eesti perede elukvaliteedist
DESCRIPTION
Eesti perede elukvaliteedist. Ene-Margit Tiit Eesti Koostöö Kogu, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Sotsiaalministeeriumi seminar Eesti elu kvaliteet Euroopa võrdluspildis 4. november 2008. Sisukord. Elukvaliteedi mõiste Eesti pered Perede elukeskkond Perede materiaalsed võimalused - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Eesti perede elukvaliteedist
Ene-Margit Tiit
Eesti Koostöö Kogu, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Sotsiaalministeeriumi seminar
Eesti elu kvaliteet Euroopa võrdluspildis
4. november 2008
Sisukord
Elukvaliteedi mõiste Eesti pered Perede elukeskkond Perede materiaalsed võimalused Perede söögitavad Perede rahulolu
Mis on elukvaliteet? Elu kvaliteedi mõõtmine ja hindamine on tänapäeva
arenenud maade sotsiaaluuringutes olulisel kohal. Elu kvaliteeti on määratlenud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kui inimese subjektiivset hinnangut oma positsioonile elus tema väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega (World Health Organisation, 1993).
WHO koostas ka küsimustikud elukvaliteedi mõõtmiseks WHOQOL-100 ja selle lühendatud, 26-st küsimusest koosneva variandi WHOQOL-BREF, mis on ka Eestis kasutusele võetud.
Elukvaliteet on mitmedimensionaalne näitaja. WHO QoL lühiversioon käsitleb nelja dimensiooni:
Füüsiline tervis (seisund); Psühholoogiline seisund; Sotsiaalsed suhted Elukeskkond.
Nelja dimensiooni abil kirjeldab elu kvaliteeti ka
Ruut Veenhoven (2001): Välised võimalusedKeskkonna elukõlblikkus (liveability)
Sisemised võimalusedInimese eluvõime (life ability)
Välised tulemusedKasulikkus ühiskonnale (utility)
Sisemised tulemusedRahulolu (affiliation)
Erinevate käsitluste (aga neid on palju) puhul on ühine mõõta elukvaliteedi jaoks oluliste tunnustena
elukeskkonda (mõistes sellena looduslikke ja majanduslikke tingimusi),
sotsiaalset keskkonda (võrgustikku, inimsuhteid);
tervist ja eluvõimet.
Rääkides perede elukvaliteedist on võimalik ilma eriuuringuteta mõõta eeskätt elukeskkonda ja majanduslikku toimetulekut ning arvestada perede endi rahulolu hinnanguid.
Eesti pered
Kuidas määratletakse pere? Statistilised andmed perede kohta Perede jagunemine suuruse ja
koosseisu järgi
Eesti pered Käsitleme siin perena leibkonda, st ühisel
aadressil elavaid ja ühise eelarve ja/ või toidukasutusega seotud inimeste rühmi. Leibkonna koosseisu määrab, arvestades esitatud määratlust, leibkond ise (viitisik). Leibkonnaks loetakse ka üksi elavat inimest.
Kuigi leibkonna määratlus ei eelda selle liikmete sugulus- ja partnerlussuhteid, sisaldab enamus leibkondi nn tuumikperet, so vanemat/vanemaid koos lastega, abielu- või vaba-abielupaari.
Andmed Käesolevas ettekandes kasutatakse
Statistikaameti Leibkonna eelarve uuringu andmeid aastatest 2003—2007, kokku 23 330 leibkonda 61 655 liikmega.
Andmeid kaalutakse nii, et need kajastavad kogu elanikkonda.
Keskmine leibkonna suurus Eestis oli vaadeldaval perioodil 2,35 inimest.
Missugused on Eesti pered?
Eesti perde suurus
0
5
10
15
20
25
30
35
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Liikmete arv peres
%
Inimeste jagunemine nende pere suuruse järgi
0
5
10
15
20
25
30
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Liikmete arv peres
%
Siin loetakse lasteks kuni 16-aastasi (1.jan seisuga)
Perede jaotus tüüpide järgi
0
5
10
15
20
25
30
35
% 31,70 3,41 20,43 7,23 5,11 1,35 30,76
Üks täiskasvanu
Üksikvanem Paar lastetaPaar 1
lapsegaPaar 2
lapsegaPaar 3 ja enama
Muu
Üksiku täiskasvanu peredest moodustavad suure osa üksikpensionärid, sh valdavalt naised;
Lasteta paarid on enamasti keskealised või ka pensioniealised
Muud pered on valdavalt mitme põlvkonna tuumikpered, st vanemad täiskasvanud (üle 16-aastaste) lastega või ka keskealine paar või üksik koos vanema põlvkonnaga
Perede elukeskkond ja selle muutus
Kuidas elasid Eesti pered aastail 2003—2007
Missugused muutused toimusid elutingimustes?
Kuidas elavad erinevat tüüpi pered?
Perede elukeskkond
Eesti pere eluase 2003-2007 (% peredest)
0
10
20
30
40
50
60
70
80
Eluruum 9,6 16,3 2,7 1,2 68,4 1,7 0,2
talumaja ühepere kahepere ridaelamu korterelamu ühiselamu muu
Elamistingimuste muutus 5 aasta jooksul
Talumajad: suurenemine 3%; Ridaelamud: suurenemine 4%; Kortermajad: suurenemine 2%; Eramud: vähenemine 9% Kaheperemajad: vähenemine 2% Ühiselamud: vähenemine 1% Muud: vähenemine 90%
Muutused aastail 2003—2007
Perede elamisruumi muutumine
1,25
1,30
1,35
1,40
1,45
tub
e le
ibko
nn
alii
kme
koh
ta
051015202530354045
Pin
da
ruu
tmee
trit
es
leib
kon
nal
iikm
e ko
hta
Tube_percap 1,31 1,35 1,32 1,36 1,41
Ruumi_percap 29,09 29,93 30,02 32,37 38,18
2003 2004 2005 2006 2007
Muutused aastail 2003—2007 Lauatelefonist on loobunud 8%
vastanud peredest; 5% leiab, et eluruumi kvaliteet on
paranenud; 20% on mingis mõttes paranenud
mugavused (nt lisandunud soe või külm vesi, pesemisvõimalused, sh saun, WC).
Märkus: tegemist ei ole paneeliga, vaid võrreldakse üldkogumi hinnanguid
Eritüüpi perede elutingimused
0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%
100%
üksik
üksik
vanem
paar
laste
ta
paar
1 la
psega
paar
2 la
psega
paar
3+ la
psega
muu
muu
ühiselamu
korterelamu
rida
kahepere
ühepere
talumaja
Tähelepanuväärne on, et lasterohked pered elavad märksa sagedamini talus, aga ka eramus;
Seevastu 1 ja 2 lapsega pered elavad talus harva;
Üksikvanemad elavad üldjuhul kortermajas;
Ühiselamutes elavad valdavalt üksikud. Kuid isegi nemad võrdlemisi harva.
Eluruumi suurus sõltub vähe leibkonnaliikmete arvust
0,00,51,01,52,02,53,03,54,0
1täi
skas
vanu
+laps(
ed)
2töö
tava
t täisk
asva
nut+
laps
2 tä
iskas
vanu
t, 1t
ööta
b+lap
s
2töö
tava
t täisk
asva
nut+
2las
t
2täi
skas
vanu
t, 1 tö
ötab
+2 las
t
2töö
tava
t täisk
asva
nut+
3 la
st
2 tä
iskas
vanu
t, 1t
ööta
b+3
last
2töö
tava
t täisk
asva
nut+
4+las
t
2täi
skas
vanu
t, 1tö
ötab
+4+la
st
2 ea
kat(>
64)
1 ea
kas
(>64
)
muu
d täise
aliste
laste
ga p
ered
tööt
ajat
eta
0102030405060708090
Tubade arv
Kasulik pind
Telefoni olemasolu
Eluruumi kvaliteet
Tube_percap
Ruumi_percap
Pesemisvõimalus
1 - väga hea, 2 - hea,3 - rahuldav
1 on ; 2 - puudub
1täiskasvanu+laps(ed) 40,8 2,161 1,037 24,000 1,200
2töötavat täiskasvanut+laps 64,2 2,016 0,895 20,660 1,081
2 täiskasvanut, 1töötab+laps 54,3 2,105 0,849 19,183 1,143
2töötavat täiskasvanut+2last 67,8 2,036 0,810 18,856 1,086
2täiskasvanut, 1 töötab+2 last 55,1 2,266 0,715 17,779 1,124
2töötavat täiskasvanut+3 last 73,1 2,096 0,689 16,095 1,133
2 täiskasvanut, 1töötab+3 last 46,0 2,233 0,617 15,260 1,142
2töötavat täiskasvanut+4+last 46,8 2,100 0,523 11,844 1,166
2täiskasvanut, 1töötab+4+last 53,0 2,583 0,523 12,447 1,260
2 eakat(>64) 77,2 1,799 1,405 31,331 1,118
1 eakas (>64) 60,8 1,900 2,088 52,137 1,227
muud täisealiste 53,6 2,005 1,469 34,440 1,191
lastega pered töötajateta 38,4 2,417 0,771 19,297 1,241
Lasterikastel peredel napib ruumi ja tube; Peredes, kus on ainult üks töötaja, on
elamistingimused halvemad; Eakatel on väga palju või palju ruumi; Ruumipuudust pole ka üksikvanema peredel; Eakad hindavad eluruumi kvaliteeti kõrgelt
(võimalik, et subjektiivne). Keskmiselt hinnatakse eluruumi kvaliteeti
heaks.
Perede materiaalsed võimalused
Sissetulekute struktuur Sissetulekud leibkonnatüüpides Kulutuste struktuur Toidukulutused
Keskmiselt moodustab perede sissetulekutest (leibkonnaliikme kohta) ca 60% palk, ca 25% pension ja kuni 5% laenud; muude sissetulekukomponentide osa piirdub 1—2%ga
0
10
20
30
40
50
60
70
2003 2004 2005 2006 2007
palk
pension
laen
ettevotlus
muu tulu
omand
lastetoetus
sotsabi
haigusraha
tööturaha
alimendid
stipendium
vanhüvitis
Järgmisel slaidil on eritüüpi leibkondade per capita (pc) nominaalsissetulekute dünaamika 5 aasta jooksul.
Kõrgeima pc sissetuleku tagab tööealiste ja töötajate kõrge osakaal leibkonnas.
Eriti madal on pc sisetulek ühe leivateenijaga lasterikastes ja töötajateta lastega peredes
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
2003 2004 2005 2006 2007
1täiskasvanu+laps(ed)
2töötavat täiskasvanut+laps
2 täiskasvanut, 1töötab+laps
2töötavat täiskasvanut+2last
2täiskasvanut, 1 töötab+2 last
2töötavat täiskasvanut+3 last
2 täiskasvanut, 1töötab+3 last
2töötavat täiskasvanut+4+last
2täiskasvanut, 1töötab+4+last
2 eakat(>64)
1 eakas (>64)
muud täisealiste
lastega pered töötajateta
Eritüüpi perede tulude struktuuri dünaamika
Lastega pere töötjateta
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2000
2003 2004 2005 2006 2007
stipendium
töötustoetus
vanemahüvitis
haigusraha
sotsabi
omand
ettevotlus
pension
alimend
laen
muu
lastetoetus
palk
1 täiskasvanu ja laps(ed)
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
2003 2004 2005 2006 2007
stipendium
töötustoetus
vanemahüvitis
haigusraha
sotsabi
omand
ettevotlus
pension
alimend
laen
muu
lastetoetus
palk
2 töötajat ja 1 laps
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
2003 2004 2005 2006 2007
stipendium
töötustoetus
vanemahüvitis
haigusraha
sotsabi
omand
ettevotlus
pension
alimend
laen
muu
lastetoetus
palk
1 töötaja, 1 mittetöötaja, 1 laps
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
2003 2004 2005 2006 2007
stipendium
töötustoetus
vanemahüvitis
haigusraha
sotsabi
omand
ettevotlus
pension
alimend
laen
muu
lastetoetus
palk
2 töötajat, 2 last
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
2003 2004 2005 2006 2007
stipendium
töötustoetus
vanemahüvitis
haigusraha
sotsabi
omand
ettevotlus
pension
alimend
laen
muu
lastetoetus
palk
1 töötaja, 1 mittetöötaja, 2 last
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
2003 2004 2005 2006 2007
stipendium
töötustoetus
vanemahüvitis
haigusraha
sotsabi
omand
ettevotlus
pension
alimend
laen
muu
lastetoetus
palk
2 töötajat, 3 last
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
5000
2003 2004 2005 2006 2007
stipendium
töötustoetus
vanemahüvitis
haigusraha
sotsabi
omand
ettevotlus
pension
alimend
laen
muu
lastetoetus
palk
1 töötaja, 1 mittetöötaja, 3 last
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
2003 2004 2005 2006 2007
stipendium
töötustoetus
vanemahüvitis
haigusraha
sotsabi
omand
ettevotlus
pension
alimend
laen
muu
lastetoetus
palk
2 töötajat, 4 last
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
2003 2004 2005 2006 2007
stipendium
töötustoetus
vanemahüvitis
haigusraha
sotsabi
omand
ettevotlus
pension
alimend
laen
muu
lastetoetus
palk
1 töötaja, 1 mittetöötaja, 4 last
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
2003 2004 2005 2006 2007
stipendium
töötustoetus
vanemahüvitis
haigusraha
sotsabi
omand
ettevotlus
pension
alimend
laen
muu
lastetoetus
palk
2 eakat
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
5000
2003 2004 2005 2006 2007
stipendium
töötustoetus
vanemahüvitis
haigusraha
sotsabi
omand
ettevotlus
pension
alimend
laen
muu
lastetoetus
palk
1 eakas
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
2003 2004 2005 2006 2007
stipendium
töötustoetus
vanemahüvitis
haigusraha
sotsabi
omand
ettevotlus
pension
alimend
laen
muu
lastetoetus
palk
Täisealiste pered
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
2003 2004 2005 2006 2007
stipendium
töötustoetus
vanemahüvitis
haigusraha
sotsabi
omand
ettevotlus
pension
alimend
laen
muu
lastetoetus
palk
Perede pc sissetulekud 2007
010002000300040005000600070008000
1täi
skas
vanu
+laps(
ed)
2töö
tava
t täisk
asva
nut+
laps
2 tä
iskas
vanu
t, 1t
ööta
b+lap
s
2töö
tava
t täisk
asva
nut+
2las
t
2täi
skas
vanu
t, 1 tö
ötab
+2 las
t
2töö
tava
t täisk
asva
nut+
3 la
st
2 tä
iskas
vanu
t, 1t
ööta
b+3
last
2töö
tava
t täisk
asva
nut+
4+las
t
2täi
skas
vanu
t, 1tö
ötab
+4+la
st
2 ea
kat(>
64)
1 ea
kas
(>64
)
muu
d täise
aliste
laste
ga p
ered
tööt
ajat
eta
haigusraha
sotsabi
lastetoetus
omand
muu
ettevõtlus
laen
pension
palk
Perede kulutused
Toidukulutused Muud kulutused
Eritüüpi perede pc toidukulutused (2003—2007)
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
väljassöömine_percap
Tubakas_k_percap
Alkohol_k_percap
Alkvabad_k_percap
Muutoit_k_percap
Magus_k_percap
Köögivilikartul_k_percap
Puuvili_k_percap
Võiõli_k_percap
Piimmunad_k_percap
Kala_k_percap
Liha_k_percap
Teravili_k_percap
Lisatud tulpdiagrammist ilmneb, et otstarbekas oleks toidukulutusi arvestada vastavalt tarbimiskaaludele, sest ilmselt on suuremate, sh eriti lastega perede pc toidukulutused suhteliselt väiksemad.
Olulisemad kulutused leibkonnatüüpide kaupa
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
Sotshooldus_percap
Isikuhooldus_percap
Isiklikud_percap
Majutus_percap
Söökla_percap
Restoran_percap
Pakettreisid_percap
Raamatud_percap
Vabaaeg_percap
Side_percap
Veondus_percap
Haridus_percap
Tervishoid_percap
Koduteenus_percap
Sisustus_percap
Eluruum_percap
Riided_percap
Alkvabad_k_percap
toit_percap
Üldine kulutuste tase leibkonniti on päris heas korrelatsioonis toidukulutuste tasemega;
2 töötava täiskasvanuga peredes on kulutused üldiselt suuremad kui 1 töötava täiskasvanuga peredes, suurim on erinevus transpordikulutustes;
Eluasemekulutused on kõrged väikestes peredes; Eakate peres on kulutused rõivastele, sidele,
vabale ajale ja transpordile madalad; Lastega peredes on kõrgeimad vaba aja
kulutused; Eakate peres on kõrgeimad tervishoiukulutused
Kulutuste kasv
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
2003 2004 2005 2006 2007
Toit
Alkohol_k
Riided
Eluruum
Sisustus
Tervishoid
Veondus
Side
Vabaaeg
Restoran
Isikuhooldus
Kulutuste struktuuri dünaamika (2003—2007)
Kulutuste nominaalkasv oli vaatlusperioodil ca 70%, kusjuures THI kasv samal ajal oli 20%. Seega reaalkulutused valdavalt kasvasid märgatavalt.
Suurim kasv oli pakettreiside osas (üle 6 korra), suurenesid kulutused transpordile (125%), rõivastele (70%), majatarvetele (70%), isikuhooldusele (50%), vabale ajale (80%), restoranidele ja kohvikutele (üle 2 korra) reaalsummadena.
Toidukulutuste reaalkasv oli ca 27%, seega toidu osatähtsus kulutuste paketis langes.
Perede subjektiivne rahulolu
Toimetuleku hinnangud Võrdlus varasema majandusliku
olukorraga
Toimetuleku hinnangud
0
10
20
30
40
50
60
2003 2004 2005 2006 2007
Oleme väga raskesseisundis, meil ei jätkuraha isegi hädavajalikutoidu jaoks.
Tuleme küll ots-otsagakokku, kuid raha jätkubainult kõigehädavajalikuma jaoks.
Tuleme üldiselt toime.Saame endale aeg-ajaltlubada ka muud pealehädavajaliku.
Meie pere saab eneselelubada kõike normaalseks,luksuseta eluks vajalikku.
Meie pere võib soovikorral tarbida ilma erilistepiiranguteta.
Leibkonna toimetuleku muutuste hinnangud võrdluses eelmise aastaga
0
10
20
30
40
50
60
70
2003 2004 2005 2006 2007
Praegu on märksa parem
Praegu on mõnevõrraparem
Üldiselt samasugune
Praegu on mõnevõrrakehvem
Praegu on märksakehvem
Leibkonna toimetuleku muutuste hinnangud võrdluses 5 aasta eelse ajaga
0
5
10
15
20
25
30
35
40
2003 2004 2005 2006 2007
Praegu on märksa parem
Praegu on mõnevõrraparem
Üldiselt samasugune
Praegu on mõnevõrrakehvem
Praegu on märksakehvem
Toimetulek eritüüpi leibkondades
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Meie pere võib soovi korral tarbida ilmaeriliste piiranguteta.
Meie pere saab enesele lubada kõikenormaalseks, luksuseta eluks vajalikku.
Tuleme üldiselt toime. Saame endale aeg-ajalt lubada ka muud peale hädavajaliku.
Tuleme küll ots-otsaga kokku, kuid rahajätkub ainult kõige hädavajalikuma jaoks.
Oleme väga raskes seisundis, meil ei jätkuraha isegi hädavajaliku toidu jaoks.
Kokkuvõte
Viimase viie aasta jooksul on Eesti perede elukvaliteet paranenud niihästi elukeskkonna kui ka majandusliku toimetuleku poolest.
Pered on muutusi tajunud, suurenenud on rahulolu ja võrdlused varasema ajaga kinnitavad elujärje paranemist