Esiaeg

Inimkonna tekkest esimeste tsivilisatsioonideni

Universumi ajalugu ühes aastas

Inimese kujunemine

• Maa tekkis u 4,5 miljardit aastat tagasi.• Loomorganismid ilmusid maale u 600

miljonit aastat tagasi.• Inimese arenemine algas u 5 miljonit

aastat tagasi.

Neandertallaste asuala

Tarkinimene e Homo Sapiens

•U 40 000 aastat tagasi•Inimesele sarnanev liik•Arenenud aju ja osavate kätega•Valmistasid tunduvalt paremaid tööriistu

• Ca 40 000 aastat tagasi• Arenenud aju ja osavate kätega• püstine kõnd, • artikuleeritud kõne ning

arenenud mõistus. • käte kasutamine –

valmistasid tunduvalt paremaid tööriistu

• Teistest inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest.

Homo sapiens e tark inimene

•Maailma eri jagudes hakkasid kujunema inimrassid:–Negriidid–Europiidid–Mongoliidid

Mõtlemine ja kõne

•Tänu uute tööriistade valmistamisele arenes inimese eellaste mõtlemine ja sellega seoses ka aju maht•Mõtteid üritati kaaslastele teatud häälitsustega edasi anda•Alates tarkinimesest kujunes lõualuu sobivaks ka kõne tarvis – hakkas arenema heatasemeline häälikuline kõne

Kütid ja korilased•Kõige pikema osa ajaloost oli inimeste põhitegevus küttimine ja kalapüük•Jahisaagile aitas kaasa korilus•Eluviis oli peamiselt rändav, elati kodades•Loodusega elati käsikäes, paljut aga ei osatud ka seletada (nt uni, surm, haigused, äike jne) > usu teke•Sellest tulenevalt peeti loodust hingestatuks•Kaaslasi hakati matma, lisati hauapanuseid

Kunsti teke

•Kunst tekkis seoses väljakujunenud usuga•Esimesed joonised kujutati luule, sarvele või kivile•Teada on ka luust või kivist pisiskulptuure (peamiselt erinevaid naistekujukesi, millel on rõhutatud sootunnused – viitab naise tähtsale rollile)

Koopamaalingud

•Maalinguid tehti looduslike mullavärvidega, enamasti kasutati punast, musta, harvemini kollast, valget•Maaliti mitmesuguseid jahiloomasid, peamiselt piisoneid ja põhjapõtru•Ilmselt seotud uskumustega – kui maalida loomakehasse nool, võis see tagada head jahiõnne jne

Kiviaja jagunemine

• Vanem kiviaeg e paleoliitikum – u 3 miljonit a tagasi kuni 14 000 a tagasi

• Keskmine kiviaeg e mesoliitikum – u 12 000 kuni 7000 a eKr

• Noorem kiviaeg e neoliitikum – u 7000 kuni 2500 a eKr

Esiaeg

2500 a eKr 1300 a eKr

paleoliitikum mesoliitikum neoliitikum

KIVIAEGPRONKSIAEG RAUAAEG

7000 a eKr12 000 a eKr3 miljonit a tagasi

Kiviaja perioodide iseloomustus• Vanem kiviaeg – inimasustus levis Aafrikast

Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse, Austraaliasse ning kujunesid rassid.

• Keskmine kiviaeg – jää hakkas taanduma. Võeti kasutusele vibu ja nool, kodustati koer.

Mõlema perioodi puhul anastav majandus ja rändlev eluviis – inimesed hankisid toidu loodusest ja seetõttu pidid uute ressursside otsingul pidevalt ringi rändama.

Kiviaja perioodide iseloomustus

• Noorem kiviaeg: viljelusmajandus ja karjakasvatus. Sellest tulenevalt: käsitöö, religiooni, kunsti arenemine.

Maaharimine ja karjakasvatus

•Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang – üleminek viljelusmaj.•Inimesed ei sõltunud nüüd ainult loodusest, vaid kasvatasid ise endale toitu•Näljahädad jäid harvemaks, suremus vähenes ning pikenes eluiga•Inimesed jäid esimest korda paikseks•Hakkas tekkima ebavõrdsus

Muutused usundis

•Seoses elustiili muutusega, muutus ka usund – oluliseks said teised jõud•Põllusaaks sõltus oluliselt ilmastikust, esile tõusis loodusjõudude kummardamine•Esikohale tõusis päikese ja maa kultus

Metallide kasutuselevõtt•Esimesena õpiti tundma vaske–Esialgu esemeid taoti välja, hiljem avastati sulatamine–Vask on pehme, tööriistad ei kestnud kaua•Pronks leiutati u 2500a eKr–Pronksist esemed olid tugevad–Eri piirkondade areng muutus ebaühtlaseks•u 1300 eKr hakati tootma rauda–Raud tõrjus kõik eelmised vahendid–Oskuste põhjal hakkas tekkima tööjaotus (spetsialiseeruti)•Tänu parematele tööriistadele sai toota rohkem > tekkis eraomand, kujunes varanduslik ebavõrdus, mis lõi omakorda aluse klassiühiskonna tekkeks

Pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned

• Võeti kasutusele metallist tööriistad.• Leiutati ader – tootlikkus tõusis, kasvas mehe

tähtsus ühiskonnasKäsitöö eraldus põlluharimisest.Tekkis eraomand tekkis varanduslik

ebavõrdsusAlgas kihistumine

Käsitöö

•Lihtsast kivikirvest arenesid oskused edasi•Õpiti kivi puurima•Hakati valmistama põllutööriistu•Võeti kasutusele savinõud•Olulised leiutised olid ketramine ja riidekudumine•Esemeid hakati kaunistama ornamentidega

Miks suurenes metallide kasutuselevõtuga eri hõimude

arengutaseme vahe?

Põllumajandus nooremal kiviajal

Viljakas poolkuu

Maailma vanim linn – Çatalhöyük