Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 -1227.

Vana-Kalamaja Täiskasvanune Gümnaasium

Õpetaja: J.Klausen

2012.a.

“kuni kas või põlvepikkune poisikegi elus on”

Mõiste: Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast (Liivimaa ristisõjast), mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. 

Sõnastik

Paganad – rahvad, kes ristiusku vastu ei võtnud.

Ordu – rangete reeglitega kinnine katoliiklik ühing.

Vaimulik rüütliordu – keskaja rüütlite ühendus, mille liikmed olid korraga nii mungad kui ka sõjamehed. Nende ülesanne oli katoliku kiriku eest sõdida.

Liivimaa ristisõda.

11.-13- sajand – ristisõdade ajastu.

1201. aastal rajas Albert Riia linna.

1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu).

1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid.

Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese.

Liivimaa ristisõja põhjused.Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, et lõpetada nende rüüsteretke oma aladel.Rooma paavst tahtis pöörata siinsed paganad ristiusku ja niimoodi laiendada oma võimu idaaladele ja kuulutas välja ristisõja. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu.Euroopa maata meestest aadlikud püüdsid endale vallutuste kaudu valdusi saada.

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitsat

Mõõgavendade ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi

Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5%C3%B5gavendade_ordu

EestlasteEestlaste võitlusvõitlus algabalgab.

1208. Aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse.

Järgnesid vastastikused tasuretked.

1210. aasta – Ümera lahing. Lahingus langesid liivlaste vanema Kaupo poeg ja väimees. Eestlased võitsid.

1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu (Turaida vaherahu).

MadisepäevaMadisepäeva lahinglahing • 1215. aastal enne vaherahu lõppu

tegid orduväed sõjakäigu Ugandisse ja Länemaale ning piirasid Leolet – Lembitu linnust.

• 21. september 1217 – Madisepäeva lahing – muistse vabadusvõitluse üks suuremaid välihahinguid. Toimus Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega ja ristimisega.Koos võitlesid mitmete maakondade malevad.

• Lahingus langesid Sakala vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo.

Sõtta sekkub Taani kuningas Valdemar II.

1219 maabusid Rävalas Lindanise linnuse juurde Taani ristisõdijad, kes vallutasid Tallinna piirkonna ja Põhja-Eesti ning asusid läbi viima kohaliku elanikkonna ristimist ja sõjaliste kindlustuste rajamist.

Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar II ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri. Asehalduri ülesanneks oli ristiusustada eesti rahvas ja kehtestada Taani võim Eestis.

Hiljem randusid taanlased Saaremaal ja hakkasid seal linnust rajama. Kuid saarlased piirasid linnuse ja sundisid taanlasi alistuma ja saarelt lahkuma.

Lahing Tallinna all, 1219.Legendi järgi said Taani oma lipu Dannebrogi lahingus Tallinna all.

Punane valge ristiga lipp kukkus taevast ajal, kui Taani kuningas Valdemar II sõdis Lindanise linnuse lähedal eestlastega 15 juunil 1219 aastal, mille tõttu taanlased võitsid lahingu.

Lindanise nimetakse mõnes kroonikas Lindanäs, venekeelsetes ka Ledenets ja Kolõvan.C.A. Lorentzeni maal, 1809.

Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/Muistne_vabadusv%C3%B5itlus

Appi kutsutakse venelased.

Sõjas sakslaste vastu vajasid eestlased liitlasi. Õnnestus kokku leppida venelastega, kes sellest sõjast püüdsid oma kasu saada.1217. aastal piiras suur novgoradlaste-pihkvalaste vägi Otepääd. Eestlased sõdisid nii venelaste, kui ka sakslaste pool.

1224. aastal aitas Tartu linnust kaitsta Koknese väikevürst Vjatško (Вячеслав Борисович), kellele Novgorod oli andnud luba tema võimu alla sattunud territooriumile uus riik rajada.See skulptuur pidi sümboliseerima eesti ja vene rahva igavest sõprust.

Vjatško ja Meelis. Olav Männi mälestusmärk Tartus Toomemäel.Meelis on kirjanduslik tegelane, kuid Vjatško oli ajalooline isik.Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Skulptuurigrupp_'Meelis_ja_Vjat%C5%A1ko_Tartu_kaitsel'_Tartus_Kassitoomel,_eestvaade,_20._september_2011.jpg

Sõja lõppSõja lõpp

Muhu- ja Saaremaa vallutamine Muhu- ja Saaremaa vallutamine

Kolm aastat teevad ordu- ja piiskopiväed ettevalmistusi Muhu- ja Saaremaa vallutamiseks.

1227. aasta algul oli meri jääs ja ristivägi tungis Muhumaale. Muhu linnus piirati ja vallutati. Tapeti kõik linnuse kaitsjad.

Edasi liiguti Saaremale. Saarema tugevaima linnuse Valjala kaitsjad mõistsid, et igasugune vastupanu ei ole mõistlik ja otsustasid alistuda ja end ristida lasta.

EESTI OLI VALLUTATUD.

Eestlaste allajäämise põhjused.

Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Eestlaste kaitse oli mõeldud lühiajaliste rünnakute tagasi löömiseks, mitte pikaks sõjaks. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat.

Vastast toetasid Taani ja Rootsi.

Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud – roomakatoliku kirik. Rooma paavst lubas ristisõdijatele patukustutust.

Vallutajad olid head diplomaadid. Nad kasutasid ja õhutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid.

Eestlastel poolnud veel riiki ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. Liivlastega, latgalitega ja leedulastega koostööd ei tehtud. Koostööst venelastega suurt kasu ei olnud.

Sõjatehnika.

Heitemasin. Rekonstruktsioon.(allikas:

http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D1%80%D0%B5%D0%B1%D1%83%D1%88%D0%B5%D1%82)

Amb. (allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D1%80%D0%B1%D0%B0%D0%BB%D0%B5%D1%82)

Piiramistorn. (Allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Grose-Francis-Pavisors-and-Moveable-Tower-Assaulting-Castle-1812.jpg)

Kaotuse tagajärjed.

Negatiivsed tagajärjed:

Suur hulk inimesi sai surma. Põletati maha talusid, külasid ja linnuseid.

Edaspidi valitsesid eestlaste üle mitte oma rahva seast pärit vanemad, vaid võõrad. Eesti ühiskonna püramidi tippu kuulunud inimesed langesid talupoegadega samale tasemele või omandasid uue keele ja identiteedi ja sulasid valitsejate sekka.

Ühiskonna tipu moodustasid nüüd võõra keele ja kultuuri inimesed, kes elasid eraldatult .Selline olukord takistas eestlaste kultuurilist eneseteostust ja arengut rahvana.

Positiivsed tagajärjed:

Eestlased olid nüüd katoliikliku Euroopa osa ja Eesti rahval tekkis võimalus lähemalt tutvuda Lääne-Euroopa kultuuriga

AITÄH!

Varbola linnuse müüri

varemed.