eesti maksusÜsteemi mÕju eesti metsandus...

1

EESTI MAKSUSÜSTEEMI MÕJU EESTI METSANDUS-

SEKTORILE JA ERAMETSAOMANIKE KÄITUMISELE

Mirjam Marastu,

Office Services ABC OÜ

13 veebruar, 2007

2

UURINGU TELLIJAD

• MTÜ Eesti Erametsaliit

• MTÜ Eesti Metsatööstuse Liit

• SA Eestimaa Looduse Fond

3

UURINGU KOOSTAJAD

• Uuringu põhikoostaja:

Mirjam Marastu

[email protected]

6837200

(Office Services ABC OÜ)

• Kaasabi intervjuude läbiviimisel ja uuringu toimetamine: Merike Viilup (Office Services ABC OÜ)

mailto:[email protected]:[email protected]:[email protected]

4

UURINGU EESMÄRK

• Uuringu eesmärk: analüüsida

kehtiva Eesti maksusüsteemi

mõju Eesti metsandussektorile

tervikuna (makrotasand) ja

erametsaomaniku käitumisele

(mikrotasand)

5

UURINGU ALLIKAD

• Uuringu allikateks olid: – Eesti maksundust reguleeriv seadusandlus

(pearõhk Eesti maksuseadusandlusel, lühidalt Läti, Saksamaa, Rootsi ja Soome metsandussektorit reguleeriv maksuseadusandlus);

– Metsandust reguleeriv seadusandlus;

– Erialased uuringud ja analüüsid;

– 31 intervjuud erametsaomanikega, metsatööstusettevõtjate ja riigiasutuste esindajatega

6

UURINGU STRUKTUUR

Analüüs on jaotatud kolmeks

peatükiks:

1) Eesti metsandussektor ja

metsaomanikud

2) Eesti maksusüsteem

3) Maksusüsteemi mõju

7

METSANDUSSEKTOR JA

METSAOMANIKUD

• Eesti pindalast moodustab metsamaa 50,5%, koguulatuses 2 284,6 tuhat hektarit

• Metsamaast moodustab riigimets 36%, eramets 38% ja reformimata metsamaa 26%

• Füüsiliste isikute omandis on 34,8%, juriidiliste isikute omandis 8,3% ja riigi metskondadade omandis 36,9% kogu Eesti metsamaast

Allikas: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, SMI-d (2004 ja 2005)

8

METSANDUSSEKTOR JA

METSAOMANIKUD

• Maa-ameti andmetel on 2006.a 31.detsembri seisuga maakatastris registreeritud 81,9% Eesti maade üldpindalast (s.o 3 704,2 tuhat hektarit)

• Metsandussektori ja looduskeskkonna jaoks tervikuna on oluline tähendus maareformi kiirel lõpuni viimisel ning kõikide Eesti metsamaade registreerimisel maakatastris

9

• Eesti metsanduspoliitikas on

kehtestatud kaks lahutamatut ja

teineteisest tulenevat üldeesmärki:

– säästlik (s.o ühtlane, pidev ja

mitmekülgne) metsandus; ja

– metsade efektiivne majandamine.

Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010.

Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, lk 7.

METSANDUSSEKTOR JA

METSAOMANIKUD

10

• Riigil on oluline roll metsanduspoliitika sisustamisel, metsandussektori kujundamisel ja suunamisel. Riigi vahend: luua õiguslik keskkond, s.h maksusüsteem

• Seadusandja poolt kehtestatud maksusüsteem peab toetama metsanduspoliitikas ja metsanduse pikaajalises arengukavas kehtestatud eesmärkide ellu viimist

METSANDUSSEKTOR JA

METSAOMANIKUD

11

• Eesti maksusüsteem (MKS § 3 lg 1) – Riiklikud maksud, maksuseaduse alusel

– Kohalikud maksud, seaduse alusel KOV poolt

• Käesolev analüüs: – maamaks

– tulu- ja sotsiaalmaks (vara võõrandamisest ja kasutamisest saadud tulu maksustamine)

– käibemaks

– maksualaseid süütegusid metsandussektoris

EESTI MAKSUSÜSTEEM

12

MAAMAKS

• Maamaks on riiklik maks, mis võetakse omandilt

• KOV kehtestab maa maksustamis-hinnast lähtuvalt oma haldus-territooriumil ühtse maamaksu määra (0,1% - 2,5% maa maksustamishinnast aastas), v.a erandid

• Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritud maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr 0,1% - 2% maa maksustamishinnast aastas

13

• Maa hindamist ei saa pidada alati õiglaseks ja hindamist vaidlustada on väga keeruline

• Metsaomanike seisukohalt ebaõiglane, et põllumaa (s.t põllumajandus-saaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa) osas kehtib madalam maamaksu määr

• Välisriikidest ei ole metsamaa maamaksuga maksustatud näiteks Soome ja Rootsi metsamaa

MAAMAKS

14

VARA VÕÕRANDAMISEST JA

KASUTAMISEST SAADUD TULU

• Vara omanik ehk tulu saaja: – Füüsiline isik – Füüsilisest isikust ettevõtja

– Juriidiline isik

• Tehingu objekt: – Metsamaa kui kinnisasi – Kasvava metsa raieõigus

– Metsamaterjal

• Tehingu liik: – võõrandamine – kasutamine

15

FÜÜSILINE ISIK - ÜLDREEGEL

• füüsilise isiku tulu maksustatakse tulumaksuga (kasu vara võõrandamisest, ettevõtlustulu, renditulu)

• Kasu vara võõrandamisest = soetamismaksumus – müügihind

• Soetamismaksumus on kõik vara omandamiseks, parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud

• Kasust on võimalik maha arvata otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud

16

• Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel loetakse soetamismaksumuseks ka metsa uuendamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud (TuMS § 37 lg 8)

Tingimused: (1) tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse

tähenduses; ja

(2) metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise metsaseaduses sätestatud korras ning keskkonnateenistus ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust.

FÜÜSILINE ISIK – ERANDID

17

• Kinnisasja võõrandamisel -

maksuvabastus tulule, mis on

saadud omandireformi käigus

tagastatud maa võõrandamisest

(TuMS § 15 lg 4 p 5).

FÜÜSILINE ISIK – ERANDID

18

• FIE ettevõtlusest saadud tulu

maksustatakse tulu- ja

sotsiaalmaksuga

• Kõikidest ettevõtlustuludest võib

maha arvata ka kõik ettevõtlusega

seotud kulud

FIE - ÜLDREEGEL

19

• Metsaomanikel puudub õigus

täiendavaks tulumaksu

mahaarvamiseks (v.a tulumaksuvaba

miinimum), kuid residendist füüsiline isik

võib omatoodetud töötlemata

põllumajandussaaduste realiseerimisest

saadud tulust, millest on tehtud lubatud

mahaarvamised, maksustamisperioodil

täiendavalt maha arvata kuni 45 000

krooni (TuMS ptk 6 § 32 lõike 4 )

FIE - MAKSUSTAMINE

20

• Praktikas võib tekitada probleeme FIE

ettevõtlustulu (TuMS § 14) ja kasu vara

võõrandamisest (TuMS § 15) eristamine

• Eristamine on vajalik, kuna:

– ettevõtlustulult peab maksma sotsiaalmaksu

– erinevused kulude tulust või kasust

mahaarvamise ulatuses (ettevõtluskulu või

soetamismaksumus)

FIE - MAKSUSTAMINE

21

JURIIDILINE ISIK

• Juriidilise isiku poolt saadud tulu ei

maksustata, kuni teenitud kasumit

ei viida ettevõtlusest välja

22

KÄIBEMAKS

• Käibemaks on universaalne tarbimismaks

• Käive jaguneb käibeks KMS tähenduses (maksuvaba ja maksustatav 18%, 5%, 0%) ja mitte käibeks KMS tähenduses

• Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus 250 000 krooni

23

KÄIBEMAKS

• Kuni 01. maini 2004.a kehtinud käibemaksuseadus nägi ette kasvava metsa ja metsamaterjali müügi käibemaksuga maksustamisel pöördmaksustamise ja see tähendas seda, et käibemaksu arvestas ja tasus kauba või teenuse ostja

• Väidetavalt oli aga kirjeldatud käibemaksu erikord vastuolus Nõukogu 6. direktiiviga

24

• Metsamaa kui kinnisasi üldreeglina maksuvaba, võimalus maksustamine km-ga optsiooni korras

• Kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali võõrandamine - käibemaksumäär 18%

• Erandina kehtib 5%-line käibemaksumäär füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks müüdavale küttepuidule (KMS § 15 lg 2 punkt 7), kuni 1.07.07

KÄIBEMAKS

25

MAKSUALASED SÜÜTEOD

METSANDUSSEKTORIS

• Peamised maksualased süüteod metsandussektoris on: – maksude väärarvutus (KarS § 386),

– maksusumma kinni pidamata jätmine (KarS § 389) ja

– maksuhalduri tegevuse takistamine (KarS § 390)

• Eristatakse süütegusid, mille objektiks on käibemaks ja tulumaks

26

• Maksuhalduri võitlus nn käibemaksupettustega metsanduses sai tagasilöögi pärast seda, kui kaotati ära pöördmaksustamise erikord.

• Pettuse skeem: metsamaterjali ostetakse nn variisiku käest, tegeliku müüja ja tegeliku ostja vahel võib olla terve kett nn variisikuid. Ostja deklareerib käibemaksu ja saab sisendkäibemaksu maha arvata, kuid müüja tehingut ei deklareeri ja ei maksa tasumisele kuuluvat käibemaksu.

KÄIBEMAKS

27

• Füüsiliste isikute puhul on

tulumaksupettuste osas levinud

ametlikult madalama müügihinna

kokkuleppimine ja deklareerimine.

• Tööandjate osas makstakse ja

deklareeritakse töötajatele

ametlikult väiksem palk.

TULUMAKS

28

MAKSUSÜSTEEMI MÕJU

• Maksusüsteemi mõju hindamiseks

metsaomanike käitumisele

praktilisel tasandil viidi läbi 31

intervjuud metsandussektoriga

otseselt või kaudselt seotud isikuga

29

• Hinnangud kehtivale maksusüsteemile: – pärsib metsakasutust, kuna ei arvesta metsa

kasvatamiseks tehtavaid kulutusi;

– pärsib metsast piisavas koguses puidu (toorme) saamist puidutööstusele;

– soodustab ebaratsionaalset metsakasutust, sest suuremad tööd tuleb ajatada pikema perioodi peale ja teha väiksemaid lanke;

– soodustab metsade koondumist juriidiliste isikute kätte; erametsaomanike tegevusetust;

– soodustab metsamaterjali ebaseaduslikku müüki;

– soodustab metsanduse halba mainet


30

• Maksusüsteemi muutmise vajadus: – kulude mahaarvestamise võimaluse

puudumine füüsilisest isikust metsaomaniku osas

– metsamaa maamaksu määr

– omandireformi käigus tagastatud maade võõrandamisel saadud tulu tulumaksuvabastuse negatiivne mõju metsandussektorile tervikuna

– metsaseadusandluse pidev muutmine on raskendanud metsaomanike orienteerumist selles, mis on lubatud ja mis mitte ning mis on nende õigused ja kohustused


31

• Valdavalt oldi seisukohal, et kehtiv

maksusüsteem ei soodusta säästvat ja

heaperemehelikku metsamajandamist

(v.a juriidiliste isikute osas).

• Hinnang Eesti metsandussektori

hetkeseisule oli pigem negatiivne, kuigi

märgiti, et olukord on üldjoontes

paremaks muutunud.


32

• Kehtiv maksusüsteem avaldab suurimat mõju füüsilisest isikust metsaomaniku käitumisele.

• Mõju avaldub kogu metsandussektorile, võttes arvesse erametsaomanike omanduses oleva metsamaa suuruse (34,8% kogu Eesti metsamaast).

• Mõju avaldub kogu majandusele, võttes arvesse metsandussektori osatähtsuse Eesti majanduses – 6% SKP-st


33

• MÕJU 1: füüsilisest isikust metsaomanike arvu vähenemine

• Mõjutavad tegurid: – omandireformi käigus tagastatud maa tulumaksuvabastus

– füüsilise isiku tulu maksustamine täies ulatuses, maamaksu tasumise kohustus

• Võimalikud tagajärjed: – ohtu satub maaelu säilimine

– võimalikud negatiivsed tagajärjed looduskeskkonnale läbi metsa väärtustamise ja metsa kui rahvusliku rikkuse tunnetamise vähenemise

– väheneb metsa ja inimese seotus

– metsa tähtsuse suurenemine ainult kasumi teenimises

MÕJU FÜÜSILISEST ISIKUST

METSAOMANIKULE

34

• MÕJU 2 füüsilisest isikust metsaomaniku tegevusetuse soodustamine

• Mõjutavad tegurid:

– omandireformi käigus tagastatud maa tulumaksuvabastus.


– Ulukite paljusus

• Võimalikud tagajärjed: – Looduskeskkonnale: väärtuslike puuliikide vähenemine

– Puidutööstusettevõtjatele: kohaliku metsamaterjali puudus, halvema kvaliteediga metsamaterjal (väheväärtuslik puit)

– Negatiivne mõju kogu metsandussektorile


METSAOMANIKULE

35

• MÕJU 3 maksualaste süütegude toimepanemise soodustamine



• Võimalikud tagajärjed:

– Looduskeskkonnale: hoolimatus looduskeskkonna suhtes

– Puidutööstusettevõtjate: ebaaus konkurents

– Metsandussektorile tervikuna: metsandussektori negatiivne maine, ebaaus konkurents


METSAOMANIKULE

36

• MÕJU 1 maksualaste süütegude toimepanemise soodustamine


– FIE ettevõtlustulu maksustamine tulumaksuga ja sotsiaalmaksuga


– Looduskeskkonnale: hoolimatus looduskeskkonna suhtes

– Puidutööstusettevõtetele: ebaaus konkurents,

– Metsandussektorile tervikuna: metsandussektori negatiivne maine, ebaaus konkurents

MÕJU FIE-st METSAOMANIKULE

37

• MÕJU 1 toorme puudus


– Maksusüsteem, mis soodustab füüsilise isiku tegevusetust metsas


– suurenenud nõudlus toorme järele

– imporditud puidu osakaalu kasv

– halvema kvaliteediga toore

MÕJU PUIDUTÖÖSTUSETTEVÕTJATELE

38

• MÕJU 2 ebaausa konkurentsi soodustamine


– on maksusüsteem, mis soodustab maksualaste süütegude toime panemist

• Võimalikud tagajärjed: raskendab puidu päritolu väljaselgitamist,

suunab osade ettevõtjate ressursid lisaks igapäevasele majandustegevusele ka nn puiduturu puhastamisele, vältimaks ebaseadusliku puidu tootmisesse võtmist

võib soodustada uute maksualaste süütegude toimepanemist

MÕJU PUIDUTÖÖSTUSETTEVÕTJATELE

39

• MÕJU 1 looduskeskkonna mittesäästlik ja jätkusuutmatu kasutamine

• Mõjutavateks teguriteks on maksusüsteem, mis soodustab füüsilisest isikust metsaomaniku poolt maksualaste süütegude toimepanemist.

• Võimalikud tagajärjed: – Maksualaste süütegudega kaasnevad rikkumised ka raiete

keskkonnanormide suhtes

– maksusurve tõttu muutuvad keskkonnakaitselised argumendid metsa-majandamise juures teisejärguliseks,

– suureneb raieoht ohustatud ja haruldaste liikide elupaikadele

– pärsitakse keskkonnasõbralikku peremetsandust

MÕJU LOODUSKESKKONNALE

40

• MÕJU 1 Madal maine

• Mõjutavateks teguriteks – maksusüsteem, mis soodustab füüsilisest isikust

metsaomaniku tegevusetust metsas ja maksualaste süütegude toimepanemist


– avalikkuse vastuseisu tõttu võib olla raskendatud maksusüsteemi muudatuste elluviimine, mis omakorda võiks aidata vähendada maksualaste süütegude toimepanemist;

– tööjõupuudus

MÕJU METSANDUSSEKTORILE

41

• MÕJU 2 Ebaaus konkurents

• Mõjutavateks teguriteks:

– maksusüsteem, mis soodustab füüsilisest isikust metsaomaniku tegevusetust metsas ja maksualaste süütegude toimepanemist.


– peamiselt samad, mis ebaausa konkurentsi soodustamise osas puidutööstusettevõtetele, kuid kehtivad lisaks puidutööstusettevõtjatele ka füüsilisest isikust ja FIE-st metsaomaniku tasandil

MÕJU METSANDUSSEKTORILE

42

LÕPPTULEMUS

Eesti kehtiv maksusüsteem

mõjutab erametsaomaniku

käitumist ja kogu Eesti

metsandussektorit negatiivselt

eesti maksusÜsteemi mÕju eesti metsandus...

Documents