Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe

teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Margit Laasnurm

margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

Ehita

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.08.2012

art 670-1804

art 672-1804

art 335050

art 44-315

KvaliteetneOPTI tõmblukk

Lõige, mistagab vabaliikumise

Töötõenditasku

Mobiilitasku

Pliiatsitaskud

Suuredrinnataskud

Mahukad lukugaküljetaskud Põuetasku

Suitsupakitasku

Kõrge krae,mis kaitsebtuule eest

Pikendatudseljaosa

Kvaliteetsedõmblused

Õli ja mustusthülgav kangas

Tamrexi tööjakk

Cofra Scoretööjalanõud

Tamrexitöökindad

KvaliteetneOPTI tõmblukk

Mobiilitasku

Vööaasad

TugevastCordura-kangastpõlvekaitsmetetaskud ja altservad

Funktsionaalnereietasku

Pliiatsitaskud

Praktilised jamahukadripptaskud

Elastsest ja hingavastvõrkkangast seljaosa

Reguleeritavadtakjakinnitusegaõlarihmad

Kvaliteetsedõmblused

Õli ja mustusthülgav kangas

Tamrexitöötunked

HIND 69.- €

HIND 70.- €

HIND 4.20 €

HIND 55.- €

Kvaliteetneja vastupidavkitsenahk

Nahaga kaetudnimetissõrm

Hingav käeselg

Mugav lõige

Hea puutetundlikkus

Hingav võrknahk

Alumiiniumist turvanina

Kerged ja painduvad

Torkekindel vahetaldHingav ja löökisummutav sisetald

Täisnahast pealsedLibisemist takistavvälistald

KVALITEETSED TAMREXI TOOTED MÕISTLIKU HINNAGA!Tamrexi tooteid iseloomustavad hea materjalide valik, toodete kasutusmugavus, funktsionaalsus, nutikus ja orienteeritus detailidele. Mõistliku hinna ja kõrge kvaliteedi taga on aastatepikkune pühendumine kliendi vajaduste kaardistamisele ja parimate lahenduste leidmisele. Tamrexi oma tootesarjast leiab head hinda ja kvaliteeti hindav klient töökindad, tööriided ja tööjalanõud, aga ka mitmed isikukaitsevahendid, suitsuan-durid, efektiivsed tulekustutid, tuletekid, esmaabikomplektid jpm.

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.eeTAMREX OHUTUSE OÜ

TALLINNLaki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTUAardla 114, Ringtee 37a

PÄRNURiia mnt 169a, Savi 3

RAKVEREPikk 2

VILJANDIRiia mnt 42a

JÕHVITartu mnt 30

VÕRUPiiri 2

VALGAVabaduse 39

NARVATallinna mnt 19c

Kevad 2012

renoveeri&

2

Mikk SaarEnergiapartner OÜ juhatuse liige

Me viibime suure osa ajast sise-ruumides. Suvel vähem, talvel peaaegu kogu päeva. Just see on põhjuseks, miks siseõhu kva-liteedil on väga oluline mõju meie heaolule. Allergiad ja ülitundlik-kus on ainult mõned näited sise-keskkonnast tulenevate problee-mide kohta.

Toidu ja vee kvaliteedile tähele-panu pööramine on igapäevane ja arusaadav. Aga kas ka õhu kva-liteedile? Keskmine täiskasvanu tarbib 1 kg toitu, 2 l vett ja 25 000 liitrit õhku päevas. Neid koguseid vaadates on lihtne mõista, miks korralikult toimiv ventilatsiooni-süsteem on nii oluline. Õhk on see, mida me kõige rohkem tarbime.

Hingatavat ruumiõhku tuleks käsitleda samamoodi kui toitu ja jooki, see peab olema värske, tervislik ja käsitsetud hoolikalt, et tagada parim kvaliteet. Ruu-miõhku satub lisaks välisõhust tulenevale niiskusele vesi ka ini-morganismist (peamiselt hinga-misest), toidu tegemisest, pese-misest jm toimingutest. Pealegi on õhus mikroorganismid ja sinna eritub toidutegemisest, muudest igapäevastest tegemistest ja materjalidest õhku mitmesugu-seid saasteaineid. Hingamisel saab tarbitavast õhuhapnikust CO

2. Selleks on vaja piisavat õhu-

vahetust, et niiskusest ei saaks hallitus, õhus olevad saasteained ei mõjutaks liialt meie tervist ja siseõhus oleks küllaldaselt hap-nikku.

Valdavas osas olemasole-vates hoonetes on õhuvahetus korraldatud nii et, õhk siseneb välispiirete ebatiheduste kaudu ja väljub ventilatsioonikanalitest. Selline olukord tagab teatud õhu-vahetuse, aga sõltudes rõhkude vahest ja tuulte suunast, on nii-sugune ventilatsioon sageli eba-piisav.

Milleks meile puhas õhk?

Akende vahetuse ja hoone välispiirete soojustamise läbinud hooned on muutunud veelgi õhu-pidavamaks. Suurem välispiirde õhupidavus tähendab seda, et nüüd pääseb vähem õhku hoo-nesse, õhu vahetumine aegla-sem ja siseõhk on sellevõrra saastunum. Piisava õhukoguse tagamiseks võib näiteks aeg-ajalt aknaid avada, aga selline lähene-misviis on valdavalt ebamugav. Loomulikku ventilatsiooni saab parandada hoone välisseintesse tehtavate värskeõhuavadega või akendele spetsiaalsete tuu-lutuspilude lisamisega. See aga tähendab, et kuigi õhk vahetub paremini, kasvab suurema õhu-vahetusega kütteenergia kulu. Pealegi on sobivat õhuvahetuse kogust niimoodi väga keeruline kontrollida.

Õhuvahetuse täpsemat kontrolli võimaldab mehaaniline ventilatsioon. Selleks, et me-haanilise ventilatsiooni kasutus tagaks hoone energiatõhususe, peab see olema soojustagas-tusega. Soojustagastuseks on mitmeid võimalusi, mis sõltu-vad mehaanilise ventilatsiooni tüübist. Nendeks on hoonepõ-hised lahendused, ühe korteri põhised või ruumipõhised la-hendused.

Levinuimaks kortermajades kasutatavaks soojustagatuse-ga ventilatsioonilahenduseks on hoonepõhine soojuspumba-ga ventilatsioonisüsteem. Selle lahenduse korral suunatakse väljuv ventilatsiooniõhu soojus hoone tarbevee ja kütte soo-jendamiseks. Võrreldes teiste ventilatsiooniõhu soojustaga-tusega süsteemidega tagab soojuspumba kasutamine vahe-tatava õhumahu kohta suurima energiasäästu. Miinuseks on aga see, et sellised süsteemid ei ole ruumi või korteripõhiselt reguleeritavad, mistõttu vahe-tatav õhukogus ei ole igal aja-hetkel optimaalne. Õhuvahetus toimub ka siis, kui siseruumides õhusaastet ei teki ehk kedagi ko-dus pole ja niiviisi läheb soojus asjatult tuulde.

Täpsem kasutajapõhine re-guleerimisvõimalus on ruumipõ-histel ventilatsiooniseadmetel. Kuna nendes õhk-õhk-tüüpi seadmetes antakse lahkuva õhu soojus üle sisenevale õhule pelgalt seadmes paikneva soo-jusvaheti kaudu, on nende ener-giasääst vahetuva õhukoguse kohta väiksem. Lisaks lihtsusele avaldub nende põhiline eelis ja energiakokkuhoid võimaluses

seadmeid või seadmete gruppi kasutajal ise juhtida.

Lahkudes kodust päevaseks ajaks

või terveks näda-lavahetuseks, saab

v en t i l a t s i o o ni õ h u miinimumini viia või

kui kodus viibib korra-ga vähem inimesi, saab

samuti vähendada va-jaminevat ventilatsioo-

niõhu hulka ja nii piirata välisõhku suunatavat

toasoojust.

Jaan Palu, Energiapart-ner OÜ peainsener, ütleb:

„Suurim energiasääst venti-latsioonist ei tulene pelgalt

seadmest, vaid inimestest, kes seda kasutavad, ja neile antud võimalusest ventilatsiooni vaja-dusepõhiselt reguleerida.”

Oleme Energiapartneris projekteerinud uutele ja re-konstrueeritavatele hoonetele nii hoonepõhiseid kui ka ruumi-põhiseid lahendusi. Olenevalt hoonetest on mõlemal süstee-mil oma eeliseid ja puudusi. Mit-teelamute korral on tänu hoone kindale kasutusajale võimalik täpsemalt määrata ventilatsioo-niõhu hulkasid. Sellel juhul on mõistlik hoonepõhine ventilat-sioonisüsteem. Elamute korral on aga kasutusaeg ja intensiiv-sus väga varieeruv, mistõttu on mõistlikum kasutada ruumi või korteripõhist ventilatsiooni juhtimist.

Kuna näeme, et Eestis on väga väike ruumipõhiste ventilat-siooniseadmete valik, siis oleme alates maikuust lisaks oma ven-tilatsioonialasele inseneriteenus-tele pakkumas ka ruumipõhiseid ventilatsiooniseadmeid.

www.energiapartner.eetel 660 1100

Foto: iStockphoto

3

Ilm

muutub‚ Weckman jääb

1962 - 2012aSüdamega

tehtud katusedWeckmani esindusest leiad laias valikus ja parima kvaliteediga • terasplekist katusekatteprofi ilid• vihmaveesüsteemid• katusetarvikud• katuse turvatooted • erikujulised plekidAS ESCO Aiandi tee 25, Viimsi 74001, Harjumaatel 605 5690, 528 8450, faks 605 5699info@weckman.ee, www.weckman.ee

Teraskatused

Priit Liiviste

Viimasel kümnendil on ehitus-projektide puhul eriti palju ener-giasäästlikkusele rõhku pöörama hakatud ja sarnaselt klientide tead-likkuse ning seeläbi ka nõudmiste kasvuga on ehitusvaldkond koos teiste tööstusharudega asunud välja töötama äärmiselt uuendus-likke lahendusi, mis lõppkokkuvõt-tes siiski sama eesmärki täidavad.

Tallinna tehnikaülikooli ehi-tusmaterjalide õppetooli juhataja professor Lembi-Merike Raado hinnangul on viimaste aastate suu-rimad edusammud tehtud soojus-tusmaterjalide ja hüdroisolatsioo-nimaterjalide valdkondades. Teine suur grupp ehitusmaterjale, kus viimastel aastatel uuenduslikud

Innovatsioon ehitusmaterjalide maailmas tähendab säästlikkustEhitusmaterjalid on väga lai ala, alates tavalisest lubjast kuni kõrgtehnoloogilise teraseni.

tuuled puhuvad, on klaasmaterjali-de tööstus.

„Võtame või vedelkristallidega kaetud klaasi, mis teatud valgu-ses muutub piimjaks ja teistpidi on kirgas või isepuhastuv,” toob Lembi-Merike Raado näite ja lisab, et nanotehnoloogiate kasutamine ehitusmaterjalide tootmisel või-maldab tulevikus anda klaasile veel rohkem erinevaid võimalusi.

Lisaks tuleks Lembi-Merike Raado sõnul uuenduste valguses kindlasti rääkida betoonidest, põ-hiliselt just betoonilisanditest, mis võimaldavad tardumist reguleerida ja veevajadust vähendada. Ka või-maldavad betoonile lisatavad polü-meerid vähendada selle poorsust, ja selle tulemusena muutub betoon ilmastikukindlamaks.

Fotod: Modern Design, w

ww

.dexigner.com

4

„Liigume selles suunas, et kõik need asjad, mida me varem nägime spetsiifilistes tööstusha-rudes, nagu autotööstus või IT, loovad nüüd võimalusi ka ehitus-materjalidele teatud omaduste andmiseks,” selgitab professor Raado.

Traditsioonilised materjalid taanduvad Raado arvates esiteks sellepärast, et nende taga on loo-dusvarud. Samuti pole tänapäeva-se ehitustehnoloogia seisukohalt kõiki vajalikke võimalusi.

Kõikide uuenduste puhul keh-tib aga reegel – mida keerulisem on materjal, seda keerulisem peab olema ehitustehnoloogia ja seda täpsem ning õpetatum peab olema ehitaja.

„Kui me räägime, et ehitus-tööd on sellised, kuhu võivad töö-le minna inimesed, kellel mingit korralikku kvalifikatsiooni ei ole, on see väga suur eksitus. Mida keerulisemaks lähevad materjalid ja mida spetsiifilisemaks muutub nende kasutamine, seda suurem

ettevalmistustöö peaks selle kasu-tamisele eelnema.”

Tänapäeva ehitised pole mõeldud aastasadadeksUusehitistest rääkides on Lembi-Merike Raadio seisukoht see, et tänapäeva ehitised ei ole näiteks keskaegsete ehitistega võrreldes enamjaolt nii kapitaalsed, vaid on n-ö lahti monteeritavad, ümber teh-tavad ja igati standardsemad.

„Neil hoonetel pole oluline üks-nes seinade ja põrandate vanus, vaid see, kas need vastavad moraal-selt selle aja inimese või ühiskonna vajadustele. Selle tõttu näengi mina, et need hooned polegi suuremalt jaolt mõeldud sadadeks aastateks sellisena funktsioneerima,” usub professor.

Raado toob näiteks Ameerika Ühendriigid, kus lastakse õhku terveid elamukvartaleid, sest elanikud või asutused ei vaja enam sellist tüüpi hooneid või on nende ekspluatatsioonikulud liiga kõrgele tõusnud. Ta lisab, et ka Tallinn ei saa lõpmatuseni laieneda.

Uuenduste välja töötami-seks on vaja aga märkimisväär-seid ressursse. Seepärast on eestlased praegu pigem uute materjalide kasutajad, mitte väl-jatöötajad. Samal ajal ei maksa Raado sõnul siiski unustada, et juba aastal 1960 töötati Eestis välja portland- põlevkivitsement, mida kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval.

„Ehitusmaterjalid on väga lai ala, alates tavalisest lubjast kuni kõrgtehnoloogilise teraseni. Arendustööks on vaja suuri labo-reid ja inimesi, kes pühenduvad teatud tüüpi toodete arendami-sele. Meie oleme paraku liiga väi-kesed, et suuri muudatusi teha

ja tehaste uurimislaboreid meil praktili-selt ei ole,” nendib Lembi-Merike Raado.

Oluline on säästa energiat ja loodustEhitusmaterjalide hiiu Saint-Cobain tü-tarettevõtte Optimera Estonia AS-i os-tudirektori Urmas Truusa hinnangul on viimaste aastate uuendused ehitusma-terjalide turul olnud peamiselt seotud energiasäästuga ja seda peamiselt soo-japidavuse kaudu. Soojustusmaterjalide ja erinevate soojustusvillade omaduste paranemisega koos on parandatud ka uste ja akende soojapidavust ning töö sel rindel jätkub Truusa hinnangul ka tu-levikus.

Tehnoloogiliste uuenduste kõrval peab Urmas Truusa üsna oluliseks ka loo-duslähedust – näiteks pööratakse tähe-lepanu sellele, et puit on lisaks korraliku-le tootmisele ka korralikult majandatud ehk teisisõnu pärit heaperemehelikult majandatud metsast. Innovatsioon loo-duslähedaste toodete sektoris seisneb peamiselt selles, et neist materjalidest lõpptoodete valmistamiseks mõeldakse välja uusi ja senisest säästlikumaid viise.

Eestlased on prae-gu pigem uute ma-terjalide kasutajad, mitte väljatöötajad.

5

Tanki kaubamärki kandvad gar-deroobisüsteemid ja liuguksed on turul olnud juba 11 aastat. Kvaliteet, kasutusmugavus ja stiilne disain on selle aja vältel olnud märksõnadeks, mille alu-sel kliendid just Tanki kaubamär-ki kandvaid tooteid eelistavad – kindel liidripositsioon kodu-maisel turul kinnitab seda kõige ilmekamalt.

Tanki toodete taga on sada protsenti Eesti know-how ja too-ted valmistatakse kodumaises tehases. Disainist tootmiseni on tegu puhtal kujul Eesti tootega.

Tanki toodete imago üks alus-talasid on massiivsus – garde-roobide põhikomponendina ka-sutatakse 22 millimeetri paksust mööbliplaati. Kui konkurendid ka-sutavad erineva paksusega plaa-te ja kombineerivad neid omava-hel, siis Tank on jäänud kindlaks stiilsetele ja massiivsetele plaati-dele, mis tagavad läbipainduma-tuse ka 1200 mm laiuste riiulite puhul.

Riiulite kinnitamiseks kasuta-takse Tanki garderoobide puhul Toolexi kiirkinniteid, mis on sil-matorkamatud, lihtsalt ja kiiresti paigaldatavad ning võimaldavad hilisemat riiuliplaatide teisalda-mist mööblit vigastamata.

Väga lai laomaterjalide valik võimaldab kliendil ise kombinee-rida toode valmis oma mööbli vär-vitooni järgi, liuguste puhul aga on võimalik valida alumiiniumraa-miga, puitraamiga või spoonraa-miga uste vahel. Lisaks on väga lai ka liuguste sisu valik – kliendil tõepoolest on, mille vahel valida.

Tanki tootejuhi Ivar Ruhno hin-nangul on arenguruumi alati ning seetõttu üritab Tanki meeskond muuta tooteid veel võimaluste-rohkemaks. Selle nimel käib pidev töö – erinevaid tooteuuendusi te-hakse aastas umbes tosina jagu.

„Kui selle aasta tooteuuen-dustest rääkida, siis oleme jõudnud lõpplahenduseni oma kappides LED-valguslahendus-

Garderoobisüsteemid ja liuguksed stiilsesse interjööri

tega, mis peaks nüüd võrreldes konkurentidega tegema tõsise-ma edasihüppe, sest keegi teine Eestis sellist lahendust ei paku,” selgitab Ruhno.

Sügisel peaksid jõudma tarbi-jateni uuendused ka materjalide osas, mille puhul on eeskuju võe-tud hiljuti toimunud Milano mööb-limessil nähtud uuendustest.

„Maailm liigub naturaalsuse poole ja seda püüame ka meie.

Tänases valikus on juba mitmeid lainelisi ja tekstuurseid materjale ning see trend jätkub.”

Kvaliteedi ja ühtse konkreet-se plaadipaksuse kasutamine on Ivar Ruhno arvates kindlasti Tan-ki peamine eelis. Sellest tuleneb mõnevõrra kallim hind, aga ini-mene, kes Tanki toote ostab, võib kindel olla, et kvaliteedi osas pole mingeid järeleandmisi tehtud.

„Meie anname oma liuguste

liikuvatele osadele eluaegse ga-rantii, mida ei paku ükski teine tootja. See, et me julgeme seda lubada, näitab kvaliteeti.

Et esmatähtis on kliendi ra-hulolu, pakub Tank täisteenust alates kliendi asjatundlikust konsulteerimisest ja objekti mõõ-distamisest kuni toote projektee-rimise, kohaletoomise ja paigal-damiseni.

TANKI LIUGUSTE JA GARDEROOBI EELISED:•• Täisteenindus: konsultat-sioon, mõõdistamine, transport, paigaldus ja hooldus.•• 11-aastane liuguste ja garderoo-bide tootmise ja müügi kogemus.•• Tugev ja stiilne 22 mm mööbli-plaat tagab läbipaindumatuse ka 1200 mm laiuste riiulite puhul.•• Ainsana Eestis riiulite sisse süvistatav LED-valguslahendus, mis võimaldab efektseid ja prak-tilisi kapi valgustuse lahendusi.•• Uste baasvarustuses olevad

pehmesulgumise pumbad taga-vad uste müratu ja turvalise sul-gumise.•• Vastupidavad ja stiilse disaini-ga alumiiniumist liuguste profiilid.•• Kõik liugrattad on varusta-tud kuullaagritega, alarattad on täiendavalt varustatud alasiinist väljahüppamist takistavate ved-rudega.•• Väga lai mööbliplaadi ja uste avatäidete materjalide valik.•• „Push to Open” sahtlilahendus – vajuta sahtlile ja see avaneb ise.•• Sahtlite juures kasutatavad te-

leskoopsiinid võimaldavad saht-leid avada täies ulatuses. •• Võimalus kasutada sahtlite juures automaatset LED-valgus-tust – avades sahtli, on selle sisu valgustatud.•• Pehme sulgumisega sahtlila-hendused – lükka õrnalt ja sahtel sulgub ise vaikselt lõpuni.•• Tugeva konstruktsiooniga sahtlid – võimalus tellida saht-leid laiusega kuni 1000 mm.

Uuri Tanki toodete kohta lähemalt www.tankstudio.ee

6

Info telefonidel 65 65 325, 65 56 477

Saadaval hästivarustatud elektri- ja ehitusmaterjalide kauplustes: Eff ex, Ehituse ABC, Espak, Esvika jt

DEVI kaabelküttesüsteemid:kindel kvaliteet aastakümneteks!Jaanipäevanistardikomplektsoodushinnaga

Küttekaabel Devifl ex™ DTIP-18+ termostaat Devireg™ 530+ 2,5 m anduritoru

-15%

Vilve Torn

Piret elab koos perega Nõmmel miljööväärtuslikus piirkonnas, nagu armastavad rõhutada kin-nisvaramaaklerid ja -arendajad. Tõsi see on. Korrusmaja, kus naine elab, on pikitud väikeste ja hoolitsetud aedadega eramajade vahele. Siinne kevadine linnulaul ähvardab kõrvakuulmise võtta ja talvine vaikus pakub vastukaa-luks hetki, kui kuuled ka iseenese mõtteid. Ometi on sellel idüllil ka oma miinuspool, millest pole väga palju kirjutatud ja räägitud, aga millega on kimpus paljud Nõmme elanikud.

Väga paljud siinsete era-majade elanikud kütavad oma majapidamist kivisöega ja selle põlemisel lenduv imepeen tolm ongi kõige kurja juur. Nähtamatu

Söeline mustus on väga ränk mustus, mis teatud pindadelt maha ei tulegi.

Tahma ise suurtelt pindadelt maha ei saa

paharet poeb läbi ka kõige tihe-damate aknapragude vahelt ja kleepub sõna otseses mõttes aknapõskedele, seintele ja lakke. Kindlasti ka mööblile, aga seda palja silmaga niisama lihtsalt ei märka.

Naine oli õnnelikult oma uues renoveeritud korteris elanud um-bes kaks aastat, kui ta esimesi tõsiseid ohumärke nägema hak-kas. Kevadise aknapesu ajal oli pesulapp süsimust ja ka akna-laualt tolmu võttes jäid tolmulapi-le kurjakuulutavad mustad jutid.

Nähtamatu paharet poeb läbi ka kõige tihedamate pragude vahelt.

Foto: www.notjustclean.com

7

Kui ajapikku tekkisid ka radiaa-torite kohale ja aknapõskedele mustavad viirud, hakkas naise peas taguma häirekell.

Iga usin perenaine teab, et kui on probleem, tuleb sellele la-hendus leida. Nii tõmbaski Piret jõulueelse suurpuhastuse eel sar-naselt puhtuse- ja kodukuningan-nade Bree Van de Kampi ja Anthea Turneriga kätte kummikindad, sõlmis juuksed kuklale vallatusse patsi, segas ämbris valmis pesu-vahendi ning alustas…

Järgnevat Piret enam meenu-tada ei taha. Juba teise või kol-manda pesemisliigutusega sai selgeks, et on võitlusse astunud seitsmepealise lohega – lööd ühe pea maha, kasvab teine asemele. Ühele lapitõmbele järgnes see, et pestav pind sai küll veidi valgem, kuid kogu mustus nihkus edasi ja kontrast puhastatava ja puhta pinna vahel aina kasvas.

Pesulapi vees solgutamisest polnud ka mingit kasu, sest ras-vane tahm ennast märjast riide-tükist enam lahti ei lase. Kui naine märkas, et niisama pesuveega su-dides ta seda koletist ei võida, ta loobus – ühtlaselt hallid aknapõ-sed on kindlasti ilusamad kui sig-rimigrikirjaliseks nühitud pinnad. Sellele andis veelgi kinnitust Pire-ti naabrinaine, kes järelemõtlema-tult eestoa lage pesema hakkas.

Täna on Piret aga oma halli-võitu lagesid, seinu ja aknapõski vaadates dilemma ees. Kas prob-leemile leidubki lahendus vaid val-ge värvi ja pintsli näol või oskab keegi teda õigeid pesuvahendeid

ja liigutusi kasutades pindu õiges-ti pesema õpetada?

OÜ Puhastusekspert juhataja Helge Alt ütleb, et söeline mustus on väga ränk mustus ja tahm näi-teks teatud pindadelt ära ei tulegi. Kuigi ühest lahendust siin prob-leemile polegi, tasub alati enne

puhastamist vaadata, mis sorti mustusega tegemist on ja millise pinna peal see on – kõik pinnad ei kannatagi puhastamist. Ja alati on mõttekas alustada väiksema-test pindadest, millest jõud üle käib. Puhastusvahenditest soo-vitab Alt kalduda aluseliste ainete poole, mis seda rasva lahustada aitavad. Puhastuslapina tuleks eelistada mikrokiudlappi ja hiljem tuleb see pesumasinas 90 kraadi juures puhtaks pesta (teistest pesuesemetest ikka eraldi!). Ühe võimalusena pakub Helge Alt ka melamiinkäsna, mis toimib kustu-kummina, kuid suuri pindu sellega küll ette võtta ei maksa.

Tahmast vaba-nemine on nagu võitlus seitsme-pealise lohega.

Pesulapi vees solgutamisest polnud ka mingit kasu, sest rasvane tahm end niisama lahti ei lase.

Foto: www.notjustclean.com

9

Lihvimine päästab vana puupõranda uuele elule

Kristiina Viiron

„Niiskus on puitpõranda suurim vaenlane. Kui puitpõrand pole niiskust saanud, on seda võimalik renoveerida ka siis, kui põrand on 500 aastat vana,” kinnitab puitpõ-randate paigaldamise, renoveeri-mise ja viimistlemisega tegeleva OÜ Remoks projektijuht Rene Reinmann.

„Oleme renoveerinud mõisates näiteks selliseid põrandaid, mida Nõukogude sõjaväelased omal ajal mitukümmend korda email-värviga värvisid ja veel papiga üle lõid. Aga kui põrand üle lihvida, saab ilusa tulemuse.”

Sestap – kui räämas ja hukas vana puupõrand esmapilgul ka ei tundu, maksab enne selle huku-le määramist ja üles kiskumist kindlasti asjatundjaga nõu pida-da. Riskide hajutamiseks võiks põrandat lasta hinnata vähemalt kahel-kolmel spetsialistil. „Ehi-taja võib ju pakkuda enda jaoks ka hinnalt kasulikuma variandi,” põhjendab Reinmann, miks ei maksa vaid ühe spetsialisti arva-must kuulata.

Põrandat renoveerides (olgu tegu siis laudpõranda või parke-

tiga) renoveerides on vaja saada lahti kõigest sellest, mis põranda-le on selga laotud – vanast email-värvist, lakist, õlist, mustusest. Selleks lihvitakse põrand üle.

Naelad Reinmanni kinnitusel lihvimist ei sega – need lüüakse torni kasutades ükshaaval nii sügavale, et trummellihvija liiva-paberit lõhkuda ei saaks. Tühikud täidetakse spetsiaalse kitiga, mille värvus sõltub hilisemast põranda viimistlusvahendist. Kui lakitakse, siis valitakse heledam toon; kui aga õlitatakse siis tume-dam.

Lihvimistöö juurde kuulub ka põrandalauavahede puhastus, need kas kraabitakse puhtaks või n-ö saetakse spetsiaalse tööriista abil puhtaks. Seejärel täidetakse vahed sama kitiga, millega naela-tühikudki, või jäetakse vastavalt põrandaomaniku soovile ka täit-mata.

Paks värv mahaRene Reinmann kinnitab, et lihvi-misega saab jagu ka paksudest emailvärvikihtidest, millega va-nasti armastati laupõrandaid üle võõbata. Selleks kulub lihtsalt rohkem aega ja lihvimismasinal

rohkem liivapaberit. Lihvimist alustatakse jämedama liivapabe-riga, mida töö käigus järjest pee-nema vastu vahetatakse, kuniks värv saab eemaldatud ja põranda tasapind on taas ühtlane.

Ka lakitud ja õlitatud põranda-te puhul eemaldatakse kiht puitu, kuniks puhas puidustruktuur vii-mistluskihi alt taas välja tuleb.

Reinmanni sõnul hindab ehi-taja kindlasti ka põrandalaudade ja parketi paksust, et kas see on ikka piisav lihvimiseks – väga õhukese puhul ei jääks pärast lih-vimist ju suurt midagi alles.

Üksikud rikutud põrandalauad ja parketiliistud vahetatakse vajaduse korral välja, tavaliselt samamoodi vanast põrandast pärit laua või liistu vastu, et põ-randa üldmulje ikka ühtlane jääks – niisuguseid võib leida näiteks Säästva Renoveerimise Kesku-sest.

Vahel tuleb ette sedagi, et põ-rand on seina äärest niiskust saa-nud ja laua otsad on rikutud. Sel juhul eemaldatakse mädanenud lauaotsad ja nende asemele pan-nakse laud või paar, aga seniste laudadega ristipidi. Kui niisugune koht on näiteks akna juures ra-

diaatori all, ei jää see üldmuljet se-gama ning vana põrand on ikkagi uuele elule päästetud.

Vajadusel võib vana põranda renoveerimise käigus ka üles võt-ta. Näiteks juhul, kui põrand on väga külm või on kahtlus, et põ-randa all võivad olla mingid nn mä-dad lood. „Võtame põranda üles, vaatame, mis laagidega toimub, soojustame, rihime lauad tagasi, lihvime ja viimistleme,” selgitab Remoksi projektijuht.

Õli või lakkViimistlemisel on Reinmanni sõnul järjest rohkem hakatud õlitamist lakkimisele eelistama, sest õlitatud põrandat on lihtsam hooldada. Enne, kui kodupõrand uuesti õlitamist vajab, võib ku-luda mitu aastat. Sõltub sellest, kui palju tallamist põrand saab. Restoranides, kus põrandat kulu-tavad sajad jalapaarid, võib uues-ti õlitamist vaja minna ka aasta pärast, kodus saab läbi muidugi kauemini.

Enne uut õlitamist tehakse põ-randale spetsiaalsete vahendite ja masinaga pesu, mis avab puidu poorid ja võimaldab õlil põrandas-se imbuda. Niisugust kordusõlita-

Enne kui vana puupõrand hukule määrata, tasub uurida, kas seda saaks renoveerida.

Foto: Björn Panker

10

mist saab teha viis kuni kümme kor-da, enne kui põrand uuesti lihvimist vajab.

„Lakkimisega nii kergesti ei pää-se. Enne korduslakkimist tuleb vana lakikiht kindlasti maha lihvida. Ja kui midagi kõva ja rasket on lakitud põran-dale maha kukkunud ja lakikihti vigas-tanud ning vesi on sealtkaudu puule ligi pääsenud, jäävad täkke ümber mustad randid. Seda kohta maha pes-ta ei anna, õlitatud põranda puhul aga annab,” õpetab Reinmann. Kui midagi juhtub õlitatud põrandale pudenema ja see koht saab natuke rikutud, saab selle koha hõlpsasti üle õlitada. Tavali-selt jätab ehitaja sel puhul pererahva-le selleks puhuks ka õli.

Nagu juba eespool öeldud, puit-põranda suurim vaenlane on niiskus. Seda ka siis, kui pind on õlitatud ja lakitud. Sestap hoiab hoolas pererah-vas eeskojas ja esikus ukse all pori-vaipu.

Põrandale värvilise tooni andmi-seks võib põrandat ka peitsida, selle peale käib aga kindlasti kaitseva-hend: õli, lakk või ka vaha. Põrandat vahatatakse pärast õlitamist või lak-kimist, et anda põrandale läiget või vastupidi, matistada põrandat.

LAKITUD PõRANDATE hOOLDUS•• Parkettpõrandale sattunud mustuse eemaldamiseks kuival meetodil kasuta tolmuimejat või harja. •• Niiskeks puhastamiseks kasuta kva-liteetset moppi. Jälgi, et puhastamisel kasutataks vett nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik. Lakitud põran-dat võib pesta puhta veega või lisada pesuvette neutraalset pesemisvahen-dit. Niiske puhastuse korral peab põrand olema kuiv hiljemalt paari minuti pärast.•• Kriimustuste vältimiseks kasuta mööbliesemete jalgade all vildist kat-teid. Arvutilaua või töökoha juures oleva põranda kaitsmiseks toolirataste eest kasuta läbipaistvaid põranda kaitse-matte. õLITATUD PõRANDATE hOOLDUSIgapäevase hoolduse puhul kasuta tol-muimejat või kuiva moppi. Kui põrandal on plekke, eemalda need lahja seebivee-lahuse ja lapi abil. hea on kasutada spet-siaalseid õlitatud pindade hooldus- ja puhastusvahendeid. Kui neid käepärast pole, peavad alternatiivsed puhastus-vahendid olema leelise- ja happevabad. Kogu põrandat võib samuti niiskelt pu-hastada, kuid seda võimalikult harva.

Allikas: www.kopkop.ee

KÕIGE TERVISLIKUMEHITUSPLOKK -

NÜÜD 20% SOODSAMALT

Torustike probleemide korral küsige pakkumist oma kohaliku hooldusfirma käest. Lisateavet erinevate lahenduste kohta saab maaletooja kodulehelt www.halstrading.ee

13

Erki LoigomAS-i Toode müügi- ja turundusjuhtEesti Katuse- ja Fassaadi-meistrite Liidu aseesimees

Teraskatuste valikust on aasta-aastalt populaarsemaks muutu-nud profiilplekk Klassik, mille üm-ber on piisavalt palju segadust nii lõpptarbijate kui ka arhitektide ja katusemeistrite hulgas. Vaatame üle, millal ja kuhu sobib Klassi-ku katuseprofiil ja kus eelistada valtsplekk-katust.

Vasakul valtskatus, paremal profiilplekk KlassikKlassik on siledapõhjaline, ligi 500 mm laiusega (sõltuvalt toot-jast on siin ka erinevaid laiusi) püstiste topeltvaltsi meenuta-vate liitekohtadega teraskatuse profiil. Rõhutan sõnapaari „to-peltvaltsi meenutavate”, sest see ongi peamine segaduste ja väärarusaamade allikas. Klassiku visuaalne külg on tõesti kõige sar-nasem plekk-katusena üle 100 aasta tuntud valtskatusega, aga nende sisuline külg on nagu öö ja

Klassikaline valtsplekk ja valtsplekine Klassik

päev. Milles seisnevad peamised erinevused ehitajale, kliendile ja arhitektile?

Valtskatust peetakse plekk-katuse Mercedeseks ja seda nime kannab see õigustatult. Valtskatus kinnitatakse katusele spetsiaalsete klambritega, samal ajal plekipaane kruviaukudega läbistamata. Kõik sõlmed ja liited ühendatakse valtsimise teel tei-neteisega, mis tagab suurepärase veepidavuse ja korrosioonikind-luse aastakümneteks. Vanemad valtskatused, mida on tulnud maha võtta, pärinevad 1920-nda-test ja liidete tõttu ei tuleks ka neid veel uuendada. Samuti või-maldab valtsimise meetod ühen-dada väga erikujulisi pindasid omavahel, teostada korrektseid liiteid kõigi katusel ettetulevate väljaehitiste ja läbiviikudega, on selleks siis korsten, vintskapid või ka keerukamad uugid, parape-tid, luugid jms. Valtsplekk-katus on omamoodi kunstitöö, mille la-hendused on suuresti sõltuvuses katusemeistri käekirjast – tema kogemuste ja teadmistega. Sa-muti seab valtskatus teatud lisa-

nõuded kasutatavatele materja-lidele. Et töö käigus kasutatakse palju sileplekki ja selle painuta-mist, on soovitav, kui sellise ka-tuse materjal oleks pehmem, nn plekksepaplekk. Selle omaduste kirjeldamiseks on kasutusel näi-taja, voolavuspiir. Konstruktsioon ja ehitusteras on kõrgema voola-vuspiiriga (jäigemad), profiilplek-kide oma keskmise ja valtskatu-se ning ka vihmaveesüsteemide materjal omakorda madalama voolavuspiiriga ehk pehmem. Sa-muti on oluline jälgida nõudeid korrosioonikindlusele ehk tsin-gikihi paksusele teraslehel. Tsin-gitud teraslehel võiks selle ka-rakteristiku väärtus olla 350 gr/m². Meie hinnatundlik ja kohati pealiskaudne turg kahjuks kasu-tab ja aktsepteerib ka madalama väärtusega toorainet. Siinkohal on tootjatel veel pikk töö tellijate ja ehitajate harimiseks. Vanas Euroopas on valtskatuste tege-misel kasutusel ka eriti pehmed, aga samal ajal korrosioonikindlad materjalid – vask ja titaantsink (puhas, ilma teraseta tsinkplekk), mis annavad hoonetele igikestva katuselahenduse. Nende katu-

selahenduste paigaldus nõuab erioskusi ja teadmisi, aga õnneks on ka Eestis selliste oskustega ettevõtted. http://www.toode.ee/tooted-ja-teenused/titaantsink

Klassik on tänapäevasem ja kiirem lahendus, mille peamine eesmärk on saavutada vastavalt nimele vana ja klassikaline väl-janägemine. Siiski on Klassikul palju nõudeid, mistõttu ei tohiks teda kasutada mis tahes hoonete katustel. Esimene on emotsio-naalset laadi, aga tulevikkuvaata-valt soovitaks selle poolega juba täna võimaluse korral arvestada. Asjatundja pilku riivab sügavalt, kui ta näeb Klassiku profiili näi-teks Kadrioru moodi asumis, mis on loodud just valtsplekk-katus-tele. Kui pidada katuse ainsaks eesmärgiks veepidavust, võib neile väärikatele ehitistele peale panna kas või kiviimitatsiooniga profiilpleki (ja seda kahjuks ka-hetsusväärselt palju ka tehak-se!) ja eesmärk on saavutatud. Loodetavasti jõuab Eesti areng ka selles valdkonnas nii kaugele, et linnaarhitektid ja kohalik võim seab piirangud ja reeglid kasuta-

»

Vasakul valtskatus, paremal profiilplekk Klassik

14

tavatele materjalidele ja lahen-dustele arvestades piirkonna eripärasid. Klassikust jätkates tõstame esile tema tehnilised erisused võrreldes valtsplekiga. Klassiku ühendusi ei valtsita. Paanid kinnituvad katusele kruvi-dega, liitekohas varjab üks paan eelmise paani kruvirea. Kruvidele mõeldud augud (piklikud avad) on tehases ettevalmistatud, ar-vestamaks temperatuurierine-vusest põhjustatud soojuspaisu-mist. Klassik vajab rohkem kallet, sest tema liitekohad ei ole nii her-meetilised kui valtsplekil. Siiski võib Klassikut muretult paigal-dada pindadele, mille kalle on 10 kraadi ja suurem. Kogemuslikult võib öelda, et üle 15-kraadise kal-dega katustele ei esine mingeid sissejookse paanide liitekohta-dest. Tähelepanu soovitame pöö-

rata sõlmedele, kus on võimalik lume kuhjumine, aga ka kohad, kus vihmavalang võib vett juh-tida ülesmäge (liitumised sein-tega, korstnasõlm). Ideaalne on Klassiku puhul tema tuulduvus, mis sarnaneb teiste profiilplek-kide tuulduvusega – harjasõlm on avatud, tagades suurepärase õhu liikumise. Ja loomulikult on Klassik-lahenduse hind võrrel-des valtsplekiga omajagu sood-sam ja töö kiirem. Klassik on ideaalne lahendus viilkatusega uuselamutele, hoonetele, mis ei asu miljööväärtuslikus piirkon-nas. Klassiku valmistamiseks kasutatavale materjalile ei esi-tata täiendavaid nõudeid, kehti-vad kõik tavaliste profiilplekkide tootmiseks vajalikud reeglid. Li-saks toodetakse Klassikut väga suures värvivalikus.

jektidesse sisse kirjutatakse ja joonistatakse. Peaaegu igapäe-vane on kohata selliseid nn vah-vaid lahendusi nagu valtsplekk Klassik, Klassik-valtsplekk, valtsitud profiilplekk Klassik jne. See tekitab lõpptarbijas ja tellijas, aga ka materjalitootjas ja katusemeistris palju sega-dust. Kas minna metsa vaatama siga või kägu, selles on märki-misväärne vahe.

Mida arvestada valtsplekk-katuse juures?•• minimaalne katuse kaldenurk 5 kraadi;•• materjal voolavuspiiriga, mis vastab plekksepaplekile või on pehmem kui profiilplekkide te-ras;•• tsingitud pleki korral on tsin-gikihi paksus 350 gr/m², värv-katte all 275 gr/m²;•• liidetes soovitame kasutada spetsiaalset valtsiõli niiskuse

tõrjumiseks;•• hästi läbi mõelda katusealu-ne ventilatsioon;•• tooraine nimipaksus mitte alla 0,50 mm, parim oleks 0,60 mm.

Mida panna tähele Klassik-profiilpleki korral?•• minimaalne katuse kalle 10 kraadi, soovitavalt üle 15 kraadi;•• hästi läbi mõelda keeruka-mad sõlmed veepidavuse seisu-kohalt;•• kaaluda varianti sõlmedes valtsimise meetodil liidete te-gemiseks, seda just madalama kalde korral;•• toote sobivus hoone ja ümb-ritseva keskkonnaga;•• tooreaine nimipaksus mitte alla 0,50 mm (osa tootjaid triki-tavad ja serveerivad seda nimi-paksust ka 0,55–0,56 mm pleki-na), soovitavalt lausa 0,60 mm.Ülemisel joonisel topeltvaltsiga liide,

alumisel Klassik-profiili kinnituspõhimõte

Klassiku paigalduse juures võib kombineerida ka valtska-tuse elemente, kasutades ära mõlema lahenduse positiivseid külgi. Näiteks räästasõlm teha valtsplekina – see tagab väik-sema tuulemüra ja soojuspaisu-misest tekkiva liigse pleki laine-tamise ja loob visuaalselt mulje kui valtskatusest. Katuseaknad võib paanide sisse valtsida, ta-

gades parema veepidavuse kui tavapäraste akna hüdroisolat-siooniplekkide kasutamisel. Samuti on väga hea mõte la-hendada korstna- jt läbiviikude lahendused valtsplekk-katuse meetodil.

Ehitajatele ja arhitektidele soovitame süveneda põhjali-kumalt toodetesse, mida pro-

JAANUS AEDLAOÜ Plekk-Katusemeister juhatuse liigeEesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liige

Nõustudes eelkõnelejaga suh-tun samuti kriitiliselt valtsple-ki imitatsiooniga profiilplekki, üldtuntud nimetusega Klassik. Topeltvaltspleki ja valtsplekki imiteeriva profiilpleki Klassi-ku vahe on tõesti öö ja päev. Ilmselt kõige suurem probleem seisnebki visuaalsel vaatlusel nähtaval sarnasusel nende kahe vahel. Kahjuks esineb aru-saamatust arhitektide, projek-teerijate ja kurvastusega nenti-des ka ehitajate hulgas.

Täiendavalt rõhutaks lisaks eeltoodud artiklile nende kahe pleki paigaldusviisi täiesti eri-nevat lähenemist. Kui Klassiku profiilpleki paane paigaldatakse omavahel klamber- ühendusega ja silepleki ülekatteid pealtpoolt kruviühendusega, siis valtspleki puhul liited valtsitakse enamas-ti omavahelt topeltühendusega. Kõik kinnitused jäävad valtsi-de vahele, tagades nii parema ilmastikukindluse. Klassiku

paigaldus sarnaneb trapets- ja kiviprofiilpleki omaga ega nõua sedavõrd suuri meistrioskusi kui valtspleki paigaldus. See sõltub muidugi ka katuse kee-rukusest, sest Klassiku plekil puuduvad lõpuni töökindlad lahendused keerulistele sõlme-dele – katuseaknad, vintskapid, kumerad neelud, katusepealsed rennid. Aastate jooksul olen näinud selliseid kokku keeratud n-ö teoseid, mis heade ehitusta-vadega küll kokku ei lähe.

Kõige sobivam on kasutada Klassiku profiilplekk lihtsal viil-katustel, kus korstna läbiviigud jäävad läbi harja või selle vahe-tusse lähedusse – siis peaks selle paigaldusega hakkama saama ka ehitusliku plekitööde oskustega ehitaja.

Nimetama peaks ka problee-mi, kus Klassik-pleki paigalduse eest küsitakse samas hinna-klassis hinda topeltvaltsplekiga, kasutades kurjasti ära tellijate teadmatust. Samal ajal tekita-takse ka ebaausat konkurentsi pakkudes odavama lahenduse-ga Klassikut valtspleki pähe.

Tarkust ja külma pead soo-vides!

KOMMENTAAR

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabie-kiri: toode@toode.ee

16

ROSENTHALKÖÖGI/VALAMUSEGISTI

DOR100; pööratava tilaga, valikus terve tooteperekond

Vaata lähemalt pankrotivara.com ja www.laohind.eeTallinn: Tatari 51, „Lõuna Ostukeskus” (parkimine hoovist kellaga 1,5 h tasuta) E-R 10-18; L, P 10-16

Tartu: Turu 45B / Sepa Keskuse uus hoone (parkimine tasuta) E-R 10-18; L, P 10-16

VIHMADUŠIKOMPLEKTIlma segistita

SOPHIE-15, 150 x 100 x 61 cmkvaliteetne Eesti massaaži-vann elektroonilise puldi,

värvilise veealuse valguse ja 10 massaažidüüsiga.

GARANTII 5 a.Valmistatud Euroopa Liidus

– 37 %

– 50 %

– 50 %

125 €(250 € )

699 €(1390 € )

125 €(199 € )

69 € (149 €)

www.laohind.ee

– 37 %

KÖÖGI/VALAMUSEGISTIDOR100; pööratava tilaga,

valikus terve tooteperekond

Vaata lähemalt Tallinn: Tatari 51, „Lõuna Ostukeskus” (parkimine hoovist kellaga 1,5 h tasuta) E-R 10-18; L, P 10-16

Tartu: Turu 45B / Sepa Keskuse uus hoone (parkimine tasuta) E-R 10-18; L, P 10-16

GARANTII 5 – 50 %

ROSENTHALKÖÖGI/VALAMUSEGISTI

– 50 %

– 54 %– 54 %

WC POTT + AEGLASELT SULGUV ISTEROMEO (taha-või allajooks)

MASSAAŽIVANN ROSENTHAL

Signe Kalberg

„See oli ikka paras ehmatus, kui avastasin akende all põrandaser-vas jube musta hallituse. Lisaks sellele avanes kohutav pilt ka välis-seinaga piirnevas garderoobis, kus üks mantel oli üleni valge hallituse-ga kaetud,” kirjeldab pärast elamu soojustamist tekkinud olukorda Mustamäel elav Kateriina. Naine on ühes ja samas korteris elanud 36 aastat. Tema otsapealne korter asub viiekorruselise maja neljan-dal korrusel. Kümme aastat tagasi pandi korteritele ette plastaknad,

Kõik hallitusseened pole mürgised, aga kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga ülemäära palju, kahjustavad need tervist.

Hallitusseened – tüütud kaaslased niiskes kodus

maja vuugivahed täideti kolm-neli aastat tagasi. Maja otsaseinad soo-justati Kateriina mäletamist möö-da ka samal aastal ja sinna pandi soojakadude vähendamiseks vill ja Gyproci plaadid. Mõned aastad taga-si vahetati korteris ka püstiktorud, mis soojust eriti välja ei anna. „Sel-lel aastal köetakse meie maja siiani ainult öösiti ja õrnalt, päeval mitte. Väljas on ilmad soojad, kuid niiskust tunnen igal pool,” kurdab Kateriina.

TTÜ materjaliuuringute keskuse professori Urve Kallavuse sõnul vaja-vad seened elutegevuseks orgaani-list toitu, vett ja sobivat temperatuu-

Foto: erakogu

Siseruumides võivad hallitusseened kõikjal kasvada.

17

TermoPlokk SilverTermoPlokk Silver Pluss

TermoPlokk SilverTermoPlokk Silver Pluss

Pruss

Avaprofiil

Betoon

Armatuur

L-Plokk

Muld

SoojustusEPS 120 PerimeeterEPS 120 Perimeeter Pluss

Avaprofiil

Betoon

Metallprofiil

TERMO-põrandaplaat

Vesipõranda-küttetorustik

SoojustusEPS 100 Silver(3*100 mm)

Liiv / Kruus

Pinnas

Reideni Plaat AS | www.reideniplaat.ee

TermoPlokk

TermoPlokk tootesarja kuuluvad tooted

TermoPlokk Silver ja TermoPlokk Silver

Pluss on EPS soojustusmaterjalist

vormitud majaehitusplokid kandvate

välisseinte ehitamiseks Laotud sein

armeeritakse ja täidetakse betooniga

.

.

TermoPlokk tootesari on loodud neile,

kes tahavad ise maja ehitada või siis kasu-

tada asjatundlike ehitusettevõtjate abi.

TermoPlokk tootesarja tooted sobivad

ideaalselt kaasaegsete energiasäästlike

majade ehitamiseks ja on disainitud

täitmaks kõiki energiasäästlike majade

välispiiretele esitatavaid nõudeid.

SOOVITAME EHITAMISEKS!

TermoPlokk Silver U-arv on 0,13 W/m K !

TermoPlokk Silver Pluss U-arv on 0,09 W/m K !

ri. Hallitusseened toodavad elutegevuse jätkamiseks imeväikeseid eoseid – need on 1–20 mikromeetri suurused osake-sed. Kontaktis nahaga ja sissehinga-misel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud see-nemass või seene eritatavad keemilised ained.

Siseruumides võivad hallitusseened kõikjal kasvada. Eosed satuvad majja lah-tise ukse või akna, kütte- ja ventilatsioo-nisüsteemi ning õhukonditsioneeride kaudu. Samuti kleebivad mikromeetrili-sed imekerged eosed end välisriiete, ja-latsite, kottide, kinnaste ja koduloomade karvade külge ning rändavad nii edasi.

„Siiski ei hakka iga eos kasvama. Arengu eelduseks on vähesest õhu liiku-misest tingitud püsivalt kõrge õhuniis-kus,” kinnitab Kallavus.

Kaks suurt rühmaPaljud ehitusmaterjalid on hallitusseen-te arenguks väga sobivad, sest sisal-davad ise vajalikke toiteaineid. Näiteks on märg, tselluloosi sisaldav materjal, papp, kipsplaadid ja puit teatud halli-tusseentele eriti sobivaks kasvulavaks. Teistel materjalidel (kivi, tolm, värvid,

sünteetiline tapeet, isolatsioonima-terjalid, seinapaneelid, vaibad, teks-tiil, polster jm) võib hallitus sobival niiskusastmel samuti kasvama ha-kata nende materjalide pinnal leidu-va, sinna õhust sattunud orgaanilise aine tõttu.

Ehitistes esineda võivad seened saab jagada kahte suurde rühma: puidu pinnal arenevad ja puitu lagun-davad seened. Hallitus kasvab väga edukalt isegi värvitud betoonpinda-del. TÜ dotsendi Kurmo Konsa sõnul võib hallitus olla rohekas, must, si-

Foto: erakogu

hALLITUS TULEB MAJJA:•• kui kivist välisseintel on vilets soojustus; •• kui kivist välisseintes on külmasillad; •• kui vihm pääseb välis- ja siseseintesse; •• õhuvahetuseta keldrites ja esimese korruse puitpõranda alustes ruumides; •• sisemise niiske õhu sattumisel välisesse puitseina; •• viletsa ventilatsiooniga vannitubade ja duširuumide nurkades; •• vigase või olematu veetõkkega vannitubade ja duširuumide seinakonstruktsioonides; •• kui vesi pääseb niisketes ruumides kipsplaadi taha; •• kui vannide, dušialuste, kraanikausside vahel kasutatakse niiskust kartvaid hermeetikuid; •• kui köögipliidi ümbruses puudub korralik tõmme.

nakasroheline, helesinine, roosa või ka mõnda muud värvi. Näiteks maja-vammist kahjustatud puit tumeneb ühtlaselt ja muutub pruuniks, tume- või punakaspruuniks. Puit lõheneb siis risti ja pikikiudu ning laguneb lõpuks kergesti laiali pudenevateks kuubikukujulisteks osadeks.

Ainus lahendus hallitusseente vastu on ruumi õhuniiskuse vähen-damine. Hallituse tõrjeks keemiliste vahendite kasutamine eluruumides pole aga eriti mõistlik, sest mürgine tõrjevahend ohustab tervist.

18

Kristiina Viiron

Suitsuahjuga seostub ikka miski-pärast kapitaalne tellisehitis aia-nurgas ja kala suitsutaminegi näib üsna aeganõudev tegevus.

Hiiumaa mees Arvo Tisler ehitas aga endale suitsuahju, mille saab vajaduse korral hõlpsasti ühest ko-hast teise tõsta ja pealegi on see ka kiire – kuuma kuldpruuni ahjukala saab lauale tõsta juba 40 minuti pärast.

Ahju ehitamiseks on tarvis me-talltünni, traatvõrku, vinkelrauda ja torusid ning keevitusoskust või seda kunsti valdavat sõpra, kes ah-jule jalad alla paigaldada aitab.

Arvo Tisler kasutas ahju ehita-miseks mahukat roostevaba tünni, milles ta esialgu kavandas mett hoida. Aga pärast seda, kui ta Pei-psi ääres kaluritel tünn-suitsuahju nägi, sai tünn omale teise otstarbe.

Hiidlase lihtne metalltünn teeb kuuma kuldpruuni ahjukala valmis 40 minutiga.

Lihtsa, kuid tõhusalt toimiva suitsuahju saab ehitada metalltünnist

Esmalt on metalltünnile vaja ja-lad alla saada, nende kõrgus võiks olla umbes 20 sentimeetrit, et ma-huks tünni alla tuld tegema. Arvo suitsuahju jalad on kombineeritud vinkelraudadest ja ümmargustest torudest – nii püsib tünn stabiilse-na ega kõigu. Põhimõtteliselt võib tünni ju ka tellistele tõsta, aga jal-gadega on see lihtsalt kindlamalt maas.

Arvo on tünnile ka sangad külge keevitatud, et oleks mugav ahju tõsta. Näiteks vihma ajal garaaži varju viia.

Restid on tehtud traatvõrgustSelleks, et oleks suitsutatavaid kalu võimalik ahju asetada, vajab ahi reste. Nende tarvis läks kasu-tusele traatvõrk, millest omal ajal ehitati nutriatele puure. Resti mõõt sai määratud tünni läbimõõdu järgi,

19

et rest parasjagu tünni sisse mahuks. Kahelt poolt küljelt on võrgu servad umbes viie sentimeetri kõrguselt üles painutatud – nendele servadele toe-tub järgmine rest.

Esimene rest toetub kahele metall-vardale, mis on altpoolt osast läbi tün-niseinte pistetud, järgmine aga juba eelmise resti servadele, aga niimoodi, et servad ei oleks üksteisega kohakuti ja nii lõpuni välja. Kokku mahub Arvo ahju viis resti, aga tavaliselt suitsutab ta korraga kolm-neli restitäit.

Suitsutamisprotseduur näeb tünn-ahjuga välja järgmine. Tuli, nagu juba eespool märgitud, tehakse tünni alla. Tünni sisse põhja peale aga asetatak-se lepapuust klotsid. Arvo lõikab need tavaliselt umbes 10 sentimeetri pikku-seks, kokku võiks ühe ahjutäie tarvis võtta nii 20–30 tükki. Klotse põlema ei süüdata – neid kuumutab ja ajab suitsema tünni põhja alla tehtud tuli. Saepuru klotside asemel ei sobi, sest süttib põlema.

Soolasust testib kartuligaKala suitsutamiseks on Arvol omad kindlad nipid. Esiteks paneb ta kala vähemalt 40 minutiks soola, vee soo-

• Soome TM Rakennusmaailma 8/2011 testivõitja!.• Uuendatud käepide - veelgi mugavam haare tööriistast.• LED töökohavalgusti.• Jõudlus: Teras 13 mm, Puit 38 mm• Suurim pingutusmoment:Kõva/pehme 50/36 Nm

Kampaania hinnad kehtivad ajavahemikul 01.04.-30.06.2012. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. www.makita.ee

Akutrell BDF456RFE

22min22min

Kiirlaadija

VertailuSo

ome T

M Rakennusmaailma 8/2011 testivõitja!

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mastermann - Vesse 4B, Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla - Tehnika 30,Uuemõisa Jõgeva: Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D Kuressaare: Ehitusmees - Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84 Võru: Decora - Lepa 2

Laadimisaeg 22 minutit!

mmmmm

299€

lasust timmib ta aga kartuli abiga. „Vesi peab olema nii soolane, et kartul tõuseb vee pinnale – siis on soolasus paras,“ õpetab ta.

Soolatud kalad laob Arvo kõrvu-ti restile – lestal peab olema tume külg vastu resti – annab ta nõu. Seejärel restid ahju, tünnile kaas peale ja tuli alla ning neljakümne minuti pärast saab lasta kalal hea maitsta.

„Kui tean, et külalised on tunni-pooleteise pärast tulemas, puhas-tan kalad ära, panen soola, pistan ahju, ja ongi olemas! See on väga lihtne süsteem,” kiidab Arvo. Klas-sikaline kiviahi on peres ka, aga tünni alla huugab tuli ikka märksa sagedamini.

Liha pole Arvo selle ahjuga teha proovinud, küll aga kõiksugu kalu: tuulehaugi, lesta, säinast, ahve-nat...

Ahi on ajale ka hästi vastu pi-danud, juba kümme aastat. „Ja kestab veel,” kinnitab Arvo. Ta lisab, et õhemast plekist tünni põhi võib ajaga ka läbi põleda, siis võib selle tarvis põhjale paksema metallplaa-di alla keevitada.

www.vaheseinad.ee

www.biokaminad.ee

www.looduskivid.ee

www.aurusaun.ee

Kotzebue 18d, Tallinn 10411 Tel: 641 5444, 503 4533,

www.mendali.ee mendali@mendali.ee

KLAASVAHESEINAD hinnad alates

75 €/m2

CITYFIRE KAMINADhinnad alates 121 €/kompl

LOODUSKIVID hinnad alates

19 €/m2

AURUSAUNAD hinnad alates512 €/kompl

382 €

KERGVAHESEINAD brändinimega Excel, mis sobivad kasutamiseks kodus, terrassil, koolis, büroos, kaubanduskeskuses, haiglas jne. Klaasist kergvahesein eraldab ja ühendab, lahendus on kinni vaid Tellija fantaasias. Kasutusel on nii alumiiniumist, puidust, MDF-st kui ka täiesti ilma raamita lahendused. Uudisena pakume ka volditavaid seinu.LOODUSKIVI toode on kasutusel juba miljoneid aastaid inimese elu-keskonna loomisel. Sobib inimesele, kes soovib eralduda massist ja kellel on oma nägemus ilust ning igikest-

vatest väärtustest. Iga looduskivi on kordumatu ja omanäoline nagu iga muu looduse kunstiteos. CityFire KAMINAD, mis ei vaja põle-miseks suitsutoru ega korstent, võib paigaldada kasvõi vannituppa. Kütu-sena kasutatakse spetsiaalset Men-dali küttevedelikku, mis põlemisel ei suitse. Põlemisel tekib vaid süsihap-pegaas ja vesi. Uudistoode, mis on teadmata enamikele meie inimestele. AURUSAUNA saab paigaldada igasse korterisse, luues igale inime-sele võimaluse kasutada tervislikku saunamõnu mõistliku hinna eest, sõltumata tema elukohast.

MENDALI ON EESTIS JUBA 20 AASTAT PAKKUNUD TEENUSEID JA TOOTEID:

UUDIS: VÕIMALIK KA OSTA JÄRELMAKSUGA

Kvaliteetne fassaadiaed…kui kodu saab alguse piirdeaiast…

Aiad aastast 2000

• Piirdeaedade ehitus, projekteerimine• Metall-, betoon- ja puitpiirdeaia elementide valmistamine• Pressbetoonist soklid ja postid• Tiib- ja liugväravad, automaatikaseadmete müük ja paigaldus

Kodu peaks valdavalt seostuma inimestele turvatundega,millegagi millele võib alati kindel olla.Siit ka meie missioon juba aastast 2000 pakkuda selleturvatunde suurendamiseks erinevaid piirdeaia lahendusi.Kogenud meeskond ja maksimaalselt tellija soovearvestavad lahendused - see on meie tänane päev!Võime pakkuda piirdeid alates lihtsamatest võrkaedadestkuni keerukate kombineeritud puit või metall-lahendustegaaedadeni.

• energiaalane nõustamine• VELOX materjalide müük ja paigaldus

Eesti turul uudne ehitusmaterjal VELOX on välja töötatud Austrias ja seal kasutusel olnud juba üle 50 aasta. 89% plaadi üldmahust moodustavad kuuselaastud, teisteks komponentideks on tsement, mis tagab plaatide tugevuse, ja vedelklaasisegu, mis kaitseb plaate niiskuse, hallituse ja näriliste eest. Plaadid on hea heliisolatsiooniga, tervisele kahjutud ning kõrge tulepüsivusastmega, nende poorne pind tagab suurepärase ühenduse krohviga ja betooniga. VELOX vundamendi- ja seinaplaadid, soojusisolatsiooniga plaadid ning vahelagede karbid moodustavad komplektse ehitussüsteemi vundamendist katuseni.

Energiakalkulaator – kiire, lihtne ja tasuta lahendus maja energiakulude arvutamiseks – www.koduseinad.ee

Võrdle kalkulaatori abil erinevate ehituslahendustemõju oma maja energiatarbimisele.

www.koduseinad.ee / www.velox.ee

VELOXehitussüsteem –kiiresti valmiv, energiasäästlik ja

põlvkondi kestev maja

21

Signe Kalberg

„Tahtsin teha aia, mis oleks madal ja mis sobiks siinse loodusega ega segaks avarat vaadet kaugusesse. Ja kuigi ma feng shui’st eriti midagi ei tea, olin seisukohal, et aial ei tohi olla ühtegi täisnurka.” Nii räägib ku-nagine tallinlane Indrek Luide, kes peab pensionipõlve vanaisale kuu-lunud Oru talus Järvamaal Ambla vallas. Mitukümmend aastat tagasi piiras taluõue hekk, aga see muu-tus metsikuks, kasvas kõrgeks ja hakkas vaadet varjama. Nüüd on maja ümber tagasihoidlik puitaed horisontaalselt löödud laudadega. See jääb ühest küljest märkama-

Kui vanemas elu- rajoonis ümbritseb maju enamasti vertikaalse-te lippidega aed, siis uuselamuid piirab sageli just horisontaallaudis.

Puitaed on maja ehe ja kaitsetuks, kuid samal ajal laseb silmal puhata hoolitsetud õuel ja mitte ainult kuulda, vaid ka näha agarat õuevalvurit.

Enne mõtle, kui teedInseneri haridusega Luide kinnitab, et sellise aia tegemine pole sugu-gi raske. Et puitaed kauem vastu peaks, kasutas ta mõningaid nippe. „Enne oma aia tegemist käisin ringi ja vaatasin, kuidas puitaeda teha ei tohi.”

Nelikanttorust aiapostiks valas ta betoonaluse, puuris torru paar auku ja torkas puuposti nii sügava-le raua sisse, et see jäi maapinnast 10 sentimeetri kõrgusele. Siis kru-vis posti poltidega kinni. Kui nüüd juhtubki puu ajahambale alla jää-ma, on vaja vaid poldid ja latid lah-ti keerata ning uus post asemele panna. Peremees juhib tähelepanu veel ühele augule raudtoru ja puu-posti vahepeal – see olevat selleks, et niiskus ikka välja saaks.

„See on tänapäevane ja veidi mugavdatud roigasaed, sest ehtsa aia puhul on roikad torgatud kivide vahele, minul aga maa sisse. Eks see tähendab, et puu hakkab maa sees mädanema ega pea nii kaua vastu. Aed kestab nii kaua kui pos-tidki,” selgitab Albu valla Ankru talu peremees Toomas Kelgo. Mees li-sab, et ehtsal roigasaial on roikad kahe posti vahel kinni, temal on need aga ühe posti külge naeluta-tud. See olevat vaid kättevõtmise asi, et ühele postile lisaks veel tei-ne juurde panna.

Kodu ümber on ta ammu roi-gasaeda soovinud, eeskuju käis ta võtmas Saaremaalt – n-ö roigas-aedade sünnimaalt. Kõige raskem oli Kelgo sõnul leida oma metsast sobiva jämedusega roikaid, mis tegemise käigus kolme meetri pik-kuseks saeti. Nii nagu puu, on ka roikaaia toestuseks ja iluks pandud kivid omad ehk siis enda maa pealt korjatud. Praegu on roigasaeda um-

bes 60 meetri jagu, 30–40 meetrit on vaja veel juurde teha.

Looduslähedus kaunistabPuitaed on levinumaid aiatüüpe – see on klassikaliselt tagasihoidlik ja mõnusalt looduslähedane. Selli-se aia pluss on väga suur võimalus valida just endale sobiv ja originaal-ne lahendus, alustades värvist, aia-lippide kujust jne.

Võrreldes teiste aiatüüpidega on puitaia eeliseks seegi, et seda on võimalik sedavõrd läbipaist-matuks teha, et tänaval liiklejad ja autojuhid ei näe kogu aeg, mis maja hoovi peal toimub. Väga sageli ka-sutatakse võimalust, kus puitaed paigaldatakse ainult tänavapool-setele külgedele ja ülejäänud osa tehakse võrk- või kergpaneelaiast.

Vanemas elurajoonis on ena-masti traditsioonilised vertikaal-sete lippidega aiad ja see olekski kindla peale minev valik, ent mõel-dav on ka horisontaalne või isegi

Fotod: Signe Kalberg

22

kaldne laudis. Eriti uuemate majade juures kohtab horisontaalset laudist päris sageli, sellise aia tegemine nõuab ka tunduvalt vähem aega, sest kasutatavad lauad on tavaliselt üsna laiad, sageli isegi 150 mm või enam. Lauad võivad olla ka üsna pikad, sellisel juhul võiks laudu kohati siduda ver-tikaalse lauaga.

Klassikaline on ikkagi lippaedLevinuim puitaiatüüp on klassikaline lippaed – see on hea väljanägemisega, varjab tuult ja müra ning tagab aias privaatsuse. Lippaeda-de puhul on võimalik teha lippe kas siis pealt kaartega, luua postivahedele kaared, te-ravnurkseid jms, mida fantaasia oskab vaid välja mõelda. Mida tihedama lipivahega lipid paigaldada, seda läbipaistmatumaks aed muutub. Täiesti läbipaistmatu efekti saavu-tamiseks võib kasutada kahepoolset laudist.

Teine levinumaid puitaia tüüpe on ho-risontaalpuitaed, kus laudis on aiapostide külge paigaldatud horisontaalselt. Eri vii-mistlused, laua paksused ja laiused, laudise vahed ning topeltlaudis annavad väga oma-näolisi tulemusi.

Üha enam on maapered hakanud oma ta-luõue piirama püstand- ehk roigasaiaga. Vits-tega ühendatud teibapaaride vahele aseta-takse kaldu hirred ehk roikad. See aiatüüp on

tuntud kogu Põhja-Euroopa metsavööndis. Püstandaed ümbritses vanasti põlde ja hei-namaid, oli vastupidav, kerge parandada ja hea kaitse kariloomade vastu. Püstandaia lihtsam variant on nn soeselgaed, kus roi-kad nõjatati ristatud teibapaaridele.

Püstandaed oli Eestis üldine 20. sajandi alguseni, siis asendati see maja juures lip-paia ning põllu- ja heinamaal okastraadiga.

KAITSE OMA PUITAEDA•• Puitaial on palju viimistlusvariante. Väga levinud on puitaia katmine värviga. •• Hea tulemuse saamiseks tuleb vär-vimisel kindlasti kasutada kruntvärvi ja kahte kihti soovitud tooniga puiduvärvi. •• Üha enam on ennast õigustanud ja tänu sellele ka populaarseks saanud im-mutatud puit. •• Immutatud puit kaitseb meie kliimas puitu väga edukalt ja jätab puidu loodus-liku struktuuri nähtavale. •• Immutatud puitu võib ka sobivat too-ni värviga üle võõbata, aga enne peaks immutusest tulnud puit vähemalt pool aastat kuivama. Siis on puidu poorid immutusniiskusest kuivad ja värv jääb pikaks ajaks püsima.

23

ELEMENTMAJAD,KATUSEFERMID,

TURVAKARDINADOTSE TEHASEST!

OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn

Kasutusvaldkonnad:• aiapostid• terrassid• puukuurid• paadisillad• moodulmajadjne.

KruvivundamendidSee kruvi kannab 550kg ja maksab 23,50 EUR/tk

• kiirejamugavpaigaldada• koheseltkasutatav• pikkkasutusiga

Kandevõime 500- 15 000kg

Rohkem infot: www.alderman.eeTel. 6726867, 672 6845 Tähetorni 21b, Tallinn

25

Kaire Talviste

Pergola ehk postidele toetuv varju-line sõrestik on aiakujunduse lahu-tamatuks osaks olnud läbi ajaloo. Algselt oli tegu sõrestikelementi-dega viinamarjade toestamiseks ja varjualuseks istumiseks, mis oli levinud peamiselt Lõuna-Euroopas. Taimedega rüütatud sõrestikehitis pole ajaga oma populaarsust mine-tanud, kuigi Eestis jääb selle funkt-sionaalsus ilule siiski alla.

Maastikuarhitekt Sulev Nur-me sõnul ei ole pergolad meil eriti levinud, sest päike muutub meie suvedel harva nii tüütuks, et selle eest varju peaks otsima. Pergola pole ka just kõige praktilisem aiae-

Pergola on üks vani-maid aiakujunduses kasutatud ehitisi, mille rajamisel on esmatähtis konstruktsiooni ja ma-terjalide sobivus ülejää-nud hoonetega.

lement, sest vihma eest sinna alla peitu pugeda ei saa. Samal ajal rää-gib sõrestikkonstruktsiooni kasuks efektne välimus, millele annavad palju juurde mööda poste üles ro-nivad taimed. „Enamasti pakun ini-mestele ise pergola mõtte välja, kui aias on sobiv koht või vaja kujunda-da näiteks sauna ja maja vaheline varjuline jalutustee,” ütleb Nurme.

Läbi ajaloo on pergolat kasu-tatud kõikidel stiiliperioodidel aia täiendamiseks – see sobib ena-masti igas stiilis maja juurde. „Per-gola puhul on kõige olulisem, et see arhitektuuriliselt ümbritsevate hoonetega sobituks. See on võti hea tulemuse saavutamiseks,” li-sab Nurme.

Seega tuleb hoonetega seotud istumise kohtades väga täpselt läbi mõelda pergola ja hoone sobivus, konstruktiivsed lahendused, vär-vus, ühendamine, liikumine hoo-nesse ja aeda, et ehitatav struktuur oleks kaunistuseks, mitte eemale-tõukavaks rudimendiks.

Nurme sõnul on inimesed näi-

danud talle ajakirjapilte ookeani tagant, kus omavahel on kokku so-bitatud kreeka sambad ja puidutöö, et sarnast endalegi saada. Ajakirjas näeb see efektne välja, ent meie aedades on see sobimatu.

KonstruktsioonEnamlevinud pergola materjaliks on ajalooliselt puit. Lihtsa puit-konstruktsiooni korral on ühtlase vahega ritta sätitud postidele kin-nitatud pikitalad. Neile omakorda püstised lauad sellise vahega, mis varjutab keskpäevased päikesekii-red. Eestimaiselt sademeterohkes kliimas eelistavad paljud oma per-gola katta läbipaistva PVC-katuse-plaadiga.

Ent konstruktsiooniks võib ka-sutada ka muid materjale. Nurme on näinud sellist fantaasialendu, kus pergola on tehtud värvilisest pleksiklaasist ja ka raudteerelssi-dest. Sama moodi on vabad käed ka puidu valimisel: sobib nii höövel-datud saematerjal kui ka kooritud roikad.

Puit on tänuväärne materjal, sest seda saab kombineerida näi-teks punase tellise, maakivi, betoo-ni ja ka metalliga. Sageli tehakse pergola postid kivist ja sõrestik puidust, postimaterjaliks võib olla ka punane tellis. Vältida võiks eba-määraseid kaarjaid vorme, sirged ja selged vormid on geomeetriliselt ilusamad.

Vastupidavust silmas pidades tuleks immutada neid poste, mis pannakse otse maasse. Juhul kui kasutatakse betoonist postvunda-mente, mille külge kinnitatav puit jääb maapinnast veidi kõrgemale, pole immutamise järele vajadust.

Värvi ja materjalivaliku juures tuleb taas lähtuda olemasoleva-test hoonetest ja kasutada hoone detailide toone või siis ka hoonega kontrastseid toone, lähtudes sel-lest, et pergola konstruktsioon ei tõmbaks endale enam tähelepanu kui hoone või pergolale kasvama lastud taimed. Traditsiooniliselt sobivad erinevates oludes nii valge kui ka helehall. Samuti sobib pal-

Hoonetega sobituv pergola on aiaehe

Pergola ja park Bagatelle Pariisis.

26

jude värvikombinatsioonidega must, tumepruun või erinevalt toonitud n-ö loomulik puit. Nurme soovitab pergola kõrguseks 2,2–2,5 m, et sõrestik ei mõ-juks liialt rõhuvalt.

TaimedPergola on suurepärane võimalus üle-minekute loomiseks aia erinevate osa-de vahele (nt sauna ja elamu vahele, elamu ja garaaži vahele). Teede deko-reerimiseks võib rajada varikäike ja tai-mestatud arkaade, mille all kulgeb tee.

Pergola võib olla taimestamata, ent enamasti käivad selle juurde ka roni-taimed, milleks on klassikaliselt olnud viinapuud. Nurme julgustab ka eestlasi viinapuuga proovi tegema. „Pergolale tuleb vaid leida lõunapoolne ja tuule-vaikne asukoht, siis võib ka saaki loo-ta,” innustab ta viinamarja kasvatusest huvitatuid.

Ronitaimede valik on lai, ent nende valikul tuleb arvestada ka kasvutingi-mustega. Kui eesmärgiks on pergola katta lopsaka taimestikuga, soovitab Nurme metsviinapuud, mis on kiire-kasvuline ja tolerantne. Lõhna ja õite-ilu poolest soovitab ta aga kuslapuud. Maamajade juurde sobiks humal ja kas-sitapp. Pergola Alūksne pargis Lätimaal. Pergola ja klooster Monastère de Cimiez Nice’is.

UHTNA PUIT OÜ

ILMSELT SOODSAIM PAKKUMINE!

1. Värvitud voodrilaud: kuusk, 18 x 95, 125, 150;9,2 €/m2, 144 kr/m2

2. Põrandalaud B: kuusk, mänd, 28 x 95, 120, 145;7,98 €/m2, 125 kr/m2

3. Sisevoodrilaud: kuusk, mänd, STV, 16 x 100, 125;4,47 €/m2, 70 kr/m2

4. Saunavoodrilaud: lepp, oksavaba, 15 x 65,87;15,97 €/m2, 250 kr/m2

5. Tugevussorteeritud saematerjalid: C16, C18 ja C24

6. Terassilaud: kuusk, mänd, lehis, termotöödeldud, immutatud ja naturaalne; al 5,75 €/m2, 90 kr/m2

7. Servamata laud: kuusk, mänd, tamm, saar;al 5,75 €/m2, 90 kr/m2

Ostame kokku servamata kaseplanku paksuga 51mm.Kogu projekti pakkumine on veelgi soodsam.

Ostame metsakinnistuidja raieõigust!

Transport üle Eesti! Tel 528 8224, 516 5192E-post: uhtnapuit@gmail.com; www.uhtnapuit.ee

Tehke päring ja annameendast parima, et tehahea hinnaga pakkumine.

27

•Plekksepatööd•Teraskatuste,lisatarvikutemüükjapaigaldus

•Vihmaveesüsteemid

VArISEINAd•• Uutel kruntidel, kus kõrghaljastust veel pole, on variseinad parimaks võimaluseks luua aeda privaatsemaid nurki. •• Variseina põhikonstruktsiooni moodustavad postid, millele on kinnitatud enamasti puidust sõrestik. •• Võõraste pilkude eest varju loomiseks peaks varisein ulatuma üle silmade kõrguse. Vahemi-kus 1,5–1,7 m varisein mõjub visuaalselt eba-mugavalt.•• Kujunduslahenduse valikul tuleb nagu per-golalgi lähtuda eelkõige krundil paiknevatest hoonetest, piiretest jne. Et tegu on funktsio-naalse rajatisega, võiks selle välimus olla pi-gem tagasihoidlik.•• Varisein on soovitatav paigutada kohta, kus on oluline tuulevaikus või privaatsus: üldiselt istumiskohtade põhja- ja idakülgedele tuulte varjamiseks.•• Et varisein on hea tuulepüüdja, peab selle la-hendus olema konstruktiivselt hästi läbimõel-dud: kehvalt kinnitatud või toestatud variseina võib tugev tuul pikali lükata. Otstarbekas oleks varisein toetada mõne tugevama rajatise külge.•• Variseinad pakuvad häid võimalusi ronitai-mede eksponeerimiseks. Sel juhul jäetakse va-riseina ja hoone seina vahele kämbla või paari laiune õhuvahe, milles liigne niiskus tuuldub.Allikas: Sulev NurmePergola Mäetaguse mõisapargis.

Fotod: erakogu

28

TREPIKODADE REMONT

FASSAADITÖÖD

MAALRI- JA VIIMISTLUSTÖÖD

BÜROO- JA KONTORI-RUUMIDE VIIMISTLUS

ERAMUTE JA KORTERITEVIIMISTLUS

www.4seina.com

Tallinna linna parimad hinnad,konsultatsioon

tasuta!

4 Seina OÜ • Seebi 3, Tallinn+372 55 623 051 • info@4seina.com

Priit Liiviste

Kui kodumajapidamises on kae-vuvesi pärast kevade tulekut värvi muutnud või on selle maitseoma-dused varasemast kehvemad, tu-leks kindlasti mõelda kaevu puhas-tamisele.

Seni, kuni maitse- ja lõhnaoma-dused vee tarbijat ei häiri, pole kva-liteedil tõenäoliselt miskit viga. Sel-lest hoolimata tuleb kaevu olukord seestpoolt igal kevadel üle vaada-ta, kui lumi on läinud ja sulaveed pinnasesse voolanud. Jälgima peaks sedagi, kas kaevurakke sei-nale on jäänud liiva- või poritriipe, mis viitavad pinnaseveele kaevus.

Kaevu puhastamise võib sellele spetsialiseerunud firma võtta ette ükskõik mis aastaajal, aga mõnel juhul on seda parim teha ikkagi

Kaevu sügavuse mõõtmine ehk setete kontroll tuleb ette võtta kord aastas.

Kaevuvee kontrolli tee igal kevadel

põuaperioodil. Enim probleeme te-kib kaevudega aga just kevadel, kui pinnavesi kipub kaevu pääsema.

Rainer Eelsoo firmast Entrench OÜ selgitab, et kui kaev vajab puhas-tust, pumbatakse kaev esmalt veest tühjaks. Seejärel läheb spetsialist kaevu, puhastab kaevu seinad ja põhja mustusest ja settest, tihen-dab vastava seguga rakete vahed ning vajaduse korral ka toruaugud. Viimaks desinfitseeritakse kaev ka-heprotsendilise soolalahusega.

„Kui veetase on taastunud, tu-leb kaev paar korda taas veest tüh-jaks pumbata, sest puhastamine jätab vee esialgu sogaseks. Samuti võib soolalahusega puhastamisel vesi esialgu soolaseks jääda,” lisab Eelsoo.

Kaevu sisse ronimine pole pu-hastamisel aga tingimata vajalik.

Foto: iStockphoto

29

Kaevurõngaste valmistamisekogemust juba 15 aastat!

RÕNGAMEISTER OÜ

Need omadused tagavad parema joogivee kvaliteedi!

Meie kaevurõngaste eelised:

• rõngad on valtsiga • rõngad on armeerimata

Lisaks müüme kaevukaasi

www. kaevurongad.comTel: 525 7121

Riitsilla küla, Rõuge vald, Võru mk

Juhul kui kaevu pole sattunud konkreetset reostust (nt bioloo-gilist materjali) ja probleemiks on ainult pinnavee sissevoolamine või vee omaduste muutumine, piisab enamasti sellest, kui kevadel kaev tühjaks pumbatakse. Seejärel tuleb kaevu seinad soolalahusega üle valada ja mõne aja pärast kaev taas tühjaks teha.

Kaevu puhastamine on üldiselt ühe päeva töö. Parimal juhul on nii, et kui hommikul töö ära teha, võib järgmisel hommikul juba vett tarbida – see sõltub konkreetsest kaevust ja sellest, kui hästi sealne veetase taastub.

Kui šahtkaevu puhastamisega saab parimal juhul kaevuomanik ise hakkama, siis puurkaevu ise puhastada ei ole mõistlik. Puurkae-vudele spetsialiseerunud OÜ Kagu Kaevud juhataja Allan Seim selgi-tab, et puurkaevu puhastamine tu-leb jätta spetsialisti hooleks, sest selleks on vaja väga suure võim-susega kompressorit, suurt hulka vajalikke tarvikuid, ühendusi, ja ka oskusi neid asju õigesti kasutada.

Kindlasti peab Seimi sõnul jäl-gima, et vastaval ettevõttel oleks

hüdrogeoloogiliste tööde litsents – need ettevõtted teavad, mida teevad, ja tagavad kvaliteetse tu-lemuse.

Puurkaevu puhastamise vaja-dusest annab samuti esmalt mär-ku vee kvaliteedi halvenemine, vähenenud kaevu tootlikkus, liiva ja muude setete esinemine joogi-vees ja filtrite kiire ummistumine. Kaev tuleb puhastada ka juhul, kui sinna on mingil põhjusel sattunud võõrkeha.

Viimasel ajal on Seimi sõnul kliendid mitmel korral kurtnud, et pump on kaevu kinni jäänud või manteltoru allapoole vajunud. Põh-juseks on asjaolu, et kasutatud on vibropumpa, mida puurkaevu pu-hul kindlasti teha ei tohi. Kasutada tuleb kas spetsiaalset puurkaevu-pumpa või juhul, kui vee tasapind seda lubab, siis imevat pumpa ülalpool maapinda, sest need suu-davad üldjuhul vett imeda kuni 8 meetri sügavuselt. Puurkaevu ei tohi paigaldada ka ettenähtust võimsamat pumpa ja ületada luba-tud tootlikkust.

„On olnud juhtumeid, kus puur-kaev on projekteeritud ühe majapi-

pump kaasa tõmbama liiva ning see põhjustab sette kiire kogune-mise puurkaevu ja võib lõppkokku-võttes põhjustada puurkaevu oma-nikule suuri kulutusi.

damise tarbeks ja hiljem on sinna järele ühendatud terve küla,” kirjel-dab Seim.

Probleem on selles, et kui vee tarbimine on liiga suur, hakkab

ET PUUrKAEVU jA VEEVArUSTUSEgA POlEKS PrOblEEmE:1. Kaevu sügavuse mõõtmine ehk setete kontroll võtke ette kord aastas (vähemalt esimestel aastatel pärast kaevu valmimist). hiljem mitte harvemini kui iga viie aasta tagant, sest kui kaev läheb setet nii täis, et enam vett peale ei anna, on kaevu puhastamine kordades kallim.2. Hüdrofooris olevat eelrõhku mõõtke neli korda aastas (kui eelrõhk langeb, siis käivitub pump liiga tihedalt ja see vähendab pumba eluiga).3. Samal ajal hüdrofoori eelrõhu kontrollimisega jälgige, et pumba sisse-sülitamis- ja väljalülitamisrõhud oleks õiged ja vajaduse korral regulee-rige neid (korrektne süsteem on seatud nii, et pumba käivitus- ja seiska-misrõhu vahe on 1 bar).4. Koos rõhkude kontrolliga tehke visuaalne kontroll, et süsteemis po-leks lekkeid ja juhtmete ühendusklemmid poleks oksüdeerunud. Vajadu-sel puhastage, kinnitage või vahetage need välja.5. Sulgege puurkaevu manteltoru ots korralikult, et sinna ei pääseks ligi väikesed loomad ja putukad. 6. Kui vee kvaliteet on muutunud, tehke vee analüüs ja võrrelge seda pärast kaevu valmimist tehtud vee analüüsiga. Kui näitajates on suured erinevused, konsulteerige spetsialistiga.7. Kui pumpla ja manteltoru ots asub allpool maapinda, jälgige, et pinnase-vesi ei tõuseks üle manteltoru otsa. Kui kaev pole korraliku päisega sule-tud, võib pinnasevesi sattuda puurkaevu ja põhjustada reostuse. See võib isegi mõjutada läheduses asuvaid teisi sama veekihti avavaid puurkaeve.8. Talvel kaitske torustikku ja seadmeid külma eest.

ROCLITE SEINAPLOKID SOBIVAD:· Elamuehituses· Kõrghoonete mittekandvateks seinteks· Tööstushoonetele· PõllumajandushooneteleRoclite seinaplokke kasutatakse müüri-, seina ja vaheseinamaterjalina (kuni 3-korruselise hoonete kandvad seinad). Plokid ühendatakse omavahel peenteramördiga või plokiliimiga.Roclite ehitusplokid on kerged ning neid on lihtne töödelda. Kiire paigaldus aitab hoida kokku nii aega kui raha.

ehitusplokid

ROCLITE ON LOODUSSÕBRALIK MATERJAL:Roclite ehitusplokid saadakse autoklaavmeetodil kõrgel tempera-tuuril liiva, põlevkivituha ja vee segust. Roclite ehitusplokk on ökotoode, mille loodussäästlik tootmisprotsess on Euroopas paten-teeritud.Järgime jäätmevaba tootmise põhimõtteid: saadame põlvekivi-tuhka taaskasutusse.Roclite on ainuke Eesti kapitalil poorbetoonist plokkide tootja maa-ilmas.Eelista eestimaist. Hoiame koos Eesti loodust!

Soodsaim müüriplokk Eestis.Ootame Teie päringuid:info@buildingmaterial.ee

Turustaja: TASOSTAR KaubandusRävala pst. 8,Tallinn. Tel: 627 3057

www.buildingmaterial.ee