erisoodustused erisoodustused kingitused annetused ja vastuvõtukulud

Erisoodustused

Erisoodustused

Kingitused annetused ja vastuvõtukulud

Ettevõtlusega mitteseotud kulud

Kristina Lipstal

Maksude osakond

Otseste ja kaudsete maksude talitus

konsultant

Erisoodustused

Erisoodustus

» Tulumaksuseadus § 48 (edaspidi TuMS) » TuMS § 48 lg 4 kohaselt on erisoodustus

igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast.

3

Erisoodustus

» Erisoodustus ei ole rahaline väljamakse, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis-või kontrollorgani tasuks vm.

» Erisoodustuseks loetakse töötajale tehtud igasugust rahaliselt hinnatavat soodustust

4

Kes on tööandja?

» Residendist juriidiline isik» - Äriühing (aktsiaselts, osaühing jt)» -Avalik-õiguslik juriidiline isik» -Eraõiguslik juriidiline isik (mittetulundusühing, sihtasutus,

erakond, a/ü, kogudus jt)» -Riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus» -Mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7) või

kellel on Eestis töötajad » -Füüsiline isik, kui ta tegutseb tööandjana (TuMS § 2 lg 2)

5

Kes on töötaja erisoodustuse mõistes? (§ 48 lg 3)

» Töölepingu alusel töötav isik» Avalik teenistuja» Juhtimis- või kontrollorgani liige» Füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema

aja jooksul kui 6 kuud» Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu

alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik

6

Erisoodustuse maksustamine

TuMS § 48 lg 7 alusel erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Erisoodustuse hinna määramise kord on kehtestatud rahandusministri määrusega.

Erisoodustuse hind määratakse RM 13.01.2011 määruses nr 2 (RT I 19.01.2011, 12) sätestatud korras või mõne muu õigusaktiga (lähetus, isikliku sõiduauto kasutamine)

Erisoodustust ei isikustata, maksud maksab tööandja (TuMS § 2 lg 2 ja SMS § 2 lg 1 p 7)

Tööandjalt saadud erisoodustus ei kuulu saaja maksustatava tulu hulka vastavalt TMS § 12 lg 2. Erisoodustuse saaja ei vastuta selle eest, kui erisoodustuse andja on jätnud maksukohustused täitmata

7

Deklareerimine Maksustamisperiood on kalendrikuu» Deklareeritakse vorm TSD lisal 4» Kui maksustamisperioodil erisoodustusi tehtud ei ole, siis

lisa 4 ei esitata » Lisal 4 kajastatakse summad kassapõhiselt, ehk sellel

kuul, millal konkreetne kulutus või väljamakse tegelikult tehti

» Lisa 4 täidetakse eurodes sendi täpsusega » Lisal 4 ei saa kajastada miinusega maksukohustust,

maksukohustuse äralangemise tõttu muudetakse selle kuu lisa 4, kus sama summat esmakordselt kajastati

8

Lisa 4 ….

Vorm Lisa 4 read 16 ja 17 seonduvad piiriülese töötamisega.

Lisal 4 real 16 näidatakse summa mida ei maksustata Eesti tulumaksuga, kuid maksustatakse sotsiaalmaksuga. Need on erisoodustused, mida tööandja teeb oma töötajatele, kes täidavad tööülesandeid välisriigis, kellega on Eestis sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping ja töötaja maksab tulumaksu selles välisriigis.

Lisa 4 real 17 näidatakse erisoodustuse summa, millelt Eestis sotsiaalmaksu ei maksta. Need on välisriigist palgatud töötajatele tehtud erisoodustused, kui töötajad on esitanud Eesti tööandjale vormi A1 (endine E101).

9

Lisa 4 …

TuMS § 61 lg 43 ja SMS § 13 lg 4 alusel täidetakse: rida 21 – enne 01.01.2011 antud osalusoptsiooni

võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu ja sellelt arvutatud tulumaks (21.1) ja sotsiaalmaks (21.2);

rida 22 – enne 01.01.2011 antud sama optsiooni vormi puhul vormi lisa 4 real 7 deklareeritud ja tasutud tulumaks (22.1) ja sotsiaalmaks (22.2) Alates 01.01.2012 tuleb real 22 näidata ka kuu ja aasta, millal enne 01.01.2011 antud osalusoptsioonilt arvutatud erisoodustuse tulumaks ja sotsiaalmaks deklareeriti.

10

Lisa 4 …. Ridade 6 - 8 täitmiseks on vajalik täita

abiread:

- read 6.1 – 6.3 laenu andmisel intressi maksustamine, kui laen on antud madalama intressimääraga;

- read 7.1 – 7.3 kui asi, õigus või teenus on üle antud turuhinnast madalama hinnaga;

- read 8.1 – 8.3 asja, väärtpaberi või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga

11

Erisoodustuse liigid TuMS § 48 lg 4 » p 1 Eluasemekulude täielik või osaline katmine» p 2 Sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga

kasutada andmine tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Tööandja sõiduauto hinnaks 256.- eurot kuus

» p 3 Kindlustusmaksete tasumine (v.a seadusega ettenähtud)» p 4 Teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude

hüvitamine ja välislähetuse päevaraha maksmine § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punkt 1, § 31 lõike 1 punkt 7) või töö tegemise kohas kehtivaid piirmäärasid ületavas osas, kui töö tegemise koht asub välisriigis (§ 13 lõike 3 punkt 11)

12

Erisoodustuse liigid § 48 lg 4

» p 5 Isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine § 13 lõike 3 punktis 2 sätestatud piirmäärasid ületavas osas ( § 13 lõike 3 punktid 2 ja 21 ja § 31 lõike 1 punkt 8)

» p 6 Laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga alammäär 2% (al. 01.01.2010.a ) RTL, 24.03.2010, 15, 285

» p 7 Asja, väärtpaberi, varalise õiguse, või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga

» p 8 Asja, väärtpaberi, varalise õiguse, või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga

13

Erisoodustuse liigid § 48 lg 4

» p 9 Loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust

» p 10 Täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine

» p 11 Tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu, arvestades lõikes 53 sätestatut.

14

Erisoodustuseks loetakse …

» Kulutusi töötajate toitlustamiseks » Kulutusi töötajate tervisele» Töötaja õppelaenu tasumine» Töölesõidu kulude katmine v.a kui

ühistranspordiga ei ole võimalik mõistliku ajakuluga jõuda kohale jne

» Või muud töötajatele tehtud rahaliselt hinnatavad hüved

15

Erisoodustus TuMS § 48 lg 6

» Tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 tehtud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Töötajal on kohustus teatada tööandjale erisoodustuse saamisest eelmises lauses nimetatud isikult.

16

Erisoodustuseks ei loeta

» TuMS § 48 lg 5 erisoodustuse hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Erisoodustus ei ole väljamaksed füüsilisele isikule, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §-de 13-21 või 30-31 kohaselt.

17


» TuMS § 48 lg 51 kohaselt ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötajate transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime langust.

» Võimalused: isiklik sõiduauto, tööandja sõiduauto, organiseeritud buss, takso

18

………

Erisoodustus ei teki seoses tööle-kojusõiduga järgmistel juhtudel:

» Kui puudub ligipääs ühistranspordiga» Ühistransport ei sõida tööle tuleku/töölt

mineku ajal» Ühistranspordi kasutamisega kaasneb

ebamõistlik raha- või ajakulu (võrdlust ei peeta ühiskondliku transpordi ja sõiduauto kiiruse vahel)

19


» TuMS § 48 lg 52 ei loeta erisoodustuseks kulutusi, mida EV välisesindus teeb seoses diplomaadi osalemisega välissuhtlemise eesmärgil korraldatud diplomaatilisel vastuvõtul, kohtumisel või muul üritusel.

20


» TuMS § 48 lg 53 ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni andmist (alates 01.01.2011). Kui osalusoptsiooni alusvaraks on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates. Töötajal on kohustus teatada tööandjale osalusoptsiooni võõrandamisest.

21

Osalusoptsioonid…

» Maksuvabastus rakendub optsioonile, kui andmise ja täitmise vahele jääb vähemalt kolm aastat. Oluline pole, et optsioon oleks antud pärast 2011 aastat. Ka enne 2011 antud osalusoptsioonidele, mida andmisel ei maksustatud, kehtib 3 aasta täitumisel maksuvabastus. Ei laiene optsiooni võõrandamisest saadud tulule. Kui erisoodustuseks on optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu, loetakse erisoodustuse hinnaks osaluse turuhinna ja realiseerimishinna vahe, millest on maha arvatud tööandjale makstud optsioonipreemia.

22

Optsiooni maksustamise erijuhtum § 61 lg 43

» Osalusoptsiooni maksustamise erijuhtum TuMS

§ 61 lg 43. Kui enne 2011 aasta 1. jaanuari töötajale antud osalusoptsioon maksustati erisoodustusena selle andmisel, võib tasutud tulumaksu maha arvata optsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel § 48 lõike 4 punkti 11 alusel tasutavast tulumaksust. Sel juhul kuuluvad vorm TSD lisal 4 täitmisele read 21 ja 22.

23

TuMS § 48 lg 9

§ 48 lg 9 kohaselt ei maksustata tulumaksuga erisoodustust, mis antakse töötajale seoses välisriigis töötamisega, kui on täidetud § 13 lõikes 4 sätestatud tingimused:

- isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul

- välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu, see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa ka sel juhul, kui see on 0

Tekkida võib sotsiaalmaksu tasumise kohustus erisoodustuselt.

24

Töötervishoiu kulud

» Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616 muudatus 01.07.2009, RT I 2009, 35, 232, edaspidi TTOS)

» Seaduse § 19 kohaselt saab töötervishoiuteenust osutada Tervishoiuametis registreeritud või Tervishoiuameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes teeb:

» Töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid

» Tegevuskava terviseriski vähendamiseks ja ennetusabinõud» Tervisekontroll töötajatele, kelle tervist ohustab töökeskkonna

ohutegur tööprotsessis» Nõustab tööandjat töötervishoiualastes küsimustes

25


» TTOS § 13 lõikes 1 on kajastatud tööandja kohustused ja nende kohustustega seotud kulud, mida loetakse tööandjale maksuvabadeks kuludeks.

» TuMS § 32 lg 2 kohaselt käsitletakse ettevõtlusega seotud kuludena kulusid, mis on tehtud lähtudes TTOS § 13 lõikest 1.

26

Töötervishoid …

» Töötervishoiuarst teeb töötaja tervise vajadusest lähtuvalt konkreetsed ettekirjutused tervisekontrolli läbinud töötajale, sel juhul kulude hüvitamine tööandja poolt ei ole erisoodustus

» Arst määrab ravi arusaadavalt (ravi liik, kestus, mitu protseduuri jne) konkreetsele isikule nii, et arsti taotlus on mõistetav ja ravijuhised täidetavad, see on alus tööandjale protseduuride eest tasumiseks ning algdokumendiks, millega tööandja tõendab kulu vajalikkust ja seost ettevõtlusega

» Kulude hüvitamisel puudub TuMS-s hüvitamise maksuvaba piirmäär.

27

Töötervishoiu kulud …

» Preventiivne tegevus töötajate tervise heaks (näit. tervisesport, ujula kasutamine, massaaž jm) on tervise edendamise kulud, mida loetakse erisoodustuseks.

» Vaktsineerimine tööandja kulul, kui see tuleneb töö iseloomust. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on kinnitatud VV 05.05.2000 määrusega nr 144, mille § 6 lg 3 alusel peab tööandja konsulteerima töötervishoiuarstiga töötaja vaktsineerimise vajaduse ja sobilikkuse üle.

28

Puudega töötaja …

» TuMS § 13 lg 3 p 8 (01.01.06) töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (või kuulmislangus 30 detsibelli) või kellele on määratud puude raskusaste, võib tööandja soetada abivahendeid, mis ei ületa kalendriaastas 50%töötajale või teenistujale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Deklareeritakse detsembrikuus.

29

Kuvariga töötamine

» VV määrus nr. 362, 15.11.2000 “Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”

» Reguleeritud tegevusalad (kus töötaja tööülesannete hulka kuulub töötamise kuvariga)

» Tervisekontroll, kui vähemalt poole tööajast töötamine kuvariga

» Nõuded töökeskkonnale ja töötamiskohale, pausid 10% tööajast (§ 3 ja 5)

» Kui prille kasutatakse ka väljaspool tööaega, ei ole õigustatud kogu maksumuse maksuvaba hüvitamine

30

Tööriided

» Teatud elualadel on tööandja kohustatud töötajaid tööriietusega kindlustama (politsei, piirivalve jt)

» Ilma seadusliku kohustuseta ei loeta erisoodustuseks, kui:

» fikseeritud sisekorraeeskirjades, kollektiivlepingus vm ning vajadus eririietuse järele;

» olemas töökohal riiete vahetamise võimalused;» nn. klienditeenindajad – võimalik osaline

erisoodustus

31

Ravimid

» Sotsiaalministri 13.12.1999 määrus nr 82 "Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“

» Tööandja peab kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni

» Määruses on kinnitatud miinimumnõuded esmaabivahenditele

» Määrus ei sisalda ravimeid

32


» Valik töötervishoiu valdkonda reguleerivaid õigusakte:» VV 14.06.2007 määrus nr 176 ”Töökohale esitatavad töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded” (RT I 2007, 42, 305)» Sotsiaalministri 13.12.1999 määrus nr 82 "Esmaabi korraldus

ettevõttes kehtestamine“ (RTL 2000, 6, 63)» VV 15.11.2000 määrus nr 362 "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded“ (RT I 2000, 86, 556)» VV 04.05.2006 määrus nr 107 "Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord“ (RT I 2006, 20, 158) muudatus 01.08.2010» VV 05.05.2000 määrus nr 144 "Bioloogilistest ohuteguritest

mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (RT I 2006, 19, 155)

» Sotsiaalministri 24.04.2003 määrus nr 74 "Töötajate tervisekontrolli kord“ (RTL 2003, 56, 816)

33

Erisoodustus – tööandja sõiduauto

Tööandja sõiduauto kasutamine TuMS § 48 lg 8 alusel Tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või

tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise erisoodustuse hinna ülempiir on 256 eurot kuus iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta. Selle erisoodustuse hind määratakse vastavalt sõiduauto erisoodustusena kasutamisele rahandusministri kehtestatud korras peetava arvestuse alusel. Arvestuse puudumise korral võetakse maksustamisel aluseks hinna ülempiir.

Rahandusministri 13. jaanuari 2011 määrus nr 2 “Erisoodustuse hinna määramise kord” RT I 13.01.2011, 12

34

……RM määrus 13.01.2011 nr 2

» Arvestuse korral on erisoodustuse hinnaks 0,30 eurot ühe kilomeetri kohta tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmise korral (§ 1 lg 3 p 2)

» Sõiduauto vanusega üle 5.a. ja silindrite töömahuga kuni 2000 cm3 – 0,20 eurot ühe kilomeetri kohta (§ 1 lg 3 p 1)

» Sõiduauto soodushinnaga kasutada andmisel loetakse erisoodustuse hinnaks määruse alusel arvutatud hinna ja soodushinna vahe (§ 1 lg 4)

» Kui erisoodustuse hind ületab 256 eurot, loetakse erisoodustuse hinnaks 256 eurot ühe töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta (§ 1 lg 5)

35

…tööandja sõiduauto

» Ei kasutata erasõitudeks (peetakse töösõitude kohta arvestust) erisoodustust ei teki

» Arvestust ei peeta, erisoodustuse hind 256 eurot juhul, kui kasutatakse erasõitudeks

» Peetakse erasõitude kohta arvestust, erisoodustuse hind 0,30 eur/km, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus

» Töötaja maksab tööandjale erisoodustuse hinna 256 eurot kuus, erisoodustus endiselt olemas

Erisoodustuse hind on määrusega fikseeritud ainult sõiduautole, autopassis M1 või M1G

Erisoodustust ei teki, kui töötaja hüvitab tööandjale isiklikud sõidud erisoodustuse hinna määramise korra alusel.

36

… tööandja muu vara

» Tööandja muu vara kasutada andmisel (sõidukid, mis pole käsitletavad sõiduautona) või muu tööandja vara puhul lähtub tööandja RM määruse nr 2 § 2 lõikest 1, mille kohaselt, kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, loetakse erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe.

37

…tehingud tööandja asja, väärtpaberi varalise õigusega või teenuse osutamine

» RM määrus nr 2 §§-des 2-6 on sätestatud erisoodustuse tekkimine ja maksustamine tööandja asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmisel, müümisel või tasuta üleandmisel TuMS § 48 lõikes 3 nimetatud isikutele.

38

Isikliku sõiduauto kasutamine töö- või ametiülesannete täitmisel

» TuMS § 13 lg 3 p 2 kohaselt ei maksustata Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse eelmises lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omandis ega valduses

» Sama säte ka mitteresidendile § 31 lg 1 p 839

Isiklik sõiduauto …

» TuMS § 13 lg 3 p 2 sätestab, et ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kalendrikuus iga hüvitust maksva tööandja kohta ning arvestuse puudumisel 64 eurot kalendrikuus kõikide hüvitist maksvate tööandjate kohta kokku. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsus määrustega 14.juuli 2006 määrus nr 164

40


» TuMS § 13 lg 3 p 21 alusel ei maksustata tulumaksuga punktis 2 nimetatud isikule, kellel on puue, makstavat hüvitist seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Punktis 2 sätestatud kulusid või hüvitada kokku maksuvabalt sätestatud piirmäära ulatuses ning hüvitist makstakse ja sõitude kohta peetakse arvestust määruse 164 § 2 p 2 alusel.

41

Isiklik sõiduauto ….

VV määrus nr 164 “Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord”

- määruse § 1 lg 1, hüvitist makstakse töötajale, avalikule teenistujale, juhatuse või juhatust asendava organi liikmele.

- määruse § 6 alusel võib arvestuse puudumisel maksta hüvitist 64 euro ulatuses kalendrikuus tehtud sõitude kohta

42

Isiklik sõiduauto ….

» - määruse § 5 kohaselt §-s 4 sätestatud arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist kuni 0,30 eurot töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Arvestuse pidamisel võib mitu tööandjat maksta maksuvabalt hüvitist kuni 256 eurot samas kalendrikuus

43


Kulude hüvitamise kohta vormistatakse kirjalik otsus (käskkiri, korraldus), milles näidatakse sõidu otstarve, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või mitme sõidu korral ajavahemik

Otsusele lisatakse sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia

Ilma arvestust pidamata võib maksuvabalt hüvitada 64 euro ulatuses kalendrikuus ühe hüvitist saava füüsilise isiku ja ühe sõiduauto kohta sõltumata sellest, mitme tööandja juures üks füüsiline isik töötab ning mitme tööandja juures ja mitme isiku poolt ühte sõiduautot kasutatakse.

44

… isiklik sõiduauto

64 eurot makstava hüvitise korral tuleb hüvitise saajal anda kinnitus, et muu isik temale või selle sõiduauto eest muule füüsilisele isikule sama hüvitist ei maksa

Kui 64 eurot hüvitise maksmise korral töötaja ei teavita tööandjat teise tööandja poolt makstavast hüvitisest ja töötajale makstakse hüvitist maksuvabalt 64 eurot kuus mitme tööandja poolt, siis on töötaja kohustatud deklareerima ise oma tuludeklaratsioonis füüsilise isiku tuluna summa, mis ületab kuu kohta 64 eurot ja maksma sellelt tulumaksu.

45

TuMS § 56.1 ja INF 14

» Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule § 13 lõike 3 punktis 2 või 21 nimetatud väljamakseid, on kohustatud esitama nende kohta deklaratsiooni kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks

» INF 14 täidetakse eraldi arvestusega (64 eur) ja arvestusega (256 eur) makstud hüvitiste korral.

» INF-il 14 kajastatakse ka üle piirmäära makstud hüvitised

46

Lähetus

» Töölepingu seadus § 21 “Töölähetus” (TLS)» TuMS § 13 lg 3 p 1 alusel ei maksustata tulumaksuga

avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitisi ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 32 eurot. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

47

Lähetus

» TuMS § 13 lg 3 p 1 1 alusel ei maksustata tulumaksuga käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikule tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt tehtavaid samas punktis nimetatud väljamakseid töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis.

» TuMS § 31 lg 1 p 7 “Mitteresidendi tulu, mida ei maksustata tulumaksuga” (§ 13 lg 3 p 1 ja 11)

48

Töölähetus

» Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” (RT I 21.12.2011, 10)

» Määruse § 1 lg 3 määrust ei kohaldata hüvitistele ega päevarahadele, mida makstakse töötajale sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha (töökoht) vahel. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul loetakse töökohaks koht, kus juhtimis- või kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab.

49

Isikud, kellele kehtib töölähetuste kord (määrus nr 110 § 1)

» Töötaja» Juhtimisorgani liige - juhatuse ja nõukogu liige, täis- või

usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja, likvideerija, pankrotihaldur jt

» Kontrollorgani liige – audiitor, revident, revisjoni komisjoni liige jt

» Välismaa äriühingu filiaali juhataja; Maksu- ja Tolliametis registreeritud püsiva tegevuskoha tegevjuht

50

Lähetus …

» Määruse nr 110 § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrust ka Spordiseaduse §-s 7 nimetatud isikule spordilähetusega ning “Loovisikute ja loomeliitude seaduses” nimetatud loovisikule tema loometööga seotud lähetusega seoses makstava sõidu- ja majutuskulude hüvitise ning välislähetuse päevaraha maksustamisel.

» Töölähetuse kohta vormistatakse tööandja kirjalik otsus, milles näidatakse lähetuse sihtkoht, kestus, ülesanne, hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha piirmäärad.

51

Juhtimis-ja kontrollorgani liikme lähetus (ametilähetus) » Üldjuhul rakendatakse juhtimis- ja kontrollorgani

liikme puhul töölähetuse määruse sätteid. Erisused: kuna nende isikute lähetust ja lähetusest tulenevate kulude hüvitamist ei reguleeri töölepingu seadus, puudub juriidilisel isikul kohustus maksta päevaraha. Maksmise korral on 32 eurot maksuvaba, samuti kehtib ametilähetusega seotud kulude hüvitamine TuMS § 13 lõike 3 punki 1 alusel. Hüvitamise aluseks on kulu tõendav dokument.

52

Kulude hüvitamine

» Määruse nr 110 § 2 lg 1 alusel on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad vm sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud päevaraha maksmist vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses (22,37 eurot).

» Määruse nr 110 § 2 lg 5 lähetuskulude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused Eestis käibel olevasse rahasse välislähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel

53

Välislähetuse päevaraha

Määruse nr 110 § 4 lg 1 alusel teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Töölepingu seadus eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega.

§ 4 lg 2 kohaselt makstakse päevaraha väljasõidu päeva eest, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00

» Päevaraha makstakse ka puhkepäevade eest

54

» Määruse nr 110 § 4 lg 3 välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses.

» Määruse nr 110 § 4 lg 4 päevaraha võib tööandja vähendada kuni 70 %, kui lähetuskohas on tagatud tasuta toitlustamine

» Maksustamisele ei kuulu päevaraha, mis ei ületa määrus nr 110 § 7 lg 1 p 3 alusel välislähetusel 32 eurot päevas

Päevaraha

55

Päevaraha

» Määruse nr 110 § 5 kohaselt, kui töötajale maksab välislähetuse päevaraha kolmas isik, on tööandja kohustatud päevarahana maksma vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ja kolmanda isiku poolt makstava summa vahe. Töötaja on kohustatud esitama tööandjale kolmanda isiku kinnituse päevaraha maksmise kohta või kinnitama selle saamist.

56

Päevaraha maksmine kolmanda isiku poolt

» Määruse nr 110 § 6 juhul kui töötajal on rohkem kui üks tööandja ning töötaja saadavad töölähetusse mitu tööandjat samal ajal, on töötaja kohustatud tööandjat teavitama teise tööandja tehtud lähetusse saatmise otsusest ning talle määratud päevarahast. Kui tööandjal on teave, et teine tööandja maksab töötajale päevaraha, puudub sellel tööandjal sama perioodi eest päevaraha maksmise kohustus.

» Määruse nr 110 § 8 lg 1 juhul, kui päevaraha maksab ainult kolmas isik või lisaks tööandjale ka kolmas isik, kohaldatakse päevarahale või päevaraha summale § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud piirmäära, arvestades esimesena tööandja makstavat päevaraha.

57

Päevaraha mitmelt tööandjalt

» Piirmäära arvestab kõigepealt esimesena lähetusse saatmise otsuse teinud tööandja.

» Mitme tööandja poolt makstava päevaraha maksimaalne maksuvaba määr on 32 eurot.

» Kui töötaja varjab teist lähetust, on ta ise kohustatud maksma deklareerima ja maksma tulumaksu TuMS § 13 lg 3 p 1 üle piirmäära saadud päevaraha summalt

58

Päevaraha üle piirmäära

» Määruse nr 110 § 9 on sätestatud maksuvaba piirmäära ületava osa maksustamine

» § 9 lg 1 maksuvaba piirmäära ületava osa maksustab tööandja erisoodustusena TuMS § 48 lg 4 p 4 ja Sotsiaalmaksuseadus § 2 lg 1 p 7

» § 9 lg 2 maksuvaba piirmäära ületavalt osalt, mida maksab kolmas isik, maksustatakse tulumaksuga TuMS § 13 lg 3 p 1, § 19 lg 3 p 10 või § 31 lg 1 p 7 alusel.

» Kolmanda isiku makstud päevarahalt tulumaksu kinnipidamisel võetakse tööandja poolt kasutamata päevaraha maksuvaba osa arvesse juhul, kui kolmandal isikul on tööandja kinnitus töötajale makstava päevaraha suuruse kohta.

59

Teenistuslähetus

» VV 19.12.2012 määrus nr 112 (RT I 21.12.2012, 35) “Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr”

Määruse nr 112 § 2 lg 2 välislähetusse saadetakse ametnik ametisse nimetamise õigust omava isiku otsuse alusel, milles on märgitud lähetuse sihtkoht, organisatsioon, kuhu lähetatav suunatakse, lähetuse kestus, eesmärk ning lähetuskulude hüvitamise ja päevaraha maksmise määr.

60

Teenistuslähetus

» Määruse nr 112 § 3 lg 5 alusel lähetusega seotud majutuskulu alammäär riigisisesel lähetusel on 13 eurot ja välislähetusel 52 eurot ööpäevas, ülemmäär riigisisesel lähetusel on 77 eurot ja välislähetusel 128 eurot ööpäevas. Ametniku lähetusse saatval isikul on õigus lubada ka piirmäärast kallim majutuskulu, kui puudub võimalus kasutada piirmäärale vastava hinnatasemega majutuskohta.

» Määruse nr 112 § 4 lg 1 kohaselt makstakse päevaraha välislähetuse korral 32 eurot päevas. Riigisisese lähetuse korral päevaraha ei maksta.

» Mitme tööandja puhul on maksuvaba päevaraha 32 eurot.

61

Tööjõurent

» TLS § 6 lg 5 defineerib renditööd järgmiselt: tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtte) juhtimisele ja kontrollile. Töötaja ja tööandja vahel on küll töölepinguline suhe, aga tööandja osutab kasutajaettevõttele tööjõurendi teenust.

» Sellisel juhul on tööandjaks teise riigi resident ning palgatulu maksustatakse tulumaksuga teises riigis alates esimesest päevast. See ei ole lähetus.

62

Isikliku sõiduautoga lähetuses

» Isikliku sõiduauto kasutamine lähetuses:» Üheaegselt võib kasutada vaid ühte järgnevatest variantidest: » 1) isikliku sõiduauto kasutamisel lähetuses on võimalik kasutada

hüvitisi: kas hüvitise piirmäär 64 eur ilma arvestuseta või 256 eur arvestuse olemasolu korral.

» 2) või määruse nr 110 § 2 lg 4 alusel TuMS § 13 lõike 3 punktis 2 nimetatud sõiduauto (isiklik) lähetuses kasutamise kulud hüvitatakse sama määruse või TuMS § 13 lõike 3 p 2 kehtestatud määruse alusel. Kulude hüvitamisel käesoleva määruse alusel hüvitatakse sõiduauto lähetuses kasutamisega otseselt seotud, täiendavalt tekkinud kulud (kütus, parkimine, teedemaks, laevapiletid, täiendav kindlustus jms.) välja arvatud remondi – ja hoolduskulud.

63

Laenu andmine

» RM 13.01.2010 määrus nr 2 “ Erisoodustuse hinna määramise kord” § 3 lg 2 kohaselt on laenuintressi alammääraks 2% aastas.

» Erisoodustuse hinnaks on laenuintressi alammäära ja tasutava intressimäära summade vahe. Tasumine võib olla kuu või aastapõhine. Erisoodustus tekib sellel kuul, millal on töötajal kohustus tasuda lepingust tulenevat intressi.

» TuMS § 48 lg 7 kohaselt ei või rahandusministri poolt kehtestatud intressi alammäär olla kõrgem kui kahekordne Euroopa Keskpanga põhifinantseerimise operatsioonidele kohaldatav intressimäär.

64

Koolitus

» Täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 18.03.2011, 8) § 3 tähenduses loetakse sõltuvalt eesmärgist koolituseks: taseme-, tööalast- või vabahariduslikku koolitust.

» Tasemekoolitus on koolitus, mis võimaldab õhtuses- või kaugõppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutse või kutsekeskharidusõpet ja eksternina või osakoormusega omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom

65

Koolitus ….

» Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.

» Vabahariduslik koolitus (huvialad)

66

Tasemekoolitus

» TuMS § 48 lg 4 p 10 kohaselt välistatakse tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Tasemekoolituse kulusid ei maksustata erisoodustusena juhul, kui tegemist on töö-või teenistussuhtega ning tasemekoolituse sisu on selle suhtega tihedalt seotud. Maksuvabalt saab tasemekoolituse kulusid kompenseerida töölepingu alusel töötavale töötajale, teenistujale, juriidilise isiku juhatuse liikmele, mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhile.

67

Tasemekoolitus

Tasemekoolituse kulude maksuvaba hüvitamine ei laiene võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevale või teenust osutavale füüsilisele isikule ning juriidilise isiku kontrollorgani liikmele.

Erisoodustusena käsitletakse tasemekoolitusega kaasnevate kulude hüvitamist (sõidu- ja majutuskulud) ning kulude hüvitamist täiendavalt võetud üksikute õppeainete eest, mis ei kuulu konkreetsesse õppekavasse ja ei ole vajalikud töötaja tööülesannete täitmiseks

68

Tasemekoolitus

Tasemekoolituse kulusid võib tööandja maksuvabalt hüvitada, kui

- on kehtiv töösuhe (töötaja peab olema tööl)

- otsene vajadus tööülesannete täitmiseks (kvalifikatsiooni tõstmine)

Kulude hüvitamine ei sõltu sellest, millises vormis õpitakse (õhtune-, kaugõpe-, või osakoormus) ning erisoodustusena ei käsitleta tasemekoolituse raames läbitud üksikuid aineid, mis on vajalikud.

69

Mitteresidendi maksustamine (TuMS § 53 lg 1 ja 2)

» Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7) maksab tulumaksu §-de 48-52 kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi.

» Tulumaksuga maksustatakse kõik erisoodustused, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või arvel oma töötajatele või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, sõltumata sellest, kas erisoodustuse saaja on resident või mitteresident.

70

Kulude hüvitamine

TuMS § 12 lg 3 alusel ei ole füüsilise isiku tulu teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad

71

VastuvõtukuludKingitused, annetused

Vastuvõtukulud

Maksumaksjad» TuMS § 49 tähenduses on maksumaksjaks residendist

juriidilised isikud. Kuni 31.12.2010 registreeritud usulist ühingut käsitatakse TM soodustusega MTÜ ja SA nimekirja kantuna.

Juriidilised isikud on: eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides loodud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on loodud avalikes huvides juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Maksumaksjaks on ka mitteresidendi püsiv tegevuskoht Eestis (TuMS § 53 lg 3).

73

… maksumaksjad Ei ole maksumaksjad:» Riik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutused ei

ole aga maksumaksjad TuMS § 2 lõike 3 kohaselt, mille alusel lõike 3 maksumaksja (residendist juriidiline isik) maksab tulumaksu TuMS §-des 49-52 tehtud kulutustelt ja väljamaksetelt.

» Maksustamisel osalevad riik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutused maksumaksjatena ainult erisoodustuste maksustamisel § 48 ja tulumaksu kinnipidamisel § 41 alusel, vastavalt § 2 lõikele 2.

74

Vastuvõtukulud

Vastuvõtukulude maksustamist reguleerib TuMS § 49 lg 4 ja lg 5

» Lg 4 tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku väljamakseid seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib viimati nimetatud isik teha kalendrikuus tulumaksuvabalt vastuvõtukulusid 2% ulatuses isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast samal kalendrikuul.

» Väljamakse peab olema ettevõtlusega seotud ning dokumentaalselt tõendatud.

75

Vastuvõtukulud

» Vastuvõtukulud on kulud, milliseid äriühing teeb külaliste või äripartnerite:

» toitlustamiseks;» majutamiseks;» transpordiks;» kulud kultuuriliseks teenindamiseks

Kulutuste loetelu ei ole lõplik, sõltub ürituse iseloomust. Oluline pole, kas nimetatud kulutused tehakse Eestis või väljaspool Eestit.

76

Vastuvõtukulud

» Külalisteks saavad olla isikud, kelle vastuvõtmine on seotud äriühingu ettevõtlusega

» Külaliseks võib olla ka tulevane töötaja või juhatuse liige, kes tuleb töövestlusele ning kelle sõidukulu tasub tulevane tööandja (ka mitteresident)

» Külalistena ei käsitleta TuMS § 48 lõikes 3 ja 6 nimetatud isikuid (töötaja, juhatuse liige, otse-külgjoones sugulased, elukaaslased)

77

Vastuvõtukulud

» Vastuvõtul võivad osaleda nii töötajad kui külalised» Kulud töötajate ja külaliste vahel jaotatakse

vastavalt osalejatele ning maksustatakse vastavalt. Töötajate tarbeks tehtud kulud on erisoodustus. Külaliste tarbeks tehtud kulud võivad olla kas kingitused, vastuvõtukulud või ka ettevõtlusega mitteseotud kulud. Vastavalt kulu iseloomule ja seotusele ettevõtlusega toimub ka maksustamine.

78

Vastuvõtukulud

» Töötajate kaasamisel vastuvõtu korraldamisel tuleb arvestada asjaoluga, kas töötaja täidab oma tavapäraseid ülesandeid või mitte.

» Kui tegemist on töötajate tavapäraste tööülesannete täitmisega, ei saa neid kulutusi käsitleda erisoodustusena ega ettevõtlusega mitteseotud kuludena, kulud maksustatakse § 49 alusel (näit. autojuhid, bussijuhid, ettekandja, tõlk jm teenindusega tegelevad isikud).

79

Vastuvõtukulud

» Toitlustuskulu on üks sellistest kulutustest, mida üldjuhul ei ole võimalik maksuvabalt teha, v.a siis, kui toitlustatav ise oma toidu eest maksab või kui toitlustuskulu teeb nimekirja kantud isik oma põhikirjalistel eesmärkidel (näit supiköögid, toidupank jm heategevuslikud ettevõtmised).

80

…vastuvõtukulud

Koolitusteenuse osutamisel, kui arvel on tekst ainult koolitusteenus, siis on koolitaja teinud vastuvõtukulu selles osas, kui toimuvad ka kohvipausid koos toitlustamisega. Koolitusteenuse pakkujal on sel juhul vastuvõtukulu deklareerimise kohustus toitlustamise kulude osas.

Kui arvel on eraldi koolitusteenus ja toitlustamine, ei maksusta koolitaja kulusid toitlustamisele kui vastuvõtukulu. Koolitatava tööandjal tekib erisoodustus koolitusel viibinud töötaja puhul arvel näidatud kohvi ja toitlustamise summa osas.

81

Vastuvõtukulud

» Näited vastuvõtukuludest:1. Juriidiline isik on kantud tulumaksusoodustusega MTÜ

ja SA nimekirja. Piirangud vastuvõtukuludele puuduvad, maksukohustust ei teki, ei deklareerita.

2. Juriidiline isik ei ole kantud tulumaksusoodustusega MTÜ ja SA nimekirja. Vastuvõtukulude maksustamisel on TuMS § 49 lg 4 alusel maksuvaba kalendrikuus 32 eurot ning 2% sama kalendrikuu isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksetest, vorm TSD rida 3 summeeritult.

82

… … …

4. Äriühing luuakse septembris. Oktoobris tehakse vastuvõtukulu 150 eurot. Isikustatud sotsiaalmaksuga väljamaksed septembris ja oktoobris puuduvad. 32 eurot maksuvaba võib arvestada aasta algusest (32 x 10=320). 320>150 sel juhul maksukohustust ei teki.

5. Detsembris vastuvõtukulu puudub. Kui kuludelt maksukohustus tekkis näiteks mõnel kuul aastast, võib detsembris teha aastalõpu ümberarvestuse eelnevatel kuudel makstud tulumaksukohustuse vähendamiseks ning tasutud tulumaksu tagasi taotleda. Kasutada saab maksuvabastust 12 kuu eest (32x12) ja 2% aasta algusest isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksetelt.

83

Näide MTÜ jt juriidilised isikud

» MTÜ-d jt juriidilised isikud Oktoobris külaliste majutuskulud

640 eur kr ja toitlustuskulud 380 eur, kokku 1020 eurot.

SM-ga maksustatud väljamaksed aasta algusest 7670 eurot

» MTÜ-d ja SA-d on kantud tulumaksusoodustusega MTÜ ja SA nimekirja, vastuvõtukulud 700 eurot

» Maksuvaba summa § 49 lg 4 a) 10 kuud x 32 eur = 320 eur) 2% 10 kuu palgafondist 7670 x 2% = 153,40 eurot

» maksuvaba kokku (320 + 153,40)= 473,40 eurot

» Maksustatav summa 1020 – 473,40 = 546,60 eurot Tulumaks lisa 5 rida 13

546,60 x 21/79 = 145,29 eurot

TM soodustusega MTÜ ja SA maksukohustust ei teki, ei deklareerita.

84

Eelmise näite aastalõpu ümberarvestus

» Tehtud vastuvõtukulud oktoobris kokku 1020 eurot

» SM-ga maksustatav summa aasta algusest 9200 eurot

» Tulumaksukohustus aasta kohta

» Maksuvaba summa» 12 kuud x 32 = 384 eur» 9200 x 2% = 184 eur» Kokku maksuvaba (384+184) = 568 eurot Maksustamisele aastas

1020 – 568 = 452 kr x 21/79 = 120,15 eurot

Tagasi saab tulumaksu 145,29 – 120,15 = 25,14 eurot

85

Vastuvõtukulude deklareerimine

» Vastuvõtukulud deklareeritakse vorm TSD lisa 5 real 13.

» Juhul, kui vastuvõtukulu tehakse, aga maksukohustust ei teki, kuna kulutus on väiksem kui ettenähtud maksuvabastus, tuleb maksustamisperioodil tehtud kulutus lisa 5 real 13 ikkagi deklareerida

86

Kingitused, annetused

» TuMS § 49 lg 1 Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõikes 2 nimetatud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on 10 eurot. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, arvestamata eelmises lauses sätestatud piirmäära.

87


TuMS § 49 lg 2 tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule kalendriaasta jooksul tehtud kingitusi ja annetusi, mille summa ei ületa ühte sama lõike punktides 1 või 2 toodud piirmääradest.:

1) 3% sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast samal kalendriaastal;

2) 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist

88


» TuMS § 49 lg 3 alusel kalendriaastal tehtud lõikes 2 nimetatud kingitusi ja annetusi arvestab maksumaksja summeeritult. Nende kingituste ja annetuste maksuvaba aastasumma määramisel lähtub maksumaksja oma valikul ühest samas lõikes nimetaud piirmäärast.

» Maksumaksja võib valikut muuta kalendriaasta jooksul.

89


TuMS § 49 lg 1, lg 2, lg 3, lg 6 Kingitus ja annetus on olemuselt sarnased 1.Annetus – and, kink, tehakse põhiliselt heategeval

eesmärgil 1.Kingitus – tasuta võõrandamine, loobumine varalisest

õigusest kingisaaja kasuks, kingisaaja rikastamine. Puudub määratlus, millises vormis antakse kingitusi või

annetusi. Kas rahaline või mitterahaline vorm, tasuta töö või teenuse osutamine. Reeglina rahalist väljamakset füüsilisele isikule ei loeta kingituseks.

90


Üldjuhul ei olene maksustamine kingituse tegemise eesmärgist, kas heategevus või lähtumine ärilistest eesmärkidest - kõik kuulub maksustamisele. Lähtutakse tehingu majanduslikust sisust. Maksustatakse saaja tulu.

91


» Kingituseks ja annetuseks ei loeta kulutusi, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks (vimpel, plakat, voldik jms ehk asjad, millel puudub tarbimisväärtus).

» Lootusetu nõude või varastatud kauba mahakandmise puhul ei ole tegemist kingitusega.

» Äriühingute vaheliste rahaülekannete puhul, kui vastu ei saada muud vara, teenust või muud varalist hinnatavat hüve, võib olla tegemist kingitusega.

» Reklaamkingitus, mille maksumus on kuni 10 eurot ei kuulu maksustamisele.

92

Kingitus …

» Kingitus või sponsorlus

» Sisuliselt on sponsorluse puhul tegemist millegi vastu saamisega (reklaam). Maksustamise aluseks on tehingu majanduslik sisu. Sponsorluse korral peab olema dokumentaalselt tõendatud, mida vastu on saadud. Üldlevinud on spordi, kultuuri ja teaduse sponsoreerimine.

93


» Kingitused ja annetused maksustatakse erinevalt olenevalt saajatest.

Lisa 5 real 1 deklareeritakse kõik residendist juriidilise isiku poolt tehtud kõik kingitused ja annetused nii juriidilistele kui füüsilistele isikutele, välja arvatud real 3 nimetatud isikutele tehtud kingitused ja annetused;

- real 3 deklareeritakse kingitused ja annetused, mis on tehtud TuMS § 11 lõige 1 nimetatud nimekirja kantud isikule või § 11 lg 10 nimetatud muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud ühingule

94

Vorm TSD lisa 5

» Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja deklaratsioon täidetakse kassapõhiselt.

» Rea 3 kajastatud kingituste ja annetuste saajate puhul on võimalik teha kalendriaasta jooksul ümberarvestus kingituste ja annetuste osas, kui neid tehakse TuMS § 11 lõikes 1 nimekirja kantud isikule või TuMS § 11 lõikes 10 nimetatud muus EMP lepinguriigis asutatud ühingule, kui on tõendatud, et ühing vastab § 11 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

» Maksumäär § 4 lõige 11 alusel on 21/79.

95


» Kui üks juriidiline isik annetab raha/vara teisele juriidilisele isikule, kes annetuse edasi annab, käitub ta sisuliselt vahendajana. Kui annetuse kogumine on sihtotstarbeline ja kogu annetatud summa edasi antakse tulumaksusoodustusega isikule, on annetajal õigus maksuvabastusele. Kui vahendaja kogu summat edasi ei anna/kanna, ei ole annetajal õigust maksuvabastusele (siia kuuluvad ka telefoniannetused).

96


» Reklaam ajalehes, kus osa reklaamitulust annetatakse, maksustatakse sõltuvalt annetuse saajast. Annetajaks on ajaleht, kus reklaam ilmub, mitte reklaami tellija.

» Annetatakse osa müügitulust (igalt teatud asjalt 1 euro) maksustatakse sõltuvalt annetuse saajast.

» Müügikampaania s.o ettevõtte hinnapoliitika, ei too kaasa täiendavat maksukohustust tegijale.

» Tarbijaloterii puhul on tegemist kingitusega saajale

97


» TuMS § 49 lg 6 kohaselt ei maksustata tulumaksuga kingitusi ja annetusi, mida teevad oma põhikirjalistel eesmärkidel nimekirja kantud MTÜ-d ja SA-d või usulised ühendused (§ 11 lg 1 nimekirja kantud isik)

» punkt 1: § 11 lg 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lg 10 nimetatud isikule tehtud kingitused ja annetused;

» punkt 3 füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sh rahaline abi statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta. Alates 05.04.2012 on see 3264,90 eurot aastas, kuus 278,02 eurot

98

………

» punkt 4 noorte püsilaagris või noorte projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 32 euro ulatuses laagris osaleja kohta;

» punkt 5 spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 32 euro ulatuses võistlusel osaleja kohta;

» punkt 6 reklaami eesmärgil üle antud kaupa või osutatud teenus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot

99


» Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed on loetletud TuMS § 51 ja 52

» Maksukohustus on: residendist äriühingul (täis- ja usaldusühing, tulundusühistu, osaühing, aktsiaselts jt) krediidiasutus, mittetulundusühing, sihtasutus, jt.

» Maksustamisperiood on kalendrikuu» Maksustamine toimub tehtud väljamaksete alusel» Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed kuuluvad

deklareerimisele vorm TSD lisal 6

101


» Ettevõtlusega mitteseotud kulud TuMS § 51 lg 2 p 1 alusel on paragrahvi 34 punktides 3-6 ja 11 nimetatud kulud või väljamaksed: - p 3 seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid (juriidilisele isikule määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse § 115-119 tasutud intressid); - p 4 maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumus; - -p 6 kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; 102


- p 11 pistis ja altkäemaks.

§ 51 lg 2 alusel on ettevõtlusega mitteseotud kulud:

- punkt 2, MTÜ-le tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui neis osalemine pole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega;

- punkt 3, väljamaksed puuduva algdokumendi alusel: (väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument;

- punkt 4, kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks;

103


- punkt 5, kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks;

§ 51 lg 3 alusel MTÜ, SA ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu § 51 lg 2 punktides 1 ja 3 ning §-s 52 nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt.

Ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ei loeta § 13 lõike 3 punktides 6-10 nimetatud kulusid.

104


Ettevõtlusega mitteseotud kulud TuMS § 52 lg 2 alusel: - p 1 ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine; - p 2 madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise

isiku väärtpaberite soetamine - p 3 osaluse omandamine madala maksumääraga

territooriumil asuvas juriidilises isikus - p 4 viivise, leppetrahvi tasumine või kohtuvälise kahju

hüvitamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule

105


- p 5 laenu andmine või ettemakse sooritamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule või muu nõudeõiguse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu.

§ 52 lg 3 sätestab residendist krediidiasutuse tulumaksu tasumise kohustuse sama lõike punktides 1-3 toodud väljamaksetelt ja kahjudelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaksu §-de 48-51 alusel.

106

Ettevõtlusega mitteseotud kulude deklareerimine

Vorm TSD lisa 6: Rida 10 täidetakse juhul, kui tegemist on juriidilise

isiku ja seotud isikute vahelise tehingu väärtuste vahega.

Read 11-18 täidetakse TuMS § 51 lõigete 1-3 ja § 52 lg 2 p 1 alusel

Read 20-23 täidetakse TuMS § 52 lg 2 punktide 2-5 alusel (madala maksumääraga territooriumil asuv juriidilise isikuga seotud tehingud)

107

Kontaktid

» Kontaktkeskus, infotelefonid» Juriidilise isiku maksustamine 8800812» Käibemaks 8800813» Füüsilise isiku maksustamine 8800811» Kirjalikud järelepärimised» [email protected]» [email protected]» [email protected]

108

mailto:[email protected]



Tänan kuulamast!

Küsimused

109

erisoodustused erisoodustused kingitused annetused ja vastuvõtukulud

Documents