eriaruanne - european parliament...19 infrastruktuuride ehitamine ilma sadamate pikaajaliste...

ISSN

183

1-08

18

EUROOPAKONTROLLIKODA

2012

ET

Eria

ruan

ne n

r 4

KAS STRUKTUURIFONDIDE JA ÜHTEKUULUVUSFONDI KASUTAMINE MERESADAMATE INFRASTRUKTUURIDE KAASRAHASTAMISEKS ON MÕJUS INVESTEERING?

KAS STRUKTUURIFONDIDE JA ÜHTEKUULUVUSFONDI KASUTAMINE MERESADAMATE INFRASTRUKTUURIDE KAASRAHASTAMISEKS ON MÕJUS INVESTEERING?

Eriaruanne nr 4 2012

(vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule)

EUROOPA KONTROLLIKODA

Eriaruanne nr 4/2012 – Kas struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kasutamine meresadamate infrastruktuuride kaasrahastamiseks on mõjus investeering?

EUROOPA KONTROLLIKODA12, rue Alcide De Gasperi1615 LuxembourgLUXEMBOURG

Tel +352 4398-1Faks +352 4398-46410E-post: [email protected]: http://eca.europa.eu

Eriaruanne nr 4 2012

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).Kataloogimisandmed on väljaande lõpus.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2012

ISBN 978-92-9237-582-9doi:10.2865/89805

© Euroopa Liit, 2012Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Printed in Luxembourg


3

SISUKORD

Punkt

MÕISTED

I–IV KOKKUVÕTE

1–8 SISSEJUHATUS

1–3 MERESADAMATEROLLEUROOPAMAJANDUSES

4–6 EUROOPAPOLIITIKAJAMERESADAMAD

7-8 MERESADAMATESSETEHTUDSTRUKTUURIFONDIDEINVESTEERINGUTEHALDAMINE

9–12 AUDITIULATUSJALÄHENEMISVIIS

13–34 TÄHELEPANEKUD

13–15 EESMÄRKIDEASJAKOHASUS

13–15 27AUDITEERITUDPROJEKTIST18-LOLIDSELGEDTRANSPORDIPOLIITIKAALASEDEESMÄRGID

16–18 PROJEKTIDEMÕJUSUS

16 KÕIKPROJEKTIDEIOLNUDKASUTUSESJAMÕNEDSUUREDPROJEKTIDOLIDKAVAKOHASELTLÕPETAMATA

17-18 LÕPETATUD23PROJEKTISTOLIDTRANSPORDIPOLIITIKAEESMÄRKIDESEISUKOHASTMÕJUSADVAID11

19–34 PROJEKTIDEJAKAVADEHALDAMINE

19 INFRASTRUKTUURIDEEHITAMINEILMASADAMATEPIKAAJALISTEARENGUVAJADUSTEHINDAMISETA

20–25 SOBIVATEPROJEKTIDEPUUDUMINEJAVIIVITUSEDPROJEKTIDELÕPETAMISEL

26–28 KORRALDUSASUTUSTEJÄRELEVALVEEIKESKENDUNUDMÕJUSUSELENINGJÄRELEVALVEPROJEKTIDEÜLELÕPPESEHITISTEVALMIMISEL

29–31 SUURPROJEKTIDEHEAKSKIITMISMENETLUSONAEGLANE

32–34 KOMISJONIROLLSEIREKOMISJONIDES


4


35–38 JÄRELDUSEDJASOOVITUSED

ILISA – AJAVAHEMIKUS2000–2006MERESADAMATEINFRASTRUKTUURIDELEERALDATUDSTRUKTUURIFONDIDEJAÜHTEKUULUVUSFONDIVAHENDIDLIIKMESRIIKIDEKAUPA

IILISA – ÜLEVAADEVALITUDPROJEKTIDESTPIIRKONDADEKAUPA

KOMISJONIVASTUSED


5

Komisjoni valged raamatud : Euroopa komisjoni avaldatud dokumendid, mis sisaldavad ettepanekuid Euroopa Liidu tegevuseks mingis kindlas valdkonnas.

Korraldusasutus : liikmesriigi määratud riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi asutus, mis esitab komisjonile vastuvõtmiseks rakenduskava ettepaneku ning mis hiljem vastutab rakenduskava haldamise ja elluviimise eest.

Meresadamateinfrastruktuurid: Euroopa Parlamendi 1993. aasta juulis avaldatud töödokumendi definit-siooni kohaselt on infrastruktuurid sadamapiirkonnas teostatud ehitustööd (nt kaid, kanalid, ladustamisalad, sadamateed ja raudteevõrgud), mis võimaldavad teenuste osutamist laevadele ja kaupadele. Enamikus riikides rahastatakse selliseid investeeringuid tavaliselt avaliku sektori vahenditest.

Peadirektoraat: Euroopa Komisjoni osakond. Käesolevas auditis käsitletakse regionaalpoliitika peadirektoraati ning liikuvuse ja transpordi peadirektoraati.

Rakenduskava : liikmesriigi riiklikul või piirkondlikul tasandil ettevalmistatud ja komisjoni poolt heakskiidetud dokument, mis sisaldab ühtseid prioriteete ning mitmeaastaseid meetmeid nende rakendamiseks.

Seirekomisjon: komisjon, mille iga-aastasel istungil hinnatakse antud toetuse rakendamise mõjusust ja kvali-teeti. Koosolek toimub liikmesriigi või korraldusasutuse juhatusel ning komisjoni esindaja osaleb seirekomisjoni töös nõuandvas rollis.

StruktuurifondidjaÜhtekuuluvusfond: Euroopa Liidu põhiline poliitikavahend aluslepingust tulenevate majandusliku ja sotsiaalse lähenemise eesmärkide edendamiseks. ELi piirkondade majandusliku ja sotsiaalse lähenemise edendamise finantsvahenditena kasutatakse mitut fondi. Käesolevas auditis vaadeldakse eelkõige kahte järgmist fondi:

a) Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), mille eesmärk on investeerida infrastruktuuri, töökohtade loomisse või säilitamisse, säästlikku kohalikku arengusse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse;

b) Ühtekuuluvusfondi, mille eesmärk on majandusliku ja sotsiaalse sidususe suurendamine keskkonna- ja transpordiprojektide rahastamise kaudu liikmesriikides, mille rahvamajanduse kogutoodang elaniku kohta on väiksem kui 90% ühenduse keskmisest.

Suurprojekt : projekt, mis hõlmab majanduslikult jagamatuid ja täpse tehnilise funktsiooniga töid ning omab selgelt kindlaksmääratud eesmärke ja mille kogukulud fondide rahalise panuse määramist arvesse võttes üle-tavad 50 miljonit eurot. Suurprojekte kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja nende kaasrahas-tamisel tuginetakse struktuurifondide määrusele (EÜ) nr 1260/1999.

Tagasiulatuvrahastamine : algselt ELi kaasrahastamiseks pakutud projektide vahetamine n-ö asenduspro-jektide vastu. Need on projektid, mida on juba rahastatud riiklikest vahenditest ja mis võivad vahel olla juba lõpetatud. Eelnimetatud projektidega asendatakse algselt rakenduskavas sisaldunud projektid, mis on aga aja-kavast maas või kõrvale jäetud.

Ühtekuuluvusfondiprojekt: Ühtekuuluvusfondist võib toetada ühist huvi pakkuvaid keskkonna- ja transpor-diinfrastruktuuri projekte, kusjuures projekti kogukulud ei tohi põhimõtteliselt olla alla 10 miljoni euro. Projekte kaasrahastatakse Ühtekuuluvusfondist ja toetust reguleerib Ühtekuuluvusfondi määrus (EÜ) nr 1164/94.

MÕISTED


6


Ühtekuuluvuspoliitika: ühtekuuluvuspoliitika eesmärgiks on Euroopa Liidu sisese majandusliku ja sotsiaalse lähenemise edendamine erinevate regioonide arengutaseme erinevuste vähendamise teel.

Üleeuroopalinetranspordivõrk(TEN‑T): komisjoni poolt otse hallatav kaasrahastamiskava, mille eesmärk on mobiilsuse kitsaskohtade kõrvaldamine ühenduskohtade ja võrkude omavahelise ühendamise teel, puuduvate osade rajamine ning põhiliste ühendusteede väljaehitamine (eriti piiriülestel lõikudel), looduslike takistuste ületamine ja põhiliste ühendusteede koostalitlusvõime parandamine. Kava põhiline toetus on suunatud raud-teedele, meretranspordile eraldati vaid piiratud toetust (merekiirteede algatus ja mõned aastaprojektid).


7

KOKKUVÕTE

I.Alates aastast 2000 on komisjon struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaudu meresadamate infrastruk-tuuri rajamise kaasrahastamiseks eraldanud umbes 6,2 miljardit eurot. Investeeringuid haldavad piirkond-likud ametiasutused ja Euroopa Komisjon.

II.Euroopa Kontrollikoda hindas meresadamates raja-tud infrastruktuuriprojektide mõjusust, uurides ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatud 27 projekti ees-märke ja väljundeid, liikmesriikidepoolset kulutuste haldamist ja seda, kuidas komisjon kogu protsessi üle järelevalvet tegi.

III.Kontrollikoda leidis, et:

– transpordipoliitika eesmärkide toetamisel olid mõjusad vaid 11 projekti 27st. Lisaks olid mitu ehitust lõpetamata, mõned ei olnud kasutuses ning mõned vajavad enne mõjusa kasutamise alustamist veel olulisi investeeringuid;

ʱ ühelgi auditeeritud piirkonnal ei olnud pikaaja-list sadamate arengukava ja vajaduste hindamisi ei olnud tehtud. Lisaks oli puudu rahastatavatest projektidest ning olemasolevate summade lõpuni kulutamiseks kasutati tagasiulatuvat rahastamist;

ʱ liikmesriikides selliste projektide juures kasutatud haldusmenetlused olid aeganõudvad ja keerulised, mis tõi kohati kaasa viivitusi ja lisakulusid;

ʱ vähe tähelepanu pöörati projektitulemuste jäl-gimisele ja järelevalvele. Seirekomisjon ja korral-dusasutused keskendusid pigem toetussumma-de kasutamise määrale. Näitajad olid koostatud peamiselt kulutamis- ja ehitustempo jälgimiseks. Infrastruktuuride tulemusi ja mõju ei jälgitud ning auditi käigus leiti tühje sadamaid ja kasutuseta sadamainfrastruktuure;

ʱ komisjoni tehtud suurprojektide ja Ühtekuulu-vusfondi projektide hinnangute ning otsustega ei toonud endaga kaasa auditi käigus täheldatud puuduste parandamist. Leiti, et puudusid komisjo-nipoolsed suunised usaldusväärse finantsjuhtimise kohta;

ʱ leiti vähe tõendeid komisjoni sekkumisest seire-komisjonide töösse eesmärgiga tagada auditeeri-tud suurprojektide ja Ühtekuuluvusfondi projekti-de vahendite mõjus kulutamine ning tulemus- ja mõjunäitajate seadmine.

IV.Leitud erinevate puuduste kõrvaldamiseks soovitab kontrollikoda, et komisjon peaks:

ʱ tuletama liikmesriikidele meelde kohustust kasu-tada ELi rahalisi vahendeid vastavalt usaldusväär-se finantsjuhtimise põhimõttele ja vajaduse korral asjakohaseid suunised andma;

ʱ püüdma tagada, et tema meresadamate infrastruktuure puudutavad otsused ja järelevalve ai-taksid struktuurifondide vahendeid rakenduskava-des sõnastatud eesmärkide saavutamisel mõjusalt rakendada;

ʱ seada järgmisel programmitöö perioodil struk-tuuripoli it ika toetuse eraldamisel t ingimus, et asjaomase piirkonna kõikide sadamate jaoks on koostatud põhjalik pikaajaline arengustrateegia (mis põhineks vajaduste hindamisel);

ʱ suurendada projektide mõjule osutatavat tähele-panu, tehes seda korraldusasutustes tulemus- ja mõjunäitajate kasutamise ergutamise ja mõjusust käsitlevate kohapealsete kontrollide kaudu ning viies sisse põhimõtte, mille kohaselt sõltub ELi poolt rahastamine saavutatud tulemustest;

ʱ teha risk ipõhiseid järelkontrolle kaasrahastatud infrastruktuuride kasutamise ja tulemuslikkuse kohta;

ʱ tugevdada suurprojektide ja Ühtekuuluvusfondi projektide hindamismenetlusi, mis parandaksid tõ-siste puuduste avastamist ja nende kõrvaldamiseks võetavate asjakohaste meetmete rakendamist.


8


JOONIS2

SISSEJUHATUS

MERESADAMATEROLLEUROOPAMAJANDUSES

1. Meresadamad on spetsiaalsed territooriumid ja struktuurid, mida läbivad reisijad ning kus lastitakse ja lossitakse kaupu. 2009. aastal läbis Euroopa 100 000 km pikkusel rannikul asuvat 1200 sadamat 404 miljonit reisijat1. ELi 27 liikmesriigi sadamates käideldi umbes 3,9 miljardit tonni kaupu2. Aastatel 2005/2006 töötas Euroopa veetranspordisektoris umbes 214 000 inimest, sektori käive oli umbes 100 miljardit eurot ja loodud lisandväär-tus 22 miljardit eurot3.

2. Meretransport on ELi tähtsuselt teine transpordiliik, kõige enam kaupa liigub endiselt maanteedel (vt joonis 1).

3. Komisjoni prognooside kohaselt jätkavad transpordimahud kasvamist, ELi meretranspordi kaubamaht kasvab 2006. aasta 3,8 miljardilt tonnilt 2018. aastaks umbes 5,3 miljardi tonnini4 ning maanteetranspordi kas-vutempo jääb ka tulevikus kõige kiiremaks.

1 Allikas: Eurostati andmed meretransporti kasutanud reisijate kohta. Vt

2 Allikas: „Energeetika-, transpordi- ja keskkonnanäitajad”, Eurostat, veebruar 2011.

3 Allikas: „European Business: Facts and Figures, 2009”, Eurostat, oktoober 2009.

4 „Strateegilised eesmärgid ja soovitused seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani”, 6. lõik, COM(2009) 8 (final), 21. jaanuar 2009.

Meretransport37,3%

Maanteetransport45,6%

Lennutransport0,1%

Naftatorujuhtmed3,2%

Siseveeteed3,3%

Raudteetransport10,5%

JOONIS1

ÜLEVAADEERINEVATETRANSPORDILIIKIDEKASUTAMISESTVEDUDESELis,TONNKILOMEETRIT

Allikas: „Panorama of Transport”, Eurostat 2009.


9

5 „Ühise transpordipoliitika areng”, COM(1992) 494 (final), 2. detsember 1992, punkt V.1.

6 „Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada”, COM(2001) 370 (final), 12. september 2001.

7 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia, COM(2001) 264 (final), 15. mai. 2001, Eesistujariigi järeldused (Göteborgis toimunud Euroopa Ülemkogu, 15. ja 16. juuni 2001), nr SN 200/1/01 REV 1.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva 12. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1783/1999 artikli 2 lõike 1 punkt b (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

9 Nõukogu 16. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1164/94, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond, artikli 3 lõige 1 ja II lisa lisa juurde (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1).

10 Lisaks on meresadamate infrastruktuure ELi vahenditest otse hallatud läbi üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmi perioodil 2000–2013 seni toetatud summas 275 miljonit eurot.

11 Rubriigist „Sadamad ja siseveeteed” eraldati mõlemal programmitöö perioodil (2000–2006 ja 2007–2013) umbes 5% struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendite kogumahust.

EUROOPAPOLIITIKAJAMERESADAMAD

4. Komisjoni 1992. aasta valges raamatus5 nimetati multimodaalseid termi-nale ja koostalitlusvõimet Euroopa mobiilsuse ning kasvava jätkusuut-likkuse tagamise võtmeelementideks. Samuti rõhutati sadamainfrastruk-tuuri tehtavate investeeringute tähtsust. Nimetatud kontekstis täheldati, et ühenduses oli sadamaid, mis olid investeeringute tegemisel ja enda sisemaa transpordivõrkudega ühendamisel teistest maha jäänud. ko-misjoni 2001. aasta valges raamatus6 rõhutati vajadust muuta erinevate transpordiliikide vahelist tasakaalu ning sadamad on siin võtmetähtsu-sega, sest nad on esimesed kaupu ja reisijaid ühendavad ning suunavad modaalsed sõlmpunktid mere- ja erinevate maismaatranspordiliik ide vahel. Euroopa Ülemkogu leidis 2001. aastal, et intermodaalse transpordi edendamiseks tuleks eelistada raudtee-, mere- ja siseveetransporti teh-tavaid investeeringuid7.

5. Ühtekuuluvuspoliitika raames nähakse ERFi määruses ette võimalus infra-struktuuriinvesteeringuteks, „mis aitavad kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele transpordi valdkonnas”8. Lisaks võib Ühtekuu-luvusfondi määruse kohaselt toetada „ühist huvi pakkuvaid transpordi-infrastruktuuri projekte”9.

6. Ajavahemikus 2000–2006 eraldati struktuurifondidest ja Ühtekuuluvus-fondist meresadamate infrastruktuuridele 2,8 miljardit eurot10. 85,5% summast eraldati neljale riigile (üksikasjalik teave on esitatud joonisel 2 ja I lisas). Rahastamisperioodil 2007–2013 eraldati meretranspordi inves-teeringuteks veel 3,4 miljardit eurot11.

JOONIS2

PROGRAMMITÖÖPERIOODIL2000–2006MERESADAMATEINFRASTRUKTUURIDELEERALDATUDÜHTEKUULUVUSFONDIVAHENDIDRIIKIDEKAUPA

Muud liikmesriigid(Portugal, Ühendkuningriik,Saksamaa, Balti riigid,Madalmaad ja Malta)

HispaaniaKreekaItaaliaPrantsusmaa

52,1%

12%

12,7%

8,7%

14,5%


10


MERESADAMATESSETEHTUDSTRUKTUURIFONDIDEINVESTEERINGUTEHALDAMINE

7. Struktuurifondide kulutusi hallatakse koostöös liikmesriikidega, kusjuures programmitöö perioodil 2000–2006 jagunes vastutus järgnevalt:

a) komisjon pidas liikmesriikide nimetatud korraldusasutusega raken-duskavade üle läbirääkimisi, kiitis kavad heaks ja eraldas vastavad rahalised vahendid;

b) komisjon pidi eraldi heaks kiitma kõik suurprojektid ja Ühtekuulu-vusfondi projektid;

c) liikmesriikide korraldusasutused vastutasid rakenduskavade halda-mise ja elluviimise eest;

d) komisjon koos korraldusasutustega (piirkondlikul tasandil) tegeles kavade kontrolli ja järelevalvega. Komisjon hüvitas heakskiidetud kulud ja kandis üldvastutust vahendite asjakohase kasutamise eest.

8. Komisjonisiseselt lasub vastutus kõnealuste transpordiinvesteeringute eest regionaalpoliitika peadirektoraadil ning liikuvuse ja transpordi pea-direktoraadil. Regionaalpoliitika peadirektoraat vastutab ERFi ja Ühtekuu-luvusfondi eest, liikuvuse ja transpordi peadirektoraat aga ELi transpor-dipoliitika ettepanekute, nende elluviimise ja hilisema käsitlemise eest.


11

AUDITI ULATUS JA LÄHENEMISVIIS

12 Kontrollikoda on transpordiinfrastruktuuride rahastamist juba varem käsitlenud (vt eriaruanne nr 1/1993, EÜT C 69, 11.3.1993, lk 1).Regionaaltoetuste valdkonda käsitlesid muu hulgas veel järgmised eriaruanded: eriaruanne nr 1/95 (vt EÜT C 59, 8.3.1995, lk 1) uuris ühtekuuluvuse rahastamisvahendeid, eriaruanne nr 7/2003 (ELT C 174, 23.7.2003, lk 1) käsitles abi kasutamist programmitöö perioodil 2000–2006 ning eriaruanne nr 1/2007 (ELT C 124, 5.6.2007, lk 1) hindas struktuurifondide programmitöö perioodi 2000–2006 vaheetapi menetluste rakendamist.

13 Antud ajavahemiku valimine võimaldab kontrollikojal hinnata valminud meresadamate infrastruktuuride tulemusi.

14 Superstruktuurid on nii sadama infrastruktuuridele rajatud põhivara (varjualused, lao- ja kontorihooned) kui ka sadamapiirkonnas kasutatavad paiksed ning mobiilsed seadmed (nt kraanad).

9. Kontrollikoda auditeeris meresadamate infrastruktuuri tehtud struktuuri-fondide investeeringuid12, et uurida, kas ajavahemikus 2000–200613 kaas-rahastatud projektid olid mõjusad. Uuriti:

ʱ ERFi ja Ühtekuuluvusfondi poolt transpordi infrastruktuuride vald-konnas kaasrahastatud 27 projekti eesmärke ja väljundeid;

ʱ liikmesriikidepoolset kulutuste haldamist ja seda, kuidas komisjon protsessi üle järelevalvet tegi.

10. Audit viidi läbi nelja kõige enam toetusi saanud liikmesriigi üheksas piirkonnas. Igas liikmesriigis auditeeritud piirkondade arv sõltus saa-dud vahendite osakaalust: Hispaanias neli (Andaluusia, Astuuria, Kanaari saared ja Galicia), Kreekas kaks (Põhja- ja Lõuna-Egeuse saared), Itaalias kaks (Sitsiilia, Puglia) ja Prantsusmaal üks (Ülem-Normandia). Komisjonile teatatud meresadamate infrastruktuuri tehtud investeeringute hulgast valiti juhuvalimi abil kohapealsete auditite jaoks igas piirkonnas kolm projekti.

11. 27 projektist koosnev valim sisaldas nelja suurprojekti ja kolme Ühtekuu-luvusfondi projekti, mis vajasid komisjonilt eraldi heakskiitvaid otsuseid. Oma sisult olid 13 projekti seotud kaupade ja konteinervedude infra- struktuuriga, üheksa reisisadamate (k.a neli jahisadamat) arendamisega, neli superstruktuuride14 rahastamisega ja üks linnaarenguga. Auditeeri-tud projektide kogukulud olid 1,7 miljardit eurot ja ELi poolt kaasrahas-tamine 725 miljonit eurot. Auditeeritud projektide nimekiri koos nende sisu lühikirjeldusega on esitatud II lisas.

12. Kasutatud auditiprotseduurid sisaldasid dokumentide läbivaatamist, auditiintervjuusid, projektijuhtimissüsteemide analüüsi ning projektide väljundite, nende kasutamise ja tulemuste kohapealset kontrollimist. Kohtuti ka Euroopa Komisjoni, iga piirkonna korraldusasutuste, nelja asjaomase riigi ministeeriumide, sadamate operaatorite ja projektide elluviimisega seotud teiste toetusesaajatega. Auditikäigud tehti ajavahemikus juuni–november 2010.


12


TÄHELEPANEKUD

EESMÄRKIDEASJAKOHASUS

27AUDITEERITUDPROJEKTIST18-LOLIDSELGEDTRANSPORDIPOLIITIKAALASEDEESMÄRGID

13. Meresadamate infrastruktuuriprojektidel võivad olla erinevad eesmärgid. 1999. aasta struktuurifondide määruses sõnastati, et fondide tegevus peab vastama „ühenduse muule poliitikale ja tegevusele, eriti […] trans-pordi valdkonnas”15.

14. Kontrollikoda hindas, kas valitud transpordi infrastruktuuriprojektide ees-märgid olid kooskõlas kehtivate poliitikaeesmärkide ja rakenduskavade eesmärkidega, mille raames neid oli rahastatud, st kas kulutused täitsid eesmärki, mille saavutamiseks need olid heaks kiidetud.

15. Kontrollikoda leidis (vt joonis 3 ja 1. selgitus) 27 auditeeritud transpordi-projekti puhul, et:

a) 18 projekti ol id selgelt suunatud transpordialaste eesmärk ide saavutamisele;

b) seitsmel projektil ei olnud transpordipoliitikaalaseid eesmärke, küll aga struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi poolt toetatavate teiste valdkondadega (nt turism ja linnade uuendamine) kooskõlas olevad eesmärgid;

c) kahe projekti eesmärgid ei olnud kooskõlas ei transpordipoliitika ega rakenduskavadega, mille raames neid oli rahastatud.

15 21. juuni 1999. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/99, millega kehtestatakse struktuurifondide üldsätted, artikli 2 lõige 5 ja artikkel 12 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).


13

JOONIS3

PROJEKTIDEEESMÄRKIDEJARAKENDUSKAVADEEESMÄRKIDEVÕRDLUS

14,5%

12,7 %

Projektide eesmärgid ei ole kooskõlasrakenduskava eesmärkidega (2 projekti 27-st)

Projektide eesmärgid on seotud mõnemuu ELi poliitkaga (7 projekti 27-st)

Projektide eesmärgid on seotudtranspordipoliitikaga (18 projekti 27-st)

7%

67%26%

1.SELGITUS

NÄITEIDLEITUDEESMÄRKIDEST

a) transpordipoliitikaalaseid eesmärke leiti projektide puhul, mis olid seotud sadamate kauba ja reisijate käit-lemise võimsuse suurendamisega, nagu nt kaide, muulide, tammide ja terminalide ehitamine, juurdepääsu-kanalite süvendamine, põhja puhastamine ning kaevetööd. Leiti ka muid regionaalpoliitikaalaseid eesmärke, nagu nt reisisadamaprojekte, millega taheti parandada Põhja- ja Lõuna-Egeuse saarte piirkonna ning Kreeka mandriosa vahelist ühendust, mis aitaks kaasa kõrgema tasandi eesmärkide saavutamisele, milleks on saare -lisest asendist tuleneva ebasoodsama olukorra, rahvaarvu vähenemise ja majandusliku marginaliseerumise vastu võitlemine;

b) projektid, mille eesmärgid haakusid transpordist erinevate valdkondadega, olid sadamat ja linna ühendava jalakäijateala väljaehitamine Avilesi linnas (Astuuria, Hispaania), kalaturu hoone A Coruña linna sadamaalal (Galicia, Hispaania), suuremate kruiisilaevade vastuvõttu võimaldav kai laiendus Syrosel (Lõuna-Egeuse saa-red, Kreeka), sadamapolitsei hoone Cadizis (Andaluusia, Hispaania) ning kolm jahisadamat: Vieste (Apuulia, Itaalia), Ragusa (Sitsiilia, Itaalia) ja Chipiona (Andaluusia, Hispaania);

c) projektid, mille eesmärgid ei olnud kooskõlas nende rahastamise allikaks olevate rakenduskavadega, olid jahisadama rajamine Mytilinises (Põhja-Egeuse saared, Kreeka), kus rakenduskava kohaselt oleks pidanud tehtama turismist erinevate sissetulekuallikate arendamist toetavaid investeeringuid, ning Ühtekuuluvusfondi projekt Campamentos (Andaluusia, Hispaania), kus otsustati projekti eesmärke muuta ja ehitada erikonst-ruktsioonidele rajatud kai, kuigi see eesmärk ei olnud kooskõlas üleeuroopaliste võrkude transpordialaste suuniste eesmärkidega (vt punkt 33).


14


PROJEKTIDEMÕJUSUS

KÕIKPROJEKTIDEIOLNUDKASUTUSESJAMÕNEDSUUREDPROJEKTIDOLIDKAVAKOHASELTLÕPETAMATA

16. Auditiga hinnati samuti, kas infrastruktuuride ehitus oli õigeaegselt lõpe-tatud ning kas need olid kasutuses. Kontrollikoda leidis, et 27 projektist:

a) 11 olid õigeaegselt lõpetatud, 12 projekti valmisid keskmiselt 26 kuud kavandatust hiljem ning ülejäänud neli, mis moodustasid 70,8% auditeeritud summadest, olid veel lõpetamata. Viivituste ja tehniliste probleemide tõttu kestsid ehitustööd auditi tegemise ajal veel Gijonis (Astuuria, Hispaania), Punta de Langosteiras (Galicia, Hispaania) ja Brindisis (Apuulia, Itaalia) ning Karlovasis (Põhja-Ege-use saared, Kreeka) ol i veel vaja teha süvendus- ja kaevetöid. 248 miljonit eurot kaasrahastamist saanud Gijoni projekti kohta teatati kontrollikojale, et projekt valmis jaanuaris 2011. Ühtekuulu-vusfondist 258 miljonit eurot toetust saanud Punta de Langosteira projekt ei olnud 2011. aasta keskpaigaks veel valmis;

b) enamik infrastruktuure oli kasutuses (vt joonis 4): valminud 23 pro-jektist olid 2010. aasta keskpaigaks kasutuses 19. Kolm ei olnud kasutuses (Augusta projekt Itaalias ning Campamento ja Arinaga Hispaanias) ning üks oli vaid osaliselt kasutuses (Bari Itaalias). Nime-tatud neli projekti olid saanud 25,7 miljonit eurot ERFi vahendeid, mis moodustas 36,6% nende kogumaksumusest.

JOONIS4

KASPROJEKTIDOLIDKASUTUSES?

Ehitamisel (4 projekti 27-st)Ei ole kasutuses (4 projekti 27-st)Kasutuses (19 projekti 27-st)

70%

15%

15%


15

2.SELGITUS

NÄITEDPROJEKTIDEST,MISEIOLNUDKASUTUSES

1. A a s t a te l 2 0 0 1 – 2 0 0 4 k av a n d a t i ü h e Campamentos teostatava projekti raa-mes eh i tada vananenud sadamaala asemele konteiner terminal . Eesmärk oli rahuldada kasvavat nõudlust kon-teinertranspordi järele ja luua töökohti. Kuna sadamaakvatoorium oli moodsa-te konteinerlaevade jaoks l i iga väike, ühendused sisemaaga halvad ja lähedal asus teisigi konteinerterminale, otsusta-ti ehituse käigus rajada projekti raames hoopis erikonstruktsioonide ehitamise kuivdokk. Dokki kasutati vaid üks kord ühe ujuva veeldatud maagaasi terminali ehituseks ning tulevikuks kasutuspers-pektiivid puuduvad (ELi kaasrahastatud summa 16,6 miljonit eurot).

2. Aastatel 2003–2006 kaasrahastati Au-gusta k aubasadama teise etapi ehi-tust (esimene etapp alustas tööd aas-tal 1980). Infrastruktuur valmis aastal 2006, kuid sadam ei ole kasutuses, sest oodatud konteiner- ja ro-ro-veod jäid tulemata (ELi kaasrahastatud summa 3,8 miljonit eurot). Uue konteinerter-minali kaide rajamise lõpetamiseks ja terminali raudteevõrguga ühendami-seks kavandatakse lähitulevikus sadama kolmandat laiendamist.

Osa Campamentos ehitatud dokist

Osa Augusta (Sitsiilia) sadamaehitistest


16


LÕPETATUD23PROJEKTISTOLIDTRANSPORDIPOLIITIKAEESMÄRKIDESEISUKOHASTMÕJUSADVAID11

17. Projekte loeti mõjusateks, kui nende algfaasis seatud eesmärgid, k .a mis tahes sihtmärgid, olid saavutatud. 23 valminud transpordiinfrastruk-tuuri mõjusust hinnati järgnevalt:

a) 11 projekti toetasid mõjusalt transpordipoliitikat (18,1% auditee -ritud ELi vahenditest): „Port 2000” projekt Le Havre’is, mobiilsed kraanad Rouenis, veokite ümbersõit Tremestrieris, kaks dokki San Juan de Nieva sadamas Avilesis, muul Myrinas, sadama laiendus-tööd Tinosel, osa sadama laiendusest Baris, sadama laiendustööd Thiras, sadamaehitus Ferrolis, lainemurdja ja uuendatud terminal Las Palmase sadamas;

b) neli projekti (5,6% ELi auditeeritud vahenditest) ei olnud mõjusad: kolm tühja sadamat (Campamento, Arinaga ja Augusta), ning eba-tõhus raudteeprojekt Le Havre’is, millega ei kaasnenud konteinerite raudteevedude oodatud suurenemist (vt 4. selgitus);

c) kaheksa projekti ei toetanud transpordipoliitika eesmärke (5,5% ELi auditeeritud vahenditest): neli jahisadamat16, suuremate ristlus-laevade vastuvõttu võimaldav kai laiendus Syrosel, sadamapolitsei hoone Cadizis, A Coruña kalaturg ning Avilesi teeremondiprojekt (kuigi need hinnati transpordipoliitika eesmärkide toetamisel eba-mõjusateks, tõid mõned külastatud projektid kohalikul tasandil kvantitatiivset või kvalitatiivset kasu).

18. Lisaks on mitme investeeringu kitsaskohaks ebamõjusad (Le Havre’i „Port 2000”) või puuduvad (Bari, Brindisi, Langosteira ja Ferrol) ühendused sisemaaga. Kuigi „Port 2000”, Bari ja Ferroli projekte hinnati mõjusateks (nimetatud viis projekti moodustavad 47,7% auditeeritud kaasrahasta-mise mahust), tuleb nende sisemaaga ühendamiseks ning täisvõimsuse saavutamiseks tõenäoliselt veel olulisi investeeringuid teha.

16 Ragusa, Vieste, Chipiona ja Mytilini.


17

3.SELGITUS

NÄITEIDAUDITEERITUDMÕJUSATESTPROJEKTIDEST

1. Tremestrieris kasutati 10,5 miljonit eurot kahe kai ning Sitsiiliast Mandri-Itaaliasse suunduvate veoautode jaoks kiirteelt laevadeni viiva ümbersõidu-tee rajamiseks (vähenesid nii vahemaa kui ka sõi-duaeg).

Osa Tremestrieri projektist © Messina omavalitsus

2. Le Havre’i „Port 2000” projekti raames ehitati kaks kaikohta, tammid, kaid ning laiendati ja süvendati juurdepääsukanalit, lisaks ehitati välja sadamaala- s isesed juurdepääsuteed ning tehti mõningaid keskkonnatöid. ERFi kaasrahastatud summa ol i 38,1 miljonit eurot ja projekti tulemusena on suu-renenud nii üldkaupade mahud (117% võrra ajavahemikus 1999–2006), konteinerveod (162% võr-ra ajavahemikus 1999–2010) kui ka ohutus uutes terminalides, kus oli varasemast vähem vargusjuh-tumeid ja õnnetusi.

Messina kesklinna läbivate veoautode arv vähenes 98% ning raskeveokitega seotud õnnetuste arv 50%. Lisaks liik lussurmade arvu vähenemisele langes märgatavalt ka kesklinna saastatus.

„Port 2000” projekti esimese faasi ehitamine ja käitamine © Le Havre’i sadam


18


Olukord ehituse ajal Olukord pärast ehituse valmimist

Avilesi sadama dokid © Avilési sadam

Tinose sadamaala

4. Ajavahemikus 2005–2009 Tinose saarel (kuulus pal-verännakute sihtpunkt, Lõuna-Egeuse saarte piir-kond) 4,9 miljoni eurose kaasrahastamisega teos-tatud projekt kasvatas sadama kaikohtade arvu ja vähendas seeläbi õnnetuste tõenäosust.

Lisaks hoiti sadama liiklus kesklinnast eemal, mis vähen-das liiklusummikuid ja lahendas külaliste jaoks puudu-vate parkimiskohtade probleemi.

3. Avilesi/San Juan de Nieva sadamas rajati ajavahe-mikus 2002–2005 kaks dokki (ELi kaasrahastatud summa 6,5 miljonit eurot).

Sadama kaudu liikunud kaupade maht on alates projek-ti valmimisest neljakordistunud (244 191 tonnilt 2001. aastal 1 366 911 tonnini 2006. aastal).


19

NÄIDEEBAMÕJUSASTPROJEKTIST

Le Havre’is teostati aastatel 2007 ja 2008 raudtee-projekt (kaasrahastamise maht 8,4 miljonit eurot). Eesmärk oli raudteevõrgu osaline uuendamine, et parandada uut sadamat läbivate konteinerite mais-maatranspordi organiseerimist.

Mitmel põhjusel, mis olid seotud projekti kavanda-mise ning konteinerite käitlemise ebaefektiivsuse-ga ja ehituse venimise tõttu kaotatud lepingutega, ei suudetud projektiga saavutada kavandatud mõju ning uut sadamat läbivate suurenenud konteineri-te koguse vedamiseks hakati kasutama maantee-transporti.

Osa Le Havre’is kaasrahastatud raudteeprojektist

4.SELGITUS


20


PROJEKTIDEJAKAVADEHALDAMINE

INFRASTRUKTUURIDEEHITAMINEILMASADAMATEPIKAAJALISTEARENGUVAJADUSTEHINDAMISETA

19. Suuremahulised meresadamate infrastruktuuriprojektid vajavad asja-kohast kavandamist ning nende optimaalne tulemuslikkus on võimalik saavutada juhul, kui projektide kavandamisel on lähtutud piirkondlikest või kohalikest sadamaarengu prioriteetidest. Selleks peaks korraldusasu-tustel olema asjakohane arengukava, mis sisaldaks sadamate pikaajalise arengu vajaduste ja tingimuste üldkontseptsiooni. Kavas peaks kajastu-ma tulevaste reisijate arvude ning kaubamahtude prognoosid, ülevaade sisemaaühenduste ja keskkonnateemade kohta ning tõenäoliste kulude ja tulude analüüs. Ülalkirjeldatud kontekstis hinnati auditiga, kas sadama-te pikaajalised arengukavad olid olemas ning kas neid oli meresadamate infrastruktuuriinvesteeringute prioriseerimisel kasutatud. Kontrollikoda leidis, et üheski auditeeritud piirkonnas ei olnud investeerimisotsuseid toetavat pikaajalist sadamate arengukava ning vaid ühes auditeeritud piirkonnas (Kreeka Lõuna-Egeuse saarte piirkond) kasutati projektide valiku põhjendamiseks uuringuid, mis hindasid saarte meresadamate infrastruktuuride pikaajalisi arenguvajadusi. 5. selgituses kirjeldatakse olukorda kõigis auditeeritud piirkondades.

5.SELGITUS

ÜHELGIPIIRKONNALEIOLNUDPIKAAJALISTSADAMATEARENGUKAVA

Kreekas peab 2006. aasta jaanuaris jõustunud seaduse kohaselt 12 peamisel sadamal (rahvusvahe-lise tähtsusega sadamad) olema pikaajaline sadama arengukava. Enne seda kasutati Lõuna-Egeuse saarte piirkonna saarte projektide rahastamise üle otsustamisel uuringuid. Teises auditeeritud Kreeka piirkonnas (Põhja-Egeuse saarte piirkond) hindas ministeeriumidevaheline komisjon sadamate laien-dusprojektide taotlusi projektipõhiselt.

Hispaanias kasutas vahendusasutus17 meresadamate infrastruktuuriprojektide hindamisel „riik liku tähtsusega sadamate” äriplaane ning nende viie aasta arengukavasid.

Itaalias ei olnud perioodi 2000–2006 alguses ei riiklikku ega piirkondlikku sadamainvesteeringute ka-vandamise strateegiat. Detsembris 2002 heaks kiidetud „Transpordi ja logistika üldkava” kehtib uuemate kavade puudumise tõttu veel ka praegu. 2003. aastal tuli kokku töörühm eesmärgiga koordineerida riikliku ja piirkondliku tasandi investeeringuid.

Prantsusmaal kuulusid sadamate infrastruktuuriinvesteeringute otsused transpordiministri pädevusse. 2010. aastal esitati „Riiklike transpordiinfrastruktuuri investeeringute kava” projekt, mille eesmärk on arendada alternatiive maanteetranspordile ja siduda investeeringud nende mõjuga globaalsele soo-jenemisele. Auditi tegemise ajal ei olnud kava aga veel vastu võetud.

17 Infrastruktuuride ministeeriumi haldusalas olev riiklik sadamaamet.


21

SOBIVATEPROJEKTIDEPUUDUMINEJAVIIVITUSEDPROJEKTIDELÕPETAMISEL

20. Auditiga hinnati projektide valiku protsessi ja leiti, et auditeeritud piir-kondades kasutati erinevaid menetlusi. Oli nii tavapäraseid projektikon-kursse (Kreeka), riik likul tasemel tehtud otsuseid (Hispaania), riik likul tasandil arutatud, ent piirkondlikul tasandil otsustatud projekte kui ka puhtalt piirkondlikul tasandil otsustatud projekte (Itaalia).

21. Parimate tulemuste saavutamiseks peaks korraldusasutus saama valida mitme sama rahastamise pärast konkureeriva projekti vahel, ent sobi-vate projektide puudumise tõttu enamikul juhtudel rahastamise pärast ei konkureeritud. Tihti piisas rahastamise saamiseks lihtsast asjaolust, et projektil olid olemas vajalikud load18.

22. Ühes varasemas aruandes19 soovitas kontrollikoda komisjonil suunata oma tähelepanu mitte rahastamise kasutamise määra maksimeerimisele, vaid struktuurifondide mõjususele. Sobivate projektide puudumisel ja olemasolevate projektide teostamisel tekkinud viivitustel oli aga veel üks tagajärg – ELi rahastamise võimaliku kaotamise vältimiseks kasutati ta-gasiulatuvat rahastamist (st toetus suunati ümber asendusprojektidele).

18 Maakasutus-, keskkonnaload, load ehitustöödeks arheoloogiliste mälestistega aladel jne.

19 Eriaruande nr 7/2003 punkti X. alapunkt d).

6.SELGITUS

TAGASIULATUVRAHASTAMINEITAALIAAUDITEERITUDPIIRKONDADES

Sitsiilia rakenduskava asjaomasele meetmele lisati 18 transpordivaldkonna asendusprojekti (kokku oli projekte 30), mille kogusumma oli pea 50 miljonit eurot. Tervikuna „vahetati” rakenduskava ulatuses niimoodi peaaegu 2,8 miljardit eurot, mis moodustas kolmandiku rakenduskava „POR Sicilia 2000–2006” kogumahust (8,4 miljardit eurot).

Apuulias lisati meetmele 89 transpordivaldkonna asendusprojekti (kokku oli projekte 109). Asenduspro-jektide kogumaht oli ligi 217 miljonit eurot, mis moodustas 58% meetme kogukulutustest (372 miljo-nit eurot). Kuuenda telje („Võrgud”) raames „vahetati” niimoodi 265 miljonit eurot, mis moodustas 50% telje kogumahust (525 miljonit eurot). Rakenduskava ulatuses tervikuna oli asendusprojektide kogu-summa pea 1200 miljonit eurot, mis moodustas 23% rakenduskava kogumahust (5200 miljonit eurot).


22


23. Struktuurifondidest tagasiulatuva rahastamise saamiseks peavad need projektid vastama algselt esitatud projektide valikutingimustele. Itaalias auditeeritud kolmest asendusprojektist20 kaks ei saavutanud aga neile seatud eesmärke. Augusta projekti tulemuseks oli kasutuseta seisev sa-dam (vt 2. selgituse 2. näide) ja Baris ei ühendatud sadamat riigi raudtee-võrguga. See muutis keeruliseks põhilise projektieesmärgi saavutamise, milleks oli multimodaalse sõlmpunkti loomine.

24. Ehituslubade saamisel esines olulisi viivitusi, mis tulenesid tihti vajalike lubade suurest arvust. Näiteks sai üks Põhja-Egeuse saarte piirkonnas (Kreeka) auditeeritud projektidest muinsuskaitseametilt sadamaehi-tuse jaoks vastava loa juba aastal 1984, sadama ehitus algas aga al-les 2006. aastal. Sitsiilias (Itaalia) võtsid ühe projekti menetlused aega 1991. aastast 2008. aastani ning sisaldasid 33 luba ja heakskiitu, mis tuli saada keskkonna-, riigi-, piirkondlikelt ja tehnilistelt ametkondadelt ning Euroopa Komisjonilt.

25. Pikkade viivitustega kaasnesid kohati l isakulud, mis tuli teha infrast-ruktuuri taaskasutuselevõtuks, nagu nt Viestes (Itaalia), kus 2000. aas-tal alustatud jahisadama ehitus (kaasrahastamise summa 3,6 miljonit eurot) viibis nii kaua, et sadama kasutuselevõtuks tuli teha olulisi in-vesteeringuid vana infrastruktuuri ja lahenduste kehtivate standardite ning kasutajanõuetega vastavusse viimiseks (hinnanguline maksumus 1,5 miljonit eurot).

KORRALDUSASUTUSTEJÄRELEVALVEEIKESKENDUNUDMÕJUSUSELENINGJÄRELEVALVEPROJEKTIDEÜLELÕPPESEHITISTEVALMIMISEL

26. Liikmesriigid peavad võtma meetmeid ja tegema koostööd komisjoni-ga, et tagada ühenduse vahendite kasutamine vastavalt usaldusväär-se finantsjuhtimise põhimõtetele21. Selleks peavad korraldusasutused testama oma kavade üle järelevalvet, et tagada nende ühilduvus ELi vastavate poliitikatega, seirekomisjonide liikmesuse abil kontrollima igal aastal eelneva aasta tulemusi ning kasutama kavade ja projektide jälgimisel asjakohaseid näitajaid. Nimetatud seirekomisjonid peavad ta-gama abi rakendamise mõjususe ning kvaliteedi22. Lisaks pidi komisjon andma juhiseid struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi usaldusväärset finantsjuhtimist tagavate asjakohaste juhtimis- ja kontrollisüsteemide kehtestamiseks.

20 Projektid Baris (Apuulia) ning Tremestrieris ja Augustas (Sitsiilia).

21 Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 8 lõige 4, artikli 34 lõige 1 ja artikli 38 lõige 1.

22 Vt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 35 lõige 3.


23

27. Võimaluse korral peab programmide juures kasutama näitajaid, mis pee-geldaksid kvantifitseeritud sihtmärke ning nende saavutamise taset, tu-lemusi, ja niipea kui võimalik, ka asjakohasel (prioriteedi või meetme) tasandil saavutatud mõjusid23. Projektitasandil peaksid sobivad näitajad lisaks kavandatud tulemuste ja mõjude saavutamisele (infrastruktuuri ka-sutamisel saavutatud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tulemused) võimal-dama tööde edenemise ning vastavate kulude asjakohast järelevalvet.

28. Kontrollikoda leidis, et:

a) seirekomisjonide koosolekutel keskenduti üksikute projektide tu-lemuste arutamise asemel vaid kulutuste tegemist puudutavatele üldistele strateegilistele küsimustele;

b) korraldusasutused jälgisid küll tähelepanelikult kulutuste tegemise kiirust ja ehituste edenemist, kuid mitte infrastruktuuride hilisemat kasutamist, kuna nad ei pidanud seda enda ülesandeks. Kuna komis-joni peab seda aga riiklike/piirkondlike ametiasutuste ülesandeks24, ei jälgi tegelikkuses keegi rahastatud ja valminud infrastruktuuride kasutust ja tulemuslikkust, mistõttu ei pruugita kasutamata või eba-tõhusate ehitiste kohta aru anda;

c) korraldusasutuste poolt rakenduskavade tasandil valitud näitajad kajastasid tavaliselt kavandatud töökohtade arvu (eriti ehituse ajal) ning mõningaid väga üldiseid väljundeid, nagu nt „10 investeerin-guid saanud sadamat”. Mõnel juhul ei olnud teatatud andmete näol tegu mitte projektitasandil kogutud andmete koondamisega, vaid lihtsalt üldise piirkondliku statistikaga, mis polnud seotud rahastatud projektidega;

d) projektitasandi andmed keskendusid tulemuste asemel väljundite-le, olid tihti liiga üldised, olemaks asjakohased, või koosnesid vaid füüsilistest mõõtmetest (nt „parandatud sadamaala ruutmeetrite arv”). Pealegi ei jälgitud neid näitajaid projektide elluviimisel. Head näitajate seadmist esines valimis harva, üks hea tava näide on siiski esitatud 7. selgituses;

e) korraldusasutustele ei olnud antud juhendeid usaldusväärse finants-juhtimise kohta. Kontrollikoja auditeeritud projektide ja rakenduska-vade puhul ei hõlmanud regionaalpoliitika peadirektoraadi auditite ulatus nende usaldusväärse finantsjuhtimise aspekte.

23 Vt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 36 lõige 2.

24 Vt komisjoni vastust sarnaste tähelepanekute kohta, mis puudutasid kaasrahastatud, ent kasutamata infrastruktuure (eriaruande nr 9/2010 – „Kas ELi struktuurimeetmete kulutusi kodumajapidamiste veega varustamisele kasutatakse optimaalselt?” – 7. selgituse 2. punkt).


24


SUURPROJEKTIDEHEAKSKIITMISMENETLUSONAEGLANE

29. ERFi suurprojektide ja Ühtekuuluvusfondi projektide puhul vajab ELi poolt kaasrahastamise heakskiitmine sellesisulist komisjoni otsust. Sel eesmärgil on määruses sätestatud menetlus koos vastavate tähtaega-dega, mille raames otsuseid peab vastu võtma (kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest)25. Auditi valimis oli neli suurprojekti ja kolm Ühte-kuuluvusfondi projekti. Kontrollikoda leidis, et:

a) taotluste hindamiseks antud ajakavast ei peetud kinni (seitsme pro-jekti puhul võttis algse otsuse tegemine 19 kuud, kahel juhul kulus selleks kolm aastat26);

b) auditeeritud projektidega seoses ei kommenteeritud Bari ja Ferro-li projektide ebatõhusaid või puuduvaid ühendusi sisemaaga või seda, et Campamento „erikonstruktsioonide ehitamise kuivdokk” ei vastanud rahastamistingimustele (vt punkt 33).

30. Lisaks on kontrollikoda oma varasemates aruannetes soovitanud komis-jonil parandada võimaliku ja tegeliku mõju hindamist, seades selleks juba enne projekti heakskiitmist asjakohased näitajad27.

31. Suurprojektide ja Ühtekuuluvusfondi projektide järelevalveks kasutatud näitajad hõlmasid väljundeid (ehitus). Need ei hõlmanud ei tulemusi ega rahastamise mõju hindamiseks vajalikke mõõdetavaid sihtmärke.

25 Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikkel 26. EIBga konsulteerimist vajavatel juhtudel on tähtaeg kolm kuud.

26 Nimetatud ajavahemik sisaldas loomulikult ka aega, mis piirkonnal kulus komisjoni esitatud küsimustele vastamiseks.

27 Vt eriaruande nr 1/95 punkt 4.25 ning eriaruande nr 7/2003 punkt 42.

7.SELGITUS

NÄIDEHEASTTAVASTNÄITAJATESEADMISEL

Esiletoomist vääriv hea tava näide on Le Havre’is (Ülem-Normandia, Prantsusmaa) teostatud „Port 2000” suurprojekt, kus seati terve rida füüsilisi, tulemus-, mõju- ja multimodaalsusega seotud näitajaid. Lisaks nende näitajate pidevale jälgimisele tegi toetusesaajast, statistikaameti kohalikust esindusest ja piirkondliku omavalitsuse esindajatest koosnev organ ka spetsiaalse keskkonnaaspektide hindamise ning kasutajate, kohalike elanike ja külaliste rahulolu-uuringu.


25

KOMISJONIROLLSEIREKOMISJONIDES

32. Õigusaktide kohaselt on komisjon kohustatud „seirekomisjonide” liikmena (kuigi nõuandvas rollis) igal aastal teostama eelneva aasta tulemuste üle järelevalvet28.

33. Kontrollikoda leidis vähe tõendeid, mis kinnitasid, et komisjon oli tei-nud katset juhtida seirekomisjonide koosolekuid nii, et see aitaks taga-da mõjusat ja ELi poliitikatega kooskõlas olevat rahakasutust. Näiteks Gela (Sitsiilia) sadama puhul jäeti projekt pooleli ning vahendid kanti üle Palermo-Messina ja Catania-Gela kiirtee ehituse jätkamiseks. See ei olnud kooskõlas projekti eesmärgiga, milleks oli transpordivoogude suu-namine maanteetranspordilt teistele transpordiliikidele; Campamento sadamaprojekti puhul (vt 2. selgitus) andis komisjon loa muuta projekti eesmärki konteinerterminalist erikonstruktsioonide ehitamise kuivdokiks. Kuna sellist tüüpi sadama kohta kehtivate eeskirjade kohaselt võib ühte-kuuluvusvahenditega rahastada vaid intermodaalsust parandavat infrastruktuuri, ei olnud projekti muudetud eesmärk kooskõlas üleeuroopa-lise transpordivõrgu suunistega, millele Ühtekuuluvusfondi projektid peavad vastama.

34. Puuduvad ka tõendid sellest, et komisjon oleks auditeeritud suurprojek-tide ja Ühtekuuluvusfondi projektide rakendamisele vahele seganud või vastuväiteid esitanud, kuigi projektitulemused ei olnud kooskõlas kaas- rahastamisel seatud eesmärkidega. Näiteks Bari ladustamis- ja laadimis-ala projekti puhul ei saavutatud intermodaalsuse eesmärke ja hooneid ei võetud kasutusse – ehitatud raudteed ei olnud ühendatud riik liku raudteevõrguga, kuna riiklik raudtee-ettevõte ei olnud toetusesaajale oma infrastruktuuri kasutamiseks luba andnud.

28 Teine võimalus selleks, et kontrollida esialgseid tulemusi, nende olulisust, sihtmärkide saavutamist, projektide järelevalvet ja rakendamist,ning seeläbi ka nende mõjususe suurendamist, on vahehindamine. Vahehindamisi teeb sõltumatu hindaja korraldusasutuse vastutusel ja koostöös komisjoniga. Eriaruandes nr 1/2007 selgitati, et võttes arvesse rakenduskavade hilist või aeglast käivitumist, tehti vahehindamisi mõjususe hindamise ja mõjude mõõtmise seisukohast programmitöö perioodi liiga varajases faasis (vt eriaruande nr 1/2007 punkt 20 ja 4. selgitus).


26


JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

35. Kontrollikoda leidis, et auditeeritud 27st projektist olid mõjusad vaid 11 struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi poolt programmitöö perioo-dil 2000–2006 kaasrahastatud meresadamate infrastruktuuriprojekti. Ka ei olnud kolmandiku auditeeritud projektide puhul nende eesmärgid seotud transpordivaldkonnaga. Lisaks ebamõjusatele projektidele leidis kontrollikoda, et mõned projektid ei olnud kasutuses ning mitu olulist projekti (70,8% auditeeritud summa kogumahust) ei olnud auditi tege-mise ajaks veel lõpetatud. 11 projekti olid õigeaegselt lõpetatud, kuid 12 projekti valmisid keskmiselt 26 kuud kavandatust hiljem. Lisaks vaja-vad viis projekti (moodustavad umbes pool auditeeritud summast) veel olulisi investeeringuid, enne kui neid saab mõjusalt kasutama hakata.

36. Audit näitas samuti, et ühelgi külastatud piirkonnal ei olnud pikaaja-list sadamate arengukava ja meresadamate infrastruktuuriprojektide valikut toetavat vajaduste hindamist ei olnud tehtud. Lisaks oli puudu projektidest, mis oleksid rahastamise pärast omavahel konkureerinud. Olemasolevate summade ärakasutamiseks rahastati mõnes piirkonnas tagasiulatuvalt asendusprojekte (lubatud tegevus). Kaks kolmandikku va-limis sisaldunud asendusprojektidest ei saavutanud aga oma eesmärke. Samuti leiti, et liikmesriikide ehituslubade andmise haldusmenetlused olid sageli aeganõudvad ja keerulised.

Komisjon peaks:

a) meenutama liikmesriikidele nende kohustust kasutada ELi rahas-tamist vastavalt usaldusväärse f inantsjuhtimise põhimõtetele. Selleks peaks komisjon andma asjakohaseid suuniseid ja levitama liikmesriikides leitud parimaid tavasid;

b) püüdma oma meresadamate infrastruktuuride alaste otsuste ja järelevalvetegevusega tagada, et struktuurifondide vahendeid kasutataks mõjusalt rakenduskavades sõnastatud eesmärkide saavutamiseks;

c) seadma järgmisel programmitöö perioodil ühtekuuluvuspoliitika toetuse eraldamisel tingimuse, et asjaomase piirkonna kõikide sa-damate jaoks on koostatud põhjalik pikaajaline arengustrateegia (mis põhineks vajaduste hindamisel).

1.SOOVITUS


27

37. Projektitulemuste jälgimisele ja järelevalvele pöörati vähe tähelepanu:

a) seirekomisjonid keskendusid toetussummade õigeaegsele kasuta-misele ja üldstrateegiale, korraldusasutustepoolne järelevalve aga keskendus toetuse kasutamise määrale; näitajad olid koostatud peamiselt toetuse kasutamise ja ehitustegevuse jälgimiseks. Kaasra-hastatud infrastruktuuride tulemusi ja mõju ei kontrollitud ning au-diti käigus leiti tühje sadamaid ja kasutuseta sadamainfrastruktuure;

b) leiti vähe tõendeid selle kohta, et komisjon oleks taganud asjako-hase järelevalve auditeeritud suurprojektide ja Ühtekuuluvusfondi projektide üle ning selle kohta, et komisjon oleks sekkunud seireko-misjonide töösse eesmärgiga tagada vahendite mõjus kasutamine ning edendada tulemus- ja mõjunäitajate seadmist ja kasutamist.

Komisjon peaks:

a) paremini keskenduma kaasrahastatud projektide mõjususele:

ο edendades tulemus- ja mõjunäitajate süstemaatilist kasutamist korraldusasutustes;

ο tagades kohapealsete kontrollide tegemise, mõjususe aspektide katmise ning

ο viies sisse põhimõtte, mille kohaselt sõltuks ELi poolt rahastami-ne tulemuste saavutamisest;

b) riskipõhise valimi põhjal kontrollima ( järelkontrollid) kaasrahas-tatud infrastruktuuride kasutamist, tagamaks rõhuasetuse muut-mist raha kulutamiselt tulemustele ja mõjule.

2.SOOVITUS


28


Komisjon peaks parandama suurprojektide ja Ühtekuuluvusfondi pro-jektide hindamismenetlusi, et parandada tõsiste puuduste avastamist ning nende parandamiseks asjakohaste meetmete võtmist.

38. Auditiga leiti samuti, et komisjoni poolt suurprojektide ja Ühtekuuluvus-fondi projektide hindamisega ning tehtud otsustega ei kaasnenud auditi käigus täheldatud puuduste parandamist.

3.SOOVITUS

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Harald NOACK, võttis käesoleva aruande vastu 15. veebruari 2012. aasta koosolekul Luxembourgis.

Ko nt ro l l i ko j a ni m e l

president Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


29

ILISA

AJAVAHEMIKUS2000–2006MERESADAMATETRANSPORDIINFRASTRUKTUURIDELEERALDATUDSTRUKTUURIFONDIDEJAÜHTEKUULUVUSFONDIVAHENDIDLIIKMESRIIKIDEKAUPA

Liikmesriik Kaasrahastatud summa(eurodes) % kogusummast

Saksamaa 45 510 773 1,61

Eesti 10 406 063 0,37

Kreeka 358 949 324 12,74

Hispaania 1 468 837 862 52,12

Prantsusmaa 246 157 336 8,73

Itaalia 339 411 748 12,04

Läti 3 540 075 0,13

Leedu 2 847 117 0,10

Malta 1 269 683 0,05

Madalmaad 4 892 440 0,17

Saksamaa 28 487 500 1,01

Portugal 180 258 177 6,40

Ühendkuningriik 58 923 315 2,09

ELi piiriülene koostöö  55 426 574 1,97

ELi piirkondadevaheline koostöö 13 359 052 0,47

KOKKU 2 818 277 039 100,00

Allikas: Euroopa Komisjon, regionaalpoliitika peadirektoraat.


30


IILISA

ÜLEVAADEVALITUDPROJEKTIDESTPIIRKONDADEKAUPA

Piirkond/Riik Projekti nimi Projekti kirjeldus ja eesmärk Projekti tüüp (K/R/S/L1)Kulud kokku

(eurodes)ELi kaas‑

rahastatud osa (eurodes)

HISPAANIA

Andaluusia

1.  Sadama infrastruktuurid Campamentos (San Roque).

Ehitustööd (sulgemistamm, kolm kaid, süvenda-mine, terminaliala) konteinerterminali rajamiseks, hiljem eesmärki muudeti ja otsustati rajada erikonstruktsioonide ehitamise kuivdokk.

K 37 688 436 16 582 912

2.  Chipiona jahisadama rajamine.

Laiendustööd (pontoonide taastamine, süvendami-ne, sadamakapteni hoone laiendamine) kaikohtade arvu suurendamiseks 77 võrra (kokku 377 kohani) eesmärgiga meelitada rohkem turiste ning lühenda-da lõbusõidualuste sildumise ooteaegu.

R 3 918 801 2 155 341

3.  Hooldustöötajate ja sadamapolitsei hoone Cadizis.

Töökodade, ladude, riietusruumide, kontoripindade ja sadamapolitsei juhtimiskeskuse ehitamine. S 1 439 075 719 538

Astuuria

4.  Gijóni sadama laiendus.

Sadama ehitustööd (uus sadamabassein, lainemurd-ja ja terminalipinnad puistkaubale ja vedellastile) eesmärgiga suurendada võimsust kasvavate puistkauba, naftatoodete ja maagaasi mahtude käsitlemiseks ning luua uusi töökohti.

K 450 000 000 247 500 000

5.  San Juan de Nieva/Avilesi lõuna- ja lääne-dokkide uuendamine (1. etapp). 

Kahe doki ehitamine, mis võimaldaks sadamal vastu võtta suurema süvisega laevu. K 13 109 074 6 554 522

6.  Aviles – Conde Guadalhorce avenüü arendustööd ja jalakäijateala müüri ümberehitus. 

Sadama ja linna vahelise hooldamata ala väljaehi-tamine, selle muutmine 1 km pikkuseks (kogupind 25 350 m²) pinkide, prügikastide, valgustuse ja jahtide sildumiskohtadega tänavaks.

L 2 437 342 1 218 671

Kanaari saared

7.  Arinaga sadama 1. etapi Agüimesi kai (A etapp).

Doki ehitamine ja esplanaadi sillutamine, mis on osa Las Palmase sadama ülekoormatuse vähendamiseks kavandatud tööstussadama ehitusest (varasemal perioodil oli juba kulutatud 298 000 eurot ELi vahendeid).

K 23 480 152 11 750 152

8.  Las Palmase sadama lõunapoolne kaitsetamm.

Las Palmase sadama lainemurdja ehitus, et hoida enam kui 5-meetrised lained sadamaalast eemal.

K 13 857 520 6 928 760

9.  Gran Canaria sadamasilla sillutamine Las Palmase sadamas.

Sadamaehitustööd 150 000 m² maa-ala pealispinna asendamiseks ning valgustuse, kanalisatsiooni ja veevarustuse, kraanarööbaste, elektrikaabelduse ning maa-aluse telekommunikatsioonivõrgu paigal-damine olemasolevasse terminali. Tööde eesmärk oli konteinerterminali läbilaskevõime suurendamine. 

K+S 10 158 820 5 079 410


31




HISPAANIA

Galicia

10.  Sadamatööd Punta de Langosteiras.

Olemasoleva sadama laiendamine (uus sadamabas-sein, lainemurdja ja terminalipinnad puistkaubale ja vedellastile ning juurdepääsuteed lähedalasuvale tööstusalale) eesmärgiga suunata kõige ohtlikum sadamaliiklus linnast välja, vähendada sadama poolt linnale avaldatavat survet ja luua uusi töökohti.

K 575 182 943 257 539 720

11.  Uus kalaturg ja eksportkaubale mõeldud laohooned A Coruña sadamas.

Kalaturu uue hulgimüügihoone ehitamine (pinnad kalade mahalaadimiseks, kauplemishallid, kalade ettevalmistamise alad, transpordiks ettevalmistami-se pinnad, jäätootmisseade, kohvik, bürooruumid, sadamapolitsei ja muud bürooruumid, nõupidamis- ruumid, pank ja tehnilised pinnad) eesmärgiga suurendada kauplemise, käitlemise ja kalatoodete saatmise efektiivsust. 

S 18 708 024 9 319 121

12.  Ferroli sadama laiendus.

Puistlasti ja konteinerterminali, lainemurdja, kai, platvormi ja selle juurdepääsutee ning kolme sildu-miskoha ehitamine (järgmises etapis kavatsetakse kulutada veel 25 189 895 eurot ELi vahendeid).

K 138 925 795 39 554 238

PRANTSUSMAA

Ülem‑Normandia

13.  Suurte konteinerlaevade vastuvõtuks mõeldud Le Havre’i („Port 2000”) kiire sadama ehitus – 1. etapp.

Sadamaehitustööd (neli terminalikohta ja kaitsemuul, juurdepääsukanali laiendamine ja sü-vendamine, keskkonnatööd ning sadamaalasiseste juurdepääsuteede väljaehitamine). Eesmärk oli luua optimaalsed tootlikkus- ja ohutustingimused kõige suuremate konteinerlaevade vastuvõtuks, lisaks ka multimodaalne eesmärk suurendada konteinerite maismaatransporti (mööda raudteed ja siseveeteid). Tegu on osaga suuremast sadamaprojektist maksu-musega umbes 1,5 miljardit eurot.

K 152 399 384  38 099 846

14.  Le Havre’i „Port 2000” sadamani viiva raudtee-ühenduse lõpetamine.

Osa ehitustöödest (terminalideni viiva raudtee-ühenduse uuendamine ja Pariisi raudteeliiniga ühendamine) eesmärgiga suurendada uut sadamat läbivate konteinerite vedu mööda raudteed.

K 39 700 999 8 400 000

15.  Roueni sadama sisseseade uuendamine – uute seadmete soetamine (1. etapp).

Kahe liikuvkraana soetamine eesmärgiga suurenda-da Roueni sadama efektiivsust ja ohutust. S 3 300 000 990 000

IILISA


32





KREEKA

Lõuna‑Egeuse saared

16.  Kruiisilaevade dokk Syrose sadamas.

Ermoupoli sadama olemasoleva platvormi laienda-miseks mõeldud kai (73,50 m x 9,80 m) ehitamine, mis pidi toetama sadama uuendamist ning saare külastajate arvu suurenemise abil turismi arendama.

R 1 660 894 1 458 714

17.  Ehitustööd Tinose sadama arendamiseks.

Sadamaehitustööd (olemasolevate kaide laienda-mine, platvormide laiendamine ja sildumiskohtade ehitamine) eesmärgiga parandada Tinose sadama- basseini ja osutatavaid teenuseid. 

R 4 894 210 4 019 793

18.  Sadamaehitised Thira Athiniose sadamas. 

Sadamaehitustööd (olemasoleva platvormi paran-damine, uus sadamasild, sadama juurdepääsutee parandamine ja parkimisala ehitamine) eesmärgiga parendada Santorini saare Athiniose sadamat sildumiskohtade arvu suurendamise teel ning saart külastavate turistide arvu suurenemise abil turismi arendada.

R 3 734 650 2 377 096

Põhja‑Egeuse saared

19.  Karlovasi sadama integreerimine.

Sadamaehitustööd (kaeve- ja süvendustööd, juurde- pääsutee ja parkimisala ehitamine) eesmärgiga suurendada üheaegselt silduvate laevade arvu 1-lt 3-ni, võimaldada suuremate laevade sildumist ning parandada sildumise ohutust (varasemas etapis oli juba kulutatud 512 121 eurot ELi vahendeid).

R 9 467 000 6 190 805 

20.  Myrinase sadam.

Silduvaid laevu loodetuulte eest kaitsva enam kui 310 meetri pikkuse muuli ehitamine (varasemas etapis oli juba kulutatud 1 203 226 eurot ELi vahendeid).

R 11 000 000 9 632 600

21.  Mytilini jahisadama infrastruktuur ja ehitised.

Ehitustööd (mitu ehitist, k.a vabaõhuteater, juhti-mistorn, veel üks betoonikiht, aed, võrgusüsteemid) 222 sildumiskohaga jahisadama lõpetamiseks. Pro-jekti eesmärk oli suurendada jõukate turistide abil elanike heaolu (varasemas etapis oli juba kulutatud 5 300 000 eurot ELi vahendeid).

R 6 646 195 5 943 850

IILISA


33




ITAALIA

Apuulia

22.  Vieste turismisadama lõpetamine.

Ehitustööd (kai laiendus, süvendamine, mitu ehitist, juurdepääsutee, võrgusüsteemid) 447 sildumiskohaga jahisadamas. Projekti eesmärk oli olulisi turismipiirkondi teenindava infrastruktuuri parendamine (varasemal perioodil oli juba kulutatud 497 705 eurot ELi vahendeid).

R 9 834 534  2 532 711

23.  Bari Lamasinata ladustamis- ja laadimisala 2. etapi lõpetamine.

Ladustamis- ja laadimisala juurde kuuluva kolme lao, juhtkonnahoone, teede, parkimisalade, raud-teesüsteemide, võrkude ja teenuste infrastruktuuri ehitamine. Projekti eesmärk oli kaubavoogude pare-mat raudtee- ja meretranspordile ümbersuunamist võimaldava piirkondliku intermodaalse võrgu välja-arendamine (tegu on osaga suurprojektile eraldatud ELi kaasrahastamisest summas 30 675 263 eurot).

K 27 355 200  7 984 001 

24.  Brindisi sadamaala kaugema osa raudteeühenduse ja - teenuste parandamine. 

Raudtee-ehitustööd (rööbaste parandamine, raud-teetammi tugevdamine, vanade liinide taasavamine ja sadamaga ühendamine) eesmärgiga arendada välja integreeritud logistika- ja jaotussüsteem, mis eelistaks piirkoda läbiva põhja-lõuna telje ning rah-vusvaheliste transpordikoridoride nr 8 ja 9) kasuta-mist. Projekt on osa kogu kohalikule kavale eraldatud ELi kaasrahastamisest summas 36 720 480 eurot.

K 36 720 480  4 497 285 

Sitsiilia

25.  Messina-Tremestrieri – kahe kai ehitus ja nende ühendamine kiirteega.

Kahe 150 meetri pikkuse kai ja süvendamise abil rajatud 12 000 m2 suuruse sadama sisebasseini, parkimiseks kasutatava platsi, Messina linnakeskuse liikluskoormuse (eelkõige veoautode), -ummikute ja saaste vähendamiseks mõeldud teenuste ja tunneli rajamine.

K 23 291 458 10 481 156

26.  Augusta kaubasadam.

Sadamaehitustööd (kaid, ro-ro kaid, hooned, sillu-tised, tõkked, võrgusüsteemid), mis võimaldavad kaubasadamal tõusta Messina väina läbiva liikluse jaoks logistiliselt ja majanduslikult huvitavaks alternatiiviks, meelitades sadamasse nii konteiner- kui ka puistlastivedusid. Tegu on osaga suuremast sadama infrastruktuuriprojektist maksumusega 130 miljonit eurot.

K 15 493 707  3 839 328

27.  Marina di Ragusa sadam – Ragusa.

Uue 723 kohaga jahisadama ehitamine (kaks tammi, mitu hoonet, pontoonid, juurdepääsutee, parkimis-kohad, võrgusüsteemid) eesmärgiga suurendada tu-rismi Ragusa piirkonnas, püüda suurendada turistide kulutatava raha hulka ning vähendada töötust.

R 69 667 972 15 414 641

KOKKU 1 704 072 665 726 755 212

IILISA

1

 ο K: kauba- ja konteinervedude infrastruktuur ο R: reisijateveo infrastruktuur ο S: superstruktuurid ο L: linnaarengut toetav projekt 


34


KOMISJONI VASTUSED

KOKKUVÕTE

III.EsimenetaaneKomisjonil on teavet, et 2012. aasta jaanuariks oli 27st audi-teeritud projektist lõpule viidud 25. Neist 22 on kasutuses, kuigi nelja projekti on vaja teha lisainvesteeringuid, et luua tõhus ühendus sisemaaga. Kolme projekti tuleb tõhustada ja nende kasutust parandada. 2000.–2006. aasta program-mide lõpetamise suuniste kohaselt peavad programmide eest vastutavad asutused teatama komisjonile hiljemalt kaks aastat pärast lõpetamisdokumentide esitamist nende tegevuste lõpuleviimisest, mis olid nimetatud kui lõpeta-mata tegevused või tegevused, mille tulemus oli kasutu-sele võtmata. Komisjon tagab, et nende juhtumite suhtes võetakse asjakohased järelmeetmed.

III.TeinetaaneÜldiselt peavad rakenduskavad olema kooskõlas ELi trans-pordi- ja muu poliitikaga. Ühtekuuluvuspoliitika raames toetatavad investeeringud peavad lisaks olema kooskõlas piirkondlike arengustrateegiatega. Seda kontrollitakse üld-juhul programmide koostamise ja eelhindamise ajal.

III.KolmastaaneKomisjon on ehitustööde viivitustest teadlik ning on soovi-tanud liikmesriikidel otsuste tegemist lihtsustada.

III.NeljastaaneTranspordiinfrastruktuuride tulemused ja mõju ei ole alati kohe pärast ehitustööde lõppemist käegakatsutavad, vaid need võivad ilmneda alles mõne aja pärast, kuna ka majan-dustingimused võivad kasutusetapis muutuda. Majandus-lik ja sotsiaalne kasu ühiskonnale avaldub alles mitu aastat pärast ehitustööde lõppu.

III.ViiestaaneKomisjon kiitis heaks suurprojektid ja/või Ühtekuuluvus-fondi projektid. Ta võttis arvesse kogu tema käsutuses olnud teavet, sh välisekspertide koostatud majanduslikke hinnanguid. Komisjoni juhendite ja koolitusseminaride abil suurendati teadlikkust usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetest.


35

KOMISJONI VASTUSED

IV.NeljastaaneKomisjon juba rakendab seda soovitust ning kontroll ib vajaduse korral projekte kohapeal ja korraldab tehnilisi kohtumisi vastavate ametiasutustega. Lisaks on komisjon koostanud tulemusauditi raamistiku, mille alusel tehakse alates 2012. aastast esimesed sihipärased auditid. Komis-joni ettepanekuga 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspolii-tika raamistiku kohta on programmide eest vastutavatele asutustele ette nähtud stiimulid tulemuslikkuse suuren-damiseks ning tulemuseesmärkide täitmatajätmise korral võetavad sanktsioonid. Komisjon leiab siiski, et tulemus- ja mõjunäitajad tuleks kehtestada prioriteetide, mitte projek-tide tasandil.

IV.ViiestaaneKomisjon juba rakendab seda soovitust ning vi ib läbi sulgemisauditid Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühte-kuuluvusfondist programmiperioodil 2000–2006 kaasrahas-tatud, riskipõhiselt väljavalitud projektide suhtes. Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul on 2012. aastal kavas täien-davalt uurida jääkveamäära lõpetatud programmides.

IV.KuuestaaneKomisjon on seisukohal, et ta on 2007.–2013. aasta prog-rammiperioodil juba parandanud otsuste tegemist suur-projektide kohta.

III.KuuestaaneKomisjon osaleb seirekomisjonide töös nõuandjana õigus-sätete piires ning sekkub juhul, kui ta peab seda asjako-haseks. Peale selle saab ta vahendite tõhusat kasutamist mõjutada muude abinõude, nt seirearuannete, tehniliste kohtumiste, projektikülastuste ja märgukirjade kaudu.

IV.EsimenetaaneKomisjon juba rakendab seda soovitust – ta annab välja juhendeid ja korraldab tehnilisi kohtumisi.

IV.TeinetaaneKomisjon juba rakendab seda soovitust ning on teinud 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika raamistiku kohta ettepaneku kasutada programmide ja projektide üldstruk-tuuris rohkem tulemusnäitajaid.

Lisaks tõdes komisjon 2011. aasta märtsis transporti käsit-levas valges raamatus, et Ühtekuuluvusfondi ja struktuuri-fondide vahendeid tuleb paremini koordineerida vastavalt transpordipoliitika eesmärkidele (COM(2011) 144 (final), 28.3.2011, lõige 56).

IV.KolmastaaneKomisjon juba rakendab seda soovitust ning on teinud 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika raamistiku kohta ettepaneku kehtestada eeltingimused selle tagamiseks, et enne rahastamisotsuse tegemist oleks olemas pikaajaline strateegia.

Komisjon on nõus, et meresadamate infrastruktuuri tuleks planeerida transpordivõrgu üldisema planeerimise käi-gus. Seda on selgelt väljendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (üleeuroopalise transpordivõrgu aren-damist käsitlevate liidu suuniste kohta) ettepaneku artik-lis 4 (COM(2011) 650 (final), 19.10.2011). Üleeuroopalise transpordivõrgu ( TEN-T ) eesmärk on muu hulgas tagada li ikmesriik ide transpordivõrkude vastastikune seotus ja koostalitlusvõime, kõik ide transpordil i ik ide optimaalne integreerimine ja omavaheline ühendamine ning infrastruktuuri tõhus kasutamine.

Siinkohal arvab komisjon, et optimaalse tulemuslikkuse saavutamiseks on vaja ka pikaajalist strateegilist planeeri-mist riikide tasandil ning et arvesse tuleks võtta piiriülest mõju.


KOMISJONI VASTUSED

36


SISSEJUHATUS

7.b)Ühtekuuluvuspoliitika ühise haldamise põhimõtte kohaselt vastutavad abi rakendamise ja seire eest eeskätt liikmesrii-gid. Komisjon peab otsuse tegema üksnes suurprojektide ja Ühtekuuluvusfondi projektide kohta liikmesriikide pro-jektitaotluste põhjal.

Komisjon juhib tähelepanu sellele, et tema otsus oli vajalik vaid seitsme projekti puhul 27st kontrollikoja auditeeritud projektist. Korraldusasutused valisid ilma komisjoni otsu-seta välja kõik ülejäänud projektid ning rakendasid ja seira-sid neid (vt punkt 11).

TÄHELEPANEKUD

13.Euroopa Regionaalarengu Fondi projektide eesmärgid on eeskätt seotud piirkondliku ja kohaliku arenguga. Seepä-rast peavad projektid eelkõige olema kooskõlas ühtekuu-luvuspoliitika ja iga konkreetse programmi eesmärkidega. Transpordi- ja turismipoliitika on ühtekuuluvuspoliitikaga seotud ja nii on see ka meresadamate rahastamise puhul. Seetõttu on selge, et Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatud sadamaprojektid oma laadilt varieeruvad. Mõni on seotud suurte transpordikoridoridega, nagu TEN-T, kuid projektid võivad olla ka väiksemad, nagu näiteks turis-miga seotud sadamaprojektid ( jahisadamad).

14.Kõik teatava programmi raames heakskiidetud projektid peavad olema kooskõlas selle programmi eesmärkidega. Selle nõude täitmiseks kasutatakse tegevuste valiku kritee-riume, mille kiidab heaks seirekomisjon programmiperioodi alguses. Programmiperioodil 2000–2006 ei kuulunud Ühte-kuuluvusfondi projektid rakenduskavadesse, vaid iga pro-jekti heakskiitmist menetleti individuaalselt.

15.b)Komisjon märgib, et 27st auditeeritud projektist 25 eesmär-gid olid seotud otse transpordivaldkonnaga või struktuuri-fondide poolt toetatavate muude valdkondadega.

15.c)Komisjon on seisukohal, et nende kahe projekti eesmärgid olid kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika või asjaomase prog-rammi laiemate eesmärkidega.

1.selgitusc)Kreekas asuvat projekti viidi läbi sellise programmi raames, mille strateegiline eesmärk oli muu hulgas arendada trans-pordiühendusi (suhtlus saartega ja juurdepääs neile).

Komisjon leiab, et Campamento sadama projekt on koos-kõlas TEN-T suunistega. Kuivdokid on meretranspordi infra-struktuuri vajalik osa ning otse seotud võrgu töökindluse ja ohutuse suurendamise nõudega. Kuivdokid on äärmiselt olulised laevaremondi ja -hooldustööde tegemiseks ning laevade ohutuse kontrollimiseks.

16.a)2000.–2006. aasta programmide lõpetamise suuniste koha-selt peavad programmide eest vastutavad asutused tea-tama komisjonile hiljemalt kaks aastat pärast programmi lõpparuande ja programmi lõpetamise dokumentide esita-mist nende tegevuste lõpuleviimisest, mis olid nimetatud kui lõpetamata tegevused või tegevused, mille tulemus oli kasutusele võtmata. Alles pärast selle ajavahemiku möö-dumist saab komisjon lugeda, et tegevus on lõpetamata või selle tulemus on kasutusele võtmata ning võtta vajali-kud meetmed ELi rahaliste vahendite tagasinõudmiseks ja finantskorrektsioonide tegemiseks.

Sadamaehitusprojektid kätkevad endas mahukaid ehitus-töid, mida tuleb kaua planeerida, mille tegemiseks kulub palju aega ning mille kulgu mõjutavad paljud tegurid.

Gijoni sadama laiendamine oli suur tsivii lehitusprojekt, mille käigus tehti ehitustöid kõrgete tõusuvete ja suurte lainete poolest tuntud Biskaia lahe sügavas vees.

Langosteira sadama jaoks taot les id H ispaania ameti-asutused abikõlblikkusperioodi pikendamist. Seepärast oli abikõlblikkuse lõppkuupäev, milleks tuli tööd lõpule viia, 31. detsember 2011. Tööpäevade arv sõltus suuresti ilmatingimustest.

Brindisi projekti korraldusasutuse hinnangul lõpetatakse ehitustööd 2012. aasta mais ja projekt võetakse kohe pärast seda kasutusse.


37

KOMISJONI VASTUSED

16.b)Korraldusasutustelt saadud teabe põhjal märgib komisjon, et kõik neli projekti on nüüd kasutuses.

2.selgitusÜhtekuuluvusfondi õiguslik raamistik jätab piisavalt ruumi projekt ide kohandamiseks muutunud t ingimustele ja olukorrale.

Hispaania ametiasutused osutasid varasemates kontrolliko-jale ja komisjonile saadetud vastustes, et meretranspordi-tehnoloogia olulise muutumise, konteinertranspordi infra-struktuuri märkimisväärse laienemise ja maailmas valitseva majanduskriisi tõttu on vaja projekt ümber määratleda. Muudatuste ainus eesmärk ei olnud muuta dokk erikonst-ruktsioonide ehitamise kuivdokiks, vaid mitmekesistada ka võimalikke kasutusviise.

Projekti tulemusel saab sadamat kasutada põhiliselt kon-teinerveoks, autode veoks, hoiupaigana, üldise lastiga (tükikaubaga) seotud toiminguteks, mille jaoks ei ole vaja konteinerkaid, ujuvdokis tehtavate parandustööde jaoks, remondikaina, suurte ujuvkonstruktsioonide hoolduseks ja remondiks ning suure kuivdokina.

Projekti peaeesmärk i ei muudetud. Tehtud tööde abi l uuendati vananenud infrastruktuuri. Uus infrastruktuur vas-tab nii konteinerterminali nõuetele kui ka kaubasadamates toimuva muu liikluse nõuetele.

Hispaania ametiasutuste esitatud dokumentides on loetle-tud sadamas viibinud laevad koos teabega nende laevade sadamas veedetud aja kohta. Selle teabe kohaselt on mere-sadama infrastruktuuri järjest rohkem kasutama hakatud.

Korraldusasutuse esitatud teabe kohaselt on valminud Augusta sadama see osa, mida kõnealuse projekti kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastati , ja osa sellest on ka kasutuses. Itaalia ametiasutused on esitanud komisjonile andmed projekti maksumuse ja kasutuse kohta.

17.b)Seoses Campamento, Arinaga ja Augustaga osutab komis-jon punkti 16 alapunkti b ja 2. selgituse kohta esitatud vas-tustele. Le Havre’i projekti ebatõhusus võetakse käsitlusele riigi infrastruktuuri- ja transpordikavas.

17.c)Komisjon on seisukohal, et kõnealused kaheksa projekti olid tõhusad muude regionaalarengu eesmärkide saavu-tamiseks, st piirkondade vahel ühenduste loomiseks, et parandada neile juurdepääsu ja elavdada majanduste-gevust. See muudab tulemuslikumaks ka need projektid, mida on hinnatud kaasrahastatud programmide ja Ühte-kuuluvusfondi projektide eesmärkide suhtes. Vt ka vastus 1. selgituse punktile c.

18.Liikmesriigid peavad tegema valikuid, et tagada ELi piira-tud vahendite kõige otstarbekam kasutamine. Sadama-investeeringute tulemuslikkuse tagamiseks tuleb neile l isaks investeerida ka maanteede/kiir teede võrkudesse. Mõningaid sell iseid investeeringuid rahastatakse kehti-vate Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi programmide raames või riikide vahenditest. Vt ka vastus punkti 16 alapunktile b.

4.selgitusKomisjon on juba võtnud meetmeid, et selliseid probleeme tulevikus vältida. Selle näiteks on 19. oktoobri 2011. aasta ettepanek, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõu-kogu määrust üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate li idu suuniste kohta (COM(2011) 650 (final)) , mille artikli 26 kohaselt „tagavad liikmesriigid, sadamaope-raatorid ja taristuettevõtjad oma vastutuse piires, et mere-sadamad on ühendatud üldvõrgu raudteeliinide, maan-teede ja võimaluse korral siseveeteedega.” Vt ka vastus punkti 17 alapunktile b.

19.Programmiperioodil 2000–2006 kehtinud eeskirjadega ei nõutud investeerimisotsuste toetamiseks pikaajalist stra-teegilist sadamate arengukava. Seetõttu ei esitanud riikide ametiasutused iga piirkonna iga toetatava sektori / kate-gooria kohta eraldi strateegiat.

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi toe-tatavad investeeringud peavad olema kooskõlas selle piir-konna strateegiaga, kuhu kavatsetakse investeerida, ning need peavad olema määratletud tugevaid ja nõrku külgi ning võimalusi ja ohte käsitleva analüüsi põhjal ja tugi-nema asjakohastele majandushinnangutele.


KOMISJONI VASTUSED

38


Üldjuhul kontrolliti vastavust transpordistrateegiale raken-duskava ettevalmistamisel. Eelhindamise käigus kontrolliti, kas kavandatud programmidokumendid on kohalikke, piir-kondlikke ja riigi vajadusi arvesse võttes asjakohased.

Komisjon on arvamusel, et optimaalse tulemuslikkuse saa-vutamiseks on vaja ka pikaajalist strateegilist planeerimist riikide tasandil ning et arvesse tuleks võtta piiriülest mõju.

21.Komisjon leiab, et korraldusasutustel peaks olema võima-lik valida erinevate valminud projektitaotluste vahel, et rahastada projekte, mis aitaksid programmi eesmärke kõige paremini saavutada. Konkurents suurte infrastruktuuripro-jektide vahel on aga sageli väike, sest rakendamisvalmis projekte on vähe või ei ole projektid programmi eesmär-kidega kooskõlas.

22.Komisjoni arvates ei ole sobivate projektide võimalik nap-pus tagasiulatuva rahastamise peapõhjus.

Struktuurifondide määruste kohaselt võib väga rangetel tingimustel programmi lisada tagasiulatuvaid projekte (vt komisjoni vastus 6. selgitusele).

23.Augusta projekti eesmärkide saavutamise osas juhib komis-jon tähelepanu punkti 16 alapunkti b ja 2. selgituse teise näite kohta esitatud vastustele. Baris raudteeühenduse parandamiseks vajalikud tööd olid kavandatud perioodiks 2007–2013.

6.selgitusSelleks et tagada tagasiulatuvate projektide vastavus kõi-gile kohaldatavatele eeskirjadele, on komisjon ja I taalia ametiasutused kokku leppinud suunised, milles selgita-takse, millistel tingimustel võib selliseid projekte ELi rahas-tatud programmides arvesse võtta. Euroopa Regionaal-arengu Fondi 2000.–2006. aasta programmid lõpetatakse tingimusel, et tagasiulatuvatesse projektidesse investeeri-tud vahendeid kasutatakse uuesti selliste projektide rahas-tamiseks, mis on programmiga kooskõlas. Nii tagatakse, et vaatamata tagasiulatuvate projektide programmi lisami-sele ei vähene investeeringute jaoks eraldatud vahendite koguhulk.

24.Komisjon on teadlik suurte infrastruktuuriprojektidega seo-tud ehitustööde viivitustest ning on selle küsimuse korra-päraselt tõstatanud seirekomisjonides, kahepoolsetel koh-tumistel ja liikmesriikidele saadetud ametlikes kirjades.

Lubade andmise eest vastutavad riik ide ametiasutused. Komisjon on l i ik mesr i ik ide ametiasutustele korduvalt meelde tuletanud, et otsuste tegemist tuleb lihtsustada, ning soovitanud, et ELi rahaliste vahendite haldamisel ei tohiks tekitada lisakoormust. Selle tulemusel tegid Kreeka ametiasutused hil juti õigusakti ettepaneku keskkonnalubade menetlemise kiirendamiseks.

Eelkõige Kreekas venib projektide rakendamine peamiselt arheoloogiliste leidude ja keskkonnalubade tõttu.

25.Korraldusasutus teatas komisjonile, et elektri-, veevarus-tus- ja kanalisatsioonisüsteemi oli vaja täiustada rakendus-perioodil jõustunud eeskirjade tõttu.

Pealegi oli projekt 2011. aasta keskpaigaks osaliselt kasu-tuses – olemasolevast 400st kaikohast olid kasutuses kesk-miselt 300. 2012. aasta keskpaigaks valmivad veel 200 kai-kohta, nii et neid on siis kokku 600.

26.Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul nimetavad liikmes-riigid ametisse seirekomisjonid, kes jälgivad ja kontrollivad programmide jaoks eraldatud abi haldamist, kontrollivad programmide haldamist korraldusasutustes, tagavad koos-kõla programmi suuniste ja rakenduseeskirjadega ning vaa-tavad läbi hindamistulemused.

Komisjon andis välja suunised, mis aitavad kehtestada ja rakendada tõhusaid haldus- ja kontrollisüsteeme.

Peale selle on komisjon kogu programmiperioodi jooksul võtnud konkreetseid suutlikkuse tõhustamise meetmeid.


39

KOMISJONI VASTUSED

27.Euroopa Regionaalarengu Fondi programme jälgivad kor-raldusasutused rakendusk avas sätestatud füüsi l iste ja finantsnäitajate põhjal, kuna need näitajad sobivad kõige paremini edusammude jälgimiseks kohapeal.

Ühtekuuluvusfondi projekte jälgivad komisjon ja liikmes-riigid projekti laadi ja erieesmärkidega seotud füüsiliste ja finantsnäitajate põhjal.

Programmiperioodil 2007–2013 tehakse suurprojektide kohta otsuseid ka väljundi- ja tulemusnäitajate põhjal.

28.a)Seirekomisjonide ülesanne on jälgida abi rakendamise tõhusust ja kvaliteeti programmide, mitte üksikute projek-tide tasandil. Üldjuhul hõlmavad programmid tuhandeid projekte. Kui välja arvata suurprojektid, ei ole iga üksiku projekti arutamine ei otsta

eriaruanne - european parliament...19 infrastruktuuride ehitamine ilma sadamate pikaajaliste...

Documents