Lehekülg 1 |

1. SISSEJUHATUS

Finantssektor etendab tänapäeval

majanduses olulist rolli, tagades finantsvahenduse, s.t suunates raha

säästjatelt investoritele. Usaldusväärne ja tõhus finantssektor soodustab säästude

kogunemist ja võimaldab nende suunamist kõige tootlikumatele investeeringutele,

toetades seega innovatsiooni ja

majanduskasvu. Kõikides Euroopa riikides on pangad peamised finantsvahendajad.

Pangalaene kasutatakse ka

kodumajapidamiste vajaduste rahastamiseks, eelkõige selleks, et aja

jooksul muuta kodumajapidamiste

tarbimismustrit ja aidata neil investeerida kinnisvarasse. Kui kodu soetamiseks

antavate laenude kasv on ülemäära suur, võib see põhjustada kinnisvaraturul

hinnamulle. Sellise mulli hilisem lõhkemine võib finantssektorile ja majandusele

tervikuna väga destabiliseerivalt mõjuda.

Võttes arvesse varade hinnamullide riski,

mis on seotud laenudega, eelkõige kinnisvarasektoris, on pangandussektori

usaldusväärsuse jälgimine riikide finantssüsteemide stabiilsuse hindamisel

ülioluline. Võimalike riskide kontrolli all hoidmiseks rakendavad liikmesriigid

mitmesuguseid poliitikameetmeid.

2. PROBLEEMID

2.1. Pangandussektori

usaldusväärsus

2016. aastal jätkus ELis pangandussektori kriisijärgne korrigeerimine.

Pangandussektor kahanes 28st liikmesriigist 21s, millele viitas pankade

koguvarade vähenemine SKP suhtes. See nn finantsvõimenduse vähendamise

suundumus jätkus olenemata

majandustingimuste ja pankade tegevustingimuste paranemisest.

Likviidsuskeskkond oli pangandussektori

jaoks üldiselt jätkuvalt soodne. Kogu Euroopas suurendasid pangad oma

kapitalipuhvreid, et need vastaksid ELi

uutele regulatiivsetele nõuetele, ja paljud pangad tegid edusamme kogunenud

viivislaenude käsitlemisel.

Pankade usaldusväärsust saab hinnata selliste näitajate abil nagu viivislaenude ja

laenude kogusumma suhe (viivislaenude

suhtarv), kapitali adekvaatsuse määr ja omakapitali keskmine tootlus.

Viivislaenude suhtarvu

arvutamiseks jagatakse viivislaenude nimiväärtus laenude kogusummaga.

ELi määratluse kohaselt loetakse

viivislaenudeks laene, mille tagasimakseid ei ole tehtud üle

90 päeva. Suhtarv näitab pankade antud laenude kvaliteedi halvenemise

ulatust. Mida kõrgem on see suhtarv, seda halvem on varade kvaliteet ja

järelikult seda suurem ka eeldatav kahjum.

Kapitali adekvaatsuse määr näitab

pankade maksevõimet. Selle suhtarvu arvutamiseks jagatakse regulatiivne

kapital, s.t pangandust käsitlevates õigusaktides tunnustatud

kapitaliinstrumendid, riskiga kaalutud varadega. Kapitali adekvaatsuse määr

näitab pankade võimet katta kahjumeid. Mida kõrgem on see

suhtarv, seda suuremal määral

EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT

PANGANDUSSEKTOR JA FINANTSSTABIILSUS

Lehekülg 2 |

suudavad pangad kahjumeid katta oma maksevõimet ohtu seadmata.

Omakapitali tootluse arvutamiseks

jagatakse pankade netotulu (s.t maksustamisjärgne kasum)

kogukapitaliga. See suhtarv näitab pankade üldist kasumlikkust. Suur

kasumlikkus viitab sellele, et pankadel on soodsad võimalused lähitulevikus

oma kapitalipuhvri suurendamiseks, nimelt jaotamata kasumi kaudu.

2016. aastal Euroopa pankade varade kvaliteet üldiselt paranes. Finantskriisi

tõttu enim kannatanud pangad jätkasid oma portfellide parandamist. Erandiks olid

Küpros ja Kreeka: mõlemas riigis ei

maksta veidi enam kui kolmandikku laenudest endiselt korrapäraselt tagasi.

2016. aastal halvenes viivislaenude

suhtarv Kreekas veelgi, kuid Küprosel see paranes.

Viies riigis ületas viivislaenude suhtarv 10 %. Sellesse rühma kuulusid Itaalia,

Portugal, Bulgaaria, Iirimaa ja Horvaatia. Neil kõigil õnnestus siiski 2016. aastal

viivislaenude suhtarve vähendada. Sama toimus peaaegu kõigis teistes

liikmesriikides. Suuri edusamme tehti Sloveenias, Ungaris ja Rumeenias, kus

viivislaenude suhtarvud langesid alla 10 %

sihttaseme.

Joonis 1. Viivislaenud protsendina laenude kogusummast (2016)

Allikas: EKP.

Kapitali adekvaatsuse määr paranes veelgi

enamikus ELi liikmesriikides. Kõigis riikides

oli keskmine kapitali adekvaatsuse määr vähemalt 12 %, mis ületas tunduvalt

regulatiivset miinimumtaset 8 %.

Pooltes liikmesriikides oli kapitali adekvaatsuse määr üle 19 %.

Mediaanväärtus tõusis eelmise aastaga

võrreldes ühe protsendipunkti võrra. Kõige kõrgem oli see suhtarv Eestis (34%),

millele järgnesid Rootsi ja Iirimaa. Suurim

langus oli 2016. aastal Leedus, kuigi

kapitali adekvaatsuse määr püsis seal endiselt kõrge. Languse põhjuseks oli üks

riigi suurimaid panku, mis aasta alguses dividende maksis. Dividendid makstakse

välja jaotamata kasumist, mis moodustab osa panga kapitalist.

Kuigi kapitalisatsioon on üldiselt piisav, esineb riikide ja pankade vahel erinevusi.

Lehekülg 3 |

Näiteks Portugalis, Itaalias ja Hispaanias on mõningate pankade kapitalisatsioon

endiselt ebapiisav, mis takistab uute laenude väljaandmist.

Joonis 2. Kapitali adekvaatsuse määr: regulatiivne kapital 77 % riskiga kaalutud varadest

(2016)

Allikas: EKP.

Madalamatest intressimääradest

olenemata paranes pankade kasumlikkus enamikul turgudel. Omakapitali tootlus oli

2016. aastal pooltes liikmesriikides vähemalt 8%. Omakapitali tootluse

mediaanväärtus tõusis eelmise aastaga võrreldes ühe protsendipunkti võrra. ELi

kõige kasumlikumad pangandusturud on Kesk- ja Põhja-Euroopa riikides.

Keskmine kasumlikkus kasvas järsult

kolmes riigis. Suurim hüpe toimus

Kreekas, kuigi keskmine omakapitali

tootlus jäi seal endiselt negatiivseks. Oma kasumlikkust parandasid tunduvalt ka

Horvaatia ja Ungari pangad.

Kasumlikkus vähenes kõige enam Itaalias

ja Portugalis. Kreeka kõrval olid need ka ainukesed pangaturud Euroopas, kus

2016. aastal kanti kahjumeid. Selle peamiseks põhjuseks oli viivislaenude

katteks rahaliste eraldiste loomine.

Lehekülg 4 |

Joonis 3. Omakapitali tootlus, % (2016)

Allikas: EKP.

2.2. Laenumahu kasv

Laenumahu kasvu saab mõõta erasektorile

antud pangalaenude mahu protsentuaalse

aastakasvuna. Mida kiiremini laenumaht kasvab, seda suurem on varade hinnamulli

risk. Sellise olukorra tüüpiline näide on ülemäärane hüpoteeklaenude

väljastamine, mis tõstab eluasemehindu ja erasektori võlataset.

Teisest küljest on negatiivne laenumahu kasv tõenäoliselt korrelatsioonis

ettevõtete, eriti VKEde raskustega laenude hankimisel. Ideaalis peaks erasektorile

antavate laenude maht kasvama küllaldaselt, et tagada investeeringute

piisav rahastamine, kuid mitte liiga palju, et vältida varade hinnamullide tekkimist.

Eluasemelaenude väljastamine kasvas enamikus liikmesriikides. Hüpoteeklaenude

mahu mediaankasv suurenes 2014. aasta 1,5 %lt 2016. aasta augustiks 3,8 %le ja

2017. aasta juuniks 4,4 %le.

Seitsmes riigis – Slovakkias, Rumeenias,

Tšehhi Vabariigis, Belgias, Leedus, Maltal, Luksemburgis ja Rootsis – ületas kasv

sihttaset1, mis komisjoni hinnangul tingis vajaduse riskide põhjalikumaks

uurimiseks.

Kodumajapidamistele väljastatud laenude,

eriti eluasemelaenude suur maht tõstab eluasemehindu ja erasektori võlataset

mitmes riigis. See on murettekitav, eriti riikide puhul, kus erasektori võlatase on

juba niigi kõrge, näiteks Belgias, Rootsis ja

Madalmaades.

1 Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli kohaselt 6,5 %line aastakasv.

Lehekülg 5 |

Joonis 4. Eluasemelaenude mahu kasv (protsentuaalne aastakasv), juuni 2017

Allikas: EKP.

Ettevõtetele antud laenude maht kasvas enamikus liikmesriikides.

Laenumahu mediaankasv suurenes 2015. aasta augusti -0,2 %lt 2016. aasta

augustiks 2,3 %ni ja 2017. aasta juuniks 3,8 %ni. Kuues riigis (Malta, Ungari,

Sloveenia, Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia) asendus negatiivne kasv

positiivsega.

Võrreldes eelmise aastaga vähenes ka

erinevus riikide vahel, kus laenumahu kasv oli kõige suurem (Luksemburgis

17 %, Slovakkias 10 %) ja kus laenumahu vähenemine oli kõige suurem

(Madalmaades -6 %, Portugalis -3 %).

Laenumahu kasvu erinevad suundumused ELis osutavad erinevustele ettevõtete

investeerimisvõimalustes.

Kiire majanduskasvuga riikides stimuleerib

ettevõtete laienemine investeeringuid ja laenunõudlust (nt Kesk-Euroopa riikides

nagu Slovakkia, Poola, Ungari ja Tšehhi Vabariik).

Teistes riikides, nagu Madalmaad, Portugal ja Iirimaa, takistavad paljudel ettevõtetel

kogunenud võlad nende juurdepääsu rahastamisele.

14

,2

11

,7

9,8

8,3

8,1

7,9

7,4

7,3

6,4

5,8

5,3

5,2

4,7

4,4

4,4

3,9

3,6

2,3

2,1

1,7

1,6

0,1

-0,3

-0,9

-1,8

-2,6

-2,6

-3,2

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

SK RO CZ BE LT MT LU SE EE FR BG SI NL IE AT DE PL IT FI DK HU LV HR CY PT UK ES GR

17. juuni

15. detsember

%

Lehekülg 6 |

Joonis 5. Ettevõtetele antud laenude mahu kasv (protsentuaalne aastakasv), juuni 2017

Allikas: EKP.

2.3. Likviidsus ja rahastamine

Panga rahastamisstruktuur ütleb meile, kuidas rahastatakse panga tegevust,

ennekõike laenuandmist. Tavaliselt koguvad pangad hoiuseid, et rahastada

laene, mida nad väljastavad. Suhtarvuna,

mis aitab hinnata, kas pankade rahastamine on piisav, kasutatakse

seetõttu tavaliselt laenude ja hoiuste suhtarvu. Laenude ja hoiuste suhtarvu

arvutamiseks jagatakse pankade poolt antud laenude kogusumma pankade

klientidelt saadud hoiuste kogusummaga. Teisisõnu näitab see suhtarv laenuportfelli

osa, mis on kaetud hoiustega, mida

loetakse stabiilseks rahastamisallikaks.

Sageli paluvad raskustesse sattunud pangad abi oma keskpangalt. Keskpangalt

võetud laenude osatähtsus panga kohustuste seas näitab, mil määral pangad

on pidanud sellist toetust küsima.

Teisisõnu osutab see näitaja erasektori vahenditest rahastamise puudujäägile,

mistõttu seda tuleb jälgida. Keskpangast saadud likviidsus peaks moodustama

olulise osa kommertspankade kohustustest ainult erakorralistel

asjaoludel ja ajutiselt.

2016. aastal oli ELi pankade rahastamisstruktuur üldjoontes stabiilne.

Laenude ja hoiuste suhtarv ületas 100 % ainult viies riigis. Nendeks riikideks olid

Taani oma ainulaadse hüpoteekpanganduse mudeliga2 ning

Rootsi, Madalmaad, Prantsusmaa ja Itaalia.

Enamikus riikides kasvasid hoiusemahud laenudest veidi kiiremini. ELi 28

liikmesriigi laenude ja hoiuste suhtarvude mediaanväärtus vähenes 2014. aasta

ligikaudu 99 %-lt 2016. aasta augustiks 96 %ni ja 2017. aasta juuniks 89 %ni

(joonis 6).

Pärast finantskriisi on Kesk-, Ida- ja Kagu-

Euroopa pangandusturgudel tekkinud uus rahastamismudel. Varem rahastasid

välisriikide pankade omanduses olevad tütarettevõtjad klientidele antavaid laene

suurel määral oma Austrias, Itaalias,

2 Taanis väljastavad hüpoteeklaene spetsialiseerunud hüpoteekpangad, mis

rahastavad laene vastavate hüpoteekvõlakirjadega. Rahastamisstruktuuri mõttes peetakse seda süsteemi väga turvaliseks.

17

,3

10

,4

8,5

7,4

6,7

5,5

5,3

5,0

4,6

4,3

4,2

4,0

3,8

3,8

3,7

3,5

3,1

2,7

2,6

2,4

0,2

-0,2

-0,5

-1,4

-1,7

-2,6

-3,1

-5,9

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

MT SK PL HU CZ FI BE LT SI DE RO EE FR AT BG SE DK LU HR LV CY ES GR UK IT IE PT NL

17. juuni

15. detsember

%

Lehekülg 7 |

Rootsis või Saksamaal asuvatelt emapankadelt võetud laenudest. Pärast

kriisi on pankade tütarettevõtjad

emapankadelt saadava rahastuse järkjärgult asendanud kohalike hoiustega.

2016. aastal olid laenuportfellid kõikide Kesk- ja Ida-Euroopa riikide

pangandussektoris täielikult hoiustega

kaetud.

Joonis 6. Laenude ja hoiuste suhtarv, % (2016)

Allikas: EKP.

Soodsad turutingimused ja madalad

intressimäärad võimaldasid keskpankadelt saadavat rahastust kogu ELis veelgi

vähendada. 2016. aastal võtsid enamiku

riikide pangad keskpangalt vähe laenu: selliste laenude osa kõigi kohustuste seas

oli alla 2 %.

Kreeka eristus riigina, kus keskpangalt saadud laenude osakaal oli suurim,

moodustades veerandi pangandussektori

bilansist. Sellegipoolest õnnestus Kreekas (millele järgnes Küpros) keskpangale

tuginemist 2016. aastal oluliselt vähendada.

Itaalias ja Hispaanias seevastu kasvas

keskpangalt võetud laenude kasutamine

ning Soomes ja Belgias suurenes pankade tuginemine keskpangalt saadavale

rahastusele.

3. LIIKMESRIIKIDE

POLIITIKAMEETMED

Kõikide liikmesriikide poliitilised eesmärgid

on säilitada finantsstabiilsus ja

Lehekülg 8 |

toetada majanduskasvu. Sellele aitavad kaasa usaldusväärne pangandussektor ja

kapitaliturud, mis sujuvalt täidavad oma

rolli finantsvahendajatena.

Liikmesriikide poliitikameetmete eesmärk on

parandada rahastamisvõimalusi, puhastades pankade bilansid

viivislaenudest; kõrvaldada kapitaliturgude arengu ja

integratsiooni takistused; kõrvaldada riiklike järelevalve- ja

õigusraamistike puudused ning parandada mõningate krediidiasutuste

ühingujuhtimist; käsitleda välisvaluutas nomineeritud

krediidiriskipositsioonidega seotud

spetsiifilisi riske; kõrvaldada mõningatel

eluasemeturgudel tasakaalustamatus, mille põhjuseks on liiga kiiresti kasvav

erasektori võlatase.

3.1. Viivislaenudega seotud

probleemide lahendamine

Halbade laenude suur hulk võib selgitada

aeglast laenumahu kasvu mõningates riikides. Viivislaenud koormavad pankade

bilansse ja vähendavad pankade kasumlikkust, kuna nende tõttu jääb

pankadel tulu saamata. Samuti seovad nad osa pankade kapitalist, vähendades

seeläbi pankade võimet anda välja uusi

laene3.

Et suurendada uute laenude väljastamist, tuleb teha täiendavaid edusamme

pankade bilansside puhastamisel ja piisavate kapitalipuhvrite taastamisel.

Viivislaenude hulk on paljudes ELi

liikmesriikides endiselt suur ning Kreekas, Küprosel, Itaalias, Portugalis, Bulgaarias,

Iirimaal ja Horvaatias on nende osakaal kahekohaline.

Pangad püüavad saavutada laenude

toimivat restruktureerimist või

viivislaenude tagatiste sundvõõrandamist. Seda tuleb aga toetada võlgade

sissenõudmise ja varade

3 Kõikide laenude ja panga muude varadega kaasneb konkreetne kapitalinõue, s.t kapitali summa, mida pank peab ootamatute kahjumite katteks puhvrina alal hoidma.

sundvõõrandamise toimiva õigusraamistikuga. Paljud riigid tegelevad

maksejõuetust käsitlevate õigusnormide ja

kohtusüsteemi toimimise parandamisega, et tagada võlgade kiirem

restruktureerimine. Näiteks Kreekas on tagatisvara müümiseks võetud kasutusele

elektroonilised oksjonid. Teiseks võimaluseks on kohtuväliselt kokku

lepitavad restruktureerimislahendused, mille eelduseks on võlgnike ja pankade

vabatahtlik koostöö.

Kui restruktureerimine ebaõnnestub,

võivad pangad kaaluda probleemsest varast vabanemist. Viivislaene võib müüa

spetsialiseeritud järelturgudel kas laenudena või väärtpaberistatud

toodetena. Riikide ametiasutused teevad jõupingutusi selliste turgude toetamiseks,

kõrvaldades regulatiivseid takistusi,

kohandades maksustamiskorda, pakkudes spetsiaalseid viivislaenude haldamise

platvorme ja andes väärtpaberistatud laenude kõrgema nõudeõiguse järguga

väärtpaberistamise seeriatele riigi tagatisi (viimati näiteks Itaalias).

Mõned riigid on viivislaenude haldamiseks loonud varahaldusettevõtted, mida

nimetatakse ka „rämpspankadeks“, millele pangad saavad oma portfellid üle anda.

Sellega kaasnevad oma kulud, kuid see võimaldab pankadel oma bilansid

koormast vabastada ja uusi laene välja anda. NAMA4 Iirimaal, BAMC5 Sloveenias

ja SAREB6 Hispaanias on aidanud

viivislaenude suhtarve märkimisväärselt vähendada. Viivislaenude müügi toetamist

võib korraldada ka pangandussektor ise (riiklike garantiide abil, näiteks nagu

skeemi „Atlante“ puhul Itaalias).

Riikide järelevalve- ja reguleerivatel

asutustel on viivislaenude osakaalu vähendamisel tähtis roll. Need asutused

kontrollivad korrapäraselt pankade varade kvaliteeti, jälgivad võlgnevustega seotud

4 Riiklik varahaldusagentuur (National Asset

Management Agency). 5 Pankade varade haldusettevõte (Bank Assets Management Company). 6 Pangasüsteemi restruktureerimisega seotud varade haldamise ettevõte (Sociedad de Gestión de Activos procedentes de la Reestructuración Bancaria).

Lehekülg 9 |

olukorra lahendamist ja kehtestavad laenukahjumite katteks piisavate eraldiste

ja kapitalipuhvrite nõudeid.

3.2. Ettevõtete rahastamise

alternatiivsete allikate väljatöötamine

Liikmesriigid võtavad oma kapitaliturgude arendamiseks mitmesuguseid meetmeid,

et parandada rahastamisvõimalusi ka pangaväliste allikate kaudu. ELi tasandil

soodustatakse selliseid algatusi kapitaliturgude liidu loomise

tegevuskavaga, mis võeti vastu 2015. aasta septembris ja mida

läbivaatamise tulemusena ajakohastati 2017. aasta juunis. Riikide

ametiasutustele pakub sihtotstarbelist

tehnilist abi komisjoni struktuurireformi tugiteenistus. Eriti need riigid, kus

kapitaliturud on oma arengus maha jäänud (paljud neist Kesk- ja Ida-

Euroopas), on võtmas mitmesuguseid meetmeid oma aktsia- ja võlakirjaturgude

ning erakapitali investeerimisfondide ja riskikapitalifondide toetamiseks; samuti

võtavad nad kasutusele nüüdisaegseid

väärtpaberistamise meetodeid.

Lisaks võtavad riikide ametiasutused erimeetmeid kohalike kapitaliturgude

arengu toetamiseks. Mõnes riigis on selleks töötatud välja terviklik riiklik

strateegia (Bulgaaria, Läti, Leedu, Tšehhi

Vabariik, Poola).

Lehekülg 10 |

Sellised strateegiad soodustavad kohalike nišiturgude (nt finantstehnoloogia,

erakapital) arengut soodsa regulatsiooni

abil ja loovad kohalikele institutsionaalsetele ja jaeinvestoritele

regulatiivseid stiimuleid (nt uued instrumendid, soodsad

maksustamislahendused). Nad pakuvad mitmesuguses vormis toetust VKEdele,

kes on huvitatud kapitaliturule pääsemisest (nt noteerimiskulude

kaasrahastamine). Lisaks näevad need strateegiad ette asjakohased

finantsharidusprogrammid.

Mõned riigid tegelevad ka piiriüleste

algatustega. Üheks näiteks on pandikirjade ja väärtpaberistamise

ühtlustatud õigusraamistikuga seotud töö Balti riikides. Veel ühe projekti eesmärk on

hõlbustada väärtpaberite kliiringut ja

arveldamist SEE Linki platvormi liikmeks olevate börside vahel. Selles projektis

osalevad Sloveenia, Horvaatia ja Bulgaaria, samuti kolmandad riigid –

FYROM7, Serbia, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina. Bulgaarias luuakse

kohalikele emitentidele ja investoritele võimalusi teiste ELi liikmesriikide

turgudele pääsemiseks Bulgaaria

väärtpaberibörsi spetsiaalse rahvusvaheliste instrumentide segmendi

kaudu.

3.3. Pangandusjärelevalve, reguleerimise ja ühingujuhtimise

tugevdamine

Viivislaenude mahu märkimisväärne kasv

kriisi ajal tõi esile ebapiisava järelevalve või reguleerimise juhtumeid. Samuti

ilmnesid puudused krediidiriski hindamisel ja paljude finantsasutuste

ühingujuhtimisel.

Mõningates riikides on asutud

finantsjärelevalvet parandama. Näiteks:

ulatuslikud pangandus- ja

mittepangandusjärelevalve reformid Bulgaarias;

kindlustus- ja pensionifondide järelevalve ühendamine Küprosel;

pankade rahvusvaheliste ettevõtete järelevalve tugevdamine Maltal.

7 Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

Riigid investeerivad ka järelevalveasutuste oskuste parandamisse, näiteks tehnilise

toe abil; seoses kapitaliturgude

järelevalvega tehakse seda näiteks Rumeenias.

Mõnes riigis on finantssektori teatavates

segmentides alustatud ühingujuhtimise reformimist. Itaalias viiakse ellu suurte

ühistupankade ja väikeste hoiu-laenuühistute ühingujuhtimise reformi,

mis on oluline pangandussüsteemi

optimeerimise seisukohast. Sloveenia võtab meetmeid oma pangandussektori

konsolideerimiseks ja ümberkorraldamiseks, riigi omanduses

olevate pankade juhtimise parandamiseks ja pankade varade haldusettevõtte (BAMC)

nõuetekohase juhtimise tagamiseks. Horvaatias tegelevad sõltumatud audiitorid

Horvaatia Rekonstruktsiooni- ja

Arengupanga (HBOR) varade kvaliteedi läbivaatamisega. Läbivaatamise

tulemusena võidakse teha muudatusi HBORi tegevust reguleerivas raamistikus

ja panga juhtimisstruktuuris.

3.4. Välisvaluutas nomineeritud

laenudega seotud riskide käsitlemine

Šveitsi frangi tugevnemine rõhutas taas

välisvaluutas laenude andmisega seotud riske. Ebastabiilsus, mille põhjustas Šveitsi

frangi märkimisväärne kallinemine, oli

kõige silmatorkavam Horvaatias, Ungaris ja Poolas. Rumeenias, kus enamik

välisvaluutas antavaid laene on nomineeritud eurodes, oli mõju väiksem.

Asjaomased riigid on juba võtnud välisvaluutas laenuvõtjate abistamiseks

mitmesuguseid meetmeid, kohustades panku mõningatel juhtudel kandma

märkimisväärseid kulusid.

Poolas viimistletakse vastavaid

ettepanekuid asjakohaste asutuste (Presidendi kantselei,

rahandusministeeriumi, finantsjärelevalveasutuse ja keskpanga)

vaheliste arutelude käigus, enne kui

parlament need vastu võtab. Võttes arvesse teiste turgude kogemusi, püüavad

poliitikakujundajad saavutada tasakaalu võlgades kodumajapidamiste abistamise

ning pankade rahalise usaldusväärsuse ja kogu riigi finantsstabiilsuse säilitamise

Lehekülg 11 |

vahel. Arutelude üks tahk on seotud ka sotsiaalse õiglusega.

3.5. Eluasemeturuga seotud haavatavuse vähendamine

makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete

kaudu

Kinnisvaraturgudega seotud

finantsstabiilsusriskid on ELis minevikus realiseerunud ja paljudes riikides on need

endiselt potentsiaalne probleem. Kinnisvara ülehindamine kipub käima

käsikäes erasektori kõrge võlatasemega. Pankade riskid, mis on seotud

hüpoteeklaenudega, kasvavad tihtipeale kooskõlas laenuandmise standardite

lõdvendamisega. Survet suurendavad

madalad intressimäärad ja jätkuv pankadevaheline konkurents uute laenude

väljastamisel.

Paljud liikmesriigid on kinnisvarasektorist tuleneva haavatavuse vähendamiseks

aktiivselt rakendanud makrotasandi

usaldatavusjärelevalve meetmeid, mille eesmärk on säilitada kogu finantssüsteemi

stabiilsus. Esmajoones soovitakse nende meetmetega pidurdada kinnisvaralaenude

ja eluasemehindade loomulikku omavahelist protsüklilist dünaamikat.

Lisaks on nende eesmärk tugevdada pangandussektori ja kodumajapidamiste

sektori vastupanuvõimet finantsšokkidele.

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmed võivad olla suunatud kas

pankadele või laenuvõtjatele.

Pankadele suunatud meetmete eesmärk on tavaliselt tagada asjakohased

kapitalinõuded. Mõnel juhul on puhvrid

suunatud kogu majandust hõlmavale süsteemsele riskile. Samas võivad puhvrid

olla otseselt suunatud kinnisvaraga seotud riskipositsioonidele, millega seoses

nähakse näiteks ette pankade bilanssides olevate hüpoteeklaenude riskikaalude8

vastavusseviimine riskiprofiilidega. Mitmes liikmesriigis (nt Austrias, Belgias, Eestis,

Slovakkias ja Rootsis) on kinnisvaraga

seotud kasvava haavatavuse tõttu hüpoteeklaenude portfellidega seoses

8 Regulatiivsed määrad, mis näitavad, kui palju kapitali peavad pangad alal hoidma iga oma portfellis sisalduva varaliigi tarbeks.

kehtestatud spetsiifilisemad lisakapitalinõuded9. Soome kehtestab

alates 2018. aasta jaanuarist oma riigi

territooriumil krediidiasutusepõhise riskikaalu alammäära10 eluaseme

omandamiseks võetud hüpoteeklaenude puhul. Taanis andis Süsteemsete Riskide

Nõukogu 2017. aasta märtsis soovituse piirata Kopenhaageni ja Århusi piirkonnas

ujuintressiga ja/või pikendatud tagasimaksegraafikuga11 eluasemelaenude

andmist, kui laenuvõtja koguvõlg ületab 400 % maksustamiseelsest tulust.

Senised andmed näitavad, et kuigi pangapõhised meetmed on mitmes

liikmesriigis finantssektori vastupanuvõimet tugevdanud, ei ole

suuremad kapitalinõuded mõnes riigis (nt Taanis, Luksemburgis ja Rootsis)

eluasemehindade tõusu peatamiseks

piisavad.

Lisaks pangapõhistele meetmetele on riikide ametiasutused siseriikliku õiguse

alusel rakendanud laenuvõtjatele suunatud laenupiiranguid. Kõige levinumad

laenuvõtjapõhised meetmed on

laenusumma ja tagatisvara väärtuse, laenusumma ja sissetuleku või võla ja

sissetuleku ning võla teenindamise kulude ja sissetuleku suhtarvude piirmäärad.

Muud meetmed hõlmavad laenuperioodi piiranguid ja tagasimaksmisele

kehtestatavaid nõudeid.

Laenuvõtjapõhised meetmed on otseselt

suunatud laenuvõtjaid puudutavatele pankade laenuandmise standarditele (s.t

standarditele, mida kohaldatakse laenuvõtjate suhtes, kui nad laenu

taotlevad). Laenuvõtjapõhised meetmed, mida on rakendatud hästi kavandatud

vastastikku toetavate meetmete pakettide

raames, on paljudes riikides andnud riskantsete laenutehingute piiramisel häid

tulemusi. Need meetmed vähendavad

9 Kapitalinõuded, mis lisanduvad standardsele regulatiivsele miinimumile. 10 Minimaalne standardne riskikaal, mis võib

olla suurem kui riskikaal, mille pank on oma sisemise kapitali adekvaatsuse mudeli järgi

arvutanud. 11 Laen hõlmab perioodi, mil laenuvõtja maksab ainult intressi, kuid ei maksa tagasi laenu põhiosa.

Lehekülg 12 |

kodumajapidamiste haavatavust kinnisvarahindadega seotud šokkide

suhtes, ent võivad suurendada ka pankade

vastupanuvõimet. Meetmete ülesehitus on paindlik ning võimaldab parameetreid

kohandada, et mõjutada eluaseme- ja laenuturul valitsevaid tingimusi.

Laenuvõtjapõhiste meetmete ja kapitalipõhiste makrotasandi

usaldatavusjärelevalve meetmete vastastikune täiendavus on eriti oluline

laenutsüklite kasvuperioodide ajal. Sellistel aegadel võivad meetmed, mis on

otseselt suunatud laenuvõtjaid

puudutavatele pankade laenuandmise standarditele, vähendada pankade

stiimuleid riskantsemate laenude (kõrge laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhe

või laenusumma ja sissetuleku suhe) andmiseks.

Kuupäev: 16.10.2017