eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Eesti oppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust
aspektist
Ene-Silvia Sarv
TLÜ Kasvatusteaduste [email protected]
2011
Nimi Ene-Silvia Sarv TLÜ õppejõud, teadur
Kontaktandmed [email protected]@mail.ee
Ettevote TLÜ Kasvatusteaduste Instituut
Asukoht Tallinn, Narva mnt 25, Mare maja M-436
Tegevusala Kasvatusfilosoofia ja kasvatusteaduse lektor, teadur (eesti koolide ja opetajate tüpoloogia, kool kui oppiv organisatsioon jm)
Millega olen teile kasulik
Consulting. Kasvatusteaduslikud, uurimuslik-metoodilised, humanistliku ja traditsioonilise haridusvaate alased probleemid. Mottetalgukool (mottetalgud jt mottetalgulised vormid kooliarenduses, oppeprotsessis). Alternatiivsed ped süsteemid.
Kommentaarid, muu info,
Füüsikaopetaja al. 1965; opetajakoolituses, oppekavarenduses al 1980 (VÕT); teaduses al. 1987 (koolifüüsika, kooli- ja opetajauuringud); oppejoud TPedÜs, Emerson College (UK) 1991-1992, TLÜs al 1996. Eesti koolifüüsikute liikumine (mottetalgud, programm, opikud) 1987-1990); Humanistliku hariduse keskuse Künnis rahvusvahelised kursused 1992-2002; EERA opetaja ja koolijuhi pidevoppe sektsiooni (NW 1) kaasjuhataja (al 2006). Monogr.: Demokraatiast ja humanismist opetajale (1997), Eesti kool opetaja vaates (2008).
Pilt
jaan 2011 2E-S Sarv
ÕPPEKAVA-TEADUSE TAUSTASTAjaloolis-filosoofilist
jaan 2011 E-S Sarv 3
“Kolmikväli”
jaan 2011 E-S Sarv 4
Filosoofia •Tähendused•Väärtused•Teadmise olemus•Inimpilt … •…….
Filosoofia •Tähendused•Väärtused•Teadmise olemus•Inimpilt … •…….
Teadus• Kirjeldab• Seletab• Ennustab• JuhatabTeooriad• Õppimis-• Õpetamis-• Õppekava-
Teadus• Kirjeldab• Seletab• Ennustab• JuhatabTeooriad• Õppimis-• Õpetamis-• Õppekava-
(Kasvatus)TegelikkusKool, Kodu …
(Kasvatus)TegelikkusKool, Kodu …
ÕppekavadÕppekavad
ÕPPKAVATEOORIATE ALUSEIDÜldist teadusteooriatest
Teooria funktsioon
• Kirjeldus – teadmise klassifikatsioon vastavas teooriavaldkonnas.
• Ennustus – veel täheldamata sündmuste ilmnemine teoorias sisalduvate seletuste ja printsiipide pohjal.
• Seletus – nähtuste vaheliste suhete ja seoste esiletoomine, nende implitsiidse v eksplitsiidse pohjuse väljatoomine.
• Juhatus – aitab uurijal valida analüüsiks andmeid, teha ökonoomselt andmete koondeid.
jaan 2011 E-S Sarv 6
ÕPPEKAVATEOORIA
• on viis kirjeldamaks oppekavaliste lähenemisviiside, arengute ja toimete filosoofiat, seaduspärasusi ja sisemisi seoseid.
• on nii oppekava ajalooline analüüs kui voimalus näha/moista olemasolevt/koostatavat oppekava ja poliitilisi otsuseid.
jaan 2011 E-S Sarv 7
Õppekava-teooria allikaid
FilosoofiaTeooriad erinevatest valdkondadest
– Muutuste-teooriad– Organisatsiooni-teooriad– Rühma käitumise teooriad– Kasvatus-, oppimisteooriad jne
Mitte-peavoolu allikad: kunst, kirjandus, neo-Marksism fenomenoloogia, feminism, psühhoanalüüs, kriitiline teooria, alternatiivsed pedagoogilised süsteemid jne
jaan 2011 E-S Sarv 8
Õppekavateooriate baas
• Teadusteooriad – loogiliselt seostatud seisukohad, misüldistavad ja seletavad üksikjuhtumeid
• Filosoofilised vaated ja humanistlikud teooriad – eeldused/oletused ja uskumused, mis seletavad, “mis peaks olema”.
jaan 2011 E-S Sarv 9
Õppekava-teooriate koolkondade filosoofiad
• Akadeemiline opetlase-ideoloogia• Sotsiaalse tohususe ideoloogia• Õppija-keskne ideoloogia• Sotsiaalse rekonstruktsiooni ideoloogia (Schiro)
jaan 2011 E-S Sarv 10
jaan 2011 E-S Sarv 11
Bobbit’I curriculum 1918 James Anthony Whitson
Tyler oppekava-küsimustest
1. Milliseid kasvatus/hariduseesmärke peab kool püüdma saavutada?2. Milliste kasvatus/opikogemusi saab pakkuda nende eesmärkide saavutamiseks?3. Kuidas neid kogemusi efektiivselt korraldada? 4. Kuidas saame otsustada, kas need eesmärgid on saavutatud? (Tyler 1949: 1)
jaan 2011 E-S Sarv 12
Taba jt - teooriad ja praktika Käitumuslikud eesmärgid (biheiviorism) – selged
tulemused ja hinnatavus/moodetavus– Plaani, programmi suur tähtsus (st – plaan väljaspool
opikogemust), mille alusel otsustatakse ka opetaja üle. Õpetaja = laborant, tehnoloog
– Eesmärkide olemus – triviaalsete tulemuste loendid, osad terviku asemel, voimete “ostunimekiri”
– Pedag tegelikkus oppetunnis – sageli industriaaltehnoloogia import
– Mitteomaksvoetud tulemused ja ettenähtamatu (soovimatu?) oppimine
jaan 2011 E-S Sarv 13
Neli peamist lähenemist õppekava teooriale ja rakendusele
• Õppekava kui – edasiantava teadmise kogum/kehand– püüd saavutada teatavad tulemused
opilastes – produkt/toode– protsess– praktika, rakendus
jaan 2011 E-S Sarv 14
Neli õppekavakujundust mõjutavat vaadet/jõudu
• Liberaalse vaatega haridusinimesed; • (Haridus/kasvatus)teadusliku vaatega
inimesed; • Arengu-/inimkeskse vaatega inimesed • Sotsiaalsetele muutustele suunatud vaatega
inimesed (Kliebart 1987, 2006).
Õpetajate ja huvirühmade osalus...
jaan 2011 E-S Sarv 15
Tänapäevased õppekavadSpiraalne õppekava (Bruner jt) – korduvkogemus
vastavalt õppija ealeKonstruktivistlik lähenemine – parim õppimine läbi
aktiivse kaasatuse, kogemise (aktiivõpe, avastusõpe, jm)
Inimpilt, arengupilt Sotsiaalne aspektValmistumine toimetulekuks “määramatuses”Paindlikkus ja individualiseeritus (eriti koduõppes,
alternatiiv-süsteemides, e- ja on-line-õppes )
jaan 2011 E-S Sarv 16
EESTI ÕPPEKAVADEST TEOREETILISES VÕTMES
Kasutades V Ruusi ja E Sarve ettekannet (EERA 2010, Helsingi)
jaan 2011 E-S Sarv 17
Ajaloolisi juuri Eesti haridusest mõeldes
• 13. saj – Saksast ja Taanist - ristisodijad; koolid kirikute ja kloostrite juures
• 16. saj – reformatsiooni ideed• 17. saj – Rootsi Kuningriik; Tartu Ülikool 1632,
kogudusekoolid, Forseliuse Seminar • 18. saj - Pohjasoda, Vene tsaari voim; Valgustatud
absolutism, pietism • 19. saj keskelt – rahvuslik ärkamine, aktiivsed õpetjad,
1897. a loendus – 96,7% eestlasi oskas lugeda. • 1918 - soltumatu riik – OMA KOOL
Antiik – valgustusaeg – ja edasi …
Meie praegunegi oppekava kannab endas valgustuse ideaale – unistusi kutsumusega opetajast, teadmisjanulisest opilasest ja tarkusest, mis voimaldab inimesel olla tema ise ja end maailmas teostada.
Aga 20. saj lõpuks on selge• mõistuse piiratus
• inimest ülendav paatos ei kehti kõigi puhul• tehnoloogiline progress võib olla hukatuslik
jaan 2011 E-S Sarv 19
20/21 saj Viimaste kümnendite muutused kapitalismis
– tarbimisühiskonna teke, – meelelahutustööstuse oitseng, – üleilmsete korporatsioonide ja suurpankade tohutu
mojuvoim, – heaoluriigi kriis.
Riskiühiskond versus ... Jätkusuutlik/oppiv/teadmispohine
Hariduses ei nähta enam valguse allikat – seda on hakatud pidama riikide majandusliku konkurentsivõime tõstmise vahendiks
jaan 2011 E-S Sarv 20
1990/2010Majandusvabadusest jutlustav neoliberalism – - traditsioonilistele väärtustele (usk, perekond, isamaa, terve
moistus) rohuv konservatism.
Hariduses• efektiivsus, kvaliteet ja tohusus,
• juhtimistehnoloogiad – aruandlus, standardid, opitulemuste sooritusindikaatorid,
• vajaliku sagedusega katsed, testid ja eksamid, • konkurentsi ergutamine nii koolide sees
kui nende vahel (edetabelid). jaan 2011 E-S Sarv 21
RÕK 1996
• Alus – holistlik vaade: eesti kui demokraatlik, turumajanduslik infoühiskond;
• Laiad sisuühikud – opiväljad paralleelselt ainete ja kursustega
• (üld)pädevuste moiste sissetoomine (N. Chomsky) kui opitulemuste alus
• Läbivate teemade sissetoomine • Rohuasetus isiksuse, ühiskonna, oppekava pidevale
muutumisele ja arengule
Eesti õppekava arengu trende
• Rahvuslikult romantismilt autonoomse, toimetuleva isiksuse poole (süvastruktuurid)
• Ettekirjutataud oppekavast opetajate-opilaste valikute, loova tegevuse ja R&D (uurimuslik-arenduslike) tegevuste poole
• Summatiivselt (ülekaalukalt) kujundava hindamise poole
• Norgalt määratletud opitulemustelt tulemuspohisele standardile
• Kitsastelt opiühikutelt laiadele • Aine-pohiselt oppekavalt oppekava läbivale
loimingule (cross-curriculum)
Õppekava 2010 (1)
• Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava• Rõhk väärtuskasvatusele, kodanikuharidusele, • Läbivate teemade avardumine ja täpsem läbitöötlus • Õppevaldkonnad kui oppekava organiseeriv alus• Kujundava hindamise rohutamine• Õpiväljundite täpne määratlemine• loov- ja uurimistegevuse “oppekavastamine”• Õppija valikuvoimaluste avardamine• Kooli vastutus valikute voimaldamisel• Õppekava parem seesmine koordinatsioon (sh monede
oppeainete ümbermotestamine)
Mida Eestist ?Spetsiifiline (kasvatus-koolitus-teadus-)ajalugu kultuuride
loikumisväljal: katoliku-oigeusu-protestantismi, Saksa-Vene-Pohjamaade-Anglo-Ameerika; 19/20 s ja 20/21 s rahvusromantiline
J Käis, P Pold, H Liimets, Ruus jmt – keskustusope, oppimise individualiseerimine ja diferentseerimine, süvaope ja haruope, väärtused ja (üld-, valdkonna)pädevused, oppekavaülene ja läbiv loiming, jne
Hariduslik mitmekesisus (ped süsteemid ja oppekavad on kasinalt esindatud)
2010 a oppekava realiseerib ca 25-aastased sihid – sotsiaal-konstruktivistlik oppekava.
jaan 2011 E-S Sarv 25
KUST SAADA MIDAGI UUT? -Rikastusallikaid
jaan 2011 E-S Sarv 26
Innovatsiooni allikaid
jaan 2011 E-S Sarv 27
Teadmusloomelised koostegevused (tiimisope, mottetalgud jm)Sotsialiseerimine, eksplitseerimine, kombineerimine-abstraheerimine,Omaksvott – teadmusvälja avardamine
Teadmusloomelised koostegevused (tiimisope, mottetalgud jm)Sotsialiseerimine, eksplitseerimine, kombineerimine-abstraheerimine,Omaksvott – teadmusvälja avardamine
Reflektiivsed ja uurimuslikud tegevused Eneseanalüüs,tegevus- ja osalusuuring,opilaste uurimine …Rahvusvahelise teadus- ja kogemuskirjandus
Reflektiivsed ja uurimuslikud tegevused Eneseanalüüs,tegevus- ja osalusuuring,opilaste uurimine …Rahvusvahelise teadus- ja kogemuskirjandus
Õppiva organisatsiooni mudel kooli kõigis lülidesReflektiivne, jagav-uuriv tiimisopeMentaalsete mudelite arendamineIsikliku meisterlikkuse arendamineÜhisnägemuse kujndamine-arendamineSüsteemimotlemise arendamine
Õppiva organisatsiooni mudel kooli kõigis lülidesReflektiivne, jagav-uuriv tiimisopeMentaalsete mudelite arendamineIsikliku meisterlikkuse arendamineÜhisnägemuse kujndamine-arendamineSüsteemimotlemise arendamine
Hea kogemus – kollegilt, Teisest koolistTeisest (pedag) kultuurist
Hea kogemus – kollegilt, Teisest koolistTeisest (pedag) kultuurist
Õppimine ja teadmusringlus/teadmusloome – metatasandi metafoorid
Teadmusringlus/-loome iga subjekti/osaleja tasandil
• Vaikiv <=> väljendatud teadmus
• Sotsialiseerimine - eksternaliseerimine/esitamine – kombineerimine - inernaliseerimine
• Dialoog - seostamine ja kontseptualiseerimine – tegevusoppimine – teadmusvälja(de) avardamine/konstrueerimine
Õppimine iga subjekti/osaleja tasandil
• Ühisnägemus• Isiklik meisterlikkus• Tiimis oppimine / uurimine
reflekteerimine, • Mentaalsed mudelid• SüsteemimotlemineLokaalne - globaalne moodeMinevik – praegu - tulevikus
jaan 2011 28E-S Sarv
Subjektid – kes ?
Inimtasand e mikrotasand
LapsÕpetaja…..
Koosluse tasand(formaalne-mitteformaalne,
vorgustik…)
Pinginaabrid……..…..
jaan 2011 29E-S Sarv
Alternatiive tavapedagoogikale– Waldorfpedagoogika– Montessoripedagoogika– Freinet’ metoodika– Käisi metoodika– Seikluskasvatus– Kunstiteraapiad– Muusikateraapia– Draamateraapia– Visuaalkunstiteraapia– Ökokogukondade
kogemus Euroopas
- Holistlik pedagoogika/ope- Aktiivope- Story-Centered Curriculum
(sarnaneb Käisi keskustusoppele)
- …….- Amonašvili jt uuenduslaste
kogemus jne
jaan 2011 30E-S Sarv
Alternatiivmeetodite ühised nimetajad
• Ühised nimetajad:– oma kogemus!– püüd luua keskkond õpilase avanemiseks, et tal
tekiks HUVI!– teraapiad: inimene ise aitab end. – Inimene õpib ise, kui anda talle võimalus leida
kõiges oma aspekt.
• Me kõik oleme kõigile õpetajad. Vaja on osata märgata tarkust enda ümber
jaan 2011 31E-S Sarv
Kollektiivse intelligentsuse faktor (Seeley 2010)
… on seotud (korrelatsioonis) • rühma liikmete sotsiaalse tundlikkusega,• keskusteluvoime ühtlase jaotumisega ja• naiste osakaaluga rühmas.
jaan 2011 E-S Sarv 32
Õppekava ideed – uus teadmus ja otsused
… Iga otsuseid tegev rühm peab koosnema indiviididest, kel on ühised huvid ja vastastikune lugupidamine ning juhi osa peab olema minimaalne.
„Otsuseid tegevad rühmad, olgu inimese voi mesilase omad, voivad olla nupukamad kui neis osalevad nupukaimad liikmed,” (Seeley).
jaan 2011 E-S Sarv 33
ViiteallikaidH. Kliebard (2004). The Struggle for the American Curriculum,1893-1958,
RoutledgeFalmer, New York Ruus, V-R. (2009). Õppekava on ühislooming ja –vastutus. - Väärtused ja
väärtuskasvatus. Koost. M Sutrop, P Valk, K Velbaum. Tartu: TÜ eetikakeskus, 121 - 158.
Ruus, V-R, Sarv, E-S. (2010). Curriculum Reform as a Challenge to Teacher Identity and Professionalism (the Estonian Case)EERA 2010, Helsinki, 25-27. August, NW 1 - Continuing Professional Development: Learning for Individuals, Leaders, and Organisations
Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool opilase arengu toetajana: opetaja enesest ja koolist. Tallinn, TLÜ kirjastus.
M. Schiro (2007) Curriculum Theory: Conflicting Vistions and Enduring Concerns. Sage Publications, Thousand Oaks, CA.
Trahv, Kadri. (1997). Millest voiks moelda, enne kui koostada oma kooli oppekava, oma ainekava. - Füüsika aineraamat. Toim. Henn Voolaid. EV HM, Tallinn, 61 – 65.
jaan 2011 E-S Sarv 34