eesti lähiaja eelarve- ja majanduspoliitikast
DESCRIPTION
Eesti lähiaja eelarve- ja majanduspoliitikast. Andrus Säälik 18. veebruar 200 9. Ebasoodne väliskeskkond. 2009. aasta SKP prognooside areng. EL liikmesriikide majanduskasv. Euroopa Komisjoni vaheprognoos. Jaanuar 2009. Valitsussektori eelarvepositsioon. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Eesti lähiaja eelarve- ja majanduspoliitikast
Andrus Säälik18. veebruar 2009
1.Ebasoodne väliskeskkond
-9
-6
-3
0
3
6
9
12
2007 kevad 2007 suvi 2007 sügis 2008 kevad 2008 suvi 2008 sügis 2009 kevad
%
-3
-2
-1
0
1
2
3
4%
EL27 (parem skaala) Eesti eksporditurud (parem sk) Eesti (vasak skaala)
2009. aasta SKP prognooside areng
EL liikmesriikide majanduskasv
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
12
eu27ea be bg cz dk de ee ie gr es fr it cy lv lt lu hu mt nl at pl pt ro si sk fi se uk2007 2008 2009 2010
Euroopa Komisjoni vaheprognoos. Jaanuar 2009.
Valitsussektori eelarvepositsioon
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
FI DK SE CY LU EE ES SI NL IE BG LV DE BE AT EU27
CZ LT IT MT SK PL RO PT FR UK GR HU
2007 2008 2009 2010 Defitsiidipiirang
Euroopa Komisjoni vaheprognoos. Jaanuar 2009.
2. Eesti viimased makromajandusarengud
■ Väliskeskkond: Kasvu aeglustumine ja hinnalangus toormeturgudel. Ebakindlus tulevikuväljavaadete osas väga suur. Finantskriisi mõjud on reaalmajandusse alles jõudmas.
■ Sisemajandus: Kindlustunde alanemine. Kinnisvaraturu kiirem jahtumine. Laenuraha juurdevoolu peatumine. Sisenõudluse kasvu alanemine oodatust kiiremini.
Muutused majanduskeskkonnas
Majanduskasv alaneb
-12-9-6-30369
1215
1996 1997 1998 1999 2000 20012002200320042005200620072008
%
-4-3-2-1012345
Eesti (nsa, vasak skaala) Euroala 15 (sa, parem skaala)
Tarbijad riigi osas pessimistlikud
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008
%
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
Makro Mikro
Makro = riigi maj. olukord + töötus +12 kuudMikro = pere rah. olukord praegu + maj. olukord ja säästud +12 kuud
Ebakindlus pärsib tarbimisvalmidust
-5
0
5
10
15
20
25
30
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008-30
-20
-10
0
10
20%,v.e.a.
ET nominaalkasv % ET reaalkasv % SKP reaalkasv %palgatulu kasv tarbija kindlustunne (ps)
Majanduskasvu pidurdumine on olnud oodatust kiirem. Majanduskasv püsib negatiivne nii 2008. kui 2009. aastal. Erinevalt RM viimasest ametlikust prognoosist on tõenäoliselt ka
2010 kasv negatiivne. Kohandumise ulatus oodatust suurem, kinnisvarasektori ja
laenukasvu mõju kogu majandusele oli alahinnatud. Finantssektori negatiivne mõju võimendab langustsüklit. Taastumine saab toimuda ainult koos eksporditurgude kasvule
pöördumisega. Tööturg reageerib.
Palgakasv aeglustub. Koondamised, töötute arv suureneb. Palga ja hõive langus mõjub eksportivale sektorile positiivselt.
Inflatsioonisurved kiiresti taandumas. Toormehindade langus (energia). Sisemaised nõudluspoolsed hinnasurved vähenenud.
Makromajandusprognoos
Eesti majanduse reaalkasv
-6-4-202468
1012
1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008* 2010*
%
-2
-1
0
1
2
3
4
Eesti majanduse reaalkasv (RM 2008 sügisprognoos)EL majanduse reaalkasv
Eesti majanduse nominaalkasv
02468
101214161820
1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008* 2010*
%
Eesti majanduse nominaalkasv (RM 2008 sügisprognoos)
0
2
4
6
8
10
12
1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010*
%
THI (RM sügis '08) THI (RM viimane hinnang) Baasinflatsioon
Inflatsioon alaneb kiirelt
Inflatsioon on aeglustumas mootorikütuse odavnemise, toiduainete hinnatõusu pidurdumise ning kodumaiste tegurite taandumise tõttu
-2
02
4
6
810
12
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
%
-1
01
2
3
45
6%
Kuine THI (parem sk) THIBaasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon
Eesti majandus ja eelarve
-8-6-4-202468
1012
1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008*
%
-4-3-2-10123456% SKPst
Majanduskasv (vasak skaala) Valitsussektori eelarvepositsioon (parem skaala)
2008 – RM esialgne hinnang; 2009 – lisaeelarve aluseks olev riskistsenaarium.
Väliskeskkond Finantskriisi mõjude süvenemine. Kaubanduspartnerite majanduskasvu ulatuslikum
aeglustumine. Riikide poliitikameetmete positiivsemad mõjud. Hindade volatiilsus toormeturgudel.
Eesti majanduse kohandumise ulatus: Negatiivsem majandusolukord on alles inimesteni jõudmas
– ebakindlus suur. Pankade karmistunud laenutingimused.
Riskid
3. Mis edasi?
■ Üldine eesmärk: Makromajanduslik stabiilsus ja paindlikkus ning sise- ja välistasakaalu
tagamine. Konservatiivne eelarvepoliitika. Euro kasutuselevõtmine.
■ Rutakad muudatused senises poliitikas poleks koheselt mõistlikud: Reservide kogumine headel aegadel oli õigustatud. Valuutakomitee süsteem tagab stabiilsuse. Kohandumisel peamine küsimus, kas majanduse paindlikkus on piisav.
■ Suuremad probleemid: Tööturg ja rahvastiku vananemine. Jooksevkonto defitsiit. Inflatsioon. Palkade ja tootlikkuse kasvu lahknevused. Finantsturg – risk välisrahastamise peatumiseks, võimalikud lahendused. Eelarvepoliitika jäikus.
Majanduspoliitika põhiküsimused
0
2
4
6
8
10
12
1998 2000 2002 2004 2006 2008* 2010* 2012*
%
Eesti THHI (12 kuu keskmine) Eesti THHI prognoos (12 kuu keskmine)Referentsväärtus Ref.väärtuse progn (COM sügis 2008)Eesti THHI + prognoos
Inflatsioonikriteeriumi täitmine tõenäolisem alates 2010. aastast
■ Makromajanduslik stabiilsus. Majandusarenguks on olulisem stabiilne ja soodne
ettevõtlus-keskkond, mitte võimalikult suured eelarvelised kulutused.
■ Vananev rahvastik. Ilma konservatiivsuseta pole eelarvepoliitika pikaajalist
jätkusuutlikkust. Madalam potentsiaalne majanduskasv. Suurenevad tervishoiu- ja pensionikulutused. Defitsiit napilt alla 3% SKPst pole piisav. Võlakoormus peab vähenema, 60% SKPst pole piisav
tagamaks jätkusuutlikkust.
Miks konservatiivne eelarvepoliitika
Valitsussektori võlakoormuse suurenemineGross debt (% of GDP)
0.0
20.0
40.0
60.0
80.0
100.0
120.0
140.0
160.0
180.0
200.0
2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050
Gro
ss d
ebt (
% o
f GD
P)
EU12
EU25
60% reference value
MTO scenario
Baseline scenario
EL15 riigireitingud
0%10%20%30%40%50%
60%70%80%90%
100%20
00
2005
2010
2015
2020
2025
2030
2035
2040
AAA AA/ A BBB või madalamAllikas: Standard & Poor’s. Sovereign Ratings in The European Union. London,
21 February 2002.
TÄNAN
Taustainformatsioon. Maastrichti nominaalse konvergentsi kriteeriumid
■ EMU täisliikmeks saamiseks ja euroalaga liitumiseks peavad ELi liikmesriigid, kes veel ühisraha ei kasuta, osalema vahetuskursi-mehhanismis ERM II ja viima oma majandusnäitajad vastavusse riigirahanduse jätkusuutlikkust, hinnatasemete ühtlustumist ja vahetuskursi stabiilsust hindavate Maastrichti nominaalse konvergentsikriteeriumidega.
■ Kriteeriumide eesmärk on tagada, et majandusareng EMUs oleks tasakaalustatud ega tekitaks liikmesriikide vahel pingeid.
■ Lisaks nominaalsetele konvergentsikriteeriumidele võtavad Euroopa Komisjon ja ECB euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, makse-bilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühikukulude ja muude hinnaindeksite arenguid. Samuti peavad kõik liituvad riigid viima asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid vastavusse EL õigusega.
Maastrichti kriteeriumid
Maastrichti kriteeriumid Inflatsioonimäär ei ületa rohkem kui 1,5%punkti võrra
kolme hinnastabiilsuse mõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra.
Riigi suhtes ei kehti EL Ministrite Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta: valitsussektori eelarve puudujääk on väiksem kui 3% SKPst; valitsussektori võlg on väiksem kui 60% SKPst.
Kinnipidamine ERM IIga ettenähtud nominaalsetest kõikumispiirangutest vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut ühegi teise liikmesriigi vääringu suhtes.
Pikaajaline intressimäär (10-aastaste rahvusvaluutas nomineeritud riigi võlakirjade intressimäär) ei tohi ületada rohkem kui 2%punkti võrra kolme hinnastabiilsuse mõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra.
Hindade stabiilsus Maastrichti lepingu artikkel 121(1): Liikmesriik
peab saavutama hinnastabiilsuse kõrge taseme, mis tähendab, et tema inflatsiooni peab olema lähedane hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmes-riigi omale. Lepingu Protokoll nr 21 konvergentsikriteeriumitest:
Liikmesriigi hinnaarengud on jätkusuutlikud ning keskmine inflatsioonimäär aasta jooksul enne hindamist ei ületa rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra maksimaalselt kolme hinnastabiilsuse mõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi keskmist;
Inflatsiooni mõõdetakse võrreldaval alusel tarbijahinnaindeksi abil, võttes arvesse määratluste erinevust riigiti.
Valitsuse eelarvepositsiooni jätkusuutlikkus
Maastrichti lepingu artikkel 121(1): Liikmesriik peab saavutama eelarvepositsiooni jätkusuutlikkuse, mis tähendab, et tema eelarvedefitsiit ei ole ülemäärane artikkel 104(6) mõttes. Lepingu Protokoll nr 21 konvergentsikriteeriumite
kohta: Hindamise hetkel ei kehti liikmesriigi suhtes Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi (excessive deficit) olemasolu kohta artikkel 104(6) alusel.
Lepingu Protokoll ülemäärase eelarvedefitsiidi kohta: valitsussektori eelarve puudujääk on väiksem kui 3% SKPst ja valitsussektori võlg on väiksem kui 60% SKPst (mõlemad ESA 95 metoodika järgi).
Vahetuskursi stabiilsus
Maastrichti lepingu artikkel 121(1): Liikmesriik on kinni pidanud ERM IIga ettenähtud normaalsetest kõikumispiirangutest vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut ühegi teise liikmesriigi vääringu suhtes. Lepingu Protokoll nr 21 konvergentsikriteeriumitest:
Liikmesriik on kinni pidanud ERM IIga ettenähtud normaalsetest kõikumispiirangutest ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne hindamist. Liikmesriik ei ole omal algatusel devalveerinud oma vääringut ühegi teise liikmes-riigi vääringu suhtes sama perioodi jooksul.
Konvergentsi jätkusuutlikkus Maastrichti lepingu artikkel 121(1): Liikmesriik
peab olema saavutanud oma konvergentsi jätkusuutlikkuse ERM IIs, mida peegeldab pikaajaline intressimäär. Lepingu Protokoll nr 21 konvergentsikriteeriumitest:
Liikmesriigi keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär aasta jooksul enne hindamist ei ületa rohkem kui 2 protsendipunkti võrra maksimaalselt kolme hinnastabiilsuse mõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi keskmist.
Intressimäärasid mõõdetakse valitsuse pikaajaliste (10-aastaste rahvusvaluutas nomineeritud) võlakirjade või võrreldavate väärtpaberite alusel, võttes arvesse määratluste erinevust riigiti.
Lisa
2,7
-2,2 -2,4-1,9-2,0-1,9
2,7
0,20,1
-1,0-1,7-1,9
-4
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008* 2010* 2012*
% of GDP
Government plan in Convergence Programme 4.12.2008MoF forecast 27.11.2008
General government fiscal position
Majandusarengu indikaatorid viitavad languse süvenemisele
-20
-10
0
10
20
30
40
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008
%, v.e.a.
-10
-5
0
5
10
15
20%, v.e.a.
SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeksTöötleva tööstuse toodanguindeks Ehitusmahuindeks
Erasektori laenujäägi kasv peatumas(laenujäägi kuine juurdekasv, 3 kuu keskmine)
-1000
0
1000
2000
3000
4000
2005 4 7 10 2006 4 7 10 2007 4 7 10 2008 4 7 10-1000
0
1000
2000
3000
4000%,v.e.a.
Eraisikute Ljäägi kuine kasv, mln kr Ettevõtete Ljäägi kuine kasv, mln kr
Kodumajapidamiste kuised intressi- maksed ületavad laenujäägi kasvu!
-1000
0
1000
2000
3000
4000
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008
Uus laen – intressid, mln kr Uus laen (3kk), mln kr Intressimaksed, mln kr
Growth of monthly labour costs (in EUR)
-5
0
5
10
15
20
25
30
35
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
%
Estonia Latvia Lithuania Finland Sweden EU 25
Average monthly labour costs, defined as total labour costs per month divided by the corresponding number of employees, expressed as full-time units.
Monthly labour costs
0500
1 0001 5002 0002 5003 0003 5004 0004 500
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
EUR
Estonia Latvia Lithuania Finland Sweden EU 25
Average monthly labour costs, defined as total labour costs per month divided by the corresponding number of employees, expressed as full-time units.