elektroonilise side ülevaade - ttja...146-174 mhz, 406.1-410 mhz, 410-430 mhz, 440-450 mhz, and...

Elektroonilise side ülevaade -

I kvartal 2017

2 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017

Elektroonilise side turu arengud

Lairibaühenduste jaeturg

Lairibaühenduste jaeturg hõlmab lõppkasutajate juurdepääsu sideettevõtjate poolt

pakutavatele lairibaühendustele eesmärgiga tarbida lairibateenuseid.

2017. aasta I kvartalis on fikseeritud lairibaühenduste arv vähenenud 0,2%. Mobiilse

lairibaühenduse (DATA SIM) lõppkasutajaid oli kokku 213 000. Koos mobiilse

lairibaühenduse arvuga on lairibaühenduste koguarv (613 000) vähenenud 3,1% võrra

võrreldes eelmise kvartaliga.

I kvartali lõpu seisuga moodustavad raadioside lairibaühenduse (WLL -wireless local loop

ehk fikseeritud asukohas pakutav traadita lairibaühendus) ühenduste arv 1,2% ja mobiilse

lairibaühenduste arv (Internet arvutis) 35% lairibaühenduse lõppkasutajate koguarvust.

xDSLi, kaabelmodemi ja valguskaablil põhinevate lairibaühenduste arvu osakaal moodustas

kõigist lairibaühenduste arvust 63%.

Lairibateenuse erinevate tehniliste lahendustega ühenduste arvu muutus

92,3 % fikseeritud lairibaühenduse lõppkasutajatest tarbib Telia Eesti, Starmani ja STV

lairibaühendusi. Võrreldes eelmise kvartali seisuga on nende teenuseosutajate turuosad

muutunud marginaalselt.


Lairibateenuse lõppkasutajate arvu muutus teenuse osutajate lõikes

Hinnanguliselt kasutas I kvartali lõpuks fikseeritud lairibaühendusi 63% leibkondadest. Ligi

90% fikseeritud lairibaühenduse lõppkasutajatest kasutas komplekslahendust, kus lisaks

lairibaühendusele taribiti veel mõnda teenust. Sideettevõtjad on üldjuhul teinud oma

hinnakujunduses komplekslahendused hinna poolest atraktiivsemaks, mistõttu ei ole sageli

mõistlik lairibaühendust eraldiseisvalt tarbida.

Mobiilset andmesideühendust kasutatakse lisaks Data SIMidele (Internet arvutis) veel

lepinguliste mobiilse andmesideühendusega SIMide ja lepinguta mobiilse

andmesideühendusega SIMide vahendusel. I kvartali lõpu seisuga kasutavad mobiilset

andmesidet 1,6 miljonit SIM kaardi omanikku. See moodustab kõigist Eestis kasutatavatest

aktiivsetest SIM kaartidest 87%.

Mobiilse andmesideteenuse lõppkasutajate arvu muutus

Aastaga on tarbitud mobiilse andmeside mahud kasvanud ligikaudu 2 korda. Esimeses

kvartalis suurenes andmesideteenuse tarbimise maht 14%.


Lõppkasutajate tarbitud mobiilse andmesideteenuse mahu muutus kvartalite lõikes

Fikseeritud lairibaühenduse lõppkasutajate poolt tarbitav keskmine ühenduse kiirus

Mobiilse lairibateenuse lõppkasutajate poolt tarbitav keskmine ühenduse kiirus


Mobiiltelefoniteenuste jaeturg

Mobiiltelefoniteenuste jaeturg hõlmab lõppkasutajate poolt mobiiltelefoni vahendusel kõnede

tegemist (kõnede alustamist) ja vastuvõtmist. Jooksva aasta I kvartalis on

mobiiltelefoniteenuste lepinguliste ning kõnekaardi lõppkasutajate arv vähenenud 1,8%.

Mobiiltelefoniteenuse lepinguliste ja kõnekaarti kasutavate lõppkasutajate (aktiivsete SIMide alusel) arvu

muutus ning lõppkasutajate tihedus 100 elaniku kohta

Top Connecti poolt väljastatud SIM kaardid on kõnekaardi statistikast välja jäetud, kuna

ettevõtja müüb kõnekaarte rahvusvaheliselt ning Eestis aktiivsete kõnekaartide arv on väga

väike.

Top Connect OÜ TravelSIM kõnekaarti kasutavate lõppkasutajate (aktiivsete SIM-ide alusel) arvu muutus

Alates 2015. aasta I kvartalist ei kajastata enam M2M (machine to machine) SIM kaartide arv

kõne ja/või andmeside SIM kaartide arvus. Selle tõttu on esimeses kvartalis oluliselt

kahanenud kõnekaardi ja lepinguliste klientide aktiivsete SIM kaartide arv.


Aktiivsete tehniliste (M2M) SIM kaartide arvu muutus

Mobiiltelefoniteenuste osutajate turuosad lõppkasutajate arvu alusel 2017. aasta I kvartali seisuga

Lõppkasutajate poolt alustatud mobiiltelefoni kõneminutite kogumaht on I kvartalis

suurenenud 9% võrra võrreldes eelneva kvartaliga.

Mobiiltelefoniteenuse lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite mahud

Telefoniteenused

Telefoniteenuste jaeturg hõlmab lõppkasutajate poolt fikseeritud telefoni vahendusel kõnede

tegemist (kõnede alustamist) ja vastuvõtmist. Telefoniteenuse lõppkasutajate arv kahaneb

kümnendat aastat järjest ja 2017. aasta I kvartalis vähenes lõpptarbijate arv eelmise kvartaliga

võrreldes 3%.


Telefoniteenuse osutajate turuosad lõppkasutajate arvu alusel 2017. aasta I kvartali seisuga

I kvartalis telefonivõrgu lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite kogumaht vähenes 4%.

Telefoniteenuse lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite mahu muutused

Kaabelleviteenused

Kaabelleviteenus seisneb lõppkasutajale televisiooni- ja/või raadioprogrammide edastamises

kokkulepitud tasu eest. I kvartalis on kaabellevi ja IPTV lõppkasutajate koguarv (399 629)

vähenenud võrreldes eelneva kvartaliga 0,2%.

Kaabelleviteenuse lõppkasutajate arvu muutus teenuse osutajate lõikes


Mobiilne internet läheb aina kiiremaks

Jaanuaris sai valmis kokkuvõte üle-eestilistest mobiilse andmeside mõõtmistest. 3000 km

pikkusel teekonnal sooritasime igas võrgus liikumise pealt 1463 mõõtmist ja seistes

fikseeritud asukohtades 159 mõõtmist.

Mõõtetulemuste statistika:

Kui hinnata mõõtetulemusi lähtuvalt infoühiskonna arengukava 2020 mõõdikust: “Vähemalt

30 Mbit/s kiirusega mobiilse interneti kättesaadavus kogu Eesti territooriumil“, siis

fikseeritud mõõtekohtades olid tulemused:

Andmesidekiirused Fikseeritud mõõtekohtades Sõidu ajal

Telia Elisa Tele2 Telia Elisa Tele2

Keskmine allalaadimiskiirus Mbit/s 72,5 47,3 52,5 46,7 29,4 29,7

Keskmine üleslaadimiskiirus Mbit/s 27,5 20,6 22,7 17,0 13,9 14,3

Maksimaalne allalaadimiskiirus Mbit/s 199,9 219,3 198,3 241,9 240,5 172,0

Maksimaalne üleslaadimiskiirus Mbit/s 50,3 49,6 49,0 50,6 50,7 50,5

Tulemuste jaotus (allalaadimiskiirus)

Kuni 5 Mbit/s 0% 2% 1% 5% 11% 10%

6…30 Mbit/s 15% 40% 33% 35% 52% 54%

31...50 Mbit/s 20% 24% 25% 22% 20% 19%

Üle 50 Mbit/s 65% 34% 41% 38% 17% 17%

Võrkude osakaal mõõtepunktides

4G võrk 99% 93% 96% 97% 92% 90%

3G (s.h DC-HSPA+) võrk 1% 7% 4% 3% 8% 9%


Kättesaadavuse protsendi arvutamisel on lähtutud igas mõõtepunktis kolme operaatori

parimast tulemusest.

Keskmised allalaadimiskiirused on mõõdetud üle Eesti ligikaudu 150-s punktis seisu pealt.

4G LTE võrgud hakkasid arenema Eestis alates 2012. aastast, mis tõi märgatava kiiruse kasvu

2013. aasta tulemustesse. 2014-2015 hakkasid arenema 4G LTE-A (Advanced) võrgud, mis

võimaldasid kiirusi kuni 450 Mbit/s. Seekordsed mõõtmised tegime esimest korda LTE-A

telefoniga, mis tõi ka tulemustes selgelt esile võrkude uue võimekuse.

Osalemine rahvusvahelistes töögruppides

Raadiospektri Komitee (RSC)

RSC koostab liikmesriikidele rakendamiseks kohustuslikke raadiospektri kasutust

reguleerivaid otsuseid. Lisaks antakse CEPT-le mandaate, millest lähtuvalt teostab CEPT

raadiospektri kasutuse ja koostoime uuringuid. Oma töö tulemusena koostab CEPT iga

uuritava teema kohta raporti.

Olulisemad teemad:

- CEPT-le 1,5GHz (5G) mandaadi vastuvõtmine. Eesmärk on uurida, kuidas on võimalik

selles alas rakendada 5G teenuseid. Väga olulised on koostoimeuuringud, kuna sagedusalas

on paljudel riikidest militaarkasutus. Tuleviku suunad on koostoime võimaluste uurimine

erinevates sagedusala osades. Riigid nõuavad riigisisest paindlikust (national flexiility), et ei

paeks olemasolevaid teenistusi ära kolima;

- EL uuringutekeskusel (JRC) valmis uuring LTE (2,3 ja 2,5GHz alades) vs kuuldeaparaadid

2,4GHz alas. Selles alas kasutatakse lastele mõeldud kuuldeaparaate ja nende töö ei tohi saada

häiritud. Esialgsete testide käigus probleeme ei tekkinud, kuid need võivad tekkida reaalses

olukorras, kui kuuldeaparaati kasutav laps on arvuti taha. Kuna teema on tundlik ning

seadmete tootjad ja mobiilside operaatorid ei ole väga aktiivsed, otsustati mitte kiirustada ja

jätkata koostoime uuringutega;

- SRD otsuse lisa arutelu (Lisa CEPT Raportile 59) – siin üks olulisemaid muudatusi oli IoT

800MHz alas baasjaama võimsuse tõstmine 500mW peale – Eestis juba 2 operaatorit ootavad

seda väga. Muudatusega antakse indikatsioon, et toetatakse IoT teenuseid;

- Kinnitati ultra laiaribaliste lähitoimeseadmete (UWB) mandaat CEPT-le;

- Arutati lähitoimesedamete 870-876 ja 915-921MHz sagedusalas rakendusotsuse elemente.

Paljudel on sagedusala harmoneerimisega probleeme, kuna osaliselt kasutatakse militaar

otstarbel ning R-GSM jaoks. Eestis harmoneerimisega probleeme ei ole;

- Teavitasime 2016/339/EÜ otsuse (PMSE sagedusalas 2 010-2 025 MHz) rakendamisest.

CEPT WGFM (raadiospektri kasutuse planeerimise töögrupp)

WGFM tegeleb raadiosageduste kasutuse planeerimisega, koostoime uuringute koostamisega,

piiriüleste sageduskasutuse koordineerimispõhimõtete väljatöötamisega. Töögrupp koostab

otsuseid, soovitusi ja raporteid.

Olulisemad teemad:


- Lennunduse alas 960 - 1164 MHz soovivad mõned riigid kasutusele võtta raadiomikrofonid.

Siin antakse veel ICAO-le võimalus anda oma sisend enne kui CEPT alustab tööd;

- SRD otsuse lisa, sooviti lisada 800/900mhz alasse suure võimsusega välitingimuste IoT.

Paljudel riikidel on selles alas riiklik kasutus;

- Mereside grupp (MAR FG) alustas 2 uut töösuunda (Eesti toetas mõlemat):

a) ECC Soovituse või ECC otsuse koostamine mitte rakendada CEPT riikides WRC15

tulemusel loodud VDES regulatsiooni. Kasutust pole ja siin on tulemas ka IMO lisa

regulatsioon;

b) ECC Soovituse või ECC Otsuse koostamine kuidas kasutada VDES maakomponente

CEPT riikides võttes arvesse regionaalseid süsteeme, mida tutvustati WRC-15 ja mida toetati

mõnede Aasia ja Aafrika riikide poolt. Et vältida häireid, kui CEPT laevad sõidavad nende

vetes ja vastupidi;

- soomlased tutvustasid oma ideed anda operatiivside võrgu (PPDR) rajamise õigus konkursi

korras eraettevõtjale, võib kasutada kõiki alasid. Koostöös töötatakse välja LSA;

- kinnitati olemasolevate otsuste muudatused 800MHz ja 2,5GHz sagedusalades. Kehtestati

uued väärused piiril. Saame aluseks võtta oma lepingute koostamisel;

- Moodustati uus WG uue põlvkonna GSM-R regulatsiooni loomiseks;

- Eumnet soovib 5GHz ilmaradarite kaitsmiseks muuta EL regulatsiooni;

- Lähitoimeseadmete grupp sai endale 2 uut tööülesannet:

a) uued häirete vältimise tehnoloogiad UWB jaoks

b) meditsiinilised UWB seadmed;

- Moodustatakse uus ECC otsus, mis reguleerib liikuva maaside sagedusalasid: 68-87.5 MHz,

146-174 MHz, 406.1-410 MHz, 410-430 MHz, 440-450 MHz, and 450-470 MHz. Liidetakse

ECC otsused (04)06 ja (06)06. Eesti jaoks oluline võimalike uute lairiba kommertsalade 410-

430 ja 450-470MHz reguleerimisel.

CEPT WGSE (Working Group Spectrum Engineering)

WGSE tegeleb erinevate raadioside teenuste koostoime tehniliste tingimuste väljatöötamisega

sagedusressursi efektiivsemaks ning häirete vabaks kasutamiseks.

Olulisemad teemad:

- Kinnitati lõplikult ECC raport 261 „Short Range Devices in the frequency range 862-

870 MHz“;

- Kinnitati lõplikult ECC raport 258 „Guidelines on how to plan LoS MIMO for Point-

to-Point Fixed Service Links“;

- Kinnitati lõplikult ECC raport 257 „Compatibility studies between low power

transmitters for animal tracking and other existing radiocommunication applications in the

frequency band 401-403 MHz“;

- Kinnitati lõplikult ECC raport 260 „Description of methodologies to estimate the

technical impact of Wind Turbines on Fixed Radio Links“;

- Jätkuvad lairiba operatiivside (BB-PPDR) uuringud 410-430 MHz alas, mis

täiendavad olemasolevat ECC raportit 240. Tähtaeg september 2017.

ETSI TC ERM (ETSI elektromagnetilise ühilduvuse ja

raadioküsimustega tegelev tehniline komitee ERM)

TC ERM on ETSI tehniline komitee, mis tegeleb raadioseadmete elektromagnetilise

ühilduvuse ja raadiostandardite koostamisega. Komitee põhitegevus on harmoneeritud

standardite ja süsteemi kirjeldavate dokumentide koostamine.


Üleminekuaeg Raadio- ja telekommunikatsiooniseadmete direktiivilt (R&TTE)

Raadioseadme direktiivile (RED) lõpeb 12. juunil 2017. RED alused harmoneeritud

standardid ei ole veel valmis. Euroopa Komisjon (EK) esitab harmoneeritud standarditele

nõudmisi, mille olemasolust standardiorganisatsioonid varem polnud teadlikud. Järjest

väiksemaks jäävad piirid harmoneeritud standardi ja õigusakti vahel. ETSI on igati üritanud

teha koostööd EK-ga ja teeb seda ka edaspidi.

Koosolekul lepiti kokku, milles saab EK nõudmistele järele anda, milles mitte.

- Järele antakse harmoneeritud standardite pealkirjade ja käsitlusalade sõnastuses;

- Esialgu antakse järele ja pärast esimese komplekti harmoneeritud standardite ELT-s

avaldamist tõstetakse uuesti lauale standardi kasutamist abistavad sätted;

- Läbirääkimisi alustatakse mõõtemääramatust käsitlevate kommentaaride arvestamisel.

Koostöö ECC töörühmadega on ETSI jaoks väga oluline.

- Seekord kasvas WGSE koosolekul arutatud teemadest välja vajadus kahe uue ETSI

STF (Special Task Force) järele. Lahendamist vajavad raadioseadmete

vastuvõtuparameetritega ja mõõtemääramatustega seotud küsimused. Otsustati, et esmalt

hakatakse tegelema vastuvõtuparmeetritega. Mõõtemääramatuse STF idee vajab veel pikemat

läbitöötamist.

- WGFM pöördus ETSI poole palvega koostada süsteemi kirjeldav dokument (SRdoc)

raadiosagedusalas 800/900 töötavatele LP-WAN (Low Power Wide Area Network) asjade

interneti (IoT) süsteemidele. SRdoc koostatakse põhineb ECC raportil 261 ja plaanitakse

valmis saada 2017.a lõpuks.

Harmoneeritud standardite koostamine:

- Euroopa Komisjoni RED desk officer saatis tagasi 26 RED alust EMC harmoneeritud

standardit. Enamus neist on nüüd töörühma poolt üle vaadatud, EK kommentaaridega on

arvestatud ja saadeti ETSI arvamusküsitlusele. Standardid saavad harmoneeritud standardi

staatuse aasta pärast (veebruaris 2018).

- Kahe Euroopa standardiorganisatsiooni, ETSI ja CENELEC-i vahelist koostööd on

üritatud parandada mitmel viisil, kuid endiselt jätab see soovida. Niipea, kui kaks

standardiorganisatsiooni ühes ja samas valdkonnas standardeid koostama asuvad, tekivad

probleemid. Seekord oli jutuks ETSI/CENELEC vaheline koostöö juhtmeta laadijate (WPT)

ja kombineeritud seadmete EMC standardi koostamisel. CENELEC viitab oma

kommentaarides rahvusvahelistele (IEC) EMC põhistandarditele, ETSI võtab standardite

koostamisel aluseks lisaks ka ITU töörühmade dokumendid. ERM otsustas seekord

probleemide lahendamiseks saata probleeme tõstatanud CENELEC-i töörühmale ametliku

kirja (LS).

- Raadioringhäälingu vastuvõtjate raadiostandardit koostatakse esimest korda. Protsess

kulgeb vaevaliselt. Standardikavand sai ENAP-il palju kommentaare ja saadeti teistkordselt

ENAP-ile. Ka teisel arvamusküsitlusel saadi hulgaliselt kommentaare. Standard katab

erinevaid tehnoloogiaid (nii analoog- kui digitaalringhäälingut), see on ilmselgelt üheks

kommentaaride põhjuseks. Viimasel arvamusküsitlusel esitas oma kommentaarid ka EK RED

desk officer, kes polnud rahul vastuvõtuparameetrite piirväärtustega ja nõudis nende

karmistamist. Läbirääkimiste tulemusena otsustatigi nõudeid muuta 2019. aasta juuni

keskpaigast ning daatum lisati standardisse. ERM-i arutelu tulemusena jäeti see daatum

standardikavandi tekstist välja, info standardi edasisest revideerimist lisati käsitlusalasse ja

standard saadeti hääletusele.


TCAM (Telecommunications Conformity Assessment and Market

Surveillance Committee)

Raadioseadme direktiivi rakendamine ja probleemid harmoneeritud standarditega on siingi

kõige olulisem teema.

TCAM koosolekuid esimeses kvartalis ei toimunud, kuid EK edastas olulist infot:

- Komisjoni määruse kavand raadioseadmete kasutamise piirangute info esitamise

kohta toote kasutusjuhendis „COMMISSION IMPLEMENTING REGULATION (EU) …/...

specifying how to present the information provided for in Article 10(10) of Directive

2014/53/EU” oli EK kodulehel kommenteerimiseks väljas. Sisulisi kommentaare tööstuse

poolt ei saabunud ja määruse kavand pannakse hääletusele järgmisel TCAM-i koosolekul.

- Komisjon annab TCAM-ile regulaarselt aru RED aluste harmoneeritud standardite

avaldamise protsessist. Märtsi lõpu seisuga on ELT-s avaldatud 166 RED alust harmoneeritud

standardit.

Standardimise statistika

I kvartalis osalesime aktiivselt ETSI standardite hääletustel:

• 20 Euroopa standardi arvamusküsitlusel (ENAP);

• 23 Euroopa standardi hääletusel (V);

• 3 ETSI standardi liikmehääletusel (MV);

• 3 Euroopa standardi tühistamise hääletusel (WV).

Eesti standardiks võeti vastu 9 ETSI standardit.

Võtsime aktiivselt osa EVS/TK44 (Elektromagnetiline ühilduvus) tegevusest. Tõlkisime eesti

keelde ühe elektromagnetilise ühilduvuse põhistandarditest. Eesti standard EVS-EN

55011:2016 „Tööstus-, teadus- ja meditsiiniseadmed; Raadiosageduslike häiringute

tunnussuurused; Piirväärtused ja mõõtemeetodid“ avaldati aprilli alguses.

Anti avapauk 2600MHz sagedusala konkursile

Veebruaris ilmus avaliku konkursi läbiviimise kord sagedusalas 2600 MHz, mis andis

võimaluse kuulutada välja mobiilside operaatorite poolt kaua oodatud konkursi vaba ressursi

andmiseks lairibateenuste tarbeks.

Konkurss kuulutati välja 10.03.2017 ning konkursile laekus sooviavaldus kahelt operaatorilt.

Mõlemad operaatorid kvalifitseerusid konkursil osalema ning nende vahel korraldatakse

enampakkumine. Konkursile läks 5 sagedusvahemikku sagedusalades 2500-2570 MHz/2660-

2690 MHz ja 2575-2615 MHz.

Osalesime meremessil

Pirital, Eesti Näituste messikeskuses toimunud meremessil jagas TJA teist aastat

informatsiooni mereraadioside teemadel:

-Milliseid seadmeid ja millistel tingimustel võib merel kasutada;


-Mida tuleb enne mereraadioseadmete kasutusele võtmist teha;

-Kuidas taotleda mereraadioseadmete kasutamiseks vajalikke lubasid;

-Mis on raadiohäired, kuhu häiretest teada anda.

Kohapeal oli võimalik ka täpsustada, kas veesõiduki raadioluba on kehtiv, samuti täita

veesõiduki raadioloa taotlusi ning palju muudki.

Huvi meie teemade ning infomaterjalide vastu oli suur. Küsimusi, erinevaid ettepanekuid

jätkus ning andis kinnitust, et osalemine taolistel üritustel on jätkuvalt väga vajalik.

Monitooringukampaania MK etapil Otepääl

Raadiosageduste järelevalve meeskond jälgis raadiosageduste kasutamist suusatamise MK

Otepää etapil. TJA eesmärgiks on läbi korrektse sageduskasutuse tagada häirevaba

sageduskasutus MK etapi korraldajatele ning osavõtjatele. Eelnevalt edastasime

peakorraldajale informatsiooni sageduslubade taotlemise vajadusest ning taotlemise korrast.

Kohapeal tutvustasime peakorraldaja Eesti Suusaliidu esindajatele raadiosageduste alast

regulatsiooni, mille alusel me tegutseme ning meie võimalikest tegevustest ürituse ajal.

Koostöö peakorraldajaga oli väga hea ning meie toimingutele takistusi ei tehtud. Kohapeal

teostasime raadioeetri monitooringut, kontrollisime sageduslubade olemasolu, selgitasime

välja sagedusloata kasutajad, võtsime menetlusse sageduslubade taotlusi ja häälestasime

kasutajate käsiraadiojaamu õigetele sagedustele.


Muutuvad osad digiTV edastamissagedused – algas

700MHz ala vabastamine

Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt läheb osa digiTV praegustest sageduskanalitest

edaspidi mobiilse interneti kasutusse ning digiTV teenused liiguvad uutele, parema

leviulatusega edastamissagedustele.

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi eraldatakse hiljemalt 2020. aastaks 700 MHz (694–790

MHz) sagedusala mobiilse interneti teenuste jaoks. Alla 700 MHz jääv sagedusala (470–694

MHz) on edaspidi mõeldud eelkõige audiovisuaalteenuste osutamiseks.

Euroopa Komisjoni sõnul on Euroopa praegu silmitsi kiiresti kasvava nõudlusega traadita

lairibateenuste järele, mis on peamiselt seotud videopildi vaatamisega mobiilsetes seadmetes.

Mobiilse andmeside mahu kasv paneb proovile olemasolevate võrkude läbilaskevõime ning

osutab täiendava sagedusressursi vajadusele.

Sagedusmuudatused mõjutavad tavaantenniga digitelevisooni vaatajaid. Sellega seoses

toimuvad märtsist kuni suve lõpuni televisioonisaatjate hooldustööd, mida viib läbi

ringhäälingu võrguteenuseid osutav ettevõte Levira. Täpsemast tööde graafikust teavitavad

televaatajat Levira ja Starman.

Toimunud muudatused:

• Ööl vastu 1. märtsi viidi Tallinnas ja Harjumaal digilevi 59. kanali (Mux2) saatjad üle

madalama sagedusega 25. edastuskanalile, kesksagedusega 506 MHz.

• 22. märtsi öösel toimusid hooldustööd kõikide digilevisaatjate töös. Lisaks viidi

Pärnus Mux3 saatja uuele sageduskanalile E36 (kesksagedusega 594 MHz) ja TasutaTV HD

programme edastav Mux7 sageduskanalile E24 (kesksagedusega 498 MHz).

• 5. aprilli öösel ajavahemikul 01:00–06:00 toimusid hooldustööd Koeru piirkonnas,

mille käigus viidi digilevi 57. kanali (Mux3) ja 60. kanali (Mux7) saatjad üle madalama

sagedustega 43. ja 41. kanalile (kesksagedusega 650 MHz ja 634 MHz).

Turujärelevalve

2017. aasta I kvartalis tegi TJA kokku 68 aparatuuri nõuetele vastavuse kontrolli. Puudusi

tuvastati 41 korral, maale ei lastud 586 seadet ning kauplustest kõrvaldati 30 seadet.

Kaupluste kontroll

Kaupluste (sealhulgas interneti kaupluste) kontrolli käigus koostati 80 kontrollakti. Erinevaid

puudusi avastati 27 seadmel.


Kaupluste ja interneti kontrollid I kvartalis

Tollikontroll

Eestis läbivad kõik väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud postisaadetised tollikontrolli, mille

üheks osaks on toote nõuetele vastavuse kontroll. Eestisse võib tuua ainult CE-märgistusega

ning markeeritud raadio-, side- ja elektroonikaseadmeid. CE-märgistuse ja markeeringu

olemasolu kontrollib TJA.

Selle aasta I kvartalis on Maksu- ja Tolliamet esitanud TJA-le 21 päringut 915 seadme

nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Kontrollitud seadmeteks olid peamiselt nutiseadmed.

Sageli ei mõtle ostjad sellele, et ka eelnimetatud väikese võimsusega elektroonikaseadmed

peavad vastama Euroopa nõuetele. Nõuetele vastav seade on märgistatud CE märgiga ja on

tuvastatav tootja andmete ja mudeli numbriga

TJA soovitab enne tellimuse vormistamist veenduda, et tootja on täitnud kõik temale pandud

kohustused märgistuse paigaldamise osas. Kahtluste korral tasub müüjalt küsida täiendavat

infot. Info andmisest kõrvalehiilimise ja ebaselge info saamisel on mõistlik toode ostmata

jätta.

Internetipoed

Paljud internetipoodides pakutavad elektroonikaseadmed ei vasta Euroopa Liidus kehtivatele

nõuetele, mistõttu ei tohi neid Euroopa Liidus müüa ega kasutada. Nõuetele mittevastavaid

raadio-, elektri- ja elektroonikaseadmeid Eestisse tuua ei lubata, Maksu- ja Tolliamet hävitab

need või saadab saatjale tagasi.

TJA soovitab enne internetipoest ostu sooritamist koguda seadme kohta võimalikult palju

informatsiooni. Seadme tutvustus peab sisaldama infot tüübi, mudeli numbri ja tootja kohta,

samuti kinnitust seadme Euroopa nõuetele vastavuse kohta. Väga oluline on müüjalt küsida

seadme vastavusdeklaratsiooni (Declaration of Conformity), mis kinnitab toote vastavust

Euroopa nõuetele. Kui internetipoe poolt antav info seadme kohta on ebatäpne või

arusaamatu, tasub seade ostmata jätta. Erilist tähelepanu soovitame pöörata Hiinast ja teistest

Aasia riikidest tellitavatele toodetele.


Maale lubatud ja maale mitte lubatud seadmete osakaal Maksu- ja Tolliameti teatistes I kvartalis

Oluline on teada ka seda, et kõiki raadio-, elektri- ja elektroonikaseadmeid ei tohi igal pool

maailmas edasi müüa ja kasutada. Põhjuseks on regiooniti erinevad tehnilised nõuded ja

raadiosageduskasutus. Eesti sageduskasutusega mittesobivad raadioseadmed töötavad siin

häiretega ja põhjustavad häireid ka teiste seadmete töös. Teistes regioonides kasutamiseks

mõeldud mobiiltelefonid, mis ei vasta Euroopa nõuetele, ei pruugi Eesti sidevõrkudes töötada.

Selliste telefonide kasutamisel võivad sideteenused jääda kättesaamatuks ning sideoperaatoril

on õigus häireid tekitava telefoni kasutamist piirata.

Statistika

Raadiohäirete statistika

2017. aasta I kvartalis laekus 9 häireteadet. Neist 5 ettevõtetelt ja 4 eraisikutelt. Elektroonselt

edastati 8 ja telefoni teel 1 häireteade. Häirejuhtumid paiknesid Tallinnas (3), Tartumaal (2),

Lääne-Virumaal (2), Võrumaal (1) ja Saaremaal (1).

Häirete paiknemine I kvartalis


I kvartali raadiohäireid:

Üldkasutatavad võrgud 3

Raadioringhääling 1

Amatöörraadioside 3

Lähitoimeseadmed 1

Mereside 1

Lubade statistika:

2015 2016 I kv

Raa

dio

saged

use

d

Uute lubade väljastamine 367 319 125

Lubade kehtivuse pikendamine 3510 2887 643

Lubade kehtivusaja ennistamine

(õigeaegselt pikendamata) 53 27 5

Kehtivate lubade andmete või

tingimuste muutmine 219 249 80

Lubade andmisest või pikendamisest

keeldumine 1 2 0

Loa valdaja soovil tühistatud load 32 74 11

Amatöörraadiojaama tööload 311 180 44

Raadiamatööri harmoneeritud

kvalifikatsioonitunnistus 7 3 0

Naaberriikidele sageduste

koordineerimine 473 491 256

Eestile sageduste koordineerimine 129 456 25

Notifitseerimine ITU andmebaasis 21 803 15

Num

erat

sioon

Uute lubade väljastamine 46 63 11

Lubade kehtivuse pikendamine 582 593 128

Muud loatoimingud 36 39 5

Kasutusel mobiiltelefoninumbreid 5 987 495 6 356 335 6 148 535

Kasutusel telefoninumbreid 842 743 822 293 820 336

Numbriliikuvus (mobiiltelefon) 72431 79204 19585

Numbriliikuvus (telefon) 5658 9005 1374

elektroonilise side ülevaade - ttja...146-174 mhz, 406.1-410 mhz, 410-430 mhz, 440-450 mhz, and...

Documents