finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2019süsteemse riski puhver 1% 1. august 2016 muu süsteemselt...
TRANSCRIPT
FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE
12019
Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaade (FSÜ) ilmub kaks korda aastas. Iga FSÜ numbri puhul on viidatud analüüsi valmimise ajale, mitte perioodile, mida selles on käsitletud. Kasutatud on kõige uuemaid andmeid, mis on ülevaate koostamise ajal olnud kättesaadavad.
FSÜ numbreid saab lugeda Eesti Panga veebilehel https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/finantsstabiilsuse-ulevaade
Terminiseletusi leiab Eesti Panga veebisõnastikust https://www.eestipank.ee/veebisonastik
Koostanud Eve Anni, Eva Branten, Silver Karolin, Jana Kask, Raido Kraavik, Merike Kukk, Natalia Levenko, Jaanika Meriküll, Taavi Raudsaar, Nicolas Reigl, Indrek Saapar, Kirstin Saluveer, Mari Tamm, Ulla Tischler, Jaak Tõrs, Airi Uiboaid, Viljar Vald
ISSN 2382-9370 Võrguväljaanne
Toimetanud Kaja Kährik, Villu KändKujundus ja küljendus Urmas Raidma
SISUKORD
HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE JA MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMED ............................ 4
FINANTSSTABIILSUST MÕJUTAVAD TEGURID JA RISKID ................................................................... 7
ETTEVÕTTED JA MAJAPIDAMISED ................................................................................................ 7
KINNISVARATURG ........................................................................................................................ 10
Taustinfo 1. Korterihindade kasv väljaspool Tallinna ....................................................................... 13
FINANTSKESKKOND .................................................................................................................... 14
PANGAD ....................................................................................................................................... 22
Taustinfo 2. Luminori grupi struktuurimuutuse mõju Eesti finantssektorile ...................................... 29
Taustinfo 3. Rahapesu kui väärkäitumise riski teostumine .............................................................. 31
Taustinfo 4. Pandikirjaseaduse võimalik mõju pankade rahastamisele ........................................... 32
Taustinfo 5. Pangandussektori viivislaenude prognoos ja tugevusanalüüs ..................................... 34
MUUD FINANTSVAHENDAJAD ..................................................................................................... 36
MAKSE- JA ARVELDUSSÜSTEEMID ............................................................................................. 39
MAKROFINANTSJÄRELEVALVE POLIITIKA ........................................................................................ 41
ÜLEVAADE KEHTIVATEST MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMETEST .................................. 41
ELUASEMELAENUDE RISKIKAALULE ALAMPIIRI NÕUDE KEHTESTAMISE VAJADUSEST .......... 43
Taustinfo 6. Riskikaalude hinnanguline miinimumtase lähtudes Basel III muudatustest .................. 46
HINNANG VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI KEHTESTAMISE VAJADUSELE .......................... 46
LISATEEMA. KINNISVARATURU ÜLE- VÕI ALAHINNATUSE HINDAMINE
ÖKONOMEETRILISE MUDELIGA ....................................................................................................... 50
HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE JA MAKROFINANTS-JÄRELEVALVE MEETMEDMajanduskasvu väljavaate halvenemine seab surve alla ettevõtete kasumid ja selle kaudu ka laenumaksevõime. Nii Eesti majandus kui ka ette-
võtete müügitulu kasvasid mullu kiiresti. Kasumid
kasvasid samuti, aga hoogsa palgakulude tõusu
tõttu varasemast aeglasemalt. Peamiste ekspor-
dipartnerite majanduskasvu aeglustumise tõttu on
aga Eestiski oodata majanduskasvu ja ettevõtete
müügitulu kasvu mõningast pidurdumist. Samas
ei pruugi majanduskasvu aeglustumine tööjõu-
puuduse tingimustes kaasa tuua palgasurve vähe-
nemist. Kuna palgakulude katmiseks on viimastel
aastatel läinud järjest suurem osa ettevõtete tulu-
dest, oleks ettevõtetel tagasihoidlikumate kasumi-
numbrite juures palgakasvuga märgatavalt raskem
toime tulla kui mõned aastad tagasi.
Endiselt on oht, et majapidamised hindavad oma pikaajalist laenuvõimekust üle ja võtavad üle jõu käivaid laene. Töötajate jaoks soodne
seis tööjõuturul ja hoogne palgakasv on andnud
majapidamistele kindlustunnet ja nõudlus laenude
järele on küllaltki suur. Eluasemeturu aktiivsus
2018. aasta teisel poolel aga vähenes ja kinnisva-
rahindade kasv aeglustus. Ka majapidamiste uute
laenude kasv aeglustus. Kuna aga tööjõupuu-
duse tõttu on ka lähiaastatel oodata küllaltki kiiret
palgakasvu ja baasintressimäärad jäävad esialgu
madalaks, püsib laenunõudlus siiski üsnagi suur.
Viimastel aastatel kiiresti kasvanud kinnis-vara- ja ehitussektoris on kasv pisut aeglustu-nud, kuid riskid ei ole kadunud. Hooneehituse
kasv eelmise aasta teisel poolel pidurdus ja uusi
ehitisi on ehituslubade põhjal hinnates lisandumas
varasemast vähem. Ka pangad on muutunud kin-
nisvara- ja ehitusettevõtetele laenude andmisel
konservatiivsemaks ja rahastamistingimused kar-
mimaks. Samas on ehitus- ja kinnisvaraettevõtete
panus majanduse kogutoodangusse küllaltki suur
ja nende laenud moodustavad suure osa pan-
kade laenuportfellist. Majandustsükli pöördudes
või nõudluse vähenedes võib ehitus- ja kinnisva-
raettevõtete laenumaksevõime oluliselt halveneda
ja mõjutada pankade laenukvaliteeti.
Mitut Eestis tegutsevat panka ja Eestis tegut-sevate pankade omanikest Põhjamaade pan-gagruppe tabanud rahapesukahtlused võivad halvendada pankade rahastamistingimusi. Ehkki kahtluste mõjul on langenud Põhjamaade
pangagruppide aktsiate hinnad, on mõju pan-
gagruppide rahastamisele jäänud seni väikeseks.
Ent rahapesukahtlused võivad hakata rahasta-
mist mõjutama ka praegusest suuremal määral.
Eesti finantsstabiilsuse riski vähendab asjaolu, et
Eestis tegutsevad pangad rahastavad ennast val-
davalt kodumaiste hoiustega. Põhjamaade pan-
gagruppidelt saadud laenud moodustasid Eestis
tegutsevate pankade kohustustest 2018. aasta
lõpu seisuga pisut vähem kui viiendiku.
Luminori grupi Läti ja Leedu tütarettevõtete filiaalideks muutmine ja ühendamine Eestis asuva peakontoriga suurendab Eesti pangan-dussektori struktuurist tulenevaid riske ja toob kaasa uusi riskiallikaid. Luminori grupi struktuuri-
muutus suurendas Eesti pangandussektori koguva-
rade mahtu oluliselt, 1,4 korda. Välismaiste filiaalide
osa suurenemine tähendab seda, et Eesti pangan-
dussektor on varasemast rohkem mõjutatud Läti
ja Leedu majanduse arengust. Lisaks on Luminori
grupi rahastamises Põhjamaade pangagruppidelt
saadud laenud suurema osakaaluga kui Eesti pan-
gandussektoris tervikuna. Kuna need asendatakse
ajapikku muude kohustustega, suureneb siinse
pangandussektori avatus rahvusvahelistel finants-
turgudel toimuva ja nii Eesti kui ka lähiregiooni mai-
neriskide suhtes. Riske vähendab Luminori grupi
tugev finantsseis ja omavahendite kõrge tase.
RISKIHINNANG
Kokkuvõttes on finantssektori toimimist ohus-tavad riskid Eesti Panga hinnangul 2019. aasta kevadel väikesed. Varasemaga võrreldes on
suurenenud välisnõudluse vähenemisest tulene-
vad riskid. Riske vähendavad aga ettevõtete ja
majapidamiste paranenud finantsseis ning pan-
gandussektori suur likviidsusvaru ja omavahen-
dite kõrge tase. Kolm peamist, finantsstabiilsust
keskmisel tasemel ohustavat riski on järgmised:
Risk 1
Kui Rootsi pangagruppide rahastamistin-gimused halvenevad, võib see muuta Eesti majanduse rahastamise kallimaks ja mõju-tada Eestis tegutsevate pankade likviidsust. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutaks negatiivselt Eesti eksportivate ette-võtete tulusid ja laenumaksevõimet.
4 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Risk 2
Jätkuvalt kiire palgakasvu ja tugeva kind-lustunde toel võib eluasemenõudlus suure-neda ja kiirendada eluasemelaenude kasvu. Majapidamised võivad võtta üle jõu käivaid laene ja see võib muuta pangad kinnisvara-sektori riskide suhtes haavatavamaks.
Risk 3
Tööjõud, investeeringud ja rahastamine on koondunud ehitus- ja kinnisvarasektorisse. Majandustsükli pöördudes või nõudluse vähenedes halveneks ehitus- ja kinnisvara-ettevõtete laenumaksevõime ja pankade lae-nukvaliteet.
MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMED
Eesti Pank on finantssektori toimimist ohus-tavate riskide vähendamiseks kehtestanud nõuded pankade kapitalipuhvritele ja eluase-melaenude väljastamisele (vt tabel). Süsteemse
riski puhver ja süsteemselt olulise krediidiasutuse
täiendav kapitalipuhver pakuvad kaitset majan-
dus- või finantskeskkonna ootamatu halvene-
mise korral. Muu hulgas on süsteemse riski puhvri
kehtestamisel arvestatud kinnisvara- ja ehituset-
tevõtete laenude suurt osa Eestis tegutsevate
pankade laenuportfellis. Eluasemelaenunõuded
aitavad ohjata laenude liiga kiiret kasvu ning suu-
rendada majapidamiste ja pankade vastupanu-
võimet. Arvestades tehingute arvu vähenemist
eluasemeturul ja eluasemehindade kasvu aeglus-
tumist, ei pea Eesti Pank vajalikuks eluasemelae-
nunõudeid praegu muuta.
Lisameetmena kavatseb Eesti Pank kehtestada eluasemelaenude kaalutud keskmisele riskikaa-lule pankade kapitali adekvaatsuse arvestuses 15% alampiiri nõude. Soodsa majanduskesk-
konna püsimine on võimaldanud hinnata nendel
pankadel, kes kasutavad kapitali vajaduse hin-
damisel sisemisi riskimudeleid, hüpoteeklaenu-
dest tulenevat riski järjest madalamaks, mistõttu
on selle riski katteks arvestatud üha vähem kapi-
tali. Kuna Eesti pangandussektor on eluaseme-
turu riskide suhtes tundlik, on oluline kindlustada,
et pankadel oleks nende riskide katteks piisa-
valt kapitali. Kuna sisemisi riskimudeleid kasuta-
vate pankade kapitalipuhvrid on nõutust oluliselt
suuremad, ei kaasneks meetme kehtestamisega
lisakapitali kaasamise vajadust. Meetme keh-
testamine eeldab eelnevat kooskõlastamist ELi
institutsioonidega, misjärel saaks selle jõustada
2019. aasta kolmandas kvartalis.
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
Kui Rootsi pangagruppide rahastamistingimused halvenevad, võib see muuta Eesti majan-duse rahastamise kallimaks ja mõjutada Eestis tegutsevate pankade likviidsust. Põhja-maade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutaks negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja laenumaksevõimet.
Jätkuva kiire palgakasvu ja tugeva kindlustunde toel võib eluasemenõudlus suureneda ja kiirendada eluasemelaenude kasvu. Majapidamised võivad võtta üle jõu käivaid laene ja see võib muuta pangad kinnisvarasektori riskide suhtes haavatavamaks.
Tööjõud, investeeringud ja rahastamine on koondunud ehitus- ja kinnisvarasektorisse. Majandustsükli pöördudes või nõudluse vähenedes halveneks ehitus- ja kinnisvaraettevõ-tete laenumaksevõime ja pankade laenukvaliteet.
Skaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, novembri 2018 hinnanguga.
≥1 ≥2 ≥3 ≥4 ≥5 ≥6
5 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
2019. aasta esimeses kvartalis hindas Eesti Pank ka laenukasvuga seotud tsüklilisi riske Eesti finantssektoris ja otsustas jätta vas-tutsüklilise kapitalipuhvri määra nulltasemele. Ehkki ettevõtete ja majapidamiste võla kasv kokku
mullu kiirenes, jäi see endiselt aeglasemaks kui eel-
mise aasta SKP nominaalkasv ja ka SKP pikaajaline
keskmine nominaalkasv. Võla kasvu kiirenemise taga
on ettevõtete suurenenud laenamine, mille osalt tin-
gis investeeringute kasv. Majapidamiste uute lae-
nude kasv 2018. aasta teisel poolel aga aeglustus ja
eluasemeturu areng jätkus varasemast aeglasemas
tempos. Investeeringute tase jääb aga ka edaspidi
küllaltki madalaks, nii et ettevõtete võla kasvu olulist
edasist kiirenemist ei ole oodata. Kui aga võla kasv
peaks edaspidi märgatavalt hoogustuma, võib Eesti
Pank vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõsta.
Luminori grupi struktuurimuutus suuren-dab Eesti Panga vastutust finantsstabiilsuse tagamisel. Eesti Panga poolt konsolideeritud alu-
sel kehtestatud makrofinantsjärelevalve meetmed
hakkavad mõju avaldama ka teistele Balti riikidele,
mistõttu muutub Eesti Panga makrofinantsjäre-
levalves varasemast veelgi tähtsamaks koostöö
teiste riikidega. Lisaks makrofinantsjärelevalve-
lisele vastutusele tähendab Luminori peakontori
asutamine Eestisse, et kui pangal peaks vaja
minema likviidsusabi, on selle pakkumine Eesti
Panga ülesanne.
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmed
Instrument Nõue Kehtivuse algus
Süsteemse riski puhver 1% 1. august 2016
Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver
Swedbank AS, AS SEB Pank 2% 1. august 2016
Luminor Bank AS 2% 1. juuli 2018
AS LHV Pank 1% 1. jaanuar 2019
Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016
Eluasemelaenunõuded*
laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär 85%**
1. märts 2015 laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär 50%
maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat
* Piirmäärasid ületavate laenude maht võib moodustada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.** KredExi käendusega antud laenude puhul on piirmäär 90%.
6 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
FINANTSSTABIILSUST MÕJUTAVAD TEGURID JA RISKID
ETTEVÕTTED JA MAJAPIDAMISED
Ettevõtted
Maailma ja Euroopa majanduse kasvuhoog on raugenud ning edasisi väljavaateid varjutavad mitmed riskid. Ligi kolm neljandikku Eesti eks-
pordist on suunatud Euroopa Liidu turule, mille
kasvuvõimekus 2018. aasta teisel poolel vähe-
nes. Selle peamiseks põhjuseks on ebasood-
sam väliskeskkond, sealhulgas kaubandussõja
oht ja maailma kaubanduspoliitikas valitsev sel-
gusetus. Ebakindlust suurendasid ka probleemid
Euroopa Liidu liikmesriikides, nagu sotsiaalsete
pingete laienemine Prantsusmaal ja Hispaanias,
Brexitit ümbritsev ebamäärasus, mitme riigi suur
võlakoormus, eelarvepoliitilised pinged ning auto-
tööstuse probleemid. Ehkki Euroopas on majan-
duskasvu ootused tagasihoidlikumad kui varem,
eeldatakse siiski kasvu jätkumist, mitte majan-
dusaktiivsuse langust. Eesti ettevõtete jaoks
tähendab välisnõudluse kasvu aeglustumine, et
senist eksporditulude kasvu on keerulisem hoida.
Euroopa üldise arengu taustal on Eesti majan-dusel ja ettevõtetel läinud siiani hästi, kuid kasv tõenäoliselt siiski aeglustub. Majandus
kasvas nii 2018. aasta neljandas kvartalis kui
ka aasta kokkuvõttes ligikaudu 4%. Aasta tei-
sel poolel kasvas kiirelt sisenõudlus, aga Eesti
ettevõtted suutsid neljandas kvartalis hoolimata
maailmamajanduse aeglustumisest kiirendada ka
ekspordi kasvu. Ettevõtete müügitulu kasvas kii-
resti peaaegu kõigil tegevusaladel. Ehkki andmed
on mõneti vastakad, suurenes vaatamata pal-
gakulude kiirele kasvule tõenäoliselt ka kasum,
kuid aeglasemalt kui 2017. aastal (vt joonis 1).
Ettevaates majanduse ja ettevõtete tulu kasv aeg-
lustub, kuna majanduses napib vabu ressursse.
Ennekõike kimbutab ettevõtteid tööjõupuudus.
Suure avatuse tõttu halvendab kasvuväljavaadet
ka kehvem seis välisturgudel.
Kasvuväljavaate halvenemine koos tugeva palgasurve püsimisega tähendab, et ettevõ-tete kasum, konkurentsivõime ning ühes sel-lega ka laenumaksevõime on edaspidi taas, nagu ka mõned aastad tagasi, suurema löögi all. Ehkki majanduskasv aeglustub, ei pruugi
see praeguses olukorras kaasa tuua olulist pal-
gasurve taandumist. Kui 4–5 aastat tagasi tulid
ettevõtted sarnase olukorraga toime, suurenda-
des palkasid kasumi arvelt, siis nüüd oleks seda
raskem teha, sest palgakuludeks läheb ettevõtete
kogutulust märgatavalt suurem osa ehk kasumi
arvelt järeleandmise ruumi on vähem (vt joonis 2).
See omakorda võib kaasa tuua makseraskused.
Ehitus- ja kinnisvarasektori kiire kasvuga seotud riskid ei ole kadunud, kuid on teata-vaid märke kasvu aeglustumisest. Ehitusmaht
kasvas 2018. aasta teises pooles jätkuvalt kii-
resti, kuid see tulenes suuresti rajatiste ehitusest,
hoonete ehitamise kasv pidurdus (vt joonis 3).
Ehituslubade põhjal võib eeldada kasvu eda-
sist aeglustumist ka 2019. aastal. Ehkki andmed
on vastakad, suurenes tõenäoliselt 2018. aasta
teises pooles ehitus- ja kinnisvarasektoris töö-
tavate inimeste arv veelgi ja palgakasv oli väga
Joonis 1. Ettevõtete müügitulu, palgakulud ja kasumite aastakasv
Allikas: statistikaamet.
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2013 2014 2015 2016 2017 2018
müügitulupalgakuludkasumid (tegevuse ülejääk ja segatulu)
Joonis 2. Ettevõtete palgakulud ja kasumid
Allikas: statistikaamet.
0
2
4
6
8
10
12
2010 2012 2014 2016 2018
milj
ard
ites
euro
des
palgakuludkasumidlisandväärtus kokku
7 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
kiire. Terav tööjõupuudus võib palgakasvu selles
sektoris veelgi kiirendada, mis suurendaks palga-
survet ka teistes sektorites. Kui tsükkel pöördub,
langeks nii ehitusettevõtete kui ka nende tööta-
jate laenumaksevõime. Lisaks vähendaksid ehi-
tussektori probleemid nõudlust teiste sektorite
toodete ja teenuste järele, mistõttu negatiivne
mõju kanduks ka teistesse sektoritesse.
Ettevõtete võlg kasvas 2018. aastal majan-duse nominaalkasvust märgatavalt aegla-semalt ja ettevõtete võlakoormus vähenes jätkuvalt. Võla kasv oli aasta alguses kiirem,
aasta teisel poolel aga aeglustus. Ettevõtete võla-
koormus ehk võla suhe SKPsse alanes aastaga
2 protsendipunkti ligikaudu 74%ni (vt joonis 4).
Ettevõtete likviidsed varad kasvasid veelgi ja ette-
võtete likviidsust võib pidada endiselt heaks. See
tähendab, et lühiajaliste negatiivsete šokkide
vastu on Eesti ettevõtlussektor valdavalt suhteli-
selt hästi kaitstud. Majanduse heale ajale omaselt
on ettevõtete maksekäitumine eeskujulik: makse-
häiretega (maksetähtaega ületavad võlgnevused
tarnijatele), maksuvõlgadega ja maksejõuetuks
kuulutatud ettevõtete osakaal on väike.
Majapidamised
Majapidamiste laenunõudlust ja laenumak-sevõimet toetavad tööpuuduse madal tase ja sissetulekute kiire kasv. 2018. aasta neljandas
kvartalis alanes töötuse määr 4,4%ni ja keskmise
brutokuupalga aastakasv kiirenes ligi 9%ni (vt
joonis 5). Majapidamiste finantsotsuseid mõju tab
nende kindlustunne, mis püsis 2018. aasta tei-
sel poolel ja 2019. aasta alguses tugev: peresid,
kes prognoosivad järgmise 12 kuu jooksul oma
majandusliku olukorra paranemist, oli rohkem kui
neid, kes prognoosivad selle halvenemist.
Majapidamiste laenunõudlus püsis 2018. aasta teisel poolel suur. Pangalaenude ja liisingute jääk
kasvas kiiresti, 2019. aasta veebruari lõpu seisuga
oli aastakasv 7%. Uute laenude kasv samas aeg-
lustus nii eluaseme- kui ka muude laenude puhul
(vt joonis 6). Seejuures kasvas eluasemelaenude
käive keskmise laenusumma suurenemise tõttu,
laenude arv aasta võrdluses aga kahanes.
Kuna nii sissetulekud kui ka võlakohustu-sed kasvasid kiiresti, jäi majapidamiste võla-
Joonis 3. Ehitusmaht* ja ehitusettevõtete tööjõu puudus
* 4 kv libisev keskmine.Allikas: statistikaamet.
-20%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
0
50
100
150
200
250
300
350
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2015
=20
0
rajatised (vasak telg)hooned (vasak telg)ehitusettevõtete osakaal, kelle arvates tööjõu puuduson enim äritegevust takistav tegur (parem telg)
Joonis 4. Ettevõtete võlakoormus ja likviidsus
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
100%
200%
300%
400%
500%
600%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
võla suhe SKPsse (vasak telg)likviidsete varade ja suhe lühiajalistesse võlakohustustesse (parem telg)
Joonis 5. Keskmise palga kasv, töötuse määr ja tarbijate kindlustunne
Allikad: statistikaamet, konjunktuuriinstituut, Euroopa Komisjon.
-14
-12
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
10%
2014 2015 2016 2017 2018
keskmise brutokuupalga aastakasv (vasak telg)töötuse määr (vasak telg)tarbijate kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandatud, parem telg)
8 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
koormus 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus aastagusega sarnasele tasemele, 39% SKPst ja 71% kasutatavast tulust. Eesti elanike
finantskäitumise uuringu järgi on laenukohustus
ligikaudu 40% peredest ja see osakaal ei ole vii-
mastel aastatel muutunud. Majapidamiste intres-
sikoormus, s.o aastase laenuintressikulu suhe
kasutatavasse tulusse, on laenuportfelli keskmise
intressimarginaali tõusu tõttu kasvanud, kuid on
viimase kümne aasta võrdluses endiselt madal (vt
joonis 7). Laenukohustusega peredes kulub lae-
numakseteks kõige sagedamini kuni 10% sisse-
tulekutest (üle kolmandikul peredest). Peresid,
kellel kulub laenumakseteks üle 40% sissetule-
kutest, oli 2018. aasta septembris ligikaudu 5%
ja nende osakaal on viimase viie aasta võrdluses
vähenenud.1
Majapidamiste laenukasvust tulenevaid riske leevendab säästude kasv. Hoiused olid 2018.
aasta lõpuks 2017. aasta lõpuga võrreldes kas-
vanud 10% ning hoiuste ja sularaha suhe võlga
suurenes kolmanda kvartali lõpuks ligi 89%ni (vt
joonis 8). Eesti elanike finantskäitumise uuringu
järgi kasvas sääste omavate perede osakaal
2018. aastal 72%ni. Paljudel peredel on sääste
aga endiselt liiga vähe, et ootamatute olukorda-
dega toime tulla. Laenuga peredel on keskmisest
suuremate sissetulekute tõttu siiski ka sääste
keskmisest rohkem.
Kuna majapidamiste majanduslik olukord on hea, jõutakse ka laene tagasi maksta. Üle 60
päeva viivises olevate laenude osakaal majapida-
miste pangalaenude portfellis on viimastel aasta-
tel vähenenud – 2019. aasta veebruari lõpus oli
selliseid laene alla 0,5%. Sellest lühemat aega vii-
vises olevate laenude osakaal on samuti alane-
nud. Eesti elanike finantskäitumise uuringu järgi
oli 2018. aasta septembri seisuga viimase aasta
jooksul makseraskusi esinenud 10% laenukohus-
tust omavatest peredest ning see osakaal viimas-
tel aastatel muutunud ei ole. Nendest ligikaudu
30%l olid makseraskuste põhjuseks püsivad
finantsraskused (nt intressitõusu, sissetulekute
vähenemise, töökoha kaotuse vms põhjusel).
Pikalt püsinud kiire palgakasvu ja mada-late intressimäärade juures on juba mõnda
1 Turu-uuringute AS. Eesti elanike finantskäitumine 2018. sep-tember 2018.
Joonis 6. Majapidamiste uute laenude* aastakasv
* 3 kuu libisev keskmineAllikas: Eesti Pank.
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2014 2015 2016 2017 2018
eluasemelaenudautoliisingmuud pangalaenud ja liisingud
Joonis 7. Majapidamiste võla- ja intressikoormus
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
võla suhe SKPsse (vasak telg)võla suhe kasutatavasse tulusse (vasak telg)intressikoormus (parem telg)
Joonis 8. Majapidamiste võlakohustused ja hoiused
Allikas: Eesti Pank.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
2014 2015 2016 2017 2018
milj
ard
ites
euro
des
võlakohustused (vasak telg)hoiused (vasak telg)hoiuste ja sularaha suhe võlga (parem telg)
9 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
aega varitsenud oht, et majapidamised või-vad oma laenumaksevõimet üle hinnata. Majapidamised võivad oodata senise kiire palga-
kasvu jätkumist tulevikus ning võtta sellest ajen-
datult laene, mis võivad hakata tulevikus üle jõu
käima. Finantskohustuste võtmisel tuleks arves-
tada, et palgakasv võib aeglustuda ja intressi-
määrad tõusta.
KINNISVARATURG
Eluasemeturg
Eesti eluasemeturul jäi 2018. aasta teisel poo-lel ja 2019. aasta alguses tehinguid vähemaks. Majadega tehtud tehingute arv küll kasvas veidi,
aga korteritehingute arv vähenes ning eluaseme-
tega tehtud ostu-müügitehingute arv kokku kaha-
nes 2018. aasta teisel poolel aasta võrdluses ligi
2% (vt joonis 9). Tehinguid tehti vähem nii uute2
kui ka järelturu korteritega, kuid suhteline langus
oli suurem uute korterite puhul. Samas oli 2017.
aasta võrdlusbaas väga kõrge ja viimase viie
aasta vaates osteti uusi kortereid siiski üsna palju.
Eluasemetehingute keskmise hinna kasv 2018. teisel poolaastal aasta esimese poolega võr-reldes pisut aeglustus. Neljandas kvartalis oli
eluaseme hinnaindeksi aastakasv 5,7%, kusjuu-
res korterihinnad olid aastaga tõusnud 5,7% ja
majade hinnad 5,6%. 2018. aasta keskmisena
kasvasid eluasemehinnad seega sarnases tem-
pos kui 2017. aastal. Tallinna korterite hinnakasv
maa-ameti andmetel 2018. aasta neljandas kvar-
talis aeglustus (vt joonis 10). See tulenes uute,
kallimate korteritega tehtud tehingute arvu vähe-
nemisest ning ka uute korterite aeglasemast hin-
nakasvust. Mujal Eestis kasvas korteritehingute
keskmine hind 2018. aastal Tallinnast kiiremini (vt
taustinfo 1).
Eluasemehindade muutus oli 2018. aastal varasemate aastatega võrreldes tõenäoliselt paremas kooskõlas pikaajalise, st kinnisva-rahindade põhiteguritest tuleneva kasvuga. Kinnisvaraturu üle- või alahinnatust hindava
mudeli põhjal võis Eestis aastatel 2014–2017 elu-
asemehindade tase olla 5–10% kõrgem põhite-
guritega (hüvitised töötajatele, eluasemelaenu
2 Siin ja edaspidi on uute korterite all silmas peetud uusehitistes asuvaid esmakordselt müüdud kortereid.
reaalintressimäär, eluruumide arv) põhjendatud
tasemest, kuid hinnangu laia usaldusvahemiku
tõttu ei saa siiski väita, et kinnisvara on ülehin-
natud (vt lisateema). 2018. aastal kasvasid sis-
setulekud 2017. aastaga võrreldes kiiremini,
eluruumide arv kasvas aeglasemalt ja eluaseme-
laenude reaalintressimäär jäi madalaks, mistõttu
võib arvata, et kinnisvarahinnad nihkusid põhite-
guritega põhjendatud tasemele lähemale.
Koos eluasemeturu rahunemisega aeglus-tus uute eluasemelaenude kasv. Uusi eluase-
melaene anti 2018. aasta teisel poolel arvu järgi
ligi 3% vähem kui aasta tagasi. Keskmise lae-
nusumma suurenemise tõttu laenukäive siiski
kasvas. 2018. aastal on tõusnud ka uute eluase-
Joonis 9. Eluasemetehingute arv
Allikas: maa-amet.
0
2 000
4 000
6 000
8 000
10 000
12 000
14 000
16 000
2014 2015 2016 2017 2018
tehingud majadegakorterite esmakordsed ostu-müügitehingudjärelturu korteritehingud
Joonis 10. Eluasemehindade aastakasv
Allikad: maa-amet, statistikaamet.
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2013 2014 2015 2016 2017 2018
eluaseme hinnaindekskorterite keskmine ruutmeetrihind Tallinnaskorterite keskmine ruutmeetrihind mujal Eestis
10 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
melaenude keskmine intressimäär, samal ajal kui
muud laenutingimused eriti muutunud ei ole.
Tallinna üüriturul püsib nõudlus suur. Aktiivsete
üürikuulutuste arv on viimastel aastatel püsi-
nud üsna samas suurusjärgus ja üüri keskmine
pakkumishind on pisut tõusnud.3 Seejuures on
üürikuulutuste stabiilne arv ja üüri keskmise pak-
kumishinna tõus omane mitmele linnaosale, mis
viitab sellele, et nõudlus üüriturul on üldine.
Kuigi uusi eluruume on lisandumas varase-mast aeglasemas tempos, jätkub eluaseme-arendus tõenäoliselt hoogsalt. Seni on turule
tulnud üsna palju uusi eluruume, mis on ka suure
nõudluse juures aidanud hoida hinnakasvu mõõ-
dukana. 2018. aastal eluruumide uusehituseks
antud ehitusload vähenesid (vt joonis 11), kuigi
seejuures tuleb arvestada 2017. aasta väga kõr-
get võrdlusbaasi. Eluasemepakkumist piirab töö-
jõupuudus ehituses, aga tõenäoliselt jälgivad
arendajad tähelepanelikumalt ka nõudluse muu-
tumist. Lähiajal on uusi eluruume lisandumas
siiski küllaltki suurel hulgal, millele viitab ka see,
et uusi pangalaene eluasemete arendusprojek-
tide rahastamiseks anti 2018. aasta teisel poolel
ligi 14% suuremas summas kui samal perioodil
aasta tagasi.
Kokkuvõttes on eluasemehindade kasvu kiirene-
mise risk varasemaga võrreldes mõnevõrra vähe-
nenud. Kuna aga eluasemenõudlust toetavad
tegurid jäävad lähiajal püsima, jätkavad eluase-
mehinnad tõenäoliselt kasvu praegusega sarna-
ses tempos, mis ei ületa sissetulekute kasvu.
Ärikinnisvara turg
Eesti ärikinnisvara turul tehti 2018. aastal tehinguid vähem kui varasematel aastatel.4
Tehinguid tehti 235 miljoni euro väärtuses ehk ligi-
kaudu 30% vähem kui 2017. aastal (vt joonis 12).
Kõige suurem osa tehingutest tehti bürookinnis-
varaga – tehingute arvu poolest 34% ja tehingute
väärtuse poolest 55%. Osatähtsuselt järgnesid
tööstus- ja kaubanduskinnisvara. Esmaklassilisse
(kõrgeima kvaliteedi ja parima asukohaga) ärikin-
3 Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel.
4 Selles peatükis on tuginetud Colliers Internationali andmetele ja analüüsidele; ehitus- ja kasutuslubade puhul statistikaameti andmetele ja ärikinnisvara rahastamiseks antud pangalaenude puhul Eesti Panga andmetele.
5 Büroopind, mis on arendatud ilma lõppkasutajatega sõlmitud lepinguteta.
nisvarasse tehtud investeeringute tootlus 2017.
aastaga võrreldes eriti ei muutunud.
2018. aastal lisandus turule üsna suures mahus uut büroo- ja kaubanduspinda. Eestis lubati
kasutusse üle kahe korra rohkem uut kaubandus-
pinda ja ligi 15% rohkem büroopinda kui 2017.
aastal. Spekulatiivne büroopind5 Tallinnas suure-
nes aastaga ligi 10% (vt joonis 13). Ettevaates on
oodata lisanduva uue büroo- ja kaubanduspinna
vähenemist: 2018. aastal anti ehituslube väikse-
mas mahus kui 2017. aastal (vt joonised 14 ja
15) ning ka ehitamist alustati vähem. Siiski anti
aastatagusest rohkem ehituslube kaubandus-
Joonis 11. Eluruumide ehitus- ja kasutusload (uusehitus, eluruumide arv)
Allikas: statistikaamet.
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
4 500
2014 2015 2016 2017 2018
ehitusloadkasutusload
Joonis 12. Ärikinnisvaraga tehtud tehingute väärtus ja struktuur
Allikad: Colliers International, Eesti Panga arvutused.
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
2016 2017 2018
milj
onite
s eu
rod
es
muutööstuskinnisvarabürookinnisvarakaubanduskinnisvara
11 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
hoonete ümberehitamiseks, mis võib olla märk
konkurentsi suurenemisest selles segmendis ja
omanike soovist kohandada olemasolevaid hoo-
neid nõudlusega.
Kaubanduskinnisvara vakantsus tõusis veidi 2018. aasta teisel poolel ühe suure kauban-duskeskuse turuletuleku tõttu, kuid on endi-selt küllaltki madal. Turuosaliste hinnangul võib
vakantsuse suurenemine olla märk sellest, et
kaubanduspindade turg on küllastumas. Nõudlus
uute büroopindade järele on seni olnud piisav
ning büroopindade keskmine vakantsus pole
eriti muutunud. Ka büroo- ja kaubanduskinnis-
vara üürihinnad oluliselt ei muutunud, kuigi uute
büroopindade hoogsa lisandumise tõttu on vahe
büroode kõrgeimate ja madalaimate üürihindade
vahel suurenenud ning surve kaubanduspinna
üürihindade alanemiseks pisut kasvanud.
Ärikinnisvara rahastamiseks antud pangalae-nude portfell oli 2018. aasta lõpus aastaga kasvanud ligikaudu 5%. Kõige kiiremini kas-
vas bürookinnisvara rahastamiseks antud lae-
nuportfell (ligikaudu 10%), kuid seda suuresti
varasemate aastate laenuotsuste toel: 2018.
aastal anti uusi laene vähem kui 2017. aastal.
Kinnisvaraarenduseks antud laenude keskmine
intressimarginaal pisut tõusis ning pankade suh-
tumine ärikinnisvara rahastamisesse muutus
2018. aastal ettevaatlikumaks.
Kokkuvõttes ei ole ärikinnisvaraga seotud riskid
oluliselt muutunud. Nõudlus uute büroode järele
on olnud küllaltki suur ja keskmine vakantsus ei
ole uute hoonete hoogsast lisandumisest hoo-
limata tõusnud. Seejuures aga ei pruugi vane-
mate ärihoonete jaoks piisavalt nõudlust jaguda,
mistõttu võib väheneda selliste hoonete täitu-
vus ja halveneda omanike laenumaksevõime.
Ettevaates on oodata, et ärikinnisvara arendus
võtab hoogu maha, kuna kinnisvaraprojektide
rahastamise hind on tõusnud ja pankade suhtu-
mine on varasemast ettevaatlikum.
Joonis 13. Aasta jooksul lisandunud büroo- ja kaubanduspinnad Tallinnas
Allikad: Colliers International, Eesti Panga arvutused.
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
osat
ähts
us o
lem
aso
leva
st p
inna
st
spekulatiivsed büroopinnadkaubanduspinnad
Joonis 14. Büroohoonetele antud ehitusload
Allikas: statistikaamet.
0
50
100
150
200
250
300
2014 2015 2016 2017 2018
1000
m2
ümberehitaminelaiendamineuusehitus
Joonis 15. Kaubandushoonetele antud ehitusload
Allikas: statistikaamet.
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
2014 2015 2016 2017 2018
1000
m2
ümberehitaminelaiendamineuusehitus
12 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Taustinfo 1. Korterihindade kasv väljaspool Tallinna
Kui Tallinnas korteritehingute keskmise hinna
kasv 2018. aastal aeglustus, siis väljaspool
Tallinna jäi see kiireks. Keskmine ruutmeetrihind
kerkis Tallinnas aasta keskmisena ligikaudu 5%,
mujal Eestis aga 11%. Selle tingis uute korteri-
tega tehtud tehingute arvu kasv ning järelturu
korterite keskmise hinna kasvu kiirenemine väl-
jaspool Tallinna.
Mullu tehti uute korteritega väljaspool Tallinna
üle 20% rohkem tehinguid kui 2017. aastal,
samas kui järelturu korteritega tehtud tehin-
gute arv pisut kahanes. Seetõttu suurenes uute
korterite osakaal tehingutes (vt joonis T1.1),
mis nende kõrgema hinnataseme tõttu ker-
gitas ka keskmist tehinguhinda. 2018. aastal
langes hinnakasvust üle kolmandiku uute kor-
terite osakaalu suurenemise arvele. Uute korte-
rite keskmise ruutmeetrihinna aastakasv 2018.
aasta teisel poolel küll aeglustus nii Tallinnas kui
ka mujal Eestis, kuid jäi väljaspool Tallinna siiski
küllaltki kiireks, 5% lähedale.
Samal ajal kasvasid järelturu korterite hin-
nad väljaspool Tallinna varasemast kiiremini.
Keskmise ruutmeetrihinna aastakasv kiirenes
2018. aasta teisel poolel ligikaudu 10%ni. Maa-
ameti statistika korteritehingute kohta hoone
esmakasutusaasta järgi lubab oletada, et selle
taga on asjaolu, et ka järelturul kaubeldakse üha
enam suhteliselt uute korteritega, mille kõrgema
hinnataseme tõttu kasvab ka järelturu korterite-
hingute keskmine hind. 2018. aastal suurenes
oluliselt 2011.–2019. aastal valminud hoonetes
asuvate korteritega tehtud tehingute arv ning üsna kiiresti kasvas ka selliste tehingute keskmine
ruutmeetri hind (vt joonis T1.2).6 Kuigi nende tehingute hulgas on tõenäoliselt tehinguid esma-
kordselt müüdud korteritega, võib arvata, et varasemast rohkem on ka järelturutehinguid üsna
hiljuti valminud korteritega.
Lisaks mõjutas korterite keskmist hinda tehingute arvu suurenemine Harju maakonnas7 ja Tartus,
kui väljaspool Tallinna tehtud korteritehingute arv kokku 2018. aastal kahanes. Seetõttu on tehin-
gutes suurenenud Harju maakonna ja Tartu osakaal, mis nende muust Eestist kõrgema hinnata-
seme tõttu on kergitanud ka tehingute keskmist ruutmeetrihinda. Võib arvata, et Harju maakonna
6 Tehingute arvu kasv tuleneb 2016. aasta ja sellest hilisema esmakasutusaastaga hoonetes asuvate korteritega tehtud tehin-gute arvu kasvust. Tehingute keskmine ruutmeetrihind kasvas aga kiiresti nii tehingute puhul, kus hoone esmakasutusaasta oli 2016 ja hilisem, kui ka tehingute puhul, kus hoone esmakasutusaasta oli 2011–2015, kusjuures keskmine ruutmeetrihind oli kõr-gem tehingute puhul, kus hoone esmakasutusaasta oli 2011–2015.
7 Siin ja edaspidi on silmas peetud Harju maakonda ilma Tallinnata.
Joonis T1.1. Korterite keskmise hinna aastakasv ja uute korterite osakaal
Allikad: maa-amet, Eesti Panga arvutused.
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
2015 2016 2017 2018
uute korterite osakaal tehingute arvusuute korterite keskmine hindjärelturu korterite keskmine hind
Joonis T1.2. Korteritehingute arvu ja keskmise hinna aastakasv* hoone esmakasutusaasta järgi
* 4 kvartali libisev keskmineAllikas: maa-ameti tehingute andmebaas.
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
-100%
-50%
0%
50%
100%
150%
200%
250%
300%
2014 2015 2016 2017 2018
tehingute arv (2011-2019) (vasak telg)tehingute arv (enne 2011) (vasak telg)keskmine hind (2011-2019) (parem telg)keskmine hind (enne 2011) (parem telg)
13 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
ja Tartu osakaalu tõusu mõju hinnakasvule saab suures osas seostada eespool kirjeldatud uute
korterite osakaalu suurenemise mõjuga.
Harju maakonna korteritehingute arvu suurenemist ja suhteliselt kiiret hinnakasvu peegeldab ka
selle piirkonna majapidamiste pangalaenude portfelli kiire kasv. Harju maakonnas asuvate maja-
pidamiste laenuportfell kasvas 2018. aasta lõpuks aasta võrdluses ligikaudu 10% (Eestis kokku
6,4%, vt joonis T1.3). Kuigi majapidamiste laenuportfellis on lisaks eluasemelaenudele ka teisi
laene, moodustavad eluasemelaenud portfellist enamuse.
Väljastatud ehituslubade põhjal võib lähiajal oodata veel üsna suures mahus uue elamukinnisvara
lisandumist väljaspool Tallinna. Kui Tallinnas anti 2018. aastal ehituslube eluruumide ehituseks
vähem kui aasta tagasi, siis Harju maakonnas ja Tartus sai ehitusloa 2017. aastaga võrreldes
rohkem eluruume (vt joonis T1.4). Selle taga on ilmselt Tallinna korterite hinnatõusu tõttu kasva-
nud nõudlus elamispindade järele Tallinna lähiümbruses. Tartus on uute korterite nõudlus püsi-
nud hinnanguliselt küllaltki tugev Tallinnast tunduvalt aeglasemalt kasvanud pakkumise tõttu.
Joonis T1.3. Majapidamiste pangalaenude jäägi aastakasv laenuvõtja asukoha järgi
Allikas: Eesti Pank.
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2015 2016 2017 2018
TallinnHarju maakondTartuEesti kokku
Joonis T1.4. Eluruumide ehitusload (uusehitus, eluruumide arv)
Allikas: statistikaamet.
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
4 500
Tallinn Harjumaakond
Tartu muu Eesti
2015201620172018
FINANTSKESKKOND
Rahvusvahelised finantsturud
Rahvusvaheliste finantsturgude käekäiku suu-nasid 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses maailmamajanduse aeglustumise ilmingud. Selle taga on nii karmistunud rahastamistingimu-
sed ja suurenenud poliitiline ebakindlus kui ka
Ameerika Ühendriikide (USA) ja Hiina vaheline
kaubanduskonflikt. Maailmamajanduse kui ter-
viku seisukohast peetakse üheks suurimaks ris-
kiks Hiina majanduskasvu oodatust järsemat
aeglustumist. Mullu vähenes ka euroala majan-
dusaktiivsus, kuna aeglustus selle suurimate liik-
mesriikide – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia
– majanduskasv ning arenenud riikide majandus-
kasvu vedava USA majanduse kasvutempo on
samuti hoogu maha võtmas.
Suuremate majanduspiirkondade rahapoliitika püsis leebe. USA Föderaalreserv andis aasta
alguses teada, et kavatseb rahapoliitikat karmis-
tada oluliselt aeglasemalt, kui varem kavandatud,
ning finantsturud on nüüdseks sisse hinnanud
esimese intressimäära kärpe järgmise aasta esi-
meses pooles. Euroala rahapoliitika on jäänud
leebeks. Euroopa Keskpank lõpetas küll mullu
detsembris varaostud, aga teatas märtsi algu-
ses kavatsusest hoida intressimäärad senisel
tasemel mitte suveni, nagu varem teatatud, vaid
vähemalt aasta lõpuni. Samuti anti teada, et sep-
tembris käivitatakse pankadele uus pikaajaliste
lae nude programm. Inglise Panga rahapoliitiline
14 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
väljavaade on tihedalt seotud Brexiti lõpplahen-
dusega, kuid praegu arvestavad turuosalised
intresside kergitamisega sel aastal.
Finantsturud olid 2018. aasta lõpus heitli-kud, kuid taastusid 2019. aasta esimestel kuudel. Globaalse majanduskasvu väljavaate
halvenemine rahastamistingimuste karmistu-
mise ootuse taustal muutis turuosalised 2018.
aasta lõpus ärevaks nii finantsvarade kõrge
hinnataseme põhjendatuse kui ka ettevõtete
kasvuväljavaadete suhtes. See tõi kaasa aktsia-
hindade languse ja ettevõtete võlakirjade riskip-
reemiate tõusu, samal ajal kui nõudlus turvaliste
varade järele kasvas ja arenenud riikide valit-
suste võlakirjade intressimäärad mitmel pool
langesid (vt joonis 16 ja 17). 2019. aasta algu-
ses aga, kui Föderaalreserv ja teised suuremad
keskpangad kinnitasid, et hoiavad rahapoliitika
vajadusel leebena, tehti varasemad kaotused
finantsturgudel suuremas jaos tasa.
Euroala finantsturud on liikunud rii-giti erinevalt. Märkimisväärset riski näevad
turuosalised suure võlakoormuse ja püsiva eel-
arvedefitsiidiga liikmesriikide lõdvas eelarvepo-
liitikas. Itaalia riiklike võlakirjade intressimäärade
vahed Saksa-maa võlakirjadega on küll pisut
vähenenud võrreldes Itaalia riigieelarvekõne-
luste ajaga mullu septembris, kuid püsivad endi-
selt suured (vt joonis 18). Intressimäärade tõus
suurendaks riigi võlakoormust ning survestaks
sealseid panku. Lisaks õõnestab kindlustunnet
ebamäärasus Brexiti ümber, mis võib oluliselt suu-
rendada investorite riskikartlikkust. Euroopas on
ka aktsiaturgude taastumine olnud teiste suure-
mate majanduspiirkondadega võrreldes vaeva-
lisem. Ühelt poolt madalad intressimäärad ning
teiselt poolt kasinad kasvuootused ja ka struk-
tuursed probleemid on hoidnud Euroopa pan-
kade aktsiaid surve all.
Aktsiaturgude väljavaated sõltuvad lähiajal peamiselt ettevõtete müügitulu ja kasumlik-kuse näitajatest. Majanduskasv on aeglustumas
ning võimalikud tollimaksud ja sisemaine inflat-
sioonisurve võib hakata ettevõtete kasumimar-
ginaale survestama. Kuigi möödunud aasta lõpu
müügilaine tõstis riskantsemate varade riskipree-
miaid, on need USA aktsiatel endiselt madalad,
Euroopas aga pikaajalisest keskmisest kõrgemal.
Joonis 16. Peamised aktsiaindeksid (01.01.2011 = 100)
Märkus. Viimane vaatlus 02.04.2019Allikas: Bloomberg.
50
75
100
125
150
175
200
225
250
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
S&P 500Euro Stoxx 50MSCI Emerging Markets
Joonis 17. Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa kümneaastaste riigivõla-kirjade intressimäärad
Märkus. Viimane vaatlus 02.04.2019Allikas: Bloomberg.
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
4,0%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Ameerika ÜhendriigidSaksamaa
Joonis 18. Itaalia kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäärade vahe Saksamaa võlakirjadega
Märkus. Viimane vaatlus 02.04.2019Allikas: Bloomberg.
0
1
2
3
4
5
6
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
pro
tsen
dip
unkt
i
15 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Madalatest riskipreemiatest tulenevalt on investo-
rid parema tootluse otsinguil investeerinud mada-
lama reitinguga, vähem likviidsetesse ja pikema
lõpptähtajaga instrumentidesse, mis on põhjusta-
nud võimalike riskide kuhjumist. Samas ei pruugi
investorid olla valmis majanduskasvu aeglustumi-
sest või majanduslangusest tulenevateks taga-
silöökideks, millega võib kaasneda volatiilsuse
järsk kasv ja finantsvarade ümberhindamine.
Euroopa finantssektor
Euroala ja Euroopa Liidu finantssektorit ohus-tavaid riske hindavad nii Euroopa Keskpank kui ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) küllaltki kõrgeks. Seejuures on Euroopa
Keskpanga hinnangul euroala finantsstabiilsuse
riskid 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta esimes-
tel kuudel suurenenud (vt joonis 198), peamiselt
maailmamajan duse halvenenud väljavaate tõttu.
Eelkõige suurenes mure nii era- kui ka avaliku
sektori suure võlakoormuse pärast ning samuti
halvenesid pankade kasumlikkuse väljavaated.
Suurimaks riskiks Euroopa finantssektorile peetakse ettevõtete võlakirjade ja veel mõne varaklassi riskipreemiate järsku ja suurt tõusu. Riskipreemiad on hoolimata mõningasest tõusust
väikesed, mis suurendab võimalust, et majandus-
kasvu väljavaate muutudes võivad need kiiresti ja
palju tõusta. See võib tõsta ka pankade rahas-
tamise hinda ning vähendada pankade kasumlik-
kust ja laenupakkumise võimet.
Euroopa finantssüsteemi haavatavust suu-rendab ka pankade, kindlustusandjate ja pen-sionifondide nõrgapoolne finantsseis ja mõne riigi suur võlakoormus. Finantsasutustel on
madalate intressimäärade juures raske tulu tee-
nida, samas on mõnes riigis pankade varade
hulgas veel palju eelmisest majanduskriisist jää-
nud halbu laene. Kindlustusseltside ja pensioni-
fondide kasumlikkust survestavad mitmel pool
levinud tagatud tulumääraga kohustused. Suur
võlakoormus pärsib aga riikide võimet tulla toime
majandusolukorra ootamatute ja ebasoodsate
muutustega.
Kuigi euroala pankade kasumlikkus 2018. aasta kolmandas kvartalis paranes, on see
8 Liitnäitaja CISS hõlmab 15 indikaatorit finantsvahendajate, raha-, aktsia-, võlakirja- ja välisvaluutaturgude kohta.
endiselt väike. Selle taga on lisaks madala-
tele intressimääradele ja majanduse loidusele ka
struktuursed tegurid. Mõnes riigis on panku liiga
palju ja nende kuluefektiivsus võrdluses teiste
arenenud riikide pankadega liiga madal. Pankade
väike kasumlikkus on üks põhiriske, mis võib
kahjustada nende võimet majandust rahastada.
Kõige enam on aidanud kasumlikkust parandada
halbade laenude mahu hoogne vähenemine.
2018. aasta kolmanda kvartali lõpus moodusta-
sid euroala suuremate pankade halvad laenud
kogu laenuportfellist ligikaudu 4%.
Võimalikuks ohuks euroala finantssektorile peetakse ka kriisijärgsetel aastatel kiiresti kas-vanud investeerimisfonde, mille varad kokku moodustavad ligikaudu 20% euroala finants-sektori koguvaradest. Fondid on suurendanud
vähelikviidsete võlakirjade ja riskantsete varade
osakaalu oma investeeringutes, samas kui likviid-
suspuhvreid on vähendatud. Kui osakute taga-
siostunõuded peaksid hüppeliselt suurenema,
on fondid sunnitud turule paiskama suure hulga
väärtpabereid, mis tooks kaasa nende hinna lan-
guse. Kuna fondide ja pankade investeeringud
on suures ulatuses sarnased, kahandaks see ka
pankade investeeringute väärtust.
Brexiti mõju Euroopa finantssektori toimimi-sele sõltub sellest, mis viisil see aset leiab. Euroopa Keskpanga hinnangul peaks leppega
Brexiti mõju finantsstabiilsusele olema piiratud,
aga leppeta Brexiti korral vallanduv ebakind-
lus võib finantsstabiilsust palju tõsisemalt ohus-
Joonis 19. Euroala finantssüsteemi pingeid iseloomustav liitnäitaja (CISS)
Märkus. Viimane vaatlus 29.03.2019Allikas: Euroopa Keskpank.
0,0
0,1
0,2
0,3
0,4
0,5
0,6
0,7
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
16 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
tada. Muu hulgas võib tõusta rahastamise hind
rahvusvahelistel finantsturgudel ja väheneda selle
kättesaadavus. See võib mõjutada ka Eestis
tegutsevate pankade rahastamist emapankade
rahastamise hinna või ka kodumaiste pankade
poolt plaanitavate võlakirjaemissioonide kaudu.
Rootsi pangandus
Rootsi majandus oli 2018. aastal heas sei-sus. Aasta majanduskasvuks kujunes 2,3% ning
tööhõive püsis kõrge. 2019. aastaks prognoo-
sib keskpank kasvu mõningast aeglustumist.
Hinnakasv on sihteesmärgi ehk 2% lähistel. 2018.
aasta detsembris tõstis keskpank repomäära
–0,5%lt –0,25%le.
9 Tagatise väärtuse ja laenumahu piirang (LTV) 85%. Alates 2016. aasta juunist peavad Rootsis laenuvõtjad, kelle laen ületab 70% taga-tise väärtusest, igal aastal lisaks intressidele maksma tagasi vähemalt 2% laenu põhiosa ja kliendid, kelle laen ulatub tagatise väärtusest 50–70%ni, vähemalt 1%. Alates 2018. aasta märtsist peavad uued laenuvõtjad, kelle laen ületab maksueelset tulu enam kui 4,5 korda, amortiseerima oma laenu täiendava 1 protsendi võrra.
2017. aasta teisel poolel langenud kinnis-varahinnad hakkasid 2018. aastal taas kas-vama, kuid varasem optimism kinnisvaraturul on vähenenud (vt joonis 20). 2018. aasta hinna-
kasvuks kujunes 1–2%. Hinnakasvu ja ootuste
stabiliseerumises peegeldub arvatavasti nii ehi-
tusmahtude kasv kui ka järelevalveliste meetmete
tõttu karmistunud laenupoliitika mõju9.
Mõnevõrra on aeglustunud ka majapidamiste võla kasv. Majapidamiste koguvõla kasv on aeg-
lustunud 2017. aasta 7%lt 2018. aastal ligi 5%le
(vt joonis 21). 2018. aastal majapidamiste võla ja
kasutatava tulu kasvutempo peaaegu ühtlustus.
Sellise trendi püsimine pidurdab küll haavatavuse
kasvu, kuid otseselt seda ei vähenda.
Joonis 20. Eluaseme hinnaindeksid Põhjamaades (2005 = 100)
Allikad: statistikaametid, Valueguard, Real Estate Norway, Eesti Panga arvutused.
0
50
100
150
200
250
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
SoomeNorraRootsiTaani
Joonis 21. Eluasemelaenude kasv ja uute laenude intressimäär Rootsis
Allikas: Rootsi statistikaamet.
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
eluasemelaenude aastakasvuute eluasemelaenude keskmine intress
Joonis 22. Kinnisvaraalase tegevuse eesmärgil antud laenude osakaal ettevõtetele antud laenudes
Allikas: EBA Risk Dashboard Q3 2018.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
GR SI
MT
HR
BG PT
RO IT ES
CY
BE
SK PL
HU IE LT LV GB
CZ
NL
DE
EE
FR AT
LU DK FI SE
osatähtsus ettevõttelaenudest EL keskmine
17 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Põhjamaade, sh Rootsi pangad on kinnisvara-sektori suhtes haavatavad ka kinnisvara val-las tegutsevatele ettevõtetele antud laenude suure osakaalu tõttu10 (vt joonis 22). Rootsi
keskpanga hinnangul mõjutaksid elukondlikust
kinnisvarast tulenevad ohud esmalt laenuvõtjate
laiemat tarbimiskäitumist, kuid probleemid kom-
mertskinnisvara turul kanduksid kiiremini ja otse-
semalt edasi pankade laenuportfelli.
Ettevaates oodatakse Rootsis nii kinnisvara-hindade kui ka eraisikute võlakoormuse kasvu jätkumist, kuid senisest aeglasemas tem-pos. Tarbijate ootused edasise hinnakasvu osas
on mõnevõrra alanenud. Kindlustunnet suurenda-
vad aga suur tööhõive ja madalad intressimäärad.
Baasintressimäärade kasvu mõju on lähiettevaates
tagasihoidlik. Rootsi finantsjärelevalve asutuse poolt
kehtestatud tarbijapõhised meetmed piiravad küll
uute laenajate võlakoormust, kuid mõjutavad juba
kuhjunud riske alles pikema ajaperioodi jooksul.
Eestis tegutsevate Rootsi pangagruppide puhul jätkus 2018. aastal laenude ja hoiuste suhtarvude alanemise trend (vt joonis 23).
Alanemine on olnud tingitud hoiuste kiirest kasvust,
mis edestab laenukasvu. SEB ja Swedbanki hoiu-
sed kasvasid 2018. aastal vastavalt 11% ja 9%.
Mõlema panga hoiuste maht muutus 2018. aas-
tal peaaegu sama palju kui laenuportfelli maht, mis
näitab, et laenuportfelli rahastatakse järjest roh-
kem hoiustega. Sellele vaatamata on pangagrup-
pide rahastamises väga olulisel kohal võlakirjad,
mis muudavad pangad haavatavaks finantsturgude
võimalike ebasoodsate muutuste suhtes.
2018. aasta teisel poolel pangagruppide turu-põhise rahastamise hind pisut kasvas, kuid on endiselt suhteliselt soodne. Koos Rootsi
valitsuse võlakirjade turuintressimäära tõu-
suga kerkisid viimasel kuuel kuul ka pangagrup-
pide pandikirjade turuintressimäärad. Rahapesu
kaht lused on enim mõjutanud pangagruppide
akt siahindu (vt joonis 24). Mõju nii tagamata võla-
kirjade kui ka pandikirjade turuintressimää rale (vt
joonis 25) on jäänud märksa väiksemaks. Sellele
vaatamata võib rahapesukahtlustest tulenev mai-
nerisk tulevikus mõjutada ebasoodsalt nii pan-
kade rahastamise hinda kui ka kättesaadavust.
10 Sisaldab ka elamuühistutele antud laene. 2018. aasta 3. kvartali näitajad kajastavad Nordea grupi asukohana Rootsit.
Joonis 23. Pangagruppide laenude ja hoiuste suhtarv
Allikas: Bloomberg.
100%
120%
140%
160%
180%
200%
220%
2014 2015 2016 2017 2018
SEBSwedbank
Joonis 24. Pangagruppide aktsiahindade muutus 2017. aasta algusest
Märkus. Viimane vaatlus 05.04.2019Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused.
-50%
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
2017 2018 2019
Nordea
SEB
Swedbank
Joonis 25. Pangagruppide* pandikirjade keskmine tulumäär tähtajani
* Swedbank, SEBMärkus. Viimane vaatlus 05.04.2019.Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused.
-1,0%
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
2014 2015 2016 2017 2018 2019
üheaastase tähtajagakolmeaastase tähtajagaviieaastase tähtajaga
18 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Üldjoontes on Rootsi pangagruppide likviid-sus püsinud hea. Pankade likviidsuskattekor-
dajad11 tervikuna ületasid 2018. aasta juuni lõpu
seisuga suure varuga 100% piirmäära. Rootsi
krooni arvestuses jäävad aga kattekordajad siiski
keskmiselt alla 100%. Rootsi krooni likviidsust
juhitakse valuuta vahetuslepingutega, kuid turu-
šoki korral ei pruugi vahetuslepingute turg enam
kuigi hästi toimida ning pankadel võib tekkida lik-
viidsuse juhtimisega probleeme.
Pangagruppide kasumlikkus püsis 2018. aastal tugev. Nii SEB ja Swedbanki grupi oma-
vahendite (13%–16%, vt joonis 26)12 kui ka
varade (mõlema grupi puhul 0,8%) tulusus ületas
Euroopa suuremate gruppide keskmist pea kaks
korda. Laenukvaliteet püsis hea, allahindlused
väikesed ning turgude usaldus lubas pakkuda
rahastust hindadega, mis suurendas puhasint-
ressitulu. Kasumlikkust suurendas ka laenukasv,
milles oli oluline roll Rootsis väljastatud eluase-
melaenudel. Elava majanduse mõjul suurenes
teenustasutulu.
SEB ja Swedbanki grupi riskipõhised kapitali- seerituse näitajad on tugevad. 2018. aasta
lõpus ulatusid SEB ja Swedbanki gruppide kogu-
omavahendid vastavalt 22,2% ja 21,5%ni riskiga
kaalutud varadest ning esimese taseme põhioma-
11 Likviidsuskattekordaja suhtarv näitab, kui suur osa raha netoväljavoost 30 päevase stressiperioodi vältel on kaetud likviidsete varadega.
12 Gruppide avalikud aastaaruanded.
13 Suuremad pangagrupid peavad Rootsis hoidma lisaks tavanõuetele 5% esimese taseme põhiomavahendeid süsteemse riski kat-teks. Omavahendite nõude arvestamisel Rootsi ning Norra eluasemelaenude riski katteks tuleb lähtuda keskmiselt vähemalt 25% riski-kaalust, Soomes väljastatud laenude puhul 15% riskikaalust.
vahendid (CET 1) 17,6% ja 16,3%ni. Nii SEB kui
ka Swedbanki grupi finantsvõimenduse näitajad
olid aasta lõpus 5,1%, mis on Euroopa suuremate
pangagruppide hulgas siiski pigem keskmine tase
(vt ka joonis 27 ja 28). Lisaks varem kehtestatud
täiendavatele puhvrinõuetele13 otsustas Rootsi
finantsjärelevalve 2018. aasta septembris suuren-
dada Rootsis väljastatud laenude suhtes kehtivat
vastutsüklilise puhvri määra 0,5 protsendipunkti
võrra 2,5%ni. Muudatus jõustub 2019. aasta
septembris.
Joonis 26. Pangagruppide omakapitali tulukus
Allikas: Bloomberg.
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
SEBSwedbank
Joonis 27. Euroopa pankade kapitaliseeritus
Allikas: EBA Risk Dashboard Q3 2018.
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
CY
PT
ES IT GR
HU AT
FR SK
CZ
PL
RO SI
MT
DE LT BG BE
HR
GB LV IE DK
NL FI LU SE
EE
koguomavahendid/riskiga kaalutud varad ELi keskmine
19 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Joonis 28. Euroopa pankade finantsvõimendus
Allikas: EBA Risk Dashboard Q3 2018.
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
NL
DK SE
DE
FR GB IT ES
CZ
CY
BE
AT FI LU PT
SK
MT
HU LT RO
GR IE LV PL SI
BG
HR EE
esimese taseme omavahendid/koguvarad ELi keskmine
Euroopa Pangajärelevalve
tugevusanalüüs14
Euroopa Pangajärelevalve hindas 2018. aastal Euroopa suuremate pankade vastupanuvõimet prog-noositust ebasoodsama stsenaa-riumi suhtes. Hindamises osales 48 pangagruppi, nende hul-gas ka Eestis tütarpanku omavad Swedbank ja SEB Pank.
14 https://eba.europa.eu/-/eba-publishes-2018-eu-wide-stress-test-results
Koostöös ESRB-ga välja tööta-tud negatiivne stsenaarium hõl-mas Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangu vähenemist, pikaaja-liste intressimäärade tõusu ning kin-nisvara- ja aktsiahindade langust. Lisaks majanduskeskkonna muu-tustele vaadeldi harjutuses ka uue raamatupidamisstandardi IFRS 9 rakendamise mõju. Uue standardi kohaselt tuleb pankadel teha ooda-tava kahju jaoks eraldisi krediiditsükli varasemas faasis.
Nii SEB kui ka Swedbanki grupi tule-mused osutusid harjutuses osale-nud pankade keskmisest paremaks. Negatiivse stsenaariumi rakendumi-sel vähenesid harjutuses osalenud pankade esimese taseme põhi-omavahendid (CET1) 2020. aasta lõpuks keskmiselt 14,2%lt 10,1%le ning finantsvõimenduse määr 5,1%lt 4,2%le. Swedbanki grupi CET1 määr püsis kolme stsenaariumiaasta lõpus 22% lähistel ja finantsvõimenduse määr ulatus 5,4%ni. SEB grupi vas-tavad näitajad olid 16,5% ja 5,2%.
Kokkuvõttes on Eestis tegutsevate suu-remate pangagruppide haavatavus muu-tunud vähe. Elukondliku kinnisvara hindade
ja eraisikute võlakoormuse kasvu pidurdumine
2018. aastal pidurdas küll haavatavuse kasvu,
kuid ei vähendanud seda. Eraisikute võlakoor-
mus ei ole vähenenud ning kinnisvarasektoriga
seotud laenud moodustavad pankade laenu-
portfellist endiselt suure osa. Püsivad ka Rootsi
pangagruppide turupõhise rahastamise suu-
rest osakaalust tulenevad ohud. Järelevalveliste
meetmete mõjul on pangagruppide kapitalise-
eritus riskiga kaalutud varade suhtes küll tugev,
kuid senistest meetmetest ei ole piisanud juba
tekkinud haavatavuse vähendamiseks.
15 Vt täpsemalt Taustinfo 2. Luminori grupi struktuurimuutuste mõju Eesti finantssektori riskidele
Läti ja Leedu pangandus
Läti ja Leedu majandus- ja finantskeskkond omavad olulist mõju Eesti finantssüsteemis süsteemselt olulisele Luminori grupile, kellel on seal suured filiaalid.15 Mõlema riigi majan-
duskasv on viimastel aastatel sarnaselt Eestiga
olnud tugev. Seni on seda toetanud tugev välis-
nõudlus, kuid ekspordi sihtturgude kasv on
ettevaates aeglustumas. Väliskeskkonna olu-
lise halvenemise suhtes on kõik Balti riigid väga
haavatavad. Majanduse edasist kasvuvõimekust
kahandab ka kvalifitseeritud tööjõu ning tootlik-
kust tõstvate investeeringute nappus. Nende
arengusuundade jätkumisel on oht, et majan-
duse konkurentsivõime kannatab.
20 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Viimaste kvartalitega on võla kasv Lätis kiire-nenud. Kuna varasematel aastatel ei ole mitte-
finantssektori võlg kasvanud, on võlakoormus16
võrreldes kriisiajaga kahanenud enam kui kol-
mandiku võrra (vt joonis 29). 2018. aasta kol-
manda kvartali seisuga tõusis võla aastakasv
aga 4,5%ni (vt joonis 30). Läti keskpanga hin-
nangul on finantstsükkel tõusufaasi alguses
ning tsüklilised riskid püsivad madalad.
Leedus on võla kasv olnud kiire juba alates 2016. aastast, ulatudes keskmiselt 10%ni aas-tas (vt joonis 30). Nõudlust võlakapitali järele
on suurendanud soodne majanduskeskkond ja
sellega kaasnenud kiire palgakasv. Kiiresti on
kasvanud eluasemelaenude portfell ning kinnis-
vara hinnad. Vaatamata võlakoormuse mõnin-
gasele kasvule on see Leedus siiski Balti riikide
seas selgelt kõige väiksem (vt joonis 29) ning
Leedu keskpanga hinnangul ülemääraseid tasa-
kaalustamatusi ei ole. Leedu keskpank on aga
otsustanud mõõduka riski korral suurendada
vastutsüklilist puhvrit, et seda oleks võima-
lik finantssüsteemi tabada võivate ootamatute
sündmuste korral vähendada. Sellise poliitika
tõttu on otsustatud kehtestada vastutsüklilise
puhvri määr 1%.
Pangandussektori finantsnäitajad püsi-vad nii Lätis kui ka Leedus valdavalt tuge-vad. Samas on mitut sealset panka sarnaselt
mõnedele Eestis tegutsevatele pankadele vii-
mastel aastatel saatnud rahapesukahtlused.
Seetõttu on kahjustada saanud kogu regiooni
pangandussüsteemi maine, mis võib kogu
sektori tegevust ettevaates negatiivselt mõju-
tada. Pangandussektor tervikuna on tugevalt
kapitaliseeritud ning likviidsuspuhvrid suured.
Laenuportfelli kvaliteet on mõlemas riigis järk-
järgult paranenud – Lätis on viivislaenude osa-
kaal 4% ja Leedus 2,7%. See toetab pankade
kasumlikkust.
16 Võla suhe SKPsse.
Joonis 29. Reaalsektori võlakoormus
Allikad: keskpangad.
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
EestiLätiLeedu
Joonis 30. Reaalsektori võla aastakasv
Allikad: keskpangad.
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
EestiLätiLeedu
21 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
PANGAD
Laenuportfell ja selle kvaliteet
Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli suhteliselt tempokas kasv on jätkunud.17
Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud lae-
nude jääk oli 2019. aasta veebruaris aastatagu-
sest 1 miljardi euro võrra ehk 5,6% suurem (vt
joonis 31). Laenuportfelli kasvatasid nii majapida-
miste kui ka ettevõtete laenud.
Majapidamiste laenamist toetavad nõudlus-poolsed tegurid. Kuigi uusi laene ja liisinguid on
lisandunud kõikides suuremates laenusegmen-
tides viimasel ajal varasemast väiksema hooga,
püsib majapidamiste laenujäägi kasv kiire. Hoogsa
palgakasvu, tugeva kindlustunde ja madalate int-
ressimäärade toel näitas majapidamiste laenu-
portfell veebruaris 6,9% aastakasvu (vt joonis 32).
Enim panustasid sellesse kasvu eluasemelaenud
ja autoliising. Eluasemelaenuportfelli aastakasv
küündis veebruaris 6,9%ni, autoliisingu aasta-
kasv koguni 17,9%ni.
Pankade käitumine pole majapidamiste kiiret laenukasvu tagant tõuganud. Kõige enam mõju-
tab pankade krediidiriski majapidamiste võime tee-
nindada eluasemelaene, sest need moodustavad
pankade laenuportfellist kõige suurema osa. Selles
segmendis pole märke pankade riskiisu suurenemi-
sest. Eluasemelaenude tingimused – laenusumma
ja tagatise väärtuse suhtarv, laenumaksete ja sisse-
tulekute suhtarv ning keskmine tähtaeg – pole olu-
liselt muutunud. Samal ajal on intressimarginaalid
aastaga pisut tõusnud. Ajal, mil palgakasv on väga
kiire ja ületab tootlikkuse kasvu, on majapidamiste
üleliigset optimismi ohjav laenupoliitika laenuturgu
tasakaalustava toimega ja vähendab laenukasvu
kiirenemisega seotud riske.
Väiksemate pankade tarbimislaenude portfell kasvab hoogsalt. Olgugi et veebruaris taandus
tarbimislaenude aastakasv Eesti pangandussek-
toris 1,3%ni, varjab tagasihoidlik keskmine kas-
vunumber pangati erinevaid kasvusuundumusi
17 Selles peatükis hõlmab laenuportfell ettevõtete ja majapidamiste (sealhulgas ka mitteresidentide) laene, aga ka liisinguid ja faktoorin-gut, mis on välja antud pankade omanduses olevate liisinguettevõtete poolt. Kuna valitsemissektorile väljastatud laenud moodustavad pankade laenuportfellist üksnes ligikaudu 3% ja finantseerimisasutustele väljastatud laenudest enamiku moodustavad liisinguettevõtete laenud, mille abil on rahastatud majapidamiste ja ettevõtete liisinguid, siis siin nende sektorite laenuportfellide muutusi ei kajastata.
(vt joonis 33). Enamiku väiksemate pankade tar-
bimislaenude aastakasvu määr on kahekohaline.
Tarbimislaenude segmendi muudab pankadele
atraktiivseks suhteliselt suur tootlus. Suurema
tootlusega kaasnevad aga suuremad riskid.
Võrreldes eluasemelaenudega on tarbimislae-
nude portfellis laenukahjumite osa majandus-
olukorra järsu halvenemise korral suurem. Kuigi
praegu pole pangandussüsteemis tervikuna mär-
gata tarbimislaenude kasvust tuleneva haavata-
vuse suurenemist, on oluline, et edaspidi ei viiks
tulususe otsingud ülemääraste riskide võtmiseni.
Joonis 31. Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv
* 31.09.2017-31.08.2018 mõjutas ühe panga laenude osaline suunamine välismaise emapanga portfelli.Allikas: Eesti Pank.
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
ettevõtete laenud*majapidamiste laenudreaalsektori laenud
Joonis 32. Majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv
* alates 08/2017 mõjutas ühe krediidiasutuse lisandumine. Mõju taandus 08/2018.Allikas: Eesti Pank.
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
majapidamiste laenudtarbimislaenud*autoliisingeluasemelaenudkrediitkaardilaenud
22 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Ettevõtete laenukasv on mõnevõrra aeglustu-nud. Energeetikaettevõtete laenamise toel ulatus
ettevõtete laenuportfelli kasv veebruaris 4,3%ni.
Kui taristusektorile väljastatud laenud kasva-
sid aastaga 54%, siis teistes peamistes sektori-
tes laenujäägi aastakasv aeglustus (vt joonis 34).
Seega pole märke ettevõtete pangalaenunõud-
luse üldisest ja märkimisväärsest suurenemisest.
Ettevõtete laenuhoogu on ohjanud ka muutused
Eesti pangandusturul. Kuna suuri laene pakkuvaid
panku on Eesti pangandusturul vähemaks jää-
nud, on pankade positsioon laenuhinna seadmi-
sel tugevnenud. Intressimarginaalide mõningane
tõus näitab, et taandumas on paaril varasemal
aastal ilmnenud märgid sellest, et teatud suur-
projektide puhul ei pruugi laenuhind adekvaatselt
kajastada projektiga seotud riske. Kui kõrgema
intressimarginaali tõttu mõne riskantsema pro-
jekti käivitamisest loobutakse, kahandab see lae-
nukahjumite tekkimise ohtu tulevikus.
Pidades silmas kinnisvara- ja ehitussek-tori suurt osatähtust pankade laenuportfellis, on selle sektori laenukasvu mõningane rau-gemine finantsstabiilsuse seisukohast hea. Viimasel ajal on kinnisvara- ja ehitusettevõte-
tele väljastatud laenud kasvanud aeglasemalt kui
ettevõtete laenuportfell tervikuna. Nõnda erineb
praegune olukord nii paari aasta tagusest ajast
kui ka buumi perioodist, mil ettevõtete laenuport-
felli osatähtsus pankade laenuportfellis suurenes
(vt joonis 35). Osalt on kinnisvara- ja ehitussektori
laenukasvu pidurdanud pankade ettevaatlikum
suhtumine kinnisvaraprojektide rahastamisse.
Selle sektori viimaste aastate kiire kasvu tõttu hin-
davad pangad kinnisvaraprojekte tõenäoliselt ris-
kantsemaks. Lisaks on konkurentsi vähenemine
pangandusturul andnud pankadele võimaluse
projekte hoolikamalt valida. Ehkki ettevõtte- ja
kinnisvarasektori laenude osatähtsus on viimaste
aastate võrdluses veidi langenud, on see ikka veel
väga suur, 34%. See tähendab, et Eesti pangan-
dussektor on jätkuvalt väga avatud kinnisvaraturu
riskidele.
Soodsas majanduskeskkonnas püsib laenu-kvaliteet hea. 2019. aasta veebruaris vähenesid
viivislaenud aastatagusega võrreldes pea kõiki-
des sektorites. Kogu laenuportfellist moodusta-
sid need 0,6% ehk 0,3 protsendipunkti vähem kui
aasta tagasi (vt joonis 36).
Joonis 33. Tarbimislaenude aastakasvud suurte ja väiksemate pankade lõikes
Allikas: Eesti Pank.
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2014 2015 2016 2017 2018 2019
kolm suuremat pankateised pangad
Joonis 34. Laenude ja liisingute jäägi aastamuutus ja -kasv (%) 28.02.2019 seisuga
Allikas: Eesti Pank.
7%
majapidamiste laenudettevõtete laenud
54%
7% 3%
5%0%
-1% -2% -2%-100
0
100
200
300
400
500
600
elu
asem
elae
nud
tari
stu
mu
ud
ma
ja-
pid
am
iste
lae
nu
d
kin
nis
vara
jae
hit
us
pri
maa
rsek
tor
töö
stus
log
isti
ka
kaub
and
us
muu
d s
ekto
rid
milj
onite
s eu
rod
es
Joonis 35. Kinnisvara- ja ehitussektorile väljastatud laenud
Allikas: Eesti Pank.
20%
25%
30%
35%
40%
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
milj
ard
ites
euro
des
ehitus-ja kinnisvarasektorile väljastatud laenude maht (vasak telg)osatähtsus ettevõtete laenude ja liisingute hulgas (parem telg)
23 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Rahastamine ja likviidsus
Sarnaselt 2017. aastale finantseerisid Eestis tegutsevad pangad oma varade kasvu 2018. aastal suures osas kodumaiste hoiuste kaasa-misega (vt joonis 37). Suhteliselt kiire kodumaiste
hoiuste kasv vähendas pankade vajadust muude
rahastamisallikate järele. Lisaks hoiustele kaasati
raha ka võlakirjade emiteerimise teel, aga märksa
väiksemas mahus. Kuigi pangati on rahastamis-
struktuur mõneti erinev, rahastavad pangad
ennast põhiosas siiski hoiustega. Ka teiste
Euroopa Liidu riikidega võrreldes paistab Eesti
pangandussektor silma hoiuste suhteliselt suure
osakaaluga (vt joonis 38).
Mitteresidentidest klientide hoiused, mida seostatakse suurema rahapesu riskiga, on
viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud. Võrreldes kõrghetkega 2012. aastal, mil väl-
jaspool Euroopa Liitu registreeritud ettevõtete
hoiuste osakaal reaalsektori pangahoiustes ületas
14%, oli see 2019. aasta veebruaris üksnes 0,3%
(vt joonis 39). Järsk langustrend annab muu hul-
gas tunnistust Eesti järelevalveasutuste aktiivsest
rahapesuvastasest tegevusest. Mitteresidentide
hoiused moodustasid 2019. aasta jaanuaris
kohustustest 5% ja vähenesid aastaga peaaegu
17%, samas kui residentide hoiused moodusta-
sid kohustustest 67%.
Mitut Eestis tegutsevat panka ja Eestis tegut-sevate pankade omanikest Põhjamaade pan-gagruppe tabanud rahapesukahtlused võivad halvendada pankade rahastamistingimusi. Rahapesukahtluste mõju pangagruppide rahas-
Joonis 37. Pangandussektori kohustuste ja omakapitali muutus
Allikas: Eesti Pank.
-1 500
-1 000
-500
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
2014 2015 2016 2017 2018
milj
onite
s eu
rod
es
muuomakapitalfinantssektori hoiusedmittefinantssektori hoiused (mitteresidendid)mittefinantssektori hoiused (residendid)emiteeritud võlaväärtpaberid
Joonis 36. Viivislaenude ja allahindluste osatähtsus laenuportfellis
Allikas: Eesti Pank.
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
viivislaenudallahindlused
Joonis 38. Euroopa pankade rahastamise struktuur 30.09.2018 seisuga
Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Panga arvutused.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
CY LT BG SI
RO LV HR
GR EE
HU
CZ
PT
SK
MT
LU BE
ES IT PL
AT FI DE IE NL
FR GB SE
DK
omakapital muu hoiused
24 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
tamisele on seni jäänud väikeseks, aga pole
välistatud, et see võib suureneda. Riski vähen-
dab asjaolu, et Eestis tegutsevad pangad rahas-
tavad ennast valdavalt kodumaiste hoiustega.
Põhjamaade pangagruppidest saadud laene
oli 2018. aasta lõpu seisuga kohustuste hulgas
pisut vähem kui viiendiku ulatuses. Samas on
rahapesukahtluste tõttu kannatanud ka Eesti ja
lähiregiooni maine, mis võib mõjutada ka mõne
kodumaise panga rahastamisplaane. Kuna aga
võlakirjade osa rahastamises on väike ja kliendi-
hoiused kasvavad tempokalt, jääb rahapesukaht-
luste mõju kogurahastamisele esialgu väikeseks.
Pankade likviidsete varade maht 2018. aastal kahanes, kuid nende tase on jätkuvalt suhte-liselt kõrge. Likviidsete varade maht kahanes
aastaga 2019. aasta veebruari lõpuks 9% ning
nende osakaal varadest ulatus 21%ni (vt joonis
40). Samas on likviidsete vahendite tase Eesti
pangandussektoris jätkuvalt kõrge ning pankade
vastupanuvõime lühiajalistele likviidsusšokkidele
on hea, mida kinnitavad ka pankade likviidsus-
kattekordajad, mille alusel on pankade likviidsed
varad olulisemalt suuremad kui raha netoväljavool
võimaliku 30 päeva pikkuse stressiperioodi väl-
tel. Ka teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on
Eesti pankade likviidsete varade osakaal varades
olnud keskmisest suurem (vt joonis 41).
Kasumlikkus
Pankade kasumlikkus püsis 2018. aastal tugev. Pangad teenisid aastaga koondarvestu-ses maksujärgse puhaskasumina 356 miljonit eurot ehk 6% enam kui 2017. aastal. Suuresti
Joonis 39. Reaalsektori mitteresidentide hoiused
Allikas: Eesti Pank.
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
majapidamised (vasak telg)ettevõtted ELi riikidest (vasak telg)ettevõtted teistest riikidest (vasak telg)väljaspool ELi registreeritud ettevõtete hoiuste osatähtsus reaalsektori hoiustest (parem telg)
milj
oni
tes
euro
des
Joonis 40. Pankade likviidsed varad ja nende osakaal koguvaradest
Allikas: Eesti Pank.
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
0
1
2
3
4
5
6
7
2014 2015 2016 2017 2018 2019
nõue keskpangale (vasak telg)nõue pankadele (vasak telg)likviidsed väärtpaberid (vasak telg)likviidsete varade osakaal bilansis (parem telg)
milj
ard
ites
euro
des
Joonis 41. Pankade likviidsete varade osakaal koguvaradest 31.12.2017 seisuga
Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Panga arvutused.
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
LV
CY
RO LT SI
EE
PL IE HR
SK
LU
GB
MT
SE
BE IT PT
DK
NL
AT
ES
FR GR
25 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
tulenes kasumi kasv tütarettevõtetest võetud
dividendidest. Netointressitulu kasvas varadega
peaaegu samas tempos ning varem kuludesse
kantud laene võeti taas tuluna arvesse, kuid tulu-
maksukulu ja personalikulud suurenesid veelgi
rohkem. Seega kahanes puhaskasum, millest
on dividenditulud maha arvestatud, koguvarade
suhtes 2017. aasta 1,5%lt 2018. aastal 1,3%le
(vt joonis 42), mis on siiski enam kui kahekordne
ELi keskmine näitaja (0,49%). Tulumaksu tasuti
88 miljoni euro ulatuses ehk enam kui kaks korda
rohkem kui 2017. aastal.18
Eesti pangandussektori kasumlikkus on Euroopa riikide võrdluses kõrge (vt joonis 43).
Kasumlikkuse komponentide võrdlus toob pea-
18 Tulumaksukord krediidiasutuste jaoks muutus alates 2018. aasta teisest kvartalist ning pangad pidid hakkama maksma tulumaksu avansilisi makseid eelmises kvartalis teenitud kasumilt.
Joonis 42. Pangandussektori tulud, kulud ja kasum koguvarade suhtes
Allikas: Eesti Pank.
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2013 2014 2015 2016 2017 2018
laenude allahindluskuludhalduskuluddividenditulupuhasteenustasutulupuhasintressitulupuhaskasumpuhaskasum va dividenditulu ja tulumaksukulu
Joonis 43. Pangandussektori varade tulukus
Märkus. 2018. aasta 3 kvartalit aasta baasil.Allikas: Euroopa Keskpank.
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
GR
DE
UK FI CY
FR IT LU DK
NL
PT
MT
BE
SE
PL
AT IE SK
CZ SI
LT HR LV BG EE
HU
RO
III kvartal 2018* 2017
Joonis 44. Pangandussektori tulud koguvarade suhtes
Märkus. 2018. aasta 3 kvartalit aasta baasil.Allikas: Euroopa Keskpank.
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
LU UK FI DK FR SE
DE
NL
BE
AT IE PT
CY LT MT
CZ
ES SI
LV EE
SK
GR PL
HR
HU
BG
RO
puhasintressitulu koguvarade suhtes mitte-intressitulu koguvarade suhtes
26 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
miste põhjustena esile madalad intressikulud,
suure efektiivsuse ning varade hea kvaliteedi.
Puhasintressitulu suurendavad madalad int-ressikulud. Euroopa Keskpanga poolt kogutavate
andmete võrdlus näitab, et nii puhasintressitulu
kui ka muude tulude poolest on Eesti pangad kõr-
geimate näitajatega kolmandiku piirimail (vt joo-
nis 44). Intressitulu näitajaga on Eesti pangad aga
pigem keskmiste hulgas (vt joonis 45).
Soodsat intressikulu selgitab peamiselt hoiuste ja seejuures just madalalt tasustatavate nõud-miseni hoiuste suur osakaal pankade varade hulgas. Eestis moodustavad hoiused pankade
kohustustest suurema osa ning enam kui 80%
neist on nõudmiseni hoiused (vt alapeatükk
„Rahastamine ja likviidsus“). Rahastamiskulusid
võib vähendada ka kuulumine suuremasse pan-
gagruppi, kui pangal on seeläbi võimalik kaasata
vahendeid grupi teistelt ettevõtetelt soodsamalt,
kui see oleks pangal eraldi võimalik. Hetkel on
grupipoolse rahastamise osakaal Eesti pankade
kohutuste hulgas siiski pigem väike.
Eesti pangandussektori kasumlikkust toetab ka kuluefektiivsus. Pankade tegevuskulude ja
-tulude suhte näitajad on Euroopa madalaimate
hulgas (vt joonis 46). Ka pankade tegevuskulu-
sid võib kohati mõjutada kuulumine pangagruppi.
Näiteks kajastatakse mõni kululiik (arendus või
IT-lahendused) suuremas mahus mõnes üksi-
kus grupi osas, samas kui teenust pakutakse ka
teistele grupi liikmetele. Eesti pankade tegevuse-
fektiivsus tuleneb aga peamiselt siiski aktiivsest
kulude juhtimisest. Kulusid on aidanud vähen-
Joonis 45. Pangandussektori intressitulu ja intressikulu koguvarade suhtes
Märkus. 2018. aasta 3 kvartalit aasta baasil.Allikas: Euroopa Keskpank.
intressikulu koguvarade suhtes intressitulu koguvarade suhtes
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
UK FI LU DK IT LT SE FR IE SI PT EE CZ DE AT BE LV SK CY BG GR MT HR PL HU RO
Joonis 46. Pankade tegevuskulud koguvarade ja kogutulude suhtes
Märkus. 2018. aasta 3 kvartalit aasta baasil.Allikas: Euroopa Keskpank.
-80%
-70%
-60%
-50%
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
-3,5%
-3,0%
-2,5%
-2,0%
-1,5%
-1,0%
-0,5%
0,0%
HU
RO LV PL
HR
BG SI
GR IT IE SK AT
CY
FR PT
EE
DE
BE
CZ LT MT
NL
UK SE
LU DK FI
% koguvaradest (vasak telg) % kogutuludest (parem telg)
27 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
dada mastaabiefekt – varade kasvuga ei ole kaas-
nenud sama suurt kulude kasvu. Tegevuskulusid
on vähendatud aga ka kontorite arvu vähenda-
misega ning klientide suunamisega enam isetee-
ninduslahendusi kasutama. Kümne aasta taguse
kõrgperioodiga võrreldes on pangad vähendanud
kontorite arvu Eestis peaaegu kahe kolmandiku
võrra, töötajate hulk on vähenenud ligi 10%19.
Pankade kasumlikkuses kajastub ka viimaste aastate hea laenukvaliteet. Laenude alla-
hindluskulud ning varade väärtuse vähenemine
vähendas 2018. aastal Eesti pankade koondar-
vestuses kasumeid vaid ligikaudu 27 miljoni euro
võrra, mis on 0,1% pankade varade kogumahust
(vt joonis 47).
Lähiettevaates püsib Eesti pangandussek-tori põhitegevustest tulenev kasumlikkus eeldatavasti stabiilne. Kasumlikkuse püsimist
toetab laenuportfelli ning laenumarginaalide kasv.
Intressikulude kasvu pidurdab hoiuste suur osa-
kaal pankade kohustuste hulgas. Kui pikemas
ettevaates hakkavad baasintressimäärad kas-
vama, siis mõõdukas kasv pigem toetaks pan-
kade tulukust. Kuna valdav osa laenudest on
Eestis väljastatud muutuva intressimääraga, kan-
dub baasintressimäärade kasv laenuvõtjatele üle
kiiremini kui hoiustajatele. Pankade kulusid sur-
vestab üldine palgakasv. Kogu sektori tegevust
mõjutavad praegu ka struktuursed muutused –
pankade ühinemised, lahkumised ning tegevuste
laiendamine.
19 Avalikud ja Eesti Panga andmed.
Kapitaliseeritus
Eestis tegutsevate pankade kapitaliseeritus on koondarvestuses püsinud tugev. Pankade
koguomavahendite suhe riskivaradesse ületas
2018. aasta lõpus 30%. Madalaim kapitaliseeri-
tuse näitaja ületas aasta lõpus 16% (vt joonis 48),
madalaim esimese taseme põhiomavahendite
(CET 1) näitaja oli kõrgem kui 11%.
Suuremate turuosaliste kapitaliseerituse näi-tajad 2018. aastal kasvasid. Väiksema turuosaga
pankade kapitaliseerituse kohatine vähenemine
tuleneb peamiselt aktiivse laienemisega kaasne-
vast varade kasvust. Üldiselt on omavahendite
taseme hoidmiseks piisanud teenitud kasumite
Joonis 47. Pangandussektori laenude allahindluskulud koguvarade suhtes
Märkus. 2018. aasta 3 kvartalit aasta baasil.Allikas: Euroopa Keskpank.
-12%
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
IT PT
ES
UK IE PL
MT
CY
HR EE
CZ
SE
NL
DK
DE FI LU LT SI
BG AT
FR BE
SK
RO LV HU
Joonis 48. Kapitaliseerituse ja finants-võimenduse suhtarvud
Allikas: Eesti Pank.
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
2009 2011 2013 2015 2017
finantsvõimenduse määr
arvestuspõhimõtete muutus
kapi tali adekvaatsuse määresimese taseme põhiomavahendite suhtarv
28 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
omavahendite hulka jätmisest. Mõned kiirema
kasvuga pangad on kasvu toetamiseks kaasanud
ka lisakapitali.
Eestis tegutsevad pangad on hetkel hästi kapi-taliseeritud ka varade erinevat riskisust arves-tamata. Madalaim finantsvõimenduse näitaja oli
detsembri lõpus 6%, pankade keskmine näitaja
oli kõrgem kui 13%.
Pankade kapitaliseerituse hindamisel on oluline
silmas pidada, millises ulatuses on tegemist nõu-
tava kapitaliga ning millist osa omavahenditest
hoitakse vabatahtlikult.
Eestis peavad kõik pangad hoidma riskiva-rade suhtes minimaalselt 8% omavahendeid.
Täiendavalt rakendub kõikidele pankadele 2,5%
nõue kapitali konserveerimispuhvrina, Eestis asu-
vatele riskipositsioonidele 1% süsteemse riski
puhvri nõue ning pankade lõikes nende süsteem-
sest olulisusest tulenev lisanõue. Eestis on süs-
teemselt oluliseks hinnatud neli panka, kellele on
kehtestatud lisanõuded vahemikus 1–2% (vt ka
peatükk „Ülevaade kehtivatest makrofinantsjäre-
levalve meetmetest“).
Lisaks senistele meetmetele kaalub Eesti Pank
vajadust kehtestada sisemudeleid kasutavatele
pankadele nõude lähtuda kapitalivajaduse arves-
tamisel hüpoteegiga tagatud jaenõuete puhul
vähemalt 15% kaalutud keskmisest riskikaalust
(vt ka peatükk „Eluasemelaenude riskikaalu alam-
piiri nõude kehtestamise vajadusest“).
Taustinfo 2. Luminori grupi struktuurimuutuse mõju Eesti finantssektorile
Balti riikide ühe suurima panga peakontori asutamine Eestisse selle aasta alguses muudab mär-
kimisväärselt siinse pangandussektori struktuuri, tuues Eesti finantsstabiilsuse jaoks kaasa uusi
riskiallikaid. Luminor Bank AS alustas Balti turul tegutsemist 2017. aasta oktoobris, kui ühendati
DNB ja Nordea Bank AB kohalikud üksused. 2019. aasta alguses viis Luminor lõpule Eesti, Läti
ja Leedu üksuste ühendamise piiriüleseks pangagrupiks, mille peakontoriks sai Luminori Eesti
üksus ning Läti ja Leedu üksustest filiaalid. Peakontori asukohariik on tähtis piiriüleselt tegut-
sevate pangagruppide mikro- ja makrojärelevalve rollide määratlemisel ning võimalike kriiside
lahendamisel. Seega toob Luminori peakontori asutamine Eestisse Eesti Pangale finantsstabiil-
suse tagamisel uusi väljakutseid.
Luminori struktuurimuutusega kasvab Eesti pangandussektor oluliselt suuremaks.
Filiaalistumisega läksid Läti ja Leedu pankade varad ja kohustused üle Eesti üksusele, mille taga-
Joonis T2.1. Pangandussektori varade maht suhtena SKPst
Märkus: Pankade varade maht on 2018 III kvartali seisugaAllikad: Euroopa Keskpank, Eurostat.
välismaiste pankade tütarettevõtted ja filiaalid kodumaised pangad
1464
%
0%
100%
200%
300%
400%
500%
600%
LU UK
MT
SE
NL
FR DK ES
CY
AT
BE
DE FI PT IT EE
CZ
GR IE HR EE
BG SI
HU PL
SK LV LT RO
31.01.2019(hinnang)
29 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
järjel suurenes Eesti pangandussektori varade
maht 102%lt SKPst 2018. aasta lõpus 145%ni
SKPst 2019. aasta jaanuari lõpus (vt joonis
T2.1). Ehkki pangandussektori kasv ei suu-
renda iseenesest panganduskriisi tõenäosust,
võib see probleemide tekkel tähendada majan-
dusele märgatavalt suuremaid kulusid.
Eesti pangandussüsteemi mõjutab nüüd vara-
semast rohkem see, mis toimub Läti ja Leedu
majanduses ja panganduses. Ehkki Eestis
tegutsevatel pankadel on ka varem olnud välis-
maal filiaale, on need olnud varade mahult
väikesed ning nii Eesti kui ka asukohariigi pan-
gasüsteemis väheolulised. Luminori Läti ja
Leedu filiaalid on süsteemselt olulised ja nende
tõrgeteta toimimine on tähtis kogu Läti ja Leedu
finantssüsteemi ja reaalmajanduse jaoks. Kui
eelmistel aastatel jäi välismaiste filiaalide osa-
tähtsus Eesti pangandussektoris alla 1%, siis
selle aasta jaanuari lõpus moodustasid filiaalid
välismaal, eelkõige Lätis ja Leedus, hinnanguli-
selt 27% Eesti pangandussektori konsolideeri-
tud varade mahust (vt joonis T2.2). See näitab,
et olukord teistes Balti riikides võib varasemast
enam mõjutada Eesti finantsstabiilsust.
Kuigi pangagrupi laenuportfell on geograafili-
selt hajutatud, mis aitab üldjuhul panga riske
vähendada, piirab hajutatuse soodsat mõju
Balti riikide majanduse sarnane struktuur ja
tihe omavaheline seotus. Laenuportfelli jagune-
mine kolme Balti riigi vahel muudab pangagrupi
vähem avatuks majandusšokile ühes riigis. Samas on Balti riikide majanduskeskkonda mõjuta-
vad tegurid üldjuhul sarnased. Seetõttu mõjutab ühe riigi majanduse või panganduse käekäik ka
teisi Balti riike. Lisaks on Luminori üksuste laenuportfell struktuurilt küllaltki sarnane, kuigi võrrel-
des Eesti üksusega on Läti ja Leedu filiaalide laenuportfellis majapidamiste laenudel mõnevõrra
suurem ja ettevõttelaenudel väiksem osakaal (vt joonis T2.3).
Luminori grupi rahastamises on omanikpankadelt saadud laenud mänginud olulisemat rolli kui Eesti
panganduses keskmiselt, mistõttu grupi rahastamisstruktuuri ees ootavad muutused suurenda-
vad Eesti pangandussektori rahastamisega seotud riske. Samas on rahastamise struktuur Luminori
Balti üksuste vahel ka mõnevõrra erinev. (vt joonis T2.4). Kui Lätis ja Leedus moodustavad mittefi-
nantssektori hoiused üle poole rahastamisallikatest, siis Eestis jääb nende osakaal alla 40% ja on
ligikaudu samaväärne omanikpankadelt kaasatud vahenditega. Lisaks hakati Eesti üksuse rahas-
tamiseks 2018. aastal kasutama ka võlakirju, mille osakaal kogurahastuses tõusis aasta lõpuks
ligi 9%ni. Seoses vajadusega asendada omanikpankadelt pärinevad kohustused ajapikku muude
vahenditega, sealhulgas võla- või pandikirjadega, suureneb pangandussektori tundlikkus rahvusva-
helistel finantsturgudel toimuva ning Eesti ja selle lähiregiooni maineriskide suhtes.
Joonis T2.2. Eestis tegutsevate pankade varad
Allikas: Eesti Pank.
0
5
10
15
20
25
30
35
40
31.12.2017 31.12.2018 31.01.2019
koos filiaalidega välismaalfiliaalideta välismaal
milj
ard
ites
euro
des
Joonis T2.3. Luminori grupi laenuportfelli struktuur 31.12.2018 seisuga
Allikas: avalikud aruanded.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Eesti Läti Leedu
valitsemissektorfinantssektorettevõttedmajapidamised
30 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Eesti pangandussektori struktuurseid riske ei suu-
renda Luminori finantsseisund, vaid pangandus-
sektori suurenemine. Riikide lõikes on Luminori20
kasumlikkus sarnane ja pangagrupi kapitaliseeri-
tus tugev. 2018. aasta lõpus jäi varade kasum-
likkus kõigis riikides vahemikku 0,7–1% ning
kapitali adekvaatsus oli 17,9% ja 18,8% vahel.
Ka finantsvõimenduse näitajad olid suhteliselt
kõrged, sest grupp kasutab riskide hindami-
sel standardmeetodit. Need jäävad vahemikku
10–11%. Samuti on Luminori likviidsus kõikides
Balti riikides hea. Likviidsuskattekordajad ületa-
sid 2018. aasta lõpu seisuga kõigis kolmes riigis
regulatiivset alampiirmäära 100% varuga, sta-
biilse netorahastamise kordaja oli kõikides riiki-
des kõrgem kui 100%.
Luminori peakontori asutamisega lisandunud riske aitab vähendada Eesti osalemine Euroopa
Pangandusliidus. Tingituna oma suurusest, kuulub Luminor Euroopa Keskpanga otsejärele-
valve alla. Ka väga hea kriisiennetustöö juures jääb alles mõningane finantskriisi tõenäosus.
Pangandusliidu teise samba ehk ühtse kriisilahenduskorra eesmärk on tagada korrapärane krii-
silahendus, mis ei seaks ohtu riigi finantsstabiilsust ega halvaks kriitiliste finantsteenuste pak-
kumist. See aitab kindlustada, et kriisilahenduse kulud majandusele on nii väiksed kui võimalik.
Samuti vähendab ühtne kriisilahenduskord koos Euroopa Liidu kriisilahenduse õigusraamisti-
kuga riski, et suure ja süsteemselt olulise panga hättasattumisel tuleb pöörduda riikliku taga-
tisfondi poole. Eesti pangandussektori suurenemisega suurenes Eesti Tagatisfondi tagatavate
hoiuste ja investeeringute maht.
Eesti Pangale kui makrofinantsjärelevalve eest vastutavale asutusele tähendab Luminori struk-
tuurimuutus makrojärelevalvelise vastutuse suurenemist. Eesti Panga kehtestatud makrofinants-
järelevalve meetmed hakkavad Luminori struktuurimuutuse järel konsolideeritud alusel kehtima
ka teistes Balti riikides. Seega muutub Eesti Pangajärelevalvetegevuses varasemast veelgi täht-
samaks riikidevaheline koostöö. Lisaks tähendab Luminori peakontori asutamine Eestisse, et
juhul, kui Luminoril peaks vaja minema erakordset likviidsusabi, lasub selle pakkumise vastutus
Eesti Pangal.
20 Luminori finantsseisundi ja likviidsuse näitajad pärinevad avalikest aruannetest.
Joonis T2.4. Luminori grupi rahastamise struktuur 31.12.2018 seisuga
Allikas: avalikud aruanded.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Eesti Läti Leedu
võlakirjadomakapitalmuumujalt finantssektorist kaasatud vahendidomanikest pankadelt kaasatud vahendidmittefinantssektori hoiused
Taustinfo 3. Rahapesu kui väärkäitumise riski teostumine
Viimaste aastate jooksul on Eesti pangandusmaastikul esile kerkinud mitu rahapesukahtluse juh-
tumit. Pangandussüsteemis liigutatud kahtlaste rahasummade suurust hinnatakse sadadesse
miljarditesse eurodesse ning ajapikku on laienenud ka kahtluse all olevate pankade ring. Selle
tagajärjel on algatatud juurdlused rahapesu toimemehhanismide lahtiharutamiseks ning arutelud
sanktsioonide karmistamiseks.
Finantsjärelevalve seisukohast on rahapesu ühe operatsiooniriski – väärkäitumise riski – puudu-
liku juhtimise tagajärg. Väärkäitumise risk (ingl misconduct risk) tähendab võimalust, et pangad
31 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
või pangatöötajad ei käitu reeglite kohaselt, mille all tuleb siin mõista nii kehtivaid õigusakte, pan-
kade sise-eeskirju ja tegevusjuhiseid kui ka eetilisi ja kõlbelisi norme. Nende eiramine võib tuua
kaasa klientide ja aktsionäride ebaõiglase kohtlemise, finantstoodete kuritahtliku müügitegevuse
(ingl misselling), turgudega manipuleerimise või muud rikkumised21.
Üldjuhul on väärkäitumine pangapõhine, st tegevuspõhimõtete vastu eksivad ühe panga või
panga ühe osakonna töötajad. Sellisel juhul kannab juriidilist vastutust ja majanduslikku kahju
konkreetne turuosaline. Sarnaste rikkumiste esinemine paljudes pankades tähendab lisakulusid
ühiskonnale laiemalt ning need kulud on rahaliselt mõõdetavad. Näiteks perioodil 2009–2018
on pangad 15 Euroopa riigis järelevalveasutuste esitatud nõuete alusel maksnud rahapesureeg-
lite rikkumise eest trahve kokku üle 1,7 miljardi USD ulatuses, sellest 903 miljonit 2018. aas-
tal.22 Trahvisummad vähendavad pankade kasumit ja alandavad seeläbi aktsionäride oodatavat
dividendi, mis kajastub aktsiahinna languses. Ka aastaid kestev kohtumenetlus võib vähendada
investorite silmis panga aktsia atraktiivsust ning mõjutada rahastuse kaasamist (võlakirjad jms)
pikema aja vältel. Ühtse järelevalvemehhanismi hinnangul on euroala pankade väärkäitumise riski
esinemise tõenäosus ja võimalik mõju siiski alla keskmise.23
Raskem on kahju mõõta siis, kui väärkäitumise mõjul lööb kõikuma ühiskonna usaldus pangan-
dussüsteemi vastu tervikuna. Usaldus võib kahaneda juhul, kui kahtlused puudutavad süsteemselt
olulist panka või kui ühe panga väärkäitumine osutub oodatust laiaulatuslikumaks. Väärkäitumise
juhtumitesse segatud pankade klientide käitumist on uuritud ning üldiselt pole hoiuste laialdast
väljavoolu (nn pangajooksu) täheldatud. Näiteks on rahapesu tõkestamise reeglite rikkumised ja
nende rahvusvaheline mõõde kahjustanud kogu Eesti pangandussektori mainet välismaal, ent pan-
kade finantsseis on jätkuvalt tugev ning elanike hoiused tagatud Euroopa Liidu nõuete kohaselt.24
Väärkäitumise riski saab mõõta ja vähendada eelkõige mikrofinantsjärelevalve asutus (Eestis
finantsinspektsioon). Panga operatsiooniriski vähendamisele eelneb riskihindamine, sealhulgas
kohapealsete kontrollide läbiviimine ja puuduste korral ettekirjutuste tegemine olukorra paran-
damiseks. Teiseks võimaluseks on täiendavate kapitalinõuete kehtestamine Baseli teise samba
meetmete kaudu (eeldab finantsjärelevalvelt pangapõhist kapitalinõuete otsust). Kolmandaks
saab järelevalve kehtestada pangale trahvid reeglite rikkumise korral. Eestis on järelevalvel
õigus kehtestada pangale trahv kahjuks vaid kuni 400 000 euro ulatuses, mis pankade tege-
vusmahte arvestades on ebapiisav mõjutusvahend. Neljanda, äärmusliku meetmena saab järe-
levalve, kui pank pikaajaliselt eirab ettekirjutusi, lõpetada panga tegevuse. Eestis on järelevalve
pidanud vajalikuks lõpetada Versobank ASi ja Danske Bank ASi Eesti filiaali tegevuse seoses
rahapesu tõkestamise reeglite pikaajalise rikkumisega. Väärkäitumise riski süsteemse avaldu-
mise korral võib makrojärelevalve asutus (Eestis Eesti Pank) vajadusel kehtestada pankade vas-
tupanuvõime parandamiseks täiendavaid kapitalipuhvreid.
21 Report on misconduct risk in the banking sector, European Systemic Risk Board, June 2015.
22 A Fine Mess We’re In: AML/KYC/Sanctions Fines. A Ten Year Analysis (2008-2018). Fenergo 2018.
23 EKP pangandusjärelevalve: 2019. aasta riskihinnang, Euroopa Keskpank, 2018.
24 Vt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemi kohta.
Taustinfo 4. Pandikirjaseaduse võimalik mõju pankade rahastamisele
Alates märtsist hakkas Eestis kehtima pandikirjaseadus, mis loob õigusliku raamistiku pankade
rahastamisele pandikirjade kaudu. Pandikirjad on liik pankade emiteeritavaid võlakirju, mille emi-
teerimiseks tuleb pankadel taotleda vastav tegevusluba.
32 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Pandikirjad on Euroopa panganduses väga
oluline rahastamisallikas. Suurimad pandikir-
jaturud on Saksamaal, Taanis, Prantsusmaal,
Hispaanias ja Rootsis,25 mille maht kokku moo-
dustab üle 60% globaalsest pandikirjaturust
(kokku 2,5 triljonit eurot). Pandikirjaturg on kii-
resti kasvamas ka mitmes teises riigis, kus see
praegu on veel väike, sealhulgas Kesk- ja Ida-
Euroopa riikides.
Pandikiri on madala riskiga instrument, sest on
kahekordselt tagatud. Investoril on nõue pan-
dikirja emiteerinud panga vastu, kuid panga
maksejõuetuse korral tekib tal eelisnõue ka pan-
dikirja tagatiseks oleva vara vastu.26 Seejuures
sätestab seadus pandikirja tagatisvara suhtes
küllaltki ranged nõuded, et tagada varade kõrge
kvaliteet (sh spetsiaalne kontrollsüsteem, nõuded tagatisvara ühetaolisusele, minimaalne üle-
tagatuse määr). Sellised nõuded on võimaldanud tagada, et ka kriisiperioodidel on pandikir-
jade riskisus olnud madal. Sestap annavad reitinguagentuurid pandikirjaemissioonidele üldjuhul
kõrge reitingu, mistõttu on see pankade jaoks üks soodsamaid turupõhise rahastamise viise.
Eestis pole võlakirjad pankade rahastamises seni olulist rolli mänginud (vt joonis T4.1). Valdavalt
on Eesti pangad oma laenutegevust rahastanud kliendihoiustega. Lisaks on siinsed pangad toe-
tunud emapankadelt saadud vahenditele. Mullu küll võlakirjade maht Luminori mahukama võla-
kirjaemissiooni tõttu suurenes, kuid nende osakaal pangandussektori kohustustes on endiselt
väga väike (2%).
Pandikirjad võivad kujuneda pankade jaoks hoiuste kõrval teiseks soodsaks rahastamisvõima-
luseks. Enamasti on hoiused pankade jaoks kõige soodsam rahastamisallikas.27 Kui pangad
suudavad hoiuseid piisavalt kasvatada, et laenuportfelli soovitud mahus suurendada, ei pruugi
neil tekkida vajadust pandikirju emiteerida. Kui aga pank soovib laenuturul kiiremini kasvada, on
pandikirjade emiteerimine hoiustele kulutõhus alternatiiv. Eesti pangandusturul toimunud struk-
tuursete muutuste järel on osa panku asunud otsima võimalusi rahastamisallikate mitmekesis-
tamiseks.28
Finantsstabiilsuse vaatepunktist oleks hea, kui Eesti pankade hoiustel ja emapanga vahendi-
tel põhinevat rahastamismudelit tasakaalustaksid pandikirjad. See aitaks vähendada sõltuvust
emapanga vahenditest ja hoiustest, sealhulgas ebakindlamatest mitteresidentide hoiustest.
Aktiivselt pandikirjaturul tegutsev pank oleks vähem haavatav, kui mingil põhjusel ei õnnestu teisi
rahastamisallikaid soovitud mahus kaasata.
25 Osakaaluna pankade võlakohustustes moodustavad pandikirjad suurima osa Taanis (u 45%) ja Rootsis (u 22%). Teistes riiki-des jääb nende osakaal alla 10%.
26 Valdavalt on esmatagatisvaraks eluasemelaenude kogum, kuid seadus lubab selleks kasutada ka valitsussektorile antud laene ja ärikinnisvara tagatisel antud laene.
27 Praeguses intressikeskkonnas võib mõnel juhul olla soodsam rahastust kaasata pandikirju emiteerides, sest väga kõrge rei-tinguga pankade lühemaajaliste pandikirjade intress võib olla ka negatiivne, samas kui hoiuste intressimäär üldjuhul alla 0 ei lange.
28 Vt ka Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2018 taustinfo 1 „Pangandusturu struktuurimuutuste mõju finantsstabiilsusele“.
Joonis T4.1. Eesti pankade poolt emiteeritud võlakirjad
Allikas: finantsinspektsioon.
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
500
2015 2016 2017 2018
milj
onite
s eu
rod
es
jääk (vasak telg)osakaal võlakohustustes (parem telg)
33 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Pandikirjad on osutunud küllaltki stabiilseks rahastamisinstrumendiks ka kriisiperioodil. Kuigi
pandikirjade emiteerimine muutub majandusolukorra halvenedes kallimaks, näitas viimane kriis,
et kriisi mõju pandikirjadele on märgatavalt väiksem kui riskantsemate instrumentide puhul.
Seega võib osaliselt pandikirjadel põhinev rahastamismudel toetada laenupakkumist heitlikumas
majandusolukorras.
Pandikirjad võimaldavad pankadel kaasata ressursse senisest pikema tähtajaga. Hetkel väl-
jastavad pangad laene pikema tähtajaga, aga rahastavad neid paljuski nõudmiseni hoiustega.
Pandikirju emiteeritakse valdavalt viieks kuni kümneks aastaks ning see võimaldaks pankadel
parandada varade ja kohustuste tähtajalist vastavust.
Väga suur toetumine turupõhisele rahastamisele, sealhulgas pandikirjadele, võib aga kätkeda
finantsstabiilsusele ka lisariske. See muudab pankade rahastamise tundlikumaks rahvusvahe-
liste võlakirjaturgude sündmuste ja maineriski suhtes. Seda ilmestab hästi Eesti finantsstabiil-
suse suurim risk, mis avaldub Rootsi emapankade rahastamise kaudu. Need pangad on suure
turupõhise rahastamise osakaalu tõttu tundlikud nii võlakirja- kui ka kinnisvaraturu riskide suh-
tes. Kui näiteks riskipreemia võlakirjaturul tõuseks, halveneksid ka pankade rahastamistingi-
mused. Kui kriis tabaks aga kinnisvaraturgu, väheneks pandikirjade tagatisvara kvaliteet, mille
tulemusena halveneks pandikirjade emiteerimise tingimused. Need ohud kujutavad riski Eesti
finantsstabiilsusele, muutes emapankade poolt Eesti tütarpankadele pakutava rahastuse eba-
kindlaks. Liigne tuginemine turupõhisele rahastamisele avaks Eesti pangad sarnastele riskidele.
Pandikirju emiteeriva panga tagatisvara hulka lisatavaid varasid pole võimalik enne pandikirjade
lunastamist realiseerida. Seetõttu on pangal maksejõuetuse korral tagamata võlakirjade investo-
rite nõuete katmiseks ja ka kriisiolukorras täiendava rahastuse kaasamiseks vähem tagatistega
koormamata varasid. Seda võimendab asjaolu, et pangal tuleb juhul, kui tagatisvara turuväärtus
ehk eelkõige kinnisvarahinnad langevad, lisada pandikirjade tagatisvara hulka täiendavaid vara-
sid. Kuigi pandikirjad on kriisiolukorras osutunud üldjuhul stabiilseks rahastamisallikaks, võib
koormatud varade suur osakaal teatud olukordades panga finantsseisu ja likviidsusolukorda hal-
vendada. Seepärast hakkab Eesti Pank pandikirjaturu arengut jälgima ning hindama selle mõju
Eesti finantsstabiilsusele.
Taustinfo 5. Pangandussektori viivislaenude prognoos ja tugevusanalüüs
Allpool on Eesti Panga makro mudeli ja pangandussektori krediidiriski mudeli põhjal prognoositud
viivislaenude kasvu põhi- ja riskistsenaariumi korral. Majanduse makronäitajad (SKP, ettevõtete
kasumid, tööpuudus, palgad jms) mõjutavad ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõimet ja
seeläbi pankade laenuportfelli kvaliteeti, mis omakorda mõjutab laenuhinna ja laenupakkumise
kaudu makromajanduse arengut.
Põhistsenaarium tugineb Eesti Panga 2018. aasta detsembri majandusprognoosile, mille kohaselt
on SKP reaalkasv 2019. aastal 3,2% ja aeglustub 2020. aastal ligikaudu 2%le.29 Prognoosi järgi
kasvab pangalaenude portfell keskmiselt ligikaudu 6–7% aastas ehk natuke enam kui nominaalne
SKP. Pärast juuniprognoosi lisandunud andmete põhjal võib eeldada, et 2019. aasta majandus-
kasv kujuneb pisut väiksemaks, aga suures osas peab detsembriprognoos endiselt paika.
29 Makromajanduse ja viivislaenuprognoosi aluseks olevad andmed on 2018. aasta 3. kvartali lõpu seisuga.
34 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Põhistsenaariumi kohaselt jääb viivislaenude
määr sel ja järgmisel aastal ligikaudu 2018.
aasta lõpu tasemele: 0,7% laenuportfellist. SKP
ja palga kasvu väikese aeglustumise tõttu viivis-
laenude maht küll pisut kasvab, aga laenuport-
felliga ligikaudu samas tempos.
Riskistsenaarium põhineb Euroopa
Pangandusjärelevalve (EBA) tehtud Euroopa
Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna suure-
mate pankade tugevusanalüüsi stsenaariumil30.
Selle kohaselt jääb Eesti reaalne SKP põhist-
senaariumiga prognoositule 2020. aasta lõpuks
kumulatiivselt ligikaudu 10% alla, tööpuudus
suureneb ligikaudu 13%ni ja kinnisvarahinnad
alanevad 48%.
Riskistsenaariumi korral tõusevad viivislae-
nud ligi 2%ni laenuportfellist (vt joonis T5.1).
Ettevõtete viivislaenude osakaal suure-
neb SKP ja ettevõtete kasumite vähenemise
ning tööpuuduse kasvu mõjul natuke üle 3%.
Eluasemelaenud on negatiivse majandusšoki
suhtes vähem tundlikud ja nende puhul tõu-
seb viivislaenude osakaal kõige vähem, pisut
üle 1% laenuportfellist. Majapidamiste muude
laenude puhul suureneb viivislaenude osakaal
ligi 3%ni, eeskätt palgakasvu aeglustumise ja
tööpuuduse suurenemise tõttu (vt joonis T5.2).
Pankade lisanduvad laenuallahindlused ulatuk-
sid ligikaudu 70%ni pankade aastakasumist.
Väikesed pangad on riskistsenaariumi suhtes
tundlikumad: maksetähtaega ületavate laenude
osakaal ületab 4%. Väikesed pangad on tundlikumad osaliselt seetõttu, et ettevõtete laenude ja
majapidamiste muude laenude osakaal on nende laenuportfellis suurem ja need laenuliigid on
omakorda šokkide suhtes tundlikumad kui eluasemelaenud.
Lisaks pangandussektori krediidiriski mudelile hinnati riskistsenaariumi mõju viivislaenudele ka struk-
tuurse vektorautoregressiivse mudeliga (SVAR). Selleks hinnati seitsmemõõtmelist SVAR-mudelit,
mis koosneb kodumaisest ja välismaisest osast. Kodumaine osa hõlmab nelja reaal- ja finantssek-
tori tunnust: SKP reaalkasv, viivislaenude määr, inflatsioon SKP deflaatori järgi ja laenuintressimäär.
Mudeli välismaine osa koosneb kolmest euroala tunnusest: SKP reaalkasv, inflatsioon SKP deflaa-
tori järgi ja kolme kuu EURIBOR.31 Mudelis on kasutatud kvartaliandmeid 1997. aasta esimesest
kvartalist kuni 2018. aasta kolmanda kvartalini. SVAR-mudeliga saadud viivislaenude osakaal jääb
riskistsenaariumi korral ligikaudu viiendiku võrra väiksemaks kui krediidiriski mudeliga.
30 Eestis tegutsevad suuremad pangad osalesid tugevusanalüüsis grupitasandil. Loe tulemustest alapeatükist „Rootsi pangandus”.
31 Loe täpsemalt mudelist FSÜ 2015/2 Lisa 2 „Kodu- ja välismaise SKP šoki ning rahapoliitika šoki mõju Eesti pangandussek-tori laenukvaliteedile“.
Joonis T5.1. Viivislaenude osakaal põhi- ja riskistsenaariumi korral
Allikas: Eesti Pank.
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020
riskistsenaariumpõhistsenaariumtegelik
Joonis T5.2. Maksimaalne viivislaenude osakaal
Allikas: Eesti Pank.
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2018
IV k
v
põ
hist
sena
ariu
m
risk
ists
enaa
rium
ajal
oo
line
mak
sim
um
ettevõtete laenudmajapidamiste muud laenudeluasemelaenud
35 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
MUUD FINANTSVAHENDAJAD
Väärtpaberiturud
Eesti ettevõtete aktsiate hindu börsil mõju-tas välisturgudel 2018. aasta teisel poolel toi-munud järsk hinnalangus ja mõne ettevõtte kehvemad majandustulemused. OMXT indeks
langes 2018. aastal ligikaudu 6%. 2019. aasta
alguses hakkasid hinnad välisturgudel taas
tõusma ja koos sellega kerkis ka OMXT indeks,
kuid selle tase jäi märtsi keskpaigas siiski alla
2018. aasta algusele (vt joonis 49).
Aktsiaturu kapitalisatsioon jäi 2018. aastal aastatagusega sarnasele tasemele. Kuigi mullu
lisandus börsile Tallinna Sadam, mis tõstis börsi
kapitalisatsiooni viiendiku võrra, siis Olympic
Entertainment Groupi lahkumine börsilt koos
üldise aktsiahindade langusega vähendas kapi-
talisatsiooni pea samas mahus. Detsembri lõpus
ulatus kapitalisatsioon ligi 2,6 miljardi euroni ehk
10%ni SKPst.
Tallinna Sadama aktsiate noteerimine ja Olympic Entertainment Groupi lahkumine bör-silt suurendas 2018. aastal tehinguaktiivsust. Keskmiselt tehti mullu tehinguid 18 miljoni euro
väärtuses kuus ehk ligi poole võrra rohkem kui
2017. aastal. Tehingute arv kasvas samal perioo-
dil 7%.
Uusi võlakirju emiteeriti 2018. aastal 196 mil-joni euro eest, peamised emitendid olid kinnis-vara- ja finantsvahendusettevõtted. Keskmiselt
anti ühes kuus välja 2 uut võlakirja, mis on üle
kahe korra vähem kui 2017. aastal. Võrreldes
pangandussektoriga on Eesti kohalik võlakirja-
turg endiselt suhteliselt väike ja turul domineeri-
vad üksikud, ehkki mastaabisäästust tulenevalt
üsna mahukad emissioonid. Keskmine emissioo-
nimaht oli 2018. aastal 7,3 miljonit eurot, mis on
ligi 60 korda suurem kui keskmine 2018. aas-
tal ettevõttele väljastatud pikaajaline pangalaen.
Võlakirjaturu kogukapitalisatsioon kasvas 2018.
aastal 10% ning ulatus aasta lõpus pea 900 mil-
joni euroni ehk 3,5%ni SKPst.
Investeerimis- ja pensionifondid
Välisturgudel toimunud järsk hinnalangus mõjutas negatiivselt ka investeerimis- ja pen-sionifondide tootlust (vt joonis 50). Eriti tugevalt
mõjutas hinnalangus aktsiafonde, mille 12 kuu
tootlus langes detsembri lõpuks peaaegu –11%ni.
Kogumispensionifondide üldtootlust näitava EPI
indeksi 12 kuu tootlus oli 2018. aasta lõpus ligi-
kaudu –3%.
Investeerimisfondide varade maht kahanes 2018. aastal 5%. Investeerimisfondide koondva-
rade mahu kahanemise taga oli nii raha netovälja-
Joonis 49. Tallinna Börsi ja teiste indeksite muutus 2014. aasta algusest
Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused.
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Eesti (OMXT)euroala (Stoxx 50)USA (S&P500)
Joonis 50. Fondiosakute NAVi ja EPI indeksi 12 kuu muutus
Allikas: Eesti Pank.
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
aktsiafondidEPI
36 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
vool fondidest kui ka väärtpaberihindade langus.
Kinnisvarafondid siiski suutsid varade mahtu kas-
vatada, mille tingis nii uue fondi lisandumisest
tulenev raha sissevool kui ka varade ümberhind-
lus. Kokku moodustasid investeerimisfondide
varad 2018. aasta lõpus 953 miljonit eurot.
Pensionifondide varade maht kasvas 2018. aastal aastaga 8%. Nagu varasematelgi aastatel
kasvasid pensionifondide varad peamiselt sisse-
maksete toel: netorahavoog pensionifondidesse
oli ligi 412 miljonit eurot. Väärtpaberite hinnalan-
gusest tulenev negatiivne mõju aga kahandas
fondide varade mahtu 111 miljoni euro ulatuses
ning kokkuvõttes kasvasid pensionifondide varad
2018. aastal 301 miljoni euro võrra, ulatudes
2018. aasta lõpus pea 4,1 miljardi euroni.
Nii investeerimis- kui ka pensionifondide varade hulgas suurenes 2018. aastal Eesti investeeringute osakaal (vt joonis 51). Eesti
investeeringute osakaalu suurenemine 8 prot-
sendipunkti võrra 38%ni investeerimisfondide
varades tulenes kinnisvarafondide varade mahu
suurenemisest, sest Eesti investeeringute osa-
kaal on seal väga suur. Pensionifondide vara-
des on Eesti investeeringute osakaal aastaga
kasvanud 3 protsendipunkti võrra, 2018. aasta
lõpuks 13%ni, mis tulenes Eesti osakaalu suure-
nemisest nii aktsia- kui ka võlakirjainvesteeringu-
tes. Instrumentide lõikes pensionifondides 2018.
aastal olulisi muutusi ei toimunud. Olulisim muu-
tus toimus 2017. aastal, kui paljud pensionifon-
did hakkasid fondiosakute asemel investeerima
märksa rohkem otse väärtpaberitesse, mistõttu
fondiinvesteeringute osakaal alanes 56%lt 33%ni.
See osakaal on sellest alates jäänud enam-vähem
samaks.
Kindlustusseltsid
Kindlustusturu kiire kasv jätkus ka 2018. aas-tal. Kasv kiirenes pisut 2017. aastaga võrreldes
ja ulatus hinnanguliselt 11%ni. Rahvusvahelises
võrdluses on Eesti kindlustusturg siiski endiselt
väike. Seetõttu võib oodata, et kindlustuspree-
miate kasv edestab SKP kasvu ka edaspidi.
Kindlustussektori kasvu on vedanud kahju-kindlustusseltside kiiresti suurenenud müü-
32 Tegevuskulud / teenitud kindlustuspreemiad.
33 Kindlustusnõuete väljamaksed / teenitud kindlustuspreemiad.
gimahud. Eelmisel aastal mõjutas statistikat
muutus kindlustuspreemiate kajastamises, kui-
võrd osa seltse hakkas lepingu sõlmimise het-
kel kajastama kogu lepinguperioodil oodatavaid
makseid. Hinnanguliselt kasvas turg aga ligi 13%
(vt joonis 52). Turu kasvu panustasid jõudsalt kõik
suuremad kahjukindlustusliigid, sealhulgas sõi-
duki-, liiklus- ja varakindlustus.
Kahjukindlustussektor on viimastel aasta-tel muutunud märksa efektiivsemaks, mis kajastub ka suurenenud kasumites. Viimasel
viiel aastal on kulusuhe32 vähenenud enam kui
10 protsendi võrra, mis tähendab, et suurenenud
kindlustuspreemiate taustal on seltside müügi-
ja halduskulud kasvanud oluliselt vähem. Samal
ajal on pisut vähenenud ka kahjusuhe33 ehk kind-
Joonis 51. Investeerimisfondide varad ja kodumaiste varade* osakaal
* välja arvatud hoiusedAllikas: Eesti Pank.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
investeerimisfondid pensionifondid
0
1
2
3
4
5
2014
2015
2016
2017
2018
2014
2015
2016
2017
2018
milj
ard
ites
euro
des
võlakirjad ja võlakirjafondid (vasak telg)hoiused (vasak telg)muu (vasak telg)aktsiad ja aktsiafondid (vasak telg)kodumaiste varade osakaal (parem telg)
Joonis 52. Nelja kvartali jooksul kogutud kindlustusmaksed ja seltside kasumid
Allikad: statistikaamet, avalikud aruanded.
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
500
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
milj
oni
tes
euro
des
kahjukindlustusmaksed elukindlustusmaksed kahjukindlustuse kasum elukindlustuse kasum
37 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
lustusnõuete väljamakse osakaaluna kogutud
preemiatest. Nende kahe näitaja liitmisel leitav
kombineeritud suhe oli eelmisel aastal 82%, mis
on rahvusvahelises võrdluses keskmisest mada-
lam näitaja. Turul konkureerib arvestatava (üle 5%)
turuosaga seitse seltsi, kes kõik on viimastel aas-
tatel kasvaval turul müügimahtusid suurendanud.
Elukindlustusturu kasv jäi eelmisel aastal vii-maste aastate tasemele. Kindlustuspreemiaid
koguti ligi 5% võrra enam kui aasta varem (vt
joonis 52). Seltside suurimaks riskiks on varem
pikaks perioodiks müüdud garanteeritud intres-
simääraga tooted, mille kasumlikuks teenindami-
seks vajaliku tootluse saavutamine on madalate
intressimäärade taustal keeruline. Seetõttu on
vähendatud fikseeritud tulumääraga kindlustus-
toodete keskmist intressimäära ja selliste too-
dete turuosa. Järgmistel aastatel panustab turu
kasvu üha enam II samba pensioni väljamakse ja
III samba pensioni tulumaksusoodustuse õigust
omavate isikute arvu suurenemine.
Kasumlikkuse säilitamiseks võivad elukindlus-tusseltsid varasid reinvesteerida suurema toot-luse, kuid kõrgema riskiga varaklassidesse, mida seni aga ei ole tehtud. Elukindlustusseltsid
on suurema osa oma investeeringutest paiguta-
nud valitsusvõlakirjadesse (vt joonis 53). Samas
aktsiatesse ja muudesse riskantsematesse vara-
desse on paigutatud ainult kümnendik varadest.
Ka kahjukindlustusseltsid on investeerinud valda-
valt vähem riskantsetesse varadesse, peamiselt
ettevõtete võlakirjadesse. Selline investeeringust-
ruktuur erineb paljudest teistest riikidest. Näiteks
ELi kindlustussektoris keskmiselt on investeerin-
gud enam hajutatud ning võlakirjainvesteeringud
34 EIOPA andmed.
moodustavad kõigist investeeringutest umbes
poole.34 Kuigi võlakirjainvesteeringute riskisus on
valdavalt väike, kätkeb nende suur osakaal riski,
et intressimäärade tõusu negatiivne mõju võlakir-
jade hinnale avaldub suures ulatuses investeeri-
misportfelli tootluses.
Kindlustussektorist tulenevad riskid Eesti finantsstabiilsusele on piiratud, sest selle sek-tori väiksus piirab mõju ülekandumist ülejäänud finantssektorisse ja reaalmajandusse. Sektori
avatust riskidele vähendab nii kahju- kui ka elukind-
lustusseltside tugev kapitaliseeritus. Kuna kindlustus-
turg on küllaltki väike, on sel tugev kasvupotentsiaal,
mistõttu on seltsidel võimalik stabiilselt kasvada ning
seeläbi finantskeskkonnas toimuvate muutustega
kohaneda. Turu stabiilne kasv viitab ka sellele, et ette-
võtted ja majapidamised on finantsriskide suhtes
paremini kindlustatud, mis toetab nende maksevõimet
ootamatuste korral.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) tugevusanalüüsEIOPA hindas eelmisel aastal Euroopa suuremate kindlustusseltside vastupanu-võimet kolme riskistsenaariumi suhtes:
• Finantsturud hinnastavad riskip-reemiat järsult kõrgemalt, mille tulemusena muutuvad rahas-tamistingimused karmimaks. Viiendik kindlustusvõtjatest loo-bub vabatahtlikest elukind-lustuslepingutest. Samal ajal
suurenevad ka kindlustusnõuete väljamaksed.
• Madalad intressimäärad jää-vad püsima pikaks ajaks ning ka pikaajaliste investeeringute tulu-määrad jäävad väga madalaks. Oodatav eluiga pikeneb eelda-tust kiiremini (seoses uute avas-tustega tervishoius).
• Lühikese aja jooksul toimub mitu looduskatastroofi.
Kokku hinnati tugevusanalüüsiga 42 Eu- roopa suurt kindlustusgruppi. Test viidi läbi grupi tasandil ning seega arvestati
ka nendesse gruppidesse kuuluvaid Eesti kindlustusseltse.
Kuigi tugevusanalüüsi tulemusi kindlus-tusgrupiti ei avalikustatud, oli seltside keskmine vastupanuvõime läbi mängi-tud stsenaariumide puhul hea. Üksikute gruppide omavahendite osakaal lan-ges siiski allapoole nõutud määra. Tugevusanalüüsi tulemused näitavad, et kindlustussektori jaoks kujutab mär-kimisväärset riski nii intresside püsimine pikalt madalal tasemel kui ka tulukõvera järsk tõus.
Joonis 53. Kindlustusseltside finantsinvesteeringute jaotus
Allikas: finantsinspektsioon.
0%
20%
40%
60%
80%
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2013
2014
2015
2016
2017
2018
kahjukindlustus elukindlustus
võlakirjad ja muud fiks. tulumääraga väärtpaberid aktsiad ja muud osalused tähtajalised hoiused ja sularaha
38 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
MAKSE- JA ARVELDUSSÜSTEEMID
Eesti Panga järelevaatamise all on kolm olu-list Eesti makse- ja arveldussüsteemi – TARGET2-Eesti, väärtpaberiarveldussüsteem ja kaardimaksesüsteem. Piiriülestest makse-
ja arveldussüsteemidest on Eestis tegutsevate
pankade, ettevõtete ja eraisikute jaoks olulised
jaemaksete arveldussüsteem STEP2, välkmak-
sete süsteem RT1 ning väärtpaberite arveldus-
platvorm TARGET2-Securities.
TARGET2-Eesti toimis 2018. aasta teisel poo-lel tõrgeteta. Eesti osasüsteemi tööd ning Eestis
tegutsevaid pankasid häiris 2019. aasta alguses
TARGET2 keskses süsteemis realiseerunud tege-
vusrisk. 2. jaanuaril ei olnud süsteemi kontrolli- ja
infomoodul (ICM) SWIFTi kaudu pankadele kät-
tesaadav, mille tõttu ei saanud pangad kontrol-
lida süsteemi kaudu tehtud tehingute staatust.
Häiritud oli ka TARGET2 ja T2S-i vaheline sõnu-
mite liiklus. Intsidendi põhjustas TARGET2 halduri
inimviga. Intsidendi mõju hinnati väikeseks ning
süsteemi käideldavus oli 100%.
Pankade likviidsuspuhvrid on arveldusteks jät-kuvalt piisavad ning likviidsusriskid minimaal-sed. Keskpangaga seotud rahapoliitiliste tehingute
tegemiseks on Eesti Panka koondtagatist35 toonud
2018. aasta teisel poolel neli panka. Päevasisest
laenuvõimalust ehk koondtagatise vastu TARGET2-
Eestis avatud krediidiliini, mis võimaldab pangal
arvelduspäeva sees krediidiliini ulatuses automaat-
selt päevasisest laenu võtta, kasutati vaid üksi-
kutel kordadel. Üleöölaenu pangad ei vajanud.
Kommertspangad hoiavad keskpangas vahendeid
oluliselt rohkem, kui kohustusliku reservi nõudega
on ette nähtud (vt joonis 54).
Jaemaksete süsteem STEP2 toimis 2018. aasta teisel poolel sujuvalt ja riskide realisee-rumata. Finantsstabiilsuse seisukohast on Eesti
pankade jaoks STEP2 kõrval oluliseks muutu-
mas välkmaksete süsteem RT1. Järjest enam
Eestis tegutsevaid panku, kes seni on klientide
jaemaksed arveldanud STEP2s, suunab mak-
sete liikluse Eba Clearingu pakutavasse välkmak-
sete süsteemi RT1. See süsteem võimaldab teha
35 Koondtagatise puhul koondab rahapoliitiliste tehingute osapool piisava alusvara ja annab selle keskpangalt saadud krediidi katmi-seks keskpanga käsutusse, mis tähendab, et üksikud varad ei ole seotud konkreetsete krediidioperatsioonidega.
36 Other retail payment system (ORPS).
kuni 15 000 suuruseid euromakseid üle Euroopa
ööpäev läbi mõne sekundiga. RT1 arveldab mak-
seid ühekaupa ja reaalajas. Arvelduse toimumise
eelduseks on likviidsuse olemasolu. Likviidsuse
juhtimine on välkmakseid pakkuva panga üles-
anne, pank peab hoolt kandma selle eest, et
välkmaksete tagamiseks on pidevalt piisav taga-
tisraha olemas. Iga RT1-s arveldatav välkmakse
on täielikult tagatud keskpanga rahaga TARGETis
ja arveldus on kohe lõplik. Süsteemi suhtes kohal-
datakse arvelduse lõplikkuse direktiivi.
Euroopas tervikuna on selles süsteemis teh-tavate maksete mahud praegu veel väike-sed, mistõttu Euroopa Keskpank on välkmaksete
süsteemi järelevaatajana klassifitseerinud RT1
vähemtähtsaks maksesüsteemiks36 ning mullu
viidi läbi ka välkmaksete süsteemi riskide hin-
damine. Hinnati süsteemi õigusraamistiku sel-
gust ning jõustatavust kõikides jurisdiktsioonides,
juhtimise korda, arvelduse lõplikkuse asjaolusid,
kuidas süsteemi haldur suudab toime tulla süs-
teemiliikme maksejõuetusega ning kas tegevus-
riskid on hästi maandatud. Üldhinnang oli hea,
mõningaid soovitusi tehti riskide juhtimise raamis-
tiku, tegevusriskide ning süsteemi reeglite ja tee-
nustasude avalikustamise kohta.
Eesti Pank on teinud ettevalmistusi oluliste makseteenuste pakkumise jätkamiseks häda-olukorras. Keskpanga ülesanne on toetada mak-
Joonis 54. Pankadevahelised maksed, reservinõue ja kontojääk keskpangas
Allikas: Eesti Pank.
0
1000
2000
3000
4000
5000
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
milj
onite
s eu
rod
es
koondtagatiskuu keskmine kontojääkkohustusliku reservi nõueESTA ja TARGET2-Eesti maksete käive
39 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
sete ja arvelduste tõrgeteta toimimist nii Eestis kui
ka Eesti ja muu maailma vahel. Lisaks tavaolukor-
rale tuleb Eesti Pangal korraldada makseteenuse
kui elutähtsa teenuse toimimine hädaolukorras.
Selleks on Eesti Pank nimetanud elutähtsa mak-
seteenuse osutajateks neli panka ja loodud on
toimepidevuse lahendus juhuks, kui välisühendu-
sed ei toimi ja ei kiirmaksete süsteemis TARGET2
ega jaemaksete süsteemis STEP2 ei saa makseid
arveldada. Kuna hädaolukorra lahenduse toimi-
mise eeldus on eri asutuste operatiivne koostöö,
on Eesti Pank elutähtsa makseteenuse osutaja-
tega hädaolukorra lahendust edukalt testinud.
Nets Estonia hallatav kaardimaksete süs-teem toimis 2018. aasta teisel poolel hästi. Käideldavus oli 100%, mitte ühtegi kaardimak-
sete süsteemist tulenevat kaardimakseid häi-
rivat intsidenti poole aasta jooksul ei olnud (vt
joonis 55).
Samuti toimisid sujuvalt ja tõrgeteta väärtpa-berite arveldused. Nasdaq CSD hallatav Eesti
väärtpaberite arveldussüsteem toimis 2018. aas-
ta teisel poolel hästi, intsidente ei olnud ja riskid
ei realiseerunud. Eurosüsteemi väärtpaberiarvel-
duste ühisplatvorm T2S, millel arveldatakse T2Si
kõlblikud väärtpaberitehingud, toimis samuti suu-
remate probleemideta. Kolmandas kvartalis olnud
neli väikest intsidenti olid põhjustatud tarkvara- ja
inimvigadest, kuid need lahendati enne järgmise
arvelduspäeva algust ning Eesti väärtpaberiarvel-
dustele need erilist mõju ei avaldanud.
Joonis 55. Kaardimaksete süsteemi käideldavus
Allikas: Eesti Pank.
99,0%
99,2%
99,4%
99,6%
99,8%
100,0%
2017 2018
tipptund (12–19) tipptunni eesmärk (99,75%)päev (8–12, 19–22) päevane eesmärk (99,6%)öine (22–8) öine eesmärk (99,3%)
40 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
MAKROFINANTSJÄRELEVALVE POLIITIKA
ÜLEVAADE KEHTIVATEST MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMETEST
Makrofinantsjärelevalve meetmetest kohal-datakse Eestis krediidiasutuste suhtes kapi-talipuhvri- ja eluasemelaenunõudeid (vt tabel
1). Praegused meetmed on peamiselt ennetavad
ja kehtestatud selleks, et tugevdada krediidiasu-
tuste vastupanuvõimet finantssüsteemi ähvarda-
vate ohtude suhtes ja piirata riskide suurenemist.
Eesti Pank hindab iga nõude asjakohasust ette-
nähtud sagedusega, näiteks vastutsüklilise kapi-
talipuhvri nõuet korra kvartalis, süsteemselt
olulise krediidiasutuse puhvrinõuet korra aas-
tas ja süsteemse riski puhvri nõuet korra kahe
aasta jooksul. Riskihinnangu märkimisväärse
muutumise korral võidakse nõudeid kohandada
sagedamini.
Eluasemelaenunõuete eesmärk on kaitsta nii laenuvõtjaid kui ka -andjaid ülemäärase riski võtmise eest ja ohjata liiga kiiret laenu-kasvu. Laenunõuded – laenusumma ja tagatise
suhtarvu (LTV) piirmäär, laenumaksete ja sisse-
tuleku suhtarvu (DSTI) piirmäär ja maksimaalne
laenutähtaeg – stabiliseerivad laenuturgu pikema
aja jooksul ning aitavad üldjuhul laenukasvu vaos
hoida. Majandus- ja krediiditsükli kiire tõusu faa-
sis võib Eesti Pank siiski laenuhoo järsemaks
pidurdamiseks nõudeid karmistada, langeta-
des näiteks LTV või DSTI piirmäära või kärpides
erandite kasutamise võimalust. Arvestades 2018.
aasta teisel poolel tehtud uute tehingute kasvu-
tempo mõningast aeglustumist nii eluaseme-
37 Vt Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2018.
kui ka laenuturul ning pankade laenutingimuste
samaks jäämist, ei pea Eesti Pank praegu vajali-
kuks eluasemelaenunõudeid muuta. Siiski ei saa
välistada nõuete karmistamist edaspidi, kui lae-
nukasv peaks kiirenema.
Süsteemse riski puhver ja süsteemselt olu-lise krediidiasutuse täiendav kapitalipuhver suurendavad pankade vastupanuvõimet pika-ajaliste mittetsüklilise iseloomuga süsteem-sete riskide suhtes. Süsteemse riski puhvri
eesmärk on pakkuda kaitset riskide vastu, mida
võib põhjustada majandus- või finantskeskkonna
ootamatu halvenemine. Süsteemselt olulise kre-
diidiasutuse puhver kehtestatakse täiendavalt
pankadele, mille tõrgeteta toimimine on tähtis
kogu finantssüsteemi toimekindluse tagamiseks.
Nende puhvrinõuete asjakohasust ja piisavust
hindas Eesti Pank viimati 2018. aasta kevadel37.
Hindamise tulemusel otsustas Eesti Pank säi-
litada kõikidele pankadele kehtiva süsteemse
riski puhvri nõude 1% Eestis asuvate riskivarade
suhtes. Eesti finantssüsteemi jaoks olulisi kredii-
diasutusi on neli, neist kolmele suurimale pan-
gale – Swedbankile, SEB Pangale ja Luminorile
– on Eesti Pank kehtestanud maksimaalse puhv-
rimäära ehk 2% koguriskipositsioonist. LHV
Pangale kohaldub 1% puhvrimäär.
Eesti Pank otsustas säilitada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra nulltasemel. Eesti ette-
võtete ja majapidamiste võla kasv kokku 2018.
aastal kiirenes, kuid jäi SKP kasvust aeglase-
maks. Kui võla kasvu kiirenemine peaks jätkuma,
võib Eesti Pank kehtestada pankadele 0%st kõr-
Tabel 1. Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmed
Instrument Nõue Kehtivuse algus
Süsteemse riski puhver 1% 1. august 2016
Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver
Swedbank AS, AS SEB Pank 2% 1. august 2016
Luminor Bank AS 2% 1. juuli 2018
AS LHV Pank 1% 1. jaanuar 2019
Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016
Eluasemelaenunõuded*
laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär 85%**
1. märts 2015 laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär 50%
maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat
* Piirmäärasid ületavate laenude maht võib moodustada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.** KredExi käendusega antud laenude puhul on piirmäär 90%.
41 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
gema vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude (vt ptk
„Hinnang vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtesta-
mise vajadusele“).
Kokkuvõttes peavad pangad makrofinantsjä-relevalve eesmärgil hoidma riskivarade suh-tes praegu 1–3% täiendavaid omavahendeid. Kui lisada Euroopa Liidus kehtivatele kapitali mii-
nimumnõuetele Eestis kehtestatud puhvrinõuded,
tuleb siinsetel pankadel hoida vastavate riskiva-
rade suhtes vähemalt 11,5% omavahendeid, seal-
hulgas 8% esimese taseme põhiomavahendeid (vt
tabel 2). Süsteemselt oluliste pankade kogu nõu-
tav puhvrimäär on nende kohta kehtiva täiendava
puhvrinõude võrra kõrgem. Lisaks peavad kõik
pangad täitma järelevalveasutuse poolt neile indi-
viduaalselt kehtestatud n-ö teise samba nõudeid.
Täiendava meetmena kavatseb Eesti Pank kehtestada eluasemelaenude kaalutud kesk-misele riskikaalule 15% alampiiri nõude, et piirata sisereitinguid kasutavate pankade kapitaliarvestuses riskikaalu edasist langust. Soodsa majanduskeskkonna püsimine on või-
maldanud sisereitinguid kasutavatel pankadel
hinnata hüpoteeklaenudest tulenevat riski järjest
madalamaks. Kuna Eesti pangandussektor on
tundlik eluasemeturuga seotud riskide suhtes,
on oluline kindlustada, et pankadel oleks nende
maandamiseks piisavalt kapitali. Samuti aitaks
riskikaalule alampiiri seadmine kaasa makrofi-
nantsjärelevalve puhvrite mõjususe püsimisele (vt
ptk „Eluasemelaenude riskikaalule miinimumnõue
kehtestamise vajadusest“).
Teiste riikide makrofinantsjärelevalve meet-metest peavad siinsed pangad täitma vas-tutsüklilise kapitalipuhvri nõudeid. Juhul kui
Eestis tegutseval pangal on krediidiriskiposit-
sioone riikides, kus on kehtestatud vastutsüklilise
kapitalipuhvri nõue, peab ta nende positsioo-
nide suhtes hoidma täiendavaid omavahendeid.
Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) oli 31. märtsi
2019. aasta seisuga 12 riiki otsustanud keh-
testada nullist kõrgema määra, neist viis riiki
(Bulgaaria, Island, Luksemburg, Norra ja Tšehhi
Vabariik) on tõstnud määra viimase poole aasta
jooksul (vt tabel 3).
Tabel 3. Riigid, kus on kehtestatud üle 0% vastutsüklilise kapitalipuhvri määr
Riik kehtiv puhvrimäär alates (kuu/aasta) tulevikus rakenduv puhvrimäär alates (kuu/aasta)
Rootsi 2,00% 03/2017 2,50% 09/2019
Norra 2,00% 12/2017 2,50% 12/2019
Island 1,25% 11/2017 1,75% 06/2019
2,00% 02/2020
Slovakkia 1,25% 08/2018 1,50% 08/2019
Tšehhi Vabariik 1,25% 01/2019 1,50% 07/2019
1,75% 01/2020
Ühendkuningriik 1,00% 11/2018
Leedu 0,50% 12/2018 1,00% 06/2019
Taani 0,50% 03/2019 1,00% 09/2019
Iirimaa 0,00% 01/2016 1,00% 07/2019
Prantsusmaa 0,00% 12/2015 0,25% 07/2019
Bulgaaria 0,00% 01/2016 0,50% 10/2019
Luksemburg 0,00% 01/2017 0,25% 01/2020
Allikas: ESRB.
Tabel 2. Kapitali- ja puhvrinõuded Eestis (seisuga 31.03.2019)
Süsteemselt olulised krediidiasutused
Muud pangad
Makrofinantsjärelevalve puhvrid
Vastutsükliline kapitalipuhver (Eesti positsioonid) 0% 0%
Süsteemse riski puhver (Eesti positsioonid) 1% 1%
Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 1-2% -
Kapitali sälitamise puhver 2,5% 2,5%
Omavahendite miinimumnõue 8% 8%
Koguomavahendite nõue kokku 12,5-13,5% 11,5%
sh esimese taseme põhiomavahendite (CET1) nõue 9-10% 8%
42 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Muid teiste riikide makrofinantsjärelevalve meetmeid peavad Eestis tegutsevad pan-gad täitma siis, kui Eesti Pank või Euroopa Keskpank on otsustanud meedet tunnustada ja kehtestanud vastava nõude. Euroopa Liidus
lähtuvad makrofinantsjärelevalve asutused teiste
liikmesriikide meetmete tunnustamisel Euroopa
Liidu õigusest tulenevatest nõuetest ja Euroopa
Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) soovitu-
sest. Eesti Pank hindab tunnustamise vajadust iga
meetme kohta eraldi. Hindamisel võetakse arvesse
vastavate riskipositsioonide suurust selles riigis
ning konkreetse instrumendi rakendamise õigus-
likke võimalusi. 2019. aasta märtsi lõpu seisuga
teiste liikmesriikide makrofinantsjärelevalve meet-
metel põhinevaid nõudeid Eestis ei kohaldatud.
ELUASEMELAENUDE RISKIKAALULE ALAMPIIRI NÕUDE KEHTESTAMISE VAJADUSEST
Riskikaaludel on oluline roll panga kapitali-vajaduse hindamisel. See, kui palju on pangal
minimaalselt vaja kapitali riskide katteks, sõltub
regulatiivsetest nõuetest ning panga riskiposit-
siooni suurusest. Riskipositsiooni suurus sõltub
omakorda sellest, kui kõrgeks on hinnatud panga
portfellis laenukahjumi tekkimise riski ehk kui suu-
red on üksikute laenude riskikaalud. Vastavalt ELi
kapitalinõuete määrusele38 tehakse riskiposit-
sioonide hindamisel vahet standarditud lähene-
misel, mille puhul on iga varaklassi jaoks kindlaks
määratud standardne riskikaal (näiteks eluase-
melaenude puhul on see 35%), ning sisemude-
litel põhineval lähenemisel (ingl Internal Ratings
Based (IRB) approach), kus riskikaalude hindami-
sel tuginetakse panga sisemudelitele, arvestades
nii varasemate kui ka praeguste andmete ja prog-
noosidega. Seega mängib sisemudelitel põhineva
lähenemise korral krediidiriski hinnangutes ja ris-
kikaalude kujunemisel üsna olulist rolli laenuport-
felli varasem kahjusus. Eestis on sisemudelite
kasutamiseks saanud järelevalveasutuse loa kaks
panka (n-ö IRB-pangad) – Swedbank ja SEB, kes
on ka Eesti suurimad pangad.
Eesti IRB-pankade eluasemelaenude kesk-mine riskikaal on vähenenud. Viimase viie aasta
jooksul on Eestis tegutsevate IRB-pankade hüpo-
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013.
39 IRB-pankade hüpoteegiga tagatud jaenõuetest valdava osa (97%) moodustavad eraisikutele antud laenud. Jaenõuete kriteeriumidele vastavate SMEde laenude osakaal on väga väike (3%) ega avalda seega kogu jaenõuete kaalutud keskmisele riskikaalule olulist mõju.
teegiga tagatud jaenõuete39 kaalutud keskmine
riskikaal alanenud neljandiku võrra, 18%lt 13%ni
(vt joonis 56). Lisaks on kahe IRB-panga riski-
kaalude tase üsna erinev ja vahe on aastatega
suurenenud: 2018. aasta lõpus erines pankade
kaalutud keskmine riskikaal ligi 1,8 korda.
Ehkki riskikaalud on alanenud, ei ole elu-asemelaenudega seotud riskid vähenenud. Riskikaalu languses kajastub lähimineviku soodne
majanduskeskkond, mistõttu on vähenenud vii-
vislaenude maht. Samas ei nähtu ei kinnisvara- ja
laenuturu ega ka majanduskonjunktuuri näitaja-
test, et süsteemsete riskide tase oleks samavõrra
vähenenud. Seega võib riskikaalude alanemise
trendi jätkudes tekkida oht, et pangad ei arvesta
piisavalt konservatiivselt kapitali hoidmise vaja-
dust ega ole seega võimalike riskide suhtes piisa-
valt kapitaliseeritud.
Eluasemelaenude suur osakaal pankade varades teeb pangad tundlikuks majapida-miste laenuteenindamist või kinnisvaraturgu mõjutavate ebasoodsate muutuste suhtes. Eluasemelaenud moodustasid 2018. aasta lõpus
41% pankade reaalsektori laenu- ja liisinguport-
fellist ja 29% pangandussektori koguvaradest
ning nende suhe SKPsse oli 29% (vt joonis 57).
Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on eluase-
melaenude mahu suhe SKPsse küll 8 protsendi-
punkti väiksem, ent nii reaalsektori laenuportfellis
Joonis 56. IRB-pankade kaalutud keskmine riskikaal
Allikad: finantsinspektsioon, Eesti Pank.
0%
5%
10%
15%
20%
2014 2015 2016 2017 2018
43 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
kui ka pangandussektori koguvarades on nende
osatähtsus samal ajal tõusnud. Euroopa Liidu
keskmisega võrreldes on eluasemelaenude osa-
tähtsus Eestis tegutsevate pankade laenuport-
fellis ja koguvarades vastavalt 1,5 ja 2 korda
suurem. Eesti majapidamiste võlakoormus on
Euroopa Liidu keskmisest väiksem, kuid sissetu-
lekute kasv on märkimisväärselt ebakindlam. See
suurendab võla jätkusuutlikkusega seotud riske
kasvu järsu aeglustumise või majanduslanguse
korral.
Kaks IRB-panka on andnud valdava osa Eesti majapidamistele väljastatud eluasemelaenude mahust. Eluasemelaenu pakuvad Eestis peami-
selt pangad ja laenamine on koondunud üksikute
suurte turuosaliste kätte. Swedbanki ja SEB turu-
osa kokku küündis eluasemelaenuportfelli mahu
alusel 2018. aasta lõpus 75%ni ehk oli neli prot-
sendipunkti kõrgem kui viis aastat tagasi (vt joo-
nis 58). Uute, aasta jooksul väljastatud laenude
arvestuses oli nende pankade turuosa 2018. aas-
tal koguni 80%. Juhul kui suure turuosaga IRB-
pangad peaksid majapidamiste laenamise või
kinnisvaraturuga seotud süsteemseid riske ala-
hindama, võivad nende kapitalipuhvrid osutuda
majanduse negatiivse stsenaariumi realiseeru-
mise korral ebapiisavaks, mis omakorda võib
ohustada kogu pangandussüsteemi toimimist.
Eesti IRB-pankade kaalutud keskmine eluase-melaenude riskikaal on Euroopa Liidu keskmi-sel tasemel. Samas on kolm riiki (Rootsi, Belgia
ja Soome) rakendanud meetmeid, mis aitavad
tagada, et pangad arvestavad hüpoteegiga taga-
tud laenude suhtes rohkem kapitali, kui sisemu-
delitel põhinev riskihinnang näitab (vt joonis 59).
Võttes arvesse Rootsis ja Soomes kehtestatud
riskikaalude alampiiri, on Eesti IRB-pankade elu-
asemelaenude keskmine riskikaal teiste Balti- ja
Põhjamaadega võrreldes kõige madalam.
Et piirata riskikaalude languse jätkumist, saab Eesti Pank kehtestada riskikaalude alampiiri nõude. Selline võimalus on sätestatud ELi kapi-
talinõuete määruse artiklis 458, mille järgi võib
liikmesriik kehtestada rangemad riskikaalude
nõuded, et tulla toime elamu- ja ärikinnisvarasek-
tori mullide mõjuga. Alampiiri võib põhimõtteli-
selt kehtestada iga üksiku laenu riskikaalule või
portfelli kaalutud keskmisele riskikaalule. Viimasel
Joonis 58. Kahe suurima panga osakaal eluasemelaenude väljastamisel
Allikas: Eesti Pank.
60%
70%
80%
osakaal eluasemelaenudejäägis
osakaal uuteeluasemelaenude mahus
20132018
Joonis 59. IRB-pankade hüpoteegiga tagatud kodumaiste jaenõuete portfelli kaalutud keskmine riskikaal (30.06.2018)
* Rootsi päritolu IRB-pangadAllikad: EBA 2018 EU-wide transparency exercise, ESRB, Eesti Pank.
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
Ro
ots
i
Bel
gia
So
om
e
ÜK
Luks
emb
urg
Aus
tria
Ho
lland
Sak
sam
aa
Pra
ntsu
smaa
His
paa
nia
Ees
ti*
Taa
ni
Leed
u*
Po
rtug
al
Itaa
lia
Iirim
aa
Kre
eka
Läti
*
alampiir Rootsis (25%)
alampiir Soomes (15%)meetme mõju Belgias (u 18%)
Joonis 57. Eluasemelaenude osakaal pankade laenudes ja bilansimahus ning suhe SKPsse
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
osakaal laenu- jaliisinguportfellis
osakaalbilansimahus
suhe SKPsse
2008
2018
44 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
juhul on pangal mõnevõrra suurem paindlikkus
üksikute laenude riskisuse arvestamisel.
Riskikaalule alampiiri kehtestamine suuren-dab ka teiste makrofinantsjärelevalve meet-mete mõjusust. Riskikaaludele miinimumnõude
kehtestamine mõjutab pankade riskivarade kogu-
mahu arvestamist. Seega on sellel otsene mõju
ka erinevate makrofinantsjärelevalve raames keh-
testatavate puhvrinõuete (süsteemse riski puh-
ver, süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhver,
vastutsükliline kapitalipuhver) mõjususele, kuna
puhvrinõuded rakenduvad riskivarade suhtes. Kui
miinimumnõuet ei ole seatud, kahaneks riskikaa-
lude alanemise korral puhvrinõuete mõju ja kogu-
tud puhvrid võivad süsteemse riski realiseerumise
korral osutuda ebapiisavaks.
Praeguses finants- ja majanduskeskkonnas peaksid pangad arvestama eluasemelaenude puhul minimaalselt 15% riskikaaluga. Sobiva
riskikaalude taseme hindamisel kasutas Eesti
Pank oma makromudelit ja pangandussektori
krediidiriski mudelit. Hinnangu eelduseks on stse-
naarium, et majandust tabab sama ulatuslik nega-
tiivne šokk kui möödunud kümnendil ülemaailmse
finantskriisi ajal ehk SKP alaneb kumulatiivselt
ligi 20%, eluasemehinnad alanevad ligi 50% ja
tööpuudus tõuseb lühiajaliselt ligi 20%ni. Sellise
stsenaariumi korral ulatuvad eluasemelaenu-
dega seotud laenukahjumid ligikaudu 100 miljoni
euroni ehk ligi 1,4%ni eluasemelaenude portfel-
list. Arvestades eluasemelaenude portfelli suurust
ja ELi määrusega kehtestatud koguomavahendite
miinimumnõuet, on sellise laenukahjumi katteks
vajaliku kapitalitaseme tagamiseks minimaalne
keskmine riskikaal ligikaudu 16%. Usalduspiirid
laenukahjumite hinnangule on samas suhteliselt
laiad: usaldusnivool 95% ulatuks vajalik mini-
maalne riskikaal 10%st kuni 25%ni.
Eesti Panga analüüsi põhjal võib järeldada, et
eluasemelaenuportfelli suhtes arvestatud 15%
riskikaal aitaks praegustes tingimustes tagada
pankadele kapitalitaseme, mis võimaldab suures
osas katta eluasemelaenude laenukahjumid.
Hüpoteeklaenude kaalutud keskmisele ris-kikaalule 15% alampiiri kehtestamine pan-
40 2018. aasta lõpus oli IRB-pankade keskmine CET 1 näitaja 39,2%.
kade praegust kapitaliseeritust eriti ei mõjuta. Meetme kehtestamine suurendaks IRB-pankade
riskivarasid kokku ligikaudu 140 miljoni euro võrra
ehk 2,2%. Nende pankade esimese taseme põhi-
omavahendite (CET 1) suhtarv alaneks keskmi-
selt 0,8 protsendipunkti võrra (vt joonis 60). Kuna
mõlema IRB-panga kapitalipuhvrid on nõutud mii-
nimumist oluliselt suuremad,40 ei kaasneks meet-
mega lisakapitali kaasamise vajadust. Meetme
kehtestamine mõjutab nende pankade kapitali-
näitajaid siiski erinevalt, kuna pankade sisemude-
litest tulenev riskikaalude tase on erinev.
Eesti Pank kavatseb ennetava meetmena seada hüpoteegiga tagatud jaenõuete kaa-lutud keskmisele riskikaalule 15% alampiiri nõude, et kindlustada pankade vastupanu-võime hüpoteeklaenudest tuleneva süsteemse riski suhtes. Miinimummäära kehtestamine aitab kindlustada pankade kapitalipuhvrite piisavuse, kui laenukahjumid peaksid majan-dusolukorra halvenedes kiiresti ja ulatuslikult suurenema.
Meetme kehtestamine ELi kapitalinõuete mää-
ruse artikli 458 alusel eeldab eelnevat kooskõ-
lastamist ELi institutsioonidega (sh EBA, ESRB,
komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament). Pärast
seda saaks meetme rakendada 2019. aasta kol-
mandas kvartalis.
Joonis 60. IRB-pankade CET 1 suhtarv sõltuvalt hüpoteeklaenude riskikaalu alampiiri nõudest
Allikad: finantsinspektsioon, Eesti Pank.
20%
25%
30%
35%
40%
teg
elik
(31.
12.2
018)
ala
mp
iir 1
5%
ala
mp
iir 2
0%
ala
mp
iir 2
5%
45 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
Taustinfo 6. Riskikaalude hinnanguline miinimumtase lähtudes Basel III
muudatustest
Riskikaalude alampiiri kehtestamisel on kasulik arvestada ka tulevikus aset leidvate regulatiiv-
sete muutustega. Nimelt hakkavad alates 2022. aastast kehtima Basel III muudatused41, millega
seatakse IRB-pankade riskivarade arvestusele regulatiivne miinimumtase (ingl output floor). Kui
kehtestada riskikaalude alampiir praegu makrofinantsjärelevalve meetmena, siis toimuks ülemi-
nek uuele regulatiivsele korrale sujuvamalt.
Baseli tulevaste põhimõtete kohaselt peab IRB-panga riskivarade tase olema vähemalt 72,5%
standardmeetodit kasutades arvutatud riskivarade summast. Selle määrani jõudmiseks on ette
nähtud järkjärguline üleminekuaeg – 2022. aastal on regulatiivne miinimumtase 50% ja see tõu-
seb 2027. aastaks 72,5%ni42. Muutub ka standardmeetodit kasutavate pankade riskikaalude
arvutamise metoodika. Kui praegu on standardmeetodit kasutavate pankade elamukinnisvaraga
tagatud nõuete riskikaal alati 35%, siis pärast muudatuste jõustumist sõltub riskikaal laenude
tagatuse ulatusest ehk LTV-määrast.
Eesti IRB-pankade eluasemelaenude portfelli kaalutud keskmine LTV-näitaja oli 2018. aasta
lõpus ligikaudu 66%. Arvestades eluasemelaenude jaotust LTV-määra järgi, oleks Baseli uue
standarditud lähenemise järgi nende pankade kaalutud keskmine riskikaal umbes 27%. Kui
täiendavalt arvestada IRB-pankadele kohaldatavat miinimummäära 72,5% tasemel, oleks pan-
kade kaalutud keskmine riskikaalu alampiir 19,8%43. Võrreldes pankade praeguste, sisemude-
lite põhjal arvestatud riskikaaludega on tulevikus nõutav miinimumtase seega märksa kõrgem.
41 Baseli Pangajärelevalve Komitees kokku lepitud standardid kohalduvad Eestis tegutsevatele pankadele Euroopa Liidu kapita-linõuete määruse muutmise kaudu.
42 Esimesel neljal aastal tõuseb miinimumtase 5 protsendipunkti ning viimasel aastal 2,5 protsendipunkti võrra.
43 Siinkohal on arvestatud ainult eluasemelaenuportfelli; samas rakendub regulatiivne miinimumtase panga koguportfellile, mis annab teatava paindlikkuse sisemudelite kasutamisel erinevate varaklasside vahel.
Joonis 61. Võla ja SKP suhtarvu lõhe
* koguvõla andmetel** kodumaise pangalaenu ja liisingu andmetelAllikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
pro
tsen
dip
unkt
ides
standardne*täiendav**
HINNANG VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI KEHTESTAMISE VAJADUSELE
Vastutsükliline kapitalipuhver tuleb panka-del luua finantstsükli tõusu ajal, kui kiire lae-nukasvu tõttu suureneb süsteemne risk. Finantstsükli tõusu ajal kogutud kapitali lisapuhvri
abil saavad pangad katta tsükli languse ajal tek-
kida võivaid kahjumeid ning jätkata laenude and-
mist reaalmajandusele. Kapitalipuhver peab
seega olema seda suurem, mida ulatuslikumalt
on süsteemne risk laenuturul kuhjunud ja mida
suuremat tasakaalustamatust see tekitab.
Laenumahu kasv võib finantssüsteemi stabiil-sust ohustada juhul, kui see on majanduskas-vust kiirem ehk kui võlakoormus suureneb. Võlakoormuse mõõdukas kasv võib peegeldada
normaalset finantssüvenemise protsessi, mille
puhul laenuraha aitab suurendada majanduse
46 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
lisandväärtust, mis omakorda aitab kaasa lae-
nude teenindamisele tulevikus. Samas võib kiire
laenukasv majandusele üle jõu käia ja põhjustada
pankadele tulevikus laenukahjumeid. Seetõttu
tuleb pankadele kapitalipuhvri nõude kehtestami-
sel hinnata ja prognoosida võlakoormuse arengut
ja seda mõjutavaid tegureid. Baseli pangajäre-
levalve komitee metoodika alusel arvutatud nn
standardne SKP ja võla suhtarvu lõhe oli 2018.
aasta kolmanda kvartali lõpus –15 protsendi-
punkti ning Eesti Panga poolt lisaks kasutatav
nn täiendav lõhe –23 protsendipunkti (vt joonis
61), mistõttu oli puhvri arvutuslik määr 0%. Kuna
Baseli metoodika Eesti aegridadele ei sobi, on
vastutsüklilise puhvri vajaduse hindamiseks olu-
line analüüsida võlakoormuse arengut iseloomus-
tavaid täiendavaid näitajaid.
Reaalsektori võlakoormuse tase ei ole oluli-selt muutunud. Võla ja SKP suhtarv langes 2018.
aasta kolmanda kvartali lõpus pärast eelmise
kvartali väikest tõusu tagasi 114%le (vt joonis 62).
Lähtudes Eesti Panga 2018. aasta detsembri-
prognoosist, ei ole ka järgmise kahe aasta jooksul
oodata võlakoormuse olulist suurenemist.
Reaalsektori võla kasvutempo 2018. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga pisut aeglustus. Võla aastakasv oli 2018. aasta
kolmanda kvartali lõpuks 6,2%. Aeglustus nii ette-
võtete kui ka majapidamiste võla kasv; sealhulgas
jäid mõlemad aastakasvud nominaalse SKP kas-
vule alla. Kiire majanduskasvu tingimustes on aga
oht võla kasvu kiirust alahinnata ning seetõttu on
vaadatud ka võla kasvu majanduse pikaajalise
keskmise kasvu suhtes (vt joonis 63). Eesti reaal-
sektori võla kasv on viimasel neljal aastal olnud
nominaalse SKP kaheksa aasta keskmisest kas-
vust aeglasem, kuid jõudis 2018. aasta kolmanda
kvartali lõpuks sellele lähedale. Pangalaenude ja
liisingu kasv oli neljandas kvartalis 6,6%.
Ettevõtete laenamine on pisut suurenenud. Ettevõtete võime rahastada oma tegevust ja inves-
teeringuid omavahenditest on paranenud ning
ettevõtete laenamine on majanduskasvuga võr-
reldes püsinud suhteliselt tagasihoidlik. Pärast ligi
kolme aastat kestnud paigalseisu kiirenes ettevõ-
tete koguvõla aastakasv 2018. aasta kolmanda
kvartali lõpuks ligi 6%ni (vt joonis 64). Eesti Panga
detsembriprognoosi järgi jätkavad ettevõtete inves-
Joonis 63. Laenu- ja liisinguportfelli, võla ning nominaalse SKP aastakasv
*Libisev 4 kvartali SKP aastakasv.Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
8 aasta jooksev keskmine SKP aastakasvnominaalne SKP*pangalaenud ja liisingvõlg
Joonis 64. Ettevõtete võla ja laenukasv
Allikas: Eesti Pank.
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
ettevõtete koguvõlg
sh kodumaine pangalaen ja liising
Joonis 62. Reaalsektori võlakoormus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
180%
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
võlg / SKPettevõtete võlg / SKPmajapidamiste võlg / SKP
47 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
teeringud lähiaastail suurenemist, kuid kuna inves-
teeringute osakaal majanduse mahus jääb viimaste
aastakümnete võrdluses väikeseks, ei too see
kaasa ettevõtete võla märgatavat kasvu ning võla
aastakasv jääb järgneva kahe aasta jooksul 6–7%
juurde.
Ettevõtete poolt Eestis tegutsevatelt pan-kadelt võetud laenu aastakasv oli neljandas kvartalis 6%. Eestis tegutsevate pankade laenu
osakaal on ettevõtete rahastamisallikate hulgas
kasvanud, kuna ligipääs siinsetele laenudele on
olnud suhteliselt hea ja peamiselt on laenanud
need ettevõtted, kes traditsiooniliselt rahastavad
end eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest.
Majapidamiste laenunõudlus püsib tugev. Seda
toetab endiselt kiire sissetulekute kasv ja para-
nenud kindlustunne, soodne intressikeskkond,
väike tööpuudus ning aktiivne eluasemeturg.
Tempokalt on kasvanud nii eluaseme- ja tarbi-
mislaenud kui ka autoliising. Majapidamiste võla
kasv tervikuna ei ole viimastes kvartalites kiirene-
nud, vaid on püsinud 7% lähedal (vt joonis 65).
Suure tööjõunõudluse tõttu palgatõusu surve
püsib ning laenukasv võib edaspidi kiireneda.
Suurima osa majapidamiste võlakohustus-test moodustavad eluasemelaenud, mille jäägi aastakasv oli 2018. aasta neljandas kvartalis 7%. Seda mõjutas kuni 2018. aasta teise poo-
leni suhteliselt aktiivne kinnisvaraturg, kus hinnad
kasvasid kiiresti (vt joonis 66). 2018. aasta teisest
poolest alates on aga kinnisvarahindade kas-
vutempo aeglustunud ning langenud alla kolme
aasta keskmise kasvutempo, millega koos on ka
uute eluasemelaenude kasvutempo aeglustunud.
Kui 2017. aastal oli uute eluasemelaenude aasta-
kasvu tempo 16%, siis 2018. aasta lõpuks aeg-
lustus see 9%ni. Kinnisvaralaenudest tulenevaid
riske aitavad maandada Eesti Panga kehtesta-
tud kolm eluasemelaenunõuet: laenusumma ja
laenu tagatisvara väärtuse suhte piirmäär (85%),
laenu- ja intressimaksete ning laenuvõtja sissetu-
leku suhte piirmäär (50%) ning maksimaalne lae-
nutähtaeg (30 aastat).
Pankade laenustandardid ja -tingimused ei ole lõdvenenud. Pankade laenutegevuse
uuringu tulemused näitavad, et kahel viimasel
aastal on laenutingimused pigem veidi karmistu-
Joonis 65. Majapidamiste võla ja keskmise brutokuupalga aastakasv
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
brutokuupalkmajapidamiste koguvõlgsh eluasemelaenud
Joonis 66. Korterite keskmise hinna ja tehingute arvu aastakasv
Allikas: maa-amet.
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
tehingute arvkeskmine ruutmeetri hindtehingute arv (3 aasta keskmine)keskmine ruutmeetri hind (3 aasta keskmine)
Joonis 67. Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär
Allikas: Eesti Pank.
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
ettevõtete pikaajaline laeneluasemelaen6 kuu EURIBOR
48 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
nud. Nii ettevõtete uute pikaajaliste laenude kui
ka majapidamiste eluasemelaenude intressimää-
rad on marginaali tõusu tõttu pisut kõrgemad (vt
joonis 67), mis annab alust arvata, et pankade
laenupoliitika ei ole agressiivne.
Kokkuvõttes ei pea Eesti Pank praegu vaja-likuks vastutsüklilise kapitalipuhvri määra muuta, kuid võlakasvu edasisel kiirenemisel võib kaaluda selle tõstmist 0%st kõrgemale. Hinnang lähtub sellest, et ehkki reaalsektori võla
kasvutempo on kiirenenud, on see endiselt aeg-
lasem nii jooksva aasta kui ka pikaajalisest kesk-
misest nominaalsest majanduskasvust. Koguvõla
kasvu kiirenemise taga on ettevõtete suurenenud
laenamine, mida osaliselt toetas investeeringute
mõningane kasv. Majapidamiste uute laenude
kasv 2018. aasta teisel poolel aeglustus ning elu-
kondliku kinnisvara turu areng jätkus rahulikumas
tempos. Pangalaenude ja liisingute kasvu on vii-
mastel aastatel toetanud nõudluspoolsed tegu-
rid. Pangad ei ole laenustandardeid leevendanud
ning laenumarginaalid 2018. aastal veidi tõu-
sid. Kuigi senine areng ei viita laenuturu olulisele
tasakaalustamatusele, püsib majanduse suhte-
liselt head seisu ning madalaid intressimäärasid
arvestades oht, et laenuvõtmine võib hoogustuda
ning seeläbi suurendada krediiditsüklist tulene-
vaid riske. Seetõttu jälgib Eesti Pank võlakasvu
ja seda mõjutavaid näitajaid ning võib vajadusel
kehtestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra
0%st kõrgemal tasemel.
49 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
LISATEEMA. KINNISVARATURU ÜLE- VÕI ALAHINNATUSE HINDAMINE ÖKONOMEETRILISE MUDELIGA
Kinnisvarahinnad on Eestis alates 2013. aastast jõudsalt kasvanud. Aastatel 2013–2017 kas-
vas hinnaindeks reaalväärtuses 27%, edestades enamikku Euroopa riike. Kiiret hinnakasvu saab
põhjendada mitme teguriga: taastumine hindade järsust kukkumisest 2009.–2010. aasta majan-
duslanguse ajal, jõudsalt kasvanud palgad ja madalad intressimäärad. Et täpsemalt mõõta,
kuivõrd on kinnisvarahindade muutus pikaajaline ehk tingitud kinnisvarahinda määravate põhite-
gurite muutusest ja kuivõrd on hindade muutus põhiteguritest sõltumatu, on kasutatud hindade
analüüsimiseks ökonomeetrilist mudelit ja järgmist arvutuskäiku:
1. ökonomeetrilise mudeliga hinnatakse pikaajalise kinnisvarahinna võrrandi koefitsiente;2. arvutatakse kinnisvarahinna mudelväärtus peamiste kinnisvarahinda määravate tegurite alusel;3. arvutatakse tegeliku kinnisvarahinna ja mudelväärtuse erinevus, mida saab tõlgendada
kinnisvara ala- või ülehinnatusena.
1. hüvitised töötajatele (sesoonselt ja tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud), logaritmitud väärtus;2. eluasemelaenu reaalne intressimäär (sesoonselt korrigeeritud);
3. eluruumide arv (korrigeeritud elanikkonna arvuga), logaritmitud väärtus.
Mudelis on kasutatud eeldust, et riikidevahelised erinevused määravad kinnisvarahinna erineva
taseme ja lühiajalised kõikumised, kuid põhitegurite panus hinnamuutusesse on riikides sama.
Valimi periood on 2005. aasta esimesest kvartalist 2017. aasta neljanda kvartalini ja valimisse
kuulub 16 Euroopa riiki, mille kohta on vajalikud näitajad kättesaadavad. Hinnatavate koefitsien-
tide stabiilsust kontrolliti mudeli eri spetsifikat-
sioonidega tehtud arvutustega.
Põhimudeli järgi korreleerub eluaseme hinna-
indeks positiivselt hüvitistega töötajatele ning
negatiivselt eluruumide arvuga ja eluaseme-
laenu intressimääraga. Kui hüvitised töötajatele
suurenevad 10%, tõuseb eluaseme hinnain-
deks ligikaudu 13,5% ja kui intressimäär ala-
neb 1 protsendipunkti võrra, tõuseb eluaseme
hinnaindeks ligikaudu 0,6%. Eluruumide arvu
suurenemisel 1% võrra väheneb eluaseme hinna-
indeks ligikaudu 1,9%.
Joonisel L1.1 on näidatud tegeliku kinnisva-
rahinna ja mudelväärtuse erinevus põhimudeli
Sobiv paneelandmete mudel, mis võimaldab eristada kinnisvarahindade pikaajalist ja lühiajalist muutust, on kaalutud dünaamiline vähimruutude meetod (DOLS):
𝑦𝑦𝑦𝑦�𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖 = 𝑋𝑋𝑋𝑋�𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖′ 𝛽𝛽𝛽𝛽 + � ∆𝑋𝑋𝑋𝑋�𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖+𝑗𝑗𝑗𝑗′
𝑟𝑟𝑟𝑟𝑖𝑖𝑖𝑖
𝑗𝑗𝑗𝑗= −𝑞𝑞𝑞𝑞𝑖𝑖𝑖𝑖
𝛿𝛿𝛿𝛿𝑖𝑖𝑖𝑖 + 𝜐𝜐𝜐𝜐�𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖
Kus 𝑦𝑦𝑦𝑦�𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖 ja põhitegurite vektor 𝑋𝑋𝑋𝑋�𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖′ sisaldab andmeid ilma deterministliku trendita. Mudel võtab arvesse ka kirjeldavate näitajate endogeensust ja autokorrelatsiooni. Aluseks on võetud kinnisvara pikaajalise hinna mudel, kus sõltuvaks muutujaks on eluaseme hinnaindeks (sesoonselt ja tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud) ning kasutatud on logaritmitud väärtust. Selgitavad muutujad on:
Joonis L1.1. Eluasemeturu üle-ja alahinnatus põhimudeli järgi
Märkus. Väärtus 0,1 tähistab 10%list ülehinnatust.Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.
-0,4
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1
0,2
0,3
0,4
0,5
0,6
2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017
ülemine 95%line usalduspiirtegeliku hinna ja mudelväärtuse vahealumine 95%iline usalduspiir
50 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019
järgi koos 95% usaldusvahemikuga. Kõige suu-
rem oli kinnisvaraturu ülehinnatus mudeli järgi
2007. aasta kolmandas kvartalis, kui tegelikud
hinnad ületasid põhitegurite järgi arvutatud väär-
tust hinnanguliselt 36%. 2009. aasta kolmandas
kvartalis oli kinnisvaraturg aga ligikaudu 21%
alahinnatud. Alates 2014. aastast on kinnisva-
rahinnad olnud punkthinnangute järgi 5–10%
ülehinnatud, kuid kui arvestada 95% usaldusva-
hemikuga, ei saa sellist järeldust viimaste aas-
tate kohta siiski teha, sest ka nullväärtus ehk
tasakaaluline väärtus jääb usalduspiiride sisse.
Mudeliga hinnatava ajaperioodi pikenemisel on
võimalik saada täpsemad hinnangud.
Joonisel L1.2 on näidatud iga põhinäitaja panus
Eesti kinnisvarahindade mudelväärtuse aasta-
sesse muutusesse. Kogu perioodi vältel on peamine kinnisvarahindade vedaja olnud sissetule-
kute kasv. Kui 2016. aastal ületas kinnisvarahindade tegelik kasv põhiteguritest tingitud kasvu, siis
2017. aastal kasvasid hinnad aeglasemalt kui mudelväärtused, mis vähendas turu ülehinnatust.
2017. aasta neljandas kvartalis andis töötajate hüvitiste kasv kinnisvarahindade mudelväärtuse
aastasest kasvust ligikaudu 7,8 protsendipunkti, reaalse intressimäära langus ligikaudu 1,5 prot-
sendipunkti ja eluruumide arvu kasv alandas mudelväärtusi ligikaudu 2,9 protsendipunkti. Kokku
kasvasid kinnisvarahinna mudelväärtused tänu põhitegurite muutustele 2017. aastal ligikaudu
6,4% ehk edestasid tegelikku reaalhindade kasvu enam kui 5 protsendipunktiga.
Joonis L1.2. Hinnatud tasakaalulise hinnataseme muutus ja tegurite panused
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.
-60%
-50%
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
2006 2008 2010 2012 2014 2016
eluruumide arvhüvitised töötajatelereaalne intressimäärtegeliku hinna aastamuutusmudelväärtuse aastamuutus
51 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019