Eduard Bornhöhe

1862-1923

Eduard Bornhöhe

• Prosaist Eduard Bornhöhe (Brunberg) sündis 5. veebruaril 1862. aastal Virumaal Kullaaru Mõisas aidamehe pojana.

• 1870.a asusid Brunbergid elama Tallinna, kus 8-aastane Eduard pandi õppima Kentmanni algkooli.

• Aastatel 1874-77 õppis Eduard kreiskoolis.

Eduard Bornhöhe

• Järgnenud õppeajal kreiskoolis osutas nooruk tähelepanuväärivalt andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega.

• Selle kõrvalt tegeles ta ka agaralt spordiga käis matkamas, uisutamas ning harrastas jalgrattasõitu ja oli samuti innukas maletaja.

Eduard Bornhöhe• Lõpetanud 1877.a viieteistkümneaastasena

auhinnaga kreiskooli, leidis Bornhöhe esialgu lühemaks teenistust maamõõtja joonestussaalis, katsetas seejärel joonistuste valmistamisega arhitektidele ja ajalehtedele.

• Pärast seda vahetas Bornhöhe oma kirevas ja vaheldusrikkas elus sageli ameteid ja elukohti. Neid võis lõpuks kokku tulla ligi kolmkümmend.

Eduard Bornhöhe• 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-

koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Tbilisi), kust ta tegi reisi Väike Aasiasse.

• Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas

• 1886-1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus.

Eduard Bornhöhe• 1889. a jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli

filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina.

• 1893. a asus Bornhöhe lõplikult kodumaale ning töötas Tallinna ringkonnakohtus tõlgina.

• 1907. aastal nimetati ta Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani.

Eduard Bornhöhe

• 1919. a asus Bornhöhe elama Tallinna, kus ta töötas Kohtuministeeriumis rahukohtunikuna.

• Ta suri aastal 1923 novembris.

Looming

Bornhöhe loomingu kandva osa moodustavad romantismimõjulisedajaloolised seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest.Teda peetakse eesti ajaloolise romaani rajajaks.

LoomingNoorena ilmusid trükis tema mõningad

kirjanduslikud tõlkekatsetused, näiteks „Üksleht vanapagana tähtraamatust" ajakirjas

,,Meelelahutaja", eriraamatuna „Röövel ja mõisnik ehk kaks vaenlast". Need on küll ainult

kujunematu nooruki üksikud suleharjutused, millest oleks asjatu otsida mingisuguseid

ideeliskunstilisi väärtusi, kuid dokumenteerivad ometi Bornhöhe varast

kiindumust kirjanduslikku tegevusse.

Looming

Oma tähtsaima teose „Tasuja" kirjutas Bornhöhe 17-aastasena Põltsamaal

kihelkonnakooli abilisena. Teose lõpetas ta aga Tallinnas, kus see 1880.aastal trükis ilmus. Sellel ajal proovis ta ka

toimetada oma kirjanduslikku almanahhi „Lindanisa".

“Tasuja”• Teose romantiline elutunnetus väljendub

poeetilises stiilis ja omanäolistes, mustvalges tehnikas esitatud karakterites. Jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi jälgitakse ideaalse peategelase silme läbi.

• Jaanus, kes on kasvanud vaba talupojana, saanud kloostris hariduse ja kelle lapsepõlvesõpradeks olid mõisahärra lapsed, kutsub rahvast ülestõusule.

• Ülestõus surutakse veriliselt maha ja Tasuja surm otsekui sümboliseerib eestlaste vabadusiha kustumist.

LoomingKa "Villu võitlused" (1890) räägib Jüriöö ülestõusust. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud.

Looming “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed

päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse.

Selle teose ainetel on tehtud film “Viimne reliikvia” (1969)

Gabriel Agnes Hans von Risbieter

Viimne reliikvia