fcf magazineFC Flora mängukava 15/2015 Premium Liiga XXIV voor FCF-VIL

17/08/201524 lk / Hind 2€

TÄNA VEEL: Kesa statistika | Külalisautor Ott Järvela, Õhtuleht:”Sportlik tulemus ei määra kõike!”Vaatame üle võõrsil pallivad florakad | Tagasivaade karikamängule Flora vs Flora II

Kodulinna Viljandisse naasnud

SANDER POSTkannab vastutuskoormat mõnuga

KOOSSEISUDVÄRAVAVAHID 1 - Magnus Karofeld 20.08.199633 - Richard Aland 15.03.199473 - Mait Toom 07.05.1990

KAITSJAD 2 - Enar Jääger 18.11.19844 - Kevin Aloe 07.05.1995 5 - Janar Õunap 09.09.1994 16 - Markus Jürgenson 09.09.1987 19 - Gert Kams 25.05.198521- Madis Vihmann 05.10.199522 - Nikita Baranov 19.08.1992

POOLKAITSJAD 7 - Andre Frolov 18.04.1988 8 - Irakli Logua (RUS) 29.07.199110 - Brent Lepistu 26.03.1993 11 - Rauno Sappinen 23.01.1996 17 - Roman Sobtšenko 25.01.1994 20 - Maksim Gussev 20.07.199423 - German Šlein 28.03.199627 - Joseph Saliste 10.04.199549 - Zakaria Beglarišvili (GEO) 30.04.1990 57 - Mihkel Ainsalu 08.03.199672 - Herol Riiberg 14.04.1997

RÜNDAJAD 9 - Rauno Alliku 02.03.1990 31 - Joonas Tamm 02.02.1992 99 - Albert Prosa 01.10.1990

Peatreener: Nobert Hurt Abitreener: Jürgen Henn Abitreener: Risto Kallaste Väravavahtide treener: Aiko Orgla Füsioterapeut: Jüri Salupere Massöör: Oliver Papp Fitness-treener: Kristjan Vomm

FLORA JÄRGMINE KOHTUMINE:

Premium Liiga XXV voor

21.augustil kell 19:00Tamme staadionil

VÄRAVAVAHID1 - Karl-Romet Nõmm 04.01.199812 - Martti Puolakainen 12.08.199430 - Rait Oja 26.01.1992

KAITSJAD5 - Sander Post 10.09.19846 - Siim Saar 09.07.199513 - Kaarel Henn 23.09.198818 - Martin Allik 13.08.199424 - Gerdo Juhkam 19.06.199425 - Martin Normann 25.02.198977 - Ragnar Piir 17.10.1994

POOLKAITSJAD2 - Raiko Mutle 07.07.19844 - Indrek Ilves 27.04.19907 - Raido Roman 22.11.19878 - Rain Tölpus 11.12.198211 - Robert Taar 24.03.199414 - Karel Kübar 04.07.199415 - Tanel Lang 15.08.199519 - Erkki Kubber 30.04.199420 - Rasmus Luhakooder 08.12.198823 - Sander Loigo 26.09.199531 - Roger Teor 11.05.199741 - Karl-Ivar Maar 26.02.199345 - Sander Kapper 08.12.1994

RÜNDAJAD6 - Martin Kase 02.09.19939 - Joonas Tamm 02.02.199210 - Tiit Tikenberg 28.01.198317 - Rainer Peips 11.08.199021 - Kristen Kähr 05.10.198927 - Sakari Tukiainen 02.10.199132 - Jarmo Ahjupera 13.04.1984

Peatreener: Aivar LillevereVäravavahtide treener: Mati JürissonFüsioterapeut: Madis Parm

TALLINNA FC FLORA

TALLINNA FC LEVADIA

NÕMME KALJU FC

JK SILLAMÄE KALEV

TALLINNA FC INFONET

PAIDE LINNAMEESKOND

NARVA JK TRANS

TARTU JK TAMMEKA

VILJANDI JK TULEVIK

PÄRNU LINNAMEESKOND

MEESKOND M Võ Vi K VV P24 16

18

16

11

16

8

5

5

4

2

7

3

8

6

5

5

3

3

6

1

6

5

5

7

11

14

15

16

16

55:21

54:24

44:17

31:17

45:25

30:32

35:53

22:47

27:70

29:66

55

54

51

41

39

29

20

18

15

12

PREMIUM LIIGA

FCF PUNKTIBÖRS

11 (9+2) Rauno Sappinen10 (5+5) Andre Frolov8 (4+4) Rauno Alliku8 (3+5) Irakli Logua (lahkunud)

7 (3+4) Maksim Gussev7 (2+5) Gert Kams7 (0+7) Zakaria Beglarišvili6 (4+2) Markus Jürgenson5 (4+1) Sakari Tukiainen4 (4+0) Albert Prosa2 (1+1) Joseph Saliste1 (1+0) Mihkel Ainsalu1 (1+0) Madis Vihmann1 (1+0) Martin Kase (laenul)

1 (1+0) Janar Õunap1 (0+1) Karl-Eerik Luigend1 (0+1) Nikita Baranov1 (0+1) Joonas Tamm1 (0+1) Enar Jääger

TÄNA MÄNGUKEELU OHUS

TÄNA MÄNGUKEELU ALLKARISTUS-

PINKFC FLORA

väravaid+söötepeale XXI vooru

peale XXI vooru

024

24

24

24

24

24

23

23

24

Joonas Tamm

-

Andre Frolov

(laenul)

(laenul)

4fcf magazine

KESA STATISTIKA

8/20154

Tallinna FC Flora mängijad, kes on 2015 a.-l osalenud liigamängudes ja on oma klubikarjääri jooksul esindanud nii Tallinna FC Flora kui Viljandi JK Tuleviku värve Meistriliigas

FCF KÄESOLEV HOOAEG

Foto: Brit Maria Tael

Enim mänge kahe klubi - Flora ja Tuleviku - eest kokku on tänaseist mängijaist Andre Frolovil: 212.(Väravaid kokku 34).

6

Foto

: Jan

ek

Esl

on

ALATI NR.12Vähe on selliseid mehi, kes oleks Florast oma karjääriteekonnal lahkudes jätnud klubisse maha tuntavama märgi kui suutis seda selle hooaja eel oma kodulinnaklubi Viljandi Tulevik aitama siirdunud, pikalt rohevalget särki kandnud ning selle aja jooksul 53 väravat löönud SANDER POST. Siinkohal ei pea ma silmas mitte ainult löödud väravate arvu või võidetud tiitleid, vaid ka sümboolset liigutust, mille Sander tegi Flora fännide suunas oma viimaseks jäänud Flora hooajal - fännidele kingitud mängusärk numbriga 12 jääb tollest päevast kuni aegade lõpuni fännide käsutusse sümboliseerimaks nende tähtsust meeskonna jaoks. Mida teeb Sander täna ja kuidas ta end kodulinnas tunneb, sellest rääkisime möödunud pühapäeval hilissuviselt rambes Viljandis.

Marek Tiitsmarek@fcflora.ee

4/20157 7/2015

Kohtun heatujulise Sandriga juba tuttavaks saanud Fellini kohvikus, mille trepimademel istuv Sander mind kohtumispaika saabudes ootamas, trennikott jalge ees. Päevasel ajal palgatööga rakkes olles ei jäta ta ikkagi ka pühapäevast treeningut vahele.

Ahoi, Sander! Tere jah! Kuule, paned mu kaanele, aga ma ei saagi ju homme (täna – toim.) mängida. Sain Infoneti vastu kollase kaardi, limiit sai täis...

Tuled ikkagi Tallinnasse mängule ise kohale ka või on täistööpäev?Ei tule kohale paraku, jah, tööd on siiski ka vaja teha, eks mulle ole niigi väga palju vastu tuldud.

Kuidas see sinu töö välja näeb – kellast kellani? Jalgpalli-alased kokkulepped on ikka olemas? Just nii, kellast kellani ja asjades on kokku lepitud. Saan ära käia, kui on vaja. Tööandja on ju ühtlasi ka klubi peasponsor.

Päris kontoriroti töö siis või?Praegune asend on jah, üsna istuv, aga saab ka liikuda, ülesandeid on väga erinevaid. Saab kõike teha. Hetkel on tööd veidi vähem, naftahinnad on nii all... (Sandri tööandja Bestra Engineering on masinaehitusfirma, mis toodab muuhulgas detaile naftapuurtornidele – toim.).

Aga selline töö on sul küll esimest korda elus, kus peadki olema niiöelda kaheksast viieni?Jah, seda küll. Olin alguses šokis, täitsa ausalt. Kogu keha oli šokis. Kaheksast viieni töö, peale seda trenni, hooaja ettevalmistus... Aga inimene harjub kõigega, hullu ei olnud.

Hüva. Otsus karjääriga rahulikum toon võtta ja Viljandisse tulla oli sul perega seotud? Ei saa nii öelda. Vanus on selline, sain lihtsalt aru, et ega mul areneda enam kuhugi ei ole. 31 eluaastat kukub sel aastal, mul ei ole enam mingit suurt eesmärki kuhugi välismaale pürgida või kõvasse klubisse saada. Selles vanuses... Näen ju omaealisi koondislasi järjest kodumaale naasmas, minust kõvemaidki mehi. Eestisse tagasi tulingi seetõttu, et välismaalt ei olnud konkreetset pakkumist. Jutte oli nii ja naa, aga otsustasin, et tulen koju.

Ja see ei morjendanud sind? Praegu on näiteid tuua nii noortest koondislastest, kes kinnisilmi välismaale trügivad kui ka vanadest koondislastest, kes olude sunnil koju naasevad...Eks koondislased naasevadki seetõttu, et ei ole piisavalt häid pakkumisi. Vanus teeb oma, aga piisavalt hea pakkumise korral ei mängiks nad ilmselt Eestis. Tase kannataks kõigil välismaal pallida, aga kui välismaa klubidel on valida, kas võtta näiteks Rootsi või Soome passiga mees või eestlane, siis tehakse valik pigem esimeste kasuks.

Sind Tuleviku särgis mängimas vaadates on näha, et peremees on platsil tagasi. Tassid meeskonda nii füüsilises kui vaimses plaanis. Kui palju sa ise endale teadvustad seda liidri rolli? Kõrval mängivad sul ju suurelt jaolt gümnaasiumipoisid... Jah, kui tagasi tulin, siis vast ehk kahte-kolme Tuleviku poissi teadsingi vaid. Olin siit nii kaua eemal olnud, et mul polnud õrna aimugi, mis siin toimub, mis tase on, kes mängivad. Nüüd on kõik okei. On, jah, noored poisid – ma pean seda endale pidevalt meelde tuletama, kui tahaks kellegi peale karjuda või kelleltki midagi rohkemat nõuda. Eelmisel aastal said needsamad poisid Esiliigas viienda koha – nad ei võitnud Esiliigat ega tõusnud seepärast kõrgliigasse. Nad oli viiendad!

Tagasi kodus: Sander Post

8

Seda võimsam on see, mis sel hooajal korda on saadetud... Jah, esimene pool hooajast läks tõesti väga hästi. Eks paljud alahindasid meid ka. Teises hooajapooles on juba näha, et kõigil on meie vastu mingi plaan varutud, et meid murda, ei tulda enam mütsiga lööma.

Kalju võitmine jäi ka hooaja esimesse poolde ja on teie senise hooaja täielik tipptulemus. Mis teil ses mängus sedasi õnnestus, et Kalju kotti ajasite? Selliseid mänge, mida oleks võinud enda kasuks kallutada, oli tugevate mängides ju enne sedagi kohtumist. Mängime kaitsest lähtuvalt, kui poolaeg on taga null, siis on sisemusest lisajõudu lihtne leida ja seda on meil rohkesti. Kalju vastu oli esimene mäng ilma Joonas Tammeta ja kõik pingutasid maksimaalselt ning kõik õnnestus. Nii lihtne see ongi. Järgmised kümme mängu ei pruugi me nende vastu isegi viiki kätte saada. Oli meie päev.

Praegu aga rabelete mõõnas. See on tingitud koledast vigastustelainest. Vahepeal olid meie võtmemängijad pea kõik väljas: Maar kaks kuud, Ilves kaks kuud ja teisigi veel... Meil on koosseis niigi hõre ja kui sellised mehed väljas on, siis ongi väga raske. Levadia vastu pidigi Raiko [Mutle] mängima, kuna meil lihtsalt ei olnud mängijaid võtta, Rain Tölpus oli pingil... President peab mängima! (Naerab). Aga tähtsad mängud on ees, peale homset (tänast -toim.) kohtumist on kuuemänguline ülitähtis seeria tulemas (Paide, Tammeka, Narva – kõigiga kaks korda - toim). Meeste paranemine tuleb täpselt õigel ajal: Maar on terve, Ilves on terve, Lang on terve, Kapper on terve. Kõigele lisaks annab Jarmo Ahjupera lootust, et on kohe-kohe mängu tulemas. Küllap saavad ka Flora poisid Kase ja Tukiainen püssid paukuma. Siis on jälle lootust paremaks perioodiks.

Üks Flora-poiss, Karl-Ivar Maar oli hooaja alguses heas hoos. Maar söötis, Post lõi ja Post lõi, Maar söötis. Ta on hea mängija ja ta mängib nii, nagu mulle sobib – vahel lõikab äärelt sisse, siis jällegi tsenderdab. Nii see klapp tekib. Maar lihtsalt sobib mulle, sobis ka Joonas Tammele. Just selle pärast, et mulle on vaja kõrvale mängijaid, kes mängivad minuga ühes rütmis ja skeemis, ei süüdista ma kedagi ka selles, et Flora-aeg minu jaoks otsa sai.

9

Stiilid lihtsalt ongi väga erinevad.

Kui naasta eelneva jutu juurde, siis kas oli Viljandisse püsivalt tagasi tulles millegagi raske harjuda ka? Provintsielu ju, kui Tallinna ja su eelneva karjääriga võrrelda. Ei olnud midagi rasket, kõik on vanaviisi. Ma olen eluaeg Viljandi patrioot olnud, igal vabal hetkel Viljandisse põgenenud. Mulle meeldib siin, see on minu linn ja siia ma suren kah! (Naerab). Perel on siin hea, hakkan varsti tasapisi maja ehitama. Loodan EM-iks sisse saada! Saab suure teleka seina peale panna! (Naerab).

Mõlemad su lapsed on ka Eestis sündinud. Enar rääkis oma intervjuus, et tema laps küll sündis Belgias, aga ta eelistab lapse kasvukeskkonnana siiski Eestit. Minu mõlemad lapsed sündisid Eestis, jah. 2010.hooaja järel, kui Flora viimati meistriks tuli ja mul siin väga hea hooaeg oli, liitusin Aalesundiga. Naine aga oli mul lapseootel ja meil oli Viljandis kõik paika pandud, laps lõpuks sündiski Viljandi haiglas. Mina olin aga siis juba Norras, ei saanud klubi juurest ka nii äkiliselt tulema. „Häire“ anti 2011.aasta 23.juuli hommikul. Hiljem samal päeval laps sündiski. Mina olin küll hommikul hullupööra ametis lennupiletite ostmisega – aga no mingi jama oli, ei saanud ega saanud ostetud. Üldse ei saanud aru, mis värk on. Siis hakkasid uudised tulema – tuli välja, et keegi kodanik Breivik oli ära pööranud ja inimesi tapma hakanud. Lennujaamad ja kõik pandi kinni ja jäingi päeva hiljaks, jõudsin alles 24.juulil. Ühe hullumeelse pärast jäi lapse sünd nägemata...

Nüüd on sul kaks last ja mõlemad Viljandis rahul. Poiss sündis Tallinnas, aga tema on nii väike, et ilmselt ei saa veel ise arugi, kui hea Viljandis on. Tüdruk käib lasteaias, kõik on hästi. Mul on siin õde oma lastega, ema, naise vanemad. Kindlasti on lastel Viljandis parem kui Tallinnas.

Tol superhooajal Floras lõid poole hooajaga ulmelise arvu väravaid... 24 vist, jah. Olin Hollandist tulnud, hea hoog oli sees. Thbilisis mängisime euromänge, edasi ei saanud, nagu ikka (muigab), aga liigas oli esimene mäng Kuressaarega. Esimesel poolajal lõin juba kolm tükki ära. Siis hakkas tulema ja tuli korralikult. Võistkond oli ka võimas. Ilmselt läbi aegade parim

SANDER POSTSÜNNIAEG: 10.09.1984, Viljandi

PIKKUS: 199 cm

POSITSIOON: keskkaitsja / ründaja

KLUBIKARJÄÄR:2001-2003 - FC ELVA 21/02003-2004 - VILJANDI JK TULEVIK 27/62004-2011 - FC FLORA TALLINN 92/49 --> 2005 - JK TERVIS PÄRNU (laen) 19/8 --> 2005-2006 VEJLE BOLDKLUB (DEN) (laen) 1/0 --> 2008-2010 GOAHEAD EAGLES (NED) (laen) 41/102011-2013 - AALESUND (NOR) 40/52013-2015 - FC FLORA TALLINN 32/14al. 2015 - VILJANDI JK TULEVIK 15/4

KOONDISED:A-koondis 10/1

Rahvuskoondist on Sander esindanud 10 korda ning löönud neis ühe värava - põhjanaabrite soomlaste võrku.

10

Flora koosseis, Mošnikov, Minkenen, Anier, Tamm... Oli hea hooaeg, tulin küll poole hooaja pealt, aga näe, kapiserva sain auhindu täis panna. (Naerab). Ilmselt minu karjääri üks tipphetki, kuigi, jah, Norra karikavõit pole ju ka üldse paha, see oli ka suur asi.

Hollandis olid GoAhead Eagles'i meeskonna fännide hulgas väga armastatud. Esimene mäng Hollandis oli mu elu vist siiani parim mäng üldse. Kolmapäevasel päeval kirjutasin lepingule alla, reedel juba mängisin. Waalwijkiga vist mängisime. Nad tulid tol hooajal liigas hõbedale, olid toona väga heas hoos, aga tolles mängus olime meie parem võistkond. Mul läks kõik korda, võitsin palle, hoidsin hästi ja lõin ka värava. Võõrsilmäng ja sellises mängus uustulnukana sedasi mängida, eks see tuli abiks sellele, et fännide hulgas heasse nimekirja pääseda. Hooaja algus nendega oli üldse minu jaoks hea, lõin palju väravaid. Hooaja keskel jäi asi natuke seisma, mul hakkas laenuleping (Sander mängis Hollandis Florast välja laenatuna – toim.) lõppema ja tundus, et tuleb hakata asju pakkima. Hooaja lõpus aga sain väravasoonele tagasi, lõin jälle päris hästi. Mul olidki tegelikult juba asjad pakitud, puhkus oli peal,

tulingi ilma oma asjadeta Eestisse tagasi. Aga, jah, Hollandi aeg oli hea aeg. See armastus jalgpalli vastu on seal ikka nii võimas. Mängid sa külavõistkonna vastu või suurte vastu, rahvast on alati palju. Eks olin ise ka noorem, oma praeguse naisega olin just kokku saanud – seal koos olla ja seda kõike kogeda, see oli väga ilus aeg. Ja puhkus oli suvel, see oli midagi erilist! (Naerab).

Praegu – töötad ja mängid vutti. Saad sa üldse puhata?Ei saa, aga ma naudin seda. Eriti jalgpalli, naudin seda praegu rohkem kui siin vahepealsetel aegadel. Tunnen, et mul on missioon, Tulevikku aidata. Kõik loodavad mu peale, ma ei saa inimesi alt vedada. Homne (tänane – toim.) mäng on muidugi selline, kus poisid peavad minuta hakkama saama ja küll nad saavad ka! Oma linna eest väljas olla, see on ikka midagi muud kui lihtsalt kusagil klubis mängida. Magus vastutus. Ajan klubis ka asju ja aitan Raikot [Mutlet]. Praegu olen kõik mängud 90 minutit mänginud, ausalt öeldes annab juba natuke tunda ka. Küll läheb, küll me püsima jääme!

Oma viimasel hooajal Flora kinkisid Flora fännidele oma särginumbri, 12. Seda numbrit ei anna klubi

Möödunud hooaja aprillis andis Sander oma särgi numbriga 12 üle fännidele. Ükski mängija Floras ei kanna seda numbritenam kunagi - see jääb tollest päevast tähistama meeskonna 12.mängijatehk fänne.

Fotod: Gertrud Alatare

11

enam välja ühelegi mängijasärgile. Fännid vastasid su žestile, valmistades tribüünidel hiiglasliku särgi numbriga 12. Viljandis on jalgpallipublik märksa teistsugusem, vaiksem, tunned sa siin tõsifännide toetusest puudust ka? Eks mängus on fännide kisa ikka mõnus kuulda, aga kõike muidugi ei jõua tähele panna. Flora on tippklubi, mängib alati medalitele, fännigrupp on suurem ja teevad kõva kisa. Siin on rahvas tagasihoidlikum, puudub eestvedaja. Inimene tuleb rahulikult staadionile, päike paistab, meeskond mängib, talle sellest piisab ja mis minul selle vastu saab olla. Inimesi meil ikka käib, tulevad ka siis, kui meeskonnal ei lähe kõige paremini. Kui Tulevik esiliigas mängis, käidi neid samamoodi üsna korralikult vaatamas. Väike linn, lähedalt tulla, ei ole mänguleminek selline seiklus nagu Tallinnas.

Kuidas see sinu kojutulek üldse välja nägi? Ajal, kui Tulevik mängis Jõhviga üleminekumänge, ei olnud sinu liitumisest veel juttugi. Jah, aga eks ma neid ikka jälgisin ja mõtlesin nende peale. Ma ju ei teadnud ka, kas nad üldse tahavad tõusta, isegi, kui kõrgliigakoha välja võitlevad, vahendid on täpselt sellised nagu nad on. Siis helistas mulle Raiko ja Rain [Tölpus] tuli Tallinna, mõtlesin, et kuulan nad ära, et mida räägivad. Pakkumisi tuli mulle Sillamäelt ja Narvast ja mujaltki, need kaks esimest ma välistasin kohe. Ütlesin siis Raikole, et kui leian Viljandis töökoha, siis on asi täitsa mõeldav. Klubi pani rattad käima ja töökoht aidati leida üsna kohe. Siis oli asi otsustatud, Viljandi eest mängida oli ikkagi tahtmine sees. Välismaale punnitada ei näinud enam mõtet – mängid aasta, siis jälle vaatad, et mis must nüüd saab. Koju tulla, tööd teha ja Tulevikus mängida tundus mõnusam, sai jälle nii-öelda inimeseks hakata. Raio Piiroja kombel Hiinasse raha teenima minna, sellist pakkumist mulle paraku ei tehtud, nii-et sellised seiklused jäid minul läbi elamata. (Naerab).

Mis su edasised plaanid on? Nagu ise ütlesid, saad kohe 31... Mängin nii kaua, kui keha kannatab ja kui mind vaja on. Eks edasi vaatab. UEFA B-litsents mul on olemas, olen mõelnud, et kui minu oma poiss saab nii suureks, et tahab vutti mängida, siis võiksin treeneriks hakata, praegu ei ole ma selleks valmis. Millalgi teen seda aga kindlasti.

Sander on väga lihtne mees, kelle jaoks on olulisedlihtsad asjad. Nii ei ole imestada, et läbi kirju karjääritee on tema südames alati kindel koht kodukohal, kus ta tänaseks tagasi on.

12

Praegu Tuleviku lähikonkurente vaadates, siis kumba sa rohkem kardad, Pärnut või Tammekat?Pigem on siiski Tammeka praegu tugevam. Neil on meistriliiga-kogemus ikkagi suurem. Eks nendega eesootavate kohtumiste eel vaatame nende mängud veel muidugi üle, aga minu arvamuse kohaselt on Tartu tugevam.

Selliseid karistuslööke nagu viimati kodus Tammeka vastu tuleb oma karjäärist veel meelde? Floras olen ka selliseid löönud! Selliseid hulle kastist väljas lööke otse mängust ma väga palju ei mäleta, pigem olen ikka lõpetaja-tüüpi mängija. Saadetakse pall minu poole teele ja mina lõpetan väravasse. Eks paar ristnurka on ikka tulnud, aga hulle kääre ja selliseid ei ole pannud. Kõige tähtsam värav karjääris on kindlasti Norras, Euroopa Liiga eelringides. Ferencvarosi vastu, võõrsil saime 2:1 pähe, kodus võitsime 2:1 ja läks lisaajale. 119.minutil tuli pall karistuslöögist värava ette ja lõin ära. See oli päris võimas tunne. Läksime play-offi edasi ja seal hävisime AZ Alkmaarile.

Ennist mainisid, et lükkasid enne Viljandisse naasmist tagasi Narva ja Sillamäe pakkumised. Oli see vahemaa või keskkonna pärast? Nii vahemaa kui keskkonna. Kahe väikese lapsega sinna kolida ei näinud väga suurt mõtet. Külalisabielu ei ole ka minu jaoks. Mulle on tähtis, et perekond oleks koos ja oleksime seal, kus me olla tahame. See ongi kõige olulisem. Raha ja jalgpall ei ole elus kõige tähtsamad.

Viljandi Tulevikust räägid sa aga üsna sarnase tooniga hääles nagu oma perekonnast. See kamp kollasärke on ka saanud osaks sinu perest? Nii tundub, jah. Pere ongi kõige tähtsam. Ja mulle lihtsalt meeldib jalgpalli mängida.

See on ilus noot, millel see jutuajamine lõpetada.On vist jah. Paneme punkti.

13

KURITÖÖ ja karistusTOIMETAJAVEERUD

Marek Tiits, FC Flora mängukavade toimetaja

Hoolimata klassikahõngulisest ja mõnevõrra provokatiivsest päälkirjast ei taha ma täna hoopiski mitte rääkida kihlveopettusist või näiteks üleliia toorest mängustiilist.

FC Flora viimased esitused ning ennekõike muidugi möödunud vooru üllatuspomm Paides, kus Nõmme Kalju lõi järvalastele neli, aga lahkus ikkagi saba jalge vahel, on mind pannud mõtlema ühest jalgpallifenomenist. Seda võib tingliselt nimetada jalgpallialaseks kuritööks, mis saab üheksal juhul kümnest ka kiirelt karistatud.

Selles kuritööd on süüdlasiks kõik Premium Liiga esiviisikusse kuuluvad klubid, kuid patust pole puhtad ka alumised satsid, sest sääraseid olukordi tuleb neilgi ette. Selle kuritöö koondnimetus on: vastase alahindamine.

Flora toetajad teavad omast käest üsna värskeist kogemusist, mida see kuritöö tähendab, mil moel see nende silme all platsil toime pannakse ja kuis selle eest koheselt ka karistatud saadakse. Hiljutised napipoolsed võidud Paide, Pärnu, Sillamäe ja Infoneti üle said teenitult karistatud ülemöödunud voorus, mille järel küllasõitnud narvatranslased teist korda meistriliiga ajaloos mõlemas võõrsilpeetud mängus Floraga võidupunktid koju viisid. Meie punktid, meie väärtuslikud kuus punkti, mis võivad hooaja lõpus osutuda - ja ajalooline kogemus ütleb, et

sageli osutuvadki - nendeks õlekõrteks, mis jäävad Florat lahutama meistritiitlist.

Küllap leidub palju neid, kes sooviksid mulle vastu vaielda, kui väidan, et Narvale kaotamise põhjuseid peitusid vastase alahindamises. Tõsi, on ju Norbert Hurt alles mõne vooru eest antud intervjuus peegeldanud ka omalt poolt objektiivset reaalsust: tänases liigas võivad kõik meeskonnad kõigilt punkte võtta. Seda on ka tehtud. Levadia on saanud kõrvetada Pärnu Linnameeskonnalt, Infonetilt, Transilt. Kalju on alistunud Viljandile, Paidele, Infonetile, Transile. Flora on jätnud punktid vastastele mängudes Transi ja Infonetiga (rääkimata kaotustest Levadiale ja Kaljule, millel peatume aga pikemalt artikli lõpuosas).

Mina aga ei saa ega taha nõus olla sellega, et need tipumeeskonnad on oma punktid loovutanud vastase arusaamatult või üllatavalt hea mängu või eeldatava favoriidi kehva päeva tõttu. Või õigemini - ma ei ole nõus sellega, et need on ainsad põhjused.

Kõigi nende mängude ühisnimetajaks on vähemalt osaliselt olnud ikkagi vastase alahindamine. Favoriidid on pistnud oma ninad liialt sügavale magusastilõhnavasse eduõide ja sellest magusast aroomist uimastununa joviaalselt platsile taarunud.

Artikkel peegeldab autori isiklikke seisukohti.

14

Tipumeeskondade õnnetuseks on aga just autsaider-meeskonnad need, kel on kõige teravam haistmine, kui asi puudutab punktide näpistamise võimalust. Enesekindlusest pakatava Kalju astumine Viljandi Linnastaadioni murule äratas kollastes särkides väljakuperemeeste meeltes emotsiooni, mille väljenduseks oli platsil toimunu - mängu lõdvalt ja näiliselt loominguliselt alustanud Kalju muutus peale pooltunni kestnud väravata mängu sekund-sekundi haaval närvilisemaks, kuna viljandlaste enesekindlus kasvas pöördvõrdeliselt Kalju meeste soorituse närvirabedaks muutumisega.

Flora meeskonna selle hooaja rumalaimad kaotused pärinevad mängudest Narva Transiga, ometi kulgesid need punktipealt ülalkirjeldatuga sarnase stsenaariumi järgi. Kindla favoriidina kodumurule astunud florakate enesekindluse tellisseinale maaliti suurte punaste tähtedega „Нарва был здесь!” ning samal ajal, kui asjast hämmeldunud rohevalged veel värvist tilkuva seina ääres isekeskis šokeerituna arutlesid, kes küll võis olla see jultunud kaabakas, kes säärase frivoolse vandalismiakti taga seisab, sõitsid idavirulased Flora tagauksest oma pisikese tankiga sisse ning võtsid kõik, mis mängus - kaks korda kolm punkti. Flora puhul muudabki teise saadud kaotuse eriti piinlikuks tõsiasi, et esimesest hoiatusest ehk 0:1 kaotusest esimeses kodukohtumises ei õpitud ning teisele mindi vastu täpselt samasuguse ohtlikult aeglase

algusega, otsekui kurja vaimu välja kutsudes. Ometi oli ja on ka täna meeskonnas olemas see kirjeldamatu miski, millega mängus kohe ja algusest jõujooned paika panna.

Möödunud voor Pärnus laseb loota ning annab märki sellest, et kolmandat õppetundi Flora enam ei vaja. Oma tavapärasest ülirahulikult sööte otsivast stiilist lülituti autsaideripurustamis-režiimile ning hoolimata Pärnu katsest rohelisi 1:0 juhtväravaga šokeerida, suruti paberil nõrgemad pikali ka reaalses mänguolukorras ja Pärnu sõnaõigus ei pääsenud ülejäänud mängus enam kordagi kostma. 5:1 on võidunumbrid, mille puhul ei jää õhku kahtlusi väljakut valitsenud meeskonna osas. Kuritöö jäi sündimata.

Peagi seisab ees aga äraspidine tuleproov, kus Floral tuleb käesoleva hooaja kulgu vaadates end harjumatusse rolli kujutleda. Fakt on, meeldib see Flora poolehoidjaile või mitte, et 29.augustil kodus Kalju vastu murule astudes oleme autsaiderid. Hooaja jooksul saadud kaks ühesuguse skooriga (0:2) kaotust ei annaks ehk tavaliselt selliseks üsna ebameeldivaks avalduseks põhjust, kuid silmas tuleb pidada ka seda, et mõlemas mängus põlesime me läbi võidukohustust tundes ja alistusime üsna hääletult ja protesteerimata.

Ehk olekski aeg lihased lõdvaks lasta, korraks sügavalt sisse hingata ja teenäitaja rollis olemisele vahelduseks mõelda sellele, mida me võiksime õppida Viljandilt? Ja Paidelt. Ja Narvalt. Ja Infonetilt. Retsidiivne kurikael ei taha meist ju keegi olla, eks ole?

Oleme tasahilju tagasi saamas oskust mängida Levadia vastu ning viimastel hooaegadel saavutatud saldo nende vastu annab juba lootust. Olukorras, kus Kalju pretendeerib valjuhäälselt meie uue vihaseima rivaali tiitlile, ei teeks ilmselt paha minna mängule pingevabalt ja mängida sellist mängu, nagu vastase stiil nõuab.

Flora on Flora on Flora. Tiitliheitlus kestab, Flora jätkab võitlust. Inimesed on tribüünidel, fännid seisavad meeskonna selja taga, klubi personal teeb oma tööd.

Kõik 29.augustil staadionile Flora võidumängule!

FLORA KALJU29.AUGUSTIL

19:00A LE COQ ARENAL

15

JANEK ESLONI FOTOTABAMUS

ÕHTU, MISTULEBUNUSTADA

Kümme aastat. Just nii kaua läks Narva Transil aega, et teistkordselt ajaloos alistada FC Flora nende kodumurul mõlemas hooaja jooksul peetud võõrsilmängus. Selle aasta 8.august jääb fännidele meelde ühe masendavama õhtuna 2015.hooajast. 2:3 lõppenud kaotusmängus suutis Flora kahel korral mänguseisu viigistada, kuid Narva löödud kolmandast kollist enam ei toibutud hoolimata isegi sellest, et viimased seitse minutit mängiti narvalaste teenitud eemaldamiste tõttu lausa kahemehelises enamuses. Unusta, aga õpi. Just sedasi tuleks see mäng kokku võtta ning möödunud voorus Pärnu vastu näidatud mängu põhjal võib uskuda, et just sedasi Flora poisid käituvadki. Nõmme Kalju oskas samas voorus Paide Linnameeskonna vastu libastuda, mis jätab tiitliheitluses kõik otsad endiselt lahtiseks. Edasi Flora!

SPORTLIK TULEMUS EI MÄÄRA KÕIKE

16

KÜLALISAUTOROtt Järvela,

Õhtulehe sporditoimetuse juhataja

Portugal on väga sümpaatne maa. Sõbralik, ühtehoidev, uhke. Ning jalgpallist tiine. Tänavakohvikutes mängib õhtuti muheda olemise taustaks telekast pea alati jalgpall ning umbes 10 miljoni elanikuga riigis ilmub mitu spordipäevalehte, kus igaühes lõviosa (loe: vähemalt kaks kolmandikku) pühendatud vutile.

Spordialade vahelises hierarhias uudist pole – jalgpall pikalt ees ja siis teised riburada pidi järel. Küll aga on Eestist vaadatuna veidi kummaline jõudude vahekord jalgpalli sees. See on nimelt silmatorkavalt sügavalt kivisse raiutud.

Kuigi leidub erandeid, soovivad jalgpalliklubid reeglina, et ajakirjandus nende tegemisi võimalikult palju kajastaks. Ajakirjanduse ja avalikkuse tähelepanu aitab tõsta klubi tuntust, suurendada piletite ja fänninänni müüki, hõlmata klubi huviorbiiti võimalikult suure arvu inimesi, õitseda ja jätkusuutlikult toimida.

Mida väiksem riik ja õhem jalgpallikultuur, seda hõlpsam on tõusta pilti. Näiteks kui Nõmme Kalju 2008 meistriliigasse tõusis, jäi tervel Eesti jalgpallil karp lahti, kui nad Sportland Arenal peetud avavooru kohtumises Floraga (1:1) roosa fännimöllu püsti panid. See oli midagi enneolematut.

Kalju võttis tolle ja järgnenud paari kuu jooksul teostatud vahvate aktsioonidega kohalikul vutibörsil sisse positsiooni, mida ei suutnud kõigutada ei vahepealne sportlik ebaedu ega kõledale Kadrioru staadionile kolimine.

Kui praegu üritaks mõni kõrgliigasse tõusev (Tallinna) klubi analoogsete sammudega endale nime teha, poleks neil šanssi võrdväärset kõlapinda leida, sest koopia pole kunagi parem kui originaal. Samas kui too klubi X lööks sportlikus mõttes Premium liiga ukse jalaga lahti ja võidaks näiteks debüüthooajal medali (Kalju jõudis selleni (alles)

Jalgpalliajakirja FourFourTwo Inglismaa Premier League’i hooaega 2014-15 sisse juhatanud numbri esikaas.

SPORTLIK TULEMUS EI MÄÄRA KÕIKE

17

ILMAR PÕHJALA,FC Flora noortetöö juhtSarnane näide eelmisest suvest Inglismaal. Kui

jalgpalliajakiri FourFourTwo andis välja hooaega 2014-15 tutvustavat numbrit, pandi esikaanele seitsme Premier League’i juhtiva klubi peatreenerid. Kesksel kohale asetati eelnenud hooajal seitsmena koha saanud Manchester United juhendaja Louis van Gaal.

Esimeses reas hollandlase taga olid tiitlikaitsja Manuel Pellegrini (Man City) ja Jose Mouringo (Chelsea), 2014 kevadel hõbemedali võitnud Liverpooli juhendaja Brendan Rodgers pidi leppima kohaga kolmandas reas…

FourFourTwo otsuses peatreenerid just nii asetada mängis rolli ka teemaarendus, mis rõhutas peatreenerite isiksusele. Aga suuremat plaani vaadates ütles too valik: vahet pole, mitmenda koha Man United saab, Inglismaal pole jalgpalliklubi, mille tegemised huvitaks suuremat hulka inimesi.

Ning spordiajakirjandus ei jaga mahtu (kilobaidid, lehepind, eetriaeg) vastavalt sportlikele tulemustele, vaid auditooriumi huvile. Sportlik tulemus võib seda huvi mõjutada – mida õhem jalgpallikultuur, seda enam – aga mitte pea peale pöörata.

Eesti klubijalgpallis pole asjad praegu muidugi nii jäädavalt paigas kui Portugalis ja Inglismaal, aga tark klubi mõtleb endale auditooriumi tekitamisele praegu mitte siis, kui juba hilja.

Jalgpalliajakirjaniku vaatevinklist on esimesi trende juba näha. Kõige silmatorkavamalt muidugi Tallinnas, mida esindab Premium liigas neli klubi, mis tekitab terava konkurentsi olukorra. Veidi pikemas plaanis on huvitav ka Tartu jalgpallis toimuv. Kas Santos ja Welco suudavad hakata pakkuma konkurentsi Tammekale?

Portugali spordipäevalehe A Bola jalgpallikajastus algab alati Lissaboni Benfica, FC Porto ja Lissaboni Sportingu tegemistega. Sõltumata tabeliseisust saavad ülejäänud klubi tähelepanu pärast kolme suurt tegijat.

oma neljandal hooajal kõrgliigas), tõuseksid nad pilti küll.

Kui aga antud stsenaarium Portugali ümber kanda, peaks too vapper ja edukas uus tulija leppima positsiooniga suurima spordipäevalehe A Bola keskpärastel külgedel. Hooajal 2012-13 nägi Portugali liiga TOP7 välja nii: 1. FC Porto, 2. Lissaboni Benfica, 3. Pacos de Ferreira, 4. Braga, 5. Estoril, 6. Rio Ave, 7. Lissaboni Sporting.

A Bola hierarhiat sportlik tulemus aga ei kõigutanud. Esmalt said kolm suurt (Benfica, Porto, Sporting) igaüks kätte oma mahu (vähemalt 4 lehekülge per kärss, sageli rohkem) ja alles siis tilgutati leheruumi külje või heal päeval kahe kaupa ka teistele klubidele. Pacos de Ferreira, Braga, Estoril ja Rio Ave edestasid Sportingut küll sportlikult, aga mitte avaliku tähelepanu osas.

QUO VADIS, VÕÕRSIL?FLORAKASViskame kiire pilgu florakaile, kes tallavad võõraid väljakuid, olles Florast kas laenule antud või hiljuti välismaale lahkunud.

KAROL METSFK Viking StavangerNORRA, Tippenligaen

Karol on Vikingis kindel põhikoosseisumees, olles kõigist esindusmeeskonna mängudest sel hooajal vahele jätnud vaid ühe, sedagi kollaste kaartide tõttu. Viking asub Norra kõrgliigatabelishetkel kolmandal kohal, viimati tehti kodus selg prügiseks teise Eesti koondislase Pavel Londaku koduklubil Bodö/Glimt, seda skooriga 2:1.

MARKO MEERITSTunamullu Hollandi kõrgliigaklubist Vitessest esiliigaklubisse Emme liikunud Markol ei ole hetkel käsil parimad ajad. Möödunud hooajal klubi kindla esikindana puuris seisnud Meerits ei ole sel hooajal suutnud oma konkurenti Dennis Telgenkampi pingile suruda ning nii on viimasel ajal saanud hoogu jutud Marko soovist Emmenist lahkuda, mida kollkipper väljendas juba enne käesolevat hooaega, kui klubil kõrgliigapilet lunastamata jäi.

FC EmmenHOLLAND, Eerste Divisie

KARL EERIK LUIGEND JOOSEP JUHA SAKARI TUKIAINENLaenul Paides Laenul Paides Laenul Viljandis

Paide Linnameeskonda laenule siirdunud Luigist sai koheselt põhimees, kel oli mängida suur roll keskväljal möödunud vooru suurüllatuses, kui koduväljakul alistati Nõmme Kalju hokiskooriga 5:4!

Koos Luigiga Paidesse laenule läinud Juha on (kaitseliinis) sarnaselt Luigile Paides kindel põhikoosseisumees kõigis peale liitumist peetud kohtumistes.

Sakari avas oma väravasaldo Tuleviku eest talle omasel efektsel moel: 7:0 võiduga lõppenud karikamängus lõi Sakari kõik kollid!

MARTIN KASE GERDO JUHKAM KARL-IVAR MAARLaenul Viljandis Laenul Viljandis Laenul Viljandis

Ajateenistusest naasnuna siirdus Martin vormi koguma laenulepinguga Viljandi Tuleviku eest mängides. Seni on ründajal väravatearve kollases särgis veel avamata.

Tuleviku oma kasvandik, Flora esindusemees Gerdo on Viljandi tuleviku üks võtmemängijaid, olles keskkaitses paariliseks Sander Postile. Ka värav Premium Liigas on kirjas - Pärnu vastu!

Äsja vigastuspausilt naasnud väle ääremängija Maar on seni olnud tõsiselt hoos: 2 väravat ja mitu väravasöötu on tõsine avaldus uuel hooajal Flora esindusmeeskonna ukse avamiseks!

Viljandis mängivad laenulepingu alusel veel ka Flora II mängijad ja . Kubberi rolliks on seni olnudErkki Kubber Ragnar Piirpigem vahetusest sekkuv mängija, kuid vastupidiselt põhikoosseisumees Piirile on Erkkil ette näidata ka värav: karika1/64 finaalis aitas just tema värav Keila JK vastu Tuleviku 2:0 võidule ja seega edasi 1/32 finaali, kus Sakari seitsmest vastu-seta väravast alistati JK Kaitseliit Kalev.

19

DUUBEL NÄITAS ESINDUSELE

HAMBAID

21

11.augustil korrati Eesti jalgpalliajalugu. Teist korda iseseisvuse taastanud Eesti ajaloos kohtusid karikasarjas ühe klubi esindusmeeskond ja duubelvõistkond. Kui esimesel korral olid aastal 2002 nendeks meeskondadeks vastavalt FC Levadia Tallinn ja Levadia Maardu, siis sel korral viis karikaloos 1/32 finaalis kokku Flora II ja Flora esinduse. A Le Coq Arenal duubelvõistkonna kodumänguna toimunud kohtumises kandis esindusmeeskond „võõrsilmängule” kohaselt valgeid vorme, kuna duubel mängis tavapärases rohevalges mundris. Staadionile kogunenud ligi 200 pealtvaatajat tundusid suuresti reservmeeskonnale kaasa elavat. Nii polegi imestada, et peale esindusmeeskonna näiliselt kergelt haaratud 2:0 eduseisu duubli ründaja Juhan Jograf Siimu poolt löödud värava peale kogu staadion rõkkas. Duubelmeeskond teadis ilmselgelt, et tegemist on ajaloolise võimalusega, millesarnast ei pruugi enam mitte kunagi tulla ning nii oldi häälestunud võimsaks lahinguks - ja täpselt sellega esindusmeeskonda ka kostitati. Hoolimata sellest, et Rauno Sappineni, Joonas Tamme ja Markus Jürgensoni väravatest esindusele lõpuks 1:3 alistuti, tulid duublimehed platsilt ära pigem naerusuiselt - häbisse ei jäädud ning seda möönsid ka kõik esindusmeeskonna mängijad. Joonas Tamme jaoks oli tegemist esimese tabamusega Flora särgis peale taasliitumist oma endise meeskonnaga.

Fotod: Catherine Kõrtsmik

22

12.augustil teatasid FC Flora ja Vene passiga ründaja Irakli Logua koostöö lõpetamisest kahepoolse kokkuleppe alusel.

Vene kodakondne ent Gruusia-Abhaasia segaperest pärit endine Moskva Dinamo kasvandik Irakli Logua liitus FC Floraga 2013.aastal. Vene noortekoondistes 7 väravat löönud ründaja sai siin peagi fännide lemmikuks, mida fännid ka 2013.hooaja lõpus vastva tiitliga kinnitasid. Sama hooaja lõpus lahkus oktoobrikuise karikamängu eelsel soojendusel viga saanud mängumees Venemaale, kuid naasis Florasse 2014.hooaja kevadringis.

Kokku lõi Ika 84 Flora särgis peetud liigamängus 21 väravat ning oli enne lahkumist käesoleval hooajal jõudnud lüüa 3 väravat ja anda 5 väravasöötu. Koos Floraga tuli Ika 2013.aastal Eesti karikavõitjaks ning 2014.aastal aitas võita Superkarikafinaalis Levadiat.

„Raske on lahkuda klubist, mis on saanud mulle koduks, kuid nüüd on aeg küps liikuda edasi,” ütles Logua lahkudes.

Aitäh, Irakli ja edu sulle su teekonnal!

Aitäh FC Flora sponsoritele ja toetajatele:

TULE FC FLORASSE JALKATRENNI!

FC Flora kutsub jalgpallitrenni 2005., 2006., 2007., 2008., 2009. ja 2010. aastal sündinud poisse ja tüdrukuid. Varasem jalgpallikogemus pole tähtis. Loomulikult ootame trennidesse ka vanemaid poisse ja kõiki tüdrukuid!

Treeningud toimuvad kesklinnas, A.Le Coq Arena kõrval asuvatel muruväljakutel või Sportland Arena kaasaegsel kunstmuruväljakul, aadressil Asula 4c. Talvel treenivad FC Flora noored Kotka hallis (Linnu tee 5).

Lisainfo FC Flora noortetrennide kohta: telefonil 627 9948 ja noored@fcflora.ee