eesti arengufond · 2) startup estonia programm (2014-2020), alates 14.07.2015.a. 3) uued...

Konsolideeritud majandusaasta aruanne

Eesti Arengufond

Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2015

Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2015

Äriregistri kood: 74002233

Aadress: Rotermanni 8, Tallinn 10111, Eesti

Telefon: + 372 6 161 100

Faks: + 372 6 161 101

Interneti kodulehekülg: www.arengufond.ee

Elektronpost: [email protected]

Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers

Lisatud dokumendid: 1) Tegevjuhtkonna allkirjad 2015. a konsolideeritud

majandusaasta aruandele

2) Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

EESTI ARENGUFOND 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

2

Sisukord

EESTI ARENGUFONDI LÜHIISELOOMUSTUS .................................................................. 3

TEGEVUSARUANNE............................................................................................................ 4

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE......................................10

Konsolideeritud bilanss...........................................................................................................10

Konsolideeritud tulemiaruanne................................................................................................11

Konsolideeritud rahavoogude aruanne .....................................................................................12

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne .............................................................................13

Raamatupidamise aastaaruande lisad .......................................................................................14

Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted..............................................................................................................14

Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted .......................................................................................21

Lisa 3. Raha ja raha ekvivalendid ......................................................................................21

Lisa 4. Lühiajalised finantsinvesteeringud .........................................................................21

Lisa 5. Nõuded ja ettemaksed............................................................................................22

Lisa 6. Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande .23

Lisa 7. Pikaajalised nõuded ...............................................................................................26

Lisa 8. Materiaalne põhivara .............................................................................................26

Lisa 9. Võlad ja ettemaksed ..............................................................................................27

Lisa 10. Maksukohustused ja nõuded ..................................................................................27

Lisa 11. Sihtfinantseerimine................................................................................................28

Lisa 12. Mitmesugused tegevuskulud ..................................................................................28

Lisa 13. Tööjõukulud..........................................................................................................29

Lisa 14. Muud kulud ..........................................................................................................29

Lisa 15. Kasutusrent ...........................................................................................................29

Lisa 16. Tingimuslikud kohustused .....................................................................................30

Lisa 17. Seotud osapooled ..................................................................................................30

Lisa 18. Aktsiate optsiooniprogramm ..................................................................................31

Lisa 19. Sündmused pärast bilansipäeva ja tegevuse jätkuvus ..............................................31

Lisa 20. Konsolideerimata finantsaruanded .........................................................................33

Tegevjuhtkonna allkirjad 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruandele ..............................37

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ..................................................................38


3

EESTI ARENGUFONDI LÜHIISELOOMUSTUS

Eesti Arengufond (edaspidi Arengufond) on Eesti Arengufondi seadusega asutatud avalik-õigus lik

juriidiline isik. Eesti Arengufond alustas oma tegevust 2007. aasta aprillis. Arengufond on

Riigikogu poolt ellu kutsutud selleks, et algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas

muutusi, mis kiirendaksid majandusstruktuuri kaasajastamist, viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid

luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Nende eesmärkide saavutamiseks korraldab

Arengufond arenguseiret ning teostab koos erainvestoritega riskikapitali investeeringuid Eesti

uuenduslikesse, kasvavatesse ja rahvusvahelise potentsiaaliga ettevõtetesse.

Arengufondi investeerimiskapitali taastamise ja investeerimistegevuse jätkamise kava kohaselt

asutas Arengufond 1. märtsil 2011.a 100% tütarettevõtte AS SmartCap, millele taotleti

riskikapitalifondi fondivalitseja tegevusluba Finantsinspektsioonilt. Inspektsioon väljastas 21.

detsembril 2011.a AS-ile SmartCap tegevusloa (otsus nr 4.1-1/119), mille kohaselt võib AS

SmartCap tegutseda riskikapitalifondide fondivalitsejana vastavalt investeerimisfondide

seadusele. AS SmartCap allub Finantsinspektsiooni poolt teostatavale riiklikule

finantsjärelevalvele. Käesoleval hetkel on AS SmartCap ainus tegevusloa alusel tegutsev varase

faasi riskikapitalifondi fondivalitseja Eestis, mille meeskond ja eelnev tegevus on läbinud

põhjaliku taustakontrolli. Alates 1. aprillist 2012.a teostab Arengufond oma investeerimistegevuse

eesmärke AS-i SmartCap kaudu.


4

TEGEVUSARUANNE

Arengufondi tegevus jaguneb kaheks – investeerimine ja arenguseire. Lisaks viib Arengufond ellu

Startup Estonia programmi.

Arengufond juhib investeerimisettevõtte kaudu enam kui 33 miljoni euro suurust varase faasi

investeerimisfondi, millest üle 14 miljoni on tänaseks investeeritud. Lisaks Arengufondi investeerimiskapitalile on meie portfelliettevõtted kaasanud üle 39 miljoni euro täiendavat kapitali erainvestoritelt.

Seire- ja kasvuprogrammide kaudu toetame me investeerimistegevust ja loome eeldusi selleks, et Eestis

tekiks rohkem uusi innovaatilisi ettevõtteid ja kõrget lisandväärtust loovaid töökohti.

1. INVESTEERIMISTEGEVUS

Arengufond teostab oma investeerimistegevuse eesmärke tütarettevõtja AS SmartCap (SmartCap) kaudu. SmartCap on Finantsinspektsiooni järelevalvele alluv riskikapitalifondide fondivalitseja, mis

valitseb riskikapitalifondi Early Fund II, fondi osakute mahuga 25,26 miljonit eurot ning osutab Arengufondile seniste investeeringute osas nõustamis-teenuseid. Early Fund II osakuomanikuks on 100% Eesti Vabariik. 2015. aastal tegi SmartCap Early Fund II arvel investeeringuid kogusummas 2 773 tuhat eurot ning nõustas Arengufondi seoses viimasele kuuluvate investeeringutega.

2015. aastal müüs Arengufond oma osaluse kahes portfelliettevõttes: Fits.me Holding Limited ja Now! Innovations OÜ-s.

28.08.2014 kinnitas Arengufondi nõukogu Arengufondi investeerimistegevuse uued põhialused. 2015. a jooksul töötas Arengufond neile tuginedes välja uue muudetud investeerimisstrateegia, mille

Arengufondi nõukogu kinnitas 27.01.2016. Nimetatud investeerimistegevust on planeeritud ellu viia SmartCapi kaudu.

Uue investeerimisstrateegia kohaselt investeeritakse Arengufondi senisest investeerimistegevusest tagasi laekunud ja laekuvad ning Early Fund II tagasi laekunud ja laekuvad vahendid ärikiirendi

fondidesse. 2016. a jooksul on planeeritud välja kuulutada konkurss kuni kahe ärikiirendi fondi leidmiseks. Ärikiirenditega lepingute sõlmimiseni loodetakse jõuda 2017.a I poolaastal.

Vastavalt Arengufondi nõukogu otsusele teostas Arengufond 2015. aastal ettevalmistavad tegevused investeerimistegevuse ümberkorraldamiseks, st otseinvesteeringute valitsemise üleandmiseks

professionaalsele erafondivalitsejale. Protsess viiakse lõpuni eeldatavasti 2016. aasta jooksul.

2015.a. oktoobris võttis Arengufondi nõukogu vastu uue investeerimisstrateegia põhialused, milles nähakse muuhulgas ette tingimused uute investeeringute tegemiseks riskikapitalifondidesse. Arengu-fondil on kavas uus investeerimissund ellu viia SmartCapi kaudu, mille raames sõlmitakse kahe järgneva

aasta jooksul lepingud riskikapitalifondi investeeringute tegemiseks kokku summas 8,4 miljonit eurot, millele lisanduvad tasud portfelliettevõtete nõustamisteenuste ning koolitus- ja arenguprogrammide osas kokku summas 2,8 miljonit eurot Startup Estonia programmist.


5

2. STARTUP ESTONIA PROGRAMM

Startup Estonia 2015.a. tegevused jagunevad nelja suuna alla:

1) Startup Estonia pilootprogramm, kuni 31.08.2015.a. 2) Startup Estonia programm (2014-2020), alates 14.07.2015.a.

3) Uued investeeringud ärikiirenditesse 4) Välisfinantseeritavad projektid

Ettevõtlusministri 14. juuli 2015.a. käskkirjaga kinnitati toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks (Startup Estonia) ning määrati Arengufond nimetatud programmi elluviijaks.

Programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Startup Estonia pilootprogramm

1) Startup asutajate loomise programm Founder Institute (lõppes märtsis) 2) Startup ide müügi- ja turundusprogamm Going Global (veebruar-mai)

3) Startup ide ja suurettevõtete koostööprogramm (veebruar-märts) 4) Tudengitele suunatud startup ettevõtte loomise ja arendamise programm (märts-august) 5) Toetasime Latitude59 startup konverentsi korraldamist 6) Koordineerisime Eesti startup ide minekut tehnoloogiakonverentsile Pioneers

7) Toimus startup ide suvelaager (august 2015) 8) Käivitasime startup kogukonna kohtumised ja kaasasime nad uue programmi väljatöötamisse 9) Tudengitele suunatud startup ettevõtte arendamise programm Student VC (mai-august) 10) Korraldasime rohetehnoloogia ürituste sarja Cleantech Breeze

11) Viisime läbi rohetehnoloogia ideede võistluse Climate Launchpad 12) Nõustasime Tartu Ülikooli ettevõtlusõppe rakendamise teemadel

Startup Estonia programm

1) Programmi käskkiri kinnitati 14.07

2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Arengufond sõlmisid halduslepingu programmi rakendamiseks 31.08

3) Perioodil juuli-september toimus programmi tehniline ja juriidiline ettevalmistus 4) Perioodil oktoober-detsember tegime ettevalmistusi mitmete tegevuste osas, mis käivitati/

käivitatakse 2016. aastal (startup ürituste ja koolituste konkurss, startup ide müügioskuste arendamise koolitusprogramm, startup ide ning keskmiste ja suurettevõtete koostööprogramm jm).

Uued investeeringud ärikiirenditesse

1) Aprillis valmis ex ante analüüs – täpsemad soovitused investeerimistingimusteks 2) Kinnitati Arengufondi uue investeerimisstrateegia põhialused


6

Välisfinantseeritavad projektid

1) Arengufond on partnerluses Lower-Silesia Climate KIC keskusega, viimaks ellu cleantech startup idele suunatud programme ja haridusprogramme cleantech spetsialistidele

2) Climate Launchpad ideede konkurss

3) Climate KIC kiirendi 4) Pioneers into Practice programm

2016. aastal on plaanis järgmised tegevused:

1) Startup Estonia programmi elluviimine 2) Uued investeeringud ärikiirenditesse 3) Välisfinantseeritavad projektid

3. ARENGUSEIRE

3.1 Ettevõtlikkus ja Eesti majanduse konkurentsivõime

Jätkus koostöö uuringukonsortsiumis (Global Entrepreneurship Research Association) ja osalesime neljandal järjestikusel aastal Global Entrepreneurship Monitor (GEM) rahvusvahelises uuringuprojekt is.

Arengufondi ja advokaatidest koosneva töögrupi tegevuse tulemusena valmis 2015. aasta alguses äriseadustiku muutmise eelnõu, milles lihtsustatakse startup-ettevõtjatele kapitali kaasamist. Seaduse muudatused jõustusid juulis 2015.

Viisime läbi töötoad arengufoorumi Eesti Tee 2030 raames, tutvustasime ideed ning kaasasime erinevaid partnereid arengufoorumi edasisteks tegevusteks (Eesti Kultuuri Koda, Eesti tulevikulugu,

Riigikantselei jt).

3.2 Nutikas spetsialiseerumine

Nutikas spetsialiseerumine on osa Euroopa Liidu struktuurifondide rahastamisstrateegiast 2014-2020 perioodil. 2014. aasta detsembris avaldas Arengufond valdkondlikud raportid (IKT, tervisetehnoloogiad

ja ressursside väärindamine, kättesaadavad ns.arengufond.ee), milles on pakutud konkreetsed eesmärgid valdkondade lõikes, valdkondade arengut takistavad barjäärid, samuti barjääride kõrvaldamiseks vajalikud tegevused.

Nimetatud raportites toodut aluseks võttes teostasime nutika spetsialiseerumise valdkonnas 2015. aastal järgmised tegevused:

Valmistasime ette järgmised seminarid ja happy hour´id:

1) E-tervise happy hour. Protsessi eesmärgiks on rohkem tervena elatud aastaid, läbi mille on riigil võimalik kokku hoida toetuste maksmisel ning kasvatada maksutulu läbi pikema aktiivse tööelu.

Arengufond osales ettepanekutega ka E-tervise riikliku strateegia ja arengukava koostamisel ning E-tervise infosüsteemi avamiseks vajaliku kontseptsiooni kirjeldamisel;

2) Tööstus 4.0 seminar, mille eesmärgiks oli tuua kokku erinevad ettevõtted, ülikoolid ja otsustajad erinevatest valdkondadest;

3) Osalesime e-ehituse töörühmas;

http://ns.arengufond.ee/


7

4) Ühisrahastuse (crowdfunding) happy hour. Käivitatud on ka diskussioon turuosaliste ning regulaatorite vahel õigusliku keskkonna kujundamiseks. Ühtlasi käivitasime turuosaliste hea tava tegevuspõhimõtete koostamise. Valdkonna arendamine on üle antud Finance Estonia le .

Viisime läbi järgmised analüüsid ja ettevalmistavad tegevused:

1) tootearenduse ja teadmussiirde analüüsi esimene faas; 2) biomajanduse programmi käivitamisel osalemine (sh töötubade juhtimine); 3) tervisemajanduse sektori elavdamise programmi ettevalmistamine; 4) IT tootearenduse kiirendi ettevalmistus – Arengufond koostas sektori ettevõtetega programmi,

kuidas hõlbustada IKT sektori teenusettevõtetel tootearendusprojektide käivitamist; 5) IKT erialade kvaliteedi õppekavapõhise hindamismetoodika väljatöötamise algatamine –

kaasasime hindamismetoodika väljatöötamisse HITSA, ITL ja ülikoolid. Hanke korraldas HITSA. Samuti andsime panuse IKT ja tehnoloogiateadmiste laiemaks rakendamiseks teiste

erialade õppekavades (koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga); 6) analüüsisime tervishoiusüsteemi ärimudelit; 7) käivitasime noorteadlaste, magistrantide, doktorantide ja teadus-arendusspetsialistide üleriigilise

võrgustiku (nt koostöös Tartu Ülikooliga algatus MTÜ Bioway loomiseks biotehnoloogia

valdkonnas); 8) alustasime startup ökosüsteemi seire süsteemi väljatöötamisega, esimeseks algatuseks on

tervisetehnoloogiate (health-tech) ökosüsteemi mõõdikute väljatöötamine.

3.3 Energia- ja rohemajanduse valdkonna peamisteks tegevusteks 2015. aastal olid järgmised

tegevused:

1) Koostöös Glimstedti advokaadibürooga ning 10 erineva organisatsioonimudeliga energiaühistu algatuse baasil valmis õiguslik analüüs „Energiaühistute loomist ja tegutsemist takistavad

probleemid Eestis“, mis analüüsib tänast õiguslikku keskkonda kolmest aspektist: kogukondlik tootmine, edastamine ja müümine ning seda nii elektri, soojuse kui gaasi valdkonnas.

Uuringu ja sellega seonduvate lisadega on võimalik tutvuda:

http://energiayhistud.ee/tutvustus/teostatud-uuringud/

ja põhidokument alla laadida:

http://energiayhistud.ee/wp-content/uploads/2015/09/EY_oigusmojude-analyys.pdf

2) Energiaühistute (EÜ) mentorprogrammi raames toimus konverents „Energiaühistu – kogukondlik elekter ja soojus“, kus tutvustati aastase nõustamisprotsessi peamisi tulemusi.

http://energiayhistud.ee/energiauhistute-konverents-29-september-2015/

Mentorprogramm:

http://energiayhistud.ee/energiauhistud/mentorprogramm/

http://energiayhistud.ee/tutvustus/teostatud-uuringud/

http://energiayhistud.ee/wp-content/uploads/2015/09/EY_oigusmojude-analyys.pdf

http://energiayhistud.ee/energiauhistute-konverents-29-september-2015/

http://energiayhistud.ee/energiauhistud/mentorprogramm/


8

3) Energiaühistutele ja EÜ ökosüsteemile mõeldud infovärav www.energiaühistud.ee ja www.energiayhistud.ee vahendab infot ja annab nõu nüüd lisaks eesti keelele ka inglise keeles, st valminud on täismahus EÜ inglise keelne veebileht:

http://energiayhistud.ee/en/introduction_1/, võimaldades Eesti põhjalikku kogemust EÜ vallas

tutvustada ka teistele riikidele.

4) Algatatud on diskussioon ettevõtjate seas teemal „Energiaühingud ja nende potentsiaal Eestis“ –

koostöös Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojaga toimus edukalt teema ava-seminar „Elektri- ja

soojusenergia väiketootmine energiaühingulise mudelina“. Täpsemalt: http://energiayhistud.ee/sundmuste-kalender/event/1750/

4. ARENGUIDEE KONKURSS

Arenguidee konkurss on Eesti Arengufondi poolt välja kuulutatud konkurss, mille eesmärgiks on leida

ideid, mis arendaksid Eesti majandust ja tõstaksid inimeste elu kvaliteeti. Konkursi võitja saab Arengufondilt aastase stipendiumi enda idee elluviimiseks. Stipendiumi suurus on 2000 eurot kuus (netosummas), mida makstakse idee autorile või kokkuleppel autoriga muule isikule.

2015.a. juunis valiti Arenguidee konkursil võitjateks järgmised ideed ja autorid:

1) „Kirjutamata reeglite arengukiirendi „Sammulugeja““ – autorid Riina Raudne ja Andero Uusberg. „Sammulugeja“ (uue nimega Teomeeter) seab eesmärke käitumisharjumuste, näiteks alkoholitarbimise harjumuse, liiklus- või liikumiskultuuri muutmiseks ning jälgib, kuidas inimesed kollektiivselt töötavad ühise eesmärgi nimel;

2) „Organic Estonia“ – autorid Siim Kabrits, Krista Kulderknup ja Erki Peegel. Idee on kanda 51% Eesti pindalast maheregistrisse, muutes sellega Eesti esimeseks maheriigiks maailmas. Eesti muutmisega maheriigiks püütakse luua uusi töökohti ja neid eelkõige maapiirkondadesse;

3) Eripreemia ideele „Kalamaja Avatud Kool“ – autorid Rasmus Rask, Artur Taevere, Margit

Aasmäe ja Kaarel Oja. Autorid soovivad luua uuendusliku koolimudeli, kus poleks enam klassitunde.

2015. aastal esitati konkursile kokku 101 ideed.

SÜNDMUSED PÄRAST BILANSIPÄEVA

Riigikogu majanduskomisjoni algatusel moodustatud töögrupi ettepaneku kohaselt on plaanis Arengufondi investeerimistegevus (sh SmartCap) ja Startup Estonia programm üle viia sihtasutuse KredEx organisatsiooni ning Arengufondi seiretegevus senisel kujul lõpetada.

Vaatamata Arengufondi tegevuse reorganiseerimisele, sh investeerimistegevuse (SmartCapi ja tema poolt valitsetava fondi Early Fund II) ning Startup Estonia programmi üle viimine sihtasutuse KredEx organisatsiooni ning seiretegevuse senisel kujul lõpetamisele, on juhtkonna hinnangul Arengufond

http://www.energiaühistud.ee/

http://www.energiayhistud.ee/

http://energiayhistud.ee/en/introduction_1/

http://energiayhistud.ee/sundmuste-kalender/event/1750/

https://arenguidee.ee/


9

jätkuvalt tegutsev vähemalt kuni 2017. aasta alguseni. Ülalkirjeldatud ümberkorraldused ei avalda juhtkonna hinnangul olulist mõju Arengufondi 2016. aasta finantstulemustele, kuid mõjutavad Arengufondi tegevust pikemas perspektiivis. Vastavat mõju ning selle ulatust ei ole aga hetkel teadaolevate asjaolude põhjal võimalik veel hinnata.

LISAINFO

2015. aastal töötas Arengufondis keskmiselt 27 inimest, arvestatud töötasude kogusumma koos

puhkusetasu kohustusega oli 671 159 eurot (sotsiaalmaksu arvestamata). Tütarühingus AS SmartCap töötas 2015.aastal keskmiselt 5 inimest, arvestatud töötasude kogusumma

koos puhkusetasu kohustusega oli 201 689 eurot (sotsiaalmaksu arvestamata). SmartCap juhatus oli 2015. aastal kuni detsembrini kaheliikmeline, alates detsembrist ajutiselt kolmeliikmeline. Juhatuse liikmetele arvestati tasu kokku 95 801 eurot (sotsiaalmaksu arvestamata) Nõukogu oli 5 liikmeline, nõukogu tasudeks 30 000 eurot (sotsiaalmaksu arvestamata).

Arengufondi juhatus oli 2015. aastal üheliikmeline. Juhatuse liikmele arvestati tasu kokku 48 000 eurot (sotsiaalmaksu arvestamata). Arengufondi nõukogu oli 2015. aastal seaduse kohaselt 9-liikmeline. Nõukogu liikmete tasudeks maksti 55 163 eurot (sotsiaalmaksu arvestamata).

Annika Lentso

Eesti Arengufondi juhatuse esimees


10

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Konsolideeritud bilanss

(eurodes)

Lisa nr. 31.12.2015 31.12.2014

VARAD

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid 3 5 447 537 6 753 199

Lühiajalised finantsinvesteeringud 4 1 000 000 0

Nõuded või ettemaksed 5 568 694 570 030

Käibevara kokku 7 016 231 7 323 229

Põhivara

Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande 6 4 753 341 5 846 639

Pikaajalised nõuded 7 8 826 0

Materiaalne põhivara 8 11 115 15 166

Põhivara kokku 4 773 282 5 861 805

VARAD KOKKU 11 789 513 13 185 034

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed 9 629 136 1 034 588

Lühiajalised kohustused kokku 629 136 1 034 588

KOHUSTUSED KOKKU 629 136 1 034 588

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 12 150 446 10 697 566

Aruandeaasta tulem -990 069 1 452 880

Netovara kokku 11 160 377 12 150 446

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 11 789 513 13 185 034

Lehekülgedel 14-36 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.


11

Konsolideeritud tulemiaruanne

(eurodes)

Lisa nr 2015 2014

Sihtfinantseerimine riigieelarvest 11 1 400 929 1 740 530

Muud saadud sihtfinantseerimised 11 570 883 119 135

Early Fund II Fondivalitsemistasud 757 842 757 842

Realiseerunud kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud finantsinvesteeringute ning sidusettevõtete investeeringute müügist ja likvideerimisest

-933 908 3 271 415

Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud sidusettevõtete investeeringute ümberhindlusest

6 -195 032 -2 143 771

Muud tulud 1 321 83 693

Mitmesugused tegevuskulud 12 -1 022 785 -940 853

Tööjõukulud 13 -1 510 233 -1 361 735

Põhivara kulum ja väärtuse langus 8 -4 051 -7 515

Muud kulud 14 -127 178 -137 644

Tegevustulem -1 062 211 1 381 097

Intressitulud 26 776 10 692

Dividenditulud 45 366 61 091

Aruandeaasta tulem -990 069 1 452 880



12

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

(eurodes)

Lisa nr 2015 2014

Rahavood majandustegevusest

Tegevustulem -1 062 211 1 381 097

Korrigeerimised:

Põhivara kulum ja väärtuse langus 8 4 051 7 515

Realiseerunud kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud finantsinvesteeringute ning

sidusettevõtete investeeringute müügist ja likvideerimisest 933 908 -3 271 415

Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud sidusettevõtete investeeringute ümberhindlusest 6 195 032 2 143 771

Kasum ebatõenäoliseks kantud laenunõuete kulu

vähendamine 0 -74 697

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 013 -65 338

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 9 -405 452 -2 110 399

Kokku rahavood põhitegevusest -332 660 -1 989 466

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse põhivara ost 8 0 -15 347 Tasutud sidusettevõtete soetamisel ja allutatud laenude andmisel 6 -61 750 -61 750

Laekumised sidusettevõtete müügist ja likvideerimisest 37 253 2 286 095

Antud laenude tagasimaksed 0 74 697

Sissemaksed tähtajalisele hoiusele 4 -1 000 000 0

Laekunud tähtajaline hoius 0 1 917 458

Laekunud intressid 6 130 23 826

Laekunud dividendid 45 366 61 091

Kokku rahavood investeerimistegevusest -973 002 4 286 070

Rahavood kokku -1 305 662 2 296 603

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 6 753 199 4 456 596

Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 305 662 2 296 603

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 5 447 537 6 753 199



13

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne

(eurodes)

Akumuleeritud tulem Kokku

Korrigeeritud saldo

seisuga 31.12.2013 10 697 566 10 697 566

Aruandeperioodi tulem 1 452 880 1 452 880

Saldo seisuga 31.12.2014 12 150 446 12 150 446

Aruandeperioodi tulem -990 069 -990 069

Saldo seisuga 31.12.2015 11 160 377 11 160 377



14

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

1.1 Üldine informatsioon

Eesti Arengufond (edaspidi Arengufond) on Eesti Vabariigi poolt Eesti Arengufondi seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Eesti Arengufondi 2015. aasta konsolideerit ud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea

raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Üldeeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Üldeeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad „Raamatupidamise seadusest“, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori

raamatupidamise standarditest (IPSAS).

2015. a konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad Eesti Arengufondi ja tema 100%-liste tütarettevõtete AS SmartCap ja Opal Communications OÜ finantsnäitajad (edaspidi ühiselt Kontsern).

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Eesti Arengufond kasutab Eesti raamatupidamisseaduse kasumiaruande skeemi nr 1, mida on täiendavalt liigendatud, et suurendada aruande informatiivsust.

1.2 Konsolideeritud aruannete koostamine

Konsolideerimise põhimõtted

Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Emaettevõtte ja tütarettevõtete arvestuspõhimõtted on samad.

Tütarettevõtted

Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui Arengufond omab kas otseselt või kaudselt üle 50%

tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat.

Äriühendused

Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused (s.o omandatud netovara)


15

arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena.

Tütarettevõtte soetus ja müük

Alates omandamise kuupäevast kajastatakse kontserni osalust omandatud ettevõtte varades, kohustustes ja tingimuslikes kohustustes ning tekkinud firmaväärtust konsolideeritud bilansis ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kuludes konsolideeritud tulemiaruandes. Positiivset firmaväärtust kajastatakse konsolideeritud bilansis immateriaalse varana, negatiivne firmaväärtus

kajastatakse koheselt tuluna.

Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideerit ud tulemiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud

firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustustes ning firmaväärtuses kas

sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega.

Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Eesti Arengufondi konsolideerimata

aruanded

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid,

mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse. Investeeringud tütarettevõtetesse on konsolideerimata aruandes kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud sidusettevõtetesse on konsolideerimata aruannetes kajastatud õiglase väärtuse meetodil, nagu ka konsolideeritud aruandes.

1.3 Riskikapitali-investeeringud varase faasi ettevõtetesse (investeeringud sidusettevõtetesse

ja finantsinvesteeringud)

Arengufondi kaudu on kapital investeeritud varases arengufaasis teadmis- ja tehnoloogiamahukatesse Eesti äriühingute aktsiatesse ja osadesse. Investeeringud on tehtud koos

erasektori kaasinvestoritega samadel tingimustel ja lähtudes ärilistest kaalutlustest. Arengufond ei ole teinud investeeringuid teiste aktsionäride või osanike osaluse omandamise kaudu. Investeeringu tulemusena on Arengufondi osalus investeerimisobjekti hääleõiguslikus kapitalis üldjuhul 10%-49%. Ekspertkomitee soovitusel võib Arengufond anda investeerimisobjektile laenu

koos Arengufondi poolt tehtud investeeringuga investeerimisobjekti omakapitali, kui see on vajalik investeeringu paremaks struktureerimiseks ning vastab Arengufondi tingimustele.


16

Riskikapitali-investeeringud on kajastatud finantsinvesteeringutena või sidusettevõtetena. Riskikapitali-investeering võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus ja omandamisega otseselt seotud väljaminekud. Riskikapitali-investeering

kajastatakse pärast esmast arvelevõtmist õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande .

Investeeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentide sse

Finantsinvesteeringuna kajastatakse osalust ettevõttes, mille üle oluline mõju puudub (enamasti

osalus väiksem kui 20%).

Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mis ei ole

avalikult kaubeldavad ja mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (s.t. soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused). Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjel “Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud sidusettevõtete investeeringute ümberhindlusest”.

Investeeringud sidusettevõtetesse

Sidusettevõte on ettevõte, mille üle Arengufond omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui Arengufond omab ettevõttes 20% kuni 50%

hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.

Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20%-lise osaluse korral. Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud: (a) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis;

(b) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel; (c) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel; (d) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine; (e) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.

Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.

Bilansis kirjel „Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande“ kajastatakse konverteerimisõigusega laene ühel real koos investeeringutega osakapitali. Konverteerimisõigusega laenude puhul on tegemist finantsvaradega, millise id

kajastatakse õiglases väärtuses.

Õiglase väärtuse meetod

Õiglase väärtuse määramisel lähtutakse eelkõige EVCA Rahvusvahelisest era- ja riskikapitali hindamisjuhistes toodud hindamismeetoditest, milleks võivad olla:

o viimase investeerimistehingu hind; o diskonteeritud rahavoogude meetod; o netovara meetod;


17

o väärtuse määramine kasumikordaja baasil.

Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjel “Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud sidusettevõtete investeeringute ümberhindlusest”.

1.4 Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes raha kassas, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, eeldusel, et Arengufond investeerib finantsvaradesse, mis vastavad raha ja raha ekvivalentide mõistele.

1.5 Nõuded ja ettemaksed

Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded, üle 3-kuulised deposiidid) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus

allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste finantsvarade korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse finantsvara algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmistel perioodidel intressitulu sisemise intressimäära meetodil.

1.6 Finantsvarade väärtuse langus

Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad

finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga) ning soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. Väärtuse

langusest tulenevad allahindlused kajastatakse tulemiaruandes kuluna.

1.7 Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –

asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on

materiaalse põhivara gruppidele järgmised:


18

Muu materiaalne põhivara

Inventar 2-10 aastat Arvutustehnika 2-3 aastat

Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse

muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt.

Materiaalse põhivara kaetava väärtuse määramisel lähtutakse lõigus 1.8 „Varade väärtuse langus“ kirjeldatud põhimõtetest.

1.8 Varade väärtuse langus

Igal bilansipäeval hinnatakse materiaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus

ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha

genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse)

kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta tulemiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena.

1.9 Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalis i

finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui Arengufondil pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus bilansipäeval finantskohustus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.


19

1.10 Rendiarvestus

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.

1.11 Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.

Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.

Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja

puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks on kajastatud tuludes nende soetamisel. Põhivarade amortiseerimisel kuludesse enam tulude ja kulude vastavuse printsiipi ei rakendata ja põhivara

kasuliku eluea jooksul kajastatakse amortisatsioonikulu.

1.12 Välisvaluutatehingute kajastamine

Arengufondi arvestusvaluuta on euro. Aruanded on koostatud eurodes.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval

ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Mitterahalised välisvaluutas

fikseeritud varad ja kohustused, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval.


20

1.13 Tulude arvestus

Tulu sihtfinantseerimisest

Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulemiaruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud

toetust mõlemaid eraldi. Sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse brutomeetodit.

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks on kajastatud tuludes nende soetamisel. Põhivarade amortiseerimisel kuludesse enam tulude ja kulude vastavuse printsiipi ei rakendata ja põhivara kasuliku eluea jooksul kajastatakse amortisatsioonikulu.

Riigieelarvelise eraldise puhul kehtib tingimus, et kui eraldise saaja jätab esitamata vajalikud dokumendid ja informatsiooni või esitab neis eksitavat informatsiooni või muul viisil rikub lepingust tulenevaid kohustusi, on ministeeriumil õigus nõuda eraldise saajalt leppetrahvi. Sihtfinantseerimiseks saadud vahendeid kasutatakse kooskõlas Eesti Arengufondi seaduses

sätestatud eesmärkidega ja Arengufondi nõukogu poolt kinnitatud tegevuskavaga.

Intressitulude arvestus

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja

arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt.

Dividenditulude arvestus

Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus dividendide saamiseks.

Tulu teenuste müügist

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis kajastatakse tulu lähtudes valmidusastme meetodist.


21

Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted

Eesti Arengufondi tütarettevõtted:

Tütarettevõte Asukohamaa

Osalus

31.12.2015

Osalus

31.12.2014

AS SmartCap Eesti 100 % 100%

Opal Communications OÜ Eesti 100 % 100%

Lisa 3. Raha ja raha ekvivalendid

31.12.2015 31.12.2014

Arvelduskontod 5 447 537 5 088 199

Tähtajalised hoiused 0 1 665 000

Raha ja raha ekvivalendid kokku 5 447 537 6 753 199

Lisa 4. Lühiajalised finantsinvesteeringud

31.12.2015 Valuuta Alguskuupäev Lepingu

tähtaeg

Tähtajaline hoius Nordea Bank

500 000 EUR 15.09.2015 15.03.2016

Tähtajaline hoius LHV Pank

500 000 EUR 15.09.2015 15.03.2016

Tähtajalised hoiused

kokku 1 000 000 EUR


22

Lisa 5. Nõuded ja ettemaksed

31.12.2015 31.12.2014

Lühiajalised nõuded ja ettemaksed

Nõuded ostjate vastu 51 172 91 660

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded, lisa 10 689 91

Saamata sihtfinantseerimine 92 532 89 440

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 5 786 50 787

Ettemaksed hankijatele 3 110 0

Intressi nõuded 574 0

Muud nõuded 414 831 338 052

Lühiajalised nõuded ja ettemaksed kokku 568 694 570 030

Seisuga 31.12.2015 muud nõuded sisaldab investeeringute müükidest tulenevad nõuded kogusummas 319 197 eurot ning nõuded Early Fund II vastu summas 76 994 eurot, kontori deposiit summas 18 252 eurot ja kinnipidamised töötasudest 388 eurot.

Seisuga 31.12.2014 muud nõuded sisaldab investeeringute müükidest tulenevad nõuded kogusummas 318 520 eurot, kontori deposiit summas 18 252 eurot, kinnipidamised töötasudest 1 012 eurot ja muud viitlaekumised summas 268 eurot.


23

Lisa 6. Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande

31.12.2015 31.12.2014

Osaluste bilansiline väärtus aasta alguses 5 565 965 6 184 386

Antud konverteeritavate laenude õiglane väärtus aasta alguses 280 673 280 674

Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses kokku

aasta alguses 5 846 639 6 465 060

Omandatud osaluste soetusmaksumus 61 750 61 750

Osaluste müük -980 664 0

Arvestatud intressid 39 405 0

Osaluste/laenude õiglase väärtuse ümberhindlused -195 032 -2 143 771

Osaluste õiglane väärtus aasta lõpus 4 403 970 5 565 965

Antud konverteeritavate laenude õiglane väärtus aasta lõpus 349 371 280 673

Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses kokku

aasta lõpus 4 753 341 5 846 639

Sidusettevõtte Tegevusala Osalus seisuga 01.01.2015 (% )

Omandatud osaluse %

Osaluse vähenemine

teiste

investorite osaluse

suurenemise tõttu

Osalus seisuga 31.12.2015 (% )

Cleveron AS Arvutite ja arvuti välisseadmete tootmine

15,27 -0,45 14,82

Ilmarine Engineering OÜ

Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine

12,52 12,52

GOLIATH Wind OÜ

Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode

tootmine

10,75 -2,91 7,84

United Dogs and

Cats OÜ

Reklaami vahendamine

meedias Veebiportaalide tegevus

14,58 0

Fits me Holdings Ltd

Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

8,9 -8,9 0

BiotaP OÜ Teadus- ja arendustegevus muude

loodus- ja tehnikateaduste vallas

35 35

Sportlyzer OÜ Programmeerimine 9,84 9,84

OÜ Inner Circle Veebiportaalide tegevus 7,29 7,29

OÜ Cellin Technologies

Teadus- ja arendustegevus

biotehnoloogia vallas

24,48 24,48


24

Realeyes

(Holdings) Ltd

Andmetöötlus,

veebihosting jms tegevused

4,74 -0,88 3,86

Now! Innovations OÜ

Arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus

17,27 17,27

my! Wind OÜ Elektrimootorite, -

generaatorite ja trafode tootmine

30,50 30,50

Selfdiagnostics

OÜ

Teadus- ja

arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste vallas

13,98 13,98

Wise Guys

Investment OÜ

Ärinõustamine jm

juhtimisalane nõustamine

33,93 3,58 37,51

Kõik 31.12.2015 seisuga Arengufondi osalusega sidusettevõtted on Eestis asutatud ja

registreeritud äriühingud, v.a. Realeyes (Holdings) Ltd.

Sidusettevõtete investeeringute bilansipäeva seisu osaluste kajastamisel on arvestatud investeerimisobjektide poolt kinnitatud ja väljastatud optsiooniprogramme, millel on osaluse väärtuse määramisele lahustuv mõju.

Realeyes (Holdings) Ltd on Ühendkuningriigis registreeritud äriühing, millele kuulub 100% Realeyes OÜ osadest. Arengufond on teinud investeeringu Realeyes OÜ-sse ning hoiab oma osalust Realeyes OÜ-s Realeyes (Holdings) Ltd kaudu.

Fits.me Holdings Ltd osaluse müük toimus 2015. aastal ning osaluse müügist laekus 2015. aastal

31 776 eurot ning vastavalt ostu-müügilepingu tingimustele on 31.12.2015 seisuga kajastatud osaluse müügiga seotud lühi- ja pikaajaline nõue (vt ka lisa 7).

2015. aastal jõudis lõpule United Dogs and Cats OÜ likvideerimine.

Now! Innovations OÜ toimus 2015. aastal ettevõtte varade müük, kuid aastalõpu seisuga ei olnud

veel toimunud seonduvat väljamakset ettevõtte osanikele.

Õiglases väärtuses kajastatud investeeringute sidusettevõtetesse väärtuse aluseks on seisuga 31.12.2015 teostatud väärtuse hindamine. Võimalik, et 2016. aasta jooksul annab Arengufond investeeringute portfelli haldamise üle. Kuna sisuline tegevus investeeringute haldamisega jätkub,

siis on ka väärtuste hindamisel lähtutud tegevuse jätkuvuse printsiibist (vt täpsemalt ka lisa 19).

Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute õiglane väärtus 31.12.2015 seisuga on leitud järgmiselt:

Cleveron AS: kasumikordaja baasil. Hindamisel on aluseks võetud Clevereon AS 2015. majandusaasta eeldatav EBITDA ning martinwolf.com andmebaasist kättesaadavad

võrreldavate ettevõtete kasumikordajad. Saadud väärtuse suhtes on rakendatud allahindlust , arvestades, et erinevalt eelnimetatud andmebaasis kajastatud ettevõtetega ei ole Cleveron AS osad avalikult kaubeldavavad väärtpaberid.


25

GOLIATH Wind OÜ, OÜ Cellin Technologies, Sportlyzer OÜ, My!Wind OÜ, Realeyes (Holdings) Limited, Selfdiagnostics OÜ ja Wise Guys Investment OÜ: viimase investeerimistehingu hind. Viimase investeerimistehingu hinnana on kasutatud

investeerimisobjektide viimatist tehinguhinda, mille raames on investeerimisobjekt i investeerinud olemasolevad või uued investorid. Kui nimetatud tehing ei ole toimunud bilansipäeva lähedal (st varem või hiljem kui 3 kuud bilansipäevast), siis bilansipäeva õiglase väärtuse määramisel on hinnatud investeerimisobjekti tegevust vahepealsel perioodil ning nende tegevuste vastavust esialgsetele plaanidele, mille baasilt tehingu hind ja

investeerimisobjekti väärtus investorite poolt hinnati. Eelpool toodud investeeringute osas ei ole tehtud olulisi korrigeerimisi tehingu hetke ja bilansipäeva vahelise perioodi muutuste tõttu;

BioTap OÜ, Ilmarine Engineering OÜ ja OÜ Inner Circle: väärtus on 100% alla hinnatud, kuna

nimetatud äriühingud olid 31.12.2015 kas likvideerimisel või puudus neil nimetatud kuupäeva seisuga oluline majandustegevus.

Arengufond annab sidusettevõtetele laenu omakapitaliinvesteeringute paremaks struktureerimiseks.

Seisuga 31.12.2015 on sidusettevõtetele antud laene intressimääraga 12% aastas, samas ka aastase liitintressiga 5% või 15% sõltuvalt osanikelepingu tingimustest. Tegemist on konverteerimisõigusega laenudega, välja arvatud GOLIATH Wind OÜ-le antud laen, mis kuulub tagasimaksmisele vastavalt osanike vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustele hiljemalt

31.12.2018. Kõikide konverteeritavate laenude alusvaluutaks on euro.


26

Lisa 7. Pikaajalised nõuded

31.12.2015 31.12.2014

Nõuded ostjate vastu 8 826 0

8 826 0

31.12.2015 seisuga on Eesti Arengufondil nõue summas 8 826 EUR vastavalt 15.05.2015 sõlmitud portfelliettevõtte ostu-müügi lepingule. Nõude aluseks on 24.05.2015 avatud tingimuslik

tähtajaline hoius (escrow). Hoiuse perioodiks on 18 kuud.

Lisa 8. Materiaalne põhivara

Muu materiaalne

põhivara Kokku

Saldo seisuga 31.12.2014

Soetusmaksumus 57 394 57 394

Akumuleeritud kulum -42 228 -42 228

Jääkmaksumus 15 166 15 166

2015.a toimunud muutused

Amortisatsioonikulu -4 051 -4 051

Saldo seisuga 31.12.2015

Soetusmaksumus 56 928 56 928

Akumuleeritud kulum -45 813 -45 813

Jääkmaksumus 11 115 11 115


27

Lisa 9. Võlad ja ettemaksed

31.12.2015 31.12.2014

Lühiajalised võlad ja ettemaksed

Võlad tarnijatele 42 327 36 609

Võlad töövõtjatele 164 179 122 792

Maksuvõlad, lisa 10 76 343 114 505

Muud viitvõlad 300 19 213

Saadud sihtfinantseerimine , lisa 11 345 987 741 469

Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku 629 136 1 034 588

Lisa 10. Maksukohustused ja nõuded

31.12.2015 31.12.2014

Käibemaks 722 1 871

Ettevõtte tulumaks 2 086 1 200

Üksikisiku tulumaks 25 396 39 319

Sotsiaalmaks 43 941 64 184

Töötuskindlustusmakse 2 155 4 287

Kogumispensionimakse 2 043 3 644

Maksuvõlad kokku, lisa 9 76 343 114 505

Ettemaksukonto, lisa 5 689 91


28

Lisa 11. Sihtfinantseerimine

2015 2014

Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi

alguse seisuga, lisa 9 741 469 1 274 499

Perioodi jooksul laekunud toetused 1 005 447 1 326 635

s.h. Laekumine riigieelarvest 1 000 000 1 200 000

Tartu Linnavalitsus 0 7 500

Keskkonnaministeerium 5 447 0

Kajastatud sihtfinantseerimise tuluna 1 400 929 1 740 530

Muud perioodi jooksul laekunud toetused või teostatud

abikõlbulikud kulud 570 882 119 135

s.h. Startup Estonia pilootprojekt 361 582 119 135

Startup Estonia projekt 92 532 0

Basrec 64 500 0

Climate-Kic 30 765 0

TU Delft Valorisation Centre 21 503 0

Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi

lõpu seisuga, lisa 9 345 987 741 469

Lisa 12. Mitmesugused tegevuskulud

2015 2014

Uurimis- ja arendustööd 137 778 308 054

Ürituste korraldamiskulud 134 389 82 264

Ostetud teenused 192 761 95 776

Bürooruumide kulud 84 558 132 986

Mitmesugused kontorikulud 22 151 21 570

Reklaamikulud 71 181 76 274

Lähetuskulud 65 215 79 650

Koolituskulud 69 007 39 432

Infotehnoloogiakulud 45 571 49 618

Transpordikulud 7 343 15 757

Muud kulud 192 831 39 472

Mitmesugused tegevuskulud kokku 1 022 785 940 853


29

Lisa 13. Tööjõukulud

2015 2014

Palgakulu 1 155 880 995 063

Sotsiaalmaksud 354 353 366 672

Tööjõukulud kokku 1 510 233 1 361 735

Keskmine töötajate arv majandusaastal 27 23

Lisa 14. Muud kulud

2015 2014

Käibemaks 123 801 118 677

Ettevõtte tulumaks 0 5 688

Muud kulud 3 378 13 279

Muud kulud kokku 127 179 137 644

Lisa 15. Kasutusrent

Arengufond kui rentnik:

Arengufond on võtnud kasutusrendile kontoritehnika, kontorimööbli ning kontoripinna.

2015 2014

Perioodi rendikulu kasutusrendilepingutest 87 885 97 282

Vastavalt kontoritehnika ja kontorimööbli rendilepingute le on Arengufondil õigus soovi korral nii kontoritehnika kui ka kontorimööbel lepinguperioodi lõpus välja osta. Arengufondil on võimalus kontoripinna rendilepingut tähtaja möödumisel pikendada.


30

Lisa 16. Tingimuslikud kohustused

Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustused

Maksuhalduril on õigus kontrollida Arengufondi ja tema tütarettevõtete maksuarvestust kuni 5

aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvid.

Arengufondi ja tema tütarettevõtete juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Arengufondile olulise täiendava maksusumma.

Lisa 17. Seotud osapooled

Eesti Arengufondi konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

a. sidusettevõtteid; b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; c. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitava id või nende

olulise mõju all olevaid ettevõtteid. d. Eesti Vabariik ja Eesti Vabariigiga seotud ettevõtted.

Eesti Arengufond on Arengufondi seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik. Vastavalt Arengufondi seadusele moodustub Arengufondi vara muuhulgas riigieelarvelistest eraldistest ja riigi poolt sihtotstarbeliselt üleantavast varast. 2015. ja 2014. aastal riigi poolt saadud sihtfinantseerimine on kajastatud lisas 11 „Sihtfinantseerimine“.

Arengufond ostab teistelt riigi kontrolli või olulise mõju all olevatelt üksustelt elektrit, soojusenergiat ja muid taolisi teenuseid tavapärase majandustegevuse käigus.

Antud konverteerimisõigusega laenud sidusettevõtetele on bilansis kajastatud õiglases väärtuses real „Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande “. Detailne informatsioon sidusettevõtetele antud laenude kohta on esitatud lisas 6.

2015. aastal on tütarettevõte AS SmartCap saanud Early Fund II valitsemise tasu summas 757 842

eurot (2014. aastal 757 842 eurot). Seisuga 31.12.2015 oli Early Fund II valitsemise tasu kohustus AS SmartCap ees summas 63 154 eurot (31.12.2014: 63 154 eurot) ja muud Early Fund II kohustused AS SmartCap ees 13 490 eurot (31.12.2014: 4 653 eurot).

Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtetest on 2015. aasta jooksul ostetud teenuseid summas eurot 12 240 eurot (2014. aastal 7 487 eurot). 31.12.2014 oli kohustus tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtetele 18 321 eurot.

Aruandeperioodil on Arengufondi juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestatud tasusid kokku 103 tuhat eurot (2014: 123 tuhat eurot). 2015. aastal arvestati tütarettevõtte AS SmartCap juhatuse ja nõukogu liikmetele tasusid kokku 126 tuhat eurot (2014: 115 tuhat eurot).


31

Arengufondi juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tekib

lahkumishüvitise maksmise kohustus summas, mis võrdub juhatuse liikme kolme kuu tasuga, välja

arvatud juhul, kui lepingu lõpetamine toimub mõjuval põhjusel.

Lisa 18. Aktsiate optsiooniprogramm

AS SmartCap nõukogu on kinnitanud B-seeria aktsiate optsiooniprogrammi (“Early Fund I”) ja C-

seeria aktsiate optsiooniprogrammi (“Early Fund II”) tingimused. Optsioone jaotatakse AS SmartCap investeeringute meeskonnale, ekspertkomiteele, juhatuse ja nõukogu liikmete le. Vastavalt sõlmitud optsioonilepingutele eelisaktsiate eest saadavad dividendid sõltuvad edukustasudest, mida makstakse AS-le SmartCap Arengufondile osutatud nõustamisteenuste ning

riskikapitalifondi “Early Fund II” valitsemise eest. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid ei reguleeri spetsiifiliselt optsiooniprogrammide kajastamist ja kuna ettevõte ei kajasta varana edukustasu, kuna vara kajastamise kriteeriumite kohaselt ei ole see piisavalt kindel ning usaldusväärselt määratav, mistõttu ettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole asjakohane kajastada ka

vastavat potentsiaalset kulu, mis tekib eelisaktsiate dividendide maksmisega.

Eelpooltoodust lähtuvalt on sisuliselt tegemist vara ja kohustusega, mis sõltuvad Arengufondi investeeringutest ning Early Fund II investeeringutest väljumiste tulemustest ning ettevõtte juhtkonna hinnangul on korrektne ja õiglane kajastada tulu ja kulu samas perioodis.

Lisa 19. Sündmused pärast bilansipäeva ja tegevuse jätkuvus

28.08.2014 kinnitas Arengufondi nõukogu Arengufondi investeerimistegevuse uued põhialused.

2015. a jooksul töötas Arengufond neile tuginedes välja uue muudetud investeerimisstrateegia,

mille Arengufondi nõukogu kinnitas 27.01.2016. Nimetatud investeerimistegevust on planeeritud

ellu viia SmartCapi kaudu.

Uue investeerimisstrateegia kohaselt investeeritakse Arengufondi senisest investeerimistegevusest

tagasi laekunud ja laekuvad ning Early Fund II tagasi laekunud ja laekuvad vahendid ärikiirendi fondidesse. 2016. a jooksul on planeeritud välja kuulutada konkurss kuni kahe ärikiirendi fondi leidmiseks. Ärikiirenditega lepingute sõlmimiseni loodetakse jõuda 2017.a I poolaastal.

11.02.2015 võttis Riigikogu vastu ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse, millega loodi õiguslik raamistik KredExi poolt investeeringute tegemiseks fondidesse, mis omakorda investeerivad ettevõtjate omakapitali.

Sellise tegevuse tulemusena tekib lähiajal turule tõenäoliselt vähemalt 3 uut erafondivalitseja poolt juhitud fondi, mis investeerivad Arengufondi ja SmartCapiga samas faasis. Kuna riik ei tohiks otseinvesteeringute näol jääda konkureerima eraturu fondivalitsejaga, sätestati sama seadusega ka alused muudatuste tegemiseks Arengufondi investeerimistegevuses, seahulgas Arengufondi otseinvesteeringute valitsemise üleandmiseks professionaalsele erafondivalitsejale.

Arvestades eeltoodut, alustasid Arengufond ja SmartCap 2015. a II kvartalis investeerimistegevuse

ümberkorraldamise protsessi ettevalmistamisega. 27.01.2016 kinnitas Arengufondi nõukogu


32

varasemalt 28.08.2014 vastu võetud otsust – Arengufondi ja SmartCapi otseinvesteeringute valitsemine antakse üle avatud konkursi korras valitavale erafondivalitsejale. Nimetatud protsess on planeeritud lõpule viia 2016. a jooksul. Kuni otseinvesteeringute valitsemise reorganiseerimiseni jätkab SmartCap investeerimisfondi Early Fund II valitsemist ja

investeerimist kooskõlas fondi tingimustega, samuti nõustamisteenuste osutamist Eesti Arengufondile vastavalt sõlmitud lepingutele.

Riigikogu majanduskomisjoni algatusel moodustatud töögrupi ettepaneku kohaselt on plaanis Arengufondi investeerimistegevus (sh SmartCap) viia üle sihtasutuse KredEx organisatsiooni. Käesoleval hetkel on nimetatud protsessi detailsed tingimused ja ajakava väljatöötamisel. On võimalik, et kirjeldatud ümberkorraldused saavad teoks 2016. a jooksul. Kuna sisuline tegevus

investeeringute haldamisega jätkub, siis on ka väärtuste hindamisel lähtutud tegevuse jätkuvuse printsiibist (vt täpsemalt ka lisa 6).

SmartCapi eesmärgiks 2016. aastal on ülalkirjeldatud protsessid võimalusel lõpule viia.

Vaatamata Arengufondi tegevuse reorganiseerimisele, sh SmartCapi ja tema poolt valitsetava

fondi Early Fund II üleviimisele sihtasutuse KredEx organisatsiooni ning arenguseire tegevuse üleviimine Riigikogu haldusalasse, on juhtkonna hinnangul Arengufond jätkuvalt tegutsev vähemalt kuni 2017. aasta alguseni. Ülalkirjeldatud ümberkorraldused ei avalda juhtkonna hinnangul olulist mõju Arengufondi 2016. aasta finantstulemustele, kuid mõjutavad Arengufondi

tegevust pikemas perspektiivis. Vastavat mõju ning selle ulatust ei ole aga hetkel teadaolevate asjaolude põhjal võimalik veel hinnata.


33

Lisa 20. Konsolideerimata finantsaruanded

Bilanss

(eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

VARAD

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid 3 019 931 3 460 437

Nõuded või ettemaksed 492 920 737 221

Käibevara kokku 3 512 850 4 197 658

Põhivara

Investeeringud tütarettevõtetesse 2 454 184 2 454 184

Investeeringud sidusettevõtetesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande 4 753 341 5 846 639

Pikaajalised nõuded 8 826 0

Materiaalne põhivara 11 115 15 166

Põhivara kokku 7 227 466 8 315 989

VARAD KOKKU 10 740 316 12 513 647

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed 538 099 958 191

Lühiajalised kohustused kokku 538 099 958 191

KOHUSTUSED KOKKU 538 099 958 191

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 11 555 456 10 499 808

Aruandeaasta tulem -1 353 238 1 055 648

Netovara kokku 10 202 218 11 555 456

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 10 740 316 12 513 647


34

Tulemiaruanne

(eurodes)

2015 2014

Sihtfinantseerimine riigieelarvest 1 400 929 1 740 530

Muud saadud sihtfinantseerimised 570 883 119 135

Realiseerunud kasum/kahjum õiglases väärtuses

kajastatud finantsinvesteeringute ning sidusettevõtete investeeringute müügist ja likvideerimisest

-933 908 3 271 415

Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud sidusettevõtete investeeringute ümberhindlusest

-195 032 -2 143 771

Muud tulud 1 223 80 389

Mitmesugused tegevuskulud -1 077 939 -1 113 510

Tööjõukulud -1 066 649 -945 444

Põhivara kulum ja väärtuse langus -4 051 -7 515

Muud kulud -117 545 -10 079

Tegevustulem -1 422 088 991 150

Intressitulud 23 484 3 407

Dividenditulud 45 366 61 091

Aruandeaasta tulem -1 353 238 1 055 648


35

Konsolideerimata rahavoogude aruanne

(eurodes)

2015 2014

Rahavood majandustegevusest

Tegevustulem -1 422 088 991 150

Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 4 051 7 515

Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud finantsinvesteeringute ning sidusettevõtete investeeringute müügist ja likvideerimisest

933 908 -3 271 415

Kasum/kahjum õiglases väärtuses kajastatud

sidusettevõtete investeeringute ümberhindlusest 195 032 2 143 771

Kasum ebatõenäoliseks kantud laenunõuete kulu vähendamine

0 -74 697

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 244 977 166 744

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -420 092 -476 202

Kokku rahavood põhitegevusest -464 212 -513 134

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse põhivara ost 0 -15 347

Laekumised sidusettevõtte müügist 37 253 2 286 095

Antud laenude tagasimaksed 0 74 697

Laekunud intressid 2 837 3 407

Laekunud dividendid 45 366 61 091

Tasutud sidusettevõtete soetamisel -61 750 0

Kokku rahavood investeerimistegevusest 23 706 2 409 943

Rahavood kokku -440 506 1 896 809

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 460 437 1 563 628

Raha ja raha ekvivalentide muutus -440 506 1 896 809

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 019 931 3 460 437


36

Netovara muutuste aruanne

(eurodes)

Akumuleeritud tulem Kokku

Korrigeeritud saldo seisuga 31.12.2013 10 499 808 10 499 808

Aruandeperioodi tulem 1 055 648 1 055 648

Korrigeeritud saldo seisuga

31.12.2014 11 555 456 11 555 456

Aruandeperioodi tulem -1 353 238 -1 353 238

Saldo seisuga 31.12.2015 10 202 218 10 202 218


37

Tegevjuhtkonna allkirjad 2015. a konsolideeritud majandusaasta aruandele

Eesti Arengufondi tegevjuhtkond on koostanud 2015. aasta tegevusaruande ja konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Juhatuse esimees

Annika Lentso

eesti arengufond · 2) startup estonia programm (2014-2020), alates 14.07.2015.a. 3) uued...

Documents