esitlus palal ja varal
TRANSCRIPT
PALA, VARA, ALATSKIVI
Oleme aktiivselt tegutsenud 3 aastat
14 liiget
Vahendame õpilasi juhtkonnaga ja korraldame üritusi
Keskkooli osas 59 õpilastTaotleme UNESCO ühendkooli tiitlitPalju huvialaringeLiiklustunnid õppekavas sees Järgmisest aastast alates
valikkursusedHead söögidVärskelt remonditud koolimaja
Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lüh UNESCO) on loodud ülemaailmseks vaimseks koostööks
teaduse, hariduse, kultuuri, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
1953.a alguse saanud ühendkoolide võrgustikku kuulub tänaseks juba rohkem kui 8500 haridusasutust 176 riigist.
UNESCO koolid edendavad erinevate projektide kaudu UNESCO põhimõtteid: rahu ja kultuuride vahelist mõistmist inimõigusi ja demokraatiat jätkusuutlikku arengut kvaliteetset haridust.
oma tegevuste kaudu arendada kultuuride-vahelist arusaamist ja mõistmist koolides.
Selleks on koolidel tavaliselt sõpruskoolid teisel pool maakera ning õpetuses tõusevad tähtsale kohale inimõigused, maailmapärand ja keskkonnakasvatus.
Teemade tundmaõppimiseks tähistatakse ÜRO päevi, korraldatakse simulatsioone ning kasutatakse ka teisi aktiivõppemeetodeid.
Maailmaharidus on aktiivne õppimisprotsess, mille põhiväärtused on solidaarsus, võrdsus, kaasamine ja koostöö.
Maailmaharidus loob üksikisikutele võimaluse üleilmastumise põhjuste ja mõjude mõistmise ning peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtete tundmise kaudu anda oma panus ja olla aktiivne kodanik
Likvideerida täielik vaesus ja nälg Saavutada üleilmselt alghariduse
kättesaadavus Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja
luua naistele enam eneseteostusvõimalusi
Vähendada laste suremust Parandada emade tervislikku olukorda Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt
haigustega Tagada loodussäästlikum keskkond Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu
edendamiseks
Maailma rahvastikust iga neljas kümnest peab hakkama saama alla KAHE dollariga päevas!
Ressursside vähesus teeb inimeste elu väga keeruliseks, kuid inimestes püsib siiski lootus paremast tulevikust ning püüdlused paremate majanduslike võimaluste poole.
Euroopas elab 50 miljonit inimest vaesuses ning 18 miljonit inimest on töötud.
Peaaegu 80 miljonit inimest ELis ehk 16 % selle elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri.
Peamised põhjused on kõrge töötuse määr, napid sissetulekud ja väkesed palgad
Kõige rohkem ohustab vaesus töötuid.
Aafrikas on kõige rohkem äärmises vaesuses elavaid inimesi.
kõige rohkem alla 1 dollariga päevas elavaid inimesi on Aasias
Iga kuues inimene maailmas vaevleb puhta joogivee puuduse käes
Kõhulahtisus on maailmas teisel kohal laste suremuses.
Seda põhjustab puhta vee puudus.
Slumm- linna vaene, halva hoonestuse ja heakorraga üleasustatud osa.
Iga kuues maailma inimene elab slummis
Maailma linnade slummides elab ligi 1000 miljonit inimest
Õiglase kaubanduse tooted: tagavad tootjatele õiglase hinna
kauba eest taotleb suurema võrdsuse
saavutamist rahvusvahelises kaubanduses
õiglane kaubandus e. FAIRTRADE
Maailmas ei saa ligi 800 miljonit inimest piisavalt toitu
Kõikides maailma kõige vähem arenenud riikides elab arvestuse kohaselt
2050. aastaks 1,7 miljardit inimest tänapäeva 800 miljoni asemel.
keskmiselt eestlaselt oodatakse elueaks 71,5.
Saharast lõuna poole jäävas Aafrika osas on selleks vanuseks 46
100 miljonit maailma algkooliealistest lastest ei saa käia koolis
Vahel pole selles külas või linnas piisavalt õpetajaid või koole. Või elavad lapsed koolist liiga kaugel. Vahel jälle ei suuda lapsevanemad koolivormi ja koolitarvete eest maksta. Tüdrukud abielluvad varakult.
Vahel on põhjuseks jälle see, et vanemad lapsed peavad kodus haigetele vanematele abiks olema. Mõnes paigas pole kooliharidus väga kvaliteetne.
Või on koolitee ohtlik. Paljud riigid, nagu näiteks Malawi,
Uganda, Tansaania ja Keenia üritavad võimalikult palju lapsi kooli saada koolimakse ära jättes.
Paljud lapsed ei saa just nimelt seetõttu koolis käia, et on liiga kõrged koolimaksud, väga pikk koolitee või peavad lihtsalt noored elatist teenima, et elus läbi lüüa.
Maailmas ei saa üle 75 miljoni lapse kooli minna, sest neil pole juurdepääsu haridusele.
maailma lugemisoskuseta täiskasvanutest moodustavad naised kaks kolmandikku
Naiste ja tüdrukute diskrimineerimine mõjutab negatiivselt kõiki ühiskonna liikmeid ja üldist majanduslikku arengut.
Kliimamuutused suurendavad näljahäda.
kliima soojenemine lisab näiteks kuivust, see omakorda raskendab toidu tootmist
Päevas sureb nälja ja alatoitumise tõttu 25 000 inimest.
Arengumaades sureb üle 10 miljoni lapse igal aastal nälga ja haigustesse, mida võiks ära hoida või ennetada.
Aastas sureb alatoitumise tagajärjel 6 miljonit last.
Ligi 90% lastest vaestes/arenevates riikides on vaktsineeritud tuberkuloosi vastu.
Tuberkuloos on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter.
2007. aastal sai hiv-nakkuse maailmas umbes 2,5 miljonit inimest, mis on peaaegu kahekordne Eesti elanike arv.
Saharast lõuna poole jäävas Aafrika osas kaks last kümnest sureb enne, kui on saanud viieaastaseks.
Ravimid kallid.
Kõige kahjulikum keskkonnas leiduvatest toksilistest ainetest on plii.
Plii mõjutab praktiliselt iga inimkeha organit, kõige haavatavam on närvisüsteem, eriti lastel.
Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne pliid.
Arengumaades on 15-19-aastaste noorte tüdrukute seas põhiliseks surma põhjuseks rasedus ja sünnitamine
Euroopas on looduslikku metsa säilinud 1%
EL on suurim arenguabi rahastaja.
Arstiabi vähesus/ ravimite kallidus
Ära hoitavad/ ennetatavad surmad
2012 aastal aegub Kyoto protokoll, mille eesmärgiks on aeglustada kliimamuutuseid ja vähendada globaalset soojenemist. Leppe olulisimaks komponendiks oleks samuti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine.
Rõuged, tuberkuloos, HIV/AIDS on vaesuses väga levinud.
Õnneks on rõugete ja tuberkuloosi vastu vaktsiinid olemas, kuid AIDSil mitte.
Läänemaailma ravimeetodid ning -vahendid on arengumaade inimeste jaoks tihti liiga kallid, mistõttu jäetakse arsti juurde minemata.
HOOLIME ÜKSTEISEST !