edasiÕppija - haridusinfo.eeharidusinfo.ee/wp-content/uploads/2018/04/... · karjaariteenused...

EDASIÕPPIJA

Suurelt mõtlejaKRISTEL KRUUSTÜK

Mida võiksid teada kutse- ja kõrgkoolis

õppimisest?

Kuidas leida see õige?

Sinu edasisedharidusvalikud

Kuidas rahastadaõpinguid?

Õppimine välismaal

teatmik gümnaasiumilõpetajale 2018Värske info õppimisvõimaluste kohta Eestis ja välisriikides

www.haridusinfo.ee • www.facebook.com/edasioppijaEDASIÕPPIJA 20182 3

Hea noor, oled peagi omandamas keskharidust ja jõud-mas uuele ristmikule – kuidas edasi? Kas minna kõrgkooli või kutsekooli? Hoopis rei-sima? Või tööle? Kas läbida tee järgmise ristmikuni jalutades või raketina kihutades? Ükskõik, millise tee valid, tee endale enne selgeks, millised võimalused ja takistused sind ees ootavad, et vajadusel plaane käigu pealt muuta.

Pole hullu, kui esialgu valisid vale marsruudi, sest järgmisel ristteel on võimalik võtta uus suund. Pole mõtet karta eksida. Iga kogemus on kuldaväärt, edusammude kõrval tuleb osa-ta hinnata ka väikeseid tagasilööke. Kõik nad õpetavad meile midagi. Oluline on, et õpiksid igas olukorras midagi uut, et hiljem seda os-kuslikult kasutada. Õppimine ei pea toimuma alati ja ainult klassiruumis, õppida on võima-lik igal sammul. Koolile lisaks saame uusi teadmisi kõigest, milles osaleme. Lisandunud on palju uusi õpivorme uutes keskkondades, tänapäeval saame õppida interneti vahendu-sel ja töökohtades. Oluline on osata kõikidest kogemustest järeldusi teha.

Tuleviku ühiskonnas hinnatakse kõige roh-kem seda, kuidas suudad kasulik olla oma tööandjale. Võib olla tahad rakendada oma oskusi ja kogemusi isikliku ettevõtte rajami-seks? Mitmekülgne kogemus nii kodus kui välismaal pakub võimaluse vaadata Eestit uuest vaatenurgast. Värske pilk ja uued ideed viivad edasi.

Olgu sinu edasised haridusvalikud millised tahes, kindlasti tutvu põhjalikult iga pakkumi-sega ning otsi ja loo uusi võimalusi! Noorus on parim aeg huvitavateks elamusteks ja mitme-kesiste kogemuste saamiseks! Nende alusel saadki teha parima ja põhjendatud valiku.

Edusoovidega,

haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Minu edulugu

www.ebs.ee

EBS on andnud mulle rahvusvahelise tutvusvõrgustiku ning arusaama, et tagasihoidlikkuseta jõuab elus kaugemale!

Priit ViruAdcash finantsjuht,EBS vilistlane


Kristel Kruustük: mõtle, mida saad homme teha paremini!

Kristel, oled lõpetanud IT Kolledži süsteemide arenduse eriala. Sel ajal ei olnud see väga levinud valik tüdru-kute seas. Kuidas selleni jõudsid?Kuna olin gümnaasiumis reaalklassis, siis teadsin, et valin pigem reaalkallakuga karjääri. Kuid kindel siht puudus. Veetsin suve õe juures Londonis, kus töötasin ettekandjana. Selle aja jooksul suhtlesin paljude õe tuttavatega, kes töötasid IT-vallas. Nad veensid mind, et IT-vald-konnas on suur võimalus karjääri teha, seal on lõputud võimalused ja palju erinevaid rolle. Otsustasingi anda paberid sisse IT Kolledžisse. Tõesti, enne seda, arvasin, et IT on nn pika patsi poiste ala, kuid see arusaam muutus kohe esi-mesest koolipäevast.

Milline oli Sinu tudengielu? Kui eesku-julik õppur olid? Sel ajal oli tüdrukuid IT Kolledžis üpris vähe ja seetõttu olid kõik väga abivalmid ja toetavad. Olin ise pigem selline keskmine õpilane, kes sai oma asjadega hakkama. Tegelikult oleksin pidanud veel rohkem õppimisele pühenduma, sest nüüd tagantjärgi mõistan, kui väärtuslik aeg see oli.

Minu hobide hulka kuulus korvpall, lisaks asutasin IT Kolledži esimese bändi. Samuti võtsin osa ja aitasin korraldada mitmeid üritusi ning kuulusin üliõpilasesindusse. Alates teisest kursusest asusin kooli kõrvalt tööle tarkvara testijana.

Millisena nägid oma tulevikku kooli lõpus? Teadsin selgelt, mida tahan - saada parimaks tarkvara testijaks. Teadsin, et selleks tuleb kõ-vasti pingutada ja veel rohkem kogemusi oman-dada. Loobusin oma mugavast elust Eestis ja läksin tööle välismaale, et ennast mujal proovile panna. Usun, et tegin õige valiku.

Sinu ettevõte Testlio testib suurklien-tide, nagu näiteks Microsoft, Strava, Lyft ja Salesforce, tooteid. Sinu alluvu-ses töötab tänaseks enam kui 60 ini-mest nii Eestis kui ka USA-s. Kuidas Sa selle kõigeni jõudsid? Kas oli kee-ruline noore inimesena ettevõtet luua? Tegelikult ma kunagi ei mõelnud sellele, et minust võiks saada ettevõtja. Mulle lihtsalt meeldis tarkvara testimise maailm. Kuna iga-päevase töö käigus leidsin testimises erinevaid probleeme, millele polnud veel lahendusi leitud, otsustasingi need ise luua. Kui aus olla, siis ei olnud keeruline oma firmat teha. Ma tegelikult ei mõelnudki sellele, kui loomisele, vaid tahtsin pigem lahendada testimise probleemi ja selle käigus tekkiski ettevõte.

Ettevõtlus nõuab väga kõrget valuläve ja stressitaluvust. Tavaliselt nähakse ettevõtluses kohe finantsvabastust, aga nii roosiline see ei ole. Üheksast viieni tööpäevad asenduvad hoo-pis 24/7 tööajaga. Ettevõtluse toimimiseks on vaja väga head tuge, näiteks kaasasutaja, tiim ja

Mobiilirakendusi testiva idufirma Testlio asutaja ja tegevjuht ning aasta Eesti noor ettevõtja Kristel Kruustük (28) sattus IT valdkonda juhuslikult, kuid vaadates tagasi tehtud valikutele, on ta väga rahul sellega, mida tänaseks saavutanud on. Seepärast oli ta nõus oma mõtteid jagama ka Edasiõppijale.

Autor: Edasiõppija

partnerid. Üksinda ei ole see reaalne ega jätku-suutlik. Ettevõtja jaoks on kõige vajalikum oskus suure pildi nägemine.

Milline näeb välja Sinu tavaline töö-päev? Kuna meil on tiim ka San Franciscos, siis tava-liselt on mu õhtud pikemad. Samuti reisin väga palju Eesti ja USA vahet. Minu päevad on tava-liselt väga hektilised ning tegevused on üsna seinast seina, näiteks kohtun Testlio juhtkonna ja tiimiliikmetega, suhtlen meie testijatega või klientidega, teen ettekannet mõnel konverentsil või annan intervjuusid. Lisaks tegelen igasugus-te muude jooksvate probleemide lahendamiste-ga.

Nädalavahetusel püüan puhata – tavaliselt pü-hendun klaverimängule või ratsutamisele. Mul on väga armas hobune Rockefeller. On äärmi-selt oluline võtta aega ka töövälisteks asjadeks.

Millega peaksid tänased noored tööle kandideerides arvestama? Kuidas valid inimesi Testliosse tööle?Praegustele noortele soovitangi rohkem kan-

natlikkust ja järjekindlust. Kindlasti ka seda, et tuleb olla avatud uutele teadmistele kõikides eluetappides. Juhiks on võimalik õppida, aga see nõuab väga palju distsipliini ja kannatlik-kust.Enda tiimi valin inimesi ambitsiooni ja teotahe järgi, nad peavad oskama näha kogu tervikut ja mõistma, mis on tema töö suurem eesmärk. Kõige olulisem on, et kõik töötajad kannaksid ettevõtte väärtuseid, milleks Testlio puhul on committed, spirited ja responsive.

Mida soovitad abiturientidele? Kuidas leida see õige? Soovitan neil teha tööd ja mitte liiga kergesti alla anda. Ükski asi ei tule elus lihtsalt ja ei ole olemas ühtset edu valemit – kõik jõuavad sel-leni oma teed pidi. Kuid kindlasti peab olema kirg selle vastu, millega tegeled. Tee selgeks, millised on sinu huvid, ole uudishimulik ja avas-tamishuviline. Minu soovitus on, et ära ennast vaeva pigem sellega, mida oleks saanud teisiti teha, vaid mõtle sellele, mida saad homme pa-remini teha.


Kuus nippi, kuidas leida SEE õige? 7Lennujuht - spetsialist, kes tööd koju kaasa ei võta 9Andmekaevur või kasutajakogemuse disainer - kelleks sina tahad saada? 10 Edasised haridusvalikud 12Merill, kes julgeb proovida 14Õppimine kutsekoolis 16Viljandi kutseõppekeskuses saab õppida oma ala meistriks 19Triin Lõhmus: leidsin unistuste töö tänu kutseoskustele 21Kutsekoolist kõrgkooli ja vastupidi 23Õppimine kõrgkoolis 24Gümnaasiumis ja kõrgkoolis õppimise erinevused 27Omanda rahvusvaheline kõrgharidus Eestist lahkumata 29 5 soovitust ülikooli astujale 30Check-in lennuakadeemiasse 31Kaheksa nippi sisseastumiseks 34

Mina õpin Sisekaitseakadeemias - tule sina ka! 35Miks tulla TTÜ-sse IT-d või inseneeriat õppima? 37Eesti Maaülikool - terve Eestimaa ülikool 39Tallinna Tehnikakõrgkool jälgib tööturu pulssi 40 Välismaale - iga sekund on elamus 42Õppima Ameerikasse? Suurepärane mõte! 43 Kuidas rahastada õpinguid? 44Viis fakti ajateenistuse kohta 47Töötada kooli kõrvalt või mitte? 48Milline on töömaailm homme? 49Töötukassa teenused edasiste valikute toetamiseks 50Nendes koolides saad edasi õppida! 52Appi, ma ei saanud kooli sisse! 62

Kuus nippi, kuidas leida SEE õige?

1 Õpi ennast tundma Millised on sinu huvid, võimed, oskused, iseloom, väärtused, soovid ja unis-

tused? Enesetundmine aitab otsustada, milline elukutse sulle sobib, mida suudad hästi teha ja milles tuleb sul veel end aren-dada. Kui jääd analüüsimisega hätta, siis kasuta mõne usaldusväärse lähedase abi või suhtle karjäärinõustajaga. Püüdke mõelda, millist elu tulevikus elada tahad ning mida pead tähtsaks? Milline on sinu unistuste töö? Milline valdkond paneb silmad särama? Mis elukutse tundub sobivat sinu isiksusega?

2 Otsi kogemusi ja eduelamusi Võta osa ja organiseeri erinevaid üri-tusi, pane end proovile konkurssidel,

vaata, kuidas elu käib mitmesugustes (üli)õpi-lasorganisatsioonides, kuula loenguid, käi lahtiste uste päevadel ja messidel, võta osa kõik- sugustest kampaaniatest, tee ettekandeid ja osale vabatahtlikus tegevuses, mine vahe- tusõpilaseks ning tee sporti. Need tegevused annavad sulle uskumatu kogemustepagasi ja oskused, millega tulevikus läbi lüüa. Võib olla leiad nende tegevuste käigus ka erialamõtte.

3 Mõtle samm kaugemaleKas töömaailm tundub hetkel lii-ga kauge ja praegu on olulisem lei-

da õige eriala? Tegelikult ei tohiks neid kahte asja eraldi vaadata. Lõpliku valiku tegemiseks on oluline koguda põhjalik-ku taustainfot tööturuvõimaluste kohta – milline on lõpetanute konkurentsi- võime tööturul, milline on selles valdkonna sissetulek, milliseid ameteid on üldse tule-vikus vaja? Mõtle, kas soovid olla hinnatud praktik või hea teoreetiline spetsialist? Kui kaua oled pärast gümnaasiumi veel valmis õp-

pima? Kas tahad kiiresti iseseisvat elu alusta-da ja tööle minna või pühenduda aastateks selle valdkonna üksikasjalikule tundmisele?

4Kogu infotUuri koolide kodulehti ning tutvu eri-alade ja nende õppekavadega. Kas

tead, mida neil erialadel täpsemalt õpitakse? Vaata, millised on sisseastumistingimused ja kas need on sulle sobilikud? Saad nendeks ekstra valmistuda? Tead, milline oli konkurss sobivale erialale eelmine aasta? Kindlas-ti mõtle välja ka tagavaraplaan ning kogu infot mitme eriala kohta. Ole lihtsalt kindel, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks. Mida rohkem oled oma edasised plaanid läbi mõelnud, infot kogunud ja erinevaid vaa-tenurki kaalunud, seda lihtsam on valida.

5 Suhtle inimestegaMõtle oma pere, sugulaste, sõprade ja vanemate peale – kas kellegi nende töö

paelub sind? Uuri, miks nad tegid sellise valiku? Kui sul on endast vanemaid sõpru, siis selgita välja, kus koolides nad õpivad ja miks nad valisid selle eriala? Kuid kindlasti ei tohi teha valikut puhtalt sõprade ja vanemate eelistuste põhjal. Sinu sõbrad jäävad ka sõpradeks ilma selleta, et te ühte ja sama eriala ei õpi. Mõtle parem nendele uutele tutvustele, mis peagi saad.

6 Tee plaanPane kirja need tegevused, mida plaanid nüüd ja kohe erialavalikuks

teha. Ükskõik, kas teed seda arvutis, telefo-nis või käsitsi paberil, kuid oluline, et kirju-tad edasised sammud üles. Kui eesmärk on silme ees, siis on seda lihtsam ka täide viia. Samuti saad vajadusel vajalikke muudatusi teha. Kindlasti tasub oma mõtteid arutada karjäärinõustajaga.

Halb uudis on see, et aeg lendab. Hea uudis on see, et sina oled piloot. (Michael Altshuler)

Eestis on mitmeid ülikoole, rakenduskõrg-koole ja kutsekoole. Kõigis neis on omakor-da veel kümneid ja kümneid õppekavasid. Rääkimata välismaistest võimalustest. Valikuid edasiõppimiseks ei ole just vähe. Kuidas leida nende seast SEE õige?

Autor: EdasiõppijaVALIKUD


SISUKORD

EDASIÕPPIJA 2018

Väljaandja: MTÜ Haridusinfo, Joa 2, 10127, TallinnTel 611 7070, [email protected], www.haridusinfo.ee

Toimetaja: Kati Raudsaar, [email protected]: Kirsti Makkar, [email protected] ja reklaam: Margus Kruusvall, [email protected]ükk: Kroonpress

© 2018 Haridusinfo MTÜ

Teatmiku valmimisele aitasid kaasa:

Lennujuht – spetsialist, kes tööd koju kaasa ei võta

VALIKUDAutor: Edasiõppija

VALIKUDAutor: Ere Keerig-Kont, Lennuliiklusteeninduse AS


Lendamine on reisimiseks kõige kiirem ja ilmselt ka üks mugavamaid viise, kuid nii nagu autodele on sõitmiseks vaja autoteid ja laevadele mereteid, nii on õhusõidukitele loodud nähtamatud rajad õhuruumis. Selleks, et liiklus õhuruumis oleks võimalikult turvaline, peavad sellesse igapäevaselt oma töö ja oskustega panustama mitmed andekad ja pühendunud inimesed. Lisaks pilootidele hoolitsevad lennukite ohutu teekonna eest lennundustehnilised töötajad, lennuinfor-maatorid ja lennujuhid. Just lennujuhtimine on lennuliiklusteeninduse oluliseim teenus, sest selle eesmärk on vältida õhusõidukite kokkupõrkeid õhus ning tagada lennuväljal asuvate sõidukite omavaheline veatu koostöö.

Milline on lennujuhi töö? Lennujuhi kõige olulisem ülesanne on

tagada lennuliikluse ohutu toimimine. Lennu- juht peab hoolitsema selle eest, et lennud võimalikult vähe hilineksid, jälgima lennukite liikumist õhuruumis ning andma pilootidele korraldusi ja teavet. Lennujuhil tuleb alati leida kiire lahendus erinevatele olukordadele ning selleks teha koostööd teha ka teiste lennujuhtide, naaberriikide lennujuhtimisüksuste ning pilootidega.

Lennujuhi töö toimub graafiku alusel nii päeval kui öösel, kuid keskmine töötundide arv on klassikalisest töönädalast lühem. Positsioonil olles täidab lennujuht tööülesan- deid järjest üldjuhul 1,5–2 tundi, millele järgneb vähemalt 20-minutiline paus, et tähelepanu ja reaktsioon tööpostil püsiks te- ravad.

Kas sina sobid lennujuhiks? Lennujuhi töö sobib ideaalselt inimesele, kes unistab põnevast, rutiinivabast ja vastutus- rikkast ametist, millega kaasneb ka keskmisest kõrgem palganumber. Sealjuures saab

lennujuhi õppesse kandideerida värbamis- kampaania ajal ka kohe pärast keskkooli lõ-petamist – lennujuhiks õpitakse spetsiaalse-tel kursustel.

Lennujuhiks sobib igaüks, kes on hea pin-getaluvuse ja mäluga, suudab säilitada rahu kriitilises olukorras ning on võimeline tegema mitmeid asju korraga – kuulama, kirjutama, rääkima ja otsustama. Tähtis on näha tervik- pilti ning osata seada prioriteete. Lennujuhi töötempo võib aeg-ajalt olla väga kiire ja õigeid otsuseid tuleb langetada otsekohe, sest otsustamatus võib viia lennukid üksteisele ohtlikult lähedale.

Eeltoodust ei tohiks aga lasta end kohuta-da. Lennujuht ei pea olema imeinimene, kuid ta peab oskama oma vigasid võimalikult hästi ennetada ja neid ka vajadusel kiiresti paran-dada. Lennujuhiks saamisel on määravad hea ruumiline mõtlemine, keskmisest suurem koormustaluvus ja keskendumisvõime, hea inglise keele oskus ning tugev tervis.

Kuidas saada lennujuhiks? Kui tunned, et kirjeldatud ametikoht on sinu jaoks ideaalne, siis pane oma võimed proovile ning kandideeri lennujuhiks. Lennujuhtide värbamiseks korraldab Eesti õhuruumis lennuliikluse eest vastutav Lennu-liiklusteeninduse AS lennujuhtide väljaõppe kursuse, mille kohta leiad informatsiooni aadressilt www.lennujuht.ee .

Lennundusega seotud erialasid saab õppida ka Eesti Lennuakadeemias. Rohkem teavet veebilehel www.lennuakadeemia.ee. Et enne kandideerimist lennujuhi töö kohta veel rohkem teada saada, külasta kindlasti ametit tutvustavat kodulehte www.lennujuht.ee ja loe uuri lisa lennujuhtide Facebooki lehekül-jelt: www.facebook.com/Lennujuht.ee/, mis annab ka hea ülevaate väljaõppeprotsessist.


Heal IT-haridusega spetsialistil on võimalus saada töökoht ükskõik millises tööstusharus. Ükski valdkond ei toimi edukalt ilma info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutamata – tulevikus ongi iga arst, jurist või geneetik ühtlasi nagu IT-spetsialist. IKT on toeks kogu majandu-sele, IKT-le toetuvad kõik muud valdkonnad.

Andmed on uus nafta Kui uurida Kutsekoja tööjõuvajaduse prognoosi 2024. aastani, siis võib öelda, et vajadus IT-ini-meste järele püsib. Prognooside kohaselt on sel ajal, kui sina hakkad kõrgkooli lõpetama, Euroopas puudu kuni üks miljon IKT-oskuste-ga inimest. IKT-valdkonnas vajalikud oskused

on seotud tarkvara, infosüsteemide, telekom-munikatsiooni (side), automaatikasüsteemide, mitmesuguste seadmete riistvara ja elektroo-nikakomponentide loomise ning haldamisega.

Elektroonika ja telekommunikatsiooni vald-konnas vajatakse uusi tooteid ja teenuseid loovaid insenere. Vaja on inimesi, kes oskavad kokku viia päris maailma vajadused ja teadmi-sed tehniliste süsteemide ülesehitusest ning toimimisest, andmekaevest ja -analüüsist, pil-vetehnoloogiatest ja küberturvalisusest. Andmeanalüüsil põhinev töö on tulevikutöö, millele võib igal pool rakendust leida, näiteks suurtes kaubanduskettides, tervisevaldkonnas, kindlustuses, panganduses jne.

Tänapäeva IT-sektor hõlmab mitmeid ameti-kohti, milles on tehniliste oskuste kõrval olu-lisel kohal ka muud oskused ja isikuomadu-sed. Naistel on meestega võrdsed eeldused ja võimalused selles valdkonnas läbilöömiseks. IKT-erialade seas on palju ameteid, mis ei eelda füüsilist aktiivsust ning on seetõttu sobilikud ka liikumispuudega inimestele.

Töömaailmas on väga tähtsal kohal sotsiaal-sed oskused ning avatus ja kohanemisvõime. Seda kordavad väga paljud IT-spetsialistid, kel-lega koostöös oleme loonud veebilehel StartIT ametiprofiilide kirjeldused. Neid on kokku 23, lisaks hulk videosid. Oma tööst räägivad Nortali, Eleringi, Telia, Skype’i, Elisa, Testlio, Fujitsu, Rii-gi Infosüsteemi Ameti, Mooncascade’i, Playtec-hi, Eesti Energia, Pocopay, Primendi, Proeks-perdi, Velveti ja Toggli IT-valdkonna spetsialistid.

Millised erialad üldse olemas on? Tavaelus piirduvad IT-valdkonna ametitest tead-mised sõpradelt saadud infoga või meediast kuuldu-nähtuga. Enamasti on teada, et prog-rammeerija amet on IKT-sektoris väga nõutud, kuid peale selle on veel terve hulk põnevaid ameteid, mille vahel valida.

Avades mõne äpi või veebilehe, puutud ka-sutajana kokku kõigepealt multimeedia raken-duste välise vaatega. Nähtu on veebiarendaja ehk multimeediaspetsialisti tehtud – tema ülesandeks on luua ja kokku sobitada disain ja digitehnoloogia. Selle nimel, et mõista, mida ühe veebilehe või äpi kasutaja tegelikult vajab, töötab kasutajamugavuse spetsialist. Info saa-miseks tuleb kasutajatega suhelda ja loodavaid lahendusi testida. Ettevõtted on hakanud mõist-ma, et toote edukus sõltub sellest, kas klientidel on mugav seda kasutada.

Disaineritööd meenutab natuke elektrooni-kainseneri amet. Näiteks võib olla elektrooni-kainseneri ülesandeks veoautode infonäidikute moodulite trükkplaatide disainimine. Eesmärk on etteantud komponendid piiratud alale ehk miniatuursele rohelisele plaadikesele ära pai-gutada nii, et tulemuseks on funktsioneeriv toode. Pole vahet, kas trükkplaat läheb autosse, telefoni, arvutisse, telerisse – nõuded on küll erinevad, aga disaineri töö on üldjoontes sama.

IT-alal on vähe töökohti, kuhu ei saaks minna pärast äriinfotehnoloogia õppekava läbimist. See on huvitav eriala, mille lõpetanu saab tead-mised nii ärist kui ka infotehnoloogiast. Igal ettevõttel on äriplaan, mille alusel äriideid ellu viiakse. Ärianalüütiku abi on vaja siis, kui firma soovib alustada mõne uue toote pakkumist või tahab olemasolevat täiendada.

Milline eriala võiks sobida? Selleks, et esialgu keerukana näivate eriala-de hulgast valikut lihtsam teha oleks, on abiks StartIT veebileht. StartIT karjäärilehele oleme kokku kogunud info IT-erialade ja koolide kohta. Sealt leiab otsingupuu-simulaatori valikutee-dega, kus saab alustada küsimusest, kas eelis-tad reaalaineid või mitte. Otsingupuus liikudes pakub süsteem valikute põhjal Eesti kutse- ja kõrgkoolides õpetatavaid IT-erialasid. Nende uurimisest võikski alustada. IT-valdkonnas on erialasid pakkuda igale maitsele.

Veebilehelt StartIT leiab ka Rajaleidja IKT-ametite kohta koostatud küsimustikud – need on konkreetse ameti tööülesannete ja -tingimuste, vajalike teadmiste ja isikuomadus-te kohta.

Samuti leiab StartIT lehelt info IT-kogukonna algatustest, projektidest ja sündmustest ning soovitused veebikeskkondade kohta, et iseõppi-jana end proovile panna ja näiteks mõne prog-rammeerimiskeele õppimist alustada.

Tähtis on mitmekülgsus ja huvi end aren-dada. Terve elu kestev õppimine (ja ümberõp-pimine) on tavaline. Ametivaliku tegemine ei pea olema ühekordne ja lõplik, karjääritee võib hargneda mitmes suunas. Karjäär IT-alal on põnev, arendav ja paljutõotav.

>>> Vaata veel: www.startit.ee.

VALIKUDVALIKUDAutor: Doris Põld, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Andmekaevur või kasutajakogemuse disainer – kelleks tahad sina saada?

Kuigi paljusid tööülesandeid saab juba praegu edastada robotitele, ei kao vajadus inimeste poolt tehtava töö järele. Hoopis tekib juurde põnevaid ametikohti, eriti info- ja kommunikat-sioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas.

> See on IT.Kõik on IT. Tänapäeval ei kasvatata isegi pirne ega tehta kompotti ilma infotehnoloogia abita. Me kõik vajame IT-d igapäevaselt. IT ise aga vajab uusi noori tegijaid.

> Vaata www.startIT.ee


Edasised haridusvalikud

www.kutseharidus.ee www.tudengiveeb.ee www.hm.ee/et/eesmargid-tegevused/kutseharidus www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus

>>> Vaata veel:NB! Kehtib piirang samal kõrgha-ridusastmel tasuta õppimise koh-ta. Samade kõrharidusastmetena ei käsitleta rakendus- ja baka-laureusõpet. Vaata kõrghariduse artiklit.

VALIKUD VALIKUDAutor: Edasiõppija

Vastavalt sellele, millisest tööst tulevikus unistad, tuleb valida ka haridustase, kuhu pärast gümnaasiumi lõpetamist suundud. Siin sulle väike ülevaade edasistest haridusvalikutest Eestis.

Doktoriõpe3-4 aastat

Magistriõpe2 aastat

Saad praktilised oskused kiiresti selgeks ning kohe tööle käed külge panna.

Kutsehariduses korraldatakse õpet neljal õppetasemel. Gümnaasiumilõpetajale

piiranguid tasemete osas pole. Alati saab pärast kõrgema taseme lõpeta-mist omandada uut eriala samal või mada-

lama taseme uuel erialal. Samuti jätku-õppe erialadel.

Süvendad erialateadmisi ja -oskusi ning siirdud vargsi juba tea-duse lätetele. Mõne eriala puhul on eelduseks sama valdkonna või eriala lõpetamine eelnevas haridustasemes. Paljudel kõrg-koolidel on õppekavasid, kus ei eeldata varasemalt konkreetse eriala lõpetamist.

Omandad iseseisvaks teadus- ja arendustööks vajalikud teadmised ja oskused.

3-4 aastatBakalaureuseõpe

Akadeemiline hari-dus, mis pakub teo-reetilisi valdkonna

alusteadmisi ja -oskusi.

Integreeritud baka-laureuse- ja magistriõpe

5-6 aastat Ühte astmesse on ühendatud

nii bakalaureuse- kui ka magistriõpe. Näiteks arsti-,

loomaarsti-, proviisori-, arhitekti-, ehitusinseneriõpe

ning klassiõpetaja õppe-kavad.

5. taseme kutseõppe lõpetajad leiavad tööd keskastme spetsialistidena, tehnikutena ja ametnikena.

4. taseme kutseõppe lõpetajad leiavad töödkeerukamate ametite seadme- ja masina-operaatorite, oskustöötajate, käsitööliste, teenindus- ja müügitöötajate ametialades.

3. taseme kutseõppe lõpetajad leiavad töödlihtsamate ametite seadme- ja masina-operaatoritena, oskustöölistena või teenindus- ja müügitöötajatena.

2. taseme kutseõppe lõpetajad leiavad tööd lihttöölistena.

KUTSEHARIDUS KÕRGHARIDUS

GÜMNAASIUM

Omandad praktilised oskused, mis annavad

parima ettevalmistuse, et siirduda otse erialasele tööle. Erinevus bakalau-reuseõppega on eelkõige

praktika osakaal

Rakenduskõrg-haridusõpe

3-4,5 aastat

Võimalusi on mitmeid ja tupikteid pole. Alati saab oma mõtted ja vajadused ümber vaadata ning sobivaim leida. Elukestev õpe sobib kõigile. Kui ise seda õiget valikut teha ei oska, siis soovitame nõu pidada karjäärinõustajaga.

TööleReisima ja maailma avastama

Välismaale

Kutsekooli Kõrgkooli Vabatahtlikuks

Tööle Eestis Ajateenistusse Aasta vabaks

Sisenemine ettevõtlusmaailma

VEEL VÕIMALUSI


Autor: EdasiõppijaVALIKUD

Selleks, et kõigest aru saada, alustame algusest ehk gümnaasiumi lõpetamisest. Kooli lõpus ei olnud Merill oma valikutes kindel, küll aga ühes - ülikooli tuleb minna, sest kõik teised lähevad. Merilli toonane poiss-sõber oli õppinud ajalugu ning mis võiks olla veel parem viis mulje aval-damiseks? Lisaks olid Merillil tema ajalooõpe-tajaga varasemad keerulised suhted läinud aina paremuse suunas. Seega tundus ajalugu igati sobiv variant - Merill asus õppima Tartu Ülikooli ajaloo erialale.

Tegelikult ei meeldinud see talle algusest peale. Ta pidas tudengilinnas vastu poolteist aastat. „Lootsin kogu aeg, et hakkab meeldi-ma ja sulandun teistega. Aga üks eksam eba- õnnestus teise järel. Lõpuks, kui olin otsusta-nud lahkuda, sain viimase eksami A,” meenutab Merill toonaseid õpinguid. „Kursusekaaslased küll püüdsid öelda, et ära jäta pooleli, oled ju ülikoolis sees. Kuid minu otsus oli lõplik.“

Kutseharidus tõi glamuuri Nüüd pidi Merill otsustama, mida ta siiski teha tahab. Otsuse tegemiseks oli pool aastat – nii palju oli aega sisseastumisperioodini. Üks oli kindel, ülikooli ta enam minna ei soovinud. Kartus, et ei saa jälle hakkama, oli suur. „Otsus-tasin kutsehariduse kasuks, sest soovisin osata

midagi oma kätega teha,“räägib Merill edasis-test sammudest. „Pool aastat pärast ülikoolielu leidsingi ennast Tallinna Tööstushariduskesku-ses õppimas õmblejaks, mille ka edukalt kahe aasta pärast lõpetasin.”

Lisaks õmblemisele sisaldas eriala stilistikat. „Heade tutvuste ja kontaktide kaudu avanes või-malus stiliseerida mitmete seriaalide ja reklaa-mide näitlejaid. Selle töö käigus kohtasin väga erinevaid inimesi ja sai käia põnevates kohta-des, kuhu muidu kunagi ei satu. Näiteks filmisi-me seriaale pidevalt inimeste kodudes ning see andis võimaluse näha, kuidas inimesed elavad,“ toob Merill esile stilistikatöö erinevad tahud.

Elu kaugel Lapimaal Kuigi stilistika ja õmblemise nipid olid selged, polnud see ikkagi see, millega ta ennast iga- nädalaselt siduda soovis. Edasised valikud viisid ta taas kõrgkooli katsetele, kuid pärast ainult tasulisele kohale saamist, oli pettumus suur ning Merill lendas Lapimaale lapsehoidjaks.

„Kui nii jätkub, siis ma mandun ja ei hakkagi mitte midagi tegema. Ma pean midagi tegema,“ meenutab Merill kaugel külmas ja pimedas lap-sega kahekesi veedetud aega. Sain seal ennast analüüsida ja mõelda, mida ma siis tegelikult tahan. „Pärast aastast suhteliselt üksi oma

Merill (28) on noor naine, kes julgeb elus proovida ja katsetada. Ta teab, et iga õnnestumise ja ebaõnnestumise taga on midagi head ning oskab seetõttu saadud kogemused enda kasuks tööle panna.

mõtetega olekut, tundsin, et olen nüüd valmis minema taas ülikooli ja tõesti õppima seda, mis meeldib ja väljakutseid pakub,“ meenutab Merill oma otsust. Ta oli endale selgeks teinud, et psüh-holoogia või turundus võiksid olla need, mida õp-pida.

Tagasi kõrgkoolis Pärast Tallinna Ülikooli võimalustega tutvumist, valis ta imagoloogia eriala. „Mulle väga meel-dis, et selle eriala juures oli võrreldes teiste erialadega praktikat rohkem,” kiidab Merill va-litud eriala. „Saime kõike õpitut kohe proovida ja katsetada. Seda muidugi seetõttu, et olime ise aktiivsed ja osalesime projektides, mida pa-kuti. Mu praktika kommunikatsiooniagentuuris Imagine venis pikemaks, kuna nad otsustasid mu sinna mõneks ajaks tööle võtta.”

Merill oskas tudengielu võimalusi maksi-maalselt kasutada. Nimelt õppis ta vahetus- üliõpilasena neli kuud Erasmus+ programmiga Belgias Ghentis. „Lahe kogemus,” võtab Merill selle aja lühidalt kokku. „Soovitan seda just noo-rematele tudengitele, sest mul teistest natuke vanemana, et jagunud energiat elada aktiivset rahvusvahelist tudengielu. Kuid sain palju reisida ja keelt praktiseerida. Sellesse aega jääb ka mu ainuke ühikakogemus.”

Vabatahtlik elu ja enda ettevõte Rohkesti seiklusi, kogemusi ja õpinguid. Mida teeb Merill nüüd pärast möödunud aastal Tallinna Ülikooli lõpetamist? Hetkel naudib ta täie rinnaga vabatahtliku elu ja teeb ettevalmis-tusi enda ettevõtte käivitamiseks, kuid kinnitab, et kõike koolides õpitut kasutab oma praeguses elus ning plaanib rakendada ka edasistes plaani-des. Merilli elukaaslane veab Zelluloosi linnakus paiknevat Movement Tallinna loomuliku liikumi-se spordiklubi. „Aitan teda seal hetkel vabataht-likuna turunduses, annan trenne ning üldse olen abiks seal, kus vaja,” kirjeldab Merill oma seotust selle spordiklubiga.

Kogu elu on Merilli „kiusanud“ teatripisik. Tegelikult oleks pidanud tema lugu alustama sellest, et ta tahtis pärast gümnaasiumi sisse saada lavakasse. Merill on kõik oma lapsepõlve

ja noorusaja suved veetnud KutiMuti noorte- laagris, kus näitlemine ja sport ühed põhilised tegevused on. Sealt ka see pisik. Täna annab ta ühes kesklinna koolis vabatahtlikuna algklassi-dele näitlemise tunde, et saaks seda hobi aktiiv-sena hoida.

Medalid meistrivõistlustelt Kogu Merilli elu juurde on kuulunud ka sport, täpsemalt keskmaa jooksmine. Mõned aastad tagasi tegeles ta sellega lausa professionaalsel tasemel. Harvad polnud spordilaagrid välismaal koos range treeningava ja režiimiga. Isegi eel-misel aastal sai ta teatejooksus Eesti meistri-võistlustelt medali. Seepärast tunneb ta end ka Movement Tallinna tegemiste juures nii koduselt. Kümne aasta pärast näebki Merill jagamas end Eesti ja välismaa vahel. Unistus on luua enda et-tevõte, reisida ning anda trenne.

Tegelikult on Merill kindel, et pärast güm-naasiumi oleks ta sportlasena pidanud õppima kehakultuuri. Kuid siis tundus see variant olevat rumalatele. Seepärast soovitabki ta praegustele abiturientidel aja maha võtta ja reisima minna, kui ei olda oma valikutes kindel. „Rutiinist ja mu-gavustsoonist välja astumine aitab otsustes sel-gusele jõuda. Tasub ka lähedastega oma plaane arutada, alati aitab mõtete kirjapanek ja välistamise meetod,” soovitab Merill. „Iga uus päev toob mu ellu uusi väljakutseid ja mõtteid, kus oma oskusi ja teavet ka-sutada.”

Merill, kes julgeb proovida!

Kutseõppes võivad õpinguid alustada kõik, kes soovivad ametit õppida. Gümnaasiumilõpetajale piiranguid õpingute alustamiseks pole ning kõik uksed on avatud.

Autor: Edasiõppija

Miks? Kutsekoolid pakuvad väga laia erialavalikut erinevates valdkondades, olgu nendeks siis tööstus, disain, teenindus, muusika, kunst, IT, sotsiaaltöö, ehitus, põllumajandus, äri vms. Kutseõppe lõpetajate seas on IT-spetsialiste, muusikuid, robootikuid, tislereid, di-sainereid, kokki, ehitajaid, hooldustöötajaid, CNC-pingioperaatoreid, kujundajaid, fotograafe, keevitajaid ja raietöölisi. Kutseõpe on praktiline, elulähedane ja mitmekülgsete väljakutsetega.

Sisseastumine Vastuvõtud toimuvad nii kevad-suvisel kui ka talveperioodil, töökohapõhises õppes koguni aastaringselt. Sisseastumistingimused mää-rab iga kool ise. Kogu vajaliku info leiab kooli-de kodulehtedelt. Nii mõnedki kutsekoolid on liitunud sisseastumise infosüsteemiga SAIS (www.sais.ee), mille kaudu saab avalduse esita-da elektrooniliselt. Enamasti on sisseastumise osaks vestlus ja mõningatel erialadel tuleb soo-ritada ka test või teha mõni eksam.

Kutseõppe liigid Kutseõppe õppekavade liigitus koostatakse kut-sestandardite alusel, mis on kõik paigutatud

8-astmelisse raamistikku lähtuvalt sellest, kui lihtsad või keerulised on mingi töö tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Kutsehariduses toimub õpe neljal õppetasemel, st teisel, kol-mandal, neljandal ja viiendal.

Viiendal tasemel saab õpinguid alustada just pärast gümnaasiumi. Sellel tasemel õpetatakse mitmeid tööturul nõutud erialasid, näiteks tele-kommunikatsiooni spetsialist, müügikorralda-ja, puittoodete tehnoloog, robotitehnik, logistik, reisikonsultant või õigusassistent. Pärast güm-naasiumi lõpetamist võib õppima asuda ka kõigil madalama taseme õppekavadel.

Esma- ja jätkuõpe Kutseõppes on võimalik õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel. Esmaõppe õppekaval õppimine ei eelda sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust. Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikat-sioonitasemele vastava kutse või vastavate kom-petentside ja haridustaseme olemasolu. Jätku-õpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.

Õppekorraldus Kutsekoolides õppimine käib õppekava alusel,

kus on kirjeldatud õppe eesmärgid, ülesanded ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktide ehk EKAP-ites, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist töö mah-tu. Üks EKAP vastab 26-le tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Ühe õppe-aasta maht on 60 EKAP-i.

Kutseõppe õppekavad koosnevad moodu-litest. Moodul on terviklik sisuühik, mis võib sisaldada üht õppeainet või koondada mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks.

Moodulid jagunevad põhiõpingute ja valik- õpingute mooduliteks. Põhiõpingute mooduli-tes on kirjeldatud eriala põhisisu ehk need õpi- väljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisva-likud, mis on erialal tegutsemiseks vajalikud.

Valikõpingute moodulites määratakse õpi-väljundid, mis toetavad ja laiendavad kutse- oskusi. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15-30% õppekava mahust. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppe- kavadest või ka teiste õppeasutuste õppe- kavadest. Vastav kord on sätestatud kooli õppe-korralduseeskirjas.

Õppevormid Kutseõppes saab õppida statsionaarses (päeva-ses) või mittestatsionaarses õppevormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel.

Statsionaarne õpe eeldab igapäevast osavõttu õppetööst. Statsionaarses õppevormis moodus-tab iseseisev töö 15-50% õpingute kogumahust. Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töö-kohapõhiseks õppevormiks ehk õpipoisiõppeks. Töökohapõhine õpe toimub kooli, õpilase ja ette-võtte koostöös, kus 1/3 õppest tuleb läbida koolis ja 2/3 ettevõttes. Õppe käigus õpitakse selgeks konkreetne amet, töötades oma ala meistrite juhendamisel ettevõttes. Õpilasele makstakse ka palka. See sobib nii noortele esimese eriala omandamiseks kui ka täiskasvanutele ümber- õppeks ja uue eriala saamiseks.

Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust. Seda õpet nimetatakse ka sesoonõppeks või tsükliõppeks, mis tähendab, et koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ning üle- jäänud aeg on kaetud iseseivate töödega.

Akadeemiline puhkus Ka kutsekoolis õppides on võimalik võtta aka-deemilist puhkust. See on ajutine vabastamine õppekohustustest, mida on lubatud kasutada ühel korral õppeaja jooksul. Akadeemilist puh-kust saab võtta omal soovil, tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistusse asumisel või seoses lapse hooldamisega. Akadeemilise puhkuse ajaks ravikindlustus peatub, välja arvatud juhul, kui akadeemiline puhkus on tingitud õpilase hai-gusest või vigastusest.

Tasuta või tasuline õpe? Kutsekoolis õppimine on üldjuhul tasu-ta, kuid erakutseõppeasutuses on see ta-suline. Erakoolide puhul tuleks uurida, kas koolil on olemas kehtiv koolitusluba (www.ehis.ee). Kindlasti tuleb sõlmida õppe-maksu makstes leping. Erakoolis õppides keh-tivad samad õigused ja kohustused, mis riigi- kooliski.

Praktika ja kutsemeistrivõistlused Praktilise õppe osakaal õppekavas olenevalt kutseõppe liigist on 35-70%. Üldjuhul jaguneb see võrdselt koolikeskkonnas läbi viidava prak-tilise õppe ja ettevõtetes toimuva praktika vahel.

Sageli on koolidel olemas oma praktikaette-võtete võrgustik, kuid kindlasti võib praktikakoha ka ise leida. Kutsekoolide õppehooned, prakti-kabaasid ja õpilaskodud on väga heas korras ning loodud on tingimused, et juba koolis saab harjutada nende seadmetega, millega tulevikus tööle hakatakse. Erasmus+ programm pakub kutseõppuritele võimalust minna praktikale ka paljudesse välisriikidesse.

Igal aastal korraldatakse Eestis kutsemeist-rivõistlusi, kus parimad kutseõppurid saavad üksteiselt mõõtu võtta. Parimatest parimatel on võimalik esindada Eestit rahvusvahelistel kut-semeistrivõistluselt EuroSkills ja WorldSkills.

Oskuste festival “Noor meister” Oskuste festival “Noor meister” toimub 3.-4. mail 2018 Eesti Näituste messikeskuses. Üritus on tasuta. Festival keskendub noortele ning nen-de oskustele ja hobidele, millest tulevikus võib saada elukutse või hüppelaud iseseisvasse ellu. Päeva sisutavad erinevad töötoad, meeleolukas lavaprogramm, kutsekoolid, karjäärispetsialis-tid, tööandjad, praktikud, erinevad eksperdid,

Õppimine kutsekoolis

KUTSEHARIDUS KUTSEHARIDUS

www.haridusinfo.ee • www.facebook.com/edasioppija 1716 EDASIÕPPIJA 2018


KUTSEHARIDUSKUTSEHARIDUSAutor: Tarmo Loodus, Viljandi Kutseõppekeskuse direktor

Viljandi Kutseõppekeskuses saab õppida oma ala meistriks Viljandi Kutseõppekeskus (VIKK) on tehnilist haridust pakkuv kutseõppekeskus. Meil saab omandada 2-5 taseme oskustöölise kvalifikatsiooni.

erialaliidud ja Eesti kutsemeistrivõistlused 31 erialal.

Lõpetamine Õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Alates 1. septembrist 2017 õpinguid alustanud õpilas-tel tuleb teha kutseõppe lõpetamiseks kutse- eksam, kui see sellel erialal on võimalik. Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab os-kuste vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kui õpitud erialal kutseeksamit läbi ei viida, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga.

Edasised võimalused Pärast kutsekooli lõpetamist võib minna kohe

tööle või alustada ettevõtlusega, aga saab ka õpinguid jätkata kõrgkoolis. Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast ettekujutus.

>>> Vaata lisa:www.kutseharidus.ee www.hm.ee/et/eesmargid-tegevused/kutseharidus www.kutseharidus.ee/abiksotsustajale www.innove.ee/kutseharidus/kutsemeistri-voistlused/noor-meister/noor-meister-2018

Iga töömehe eesmärk on olla oma ala meister - ennast väärtustav, distsiplineeritud ja tööle pühendunud oskustööline, kes suudab hak-kama saada kiirelt muutuvas ning arenevas maailmas. Viljandi Kut-seõppekeskuse kooli õpetajad ja töötajad on loonud selle eesmärgi täitmiseks vajalikud eeldused. Meil on tublid õpetajad, kaasaegne õpikeskkond, toredad partnerid ja hea koostöö ettevõtjatega. Siit saa-dud haridusega on võimalik saada meistriks, sealjuures jätkata oma haridusteed.

Koolitame õppijaid ehitus-, arvuti- ja teenindus-, auto- ja metalli ning täiendusõppe osakonnas. Õppida saavad igas vanuses ja hari-dusega huvilised, ka erivajadusega inimesed. Õppida saab sõltuvalt erialast ja koolikorraldusest päevases tasemeõppes või sessioon- õppes, töökohapõhises- või õpipoisiõppes. VIKK pakub elukestvat õpet kõigile!

Kutseharidust saab Vana-Võidus aastast 1921 Vana-Võidu Kutsekool sündis tänu noore Eesti riigi juhtide otsusele anda mõisad rahva käsutusse - mõisatesse asutati koolid. 17. au-gustil 1920 peeti Viljandi maakonnavalitsuses koosolek, kus otsustati Vana-Võidu mõisas asutada põllutöökool. Kulus veel mõni kuu kuni Vabadussõja sõdurid mõisa vabastasid ja esimesed õpilased said 13. jaanuaril 1921 õpinguid alustada. Nii on alates Eesti riigi algusaasta-test kuni tänaseni Vana-Võidus ikka õpihimulisi inimesi tööd tegema õpetatud. Erinevad on olnud ajad, riigikorrad, koolis õpetatavad ame-tid ja kooli nimed.

5. märtsil 1999 moodustati Viljandi Kutsekeskkooli, Vana-Võidu Kõrgema Põllumajanduskooli ja Viljandi Õppekeskuse baasil Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Ühendamisega loodi Viljandisse üks tugev kutsekool.

6. juunist 2014 kannab kool nime Viljandi Kutseõppekeskus. Kooliperega tähistame kooli aastapäeva esimeste õpilaste õppima asumise järgi Vana-Võidus 13. jaanuaril. Ühendatud koolide ühised vilistlaste kokkutulekud toimuvad iga viie aasta tagant.Kooli 100. aastapäeva vilistlaste kokkutulek toimub 14. augustil 2021.

KUTSEHARIDUSKUTSEHARIDUS


Autor: Tartu Kutsehariduskeskus

Tartu Kutsehariduskeskus Kopli 1, 50115 Tartu

khk.ee/vastuvott / [email protected] tel 736 1859, 736 1863 FB/kutseharidus

TULEVIK VALI NUTIKALT!

MEISTRITE KOOL

Vaata lähemalt: www.khk.ee/kutsekooli

KUTSEVÕISTLUSED7. märtsil kell 10.00 – 15.00 Põllu 11 õppekorpuses8. märtsil kell 10.00 – 15.00 Kopli 1 õppekorpuses

* Aasta Tegija tiitli võistlused, ringkäigud, demonstratsioonid

TUTVU ERIALADE JA ÕPPIMISVÕIMALUSTEGA

AVATUD USTE PÄEV5. aprillil kell 10.00 – 14.00 Põllu 11 õppekorpuses 6. aprillil kell 10.00 – 14.00 Kopli 1 õppekorpuses * erialade turg, sisseastuja info, inspireerivad esinejad, ringkäigud, töötoad ja meistriklassid, mängud ja melu!

ASTU SISSE!KEVADINE dokumentide vastuvõtt02. – 25. aprill

SUVINE dokumentide vastuvõtt18. juuni – 3. august

Triin Lõhmus: leidsin unistuste töö tänu kutseoskustele! Vahest juhtub nii, et tagurpidi on tegelikult õigetpidi - seda teab mitmes koolis õppinud Triin Lõhmus omast käest. Ühel hetkel jõudis ta arusaamisele, et õppida tuleb seda, mis päriselt meeldib. Nii sai temast Tartu Kutsehariduskeskuse rekreatsioonikorralduse eriala õppur ning edasine on läinud ainult tõusvas joones, sest nüüd juhib ta Tartus Tagurpidi Maja külastajaid.

„Minul aitas endas selgusele jõuda karjääri-nõustamine, tänu millele leidsin valdkonna, mis mulle sobib,” selgitab Triin. Edasine käis lihtsalt, sest Eesti suurimas kutsekoolis, kus on reas üle 50 erineva eriala, oli ka see õige – rekreatsioonikorraldus.

„Kutsekoolis minnakse kohe esimesest päevast asja kallale. Rekreatsiooni laua taga õppida ei saa ja seetõttu saime koolis mitmeid üritusi korral-dada,” räägib Triin. Oma kätega tegemist õpitak-se nii klassiruumis kui ka praktilistes harjutus- tundides, olgu tegu siis puu- või metallitööga, kokanduse või juuksuriametiga.

Vaba aeg ja rahvusvahelised kogemusedTartu Kutsehariduskeskuses on väga palju või-malusi sportida ja vaba aega veeta, siin tegutseb õpilasesindus ning toimub kõiksuguseid üritusi ja võistlusi. Triin osales näiteks turundusklubis ja aitas korraldada flashmobi. Kutsehariduskeskuses õppijatel on võimalus käia ka välispraktikal. Sihtriikidest eksoo-tilisemad on Island ja Assoori saared, kuid hindamatuid kogemusi ja oskusi saab ka lä-

hemalt. Mehhatroonika praktika Saksamaal Volkswageni autotehases või koka oma Prantsusmaa restoranis on kindlasti arendav. „Mina käisin Kanaari saartel ja ei kahetse. Rahvusvahelises keskkonnas töötamine annab uusi kogemusi. Lisaks saime osa kohalikust kultuurist, surfata ja delfiine vaadata. Suur pluss on see, et välispraktika makstakse kinni,” räägib Triin.

Tööandjad kiidavadKutseoskustega noored on tööandjate seas kõrgelt hinnatud ja seetõttu leiavad paljud oma esimese töökoha juba praktikaettevõttes. 70% kutsehariduskeskuse lõpetajatest läheb pärast kooli lõppu edasi tööle. „Mina kandideerisin juba kooli ajal ja küllap oli mu teadmiste ja os-kuste pagas just selline, mida Tagurpidi Maja vajas,” kinnitab Triin.

Kutseharidus ei ole tupikteeEdasiõppimiseks on kutsekooli lõpetajal teed valla. „Mina tulin taas kutsehariduskeskusesse turismiettevõtte juhtimist õppima,” räägib Triin kooli naasmise põhjusest. Õppida saab sessioon- õppes ning paindlik õppekorraldus võimaldab õpinguid ja töötamist ühildada.

Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just kutseõppureid, sest neil on olemas juba eri- alased praktilised oskused. Näiteks Tallinna Tehnikakõrgkoolis on viiendik õppe- kohtadest eraldatud just kutsekooli lõpetajatele. Maaülikoolis on kutseõppuritel eelis tehnika ja tehnoloogia, aianduse, metsanduse, looma- kasvatussaaduste tootmise ja toiduaine-tehnoloogia õppekavadele sisseastumisel. Kutsekool pole kindlasti tupiktee, sest 20% Tartu Kutsehariduskeskuse vilistlastest õpib edasi.

KUTSEHARIDUSKUTSEHARIDUS


Praegusel karjäärimesside kõrghooajal tekib ilmselt paljudel õpihuvilistel küsimus, kas minna kõrg- või kutsekooli. Tegelikult on kõik vastused õiged ning kutse- ja kõrgkool kumbki ei ole tupiktee, vaid avardab hoopis võimalusi.

Kutsekoolistkõrgkooli javastupidi

Autor: Tallinna Majanduskool

Tallinna Majanduskoolis on õpilaste keskmine vanus enam kui 26 eluaastat ja lausa kolmandik õppuritest on tulnud kutsekooli hoopis ülikoolist. Kuna majanduskoolis õpivad nõudlikud täiskas-vanud, kes käivad kooli kõrvalt tööl ja hoolitsevad pere eest, siis on kooli õppekavad paindlikud. Li-saks päevasele õppevormile on võimalik õppida õhtuti ja sessioonõppes.

Magistrikraadiga kutsekooli Majanduskooli õpilane Mailiis Anton õpib esime-sel kursusel sessioonõppes turundust, ent eelne-valt on ta läbinud Tartu Ülikooli magistriõpingud. „Kuna erialad on täiesti erinevad, siis saan vaadel-da kahte kooli ja nende süsteeme nullist alustava õppuri silme läbi,“ selgitab Anton.

„Majanduskooli õppima tulla ajendas mind soov olla pädev mitmes valdkonnas, et saaksin tööpõllul mitmekesisemaid valikuid teha. See kool pakkus ainukesena ka tasuta õppekohti sessioon- õppes,“ räägib Mailiis.

Pärast kolme koolikuud tunnistab Mailiis, et erinevusi kahe kooli vahel on palju: „esiteks algab kutsekoolis õpe kohe erialaste ainetega, erinevalt ülikoolist, kus alguses tuli sisse elada üldiste taus-taainetega. Kohati tundub, et kutsekoolis on õpe intensiivsem, kuna lisaks eksamitele on palju ma-hukaid kodu- ja grupitöid. Samas tunnen, et just need praktilised tööd annavadki oskuse tulevases ametis paremini toime tulla.”

Kutsekoolist Tartu Ülikooli Tiiu Vilbrant lõpetas eelmisel suvel õigusassis-tendi eriala ning astus samal suvel Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. „Julguse jätkata õpinguid ülikoolis õigusvaldkonnas andis mulle just Tallinna Majanduskooli kogemus,“ kinnitab Tiiu.„Need kaks kogemust täiendavad üksteist. Kuna majanduskoolist saadud teadmised on värskelt omandatud, on mul ülikoolis palju kergem.”

Tiiu jätkab, et majanduskoolist sai ta kaasa väga tugeva õigusalase alghariduse, mis ülikoolis esmakursuslasena on andnud talle palju eeliseid teiste kaaslaste ees.

Kool toetab valikuid Majanduskooli kõikidelt erialadelt leiab lõpetajaid, kes suunduvad edasi ülikooli. „Teeme koolis aktiiv-set tööd, et meie lõpetajatel oleks edasised valikud avatud,” sõnab direktor Triin Laasi. „Kutsekool on hea katsetamise koht, kus noor saab kätte erialase tunnetuse ja tööd praktika korras proovida,“ lisab Laasi.

Kui eriala sobib ja soov on edasi õppima minna, on ülikooli suundumine juba lihtsam – VÕTA aitab õpitud ained üle kanda. „Aina enam noori otsustab end proovile panna erinevates õppeasutustes, et aru saada iseendast ja leida sobiv eriala. Selline „hariduskompott“ annab paindlikkuse, mitme-külgse kompetentsipagasi ja olulise eelise töötu-rul,“ räägib Laasi.

KÕRGHARIDUSKÕRGHARIDUS


Autor: Edasiõppija

SisseastumineAvalduse võid esitada nii mitmesse kõrg-kooli, kui soovi on. Ühes kõrgkoolis on võimalik kandideerida kahele erialale. Erinevates koolides õpetatakse sageli sar-naste nimetustega erialasid ning ainult õppe- kava nimetuse alusel ei tohiks valikut teha.

Esmalt tuleb kõrgkoolile esitada vajamine-vad dokumendid, mida saab teha sisseastumi-se infosüsteemis SAIS (www.sais.ee). Pärast paberite esitamist järgnevad sisseastumiskat-sed. Kuid leidub ka erialasid, kus need puudu-vad ning sisseastumine sõltub riigieksamite või keskmise hinde tulemustest. Oluline on jälgi-da, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks.

Konkreetsed sisseastumistingimused on iga kõrgkooli enda otsustada. Reeglina kehtesta-vad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendi, mille

ületajad arvatakse üliõpilaste nimekirja. Tea-tud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülem-piiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Vastuvõtutingimused peavad täis- ja osakoor-musel õppida soovijatel olema samad.

Täis- või osakoormus Pärast immatrikuleerimist, st arvamist kõrgkooli nimekirja, tuleb valida, kas õppida täis- või osa-koormusel. On õppekavasid, kus saab studeeri-da üksnes osa- või täiskoormusel.Osakoormus sobib neile, kes teavad juba ette, et nad ei suuda erinevatel põhjustel täiskoormusel õppimisel nõutud mahtu täita. Näiteks kooliskäimine pere või töö kõrvalt.

Õppekoormuse arvutamise aluseks on õppe- kava täitmisel läbitud õppeainete maht aine- punktides (EAP). Ühele EAP-le vastab 26 aka-deemilist tundi üliõpilase tööd, sh loengud, se-

minarid, praktikumid ja iseseisev töö. Kohustus-lik läbitavate ainepunktide hulk on ära toodud õppekavas, mis on õpingute alusdokument.

Täiskoormusega õppides tuleb täita iga õp-peaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (60-45 EAP-d õppeaastas), osa-koormusega õppides jääb õppemaht 50-75% va-hele (30-44 EAP-d õppeaastas). Nominaalajaga (määratud õppeaeg õppeaastates) lõpetamiseks peab igal semestril läbima oma õppekava aineid 30 ainepunkti mahus.

Järgnevatel aastatel koormust valima ei pea, vaid täis- või osakoormusega õppesse viiakse üle vastavalt õppekava täitmise protsendile, mida kontrollitakse iga õppeaasta lõpus. Tava- liselt tuleb osakoormusel õppival üliõpilasel maksta õppemaksu juba esimesel semestril. Täiskoormusel õppides saab taotleda õppetoe-tust, osakoormusel seda teha pole võimalik, küll aga on õigus õppelaenule ja õppepuhkusele.

Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatriku-leeritakse, st arvatakse välja õpilaste nime-

kirjast, kuid neil on võimalik aineid läbida eks-ternina.

Õppevormid Kõrgkoolid kasutavad väga erinevaid õppevorme erinevas tähenduses — päevane õpe, statsionaar- õpe, kaugõpe, tsükliõpe, õhtune õpe, avatud üli-kool või avatud tasemeõpe. Need võivad ühes kõrgkoolis tähendada üht, teises aga hoopis teist. Õppevormidest hoolimata peab olema võimalus õppekava läbida üldjuhul täis- või osa-koormusel. Koolide kodulehtedelt leiab infot, mida ühe või teise termini all mõeldakse.

Tasuta või tasuline õpe? Esimesel semestril saavad õppemaksuta õppida täiskoormusel eestikeelsetel erialadel õppivad avalik-õiguslike ülikoolide ja riigi rakenduskõrg-koolide üliõpilased. Erakõrgkoolides õppides peab üldjuhul õppemaksu ise tasuma. Alates teisest semestrist sõltub õppemaksu maks-mine läbitud õppekava mahust ning kõrgkooli

Õppimine kõrgkoolis

Oled otsustanud õpinguid jätkata kõrgkoolis. Kuidas toimub kooli sisseastumine, millal peab õpingute eest tasuma ja millal mitte? Kuidas õppida täiskoormusel, kes on ekstern? Järgnevalt leiad nendele ja paljudele teistele küsimustele vastused.

KÕRGHARIDUS


KÕRGHARIDUS

kehtestatud tingimustest. Kui õppida esimesel semestril täies mahus, siis järgneval semestril õppemaksu tasuma ei pea. Hüvitise nõudmisel lähtutakse ainepunktide mahust, mis on vajaka jäänud ning kõrgkooli kehtestatud korrast. Õppe- tasu makstakse seni, kuni õpingute käigus soo-ritatud ainete maht jääb alla tasuta õppimiseks vajaliku mahu.

Osakoormusel õpingute alustamisel on koo-lil võimalik õppemaksu küsida juba esimesel semestril. Võõrkeelsete erialade puhul on õpe-maksu tingimuste ja korra kehtestamine kõrg-kooli enda teha.

Õppimine eksternina Kui soov on täita õppekava alla 50% semestris, siis on võimalik seda teha eksternina. Ekster-nil puuduvad üliõpilase õigused ja kohustused. Eksternil õppekava täitmise mahtu ei mõõdeta. Eksternõppes on võimalik sooritada õppekava-järgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõpu-tööd või sooritada lõpueksamit. Ekstern maksab õppemaksu.

Akadeemiline ja õppepuhkus Õpingud kõrgkoolis on võimalik ajutiselt kat-kestada võttes akadeemilist puhkust. Seda saad taotleda üks kord õppeperioodi jooksul kuni üheks aastaks. Akadeemilisel puhkusel olles ei saa taotleda õppelaenu, samuti ei maksta sel ajal õppetoetusi ning ei kehti haigekassa (va üliõpilase haigestumise või vigastumise korral). Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üle järgmi-sele kursusele. Samuti lükkub edasi õppe lõ-pukuupäev puhkusel oldud aja võrra ja peatub nominaalne õppeaeg.

Akadeemilisel puhkusel olles on õigus samaaegselt õppida ainult keskmise, raske või sügava puudega isikul, alla 3-aastase lapse või puude-ga lapse vanemal või eestkostjal või kui ollakse akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asen-dusteenistuse täitmisega.

Koolis ja tööl samaaegselt käies on võimalik võtta õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas, millest keskmist töötasu makstakse 20 kalend-ripäeva eest. Lisaks on võimalik saada täienda-vat puhkust õppeasutuse lõpetamiseks 15 päe-va, mille eest tasustatakse töötasu alammäära alusel.

Teistkordne samal kõrgharidus- tasemel õppimine Samal kõrgharidusastmel õppimine ei ole piiratud ja seda võib teha korduvalt. Piirang kehtib mitmendat korda samal kõrgharidus- tasemel tasuta õppimisele. Uuesti saab ilma õp-pekulude hüvitamiseta sellele astmele õppima asuda pärast õppekava kolmekordse (bakalau-reuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava korral kahekordse) nominaalkestuse möödu-mist. Samade kõrgharidustasemetena ei käsit-leta rakendus- ja bakalaureuseõpet.

Piirang kehtib, kui oled sel õppetasmel õppi-nud vähemalt poole nominaalajast. See kehtib siis, kui oled lõpetanud õppekava täies mahus kui ka siis, kui oled õpingud katkestanud pärast õppekava poole nominaalkestuse läbimist.

Küsi kõrgkoolis õppimise kohta lisainfot kõrg-kooli vastuvõtuinfost või suuremate ülikoolide karjääri- ja nõustamiskeskustest.

>>> Vaata lisa:www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus www.tudengiveeb.ee www.tlu.ee/et/sisseastuja/kasulik-teada#-moisted

Autor: Edasiõppija

Gümnaasiumis ja kõrgkoolis õppimise erinevused Kõrgkooli õppima minnes tuleb olla senisest iseseisvam. Vaja on rohkem uurida, planeerida ja tegutseda. Kõrgkoolis vastutad oma õpingute eest ainult sina ise.

Kõrgkoolis õppides on: • Valikuvabadus. See tähendab, et valid ise ained, milles kavatsed osaleda, valid ise moodulid, kõrvaleriala, samuti otsustad ise, millal ja kuhu välisüliõpilaseks minna või millal akadeemilist puhkust vajad jms.• Tegutsemisvabadus. See tähendab, et sinu otsustada on, kas valmistud järgmiseks loenguks, kas ja kui aktiivselt osaled loengutes, kas oled oma töödega järje peal, kuidas hangid õppematerjale ja valmistud eksamiteks jms.Siit tabelist leiad kõrgkoolis ja gümnaasiumis õppimise erinevused. Loomulikult tasub silmas pidada, et erinevates kõrgkoolides ja erialadel on see varieeruv. See sõltub kõrgkooli ja õppegruppide suurusest ning eriala iseloomust, praktilisusest ja eripäradest.

GÜMNAASIUM KÕRGKOOL

Aeg Õppetunni kestus 45 minutit Mitu akadeemilist tundi (45 minutit) järjest

Kohalkäimine Kohustuslik Valikuline, vastavalt vajadusele ja õppeaine nõuetele, kohalkäimise jälgimine sõltub ainest

Õppija rühmasÜks vähestest, väikesed klassid, õpilasi tuntakse

nimepidi

Üks paljudest, suured rühmad (isegi sadu inimesi), üliõpilasi üldjuhul ei tunta nimepidi

Õppijalt nõutav ettevalmistus

Regulaarne, kodutööde täitmise kontroll, koolis

alustatu lõpetamine

Eelnev teemaga tutvumine, iseseisev uurimistöö, üldiselt tudengi enda otsustada

Õpetaja ja õppejõu roll

Õpetaja vastutusel, tagasisidet antakse

Loengus õppejõu vastutusel, vähem juhitud seminarides, praktikumides ja laboratoorsetel töödel, vähem tagasisidet

Õpetamis-strateegiad

Uut materjali esitatakse, kontrollitakse, paran-datakse ja korratakse. Järgnevates tundides korratakse ja kinnis-

tatakse

Tavapäraselt loengutes mõttevahetust ei ole, küsimuste esitamiseks vähe aega.

Seminarid ja laboratoorsed tööd vähem ametlikud ja rohkema mõttevahetusega

Nõuded õppimisele

Aeglane tempo, õpitu kinnistamine, lühivas-tused, õpetaja kinnitab

õiget vastust

Väga kiire tempo, iseseisev mõtlemine ja analüüs

Õppematerjalid

Värvilised, seletavad, visuaalsed abimaterjalid (joonised, pildid), teksti julgustatakse kasutama

sõna-sõnalt

Tavapärased kõrgkooliõpikud, teadusajakirjad, veebiressursid, slaidid/konspektid, suured raamatukogud

Tagasiside

Lühivastused, õpetaja tagasisidet eeldatakse ja

saadakseEelnev kordamine vähene, tähtajad eelnevalt määratud,

hinnet saab vaidlustada ja parandada

>>> Vaata veel: www.tudengiveeb.eeKasutatud materjal: „Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat“ K. McMillan, J. Weyers. SA Archimedes, programm Primus, 2011

Autor: Edasiõppija


www.haridusinfo.ee • www.facebook.com/edasioppija28 29

KÕRGHARIDUS

Omanda rahvusvaheline kõrgharidus Eestist lahkumataMiks peaks inglise keelt vabalt valdav noor, kes soovib saada head kõrgharidust, eelistama välisülikooli asemel õppimist ingliskeelsel õppekaval Eesti ülikoolis?

Eesti kõrgharidus on rahvusvaheliselt tunnustatud, konkurentsivõimeline, taskukohane ja huvitav. Eri-nevad teadusprojektid, rahvusvaheline keskkond ja innovatiivsed õpetamismeetodid teevad meist kindlasti ihaldusväärse sihtkoha, kus kõrgharidust omandada. Seda mitte ainult välistudengite, vaid ka eestlaste seas.

Tallinna Ülikool (TLÜ) pakub mitmesuguseid hu-vitavaid õppimisvõimalusi, mis ühelt poolt esitavad õppijaile väljakutse, kuid teisalt annavad piisavalt vabadust kriitiliselt mõelda ja teha ise oma järeldusi. Kvaliteetseid õppekavasid leiab humanitaarvaldkon-nast infotehnoloogiani.

Võrreldes paljude teiste Euroopa ülikoolidega on TLÜ õppegrupid väikesed, mistõttu saab üliõpilaste-le osaks õppejõu personaalne lähenemine. Ligi 10% akadeemilisest personalist on rahvusvaheline, mis loob võimaluse õppida siin rahvusvaheliselt tunnus-tatud teadlaste juhendamisel. Seda koos 75-st riigist pärit välistudengiga.

Milline on TLÜ ingliskeelsete õppekavade akadeemiline profiil ja fookus?Enamik Tallinna Ülikooli võõrkeelseid õppekavasid on interdistsiplinaarsed, pakuvad laiapõhjalisi tead-misi valdkonnast rohujuure tasandil, kuid ka piisavalt spetsialiseerumist valdkonna sees. Peame silmas, et lõpetanul oleks võimalik teadmisi ka reaalselt rakendada. Ingliskeelsed õppekavad on bakalaureuse- ja magistritasemel neis valdkondades, kus reaalne töö käib üleeuroopaliselt ja ülemaailmselt (kunstid, film, ristmeedia, audiovisuaalne meedia) või valdkonda-des, millega Eesti rahvusvahelisel areenil seostub (digitehnoloogiad, haridus). Põnev näide on siinkohal õppekava nimega Digital Learning Games, mida hal-dab korraga neli instituuti.

Bakalaureuse tasemel on Tallinna Ülikoolis või-malik inglise keeles õppida kuuel erialal: audiovisuaalne meedia, õigus, ristmeedia filmis ja tele- visioonis, poliitika ja valitsemine, interdistsiplinaar-sed humanitaarteadused ja interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused.

Mis eristab TLÜ-d ja selle ingliskeelset õpi-keskkonda teistest Eesti ülikoolidest? 2016/2017. õppeaastast viidi sisse üleülikooliline õppeaine ELU ehk erialasid lõimiv uuendus. ELU on õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased ja õppejõud viivad ellu interdistsiplinaarseid projekte. Lisaks täidab ELU kultuuriliselt integreerivat rolli, kuna omavahel teevad koostööd nii inglis- kui ka eestikeelsete õppekavade tudengid ja õppejõud. Üli-õpilased saavad valida huvipakkuva projekti teema ja viisid selle teostamiseks.

Autor: Priit Reiska, Tallinna Ülikooli õppeprorektor

Romil Rõbtšenkov on Tallinna Ülikooli vilistlane ja tarkvaratehnika õpetaja digitehnoloogiate instituudis (foto: Piret Räni)

KÕRGHARIDUSKÕRGHARIDUSAutor: Eesti Lennuakadeemia

Check-in lennuakadeemiasse

Praktiline õpe - rakenduskõrg- hariduses moodustab enam kui 15% õppe-kavast praktika. Lennuakadeemia õpilased praktiseerivad akadeemias ja erinevates Eesti ettevõtetes. Praktika ja õpingute ajal saad põhjaliku ülevaate tööandjatest ning lõpeta-des kooli, oled juba oma alal praktiseerinud spetsialist. Kõikidel meie vilistlastel on ole-mas edukaks tööturule siirdumiseks vajalikud oskused ja teadmised.

Spetsialistidest õppejõud - õppe-tööd viivad läbi Eesti ja välismaa lennundus- ettevõtetes ja kõrgkoolides töötavad kogenud praktikud. Õpid spetsialistide käe all, kelle igapäevane töö on seotud erialaga, mida õpid.

Mõnus õppekeskkond - akadeemia on väike kõrgkool, kus üliõpilasi on umbes 250. See tagab personaalse kontakti õppe- jõudude, töötajate ja koolikaaslaste vahel ning loob hea õhkkonna. Õppehoone on varusta-tud kaasaegsete ja unikaalsete simulaatorite, õpperuumide ja hooldusangaariga, kus tead-mised ja praktilised oskused koos proovile pannakse.

Vaba aeg aktiivsele tegevusele - sul on võimalus tasuta kasutada akadeemia jõusaali ja osaleda erinevates treeningutes. Üliõpilasesindus korraldab filmiõhtuid, stiili-üritusi, väljasõite ja palju muid põnevaid te-gevusi, mis rikastavad akadeemias õppimist.

Võimalus avastada maailma - meil on partnerlussuhted 18 kõrgkooliga üle Euroopa. Eramus+ programmiga saad minna praktikale või õppima näiteks Prantsusmaale, Hollandisse, Tšehhi jms.

Pinge maha juba enne sisseastumist!

Selleks, et vähenda suvisele perioodile lan-gevat pinget, mis kaasneb kõrgkooli valiku-ga, eelsoorita lennuakadeemiasse sisseastumiseks vajalikud testid juba 2018. aasta kevadel. Esmakordselt on eelkatseid võima-lik sooritada Tallinnas!

Kui sa pole kindel, mis eriala sulle sobib, siis tulle sulle sobival ajal tudengivarjuks ja vaata õppimisvõimalused oma silmaga üle.

>>> Pane ennast kirja varjuks või eeltestidele: www.lennuakadeemia.ee

Eesti Lennuakadeemia on ainuke kõrgkool Eestis, kus sul on võimalik omandada lennundusvaldkonna unikaalne ja praktiline eriala. Siin omandad ameti, mis tagab kogu eluks väärt töökoha, kus isegi taevas pole piiriks.

Checklist asjadest, mis sind pardal ootavad:

Lennuliiklusteenindus I Õhusõiduki juhtimine I Lennundusettevõtte käitamine I Lennundustehnika

www.haridusinfo.ee • www.facebook.com/edasioppija30 31

KÕRGHARIDUS



Burt Harrisson PurrePolitsei- ja piirivalvekolledž, politseiteenistusMõtlesin alguses minna õppima Kõrgemasse sõjakooli, olin seda mõtet oma peas juba paar aastat veeretanud. Aga pärast sinna sisse-saamist ning ajateenistuse läbimist mõistsin, et tegelikult tahaksin ma tegeleda pigem inimestega, kui valmistuda millekski, mida ma loodan, et kunagi ei juhtu. Arvasin, et mulle võiks sobida politseitöö, sest soovi-sin olla füüsiliselt aktiivne. Kuigi politseiniku elukutse oli mul alguses alternatiivvalik, siis praegu olen ma oma otsusega sada protsenti rahul.

Grete Roos Justiitskolledž, korrektsioon Pärast gümnaasiumi lõpetamist otsustasin valida just korrektsiooni eriala, sest töö vanglas pakkus mulle suurt huvi. Ma ei olnud varase-malt vangla ega kinnipeetavatega kokku puutunud, samuti ei ole minu peres keegi varasemalt sisejulgeoleku valdkonnas töötanud. Vaata-mata teadmatusele langetasin otsuse ja esitasin dokumendid kooli. Õnneks pääsesin sisse! Sisekaitseakadeemia eristub selgelt teistest koolidest, näiteks tudengeid nimetatakse kadettideks ning koolis on erialase vormiriietuse kandmine kohustuslik. Kuigi algul oli kõik uus ning vajas harjumist, olen täna täiesti kindel, et langetasin õige otsuse.

Kaarel TõllPäästekolledž, päästeteenistus Sisekaitseakadeemiasse õppima tõi mind soov kaitsta riigi julgeolekut ja inimeste turvalisust. Lisaks sellele kindlustunne, et omandatud ha-ridusega on pärast lõpetamist midagi peale hakata. Juba kooli astudes teadsin, et tulevane töökoht on mul pärast lõpetamist olemas. Hindan väga aktiivse tudengielu võimalusi, sest kel vähegi tahtmist, saab kaasa lüüa nii spordivõistlustel, tudengiüritustel kui akadeemia strateegiliste arengusuundade aruteludes. Väärt kogemus igal juhul!

Karmen SipelgasFinantskolledž, maksundus ja toll Mõtte Sisekaitseakadeemiasse õppima tulla sain ma tegelikult ühelt oma sõbralt – möödaminnes öeldud lausest tekkis piisav huvi, et kooli kohta rohkem uurida. Sain teada, et finantskolledžis on võimalik saada hea finantsalane haridus, majandus- ja õigusalaseid teadmisi ja seda kõike nii teoorias kui praktikas. Eriti meeldis mulle õppekava praktiline osa, mis lõpuks akadeemia kasuks otsustamisel määravaks saigi. Täna soovitan Sisekaitseakadeemiat juba ise oma sõpradele, sest sellest koolist saab tõesti väärt hariduse!

KÕRGHARIDUS


Mina õpin Sisekaitseakadeemias – tule sina ka!

Autor: Sisekaitseakadeemia

Kaheksa nippi sisseastumiseks

1Gümnaasiumi ajal küsitakse sinult pide-valt, et mis sa oma eluga edasi teed? Sind suunatakse pigem nendele erialadele,

kus rohkem teenib ja millel on tulevikku. Ära seda juttu kuula! Õpi, mida soovid. Jah, raha on vaja, aga teha terve elu midagi, mis sind ei huvita, pole seda väärt. Kui sa üldse ei tea, mis suunas oma tulevikku seada, tasub lä-hedastega konsulteerida. Võibolla tuleb just nendest vestlustest välja see õige eriala, mis sulle sobib.

2 Kõrgkoolid pakuvad võimalust terve aasta jooksul erialadega tutvuda, näi-teks lahtiste uste päevadel või osaleda

tudengivarjuna ülikoolielus. Tartu Ülikooli saad tudengivarjuks tulla kogu õppeaasta vältel, et siis koos tudengiga käia loengutes ja praktikumides. Varjuks võid tulla mitu korda, et erialavalikus kindel olla.

3 Käi nii paljudel katsetel, kui jaksad! Proo-vi teha katseid mitmesse kooli ja erialale. Katsed annavad ülihea kogemuse ja pinge-

taluvus kasvab mühinal.

4 Kui sind huvitab konkreetne eriala, ole juba varakult kursis, millised on nõuded sisseastumiseks. Kas loeb mõni kindel lõpuek-

sami tulemus või ainult sisseastumiseksam? See on oluline nii eksamite valikul kui ka prioriteetide- seadmisel. Mõistlik on enne natuke kodutööd teha

ja uurida, mida valitud eriala endast tegelikult kujutab. Kui jätad midagi olulist märkamata, võib sel olla kurb tagajärg.

5 Esita dokumendid ja muu vajalik SAIS-is kohe, kui su otsus on küps! Muidu hiljem lihtsalt unustad. Kui midagi seoses sisse-

astumisega on ebaselge, küsi kindlasti üle.

6 Vestlus on enamasti sisseastumise juures lihtne osa. Ei tasu üle mõelda. Ole sina ise – kedagi teist nad ju kooli ei taha! Siiski tasub

hästi ette valmistuda. Kui katseteks on konkreet-sed teemad või oskad neid ise ette näha, korda neid kindlasti.

7 Jäta endast alati hea mulje! Näiteks kui lä-hed katsetele, siis tervita ka valvelauatädi, rääkimata korraldajatest. Nemad võivad

olla su tulevased õppejõud ning mine tea, äkki pead valvelauatädilt ühel hetkel paluma, et ta su kodutöö õppejõule edasi annaks.

8 Kui lõpuks saad kooli sisse, siis ära võta seda iseenesestmõistetavalt ja kergekäe-liselt. Kui õppekava pole ikkagi päris see,

mida soovisid, siis võta end nimekirjast maha. Kellegi teise jaoks võib see olla elu unistus.

>>> Vaata veel: facebook.com/tartuylikool

Autorid: Teve Rajamets ja Hilda-Maria Klettenberg, Tartu Ülikooli esmakursuslased

Ülikooli astumine on pingeline protsess, see pole naljaasi. Pinge ei alga sügisel, kui aktus on möödas ning esimesed loengud ja tuutoritunnid käes, vaid mitu kuud varem, kui ees terendab hirmutav samm – sisseastumine.

KÕRGHARIDUS



Miks tulla TTÜ-sse IT-d või inseneeriat õppima?IT-haridus on üks universaalsemaid valikuid, kuna napilt leiab veel eluvaldkonda, kus arvutitel poleks tähtsat rolli. Juba täna on nii IT kui inseneeria vallas töökohti rohkem kui võimekaid spetsialiste. Kui valid IT-hariduse koos insenerimõtlemisega, saad uudseid tehnoloogilisi lahendusi luua mis tahes valdkonnas.

Autor: TTÜ

TTÜ teeb andekatest noortest tuleviku tipptegijad!

Tutvu põnevate erialadega:

Teejuht.ttu.ee

70% Eesti IT-tudengitest õpib Tallinna Tehnikaüli-koolis (TTÜ) ning tehnikaharidust oleme andnud juba sada aastat. Meie IT-õppekavades on ühendatud tehnikaülikooli teaduslik võimekus IT Kolledži prak-tilisusega ning kaetud on kõik IT-valdkonna erialad informaatikast ja arvutisüsteemidest kuni küber- turbe tehnoloogiateni.

Lõviosa meie IT-magistriõppekavadest on uni-kaalsed – kusagil mujal selliseid ei ole. Lubame, et tehnikaülikooli IT-haridus teeb sinust mitte lihtsalt itimehe, vaid laia silmaringiga IT-inseneri. Sest just neid läheb üha rohkem vaja maalimas, kus kõik on IT.

Põhjaliku IT-hariduse kõrval integreerime info-tehnoloogia ka teistesse õppekavadesse. Nii kasva-tame insenere, kel on teadmised ja oskused uud-seid tehnoloogilisi lahendusi leida. Just nii sünnivad isesõitvad autod, võimekad robotid, paindlik nutikas tööstus, virtuaal- ja liitreaalsuse lahendused ja palju selliseid asju, mida me täna veel ettegi ei kujuta.

Õppetöö kõrval leiab tehnikaülikooli leiutajatelin-nakust hulga teadusprojekte, kus tudengid kaasa

löövad: ehitame Eesti esimest isesõitvat autot ja loo-me selle ümber nutika linnaku, valmimas on tudengi- satelliit ning peagi on tudengite kasutuses IoT plat-vorm. Need on vaid mõned näited, kus üliõpilastel on võimalus inseneri- ja infotehnoloogiateadmisi juba ülikoolis päriselt ellu rakendada. See tähendab, et pärast lõpuaktust on kaasas ka paras kogemuste-pagas, millega tulevastele tööandjatele muljet aval-dada.

Lisaks tipptasemel haridusele ja Eesti ainsale leiutajatelinnakule räägib TTÜ kasuks vaieldama-tult värvikas tudengielu – meil on roboti-, foto-, fil-mi- ja väitlusklubi, spordivõistkonnad ja laulukoorid, orkestrid ja rahvatantsijad, tantsutüdrukud ja salto-poisid ning terve tudengimaja, kus üliõpilased oma kohvikut peavad, ajakirja välja annavad ja häppenin-ge korraldavad. Ja ka ühiselamud asuvad siinsamas linnakus.

Vastuvõtt suvel, erialakatsed juba kevadestSisseastumisavaldusi TTÜ erialadele võtame vastu 25. juunist kuni 4. juuli kella 15.00-ni sisseastumise infosüsteemis www.sais.ee ja kohapeal.Tänavu saab infosüsteemis SAIS (www.sais.ee)esimest korda teha erialaseid sisseastumiskatseid juba jaanuarist alates. Katsete perioode on veel kolm:• 12.-25. märts• 30. aprill-6. mai• 6.-10. juuli.

Kas ja millal on katsed sinu valitud erialale, saad tea-da siit: www.ttu.ee/katsed



Eesti Maaülikool – terve Eestimaa ülikoolEesti riik vajab spetsialiste, kes suudavad tagada õitsva majanduse, kuid ka selle, et meie õhk, vesi, metsad ja mullad oleksid kaitstud. Sellised inimesed tulevad Eesti Maaülikoolist.

Autor: Eesti Maaülikool

Rohkete võimaluste linnakMaaülikooli linnak asub Tartus rohelises Tähtvere linnajaos, kus kaasaegsed õppe- ja uurimisvõimalu-sed, korrastatud majad ja tipptehnoloogilised laborid on põimitud vaba aja veetmise võimalustega. Tuden-gite käsutuses on Emajõelinna moodsaim spordi- maja ja kõrgeim ühiselamu.

Siitsamast hargnevad suvel rattateed ja talvel suusarajad. Kohe naabruses laiub Tähtvere spor-dipark, samuti Tartu näitustemaja ja laululava koos oma üritustega. Kõigest kümnekonna minuti jalgsi-tee kaugusel asub supelrand. Sama kaugel teises suunas ongi tukslev tudengilinna süda – kesklinn koos oma arvukate võimalustega.

Läheduses tegutsevad nii väike- kui suurettevõt-ted ja arenevad tööstuspargid. Kui tegus üliõpilane tööd otsib, siis ei pea kaugele minema. Tõsi, tuden-gi tähtsaim töö on siiski õppimine. Olgu selleks siis metsandus, keskkonnakaitse, taimede ja loomade tervis, toiduhügieen või maakorraldus.

Maaülikool hoolitseb selle eest, et Eestimaal jät-kuks inimesi, kes hoiaksid meie riiki. Et oleks tööd ja leib laual ning samal ajal õhk, vesi, mullad ja metsad kenasti kaitstud. Sinu teadmisi ja oskusi on tarvis kõikjal – vaiksest maakohast maailma suurlin-nadeni.

Lase end inspireeridaMaaülikoolis saad teada, millised viljad kasvavad Eesti kliimas kõige paremini ja kuidas nende väär-tust esile tõsta. Pole sugugi välistatud, et varsti kas-vab paljudes Eestimaa aedades sinu aretatud õuna-puu. Või on ettevõtjad tänulikud, sest sinu avastused parandasid viljasaaki või panid lehmad rohkem piima andma.

Meil saab õppida sedagi, kuidas kasutada ja pu-hastada vett või ehitada sildu, samuti kuidas kasva-tada ning ravida loomi, linde ja kalu. Saad teada, kui-

das mõõta maad või ehitada maju nii, et need oleksid soojad ja kestaksid sajandeid. Võimalik on omandada inseneriteadmised, et rajada eramusse keskkütte-süsteem või käivitada suurtööstus. Sinu saadavad teadmised võivad küündida kuni selleni, kuidas pan-na tuul ja päike meile valgust ja soojust andma.

Maaülikoolis hariduse omandanud inimesed on just need, kes hoiavad riigis elu käimas. Hoolitseme, et Eesti loodus oleks kaitstud ja ettevõtted püsik-sid konkurentsis ka rangete euronõuete tingimus-tes. Kui Eestimaad peaks tabama mõni taimset või loomset päritolu mure, saavad üksnes maaülikoolis hariduse saanud spetsialistid lahendusi pakkuda. Nii ongi maaülikool terve Eestimaa ülikool, kes hoo-litseb selle eest, et riik õitseks ja areneks.

Tule maaülikooli! Uuri, mille põnevaga tegelevad siinsed teadlased ja lase end inspireerida. See kogemus on sinu aega väärt.



Tallinna Tehnikakõrgkool jälgib tööturu pulssi

Autor: Tallinna Tehnikakõrgkool

Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetajad saavad pärast 4-aastast õpet bakalaureusekraadiga võrdsustatud diplomi ja asuvad peaaegu 100-protsendiliselt töö-le ettevõtetesse või jätkavad magistriõppes.

Uus algus transpordi- ja liikluskorralduses 2018. õppeaastal avab kool transpordi- ja liiklus-korralduse õppekava, sest kaasaegsed kauba- ja reisijatevood ning üha intelligentsemad sõidukid ja transpordisüsteemid muudavad põhjalikult liiklus-taristut. Ohutu ja sujuva transpordi- ja liikluse kor-raldamiseks on vaja järjest enam kvalifitseeritud tippspetsialiste.

„Juba praegu on liikluspilt moodsa elektroonika tõttu palju muutunud. Tehnilised vahendid on üha keerulisemad ja püütakse jõuda tasandile, kus auto- elektroonikat ja äpi-maailma omavahel ühildada. Meie jaoks on küsimus, kuidas sellises olukorras liiklust korraldada,” sõnab õppekava juht Sven Kreek.„Lähitulevikus liiguvad teedel isesõitvad autod, mida programmeeritakse kontoris üle pilve ja võrgu. Peame ümber hindama kogu liiklussüstee-mi, seda teistmoodi korraldama ja uusi lahendusi pakkuma. Andurid, masinad, süsteemid ja liiklus- korrraldus tuleb panna omavahel toimima. Meie

õppekava õpetabki spetsialiste, kes on võimelised selles muutuvas maailmas ette nägema ja välja pakkuma lahendusi ning olemasolevate üle disku-teerima,“ sõnab Kreek.

Praktiline tootmisõpeRennat Alamets tuli Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmise ja tootmiskorralduse eriala õppima vajadusest ühendada praktika teooriaga. „Töötan juba praegu Saku Õlletehases LEAN-spetsialistina, kus minu ülesanne on optimeerida tehase tootmispoolel asetleidvaid protsesse,” selgitab Rennat.

„Kõige kihvtim on olnud see, et oleme õpingute käigus külastanud teisi ettevõtteid, et näha päriselt tootmise poolt, mitte ainult paberil või pildil, vaid olla ise tõeliselt juures,” toob Rennat välja TTK-s antava hariduse praktilise poole. „Oleme näinud erinevaid Eesti ettevõtete tootmisliine ning see on avardanud pilti, et mis võimalused sellel erialal tegelikult on – alates toiduainetööstusest kuni kõrgtasemelise elektroonikatööstuseni välja,“ on Rennat valitud erialaga pärast aastat õpingutega rahul.

Uudsus meelitab kandideerima „Ma ei oleks osanud oodata, et huvi nii suur on,” üt-leb tootmisjuhtimise eriala käivitanud Ingrid Joost. Vaid kaks aastat tagasi avatud eriala meelitab kandideerima sadu õppureid ehk keskmiselt üle kuue inimese ühele õppekohale.”

Tudengid viidi juba esimesel õppeaastal ekskur-sioonidele tootmisettevõtetesse, et neil tekiks sel-ge arusaam, milline üks tootmine üldse välja näeb. Joost lisab, et on väga tänulik tööstusettevõtetele, sest nende uks on tudengitele kogu aeg lahti, sest tootmist ei saa õppida vaid auditooriumis.

Tehnoloogia murrab kinnisavara korrashoidu Tallinna Tehnikakõrgkoolis kinnisvara korrashoidu õppiva Alar Assukülli meelest on selle eriala puhul väljakutseid pakkuv see, mismoodi tehnoloogia areng sisse murrab, kuna siiani on see valdkond toiminud ikkagi exceli peal.

Alar sõnab, et antud eriala puhul pakub talle huvi õppekava ülesehitus ja see milliseks õppi-mine edaspidi kujuneb, kuna tegemist on koolis esmakordselt õpetatava õppekavaga. „Oleme nö pilootrühm. Ootan huviga kevadsemestri eriala- aineid, sest päris alguses õppekava vaadates tek-kisid mõtted, mis teemasid võiks veel olla, aga eks õppekava areneb ja kasvab ajas.”

Samal kursusel õppiv Marit Uuemaa räägib, et kinnisvara korrashoid on Eestis kasvava nõudluse-ga sektor. „Selles valdkonnas on suur arenguvõi-malus. Tuleb tegeleda nii kiirelt arenevate hoonete energiatõhususe nõuetega kui ka tehnoloogiate ja inimeste poolt hinnatud mugavuste saavutami-sega. Meil kasutatakse veel vähe uue tehnoloogia võimalusi, seda nii planeerimise kui ka korrashoiu faasis.”

Marit tahab õppimise käigus läbi katsetada või-malikult palju just erinevate tarkvarade pakutavaid võimalusi. „Ilmselt näitab aeg, kui vastuvõtlikud on kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevad ette-võtted uuendustele. Näib, kas ollakse valmis ja on majanduslikult kasulik minna üle mõnele haldus-tarkvarale. Samuti, kas kaugloetavate süsteemi-de rakendamine võiks olla tulevik ka vanematele hoonetele.”

Mariti eesmärk on pärast 3,5 aastast õppimist halduri või haldusjuhi ametikoht. „Kindlasti saavad karjääri väljavaated ja tegelikud soovid selgemaks praktikate käigus. Praktika on hea võimalus proovi-da ja õppida ametit. Võib olla selgub, et valdkonnas on mõni hoopis põnevam võimalus. Tulevikuvälja-vaade võiks olla samuti enda kinnisvara korrashoiu ettevõte.”

>>> Vaata veel: www.tktk.ee/sisseastujale

Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK), tudengite seas tuntud tõka-tõka, on kõrgelt hinnatud insenerikool, mis on viimastel aastatel avanud uusi tööturul nõutuid õppekavasid.

KÕRGHARIDUS

VÄLISMAALEVÄLISMAALE


Välismaale? Iga sekund on elamus

Esmalt küsi endalt • Millal hakkad välismaale minekut planee-

rima? Varu aega ettevalmistuseks, et leida õige eriala, kool ja riik.

• Kas oskad sihtriigi keelt? Üsna tihti peab oma keeleoskust tõestama rahvusvaheli-selt tunnustatud keeleeksamiga. Kas tead, kuidas ja kus keeleeksamit teha?

• Kas sul on olemas piisavad finantsvõima-lused? Või tead, kuidas erinevaid toetusi ja stipendiume taotleda?

• Kas oled valmis pere ja sõprade juurest eemal olema? Kas kujutad elu ette rahvusvahelises seltskonnas ümbritsetuna uu-test sõpradest?

Vahetusüliõpilaseks Igal aastal kasutab suur hulk tudengeid või-malust õppida vahetusüliõpilasena välismaal. Seda on kõige lihtsam teha kasutades oma ko-duülikooli poolt pakutavaid võimalusi. Enamik Eesti kõrgkoole on sõlminud mitmete välis- maa ülikoolidega partnerluslepingud, mis võimaldavad semester või paar välismaa üli-koolis studeerida. Üsna levinud on Erasmus+ programm.

Praktikale kutsekoolistIgal aastal käib välispraktikal sadu Eesti kut-sekoolide noori. Erasmus+ programm pakub võimalust minna praktikale erinevatesse vä-lisriikidesse. Juba enne sisseastumist tasub koolilt uurida, kas valitud erialal on võimalik välispraktikat sooritada.

Välismaale eriala omandamaLoomulikult saad välismaale minna oman-dama kindlat eriala ja kraadi. Siis tuleb so-biv kool ja eriala ise leida, samuti selleks vajaminevad finantsvahendid. Selle variandi puhul on väga oluline keeleoskus. Tasub tea-

da, et välismaale eriala omandama minnes oled võrdväärne teiste kanditaatide ja sisse- astujatega. Kutseõppega omandatav kva-lifikatsioon pole üldjuhul Euroopa riikides identne. Eestis leidub ka asutusi, kes aitavad sobiva riigi, kõrgkooli ja eriala leidmisel, näi-teks Dream Foundation või Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus.

MuuLisaks eelnevale on olemas veel mitmeid teisi lühemaid ja pikemaid võimalusi, kuidas väliskogemust saada. Alati võib pärast güm-naasiumi lihtsalt aja maha võtta ja maailmas ringi rännates selgem ettekujutus tulevikust saada. Hetkel on üsna levinud Austraalias, Kanadas või Uues-Meremaal töötamine ja reisimine. Paljud noored läbivad kuni aastase vabatahtliku teenistuse projekti. Selle raa-mes töötad mõnes välisriigi organisatsioonis töö eest tasu saamata, kuid sinu elamiskulud kaetakse. Vaata näiteks Archimedese Noorte- agentuuri kodulehte või tutvu GLEN projekti tegemistega.

Tasub kaasa lüüa mõne üliõpilasorga-nisatsiooni töös, kus saab suhelda välis- üliõpilastega teistest riikidest. Näiteks AIESEC või BEST-Estonia. Suviti võiks osaleda vabatahtlike laagrites, suvekoolides, noor-soovahetustes jms. Vaata näiteks EstYes või Involved. Taolised lühemaajalised ette- võtmised aitavad selgust saada välis- kogemuse sobivuses. Võimalus on ka välis-maale tööle minna, selle kohta leiad kõige paremini infot Eurese kodulehelt.

>>> Vaata veel: www.rajaleidja.ee/euroopassewww.tudengiveeb.ee

Välismaale õppima minek võib esmalt tunduda natuke võõras ja hirmutav, kuid samas uus ja huvitav. See samm nõuab sihikindlust, initsiatiivikust, julgust ja iseseisvust. Riikidevahelised piirid on lahti ja võimalusi mitmeid.

Õppima Ameerikasse? Suurepärane mõte!Igal aastal õpib USA ülikoolides sadu eestlasi. Ka sina võid olla üks nendest! Julge unistada ja mõelda suurelt!

Autor: Eha Teder, Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuse juhataja

USA kõrgharidussüsteemi peamised märksõ-nad on paindlikkus, suur akadeemiline vaba-dus ja julge pealehakkamine. Bakalaureuse- õpe kestab neli aastat ning tegemist on nn liberal arts süsteemiga. Liberal Arts College või sarnase suunitlusega ülikoolide tudengid lä-bivad esimestel aastatel üldisi aineid huma-nitaar-, sotsiaal- ja täppisteaduste valdkon-dadest ning otsustavad alles teise õppeaasta lõpus, millisele erialale nad spetsialiseeruda soovivad.

USA ülikoolid pakuvad rahvusvahelistele tudengitele märkimisväärset finantsabi! Sti-pendiumid võivad ulatuda mõnest tuhandest dollarist täisstipendiumideni õppemaksu ja elamiskulude katmiseks. Bakalaureuse- õpinguid on võimalik rahastada ka spordi- stipendiumi abil. Lisaks ülikoolidele annavad stipendiume Eesti ja rahvusvahelised organi-satsioonid ja fondid.

Üheks nõudeks on rahvusvaheliste testide tegemine. Ülikoole huvitab sisseastuja inglise keele oskus, aga ka akadeemiline võimekus. Inglise keele testiga TOEFL saab asendada inglise keele riigieksamit ning see test on tun-nustatud kõigis maailma riikides. Seega üks test avab tõesti ukse maailma! SAT ja ACT on akadeemilise taseme testid bakalaureuse- õppesse astujatele, mida sageli sisseastuja-telt nõutakse. USA-sse õppima minekuks tuleks tegutsema hakata aasta-poolteist enne õpingute alusta-mist. Seda eriti juhul, kui soovid astuda väga nimekasse ülikooli või vajad suurt rahalist abi. Kuid bakalaureusetasemel õpinguid võib alustada ka 2-aastases Community Colleges, kuhu sisseastumine on lihtsam ja õppemak-sud palju madalamad.

Teabekeskus korraldab infotunde, kohtu-misi vilistlastega, testide ettevalmistuskursu-

si ja muid koolitusi. Meil on müügil ja laenu-tamiseks kõikide testide õpikud. Välismaale õppima minek ei ole nii keeruline, kui esialgu tundub. Oled alati teretulnud meie keskusesse, aitame sul oma unistused ellu viia!

Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus Tallinna TehnikaülikoolMEKTORY, Raja 15-032,Tel 6 203 543; 6 203 [email protected]: Education USA Tallinn

Tartu ÜlikoolW. Struve 1-355 Tel 7 375 714 [email protected] www.ameerika.ut.ee/et FB: Education USA Tartu

Autor: Edasiõppija

KOOLIELU KOOLIELU


Kuidas rahastada õpinguid?

ÕPPETOETUSED

KÕRGHARIDUS

Vajaduspõhine õppetoetus Vajaduspõhine õppetoetus on majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmi-seks. Vajaduspõhist õppetoetust saad taotleda, kui õpid täiskoormusel ning täidad õppekava nõudeid 75% ulatuses. Vajaduspõhise toetuse saamine ja summa sõltub sinu ja sinu perekon-naliikmete möödunud kalendriaasta keskmi-sest sissetulekust. Vajaduspõhise õppetoetuse suurus on vastavalt pere sissetulekule 75-220 eurot kuus.

Vajaduspõhine eritoetus Seda saad taotleda, kui sinu vajaduspõhise õppe- toetuse taotlus on tagasi lükatud põhjusel, et va-rasem sissetulek ületas toetuse saamiseks keh-testatud piiri, kuid on märkimisväärselt vähe- nenud just viimasel ajal. Toetuse suurus on 135 eurot kuus.

KUTSEHARIDUS

Põhitoetus Saad taotleda kaks korda aastas, kui õpid kutsekoolis päevases õppes õppekaval, mis on riikli-ku koolitustellimuse alusel moodustatud koo-lituskoht, samuti ei tohi olla ületatud õppe no-minaalkestvus. Toetuse maksmise aluseks on õpilaste paremusjärjestus. Toetuse suuruseks on 60 eurot kuus.

EritoetusLisaks saad taotleda eritoetust, kui juhtub, et majandusliku olukorra tõttu on õpingute jätka-mine takistatud.

Sõidukulude hüvitamine Hüvitatakse ainult ühistranspordi kasutamisel tekkinud kulud. Seda saab koolilt taotleda, kui õpid päevases õppes riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohal ja elukoht ei asu õppeasutusega samas asulas. Iga päev õppeasutusse sõitvale õpilasele kompenseeri-takse sõidu maksumus arvestusega üks eda-si-tagasi sõit päevas. Õpilaskodus või üürikor-teris elavatele õpilastele, kes õpivad teise või kolmanda taseme kutseõppes, kompensee-ritakse sõitmine neli korda kuus. Neljanda ja viienda taseme kutseõppe õpilastele kaks korda kuus. Lisaks hüvitatakse riiklikeks pühadeks või koolivaheajal koju ja tagasi kooli sõitmise kulud.

ÕPPELAENÕppelaenu võtmiseks ei pea olema igakuist sissetulekut. Madal 5% intressimäär ja pikk tagastamistähtaeg muudavad selle heaks õpingute rahastamise võimaluseks. Kuid siin-juures tuleb ikkagi meeles pidada, et tegemist on laenuga ning see tuleb tagasi maksta!

Õppelaenu saad taotleda, kui õpid osa- või täiskoormusel kõrgkoolis, samuti kutsekoolis õppides ja välismaal studeerides.

2017/18. aastal on õppelaenu maksimaalne summa 960 eurot (õpingute kestvus 6-8 kuud) ning 1920 eurot (õpingute kestvus 9 kuud või

Kõrg- ja kutsekoolide õpilased saavad taotleda mitmeid õppetoetusi ja stipendiume ning võtta õppelaenu. Siit leiad neist ülevaate.

enam). Laenu saad võtta terve õppeaasta jook-sul. Laenu saamiseks peab olema kaks käen-dajat või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale. Laenu ei anta akadeemilisel puhkusel olles või õppelaenuvõlglasele. Intressi hakatakse arves-tama kohe pärast laenu ülekandmist. Õpingute ajal tuleb maksta aastaintressi, mis võetakse automaatselt maha järgmisel aastal saadavast laenusummast. Õppelaenu tagastamiseks on aega kaks korda nii palju, kui kestis sinu õppe nominaalaeg.

STIPENDIUMID

Erinevaid stipendiume pakuvad nii riik, mit-mesugused fondid, õppeasutused ja firmad. Näiteks on paljudel kõrgkoolidel stipendiume oma kooli konkreetse eriala õpilastele või an-takse neid välja heade õpitulemuste eest. Mõni erafirma pakub oma tegevusvaldkonnas õppi-vatele õpilastele rahalist toetust. Mitmed fondid ja asutused annavad stipendiume välismaale õppima minekuks. Enamikel stipendiumikon-kurssidel on konkreetsed kandideerimistäht-ajad. Paraku ühtset süsteemi, kust oleks või-malik leida kogu info, pole. Tasub liituda kooli, eriala, fondide jms meililistidega ning otsida nad üles sotsiaalmeedias.

KÕRGHARIDUS

Tulemusstipendium Toetatakse väga heade õpitulemustega õppe- kava täies mahus täitvaid üliõpilasi. Taot-leda saab sõltumata kõrgkooli sisseastumise aastast, kuid õppima peab nominaal-aja piires. Toetussumma on 100 eurot kuus.

Erivajadusega üliõpilase stipendium Eesmärk on toetada erivajadusega üliõpila-si kõrghariduse omandamisel. Stipendiumi suurus 60-510 eurot kuus sõltub erivajaduse liigist ja raskusastmest. Vanemliku hoolitsu-seta kasvanud noorte kõrgharidusõpingute toetamiseks makstakse neile kuus 160 eurot. Erialastipendumid kõrgharidusesEraldi fondid on loodud riiklikult prioriteetsetel erialadel õppijatele – näiteks õpetajakoolitu-se ja IT-eriala tudengitele. Lisaks on võimalik taotleda erialastipendiumi nutika spetsialisee-rumise kasvualadega (info- ja kommunikat-sioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ja -tee-nused ning ressursside väärindamine) seotud õppekavadel. Erialastipendiumi suuruseks kõrghariduse I ja II astmel on 160 eurot kuus.

Stipendiumid välismaal õppimiseks Need pakuvad sulle võimalust õppida väliskõrg-koolis lühiajaliselt või omandada täismahus ba-kalaureuse, magistri- või doktorikraad. Sellised on näiteks Kristjan Jaagu stipendiumid, Noore õpetlase stipendium ning mitmed välisriiki-de stipendiumid, kelle kohta koondab infot SA Archimedes.

>>> Vaata veel: www.hm.ee/et/oppetoetusedwww.hm.ee/et/kutseharidus-oppija-toetaminewww.hm.ee/et/stipendiumidwww.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppelaenprimus.archimedes.ee/erivajadusega-oppijawww.archimedes.eekool.minuraha.ee

Autor: Edasiõppija

KOOLIELU KOOLIELU

www.haridusinfo.ee • www.facebook.com/edasioppijaEDASIÕPPIJA 201846 47• 63

Miks valida ISIC kaart?

Ühistranspordis - Ühiskaardi asemel

Ukse-, raamatukogu-, pangakaardina jpm

Soodustusteks kontserditel ja muuseumites

Soodustusteks restoranides ja kohvikutes

Soodustusteks reisidel ja majutusel

ISIC soodustused ootavad Sind enam kui

150 000 müügikohas. www.isic.eewww.isic.org

Kasuta oma ISIC kaarti:

ISIC viib mind maailma ja säästab raha!

ISIC-International Student Identity Card on rahvusvaheline õpilas-ja üliõpilaspilet, mis tõendab õppuristaatust Eestis ja veel130 riigis, annab tuhandeid soodustusi, lisaks hulganisti funktsionaalsusi. Eestis näiteks ukse-, söökla-, raamatukogu-, ühistranspordi- ja pangakaardina. ISIC kaartidest saadav tulu läheb Eesti Üliõpilaskondade Liidule.

Viis fakti ajateenistuse kohta

1. Millal ja miks? Kõige lihtsam on läbida ajateenistus kohe pärast gümnaasiumi, et hiljem keskenduda õpingutele, tööle ja pereelule. Noormehed saavad ajateenistusse asuda omal algatusel. Selleks tuleb esitada Kaitseressurssi-de Ametile taotlus.

Ajateenistuse läbinud kinnitavad, et nad tunnevad end enesekindlama ja füüsiliselt tugevamana, nende juhtimis- ja meeskonnatööoskused on paranenud ja nad on õppinud rasketes oludes toimetulekut. Lisaks oskavad paremini aega planeerida ja on distsiplineeri-tumad. Vähem olulised pole uued sõbrad.

2. Õppimine ja ajateenistus Kui plaanid jätkata õpinguid selle aasta sügisel Eesti kõrgkoolis, saad ise teatada, millal järgneva kolme aasta jooksul soovid ajateenistusse asuda. Ajateenistusse asumise valik tuleb Kaitseressursside Ametile teatada hiljemalt gümnaasiumi lõpetamise aasta 15. septembriks, kusjuures valitud aasta ei või olla hilisem eriala nominaalajaga lõpetamise aas-tast. Ajateenistusse tuleb asuda kolme aasta jooksul kõrgkooli vastuvõtmisest. Kui õnnestus sisse saada välismaa kõrgkooli, siis on õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme diplomi saamiseni. Aja-teenistusse tuleb minna hiljemalt selle aasta 1. juu-liks, mil saad 23.

Kui jätad avalduse tegemata, kutsutakse ajateenis-tusse üldises korras arvestades riigi vajadusi. Minnes ajateenistusse õpingute ajal, säilib akadeemilist puh-kust võttes õppekoht. Kui õpingud peaks katkema, siis lõpeb ka ajapikendus. Ajateenistusse ei kutsuta, kui

alustad õpinguid arsti või õe erialal. Tööandjal ei ole ajateenistusse kutsumise tõttu õigust töösuhet lõpe-tada.

3. Õppelaen ja ravikindlustus Ajateenistuse ajaks on võimalik saada õppelaenu tagasimaksmiseks maksepuhkust. Sel ajal tasub intressi riik. Eluaseme-, tarbimis-, kiir- jms laenude puhul võid samuti maksepuhkust taotleda, kuid pan-gal ei ole kohustust seda anda. Ajateenijal on ravikind-lustus.

4. Naised ja ajateenistus 18-27-aastased vähemalt põhiharidusega Eesti koda-nikest naised saavad ajateenistusse asuda omal soo-vil. Ajateenistusse asumist tasub kaaluda, kui näed selles oma tulevast elukutset. Väljaõpe ajateenistuses toimub naistel ja meestel ühtsetel alustel.

5. Asendusteenistus Kui sõjaväeline väljaõpe on vastuolus usuliste või kõl-beliste vaadetega, siis tuleb läbida asendusteenistus. Teenistuskohtadeks võivad olla näiteks hoolde- ja lastekodud, päevakeskused, erivajadustega õpilaste koolid jms. Asendusteenistuja töötab täistööajaga. Teenistuskoha määrab Kaitseressursside Amet.

>>> Vaata veel: www.kra.ee www.mil.ee facebook.com/s6durileht

Kindlasti tasub tulevikuplaane tehes mõelda, millal läbida 17-27-aastastele noormeestele kohustuslik ajateenistus.

Autor: Edasiõppija

TÖÖELU TÖÖELU


Töötada kooli kõrvalt või mitte?Sellele küsimusele ei ole õigeid ega valesid vastuseid. See sõltub sinu vajadustest ja hetkeolukorrast.

Sisenedes mõne aasta pärast tööturule, on see kindlasti midagi muud kui täna. Seetõttu tuleb juba praegu valikuid tehes mõelda, millistel ametialadel on töötajate vajadus kõige suurem – nii on vähem karta, et õpid erialal, kus tööd on raske leida.

Üheks enim koolist väljalangevuse põhjuseks on vale erialavalik, kuid ka töötamine ning isikliku elu ja perekonnaga seotud kohustused. Enne otsuste tegemist võta aega ning kaalu läbi plussid ja miinused.

• Saad juurde töökogemust, iseseisvust, oskusi ja teadmisi ning kasvatad enesedist-sipliini. • Toob ellu vaheldust, uusi kontakte ja suht-lemisvõimalusi. • Töötasu, millega saad katta vajalikke ku- lusid (elukoht, toit, hobid, õppevahendid)• Motivatsioon õppida on kõrgem, kuna kogu elu on sel hetkel konsentreeritum ja oma kohustustega tuleb õigeks ajaks valmis jõuda.

• Eeldab head aja- ja õpingute planeerimise oskust. Õppimiseks jääb vähem aega, õppe- tulemused võivad halveneda ja õppeaeg pi-keneda. • Teiste tegevuste, hobide ja sõprade jaoks pole nii palju aega, kui soovid. • Magamatus ja väsimus, kuna oma plaa-nidesse tuleb mahutada nii koolis käimine, iseseisvad tööd kui ka töötamine. Lisaks hobid ja perekondlikud kohustused. Ajapuudusel ei keskendu sa reaalsele koolielule, vaid püüad kohustustega hakkama saada.

Erialane töö või mittePaljud tööandjad eelistavad tööle võtta just neid, kel on olemas juba reaalne erialane töökogemus. Samas on palju neid, kes siir-duvadki tööellu ja kool jääb lõpetamata. Pikas perspektiivis pole see kasulik, kuna enamik tööandjad seavad värbamistingimustesse ik-kagi hariduse vajalikkuse. Ei saa alahinnata ka mitteerialast tööd, kuna sealt saad suht-lemis- ja meeskonnatöö kogemusi, mida tu-levikus kindlasti vaja läheb. Paljud noored töötavadki õpingute ajal tee-ninduskohtades, näiteks söögi- ja meelela-hutusasutustes, poodides ja hotellides jms.

AlternatiividLisaks palgatööle leidub alternatiive, kuidas end tööturul toimuvaga kursis hoida, koge-musi saada ja suhtlusvõrgustikku luua. Kõik

alternatiivsed variandid võib julgesti kirja panna oma CV-s.

• Lühitööd, mis ei eelda kindlat graafikut. Näiteks töötamine festivalidel, degusteeri-jatena, maskottidena üritustel, kolijana vms. Taolisi tööotsi võid leida www.goworkabit, www.leia.ee ja www.tudengiveeb.ee. Samuti levivad sellised pakkumised sotsiaalmeedias ja kooli infostendidel. • Vabatahtlik töö pakub häid kogemusi, kasulikke kontakte, positiivseid emotsioone ning avardab maailmapilti. Pakkumisi otsi www.vabatahtlikud.ee.

• Osalemine (üliõpilas)organisatsioonide, huviklubide, ideekonkursside või noorte- algatuste töös.

Autor: Edasiõppija

Milline on töömaailm homme?

Kutsekoja OSKA ja Majandus- ja kommu-nikatsiooniministeeriumi tööturu-uuringu andmetel jääb aastaks 2025 Eestis töö- ealisi 43 000 võrra vähemaks. Kõrgharidusega spetsialistide ja kutseharidusega oskustööta-jate osakaal suureneb: 46% töötajatest peab olema kõrgharidus ning igal kolmandal kutseharidus.

Millisel erialal õppida? Kindlasti on veelgi jõudsamat arengut oodata IT-valdkonnas, sest multimeedia ja IT põimuvad üha rohkem meie igapäevatege-vustega. Aastaks 2020 vajab eesti tööturg juurde aastas keskmiselt 1,5 korda rohkem IT-oskustega spetsialiste.

Ühiskonna vananemine suurendab nõud-lust tervisetoodete ja -teenuste järele. Kõige enam on vaja juurde nõustajaid, hooldustööta-jaid, isiklikke abistajaid, tugiisikuid, tegevus-juhendajaid ja õdesid.

Ehituses jääb puudu insenerieriala- lõpetajatest ning haridusega oskustöötaja- test, näiteks kütte-, ventilatsiooni-, jahutus-, veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneridest.

Transpordis ja logistikas on puudu juhtidest, tipp- ja oskusspetsialistidest. Seoses teh-noloogia arenguga kasvab strateegilise juhti-mise tähtsus. Vaja on hanke-, tarneahela- ja logistikajuhte ning transpordiplaneerijaid.

Toiduainetööstuses on tulevikus juurde vaja tehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedi- juhte, tööstusinsenere, hooldustehnikuid ja mehhatroonikuid. Jätkuvalt hõive suurene-mist oodatakse ka kutse, teadus- ja tehnika- tegevustes.

Senisest vähem on tulevikus vaja meistreid ja töödejuhatajaid, lukkseppi ja viimistlejaid. Töökohad vähenevad avalikus sektoris, sh seoses õpilaste arvu vähenemisega ka ha-riduses. Kuid õpetajate kõrge vanus tagab ikkagi vajaduse haridustöötajate järele. Kui-gi põllumajanduse ja toiduainetööstuse eri-alade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist

valdkonna ettevõtetesse tööle. Seetõttu on neid ikkagi tööturul tarvis. Sama on pagar- kondiitrite ja aednikega. Hetkel koolitatakse rohkem ka mootorsõidukite juhte ja keretööde tehnikuid. Langust mõjutavad eelkõige teh-noloogia suurem kasutuselevõtt ning rahvas-tiku vananemine.

Muutub töö iseloom Mõnikümmend aastat tagasi tundus võimatu, et tööd saab teha töökohast eemal. Kuid nüüd on paljudes ettevõtetes paindlik tööaeg ja võimalus töötada kodukontoris. Loomulikult jääb alles ametikohti, kus ilma füüsilise kohal- olekuta hakkama ei saa, kuid üleüldine mõtte-viisi muutus on vajalik igal pool.

Üha enam tööandjaid palkab töötajaid selle põhjal, et nad mõistaks oma töö tähtust suures süsteemis. Töötaja peab olema uudishimulik, soovima ennast arendada ja katsetada. Peab oskama näha oma töö tulemuslikkust. Töö ei ole koht, kuhu inimene peab tulema, vaid töö on koht, kuhu inimesed tahavad tulla.

Üha enam pakutakse vabakutselisena oma teadmisi mitmele ettevõttele korraga. See annab võimaluse olla iseenda peremees. Projektipõhisus võimaldab teha tööd hooli-mata aja- ja asukohapiirangutest. Globali-seerumine toob kaasa vajaduse tunda teisi kultuure, rääkimata keeleoskusest.

Erinevad karjääriportaalid kirjutavad sidusoskustest, mida läheb tulevikus tarvis igal töökohal. Näiteks ei saa hakkama ilma sotsiaalse intelligentsi, kultuuridevahelise kompetentsti, kompuutermõtlemise, uue meedia keeleoskuse, disainmõtlemise, in-fomüras toimetuleku ja virtuaalse koostöö oskusteta.

Uuri rohkem homse töömaailma kohta: >>> oska.kutsekoda.ee

Autor: Edasiõppija

TÖÖELU TÖÖELU


Töötukassa teenused edasiste valikute toetamiseks

Autor: Edasiõppija ja Eesti Töötukassa

Kui abituriendil on juba lõpuaktus silmapiiril, kuid ikka veel on ebaselge, millist eriala valida, siis kuidas saab töötukassa abiks olla? Kindlasti tasub külastada töötukassa kar-jääriinfotube, kust leiab erinevat teavet koo-lide ja erialade kohta. Kui on soov pikemalt arutada õppimise, töötamise ja isikuoma-duste teemal, siis saab tulla karjäärinõus-taja jutule.

Kas vastab tõele, et töötukassast leiab kasulikku ka see noor, kes oma õpinguid kutse- või kõrgkoolis jätkab? Jah, muidugi! Kutse- või kõrgkoolis õppi-ja võib alati pöörduda karjääriinfotuppa, et koos spetsialistiga vormistada või üle vaadata oma CV. Seda läheb kindlasti vaja näiteks praktikale või stipendiumile kan-dideerimisel. Karjääriinfotuppa võib tulla igaüks. Tubade lahtioleku kohta saab infot konkreetsest töötukassa osakonnast.

Kui juhtub, et pärast otsust tuleviku osas siiski hinges kahtlus tekib, tasub pöörduda karjäärinõustaja poole, et temaga võimali-kud variandid läbi arutada. Karjäärinõustaja abistab ja toetab karjääriplaneerimisel ning elukutse-, haridustee ja töövalikuga seotud otsuste tegemisel. Töötukassasse võivad karjäärinõustamisele tulla ka kõik tööta-vad inimesed. Karjäärinõustaja juurde saab aega broneerida e-töötukassa või portaali

www.minukarjäär.ee kaudu, samuti võib he-listada maakondliku osakonna infotelefonile või ise kohale tulla.

Tänapäeval on üsna levinud, et paljud noored käivad tööl juba õpingute kõrvalt. Kuidas on töötukassa kasulik nendele? Karjääriinfotubades saab noor tutvuda kandideerimisdokumentide näidistega ning erinevate töövõimalusi tutvustavate materjalidega. Kõik noored saavad osa võtta tööotsingu töötubadest, eriti need, kellel tööle saamine eeldab tööotsimiseks teadmiste ja oskuste arendamist, tööotsingute juhendamist ja tööintervjuuks ettevalmistamist. Karjääriinfotubades töötavad karjääriinfo spetsialistid, kes abistavad vajaliku info leidmisel ja kandideerimisdokumentide koostamisel. Samuti saab karjääriinfotubades kasutada arvuteid vajalike dokumentide koostamiseks ning tööle või õppima kandideerimiseks.

Kui hetkel on vormistamisel CV või mõni muu kandideerimiseks vajalik dokument, siis soovitan kiigata töötukassa portaa-li, kust leiab kõik näidised. Näiteks leiab sealt CV, avalduse, motivatsiooni- ja kaas- kirja näidise – nii saab olla kindel, et ka töö-andjale esitatakse korrektselt vormistatud dokumendid. Samuti saab karjääriinfotoas tutvuda tööotsinguga seotud kirjandusega.

Mida pakub töötukassa noortele, keda tõmbab välismaa poole? Konkreetset riiki puudutavate täpsema-te küsimuste korral tasub leppida kokku kohtumine töötukassa EURES nõustajaga, kes pakub teavet vabadest töökohtadest ja tööalast nõustamist ning tööjõu värbamise teenust Euroopas. EURES võrgustiku inter-netiportaalist leiab infot vabade töö- ja koo-litusvõimaluste ning elu- ja töötingimuste kohta 32 Euroopa riigis. Samuti saab teha oma CV kättesaadavaks võimalikele tööand-jatele terves Euroopas.

Euroopa Liidu algatus „Sinu esimene EURES-e töökoht“ aitab noortel leida töö- või praktikavõimalusi teistes Euroopa riiki-des. Programm pakub rahalist toetust välis-maale töövestlusele sõitmiseks, koolituseks (keelekursusteks), kvalifikatsiooni tunnus-tamiseks ja ümberasumiskulude katmi-seks. Rohkem infot leiab eures.europa.eu, europeanjobdays.eu, www.eures.ee.

Paraku ei lähe kõik unistused alati kohe täide ning võib juhtuda, et mõni noor ei saa soovitud kooli sisse või jääb see vale valiku põhjusel pooleli. Kuidas saab töötukassa aidata? Siis tasub kindlasti pöörduda karjäärinõus-taja poole, kellega koos läbi mõelda, kuidas ja kuhu edasi. Kui koos karjäärinõustajaga leitakse, et hetkel on parim lahendus töö-turul kätt proovida, siis saab nõustaja anda praktilist infot, kuidas töötukassa tööotsijat aidata saab.

Samuti aitab töötukassa noorel leida tema esimesest töökohta. Selleks on töötukas-sal teenus “Minu esimene töökoht”. See on mõeldud 17-29-aastastele töötukassas töötuna registreeritud noortele, kel puudub erialane haridus ja töökogemus või on see lühiajaline. Täpsemat infot saab töötukassa portaalist, sealt leiab ka teenusega liitunud asutused ja nende tööpakkumised.

Milliseid teenuseid pakute veel noortele ja töötavatele inimestele? 13-16-aastastel noortel on hea teada, et kui nad lähevad suveperioodil tööle, siis saab tööandja taotleda töötukassalt alaealise töötamise toetust. Töötavatele inimestele on töötukassast alates 1. maist 2017 võima-lus saada koolitusel osalemiseks toetust. Selleks, et täpsemalt välja selgitada kooli-tusvajadus ja koolitusele sobivus, ootame töötavaid inimesi karjäärinõustaja juurde.

Kuidas saab töötukassaga ühendust? Töötukassa bürood, sh karjääriinfotoad on avatud igas Eesti maakonnas. Need on avatud kõigile soovijatele olenemata vanusest ja elukohast. Vajalikud kontak-tid ja aadressid leiab www.tootukassa.ee ja karjäärinõustajate kontaktid portaalist www.minukarjaar.ee, alati võib helistada ka infotelefonile 15501.

Karjäärinõustamise, sh Skype nõustamise aja saab broneerida töötukassa portaalis www.tootukassa.ee.

Soovid saada nõuandeid erialavalikul ja tööelu alustamiseks,küsi nõu karjääriinfo spetsialistilt

Vabad töökohad: www.tootukassa.eeVabad töökohad Euroopas: eures.europa.eu

Töötukassa infotelefon: 15501Skype'ilt infotelefonile: tootukassawww.eures.ee • www.tootukassa.ee

Soovid töötada Euroopas,küsi nõu EURES nõustajalt

Soovid saada nõuandeid erialavalikul ja tööelu alustamiseks,küsi nõu karjääriinfo spetsialistiltSoovid töötada Euroopas,küsi nõu EURES nõustajalt

Soovid saada nõuandeid erialavalikul ja tööelu alustamiseks,küsi nõu karjääriinfo spetsialistiltSoovid töötada Euroopas,küsi nõu EURES nõustajalt eestitootukassa

karjaari.info eures.eesti

Toetab Euroopa Liit

Eesti Töötukassa pakub mitmeid tasuta teenuseid, et toetada neid, kel edasised valikud selged, kuid ka neid, kes pole oma otsustes kindlad, soovivad välismaale siirduda või hoopis tööturul kätt proovida. Täpsemalt selgitab töötukassa teenusejuht Lana Randaru.

www.tootukassa.ee www.minukarjaar.ee

KOOLID KOOLID


EELK USUTEADUSE INSTITUUTPühavaimu 6, Tallinn, tel 611 7400,ui.eelk.ee, [email protected]

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINORSuur-Sõjamäe 10a, Tallinn, tel 610 1900,www.eek.ee

EESTI KUNSTIAKADEEMIATel 626 7301,www.artun.ee, [email protected]

BAKALAUREUSEÕPEAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineEhte- ja sepakunstFotograafiaGraafikaGraafiline disainInstallatsioon ja skulptuurKeraamikaKlaasikunstKujunduskunst (keskkonnadisain, meediagraafika, moestilistika, ruumikujundus)Kunstiteadus ja visuaalkultuurMaalMeediagraafikaMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineNahakunst, aksessuaari- ja köitedisain SisearhitektuurStsenograafiaTekstiilidisainTootedisain

EESTI LENNUAKADEEMIALennu 40, Reola küla, Tartumaa, tel 744 8100, www.lennuakadeemia.ee, [email protected],www.facebook.com/lennuakadeemia

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPELennuliiklusteenindusÕhusõiduki juhtimine (lennukipiloot, kopteripiloot)Lennundusettevõtte käitamineLennundustehnika (side- ja navigatsioonisüsteemid, õhusõiduki ehitus ja hooldus)

EESTI MAAÜLIKOOLKreutzwaldi 1, Tartu, tel 731 3048 ,www.emu.ee, [email protected]

BAKALAUREUSEÕPEAiandusGeodeesia ja maakorraldusKalandus ja vesiviljelusKeskkonnakaitseKeskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus LoodusturismLoomakasvatusMaamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine MetsandusPõllumajandussaaduste tootmine ja turustamineTehnika ja tehnoloogia Toiduainete tehnoloogiaVee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia

Nendes koolides saad edasi õppida!

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE Puidutöötlemise tehnoloogia (õppetööga Tartus ja Võrumaal)Tehnotroonika INTEGREERITUD ÕPE Maaehitus Vesiehitus ja veekaitse Veterinaarmeditsiin

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIATatari 13, Tallinn, tel 667 5700,www.ema.edu.ee, [email protected]

BAKALAUREUSEÕPEMuusika interpretatsioon

Klassikaline muusika (klaver, klavessiin, orel, viiul, altviiul, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba, löökpillid, akordion, kannel, laul, kooridirigeerimine)

Jazzmuusika (laul, kitarr, löökpillid, bass, klahvpillid, puhkpillid, viiul)Pärimusmuusika

Helilooming ja elektronmuusika (helilooming, helirežii, audiovisuaalne looming, elektroakustiline looming)

Instrumentaalpedagoogika (kannel, akordion, klaver, klavessiin, plokkflööt, viiul, altviiul, tšello, kontrabass, klassikaline kitarr, flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon)

Lavakunst (näitleja, lavastaja, dramaturg)

Muusikapedagoogika Muusikateadus

EUROAKADEEMIATondi 55, Tallinn, tel 611 5801,www.euroakadeemia.ee, [email protected]

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPEÄrijuhtimineTõlkijaKeskkonnakaitse spetsialistSisearhitektuurMoedisain

MAGISTRIÕPE Keskkonnakaitse

EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Raja 4C, Tallinn, tel 628 5830, www.itcollege.ee, [email protected]

2018/2019. õppeaastaks avatakse kandideerimiseks:

•muusika erialad (BA, MA) •muusikapedagoogika (BA, MA) •lavakunst (BA) •kultuurikorraldus (MA) •muusika- ja teatrikunst (PhD)

•muusikateadus (PhD)

Rohkem infot: http://www.ema.edu.ee/6675 [email protected]

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

KOOLID KOOLID

Niidupargi tn 12, 80047 Pärnu | tel +372 [email protected]

KUTSE HEAST KOOLISTwww.hariduskeskus.ee

Dokumentide vastuvõtt 19. juuni-11. august kell 09:00-15:00 Niidupargi tn 12 ruum A103

•Ärikorralduse spetsialist

•CNC töötlemiske-skuse operaator

•Hooldustöötaja•Hotelliteenindaja•IT-süsteemide

nooremspetsialist

•Juuksur•Kosmeetik•Müügikorraldaja•Raamatupidaja•Sekretär•Väikeettevõtja•Kergete rõivaste

rätsep


EESTI MASSAAŽI- JA TERAAPIAKOOLMustamäe tee 59, Tallinn, tel 664 6190, 664 6191, www.massaaz.ee, [email protected]

ERIALADMassöörFüsioterapeudi assistent

ESTONIAN BUSINESS SCHOOLLauteri 3, Tallinn, tel 665 1325,www.ebs.ee, [email protected]

BAKALAUREUSEÕPE Rahvusvaheline ärijuhtimine (spetsialiseerumised: turundus ja kommunikatsioon, rahandus- ja majandusarvestus)Ettevõtlus ja ärijuhtimine (spetsialiseerumised: tehnoloogiaettevõtlus, loomeettevõtlus ja professionaalne müük)

MAGISTRIÕPEInternational Business Administration MBA (spetsialiseerumised: rahandus ja majandusarvestus, turunduse juhtimine, organisatsiooni muudatused ja eestvedamine)Management in Digital Society MBA

HIIUMAA AMETIKOOLSuuremõisa, Pühalepa vald, Hiiumaa, tel 469 4391, www.hak.edu.ee, [email protected]

IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSKutse 13, Jõhvi, tel 332 0381www.ivkhk.ee, [email protected]

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSTallinna 46, Paide, tel 525 3736,www.jkhk.ee, [email protected]

KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPE-ASUTUSED KÕRGEM SÕJAKOOLRiia 12, Tartu, tel 717 6131,www.sojakool.ee, [email protected]

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSNiidupargi tn 12, Pärnu, tel 442 7883, www.hariduskeskus.ee, [email protected]

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASILÄrikorralduse spetsialistBürootöötajaCNC töötlemiskeskuse operaatorHooldustöötajaHotelliteenindajaIT-süsteemide nooremspetsialistJuuksurKosmeetikMüügikorraldajaRaamatupidajaSekretärKergete rõivaste rätsepMaaler

LUUA METSANDUSKOOLPalamuse vald, Jõgeva maakond, tel 776 2111, www.luua.ee, [email protected]

SISEKAITSEAKADEEMIAKase 61, Tallinn, tel 696 5644, 513 8295 , www.sisekaitse.ee, [email protected]@list.sisekaitse.eefacebook.com/sisekaitseakadeemia,

KÕRGHARIDUSÕPEKorrektsioon (2018. aastal vastuvõttu ei toimu)PolitseiteenistusPäästeteenistusToll ja maksundus

KUTSEÕPEPolitseiametnik (sh piirivalvur)PäästekorraldajaPäästja Vanglaametnik

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLPärnu mnt 62, Tallinn, tel 666 4569,www.tktk.ee/tootab, [email protected]

ARHITEKTUURIINSTITUUT Rakendusarhitektuur

EHITUSINSTITUUT Hoonete ehitus Teedeehitus Rakendusgeodeesia Kinnisvara korrashoid

LOGISTIKAINSTITUUT Transport ja logistika Transpordi- ja liikluskorraldus Peaeriala: Maanteetranspordi tehnoloogia ja liikluskorraldus Peaeriala: Raudteetranspordi tehnoloogia ja liikluskorraldus

RINGMAJANDUSE JA TEHNOLOOGIA INSTITUUT Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Tehnomaterjalid ja turundus Tootmine ja tootmiskorraldus

RÕIVA JA TEKSTIILI INSTITUUT Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus

TEHNIKAINSTITUUT Autotehnika Elektritehnika Masinaehitus

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSEhitajate tee 3, Uuemõisa, Läänemaa, tel 666 1740, www.hkhk.edu.ee, [email protected]

TÄISKASVANUD ÕPPIJALE TSÜKLIÕPPESMajutusettevõtte juhtimineLoodusgiidKokkRaamatupidajaHooldustöötajaIT-tugiisikEhitusplekkseppMööblirestauraatorPehme mööbli valmistajaPottseppTekstiilkäsitöö

MASSAAŽ

TERVISTERAAPIA

ÕPI

REISI

OMANDA

EESTI PARIMAS MASSAAŽI- JA TERAAPIAKOOLIS

VÄLISMAALE PRAKTIKALE JA TÖÖLE

TEADMISED, MIS EI JÄTA SIND TÖÖTA

KOOLID KOOLID


TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLEhitajate tee 5, Tallinn, tel 620 3504,www.ttu.ee/sisseastujale, [email protected]

INSENERITEADUSKOND Arhitektuur Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine (Tallinn/ TTÜ Tartu kolledž) Elektroenergeetika ja mehhatroonika Hoonete sisekliima ja veetehnika Integreeritud tehnoloogiad Keemiatehnoloogia (TTÜ Virumaa kolledž) Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia Maastikuarhitektuur ja keskkonnajuhtimine (Tallinn/ TTÜ Tartu kolledž) Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (TTÜ Virumaa kolledž) Materjalitehnoloogia Teedeehitus ja geodeesia Telemaatika ja arukad süsteemid (TTÜ Virumaa kolledž/ TTÜ Tartu kolledž) Tootearendus ja robootika

INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutisüsteemid Informaatika IT-süsteemide administreerimine IT-süsteemide arendus Küberturbe tehnoloogiad (tasuline, inglise keeles) Äriinfotehnoloogia

LOODUSTEADUSKOND Maapõueressursid Rakendusfüüsika Rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia

MAJANDUSTEADUSKOND Avalik haldus ja riigiteadused Rahvusvaheline ärikorraldus Rakenduslik majandusteadus Õigusteadus Ärindus

EESTI MEREAKADEEMIA Ettevõtlus ja elamusmajandus (Kuressaare) Kalanduse tehnoloogiate majandamine ja juhtimine Laevajuhtimine Laevamehaanika Meretehnika ja väikelaevaehitus (Kuressaare) Mereveonduse ja sadamatöö korraldamine Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine

TALLINNA POLÜTEHNIKUMPärnu mnt 57, Tallinn, tel 610 3601,www.tptlive.ee, [email protected]

PÕHIKOOLI LÕPETANULETrükitehnoloogia Multimeedia spetsialist Sisetööde elektrik Automaatik

Elektroonikaseadmete tehnik Telekommunikatsiooni nooremspetsialist IT süsteemide nooremspetsialist Noorem tarkvaraarendaja

GÜMNAASIUMI LÕPETANULETrükitehnoloogiaMultimeedia spetsialist Fotograaf IT süsteemide spetsialist Tarkvaraarendaja Elektroonikaseadmete tehnik Sisetööde elektrik

5. TASEME KUTSEÕPESisetööde elektrik

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE KOOSTÖÖS ETTEVÕTJATEGATrükiste järeltöötlusseadmete operaator Elektriseadmete koostaja Jaotusvõrgu elektrik Tootmisautomaatik

TALLINNA MAJANDUSKOOLA.H.Tammsaare tee 147, Tallinn, tel 650 7862, www.tmk.edu.ee, [email protected] AndmekaitsespetsialistE-turundusKindlustusspetsialistKinnisvaramaaklerKvaliteedispetsialistMaksuspetsialistPersonalispetsialistProjektijuhi assistentRaamatupidajaSekretärSotsiaalmeedia spetsialistTurundusspetsialistVäikeettevõtjaÕigusassistentÄrikorralduse spetsialist

TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOLKännu 67, Tallinn, tel 671 1701,Lehe 12, Kohtla-Järve,www.ttk.ee, [email protected]

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPEÕdeÄmmaemandOptometristFarmatseutHambatehnikTegevusterapeutTervisedendaja

KUTSEÕPPE TASEMEÕPEHooldustöötajaErakorralise meditsiini tehnikLapsehoidjaAbivahendispetsialistSterilisatsioonitehnikTegevusjuhendaja

� www.facebook.com/tervisekoolwww.ttk.ee

• Õde • Ämmaemand • Optometrist • Farmatseut • Hambatehnik

• Tegevusterapeut • Tervisedendaja

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE

• Hooldustöötaja • Erakorralise meditsiini tehnik

• Lapsehoidja • Tegevusjuhendaja• Abivahendispetsialist• Sterilisatsioonitehnik

KUTSEÕPPE TASEMEÕPE

LAHTISTE USTE PÄEVTOIMUB 2018. AASTA

KEVADEL! Täpsemat infot jälgi kõrgkooli

kodulehelt!

Tuleviku tehnikaharidusTallinna Polütehnikumist

Vaata lähemalt: www.tptlive.ee

Soodne asukohtTallinna kesklinnas

Õpilaskoduvõimalus

Koostööprogrammidmitmete

kõrgkoolidega

3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala!

Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil.

Uued õppekavad!

NB! Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

Pärnu mnt. 57, Tallinntel. 610 3601, [email protected]

Tule infopäevale 18. mail

KOOLID KOOLID


TALLINNA ÜLIKOOLNarva mnt 25, Tallinn, tel 640 9135,www.tlu.ee/bakalaureus, [email protected]

BAKALAUREUSEÕPE

BALTI FILMI, MEEDIA, KUNSTIDE JA KOMMUNIKATSIOONI INSTITUUTAjakirjandusFilmikunstIntegreeritud kunst, muusika ja multimeediaKoreograafiaAudiovisuaalne meediaRistmeedia filmis ja televisioonisReklaam ja suhtekorraldus

DIGITEHNOLOOGIATE INSTITUUTInformaatikaInfoteadusMatemaatika

HARIDUSTEADUSTE INSTITUUTAlushariduse pedagoogAndragoogikaEripedagoogikaKlassiõpetajaKutsepedagoogikaNoorsootööPedagoogika

HUMANITAARTEADUSTE INSTITUUTAasia uuringudAjaluguAntropoloogiaEesti filoloogiaEuroopa nüüdiskeeled ja kultuuridFilosoofiaInterdistsiplinaarsed humanitaarteadused - artes liberalesKultuuriteadusVene filoloogia

LOODUS JA TERVISETEADUSTE INSTITUUTBioloogiaIntegreeritud loodusteadused

Integreeritud tehnoloogiad ja käsitööKehakultuurKeskkonnakorraldusPsühholoogia (psühholoogia suund)Psühholoogia (inimeseõpetuse suund)Rekreatsioonikorraldus

ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUTHaldus- ja ärikorraldusInterdistsiplinaarsed sotsiaalteadused – artes liberalesPoliitika ja valitsemineRiigiteadusedSotsiaaltööSotsioloogiaÕigusteadus

HAAPSALU KOLLEDŽKäsitöötehnoloogiad ja disainLiiklusohutusRakendusinformaatikaTervisejuht

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOLNooruse 5, Tartu, tel 737 0200,www.nooruse.ee, www.nooruse.ee/[email protected], [email protected]

RAKENDUSKÕRGHARIDUSTervisekaitse spetsialistRadioloogiatehnikFüsioterapeutÄmmaemandBioanalüütik (Tallinnas)ÕdeÕdede tsükliõpe

KUTSEHARIDUSErakorralise meditsiini tehnikTegevusjuhendajaHooldustöötajaLapsehoidjaMassöör

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSKopli 1, Tartu, tel 736 1859,www.khk.ee, [email protected]

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL (4. JA 5. TASEME KUTSEÕPE)

TEHNIKAKOOLIT-süsteemide nooremspetsialistNoorem tarkvaraarendajaKasutusmugavuse spetsialistSüsteemiadministraatorTurvasüsteemide tehnikSõiduautotehnikAutomaalerMehhatroonikSisetööde elektrik

ÄRIKOOLÄrikorralduse spetsialistMüügiesindajaMüügikorraldaja Logistiku abiRaamatupidajaSekretärE-kaubanduse spetsialist

EHITUSKOOLTislerCNC töötlemiskeskuse operaator

ILUKOOLJuuksurSpaateenindajaKosmeetikKergete rõivaste rätsepRätsep-stilist

TOIDUKOOLKokkKelnerPagari- ja kondiitritoodete tehnoloogiaKondiiter

TURISMIKOOLTurismikorraldajaAktiivtegevuste instruktorGiidHotelliteenindaja

www.nooruse.ee • tel 737 0207 • facebook.com/ttktartu

AVATUD USTEPÄEVAD VEEBRUARIS

JA OKTOOBRIS

TULE ÕPPIMA!Võimalus tulla töö- või tudengivarjuks

Sisseastumisinfo: www.nooruse.ee/sisseastumine

RÄPINA AIANDUSKOOLPargi 32, Räpina, tel 533 63 600,www.aianduskool.ee, [email protected],facebook.com/aianduskool

AIANDUSAednik Nooremaednik Abiaednik MAASTIKUEHITUS Maastikuehitaja Noorem-maastikuehitaja

TEKSTIILKÄSITÖÖ Tekstiilkäsitöö

FLORISTIKA Florist

KESKKONNAKAITSE Keskkonnakaitse

KOOLID KOOLID


TARTU ÜLIKOOLÜlikooli 18, Tartu, tel 737 5625,www.ut.ee, www.ut.ee/[email protected]

BAKALAUREUSE- JA RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE Humanitaarteadused ja kunstidAjaluguAjalugu (kunstiajalugu)Eesti ja soome-ugri keeleteadusFilosoofiaInglise keel ja kirjandusKirjandus ja kultuuriteadusedKlassikaline filoloogiaReligiooniuuringud ja teoloogiaRomanistika (prantsuse keel ja kirjandus) Romanistika (hispaania keel ja kirjandus)Saksa keel ja kirjandusSemiootika ja kultuuriteooriaSkandinaavia keeled ja kultuuridVene ja slaavi filoloogia

ÕPPETÖÖ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIASHuvijuht-loovtegevuse õpetajaKultuurikorraldusMuusikaPärandtehnoloogia (rahvuslik ehitus, rahvuslik metallitöö)TantsukunstTeatrikunsti visuaaltehnoloogia LOODUS- JA TÄPPISTEADUSEDArvutitehnikaBioloogia ja elustiku kaitseFüüsika, keemia ja materjaliteadusGeenitehnoloogiaGeograafiaGeoloogia ja keskkonnatehnoloogiaInformaatikaLoodusteadused ja tehnoloogiaMatemaatikaMatemaatiline statistika

MEDITSIINITEADUSEDArstiteadusFüsioteraapiaHambaarstiteadusKehaline kasvatus ja sportProviisor SOTSIAALTEADUSEDAjakirjandus ja kommunikatsioonEripedagoogikaEttevõttemajandusHumanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolisInfokorraldusKlassiõpetajaKoolieelse lasteasutuse õpetajaKutseõpetajaLoodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolisMajandusteadusPsühholoogiaRiigiteadusedÕigusteadus

ÕPPETÖÖ NARVA KOLLEDŽISEttevõtlus ja projektijuhtimine Humanitaarained mitmekeelses koolis Infotehnoloogiliste süsteemide arendus Klassiõpetaja mitmekeelses koolis Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas Noorsootöö

ÕPPETÖÖ PÄRNU KOLLEDŽISEttevõtlus ja projektijuhtimineSotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldusTurismi- ja hotelliettevõtlus

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSVäimela, Võru vald, Võrumaa, tel 785 0800,www.vkhk.ee/sisseastujale, [email protected]

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSLooduse tee 2, Vana-Võidu, Viljandimaa, tel 435 1020, www.vikk.ee, [email protected] BAASILNoorem tarkvaraarendajaIT süsteemide nooremspetsialistKokkToitlustusteenindusMootorsõidukitehnikMootorsõiduki diagnostikAutomaalerBussijuhtVeoautojuhtPuitehitiste restauraator Kiviehitiste restauraatorSisetööde elektrik

PÕHIHARIDUSE BAASILNoorem tarkvaraarendaja IT-süsteemide nooremspetsialist Kokk Kelner Toitlustusteenindus Mootorsõidukitehnik Automaaler Autoplekksepp-komplekteerija Keevitaja Veoautojuht Kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus Ehitusviimistlus Puitkonstruktsioonide ehitus Sisetööde elektrik Hoone tehnosüsteemide ehitus Mööblirestauraator Ventilatsioonilukksepp Plaatija Pottsepp-sell Korstnapühkija Pehme mööbli valmistaja CNC töötlemiskeskuse operaator Saematerjali tootja ja töötleja Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja

HARIDUSNÕUDETAIT tugiisik Köögiabiline Abikokk Abikelner

Sõidukite pindade hooldaja, rehvitehnik Sisetööde elektrik Puidupingioperaator

VANA-VIGALA TEHNIKA- JA TEENINDUSKOOLVana-Vigala, Raplamaa, tel 482 4545,www.vigalattk.ee, [email protected]

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASILSepp Mööblirestauraator Kondiiter Pagar Automaaler Autoplekksepp - komplekteerija Sõiduautodiagnostik Mootorsõidukitehnik: spetsialiseerumisega sõiduautotehnik spetsialiseerumisega väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnik

2018AVASTA AIANDUSKOOL! 23.-27. aprill; 4.-8. juuni

ÕPILASVARJU NÄDAL 26.veebruar-2.märtsHEA KOOLI PÄEV 26.mai

www.aianduskool.ee

AEDNIKköögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, puukool, iluaiandus

FLORISTlille- ja taimeseaded, lillekaupluse töö

KESKKONNAKAITSEEesti fauna ja floora, loodushoid, jäätmemajandus

MAASTIKUEHITAJAhaljastus, puit- ja kivirajatised aias, sillutised

TEKSTIILKÄSITÖÖtraditsioonilised ja kaasaegsed käsitöötehnikad

KOOLID KOOLID


Appi, ma ei saanud kooli sisse!

Kõige tähtsam on säilitada positiivne suhtumi-ne. Võid üsna kindel olla, et edasised õpingud õnnestuvad juba järgmisel aastal. Lisaks oled ühe tegusa vaheaasta võrra rikkam. Mitmetes Euroopa riikides on levinud, et pärast gümnaa-siumi võetaksegi teadlikult aasta vabaks ning püütakse selle aja jooksul välja mõelda, mida oma tulevikuga peale hakata.

Lisa- ja talvised vastuvõtudNii mõneski koolis toimuvad sügisel lisa- ja jaanuaris talvised vastuvõtud. Seda varian-ti tasub kaaluda siis, kui on tegelikult ka huvi nende erialade vastu. Lihtsalt õppimise pärast pole mõtet õppima minna.

Ajateenistus Noormehed peavad oma karjääriplaani sätita-ma ka ajateenistuse, samuti oodatakse sõja-väkke neidusid. Võib-olla on see just sobiv aeg?

Töömaailmaga tutvumine Üks võimalus on aasta mööda saata töömaail-maga tutvust tehes. Kindlasti pakub vaheaastal töötamine uusi kogemusi, oskusi ja kontakte. Statistika järgi töötavad erialase hariduse-ta inimesed tavaliselt lihttöölistena — seega tuleks kindlasti õpinguid jätkata, et tulevikus tulusam töö leida.

Maailma avastamaVaheaasta on mõnus aeg maailma avastami-seks. Noortele on olemas mitmeid pikemaid kui ka lühemaid programme ja projekte. Neid on nii tasuta kui ka enda finantseeringut eel-davaid. Näiteks vabatahtlik teenistus, lapse-hoidjana töötamine, seljakotiga Austraalias

(või mujal) rändamine, noorsoovahetuses osalemine vms

Valmistu järgmiseks aastaksKui sa tead 100%, millisesse kooli ning eriala-le soovid edasi õppima minna, siis valmistu järgmiseks sisseastumisperioodiks. Loe tee-makohast kirjandust, harjuta katseteks, aruta lähedastega, veeda aega raamatukogus, võta osa kursustest jms.

Kas ravikindlustus kehtib?Kui oled vanem kui 19 ning pole ühegi kooli nimekirjas, siis tea, et 3 kuud pärast güm-naasiumi lõpetamist kaotab sinu ravikindlus-tus kehtivuse. Kõrg- või kutsekoolis õppides on sul see automaatselt olemas. Kui sa ei lähe tööle, siis ei taga ravikindlustust ka töö- andja. Kindlasti tuleks end töötukassas töötu-na arvele võtta. Sellisel juhul on ravikindlus-tus tagatud.

Jaga mõtteid karjäärinõustajagaAlati võid oma plaane arutada karjäärinõus-tajaga, kes aitab sul suurendada teadlikkust iseendast, erialade ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevust nende eesmärkide saavutamiseks. Vaja-likud kontaktid leiad Rajaleidja portaalist: www.rajaleidja.ee/rajaleidja-keskused ja töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee/content/teenused/ karjaariteenused

>>> Vaata veel: www.rajaleidja.ee/midateha

Kui kõikide pingutuste kiuste siiski juhtub, et sa ei saa kohe pärast gümnaasiumi kuhugi kooli sisse, siis tea, et see pole sugugi maailma lõpp. See võib olla hoopis millegi toreda algus!

Autor: Edasiõppija

www.haridusinfo.ee • www.facebook.com/edasioppijaEDASIÕPPIJA 201864 PB

edasiÕppija - haridusinfo.eeharidusinfo.ee/wp-content/uploads/2018/04/... · karjaariteenused...

Documents