiirrongidest või kaasaegse telekommunikatsioo-ni võimalustest. Teisalt jällegi soovib suur osa eurooplasi, et CO2 emissioon väheneks, et võidelda ülemaailmse kliimasoojenemi-se vastu. Praktiliselt ükski eurooplane ei poolda infrastruktuu-ri projekte, millel on negatiivne mõju taime- ja loomastikule ning

maastikule. On ilmne, et me kõik vajame turvalist ja puhast energiat.Maagaas on kõige keskkonnasõbralikum fossiilse energia liik,

millel on vähim jääkainete emissioon - 25% vähem kui naftal ning 40% vähem kui kivisöel. Seega on maagaasil oluline roll CO2 emis-sioonide vähendamisel. Juba praegu põhineb maagaasil märkimis-väärne osa Euroopa energiatarbimisest – keskmiselt 24% ning 2015. aastal tõenäoliselt 33% enam kui 2005. aastal.

Suured infrastruktuuri projektid kutsuvad alati esile hulga vastu-olusid. Tegemist on nii emotsioonide kui mitmesuguste huvigruppi-dega. Ent lõpuks loevad ainult faktid. Euroopa tahab ja vajab gaasi. Olemasolev torujuhtmete võrgustik ei ole suuteline Euroopa gaasi-vajadust rahuldama. Nord Stream on tulevikus võimeline tarnsporti-ma ligikaudu veerandi Euroopa kasvavast gaasivajadusest, paranda-des tunduvalt Euroopa energiavarustuse kindlust pikas perspektiivis.

Gaasitoru Veneetsia biennaalil ühendab sümboolselt Venemaa ja Saksamaa paviljone. On tõsi, et Nord Stream ühendab Venemaad ja Saksamaad, tagades Euroopale otseühenduse maailma suurimate gaasivarudega, samas on Saksamaa kõigest sisendriik, kust trans-porditakse gaasi edasi teistesse riikidesse, kus seda kõige enam vajatakse.

Maailmas on mitmeid infrastruktuuri rajatisi, mida peetakse inse-nerarhitektuuri verstapostideks. Üks selliseid on näiteks 25. aprilli sild Lissabonis, millel on kuus sõidurida ja kahesuunaline raudtee. kunagine maailma võimsaim elektrijaam, elegantse art deco stiilis betoonist konstruktsiooniga Hooveri tamm Las Vegase lähistel mee-litab igal aastal ligi tuhandeid turiste. kuid kuigi Nord Streami tähen-dust Euroopale on raske üle hinnatav, sellest kunstiobjekti ei kujune. Vähemalt mitte inimeste jaoks, sest veealused torjuhtmed paigalda-takse merepõhja. Ent bioloogid kinnitavad, et torjuhtmel võib olla po-sitiivset mõju teatud kalaliikidele, sest tekiks tehislik riff.

Merealuste torujuhtmete tehnoloogia on usaldusväärne. Maa- ilmas on tuhandeid kilomeetreid veealuseid torujuhtmeid.

Renowned American architect Frank Lloyd Wright once said, “Art for art’s sake is a philosophy of the well-fed.” Willingly or unwilling-ly, art reflects the past, the present and, quite often, the future. Art questions how we live and how we want to live. The same can be said about architecture.

The installation by the Union of Estonian Architects of a model pipeline at the Venice Biennale 2008 is not art for art’s sake. The young architects and artists installing the model told us that the project’s purpose is to highlight the connection between architec-ture and politics, test the possibilities of critical art and architec-ture while addressing various issues of contemporary spatial envi-ronment, political landscape, infrastructure and the energy sector. Nord Stream welcomes the project for two main reasons.

Firstly, the discussion of the project in an artistic context un-derscores the importance of the pipeline across the Baltic Sea as a European venture for which the EU granted the status of one of the most important trans-European infrastructure projects. Secondly, the installation gives Nord Stream the opportunity to highlight the company’s policy of transparency and open dialogue with regard to the objectives, environment, construction and the safety concept of the pipeline. The Estonian project raises legitimate issues which Nord Stream has addressed from the very beginning. In the end, these issues come down to one very basic question that artists, architects, citizens, politicians, consumers and responsible com-panies ask in chorus – how do we want to live? The range of answers will be very vast. However, there may be more of a consensus on many issues than one sees at first glance.

There are few Europeans who want to miss out on warm housing in winter, high-speed trains and all forms of modern telecommu-nications. On the other hand, the vast majority of Europeans wants to bring down CO2 emissions in order to counteract global warming. Almost no Europeans favour infrastructure projects that would

have a negative impact on environment. In short, we need safe and clean energy.

Natural gas is the most environmentally friendly fossil fuel with the lowest level of emissions – 25 per cent less than oil and 40 per cent less than coal. Natural gas is essential in helping to decrease total CO2 emissions. Natural gas already accounts for a significant share of Europe’s energy consumption – 24 per cent on average – and consumption in 2015 will even be about 33 per cent higher than in 2005.

In pluralistic societies, there will always be controversy about big infrastructure projects. Emotions and interests of diverse lobby groups are always involved. In the end, facts count. Europe wants and needs gas. The current pipeline infrastructure is not capable of meeting the EU’s growing demand. Nord Stream will be able to trans-port nearly a quarter of Europe’s additional gas import needs, so that long-term European energy security will be significantly improved.

The Estonian model pipeline on the Biennale symbolically con-nects the Russian and German pavilions. It is true that Nord Stream will connect Russia and Germany and thereby give Europe a direct connection to the world’s biggest gas reserves, but Germany will only act as an entry point to transport gas to the countries where it is most needed.

There are several examples of infrastructure projects, which are now commonly considered milestones in technical architecture. The 25 de Abril bridge of Lisbon, with six road lanes and two railroad tracks is one of southern Europe’s most impressive landmarks. The Hoover Dam near Las Vegas, once the world’s largest electric power plant, attracts thousands of tourists every year who are amazed by the elegant art deco style of its gigantic concrete structure. Infrast-ructure projects can become objects of art. Although Nord Stream’s significance for Europe is monumental, it will hardly become an art object. At least not to the human eye, since offshore pipelines are laid

teiste oluliste osapoolte vahel – arhitektuuri loojate ja selle kasutajate vahel. Arhitektuuri kontekstis on hoone käsitlemine „meetodi“, mitte meetodi või protsessi lõpptulemusena, väga radikaalne lähenemine.

Infrastruktuuri ümbermõtestamine

kui eespool kirjeldatud projektid tunduvad võrdlemisi leebed ning viitavad ideoloogilise infrastruktuuri vormidele, mis näivad suh-teliselt healoomulised, siis tuleb meeles pidada, et kõige tooremal kujul juurutatakse infrastruktuuri sageli sõjaliste operatsioo-nide kontekstis. Just infrastruktuuri toel saavad võimalikuks Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ning Iisraeli ja tema liitlaste agressiooniaktid tänapäeva Lähis-Idas, Afganistani, Iraagi, Liibanoni ja Palestiina vastu. koloniaalvõimude pealesurutud aja-loolised jaotused inimeste ja maa kategori-seerimiseks on sagedasti läbi kukkunud. Tä-napäeval tõmmatakse taas selliseid piirjooni, nõueldes territooriume ja destabiliseerides olemasolevaid valitsusi eesmärgiga lõigata tekkivast segadusest kasu ning rajada res-sursside ja materjalide kättesaamiseks va-jalikke infrastruktuure. Sageli halvendavad tekkivad piirid suhteid erinevate etniliste ja religioossete kogukondade vahel nagu näi-teks šiiitide ja sunniitide puhul Iraagis ning Fatah‘ ja Hamasi puhul Palestiinas, kui tuua vaid kaks näidet. Rindejooned laienevad ka okupeeritud territooriumidele, võttes näiteks Iisraeli väändunud ja õela müüri kuju, mis Läänekaldale tungides on viinud terve rahva killustumise ja puuripistmiseni21, meenu-tades varasemaid rassilise puhtuse nimel toime pandud jõledusi.

(The Treason of Images) teostamine oleks eeldanud põhjalikke läbirääkimisi naftajuht-mete kavandajate, sõjaväe, rahvusvaheliste abiorganisatsioonide ja afgaani rahvaga. Esteetilises mõttes leiab teosele analooge näiteks suuremõõtmeliste maakunsti vai-mus skulptuuride näol, nagu Nancy Holti „Päikesetunnelid“ (Sun Tunnels) ning Robert Smithsoni „Mittekohad“ (Non-Sites) ja „Tei-saldamised“ (Displacements), mida enamasti teatakse kultuurimeedias käibivate kujutiste, mitte vahetu kogemuse põhjal. Teose pealkiri viitab René Magritte’i 1929. aastast pärine-vale maalile, mis koosneb piibu kujutisest ja tekstist „Ceci n’est pas une pipe“ („See ei ole piip“). Kunstnike idee lükati tagasi: žürii esi-mees väitis, et naftal ja Afganistanis käival sõjal ei ole mingisugust seost.

Nafta lõpu ajastu lähenedes muutuvad meie viimaseid fossiilse kütuse varusid transportivad torujuhtmed teravate konf-liktide ja sõjalise huvi objektideks.26 Nafta-ahnus on juba viinud Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja nende liitlaste sissetungini

Afganistani ja Iraaki. Järgmine sihtmärk on tõenäoliselt Iraan, mis kontrollib Hormuzi väina, kust läände suunduvad tankerid Lä-his-Ida naftaga oma teekonda alustavad. Ohus on teisedki kohad, kuigi ähvardajaks ei pruugi olla sõjaline sekkumine. Ükskõik milline koht maailmas, kus leidub naftat, gaasi või sütt – ükskõik kui haruldane on

Seega, kui on viimane aeg võtta kriitilise vastupanu fookusesse infrastruktuur, siis mida võiks saavutada rahvusvahelise arhi-tektuuribiennaali kontekstis? Esmapilgul võiks väita, et teose paigutamine väljapoole selleks ettenähtud paviljoni, galerii või näituseruumi piire jätkab üht kauaaegset vastupanu traditsiooni. 1965–1966 töötas kunstnik Robert Smithson arhitektuuribü-roo TAMS konsultandina Dallas Fort Worthi lennujaama projekteerimise juures. Projekti käigus hakkas teda huvitama, kuidas oleks kunstiteoseid vaadelda õhust, ning samuti, kuidas edastada nende välisruumi taiestega seotut lennujaamahoones viibivaile reisijaile. Reisijate ruumi käsitles ta kui „mittekoh-ta“22 ning huvi „sise- ja välisruumi dialoogi vastu“ arenes „meetodiks või dialektikaks, kuhu on haaratud nii koht kui mittekoht“.23 Smithsoni radikaalse žesti eesmärgiks oli tõstatada kunsti kaubastamise küsimus ga-leriisüsteemis, paigutades teose väljapoole galerii territooriumi ning määratledes seega galerii mittekohana, kus on tegeliku teose dokumentatsioon. Tänapäeval on leitud viise selle dialektilise suhte destabiliseeriva po-tentsiaali nullimiseks – kunstiteose tellimise kaasaegsed viisid on toonud kaasa uue ter-minoloogia, mis pöörab Smithsoni dialektika pahupidi. Paljud avaliku ruumi kunsti galeriid nimetavad galeriist väljaspool asuvatesse kohtadesse tellitud kunsti off-site, taastades galerii positsiooni kunsti kõige kesksema kontekstina.24

2001. aastal said kunstnikud Cornford & Cross kutse osaleda Londoni Sõjamuuseu-mi korraldatud ideekonkursil. Nad pakkusid ühe naftajuhtme lõigu paigaldamist Afga-nistani, „kusagile kesk-Aasia naftaväljade ja Araabia mere ühendamiseks kavandatud trajektoorile“.25 Teose „kujutiste petlikkus“

sealne taimestik, loomastik või inimeluviis –, on fossiilsete kütuste kaevandamisega seo-tud saastava hävitustöö sihikul.27

Tarnejuhtme lõiku arhitektuuribiennaali kultuurilisse konteksti asetav „Gaasitoru“ on tugev seisukohavõtt, mis juhib neile tee-madele tähelepanu. Viimasel ajal on kunsti-meedias olnud elav diskussioon, kas kunsti kommertsiga seotud kontekstis – kunsti-messidel nagu Frieze – on võimalik esitada tähenduslikke ja proaktiivseid kriitilisest diskursusest lähtuvaid teoseid, millel oleks mõju ka väljaspool kunstimaailma või üldse mingisugust ühiskondlikku kõlapinda.28 Ning naftavarude lõpu ja nende ebaühtlase jaotu-mise ajastul peab kindlasti hoolikalt üle vaa-tama ka biennaali enda vormi. kas kunsti- ja arhitektuurieliidi lennutamine üle maakera on tõesti viimaste fossiilse kütuse varude mõistlik kasutamine? Nagu arhitekt Teddy Cruz on märkinud, veedab maailma põhja- ja lõunaosa vähemus oma elu lennates üle keskosa enamuse, kellel puuduvad lendami-seks piisavad ressursid.29 Mõistagi hoiab see

enamus mitmesuguste nn kompensatsiooni-skeemide kaudu vähemuse jaoks energiat kokku: kütusel töötavate põllumajandus- või niisutusmasinate asemel algatatakse uusi projekte, mis põhinevad füüsilisel tööl.

Refunctioning the Infrastructure

If the projects described above sound rather mild and point to a form of ideological infra-structure that appears reasonably benign, then it is important to remember that infra-structure at its most brutal is often ‘rolled out’ as part of a military operation. It is the underpinning provided by infrastructure that allows the actions of aggression in the Middle East today, against Afghanistan, Iraq, Lebanon and Palestine, by the United States, the United kingdom, Israel and its allies, to be carried out. Historical divisions enforced by colonial powers to contain people and categorize land have frequently failed. Today such lines are being drawn again to claim ter-ritories, destabilizing existing governments in order to profit from the ensuing confusion and establish infrastructures for extracting resources and materials. The boundaries created frequently exacerbate ethnic and religious differences, to name only two examples, between Shia and Sunni in Iraq, Fatah and Hamas in Palestine. Frontiers are also currently being extended into occupied territories, in the form, for instance, of Israel’s contorted and vicious wall which bites into the West Bank, resulted in the fragmentation and caging of a whole nation,21 reminding one of previous atrocities enacted in the name of racial purification.

So if it is high time that infrastructure is the site of critical resistance, what can be achie-ved in the context of an international archi-tecture biennale? On first glance one might argue that to place a piece of work outside the defined edge of the pavilion, gallery or exhibition space follows a much older logic of resistance. When in 1965–1966 artist Robert Smithson worked as a consultant artist for an architectural firm called TAMS on designs

encounters with the work. The artwork takes it title from René Magritte’s 1929 painting, comprising an image of a pipe accompanied by the words ‘Ceci n’est pas une pipe’. The proposal was turned down: the Chair of the Selection Committee argued that there was no connection between oil and the war in Afghanistan.

As we approach an era of peak oil, the key pipelines that will distribute the last of our fossil fuel are increasingly becoming sites of intense conflict and military occupation.26 The greed for oil has already prompted the invasion of Afghanistan and Iraq, by the United States, the United kingdom and its allies. Iran, which guards the Strait of Hor-muz, where oil from the Middle East leaves via tankers for its journey to the west, is next on the hit list. Other sites are under

threat too, not necessarily from military intervention. Any part of the earth that contains oil, gas or coal – however rare the flora, fauna, and humanity it supports – is vulnerable to the polluting destruction that will come from fossil fuel extraction.27

Drawing attention to this issue by placing a piece of supply line in the cultural space of an architecture biennale The Gas Pipe makes a strong statement. In the art press there has been much recent debate concerning whether it is possible for the site of art’s commerce – art fairs such as Frieze – to

for Dallas Forth Worth Airport. The project prompted his consideration of how artworks might be viewed from the air but also how to communicate aspects of these exterior artworks to passengers in the terminal building. This latter aspect he termed the ‘non-site’,22 and his interest in the ‘dialogue between the indoor and the outdoor’ led him to develop ‘a method or a dialectic that involved … site and non-site’.23 Smithson’s radical gesture intended to question the commodification of art through the gallery system, located the site of the work outside the territory of the gallery and the gallery as the non-site where the work is documented. Today the de-stabilizing potential of this dia-lectic has been recuperated, with contempo-rary commissioning processes establishing a new terminology that reverses Smithson’s dialectic. Many public art galleries term tho-se works they commission for sites outside the gallery, ‘off-site’, reclaiming the gallery position as the site of central importance to art.24

In 2001 artists Cornford & Cross were invited to bid for a commission to the Imperial War Museum, London. They proposed installing a piece of oil pipeline in Afghanistan, ‘somew-here along one of the intended routes linking the oil fields of central Asia with the Arabian Sea’.25 The Treason of Images would have required careful negotiation for its realization between oil pipeline designers, the military, international aid organizations and the Afg-han people. Aesthetic reference points for this project included large-scale sculptures in the land art tradition such as Nancy Holt’s Sun Tunnels and Robert Smithson’s Non-Si-tes and Displacements, which are most often known by the images of them that circulate in the cultural press rather than one-on-one

host relevant and proactive critical discourse that has impact outside the art world or any lasting social effect.29 And at a time of peak oil and its uneven distribution, the form of the biennale itself must surely be brought under careful scrutiny. Is the jetting of the art and architectural élite around the globe really the best use of the last of the fossil fuel? As architect Teddy Cruz has pointed out, those in the minority world of the north and south, spend their lives moving over the top of those in the middle majority who do not have the resources made available to them to fly.29 Indeed in many so-called ‘off-setting’ schemes, those in the majority world save energy for those in the minority world – rather than using machinery powered by fuel to irrigate or farm, new projects are initiated which draw on their physical labour.

Cornford & Cross’s Treason of Images re-locates art from the gallery to the site of the location of the infrastructure that supports it – quite literally in terms of lighting, heating, the provision of materials to construct the buildings and the art within it. For The Gas Pipe, the site of the infrastructure is reloca-ted to the space of the exhibition. Although in architecture, the exhibition of architectural drawings and the documents describing the construction process and finished product can be equated with Smithson’s institutio-nalized gallery or non-site, it is also possible

Dirk von Ameln

NORD STREAM: VALMISOLEk DIALOOGIkS

Dr Dirk von Ameln asus Nord Streami tehnilise direktorina tööle 2006. aasta oktoobris. Tal on 20 aastat kogemusi energiasektoris, olles töötanud torujuhtmete ja materjalide ning samuti gaasi turunduse alal Omaanis, Nigeerias, Lääne-Aafri-kas, Peruus, Türgis, Filipiinidel, Hiinas, Kuveidis, Indias ja Rumeenias.

Dr. Dirk von Ameln joined Nord Stream as Permitting Director in October 2006. He accumulated extensive experience in the energy sector in a career spanning over 20 years. Dr. von Ameln specialised in pipelines and materials, as well as gas marketing in such markets as Oman, Nigeria, West Africa, Peru, Turkey, Philippines, China, Kuwait, India and Romania.

Dirk von Ameln

NORD STREAM: A PLATFORM FOR DIALOGUE

„Gaasitoru”, mis paigutab jupi infrastruktuuri ümber, on jätnud selle ilma tema funktsioonist, kuid andnud sellele uue funkt-siooni kriitilise seisukoha kandjana.

In The Gas Pipe, relocating this piece of infrastructure has de-functioned it but it has instead been refunctioned – to perform a new function as critique.

06-09-2008 Giardini, Veneetsia /Giardini, Venice

24 25

kümnete aastate kogemus näitab, et nende keskkonnamõju on mini-maalne ning need on gaasi kõige turvalisemad transpordivahendid. Ulatuslikud õnnetusjuhtumid on harukordsed. Nord Stream kasutab torusid, mille seina paksus on kuni 41 mm, millele lisaks on 150 mm väline kattekiht – seega tekib praktiliselt läbimatu sein. Nord Stream on loonud ulatusliku süsteemi võimalike ehitamise ning edaspidise käitlemise riskide analüüsimiseks. Projektiga seotud inimestel on pi-kaajalised kogemused veealuste torujuhtmete ehitamise ja kasuta-mise alal. ka keskkonnauuringuid on tehtud juba aastaid.

Reaalse Nord Streami torjuhtmel ning biennaalil esitataval kuns-tiprojektil on üks sarnasus. Eesti delegatsioon vajas naabruses paik-nevate rahvuspaviljonide nõusolekut. ka Nord Stream on pidevas ning avatud dialoogis enamiku osapooltega kinnitamaks, et mere-alune torujuhe on parim viis tagada Euroopa Liidu varustamine maa-gaasiga. Arusaadavalt on reaalse torujuhtme ehitamisele esitatavad nõuded võrreldes kunstinäitusega keerulisemad. Piiriülese projek-tina on Nord Stream rahvusvaheliste konventsioonide ning läbitava-te riikide rahvuslike õiguste subjekt, nendeks riikideks on Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa. Rahvusvahelised konsultatsioo-nid Espoo konventsiooni alusel algasid juba 2006. aastal, lõplikku heakskiitu on oodata 2009. aastal.

on the seabed. Nevertheless, maritime species may enjoy the pipe-line, since biologists confirm that it could have positive affects for sea life by providing additional shelter for certain species.

Offshore pipeline technology has been proven to be sound and there are thousands of kilometres of offshore pipelines worldwi-de. Decades of experience show that their environmental impact is limited and they are the safest means of transport in the gas in-dustry. Incidents causing damage to large diameter offshore gas pipelines are extremely rare. Nord Stream will use pipes with a thickness of up to 41 millimetres, plus an exterior coating of up to 150 millimetres, which is virtually impenetrable. Nord Stream has developed a comprehensive system to analyse the potential risks of pipeline construction and operation. Those involved with the project have comprehensive experience with the construction and operation of offshore pipelines. In addition, comprehensive envi-ronmental research along the pipeline route has been in progress for several years now.

Interestingly, there is one similarity between the pipeline art project at the Biennale and Nord Stream. The Estonian delega-tion needed approval from the national Biennale pavilions next to the installation. Nord Stream is also in constant dialogue with nu-merous stakeholders in order to convey that an offshore pipeline across the Baltic Sea is the best way to ensure natural gas supply in the European Union. Obviously – in comparison to art exhibitions – regulatory aspects for building a real pipeline are more complex. As a cross-border project, Nord Stream is subject to international con-ventions and national legislation in each of the countries through which it passes: Russia, Finland, Sweden, Denmark, and Germany. International consultations according to the Espoo Convention started in 2006. Final approval is expected in 2009.

Cornfordi & Crossi „kujutiste petlikkus“ paigutab kunsti galeriikeskkonnast ümber seda toetava infrastruktuuri keskele – inf-rastruktuuri, mis täiesti otseses mõttes tagab hoonetele ja selles leiduvale kunstile valguse, kütte ja vajalikud materjalid. „Gaa-sitoru“ puhul on infrastruktuur paigutatud näitusekeskkonda. kuigi arhitektuursete jooniste ning ehitusprotsessi ja valmis ob-jekti kirjeldava dokumentatsiooni näitust võib pidada Smithsoni institutsionaliseeru-nud galerii ehk mittekoha analoogiks, võib vaadata asjale ka teisest küljest, käsitledes arhitektuurinäituse konteksti kui hoonete endi kriitilise mõtestamise lähtepunkti.30 Erialapraktikas kirjeldavad arhitektuursed joonised kavatsetavat füüsilist ehitist, sa-mal ajal kui näitusekontekstis on kriitiliselt mõtlevatel erialainimestel võimalik kasuta-da neidsamu koode arhitektuuridiskursuse kirjutamata eelduste vaidlustamiseks. Pakkudes koha, kus uurida arhitektuuri kriitilist ja kontseptuaalset potentsiaali, on arhitektuurinäitus kui selline erialale äärmiselt vajalik. „Gaasitoru“, mis paigutab jupi infrastruktuuri ümber, on jätnud selle ilma tema funktsioonist – biennaali kultuu-rikeskses ruumis see kütust ei transpordi –, kuid andnud sellele uue funktsiooni kriitilise seisukoha kandjana.

1 Ülevaate marksistlikust ideoloogia mõistest leiab teosest A Dictionary of Marxist Thought, toim Tom Bottomore (Oxford: Blackwell Publishers, 1991), lk 247–252.2 Vt nt Benjamin H. D. Buchloh (toim), Michael Asher, Writings 1973–1983 on Works 1969–1979 (Nova Scotia College of Art and Design and Museum of Contemporary Art, Los Angeles, 1984), lk 76–81.3 Vt Kirsi Peltomaki, Affect and Spectatorial Agency: Viewing Institutional Critique in the 1970s. – Art Journal (talv 2007).4 Vt nt Pamela M. Lee, Object to Be Destroyed: The Work of Gordon Matta-Clark (Cambridge, Mass: MIT Press, 2000); James Attlee, Lisa Le Feuvre, Gor-don Matta-Clark: The Space Between (Porchester, UK: Nazraeli Press, 2003); Corinne Diserens (toim), Gordon Matta-Clark (London and New York: Phaidon Press, 2006).5 Jane Rendell, Art and Architecture: A Place Between (London: IB Tauris, 2006).6 Cornford & Cross, Live Adventures. – Iain Borden, Joe Kerr and Jane Rendell (toim) ja Alicia Pivaro, The Unknown City. Cambridge, Mass.: The MIT Press, 2001, lk 328–339, 330–332.7 Thomas Hirschhorn, Anthony Spira, Craig Martin (toim), Material: Public Works – The Bridge 2000. London: Whitechapel Art Gallery, 2000.8 Juan Cruz, Application for a Planning Permit: Proposal to Build a Metaphor. Melbourne: Melbourne Festival, 2001.9 Kunstnik kasutas toodetud ventilatsioonilõõri katteid ja töötles need ümber. Kirjavahetus kunstnikuga; vt Jane Rendell, Something is Not Quite Right. – Daniel Arsham monograph. Miami and Paris: Galerie Emmanuel Perrotin, 2008.10 K. Michael Hays, Critical Architecture: Between Culture and Form. – Perspecta 1981, kd 21, lk 14–29.11 Hays, ibid., lk 27.

12 Robert Somol, Sarah Whiting, Notes Around the Doppler Effect and Other Moods of Modernism. –Michael Osman, Adam Ruedig, Matthew Seidel, Lisa Tilney (toim), Mining Autonomy. Erinumber Perspecta, 2002, kd 33, lk 72–7.13 Somol, Whiting, ibid., lk 74.14 Diane Y. Ghirardo, Manfedo Tafuri and Architectu-ral Theory in the U.S., 1970–2000. - Osman, Ruedig, Seidel ja Tilney (toim), Mining Autonomy, lk 38–47, 40.15 K. Michael Hays, Lauren Kogod ja toimetajad, Twenty Projects at the Boundaries of the Architectural Discipline examined in relation to the Historical and Contemporary Debates over Autonomy. – Osman, Ruedig, Seidel ja Tilney (toim), Mining Autonomy, lk 54–71, lk 58.16 Ülevaate kriitilise ja postkriitilise lähenemise suhtest ja nende kujunemisloost annab George Baird, “Criticality” and its Discontents. – Harvard Design Magazine (sügis 2004–talv 2005), nr 21. Postkriitilise positsiooni kõrvaleheitjatest vt nt Reinhold Martin, Critical of What? Toward a Utopian Realism. – Har-vard Design Magazine (kevad–suvi 2005), nr 22, lk 104–109; ja toetajaist nt Michael Speaks, Architectu-ral Record (juuni 2005), lk 73–75.17 Mitmesuguseid seisukohti sel teemal pakub Jane Rendell, Jonathan Hill, Murray Fraser, Mark Dorrian (toim), Critical Architecture. London: Routledge, 2007.18 fat, Art attack!. – Jane Rendell (toim), A Place Between. Public Art Journal (oktoober 1999), kd 2, lk 37; Rendell, Art and Architecture, lk 113–114.19 Lorenzo Romito, Stalker. – Peter Lang, Tam Miller (toim) Suburban Discipline. New York: Princeton Architectural Press, 1997, lk 128–141.20 muf, This is What we Do: A muf Manual. London: Ellipsis, 2001, lk 25.21 Arhitektuuridiskursuse kontekstis on müüri ana-lüüsinud Eyal Weizmann, The Hollow Land: Israel’s Architecture of Occupation. London: Verso, 2007.

22 Robert Smithson, Towards the Development of an Air Terminal Site [1967]. – Jack Flam (toim), Robert Smithson: The Collected Writings. Los Angeles: University of California Press, 1996, lk 52–60. Vt ka Suzaan Boettger, Earthworks: Art and the Landscape of the Sixties. Los Angeles: University of California Press, 2002, lk 55–58.23 Robert Smithson, Earth Symposium at White Museum, Cornell University [1969]. – Flam (toim), Robert Smithson, lk 177–187, lk 178. Koha/mittekoha dialektika kohta vt põhjalikumalt Robert Smithson, The Spiral Jetty [1972]. – Flam (toim), Robert Smithson, lk 152–153.24 Vt Rendell, Art and Architecture, lk 23–40.25 Vt http://www.cornfordandcross.com (vaadatud 18. juulil 2008).26 Vt nt Richard Heinberg, The Party’s Over: Oil, War and the Fate of Industrial Societies. Forest Row: Clairview, 2005.27 Pelgalt ühe näite äärmiselt ohustatud piirkonnast pakub artikkel Viva Yasuni! Life vs Big Oil. – New Internationalist (juuli 2008), lk 5–20.28 Vt nt Peter Sucheni ja Lisa Le Feuvre’i kriitilist diskussiooni ajakirjas Art Monthly (juuni 2007), nr 307, lk 39; Art Monthly (juuli-august 2007), nr 308, lk 19; Art Monthly (september 2007), nr 309, lk 13–14.29 Vt nt http://www.world-architects.com/index.php?seite=ca_profile_architekten_detail_us&system_id=14396 (vaadatud 18. juulil 2008).30 Vt nt Jonathan Hill, The Illegal Architect. London: Black Dog Publishing, 1998.

to think of things the other way around and to consider the site of the architectural exhibi-tion as the location from which the building itself can be critiqued.30 In professional practice, architectural drawings describe an intended physical construction, whereas in the context of the exhibition, critical practi-tioners can use the same codes to question the assumptions implicit in architectural discourse. In providing places to explore the critical and conceptual potential of architec-ture, the site of the architectural exhibition is essential to professional design. In The Gas Pipe, relocating this piece of infrastructure has defunctioned it – in the cultural space of the biennale it is not used to carry fuel – but it has instead been refunctioned – to perform a new function as critique.

1 For an overview of a marxist definition of ‘ ideology’ see A Dictionary of Marxist Thought, edited by Tom Bottomore. Oxford: Blackwell Publishers, 1991, pp. 247–252.2 See for example Benjamin H. D. Buchloh (ed.) Micha-el Asher, Writings 1973–1983 on Works 1969–1979. Los Angeles: Nova Scotia College of Art and Design and Museum of Contemporary Art, 1984, pp. 76–81.3 See Kirsi Peltomaki, Affect and Spectatorial Agency: Viewing Institutional Critique in the 1970s. – Art Journal (Winter 2007).4 See for example, Pamela M. Lee, Object to Be Dest-royed: The Work of Gordon Matta-Clark (Cambridge, Mass: MIT Press, 2000); James Attlee and Lisa Le Feuvre, Gordon Matta-Clark: The Space Between, (Porchester, UK: Nazraeli Press, 2003); and Corinne Diserens (ed.) Gordon Matta-Clark (London and New York: Phaidon Press, 2006).5 Jane Rendell, Art and Architecture: A Place Between. London: IB Tauris, 2006.6 Cornford & Cross, Live Adventures. – Iain Borden, Joe Kerr and Jane Rendell (eds) with Alicia Pivaro, The Unknown City. Cambridge, Mass.: The MIT Press, 2001, pp. 328–339, pp. 330–332.7 Thomas Hirschhorn, Anthony Spira and Craig Martin (eds) Material: Public Works – The Bridge 2000. London: Whitechapel Art Gallery, 2000.8 Juan Cruz, Application for a Planning Permit: Proposal to Build a Metaphor. Melbourne: Melbourne Festival, 2001.9 The vents were fabricated and then altered. Personal correspondence with the artist. See Jane Rendell, Something is Not Quite Right. – Daniel Arsham, monograph. Miami and Paris: Galerie Emmanuel Perrotin, 2008. 10 K. Michael Hays, Critical Architecture: Between Culture and Form. – Perspecta, v. 21 (1981) pp. 14–29.11 Hays, Critical Architecture, p. 27.

21 For a discussion of the wall in terms of architectural discourse, see Eyal Weizmann, The Hollow Land: Israel’s Architecture of Occupation. London: Verso, 2007.22 Robert Smithson, ‘Towards the Development of an Air Terminal Site’ [1967] Jack Flam (ed.) Robert Smit-hson: The Collected Writings. Los Angeles: University of California Press, 1996, pp. 52–60. See also Suzaan Boettger, Earthworks: Art and the Landscape of the Sixties. Los Angeles: University of California Press, 2002, pp. 55–58.23 Robert Smithson, Earth Symposium at White Mu-seum, Cornell University [1969. – Flam (ed.), Robert Smithson, pp. 177–187, p. 178. For specific descriptions of his site/non-site dialectic see Robert Smithson, The Spiral Jetty [1972]. – Flam (ed.), Robert Smithson, pp. 152–153.24 See Rendell, Art and Architecture, pp. 23–40.25 See http://www.cornfordandcross.com (accessed 18 July 2008).26 See for example, Richard Heinberg, The Party’s Over: Oil, War and the Fate of Industrial Societies. Forest Row: Clairview, 2005.27 For just one example of a region under intense threat, see Viva Yasuni! Life vs Big Oil. – New Internationa-list (July 2008), pp. 5–20.28 For example see the critical discussion between Peter Suchen and Lisa Le Feuvre in Art Monthly, n. 307 (June 2007) p. 39; Art Monthly, n. 308 (July-August 2007) p. 19; and Art Monthly, n. 309 (September 2007) pp. 13–14.29 See for example http://www.world-architects.com/index.php?seite=ca_profile_architekten_de-tail_us&system_id=14396 (accessed 18 July 2008) 30 See, for example, Jonathan Hill, The Illegal Archi-tect. London: Black Dog Publishing, 1998.

12 Robert Somol and Sarah Whiting, Notes Around the Doppler Effect and Other Moods of Modernism. – Michael Osman, Adam Ruedig, Matthew Seidel, and Lisa Tilney (eds), Mining Autonomy, a special issue of Perspecta, v. 33 (2002) pp. 72–7.13 Somol and Whiting, Notes around the Doppler Effect, p. 74.14 Diane Y. Ghirardo, Manfedo Tafuri and Architectu-ral Theory in the U.S., 1970–2000. – Osman, Ruedig, Seidel, and Tilney (eds) Mining Autonomy, pp. 38–47, p. 40.15 K. Michael Hays, Lauren Kogod and the Editors, Twenty Projects at the Boundaries of the Architectural Discipline examined in relation to the Historical and Contemporary Debates over Autonomy. – Osman, Ruedig, Seidel, and Tilney (eds), Mining Autonomy, pp. 54–71, p. 58.16 For a discussion that examines the relationship between critical and post-critical in terms of an intellectual genealogy see George Baird, “Criticality” and its Discontents. – Harvard Design Magazine, n. 21 (Fall 2004–Winter 2005). For a paper that rejects the post-critical position, see Reinhold Martin, Critical of What? Toward a Utopian Realism. – Harvard Design Magazine, n. 22 (Spring–Summer 2005) pp. 104–109; and for one which supports it, see for example, Michael Speaks, Architectural Record (June 2005) pp. 73–75.17 For a range of positions on this issue, see for example, Jane Rendell, Jonathan Hill, Murray Fraser and Mark Dorrian (eds), Critical Architecture. London: Routledge, 2007.18 fat, Art attack! – Jane Rendell (ed.) ‘A Place Between’, Public Art Journal, issue 2, (October 1999) p. 37 and Rendell, Art and Architecture, pp. 113–114.19 Lorenzo Romito, Stalker. – Peter Lang and Tam Mil-ler (eds), Suburban Discipline. New York: Princeton Architectural Press, 1997, pp. 128–141.20 muf, This is What we Do: A muf Manual. London: Ellipsis, 2001, p. 25

(Fotod / Photography by Anna Vörös)

06-09-2008 Giardini, Veneetsia /Giardini, Venice

26 27

KAVAKAVA

VLS INTERIOR ARCHITECTURE

URMAS LÕOKE ARCHITECTS

PILLE LAUSMÄE INTERIOR ARCHITECTURE

ARCHITECTURE OFFICE RAIVO PUUSEPP

ARCHITECTURE STUDIO KIRSIMA & NIINEVÄLI

Väljaandja / Publisher: Salto arhitektuuribüroo OÜ Lootsi 11 Tallinn 10151 Estonia www.salto.ee Toimetaja / Editor: Ingrid Ruudi Tõlked / Translations: Juta Ristsoo, Ingrid Ruudi Keeletoimetaja / Estonian proofreading: Tiina Hallik Kujundus / Design: Alari Orav Trükk / Printed by Printall © Autorid ja Salto AB OÜ / Authors and Salto AB OÜ

Toetajad / Supporters: