e t l l mustakir ju karja aretuses eestis kuni teise maailmasõjani 7 k. kalamees. Ülevaade eesti...

1

E T L L

E A B A

TÕU LOOMAKASVATUSEES TI TÕULOOMAKAS VATUSE LIIT EMÜ VETERINAARMEDITS IINI JA LOOMAKASVATUSE INS TITUUT ·

NR. 2 JUUNI 2014

SISUKORD

Loomakasvatus2 L. Jürgrnson. Eesti loomakasvatus 2014.

aasta I kvar ta lis

Veised5 E. Siiber. Mõningaid daatumeid ja per -

soone musta kir ju karja aretuses Eestiskuni Teise maailmasõjani

7 K. Kalamees. Ülevaade eesti maakarjakas vatajate aas takoosolekust

11 K. Kalamees. Teenekate eesti maatõukas va ta jate pe res on lein

12 T. Põlluäär. ERDB aastakoosolek Soo -mes

Lambad14 K. Vikat. Lammaste jõudluskontroll

2013. aastal

Referaadid17 Aretajad algatasid põllumajandus loo ma -

de aretami seks hea tava koodeksi (Codeof Good Prac tice)

18 Farmide laiendamine Hollandis kvoodi -va ba aja suu nas

19 Hoolikalt kasvatatud noorkari on kasum -

lik kuse võti20 S. Henseler, S. Preuss ja J. Bennewitz.

Talleliha toot mi ne kohaliku meriino-maa -lam ba tarberistamisel Sak sa maal. 1. Ta -pa jõud lus ja lihakvaliteet

Õigusaktid21 O. Saveli. Euroopa Parlamendi ja Nõu -

kogu määruse 2014/0032 kohta esitatudette pane ku arutelu

Repliik24 O. Saveli. Verelisus kui ar gu ment

Hea lugeja!

Väga lühike talv andis võimu üle varakult alanud kevadele, mis vin -dus kaua, kuid kolmekümnekraadised päevad saabusid oota ma tult.Maa ootas lumest saamata jäänud niiskust kaua-kaua, aga arva ma tudniis kusevarud maapõues ei jätnud seemet niisama. Orased tärkasid,tali raps näitab võimu, taliviljad on ühtlasemad kui Lätis ja Leedus.Või lill õitses kiiresti, rohumaad annavad oota matult head saaki.

Üksluine poliitikamaastik võttis äkki pöörded üles, üks osapoolvahe tati teise vastu, ees on valimised, mille tulemused omakordaprog noosivad jälle järgmiste tulemusi jne. Nüüd on tulemused tea da –reformierakond oli kavaldanud jälle teised üle.

Vahetusid põllumajandusministrid, õigemini tuli tagasi viie teist -küm ne aasta tagune min is ter Ivari Padar. Käes on Euroopa Liidueelarve üleminekuperiood, kus käivad diskussioonid maaelu aren gu -kava üle kümnete koostööpartnerite vahel. Aasta algupoolel oli olu -kord, kus ükski osapool polnud rahul eelmise ministri ette pane ku tega, vähemalt meedias kajastatult. Et vabariigi omaosalust või mal dativähendada, tuli loobuda arvestatavast toetusrahast. Uuel ministril tuliteha otsus enne valitsusse esitamist. Paljudel „niit ja tel“ kadus lootussaada toetusraha esimeste hektarite niitmiseks. Kes teab, kuidas lõ -puks jääb, kuid aktiivsele põllumehele peab ole ma selge, kui suureletoetusele võib loota seitsmeaastasel toot mis perioodil. Tootmistsükkelpõllumajanduses on aga oluliselt aeg lasem ja pikem kui teistesmajandusharudes, mistõttu finant see ri mine tootmise arendamissepeab olema tagatisega.

Viimased aastad on olnud edukad, ka kokkuostuhinnad on olnudsoodsad. Kui kokkuostuhinnad langevad või sisendite hinnad suu re -nevad, jääb süüdi maailmaturg. Aga meie oma võim ja valitsus?Tahaks loota, et kuidagi pehmendatakse viimase kvoodiaasta loo tu se -tut trahvi edukatele piimatootjatele. Juba esimese kvartali jooksulsuurenes piimalehmade arv 1400 võrra ja keskmine piimatoodang181 kg, mis kokku andis 18 300 t (+10,2%) lisakogutoodangut.

Möödunud aasta kevadel tegi ETLL ettepaneku parandada põllu ma -jandusloomade aretuse seadust, oli üks arutelu põllu ma jan dus mi nis -teeriumis, kus diskuteeriti põhiliselt ETLLi väliste kolme ho bu se kas-vatajate aretusühingute esindajatega. Lõpuks lükati see arutelu edasitänavusse aastasse, sest oli loota EP ja EN uue mää ru se projekti. Märt -sist maini oleme ETLLi koosolekutel arutanud se da teemat kahelkorral ja ettepanekud õigeaegselt esitanud. Ta ga sisidest tundub, etBrüsselis kulgeb arutelu veelgi raskemini, sest äriplaanid suurtel ELliikmetel on ambitsioonikad. Seetõttu väike rii kide oma pära (identi -tee di) kujundamine või säilitamine jääb demokraatia hammasratastevahele ja Euroopa aretusmaterjali vaba sissetung taga tak se. Samasmuu tub mitmesuguste seltsingute are tus ühinguks tun nus tamisestkeel dumine peaaegu võimatuks.

Siinkohal tahan kutsuda üles tori hobuse kasvatajaid rahu meel se learutelule, kes on tori hobune olnud eelnevatel ajaperioodidel, kes ontäna ja kes ta peaks olema tulevikus. Vänget „mudamaadlust“ (midanaiste hulgas harrastatakse paljudes riikides), sisse-välja as tu mist võiumbusaldamist ei vaja tori hobune, selle tagajärgi oota vad ainult temavaenlased, et lõigata moraalset, aga ka ainelist kasu. Hobune onklassikaline koduloom, kes vajab ka kasvatajate omavahelist lugu -pidavat suhtlemist. Olev SaveliSuveks Vilsandile (H. Viinalass)

Eesti loomakasvatus 2014. aasta I kvartalisLiina Jürgenson põllumajandusministeeriumi loomakasvatussaadustebüroo juhataja

Statistikaameti (SA) esialgsetel andmetel kasvatati Ees -tis 31. märt si seisuga 262 200 veist, sh 98 100 pii ma leh -ma, 367 600 siga, 83 000 lammast ja kitse ning 2 275 700lin du (tabel 1). Kõikide loomaliikide arv on eelmise aastasama ajaga võrreldes suurenenud, v.a sead (nende arvvähe nes 3%). Soodsa turusituatsiooni toel on piima leh -made arv suurenenud ligikaudu pooleteise tuhande võrra,kuid endiselt tagas veiste koguarvu suurenemise liha veis -te arvu kasv. Lindude arv oli I kvartalis 3% suu rem kuieel misel aastal samal ajal. Lammaste ja kitsede arv jäi eel -mise aasta I kvartali tasemele. Sigade arv vähe nes 10 800võrra, mis on suurim sigade arvu langus vii mas te aastateI kvartalis.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 31. märts(tuhandetes)

Näitaja 2013 2014 2013/2014

+/– %

Veised 251,9 262,2 10,3 104

sh piimalehmad 96,7 98,1 1,4 101

Sead 378,4 367,6 –10,8 97

Lambad ja kitsed 82,6 83,0 0,4 100

Linnud 2202,1 2275,7 73,6 103

Allikas: SA, PM

Perioodi 2011–2014 I kvartali andmeid vaadates onnäha veiste koguarvu pidevat väikest suurenemist. Kuieelnevatel aastatel sai rääkida piimalehmade arvu stabi li -see rumisest, siis käesoleval aastal piimalehmade arvusuurenemisest (joonis 1). Vasikaid sündis I kvartalis27 600, mis on viimaste aastate suurim arv.

Jätkuvalt on aktiivne elusveiste kaubavahetus. Kau ban -du se ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonnaandmetel eksporditi 2014. a kolme kuuga Eestist 8810veist, mis on 1281 looma võrra rohkem kui aasta tagasi.Endiselt müüdi kõige enam veiseid Hollandisse (96% väl -ja müügist), valdavalt (82%) oli nende veiste kehamasskuni 80 kg.

Sigade arv on alates 2013. a III kvartalist vähenenud.Põrsaid sündis käesoleva aasta I kvartalis 186 100, mis on600 põrsast vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.Endiselt on jõus 2012. a märtsist Venemaa kehtestatudimpordipiirang elusloomadele, mis mõjutas just seakas -va tus sektorit. Käesoleva aasta jaanuari lõpust lisandus

sisseveokeeld sealihatoodetele. Elussigade kaubavahetus2014. a I kvartalis vähenes. Kui 2013. a eksporditi kolmekuuga 39 799 siga, siis 2014. a 25 555 siga. Põhiliseltviiakse elussigu Leetu (73%) ning valdavalt (88%) 50 kgja rohkem kaaluvaid sigu.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti(PRIA) andmetel oli põllumajandusloomade registris31. märtsi seisuga veiseid kokku 262 200, neist piimatõu -gu lehmi 98 100 ja lihatõugu lehmi 20 500. Lambaid oliregistris 74 000 ja kitsi 3900 (tabel 2).

Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes on piimalehmadearv kasvanud 1500 võrra, lihatõugu lehmade arv 2500,lam maste arv 500 ja kitsede arv 100 võrra. Piimatõuguleh mi on endiselt enim Järva- ja Lääne-Virumaal. Nendesmaakondades suurenes lehmade arv ka käesoleval aastal,vastavalt 163 ja 285 võrra.

Piimalehmade arv suurenes kõige enam Pärnu- ja Jõge -va maal (vastavalt 635 ja 349 võrra) ning vähenes Lääne -maal (381 võrra). Lihatõugu lehmade arv on suurenenudkõikides maakondades, kõige enam on lihatõugu lehmiSaa re- ja Läänemaal. Saaremaal kasvatati 2014. aastaI kvar talis ka kõige enam lambaid, kus eelmise aastagavõrreldes on lammaste arv suurenenud 617 looma võrra.Märkimisväärselt on lammaste arv vähenenud aga Lääne- Virumaal (1020 võrra). Vaatamata kitsede arvu vähe ne -mi sele on kõige enam kitsi ikka Pärnumaal (887 looma).

PRIA põllumajandusloomade registri andmetel oli Ees -tis 31. märtsi seisuga veisekasvatajaid kokku 4086 (303võr ra vähem kui eelmisel aastal samal ajal). Pii ma tõu gulehmade kasvatajaid oli 2565 (384 võrra vähem) ja liha -tõu gu lehmade kasvatajaid 1432 (70 võrra rohkem). Lam -bakasvatajaid oli I kvartali seisuga 1913 ja kitse kas va ta-jaid 86, vastavalt 5 ja 24 vähem kui eelmisel aastal samalajal.

2

Tõuloomakasvatus 4-05

L O O M A K A S V A T U S

0

20

40

60

80

100

120

70

110

150

190

230

270

310

350

390

I kv IIkv

IIIkv

IVkv

I kv IIkv

IIIkv

IVkv

I kv IIkv

IIIkv

IVkv

I kv

2011 2012 2013 2014

Veised sh piimalehmad

Sead Lambad ja kitsed

Joonis 1. Loomade arv aastatel 2011–2014 kvartalite viisi(SA)

Tabel 2. Loomade arv maakondades seisuga 31. märts2014

Maakond Veisedkokku

Piima -lehmad

Liha -lehmad

Lambad Kitsed

Harju 16 134 5768 1323 5990 206

Hiiu 5330 665 1392 3274 114

I-Viru 6180 2173 610 2158 458

Jõgeva 24 446 10 704 729 1987 59

Järva 30 892 14 019 786 3166 215

Lääne 13 295 3053 2574 3767 297

L-Viru 29 639 11 735 1856 5002 206

Põlva 15 375 6619 525 5013 225

Pärnu 26 863 10 501 1990 5059 887

Rapla 19 186 6415 1996 4724 212

Saare 18 904 5381 2812 13 618 327

Tartu 15 204 6331 482 3733 175

Valga 12 523 4332 1116 7017 113

Viljandi 19 527 7684 1221 3917 100

Võru 8718 2720 1049 5592 325

Kokku 262 216 98 100 20 461 74 017 3919

Allikas: PRIA

Piimatootmine2014. aasta kolme esimese kuuga toodeti SA esialgsetel

andmetel Eestis 198 000 t piima, mis on 18 300 tehk 10,2% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Too dan -gu suurenemise taga on nii piimalehmade arvukuse kasvkui ka keskmise produktiivsuse jätkuv tõus. Lehmade arv, mis viimastel aastatel on stabiilselt olnud 96 000–97 000,suurenes I kvartali lõpu seisuga 98 100-ni. Eelmise aastasama ajaga võrreldes tähendab see Eesti piimakarjadesse1400 lehma lisandumist. Paralleelselt lehmade arvu suu -re nemisega püstitas järjekordse rekordi keskmine pro -duk tiivsus. I kvartalis lüpsti keskmiselt lehma kohta2019 kg piima, mis ületab aastatagust näitajat 181 kgvõrra. Toodangu kiiret kasvu I kvartalis toetas rekor di li -selt kõrgele kerkinud piima kokkuostuhind, mis kolmekuu keskmisena ulatus 40 €/100 kg.

Piimatööstustele realiseeriti 2014. aasta I kvartalis184 300 t 4% rasva- ja 3,4% valgusisaldusega piima, mis

on võrreldes aastataguse ajaga 15 500 t ehk 9,2% rohkem.Tööstustele realiseeritud piima osakaal kogu piima too -dan gust moodustas 93,1%. Kokkuostetud piima niigikõrge kvaliteet on veelgi tõusnud, eliitsordi osakaal ulatus 78,4%-ni (10,3 protsendipunkti rohkem kui eelmisel aas -tal samal perioodil).

Lihatootmine 2014. aasta I kvartalis toodeti tapaloomi ja -linde (elus -

mas sis) kokku 29 595 t, mis on eelmise aasta sama pe rioo -di ga võrreldes 1024 t võrra ehk 4% rohkem (ta bel 3).Suurenes linnu- ja veiseliha tootmine (vastavalt 16% ja5%), sealiha tootmine jäi eelmise aasta tasemele, kuidlam ba- ja kitseliha tootmine vähenes (-42%).

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis I kvartalis, tonnides

Näitajad 2013 2014 2013/2014

+/– %

Tapaloomade ja-lindude elusmass 28 571 29 595 1024 104

sh veised 5277 5544 267 105

sead 16 903 16 890 –13 100

lambad ja kitsed 413 238 –175 58

linnud 5978 6923 945 116

Allikas: SA, PM

Kvartalistatistika kohaselt on liha kogutoodang I kvar -ta lis võrreldes järgnevate kvartalitega tavapäraselt väik -sem. Viimaste aastate I kvartali andmete (joonis 2) võrd -lus näitab, et kolmandat aastat järjest suureneb jõudsaltveiseliha ja linnuliha toodang (elusmassis). 2014. a I kvar -ta lis oli linnuliha toodang rekordiline, ületades viimaseviie aasta kõigis kvartalites toodetud lihakogust. Lamba-ja kitseliha toodang jäi I kvartalis seevastu viimase viieaasta madalamaks, üheks põhjuseks märgatav lammastekokkuostu vähenemine. Sealihatoodang püsis viimasekol me aasta I kvartali võrdluses stabiilne.

Sealiha. 2014. aasta I kvartalis vähenes sigade arv10 000 sea võrra, kuid sealihatoodang jäi eelmise aastatase mele. Sealiha toodeti elusmassis 16 890 t, mis on 13 tvõrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Sealihaosatähtsus kogu lihatoodangus (elusmassis) vähenes eel -

3

2-14 Tõuloomakasvatus

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

I kv II kv IIIkv

IVkv

I kv II kv IIIkv

IVkv

I kv II kv IIIkv

IVkv

I kv

2011 2012 2013 2014

Veised Sead Linnud

Joonis 2. Tapaloomade ja -lindude elusmass aastatel2011–2014 kvartalite viisi, tuhandetes tonnides (SA)Foto 1. Vissitiitli omanikud 2013. a Ülenurmel (A. Tänavots)

mi se aasta sama perioodiga võrreldes umbes 2% võrra,ulatudes 57,1%-ni, kuid on toodetavatest lihaliikidest en -di selt kindlal liidrikohal. Lihatöötlemisettevõtted ost sidkokku 107 400 siga, kellest saadi 8689 t liha (+11,1% võr -reldes eelmise aastaga). Sea lihakeha keskmine mass oli81 kg. Sealiha keskmine kokkuostuhind oli käeoleva aas -ta I kvartalis madalam kui aasta tagasi. Kolme kuu ma da -laim hind oli märtsis, mil sealiha keskmine kok ku os tu- hind oli 1.69 €/kg.

I kvartalis selgusid ka 2013. a searümpade klassi fit see -ri mise tulemused. Rümpade klassifitseerimiskohustus onlihakäitlemisettevõttel, kus tapetakse aasta keskmisenarohkem kui 200 nuumsiga nädalas. Viimaste aastatega onsearümpade kvaliteediklassidesse määramine suure ne -nud, moodustades 2013. a 77% tapetud sigadest. Kasvabka S- ja E-klassidesse määramine. 2013. a määrati S-klas -si 54% ja E-klassi 43% klassifitseeritud rümpadest. ELkesk misena määrati S-klassi 51% ja E-klassi 38% klassi -fit seeritud rümpadest.

Veiseliha. Veiselihasektoris suurenes 2014. aastaI kvar talis nii veiste arv kui lihatoodang. Veiseliha toodeti (elusmassis) 5544 t, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 267 t võrra ehk 5% rohkem. Veiseliha osa täht -sus kogu lihatoodangus (elusmassis) moodustas 18,7%(eel misel aastal 18,5%). Lihatöötlemisettevõtete pooltkok ku ostetud 7200 veisest saadi 1760 t liha, mis on 137 tvõr ra ehk 7,8% rohkem kui eelmise aasta I kvartalis. Tun -nus tatud lihakäitlemisettevõtetes tapetud veiste lihastmoo dustas lehmadelt saadud liha 57,6%, eelmise aastasama ajaga võrreldes on sellise liha osa toodangus vähe -ne nud 8,9% võrra. Võrreldes eelmise aasta I kvartali and -me tega suurenes pullidelt ja härgadelt saadud liha osakaal (moodustades 30% veiselihast) ja 8–12 kuu vanuste veiste liha (moodustades 2,1% veiselihast).

Veiseliha kokkuostuhind jäi käesoleva aasta kolmelesimesel kuul pisut alla eelmisele aastale. Kokkuostuhindoli madalam veebruaris, kui maksti 2.0 €/kg.

Lamba- ja kitseliha. 2014. aasta I kvartalis lammasteja kitsede arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes eimuu tunud, oluliselt vähenes aga lihatoodang. Nimetatud

aja vahemikus toodeti lamba- ja kitseliha (elusmassis)238 t, mis on 175 t võrra ehk 58% vähem kui eelmisel aas -tal samal perioodil. 2014. aasta I kvartalis ostsid liha tööt -lemisettevõtted kokku 500 lammast ja kitse ning neiltsaadi 7,9 t liha, mis on 8,6 t võrra vähem kui eelmisel aas -tal samal perioodil. Lamba- ja kitseliha osatähtsus kogulihatoodangus (elusmassis) moodustas 0,8% (eel mi selaas tal 1,3%). Lammaste ja kitsede kokkuostuhind jäiveeb ruaris alla eelmise aasta hinnataset. 2014. a veeb rua -ris oli kokkuostuhind 2.59 €/kg (2013. a 2.70 €/kg).

Linnuliha. 2014. aasta I kvartalis oli lindude arv 3%suu rem kui eelmisel aastal samal perioodil, linnuliha too -dang ületas kümne aasta võrdluses kvartaalselt 6900 piiri.Sellel perioodil toodeti linnuliha elusmassis 6923 t, mison 945 t võrra ehk 16% rohkem kui eelmisel aastal samalperioodil. Linnuliha osatähtsus kogu lihatoodangus (elus -mas sis) suurenes 23%-ni. Kuna tootjahindu linnulihakohta ei avalikustata, siis saab vaadata linnuliha jaehinnamuutusi. Võrreldes eelmise aasta I kvartali broileri hindakauplustes selgub, et hinnatõus on olnud 3–5%. TNSEmo ri andmetel oli broileri hind kõrgem 2014. a märtsis,kui kauplustes maksis 1 kg 2.63 €.

Munatootmine. Mune toodeti 2014. aasta I kvartalis51,101 mln, mis on 5,781 mln muna võrra ehk 13% roh -kem kui eelmisel aastal samal perioodil. Käesoleva aastaI kvartalis saadi kana kohta keskmiselt 69 muna, st samapalju kui eelmisel aastal. Kanamuna hind on eelmise aasta I kvartaliga võrreldes vähenenud. 2014. a märtsis oliM-klas si tootja tegelik väljamüügihind TNS Emoriandmetel 0.76 €/10 tk (2013. a märtsis 0.89 €/10 tk).

Munakanade kasvatamine kanamunade turustamiseeesmärgil kogub populaarust. Käesoleva aasta I kvartalilõpus oli põllumajandusloomade registris registreeritudkana munade turustamiseks 70 ettevõtet ja munakanadekoh tade arvuks 998 432. Kõige enam oli registreeritudvabapidamisega ettevõtteid, aastaga on lisandunud küm -me kond. Põhiline munatoodang saadakse puuridega ette -võte tes: 9% registreeritud ettevõtetes on 91% linnu kohta-dest.

4

Tõu loomakas va tus 2-14

Foto 2. Marmorlihaprogrammi ristandpõrsad (A. Annamaa)

Foto 3. Indrek Ostrati simmentali kari on viljakas (M. Järve)

Mõningaid daatumeid ja persoone mustakirjukarja aretuses Eestis kuni Teise maailmasõjani

Pm-knd Enno Siiber

Veiste pidamisega liha- ja sõnnikutootjana ning veo loo -ma na on Eestimaal tegeldud sajandeid, piimakarja pida -mi se suund sai aga alguse aastatel 1820–1840, mil lehmahakati hindama tema toodanguvõime järgi. Kuigi juba 17.sajandil märgati, et lehmade toodanguvõime on erinev jaseda on võimalik järglaste valikuga parandada. Seegavõik sime öelda, et see tegevusala on juba kaugest mine vi -kust üks osa rahvakultuurist.

Et ei ununeks veiste aretuse ajaloos toimunud siin kir ju -ta ja arvates tähtsamad sündmused, on need püütud paigu -ta da kronoloogilisse järjekorda. Vaatluse alla on võetudainult praegusel Eesti territooriumil toimunud sündmused ja aretusalased tegevused.

1624 – esimesed kirjalikud andmed mustakirjute veisteolemasolust Virumaal Purtse mõisas; 1651. aastal oliLihu la mõisas 11 hollandi tõugu lehma ja 1675. aastalViim si mõisas 4 hollandi lehma. (V. Kutti jt, 1965)

1749–1751 – suur loomataudide puhang, hukkus üle 2/3 veistest, mõnes piirkonnas peaaegu kogu kari (Fischer,1753).

1816 – Tsarskoje Selost toodi Hollandi pullid Pööra -vere ja Vändra mõisatesse.

1838 – kindral parun von Meyendorff importis Kumnamõisa Keila lähedale ühe idafriisi pulli ja seitse lehma,1843. a tõid von Tollid Hollandi veiseid Kukruse mõisa,1864. a ostis Tallinna raehärra A. Egger hollandi veiseidBeeri mõisa Harjumaal, von Baggehufwudt Saku mõisa1880. aastal jne.

1840–1850 – massiline veisetõugude impordi algusEes ti maa ja Liivimaa kubermangudesse. Imporditi kõik -või ma likke tõuge, anglerite ja hollandi-friiside kõrvalveel breitenburgi, äärširi, simmentali, holmogori, voigt -län di ja teisi tõuge. Holmogore peeti ka Raadi mõisas.

1845 – Šotimaalt toodi esimesed äärširid LiivimaaleVana-Kuuste mõisa. Äärširid levisid 30 aasta jooksulkok ku 46 mõisa karjadesse, hiljem hakkas nende popu -laar sus langema. Põhja-Eestis lõpetati ametlikult äärširide are tus 1880. aastal ja Lõuna-Eestis veelgi varem. Üksviimastest suurematest äärširi tõukarjadest paiknes Kunda mõisas Virumaal. Väiksemaid tõukarju peeti veel esimese Eesti Vabariigi lõpuaastail Järva-Madise lähedal Maarjata lus ja samas Maarja kiriku lähedal Koltsi ta lus jne.Karjapulle hangiti Soomest ja Rootsist.

1857 – esimene mõisnike tehtud algatus karja kas va ta ja -te ühingu moodustamiseks, kuid mitmesuguste eri arva -mus te ja -meelsuste tõttu see ebaõnnestus.

1862 – akadeemik Middendorff tõi Pööravere mõisaesi mesed angli tõugu veised.

1864 – Inglismaalt soetati šorthorni kari, keda kasutatipõhiliselt ristamiseks äärširidega. Kümne aasta möödu -mi sel loobuti selle karja pidamisest, viimased veisedlikvideeriti tuberkuloosi tõttu.

1865 – Liivimaa Üldkasuliku Ökonoomilise Sotsiali -tee di (LÜÖS) koosolekul 17. juunil kõneldakse esimestkorda vajadusest seada sisse tõuraamatud Baltikumis are -ta tavate tõugude kohta.

1866 – järgmisena tõstatas tõuraamatu sisseseadmiseküsi muse Piirsalu mõisa omanik von Mühler, soovitadesInglismaal kasutatavat tõuraamatu vormi. Lõpliku otsu se -ni siin aga ei jõutud, küsimus jäi „laagerdamisele“ 18 aas -taks.

1880 – mõisnikud tunnistasid hollandi-friisi tõu Põhja-Eestis aretatavaks tõuks, loobuti äärširide aretusest Põhja- Eesti mõisates.

1884 – järjekordsel LÜÖSi koosolekul kõnega esinenud akadeemik A. Middendorff tõstis tõuraamatu pidamiseküsimuse uuesti üles, pärast seda kogus ettepanek hulga -nis ti pooldajaid. Moodustati Liivimaa TõuraamatuKomi tee, kes koostas tõuraamatu määrustiku projekti,mille kinnitas LÜÖS oma koosolekul.

1885 – kutsuti ellu Balti Karjakasvatajate Ühing,põhi kiri kinnitati 12. aprillil, ühingusse astusid esialgu 30mõisnikku Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kubermangudest jaseati sisse Balti veiste tõuraamat (Baltisches Stamm -buch edlen Rindviehs). ETKÜ andis ühe eksemplari esi -me sest tõuraamatust Eesti PõllumajandusmuuseumileÜle nurmel 2010. aastal tõuraamatu 125. aastapäeval. Esi -me sed tõuraamatusse märgitud veised kuulusid Sakurüütlimõisale, märgiti kokku 13 mustakirjut lehma ja ükspull Mars, kelle tõuraamatu numbriks sai B. St. 1. See olika esimene veiste tõuraamatusse märkimine kogu Tsaari-Venemaal. Varem peeti Saku mõisas breitenburgi karja.Saku mõisa kuulsus ja tähtsus aretuskarjana kustus ja talanges välja isegi tõuraamatu karjade hulgast, kuid mõisandis Mars B.St.1 ja tema mõned pojad Tuula mõisa,millest kujunes 19. saj lõpul ja 20. saj algul Baltimailkuul saim kari, kust müüdi tõuloomi Venemaa teistessekubermangudesse. Marsist põlvnevad ka eesti hollandi-frii sikarja tõuraamatu pullid Barde H 157 ja Bube H 673.Marsi järglaskonda le vis tolleaegsetesse Keila, Jägala,Kasti, Märjamaa, Valingu, Kurna, Ruila, Maardu, Sindi ja paljudesse teistesse mõisatesse.

1893 – esimene põllumajandusnäitus Tallinnas, kusesitleti põhiliselt hollandi-friisi tõugu veiseid, Hollandiveiste kõrval oli välja toodud ka breitenburgi, angli, äär ši -ri ja simmentali tõugu veiseid ning mitmesuguseid eri ne -va te tõugude ristandeid, kellest sooviti aretada vastupidav kohalikele oludele sobiv tõug. Mõningatel andmetel oli

5


V E I S E D

juba 1886. aastal korraldatud kohaliku tähtsusega veiste -näi tusi nii Tartus kui ka Võrus.

1894 – Fromold Sievers oli esimene Balti Kar ja kas va -ta jate Ühingu (BKÜ) instruktor, ta kehtestas esimesedtõu raamatusse märkimise reeglid. Aretussuund kaldusliialt kuiva ja õrnatüübilise tõupopulatsiooni suunas, sel -le ga aga ei olnud rahul Põhja-Eesti mõisnikud, kes eelis -ta sid suuremaid ja tugevama kehaehitusega lehmi. Ühin -gust eraldusid Põhja-Eesti mõisnikud eesmärgiga moo -dus tada omaette organisatsioon. Eesti kubermangus läbi -vii dud loenduse andmetel oli mõisates loenduse ajal hol -lan di-friise 31,8% ja angli tõugu 18,8% veiste arvust. Pii -ma toodangu suurendamise eesmärgil hakati mõisates pii -ma karjale koostama söödaratsioone ja andma lehmadele ka jõusööta.

1895 – Põhja-Eesti mõisnikud moodustasid EestimaaPõllumajanduse Seltsi. Anti välja esimesed tõuraamatumäärused.

1896 – Eestimaa Põllumajanduse Selts otsustas Raik -küla mõisa omaniku L. von Keyserlingi eestvedamiselsis se seada Põhja-Eestis eraldi tõuraamatu hollandi-friisi -kar ja veiste registreerimiseks. Asutati Hollandi-Friisi -kar ja Kasvatajate Ühing ja esimene tõuraamat ilmus1896. aastal Tallinnas vene keeles.

1898 – Liivimaa mõisates (praegusel Lõuna-Eesti terri -tooriu mil) korraldatud loenduse andmetel oli karjadesangli-füüne 50,2%, hollandi-friise 12,8% ja maakarjaksliigitatud veiseid 27,2%.

1900 – ka Liivimaal alustati eraldi tõuraamatu pidamistangli ja hollandi-friisikarja kohta.

1901–1909 – Liivimaa Hollandi-Friisikarja Seltsi sek -re tär O. Hoffmann avaldas mõõtandmed esimesse Baltiveiste tõuraamatusse märgitud hollandi-friisi veiste kohtaoma töös “Das schwarzweisse Rind in den baltischenProvinzen“ („Mustvalge veis Balti provintsides“) 1902,Reval. Seda raamatut peetakse esimeseks mustakirju kar -ja tõumonograafiaks Baltikumis. Asutati Liivimaa hollan -di-friisikarja tõuraamat, mida peeti kuni 1914. aastani.P. Steg mann palgati punasekarja aretuse inspek to riks,hiljem sai temast Riia ülikooli pro fes sor.

1903 – mõisakarjade jõudluse hindamiseks asutati esi -me sed karjakontrolli ühingud, esimesed karjakontrollirakendajad olid Kehtna (omanik Otto von Lilienfeld) jaKeava mõisad (omanik Max von Fersen), kus seati sissekarjakontroll 1903. aasta oktoobrikuul. Kokku oli 1910.aastal karjakontrolli all 40 mõisakarja. Eestimaa Põllu ma -jan duse Selts palkas karjakontrolli konsulendiksE. Sam son-Himmelstjerna, kes oli väsimatu karjakont -rol li populariseerija Eestimaal. Kontrollassistendid pal ga -ti Rootsist ja Taanist ning õpetati välja ka kohapeal.

1909 – Eestimaa Põllumajanduse Selts võttis karja kas -vatus inspektorina tööle rootslase E. Elli ja asutati veise -kas vatuse ja piimanduse komitee. E. Ell hakkas koor di -neerima hollandi-friisikarja tõuraamatu pidamist ja karja -kont rolli läbiviimist Eesti kubermangus.

Talupojad asutasid Vändra karjakontrolli ühinguMustaru mõisa rentniku Hans Virkuse initsiatiivil mai -kuus 1909. Kontrollühinguid oli 1937. a juba 289, liik -meid/karju 7741 ja lehmi kontrolli all 55 064. Karja kont-rolli kulud ühe aastalehma kohta olid kokku 3,01 kr, riik

kattis sellest 1.62, muud toetused 0.21 ja karjapidajale jäikatta 1.18 kr, s.o 39,2%. Karjapidaja kulud olid kesk mi -selt 10 senti lehma kohta kuus, mis vastas u 1,2–1,4 kgpiima hinnale. Riiklik toetus ei olnud stabiilne, see kõikus mõnevõrra aastati.

1911 – ilmus esimene venekeelne karjakontrolli õppe -raa mat.

1912 – E. Elli initsiatiivil kehtestati piimatoodangustandardid tõuraamatusse võtmisel, piima rasva sisal -du se kohta nõudeid ei esitatud. Puhtatõulisteks hakatipida ma veiseid alates 5. põlvkonnast. Tõuraamatul olikolm osakonda: eliit HE-, täisvereliste H- ja segaverelisteHS-osakond. Välimikku hinnati nii pullidel kui ka lehma -del 50 punkti süsteemis. Viidi läbi veiste loendus Eestikuber mangu mõisakarjades, kus oli 65,5% hollandi-friise, neist puhtatõulisi 46%, pullidest oli puhtatõulisi 74,5%.Kokku märgiti tõuraamatusse mõisakarjades aastatel1885–1915 üle 20 000 hollandi-friisi tõugu veise ja nen -dest ligi 1000 puhtatõulist pulli. Avati esimesed kontroll -assis tentide ettevalmistamise kursused Ülenurme mõisas.

1914 – tõuaretustöö mõisakarjades soikus sõjategevusetõttu. Asutati Eesti põllumehe veiste tõuraamat talu kar -ja de tarbeks, tõuraamatu tegeliku juhina tegutses JaanMägi.

1916 – Vabadussõja ajal vähenes oluliselt veiste ja leh -ma de arv. Kui 1916. aastal oli Eestis 518 900 veist, siis1919. aastal ainult 405 900, lehmi vastavalt 269 200 ja237 700.

1920 – pärast iseseisvumist asutati Eesti-Hollandi Frii -si karja Kasvatajate Selts. Seltsi registreeris Tallinna-Haap salu Rahukogu 9. aprillil 1920. aastal rg-nr 124 all.Seltsi esimeheks valiti Theodor Pool, kes oli sellel ameti -kohal ligi 20 aastat. Seltsi tegevjuhtidena (sekre täri de-eri teadjatena) töötasid

Johhannes Zim mer mann 1920–1924Al bert Zion 1924–1934Nikolai Masso 1935–1947.

Konsulentidena töötasid 1935. aastal J. Koplimets,A. Rosenthal, E. Arro ja E. Keevallik.

Seltsi nõukogu koosnes seitsmest liikmest ja revis jo ni -ko misjon kolmest liikmest, peale selle allus seltsi tegevusPõllutööministeeriumi ja Põllutöökoja järelevalvele. Li -saks sellele tegutsesid seltsi juures eri komisjonid mitme -su guste ülesannetega. Seltsil oli üle 600 aktiivse liikme.Hollandi-friisi tõug nimetati ümber eesti hollandi-friisitõuks.

1923 – imporditi seltsile esimesed pullid Hollandist.Kokku imporditi esimese iseseisvusaja jooksul, 1923.–1936. a, Hollandist 27 (mõnedel andmetel 28) pulli jaSak sa maalt 13 pulli. Tähtsamat osa hollandi-friisikarjaare tuses Eestis mängisid sellel ajal pullid Vottele H 887,Siegfried H 997, Roland H 1053, Noobel H 1431, Al bertH 1723. Lindberg H 2363, Pärt H 2505, Atleet H 2385 jpt.

1924 – ilmus Theodor Pooli brošüür „Hollandi kari ja selle tõuparandus Eestis“.

1930 – jõudluskontrolli karjades ületati 3000 kg too -dan gu piir, saades lehmalt 3120 kg piima.

1931 – avati tõuraamatu eliitosakond, kuhu kanti leh -mad, kes tootsid üle 200 kg piimarasva kontrollaastas.

6


1934 – ilmus „Põllumehe käsiraamat IV osa“, kus tolleaja veisekasvatuse tuntud asjatundjad J. Mägi, A. Muuga,A. Steinberg, A. Mägiste, P. Kallit ja M. Gross käsitlesidpõhjalikult aretusabinõusid veisekasvatuses. Müüdi esi -me sed hollandi-friisid Nõukogude Liitu, kokku müüdi1934. aastal 23 pulli, 964 lehma ja mullikat.

1935 – Eesti hollandi-friisikarja parimad sugulavad1934/1935. aastal:

Nr Omanik Maakond Lehmi Piim, kg

Rasv, kg

Rasv, %

1. K. Florell,Peningi mõis Harjumaa 28,3 5530 215,8 3,90

2. E. Harpe,Viisu mõis Järvamaa 79,3 5752 205,3 3,57

3. H. Sirkel,Ületee talu Harjumaa 12,1 5354 197,9 3,70

4. T. Pool, Piistaoja talu Pärnumaa 29,6 5137 191,5 3,73

5. H. Ungern-Stern berg Järvamaa 12,1 4687 155,8 3,32

6. V. Harpe, Äntu mõis Virumaa 23,0 4357 159,2 3,65

7. A. Hunnius,Habaja mõis Harjumaa 53,6 4146 149,6 3,61

Ilmus Hollandi-Friisikarja Kasvatajate Seltsi välja ande -na ja Nikolai Masso toimetamisel raamat „50 a tõuaretusetööd Eestis“, mis käsitles kuni 1935. aastani aretusalasttegevust, aretustööga seotud inimesi, sugulavade ja tõu -seltsi tegevust.

Seltsil oli 1935. aastal kokku 1203 liiget, kuid paljudneist jätsid oma kohustused ühistu ees täitmata ja olidpikaajalised võlgnikud, üldkoosolek andis eestseisusele

volituse võlgnikud ühistu liikmete nimekirjast kustutada.Liikmeskonnast arvati välja 651 liiget ja liikmete arvvähenes 552 liikmeni, need olid talupidajad, kes olid tege -likult huvitatud oma karja aretusest.

1936 – Veiste Tõuaretuse Nõukogu otsustas hakatauurima pullide pärandusvõime kindlaksmääramist järg -laste piimatoodangu ja piima rasvasisalduse alusel.N. Mas so koostas vastava metoodika, kasutades sellekspaljude välismaa autorite töid. Esimene artikkel pullidejärglaste järgi hindamise tulemustest ilmus 1937. aastal(„Meie eliitpullide piimajõudlusomaduste uurimise tule -musi“, A. Kivimäe, Põllumees, 1937).

1938–1940 – Ed gar Keevallik tegi kunstliku seemen -du se katsetusi Kuusikul ja Kuremaal; 1939 – seemendati24 veist, kellest tiinestus 18 ehk 75% , 1948. aasta april li -kuus alustati kunstliku seemenduse punktide loomisegaÕisu, Vana-Võidu, Kuremaa, Väimela, Antsla ja Arknaõppe majandisse, mis töötasid kuni 1956. aastani.

1940–1945 – sõja ajal jätkati veiste tõuraamatusse mär -ki mist ja seltsi dokumentatsiooni pidamist, eriti aga püütihoida ja säilitada originaaltõuraamatut (kartoteeki), midakorduvalt paigutati Tallinnas ümber, et kaitsta tõu raa ma -tut hävimise ja konfiskeerimise eest. Saksa ajal too diEestis se 153 pulli, nendest vastas tõuraamatu nõue te le ai -nult 75. Tõuraamatusse märgitud 20 pulli pärinesid Ol -den burgist, 31 Ida-Preisimaalt ja 24 Ida-Friisimaalt. Suu -rem osa pullidest olid piima rasvasisaldust vähen da vadpullid. Ida-Friisimaalt toodud pullid paigutati valda valtriigimõisatesse ning Oldenburgist ja Ida-Preisimaalt too -dud pullid talukarjadesse. Ka Eesti-Hollandi Friisi kar jaTõuselts sai endale kaks Ida-Friisimaal sündinud pulli –Ad mi ral H 4393 ja He ros H 4394. Sõja ajal vähenes Eestis veiste arv ligi 100 000 võrra, enne sõda (1.01.1941) olivei seid 505 000 ja pärast sõda (1.01.1945) 409 000. (Järg -neb)

Ülevaade eesti maakarja kasvatajateaastakoosolekust

Pm-mag Käde KalameesEK Selts tegevjuht, tõuraamatu pidaja

Seekordne eesti maakarja kasvatajate üldkoosolek toi -mus 29. aprillil Päriveres. Külalisteks olid VTAst AnneliHärmson, Maie Help ja Le one Kotkas, hobusekasvatajateseltsist tegevdirektor Krista Sepp, Pärnumaa jõudlus kont -rolli spetsialist Maire Põhjala ning ajalehest Pärnu Pos ti -mees Silvia Paluoja ja Urmas Luik. Aruandekoosolekustvõttis osa koos külalistega 33 inimest.

EK Seltsi juhatuse töö aruande esitas Monika Jõemaa.Aruandevahelisel perioodil toimus neli juhatuse koos ole -kut, mille peamised teemad olid maakarjale aretuspullidevalik, tõuaretustöö, tõufarmide hindamine, VTA nõud -mis te arutelu, näitustel osalemine, suvepäevade korral da -mi ne, EK Seltsi eelarve arutelu, ohustatud tõugude päevakorraldusest 20. juulil, mil tähistatakse eesti maatõuguveis te tõuraamatu pidamise 100. aastapäeva Eesti Postiväljaantava maatõu margi esitlusega ja maatõugu veiste

konkursiga. Kinnitati 2014. a tööplaan. Üldkoosolekulesitas raha kasutusest ettekande EK Seltsi raamatupidajaIlle Kukk ja revisjonikomisjoni aruande Lemmi Maasik.

Ülevaate 2013. a tõuaretustööst andis Käde Kalamees.Seltsi liikmete arv on viimastel aastatel olnud ligi 180,kuid kahjuks on kahanenud jõudluskontrolli aluste maja -pi damiste arv üle kahe korra (2005. a 175 ja 2014. a 83).Kindlasti seetõttu, et ohustatud tõu toetuse saamisel einõuta jõudluskontrolli tegemist, küll aga veise tõu raa ma -tus olemist. VTA selline ettekirjutus oli omal ajal (2004. a Eu roopa Liiduga ühinemisel) aga lühinägelik, sest tõu raa -ma tusse saab veist kanda ikka ainult siis, kui tal on kolmes põlvkonnas maakarjale sobiv põlvnemine ja too dan gu -and med olemas.

Tõuraamatu pidaja on mures jõudluskontrollita maatõukarjade edaspidise käekäigu pärast. 146-st maakarja oma -ni kust suhtleb EK Seltsiga korrektselt ainult ca 60. Kuiseltsiga ei suhelda, jäävad ka vajalikud andmed loomade

7


kohta andmata ja nii suureneb ristandveiste arv ning vähe -neb tõuraamatu loomade arv.

Tabel 1. Jõudluskontrollita maatõugu lehmad seisuga01.12

Näitajad 2012 2013

Väljasaadetud eeltäidetud blankette 143 146

Õigeaegselt tagastatud 64 62

Helistatud 79 84

Kontakti ei saadud 7 3

Hilinemisega tagastatud 33 74

Ootel 39 7

Ohustatud tõu toetust sai (TR lehmi) 247 251

Paremad maakarja lehmad asuvad Lääne-Virumaal,Jõge vamaal, Saaremaal ja Pärnumaal (tabel 2).

Tabel 2. Eesti maakarja kontrollaasta toodang maa -kon dades 2013. a (JKK aastaraamat, 2013)

Maakond Piimajõudlus Aasta -lehmade

arvpiima

kgrasva

%valku

%R+V,

kg

Lääne-Viru 5671 4,62 3,51 461 7

Jõgeva 5271 4,63 3,66 437 7

Saare 5545 4,44 3,39 435 100

Pärnu 5261 4,53 3,40 417 107

Põlva 5227 4,41 3,40 408 5

Harju 5050 4,45 3,41 397 53

Järva 4897 4,57 3,42 391 8

Võru 4509 4,99 3,43 379 4

Ida-Viru 4890 4,22 3,14 360 1

Tartu 4269 4,72 3,62 356 20

Lääne 4424 4,49 3,34 346 5

Viljandi 4266 4,45 3,48 339 31

Rapla 3852 4,75 3,45 316 45

Valga 3668 4,66 3,75 308 2

Hiiu 2201 4,60 3,34 175 46

EK 2013. a 4697 4,53 3,42 373 441

EK 2012. a 4551 4,56 3,44 364 479

Eesti tõud 2013 8416 4,00 3,38 621 90 702

Eesti tõud 2012 8059 4,04 3,39 599 89 616

Maakarja lehmade karjast väljamineku kõige sage da se -ma teks põhjusteks on udarahaigused ja ahtrus, nagu kateistel tõugudel. Maakarjale aga on omased tugevad jaladja ka praakimine selle tõttu ainult 5,2%, kõikide tõugudekeskmine 16,3%. Paremat tervist näitab ka ainevahetus -hai guste harvem esinemine, eesti maakarjal 4,2%, kõiki de tõugude keskmine aga 11,5% (tabel 3).

Taastootmistulemused näitavad, kas vajalik järelkasvtõu säilitamiseks on olemas ja missugune tendents on võr -reldes eelmiste aastatega (tabel 4).

Tabel 3. Lehmade karjast väljamineku põhjused2013. a (Jõudluskontrolli aastaraamat 2013)

Põhjus Eesti maakari Tõud kokku

arv % arv %

Udarahaigused 28 29,2 5648 20,5

Sigimisprobleemid 19 19,8 5254 19,0

Muud 14 14,6 1721 6,2

Traumad 10 10,4 3134 11,4

Vanus 6 6,3 476 1,7

Väike toodang 5 5,2 1588 5,8

Muud haigused 5 5,2 2090 7,6

Jäsemete haigused 5 5,2 4505 16,3

Ainevahetushaigused 4 4,2 3172 11,5

Andmetest nähtub, et esmapoegimisi on normi lähedal,mis tagaks tõu säilimise, üle 25% esmapoegimisi on nor -maal ne. 2013. a on aga sündinud pullvasikaid rohkem kuilehmikuid, 52,1%, vanarahvatarkus ütleb, et siis tuleb ras -ke aasta! Poegimisvahemik ei tohiks ületada 365 päeva,seega peaks maakarja seemendama hakkama juba varem,sest ka uuslüpsiperiood on liiga pikk (142 päeva) ja üle tab juba liiga palju normikohast 90 päeva. Poegi mis va nu sevähe nemisele peaks ka rohkem tähelepanu pöörama.Maa kari on võimeline ka 24-kuuselt poegima, kui sööt mi -ne vastab veise vajadustele.

Tabel 4. Taastootmise tulemused 2012. ja 2013. a(Jõud luskontrolli aastaraamat, 2012, 2013)

Näitaja 2012 2013

arv arv

Poegimisi kokku 537 402

sh esmapoegimisi 150 27,9 % 96 23,9%

Lehmvasikaid 249 47,2 % 187 47,9%

Pullvasikaid 278 52,8 % 203 52,1%

Poegimisvahemik 405 päeva 423 päeva

Kinnisperiood 72 päeva 91 päeva

Uuslüpsiperiood 124 päeva 142 päeva

Poegimisvanus 28,9 kuud 29,7 kuud

Ohustatud tõugudel tuleb jälgida noorkarja jaotust isade järgi. 2013. a oli karjas 21 pulli järglased, kuid nendest 13pul lil oli üle viie tütre (tabel 5).

Praegu on noorkarja isadeks kuue liini pullid ja seegapii sav arv sugulusaretuse vältimiseks. Ka edaspidi tulebrangelt jälgida, et kasutada oleks vähemalt viie liini pulle.

Tabel 6 annavad ülevaate pullide tütarde too dan gutest2013. aastal.

Karjades on 56 pulli järglased, kuid üle viie tütre on 21pullil. EK Seltsi sihikindlat ja tulemuslikku tõuaretustöödnäitavad esimese laktatsiooni lõpetanud pullide järglased. Kui 2013. a maakarja keskmine piimatoodang oli4697 kg, siis juba esimese laktatsiooni lehmadest kolmepulli järglased ületavad seda näitajat.

Oksa EK 30225 tütarde toodanguid analüüsides selgus,et Soome pulli Oksa ema suur toodang ei ole Eesti tingi -

8


mus tes niivõrd pärandunud, kui lootsime. Soomes lüpsisOksa ema Hitti 4. laktatsioonil 11 522 kg piima, milles4,9% piimarasva. Eriti heaks valikuks on aga osutunudOksa poeg Oksfri EK 30255, kelle tütred on juba Eestisnii esmapoeginute kui vanade lehmade toodangult esi -kohal.

Tabel 5. Vasikate sünd isade järgi 2013. a

Isa nimi TR nr Liin Lehmvasikaid Pullvasikaid

Numjer EK 30276 10 24 30

Virvakum EK 30289 7 21 29

Nummoks EK 30306 10 18 20

Napu EK 30240 6 14 10

Näkmou EK 30277 10 11 13

Virvaklei EK 30293 7 10 15

Näk-Näp EK 30304 10 10 11

Qelliks EK 30253 15 9 2

Napoks EK 30275 6 8 11

Ullipoiss EK 30300 8 8 4

Otitölpo EK 30303 5 7 11

Ullakum EK 30597 8 7 10

Ullitömmi EK 30305 8 5 2

Häid järglasi ootasime omal ajal ka soome pullilt Na pe -ro EK 226, sest Napero ema Hortensia lüpsis Soomes5. laktatsioonil 15 645 kg piima ja kuue laktatsiooni kesk -mi sena 12 295 kg piima, milles 3,8% rasva. Eestis aga jäid Napero tütarde toodangud tagasihoidlikuks, kuid Naperopoja Napu järglased näitasid 2. laktatsiooni põhjal vägahäid toodangutulemusi (1. koht 2. laktatsiooni lüpsnudleh made osas). See kinnitab järjekordselt fakti, et headgeneetilised omadused päranduvad üle põlve. Seega onhea pulli valik väikesearvulise tõu puhul keerukas ja hea -de tulemuste saavutamiseks peab olema mitte ainult õnne, vaid ka tugevat intuitsiooni ja oskust hinnata pulli eel las -te pärandumise võimet.

2013. aastal võeti tõuraamatusse 12 aretuspulli ja varutispermat maakarja jaoks Ullak-Napilt EK 322, spermatvarutakse praegu pullilt Oksfri-Tömmu EK 324. Maa kar -ja pullide sperma valik Kehtnas on piisav (tabel 7).

Tabel 6. Eesti maakarja pullide tütarde toodangud2013. a (üle 5 tütre)

Jrk Pulli nimi TR nr Arv Tütarde piimajõudlus

3. ja järgnevad laktatsioonid

1. Oksfri 30 255 7 6220-4,65-3,40-501

2. Virvak 30 262 6 6900-3,90-3,34-500

3. Napiin 30 424 8 5816-4,40-3,33-449

4. Jerti 30 198 13 5701-4,49-3,34-447

5. Napu 30 240 5 5250-4,63-3,39-421

6. Ullilaar 30 256 6 5316-4,41-3,32-411

7. Oksa (sk) 30 225 9 4987-4,67-3,43-404

8. Ulvar 30 222 6 4670-4,69-3,31-373

9. Akkum 30 235 14 4661-4,31-3,37-358

10. Qepe 30 229 7 4758-4,07-3,17-345

11. Akker 30 234 6 4096-4,29-3,35-313

2. laktatsioon

1. Napu 30 240 5 7016-4,46-3,36-549

2. Oksfri 30 255 10 5635-4,75-3,44-461

3. Otitöll 30 263 7 5284-4,76-3,55-439

4. Virvak 30 262 20 5466-4,42-3,35-425

5. Ullilaar 30 256 6 5072-4,49-3,40-400

6. Napiinuk 30 286 7 4404-4,74-3,29-354

1. laktatsioon

1. Oksfri 30 255 9 5059-4,58-3,40-404

2. Näkmou 30 277 5 4759-4,62-3,50-387

3. Virvak 30 262 13 4830-4,40-3,36-375

4. Otitöll 30 263 15 4408-4,72-3,52-363

5. Ullilaar 30 256 5 4500-4,54-3,36-355

6. Virvanäpa 30298 6 4253-4,16-3,13-310

2013. aastaks valiti välja kaks aretuspulli, kellelt varuda maakarja jaoks spermat. Ullak-Napi EK 322 osteti EnnoLohu Andressaare tallu Liia Sooääre karjast Saaremaalt.

Ullak-Napi ema Ülla suurim päevalüps oli 33,8 kg(17.05.2011) ning on lüps nud kuus laktatsiooni ja endiselt hea tervise juures ning kau ni välimikuga. Ülla ema Ürsion osalenud mitmetel Saarte Vissi konkurssidel ja saanudvissi tiitleid. Eelmisel aastal sai siis 14-aastane Ürsi maa -tõu sponsori Anu Ait tunnustuse osaliseks.

9


Foto 2. Ülla EE 7952050A Liia Sooääre karjas (K. Kalamees)Foto 1. Ullak-Napi EK 322, sünd 11.05.2012, asukoht Andres -saa re talu, Enno Lohu (K. Kalamees)

10


Tabel 7. Maakarja pullide sperma Kehtna seemendus jaamas 01.05.2014

Nimi, TR nr, liini nr Isa, TR nr, SAV Ema, TR nr, suurim toodang Emaisa, TR nr Dooside arv

Nuhvik EK 252 Nuki EK 230 Vimka EK 1416817A Jerti EK 198 779

liin 10 3-5320-5,76-3,57-496

Qelliks EK 253 Qepe EK 229 Lissi EK 604411A Juks EK 197 518

liin 15 7-5330-4,68-3,27-424

Oksfri EK 255 Oksa EK 225 Viisi EK 548795A Frippe EK 170 188

liin 5 SAV: +110 3-4876-5,00-3,35-407 skb

Napoks EK 275 Napu EK 240 Lehvi EK 5761319B Oksa EK 225 345

liin 6 2-5085-4,99-3,55-434 sk

Numjer EK 276 Nummi EK 248 Iti EK 739573A Jerti EK 198 239

liin 10 5-6114-4,51-3,15-468

Virvakum EK 289 Virvak EK 262 Nulle EK 6979164A Akkum EK 235 94

liin 7

Otitölpo EK 303 Otitöll EK 263 Lillik EK 4778648A Poisu EK 30219 109

liin 5 6-10 956-4,54-3,48-880

Ullak-Napi EK 322 Ullakum EK297 Ülla EK 7952050A Napiin EK 242 579

liin 8 3-6016-4,76-3,49-496

Oksfri-Tömm 324 Oksfri EK 255 Anu EK 5546008 Tömmi EK 223 karantiinis

liin 5 5-6382-4,69-3,59-528

Tabel 8. Maakarja tõufarmid 2014. a

Karja omanik Lehmi Aasta -lehmi

Lehma kohta Muljekarjast

Kokkupunkte

Klass

piimakg

rasva%

valku%

rasvakg

valkukg

1. Massiaru POÜ 4 4 8712 4,33 3,42 377 298 10,0 149,7 eliit

2. TÜ Mereranna PÜ 34 36 7145 4,27 3,39 305 242 9,5 132,2 eliit

3. Eerika Farm OÜ 5 5 6105 4,76 3,63 291 222 8,0 122,6 eliit

4. Lau-Raja talu, T. Muulmann 5 3 6779 5,11 3,60 346 244 9,0 116,6 eliit

5. Saare Maakari OÜ, L. Sooäär 19 22 5327 4,47 3,52 238 188 10,0 113,5 eliit

6. Palu talu, J. Simovart 11 13 5685 4,74 3,52 269 200 9,8 113,3 eliit

7. Pajumäe talu, A. Veidenberg 4 3 5363 4,59 3,47 246 186 9,0 105,9 eliit

8. Andressaare talu, E. Lohu 4 4 4485 4,79 3,51 215 157 10,0 103,1 eliit

9. Rätsepa talu, A. Aaman 5 4 4676 5,27 3,79 246 177 9,0 102,9 eliit

10. Sepa talu, E. Rennik 4 3 5146 4,42 3,37 227 173 9,0 99,5 I

11. Sepa talu, A. Väkram 5 4 5503 4,37 3,41 241 187 8,0 96,9 I

12. Riido talu, J. Kiider 16 14 4098 4,66 3,50 191 143 9,8 95,8 I

13. C. R. Jakobsoni talumuuseum 5 3 4407 4,73 3,31 208 146 9,5 95,8 I

14. Priidu talu, P. Sootla 5 6 4436 4,64 3,35 206 149 8,5 90,4 I

15. Metsapere farm, S.Treumuth 61 60 5256 4,59 3,43 246 184 9,0 89,2 I

16. Niidi talu, A. Niit 5 4 3996 4,64 3,35 185 134 8,5 83,7 I

17. Pahkla Camphilli küla farm 12 13 3972 4,80 3,46 191 138 9,5 82,9 I

18. Koordi talu, M. Reinem 21 28 4250 4,45 3,39 189 144 8,5 80,0 I

19. Otsa talu, R. Parts 9 10 3504 4,91 3,60 172 126 8,8 78,7 II

20. Aedevahe talu, I. Goshovski 19 10 4111 4,19 3,44 172 141 7,5 74,6 II

21. Aua talu, M. Niine 4 4 2949 4,90 3,28 144 97 8,5 70,5 III

22. Saidafarm AS 6 8 2977 4,68 3,47 139 103 8,5 60,5 III

Tõufarmid keskmine 2013 263 261 5116 4,56 3,45 233 177

Maatõu keskmine 2013 435 441 4697 4,53 3,42 213 161

Tõufarmid keskmine 2012 261 252 5182 4,53 3,43 235 178

Maatõu keskmine 2012 470 479 4551 4,56 3,44 208 156

Oksfri-Tömm EK 324 osteti Pahkla Camphilli külakar ja Ants Aamani talust Harjumaalt. On varutud ca 200spermadoosi ja lähiajal on plaanis veel paaril korral juur -de varuda. Ema Anu on sündinud Agnes Tampuu karjasJär va maal. Ants Aaman ostis Anu oma tallu 2008. a. Anusuurim päevalüps 32,9 kg lüpsti 22.07.2010. aastal. Oks -fri-Tömm valiti välja 5. liini jätka ja na ja eeskätt ema Anupiimatoodangu hea rasva- ja val gu sisalduse pärast. Anupraagiti 27.12.2012 mastiidi tõttu 6. laktatsioonil. Viielaktatsiooni keskmine toodang oli 5310 kg piima, milles4,92% rasva ja 3,59% valku.

Lisaks spermapullidele võeti erinevates majapidamistes kasutusele 2013. a geneetiliselt uuritud ja kohapeal hin na -tud viie liini kümme tõuraamatupulli.

Üldkoosolekul iseloomustati kõiki tõufarme põhja liku -malt. Tõuraamatu põhiosades (A ja B) oli 01.12.2013 sei -su ga 342 lehma ja 18 pulli, sh A-osas 163 lehma ja B-osas179 lehma, 314 lehmikut. 2013. a võeti 9 maakonnast ületõu raamatu põhiossa A 41 lehma ja 10 pulli. Need loomad mõõdeti ja hinnati kohapeal. Geneetiliselt uuriti 13 lehmaja 12 pulli.

Maakarja propageerimisele on kaasa aidanud näitusedja maakarjaalased publikatsioonid. 2013. aastal osalesnäitustel üheksa maakarja majapidamist 20 veisega. Aas -ta ti on välja kujunenud tublimad näitusel käijad: Saare -maalt perekond Kiider, TÜ Mereranna POÜ ja Liia Soo -äär, Ülenurmel Rainer Parts, perekond Lohu ja Lea Puur

tütretütre Birgitiga, Eerika katsefarm ning eelmisel aastalolid esimest korda näitusel perekond Loodid ja SadalaPiim OÜ.

Ajakirjanduses oli eelmisel aastal kajastatud maakarja10 korral, lisaks trükis ja videofilm. ETLL-i väljaantud jaO. Saveli koostatud trükises „Kakskümmend aastat ühis -te ge list tõuaretuse organisatsiooni Eestis“ on kajastatudmaakarja infot K. Kalamehe artiklis Eesti Maakarja Kas -va tajate Selts, lk 12–15. ETLL-i eestvõttel tehti video film„Kakskümmend aastat ühistulist tõuaretust Ees tis“.

Teenekate eesti maatõu kasvatajate peres on lein

Pm-mag Käde KalameesEK Seltsi tegevjuht, tõuraamatu pidaja

Maatõu aretustöö sai alguse Maarja ja Jüri Simovartideperes 1990. algul, mil Tallinnast asuti Jüri lapse põlve ko -du Palu talusse.

Maarja loobus kerge südamega Kirovi-nim kolhoosiarvuti operaatori tööst ja alustas ta lus piimaveiste aretu se -ga. Esimesed maatõugu mullikad toodi Palu tallu 1990 jasellest ajast alates oli Simovartide pere Eesti MaakarjaKasvatajate Seltsi liige. Ta lus aretati ka eesti holsteinitõugu veiseid, aga eesti maatõu aretus oli Maarja südame -asjaks. Mõned aastad tagasi käis lausa võistlus Jüri jaMaarja vahel, kumma lehmad lüpsavad rohkem. Tihekoostöö EK Seltsiga on võimaldanud Palu talust validamitmeid maatõu aretuspulle, et tõhustada aretustööd.

Maarja sihikindlus ja järjepidevus viis sihile – maatõuaretustulemused kandsid head vilja. Kui 1995. aastal saa -di esimest korda maatõu tõufarmiks, oli karjas neli lehmaja keskmine piimatoodang 3291 kg, 1997. a oli seitse leh -ma ja keskmine piimatoodang 4553 kg. 2009. a lüpsid 12maatõugu lehma juba keskmiselt 6699 kg piima lehmakohta. Sellise suurepärase tulemuse eest tunnistas EKSelts perekond Simovarti parimaks maatõu aretajaks jaEK Seltsi taasasutamise 20. aastapäeval esmakordselt väl -ja antud rändhõbekarikas anti neile kätte Kurgja talu muu -seu mis.

Tubli maapere oli nõus oma kauneid maatõugu veiseidnäitama Luige näitustel alates 1998. a ja veel selle aasta

Luige kevadnäituselgi (9.–11. mai) olid Simovartide maa -tõu gu mullikas ja vasikas.

Perekond Simovart oli 2012. aasta põllumehe nominentja rahvahääletusel jäid rahvalemmikule napilt alla.2012. a anti Simovartide perele kauaaegse eduka töö eestpõllumajandusministeeriumi hõbedane teenetemärk.2014. a aastal tuli tunnustus talupidajate keskliidu poolt.

Selle pere talupidamise põhimõteteks on maalähedane,keskkonda säästev ja alalhoidev mõtteviis. Kõik töödpüü takse ära teha oma taluperega, kuid aastaid on antudtööd ka puudega talusulasele. Oluliseks peetakse eestimaa tõu kui eesti kultuuriväärtuse säilitamist ja aretamist.

11


Foto 3. Pahkla Camphilli küla farmis on pull Oksfri-TömmEK 324, sünd 06.08.2012 A. Aamani karjas (K. Kalamees)

Foto. Maarja ja Jüri Simovart Luigel (K. Kalamees)

Neile oli teada, et mitte midagi ei tule kergelt, kõiketuleb teha pühendumisega ja järjekindlusega ning raskus -te puhul ei saa käega lüüa, vaid otsida nende lahenda mi -seks erinevaid võimalusi. Peres oli neli last, ühte poega eiole enam. Aga lapselastele meeldis tihti vanaemaga koosol la.

Kui piimatootmisega tekkis madalate hindade tõttukriis, leidis Maarja Simovart lisasissetulekuallika, kasu ta -des ära oma käsitööoskust ja annet. Mitmekülgne jakunst niku hingega Maarja jõudis elus palju ära teha.Hingelt noor ja edumeelne Maarja pani veel hiljuti face -booki-lehe taustapildiks kauni viltimistehnikas tehtudkevad lilledega pildi. Ta pidas vajalikuks pensionärina

veel eelmisel aastal lõpetada järjekordne käsitöömeistrite kursus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu koolitusel.Sussimemmeks kutsutud Maarja jõudis talutööde kõrvaltvalmistada vildist susse, millele tikkis kauneid mustreid.Iga sussipaar oli omaette vaatamisväärsus ja neid oligivõima lik vaadata Maarja Simovarti facebooki-lehel jainterneti kaudu osta. Südamesoojust jätkus perenaiselkõiki de teiste jaoks, kuid kahjuks ei osanud ta iseendalepiisavalt puhkust võtta.

Maarja Simovart (12.02.1945–12.05.2014) suikus vaik -selt igavesse unne emadepäevajärgsel kaunil kevad päe -val. Eesti maakarja kasvatajad meenutavad teda süda me- soojusega ja tänutundes.

ERDB aastakoosolek SoomesPm-mag Tõnu PõlluäärEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tõuraamatu- jaaretus osakonna juhataja

Soomes toimus 13. ja 14. mail järjekordne Euroopapunas te tõugude assotsiatsiooni aastakoosolek, kus osales 40 delegaati kaheksast liikmesriigist ja lisaks külalistenafarmerid Austraaliast. Esimesel päeval käsitleti aretus- jakoostööteemasid, kuulati kuut ettekandjat.

Jarmo Juga, Helsingi Ülikooli põllumajandusteadusteosakonna pro fes sor, rääkis teemal „Genoomselektsioon –mida punased tõud on saavutanud?“. Ta tõi esile Viking -Geneticsi tööd selles valdkonnas. Põhjamaade piima veis -te aretusprogrammid kaasavad soome äärširi, rootsi pu na- se kir ju, taani ja norra punaseid tõuge juba 2009. aastast.Esineja märkis punaste tõugude nn alam popu latsioonide(eesti punane, taani punane, angli, rootsi punasekirju jt)vähesuse probleemi. Üks võimalus punaste tõugude ge -noom selektsiooni usaldusväärsuse tõusuks on suuren da -da referentspopulatsiooni, kaasates sinna ka ge noom testi-tud emasloomad. Genoomselektsioonil on suur potent -siaal täiustada aretuseesmärke, võttes kasutusele uusi tun -nu seid (söödaväärindused, tervisetunnused jt). Tunnustetestimine saab toimuda senisest enam tuumik- või lepin -gu listes karjades.

Georg Thaller, Kieli Ülikooli loomakasvatuse ja tõu -are tuse instituudi pro fes sor, rääkis projektist Horizion

2020 „Punased lehmad bioloogilise mitmekesisusejaoks“. Selle projekti raames on vajalik rohkem tundmaõppida punaseid tõuge. Seda saab teha popu lat sioo ni de geneetilise informatsiooni uurimise kaudu. Vaja lik on hea koostöö punaste tõugude organisatsioonide vahel. Projek -ti on ellu kutsunud Euroopa Liit. Projektis osalevad kuustea dus- (Eestit esindab maaülikool) ja seit se tootjate part -nerit.

VikingGeneticsi esindaja Hans Stalhammar esitasküsi muse „Kas ERDB liikmesriigid teevad tulevikusenam koostööd genoomselektsiooni teemadel?“. Ta võrd -les eri maade punaseid tõuge, vaadeldes pullide arvu jatun nuseid Interbulli hindamises ja tunnustevahelisi ge -nee tilisi korrelatsioone. Tunnuste edastamine Interbulli ei ole kõikides riikides ühesugune, mis on probleem. Ka te -ma rõhutas punaste tõugude referentspopulatsiooni suu -ren damise vajalikkust. Praegu on VikingGeneticsis osa le- vad maad genoomselektsiooni teemadega ülejäänud maa -dest eraldunud, tulevikus see nii olla ei tohi.

Rootsi farmer Alf Eriksson jätkas punaste tõugude glo -ba liseerumise teemadel ja arutles ERDB staatusest rah -vus vahelises kontekstis. Ta rõhutas suhtlemise, info ja ga- mise koostöö ja ka aretusväärtuste hindamise ühtlus ta -mise vajalikkust rahvusvahelisel tasandil. Tema ette kan -de lõpust jäi kõlama ettepanek, et VikingGenetics peabvõtma selle juhtimise enda peale, sest neil on suurima pu -nas te veiste arvuga populatsioon. Käima on lükatud pal juprojekte, millesse teised punased tõud soovi korral ühi ne -

12


Foto 1. ERDB aastakoosolekul osalejad (T. Bulitko) Foto 2. Ettevalmistatud lehmad Rokkila farmis (T. Bulitko)

da saaksid, seepärast ongi VikingGeneticsi initsia tiiv va -ja lik.

Kaks viimast ettekannet olid tutvustavad. FABA esin -da ja Olga Smirnova tutvustas erinevaid punaseid tõugeVenemaal. Kokku on seal 23 erinevat piimatõugu ja8,661 mln piimalehma, kellest 20,1% on jõudluskont rol -lis. Punastest tõugudest on parim äärširi tõug, kes lüpsab400 kg piima enam kui teised tõud.

Pro Agria esineja Chris tian Jurvanen andis ülevaatePõhjamaade ühisest andmebaasist. Selle arendamisegaalustati 2010. a. Siiamaani on suurimaks probleemiksand mebaaside ühildumine. Teemaga tegeleb igalt maaltkolm inimest, töötavad töögrupid, toimuvad foorumid jatihedad arutelud, mille tulemusena on saavutatud ühisteeesmärkide ja visioonide osas kokkulepped. On olemasnn demo vari ant, mis hakkab tööle 01.06.14 ja ühise prog -ram mi lõplik valmisolek peab olema 2015. a maikuuks.

Teine päev algas ERDB ärikoosolekuga, kus täiendatiERDB juhtkonda, räägiti erinevate maade aretus tule mus -test, organisatsiooni eelarvest ja järgmistest koos ole ku -test. Presidendiks valiti Chris tina Paulsen-SchlüterSak sa maalt. Asepresidentideks Maris Lidaks Lätist ja Tõ -nu Põlluäär Eestist. Järgmine koosolek toimub juunikuus2015. a Lätis.

Päeva teises pooles külastasime Soome ainukest (alates2012. a) seemendusjaama Hollolas, selle tööst andis üle -vaa te juhataja Mikko Säynäjärvi. Ühel territooriumil onnii karantiini-, noorpullide- kui ka põhipullide farmidning sperma tootmis-, jagamis- ja kontorihoone. Kokkuon Hollolas 337 pulli, kellest 254 on VikingRed pullid.Pul lid on vabalt üksiksulgudes. Palgal on 300 seemen da -jat, kes teenindavad üle 2000 kliendi. Läbi bussiakna sai -me näha pulle erinevates lautades.

Ülevaate VikingRed aretusprogrammist andis aretus -spet sialist Ritva Hilpela-Lallukka. Kokku on program -mis 293 000 jõudluskontrollilehma. Aretuse eesmärgikson hea toodanguvõime, tugev tervis, hea viljakus, funkt -sio naal ne välimik ja karjaspüsivus. Valikute aluseks onNTM (põhjamaade üldindeks), kus igale tunnusele on an -tud oma osakaal. Seemendusvõrgustikus kasutavad Vi -kin gi farmerid 42,1% hinnatud, 30,2% genoom selekt -sioo ni ja 24% noorte pullide ning 3,3% suguselekteeritudspermat.

Päeva lõpetuseks külastasime Rokkila piimafarmi Hä -meen linna läheduses. mille omanikeks on Annamari jaTuo mo Torttila. Ta lus on 180 ha maad, 150 ha metsa. 150lehma lüpsab kaks robotit. Piimatoodang on 9500 kglehma kohta. Aretuse märksõnad on piimatoodang, üld -indeks, välimik (eriti udar) ja eluiga.

13


Tabel. ERDB 2013 aastastatistika

Riik / tõug Piima -veis te

arv, tuh

Punastelehmade

arv

Punastelehmade arv JKs

Piima,kg

Rasva Valku Eluea -too -

dang,kg

Tiines -tumis -indeks

Poegi -mis -vahe -mik, p

Surnultsünnid %

% kg % kg esmas pg.

vane mad

Taani 580 39 000 35 000 8993 4,28 385 3,53 317 22 000 1,67 m1,83 l

388 5,6 4,4

Eesti 96,5 20 000 18 175 7820 4,12 322 3,44 269 25 215 1,73 407 8,0 4,7

Soome 283,1 135 381 8644 4,27 369 3,41 295 24 908 2,05 418 6,3 4,1

Saksamaa 22 000 40 000 31 000 8110 4,72 383 3,61 293 21 762 1,85 390 4,6 1,3

Läti läti pruun 124,345 63 672 44 280 6017 4,33 259,8 3,33 200,3 22 496 1,73 411

ANG 302 4,35 265,5 3,33 204 19 586 1,80 411

TP 1943 6132 4,41 269,6 3,37 207,4 18 054 1,74 418

SRB 805 6453 4,38 283,4 3,34 215,4 24 489 1,84 407

Norra 196,5 183 000 180 000 7435 4,26 317 3,39 252 19 000 1,60 377 4,5 3,2

Poola 2300 10 500 2858 3646 4,41 161 3,38 123 1,60 410 2,4 1,2

Venemaa AY 8532,5 46 020 5763 4,09 235,7 3,27 188,5 423

stepi punane 440 000 77 315 4680 3,83 179 3,20 150 410

Rootsi 344 111 144 8682 4,38 381 3,56 309 1,85 393 5,8 4,2

Foto 3. Rokkila farm (T. Bulitko)

Lammaste jõudluskontroll 2013. aastalPm-mag Külli VikatEesti Lambakasvatajate Selts

Lammaste jõudluskontroll hõlmab perioodi ajavahe mi -kus 01.09.2012–31.08.2013. Andmeid koguti nii põhi kar -ja lammaste kui ka tallede kohta, kes sel ajal sündisid.Are tus populatsioon fikseeritakse 1. detsembril ja 2013.aas tal oli selles 3500 lammast: koos parandajatõugudega1726 eesti tumedapealist (ET) ja 1774 eesti valgepealist(EV) lammast. EV ja ET tõuraamatus oli kokku 2371 lam -mast, kellest 1057 olid ET ja 1314 EV tõuraamatus.

Jõudluskontrolli andmeid koguti 32 karjas, 16 ET ja 16EV lammaste karja, seejuures kahes karjas peeti arvestustnii EV kui ka ET lammaste kohta.

Jõudluskontrolli perioodil sündis elusalt 3605 talle, sh1781 ET ja 1824 EV talle. Noorjäärasid hinnati 19 aretus-ja jõudluskontrollkarjas (11 ET ja 8 EV) ning 153 noor -jää rast vastas nõuetele 133.

Lammaste tõumüügiga tegeles 24 farmerit. Kokkumüü di 537 lammast, sh 137 jäära ja 400 utte. Tõulambaidmüüdi aruandeperioodil ekspordiks kokku 157, neist 14jäära ja 143 utte. Eesti Lambakasvatajate Selts väljastaspõlvnemistunnistused 475 lambale, mis on 88,5% kogumüü dud lammaste arvust. Jõudluskontrollikarjades jäetikarjatäienduseks 670 utt-talle.

Lammaste aretusväärtust (AV) hinnati viljakuse ja tal -lede kasvukiiruse (100 päeva massi) alusel, mis aval da -tak se suhtelise aretusväärtusena (SAV). Aretusväärtusthin nati kolm korda aastas: 01.06, 01.08 ja 01.10.

Genotüpiseeriti 160 lammast, neist 159 jäära ja üks utt.Tõugude vahel jagunesid uuritud lambad järgmiselt: ET61 ja EV 99. Uuritud lammaste jagunemine riskigruppi -des se on toodud tabelis 1. Uuritud jääradest 96,3% kuulu -sid R1 ja R2 riskigruppi ja aretuseks sobimatuid lambaidoli kokku vaid 3,8% ehk 6 jäära (3 jäära R3, 1 jäär R4 ja1 R5 riskigrupist).

Tabel 1. Lammaste genotüpiseerimise tulemused2013. a

Riskigrupp R1 R2 R3 R4 R5 Kokku

Jäärad 93 61 3 1 1 160

% 58,1 38,1 1,9 0,6 1,3 100

Jõudluskontrollikarjade hulgast kinnitati 12 are tus karjaja nende omanikud on 6 ET – Väino Veersalu, LenneKaivo, Vahur Agar, Janika Mirka, Lilien Veske ja LeonidKirss; 6 EV – Ell Sellis, Rehekivi OÜ, Tsura Talu OÜ,Liidia Kängsepp, Urmas Aava ja Aavo Arm.

Aretuskarjades (6 ET ja 6 EV) kaaluti 1489 talle ninglisaks mõõdeti nende lihassilma läbimõõt ja rasvakihipak sust ultraheliaparaadi Aquila VET abil talle lande piir -kon nas, 3.–5. nimmelüli vahel, umbes 5–10 cm selgroooga jätkest allpool. Mõõdeti 100–150 päeva vanuses 708jäär- ja 781 utt-talle (41,8% ET ja 58,2% EV talle).

Enne mõõtmisi talled kaaluti. Kehamass oli mõlema tõu jäärtalledel suurem kui utt-talledel: ET keskmine 26,2 kgja EV 27,7 kg; uttedel vastavalt ET 25,1 kg ja EV 25,8 kg; mõõdetud kõigi tallede keskmine ET 25,6 kg ja EV26,8 kg.

Lihassilma läbimõõt (ls) jäi vahemikku ET 19,5–22,7 mm, keskmine 20,6 mm, ja EV 21,2–25,8 mm, kesk -mi ne 24,1 mm. Rasvakihi paksust (r) mõõdeti kahe näita -ja ga, minimaalne (min) ja maksimaalne (max): ETkesk mine 0,2 ja 0,4 mm ning EV keskmine 0,3 ja 0,5 mm.

Eesti tumedapealise lambatõu aretustulemused(tabel 2).

ET lammaste jõudluskontrolli tehti 16 karjas, mis jagu -ne sid põhikarja (PK) uttede arvu järgi 3 gruppi: kuni 50

14


L A M B A D

9

5

4

6

5 5

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

kuni 50 PK utte 50-100 PK utte üle 100 PK utte

Arv

EV ET

Joonis 1. Karjade suuruse võrdlus põhikarja (PK) uttede arvujärgi

Foto 1. Parimad noorjäärad 2013: 1. koht (paremal) 3065679,omanik Lilien Veske Viljandimaalt, ja 2. koht 3061688, omanik Leonid Kirss Tartumaalt (K. Vikat)

15


Tabel 2. Lammaste jõudlus kont rolli tulemused 2013. a

Jrk Farmi nimi Põhikari 1.12.2013

Uted Sündis tallesid Kesk -minevilja -kus

Kaalutudtallesid

Nende

paari -tatud

poegis kokku elu -salt

% arv % 100 p mass

ööpmas -si- ii -ve

arv %

Eesti tumedapealine

1 Aardla Piimaühistu 10+1 13 13 100,0 20 16 80,0 1,54 12 100,0 30,7 259

2 Ivo Kruusenberg 10+0 10 10 100,0 22 22 100,0 2,20 16 100,0 23,2 193

3 Karupüksid OÜ 46+1 12 12 100,0 16 11 68,8 1,33 7 70,0 24,4 205

4 Latika Talu OÜ 92+5 42 40 95,2 62 61 98,4 1,55 52 100,0 26,8 224

5 Lembit Laurent 9+1 9 7 77,8 9 9 100,0 1,29 4 50,0 29,5 253

6 Vahur Agar 36+1 36 36 100,0 49 41 83,7 1,36 36 100,0 24,7 205

Grupi keskmine kuni 50PK 20 20 96,7 30 27 89,9 1,51 21 94,8 26,6 223

7 Jaan Veski 33+2 72 68 94,4 105 84 80,0 1,54 72 93,5 19,1 151

8 Laire Käis 50+1 72 66 91,7 86 71 82,6 1,30 71 100,0 24,1 196

9 Lilien Veske 113+6 95 93 97,9 171 168 98,2 1,84 131 92,5 26,5 221

10 Urmas Nõmm 83+1 72 62 86,1 104 97 93,3 1,68 94 96,9 23,4 199

11 Väino Veersalu 75+1 73 71 97,3 117 104 90,4 1,65 96 97,0 26,3 223

Grupi keskmine 51–100PK 77 72 93,8 117 105 89,9 1,62 93 95,5 23,9 198

12 Alo Sinimäe 130+2 135 125 92,6 242 208 86,0 1,94 113 59,5 23,8 193

13 AS Saaremaa Ökoküla 218+23 283 201 71,0 275 239 86,9 1,37 163 81,1 19,9 161

14 Janika Mirka 25+0 117 117 100,0 189 178 94,2 1,62 90 96,8 24,6 206

15 Leonid Kirss 113+2 118 102 86,4 178 158 88,8 1,75 158 100,0 24,4 201

16 Sireli Talu 111+3 115 104 90,4 136 126 92,6 1,31 102 98,1 24,3 196

Grupi keskmine üle 100PK 154 130 84,5 204 182 89,1 1,57 125 83,2 23,4 191

Kokku/keskmine 1041+31 1274/80 1127 88,5 1781 1593 89,4 1,58 1217 89,1 23,9 205

Eesti valgepealine

1 Age Alas 14+1 13 12 92,3 23 21 91,3 1,92 16 100,0 26,9 234

2 Ell Sellis 45+2 41 37 90,2 71 64 90,1 1,92 47 94,0 27,2 221

3 Eve Puustusmaa 28+1 23 23 100,0 35 35 100,0 1,52 22 91,7 23,1 189

4 Janika Mirka 3+2 22 22 100,0 40 37 92,5 1,82 37 100,0 29,2 247

5 Lepatuka Talu OÜ 24+4 8 8 100,0 11 10 90,9 1,38 10 100,0 27,7 236

6 Liidia Kängsepp 36+1 47 47 100,0 90 83 92,2 1,91 73 90,1 24,7 197

7 Lilien Veske 7+1 7 7 100,0 13 13 100,0 1,86 5 100,0 26,8 220

8 Olav Pilv 25+0 18 18 100,0 38 37 97,4 2,11 36 100,0 27,9 247

9 OÜ Talumees 24+1 19 16 84,2 20 20 100,0 1,25 20 100,0 21,5 183

Grupi keskmine kuni 50PK 22 21 96,0 38 36 93,8 1,79 30 95,3 26,1 219

10 Imme Neare 71+2 67 65 97,0 115 99 85,7 1,77 1 1,1 39,0 360

11 Kaire Veskilt 65+2 65 61 93,8 94 87 92,6 1,54 83 97,6 25,1 211

12 Nils Niitra 79+1 59 45 76,3 57 57 100,0 1,27 50 89,3 22,2 171

13 Ott Liivlaid 61+3 58 58 100,0 106 104 98,1 1,83 99 100,0 20,6 162

14 Urmas Aava 97+3 85 78 91,8 150 141 94,0 1,92 134 93,1 24,5 205

Grupi keskmine 51-100PK 67 61 91,9 104 98 93,5 1,70 55 58,3 26,3 222

15 Aavo Arm 149+14 132 124 93,9 200 177 88,5 1,61 138 94,5 23,1 192

16 Maa-InvesteeringuteAS 178+3 158 135 85,4 157 123 78,3 1,16 122 100,0 19,1 146

17 Rehekivi OÜ 145+5 162 157 96,9 271 218 80,4 1,73 201 97,6 28,6 247

18 Tsura Talu OÜ 213+8 197 189 96,4 333 320 96,1 1,76 283 90,7 28,1 237

Grupi keskmine üle 100PK 162 151 93,2 240 210 87,2 1,59 186 94,7 24,7 206

Kokku/keskmine 1264+54 1183/66 1102 93,2 1824 1646 90,2 1,66 1377 89,4 25,2 214

PK utte – 6 karja; 51–100 PK utte ja üle 100 PK ute –mõle mas grupis 5 karja.

Paarituses oli 1276 utte. Keskmiselt paaritati karjas 80utte, see näitaja suurenes aastaga 5 ute võrra. Suurim paa -ri tatud uttede arv karjas oli 283 ja väikseim 9. Uttede tii -nes tumine oli 88,3%. Tiinestumine karjades jäi vahe mik-ku 71 kuni 100%, aga näitab siiski langustendentsi. Pare -mi ni tiinestusid uted väikestes (kuni 50 PK) karjades.

Viljakuse näitaja ET uttedel oli 1,58 talle poeginud utekohta. Poegis 1127 utte ja sündis 1781 talle, nendest elu -sa na 1593 talle ehk 89,4%. Uttede viljakus on paremkesk mise suurusega karjades, olles oluliselt parem kogupopulatsiooni keskmisest näitajast.

ET karjades oli tallede 100 päeva mass keskmiselt23,9 kg, vahemikus 19,9 kuni 30,7 kg. Karjades kaaluti1217 talle ehk 89,1% kaalumise ajal (90–150 päeva vanu -ses) karjas olnud 1366 tall est.

Eesti valgepealise lambatõu aretustulemused (ta -bel 2).

EV lambatõu jõudluskontrolli tehti 18 karjas, mis jagu -ne sid põhikarja (PK) uttede arvu järgi kolme gruppi: kuni

50 PK utte – 9; 51–100 PK utte – 5 ja üle 100 PK ute – 4kar ja.

Paarituses oli 1183 utte. Karjade keskmine uttede arvoli 66, mis oli vähenenud seitsme ute võrra. Suurimpaaritatud uttede arv ühes karjas oli 197 ja väikseim arv 7utte. Uttede tiinestumine oli 93,2%. Tiinestumine karja -des jäi vahemikku 76 kuni 100%. Paremini tiinestusiduted väikestes (kuni 50 PK) karjades.

Viljakuse näitaja EV uttedel oli 1,66 talle poeginud utekohta. Poegis 1102 utte ja sündis 1824 talle, nendestelusana 1646 ehk 90,2%. Elusalt sündinud tallede prot -sent oli suurem väikese ja keskmise suurusega karjades.

Tallede 100 päeva mass tõu keskmisena oli 25,2 kg,varieerudes EV karjades 19,1 ja 39,0 kg vahel. Kokkukaaluti 1377 talle ehk 89,4% karjas olnud (1541) talle -dest. Tallesid kaaluti kõige enam, ka tallede 100 päevamass ja ööpäevane massi-iive oli suurim väikestes karja -des.

16


Foto 3. Konkursil osalenud uted omanikega Kurgjal 2013. a(K. Vikat)

Foto 2. EV parim noorjäär 2365053, omanik Margus Keldo,Tsura talu OÜ Valgamaalt (K. Vikat)

Tabel 3. Jõudluskontrollikarjade järjestus 2013. a

Põhikarja (PK) uttede arv Kuni 50 PK utte 51–100 PK utte Üle 100 PK ute

ET karja omanik, maakond Ivo Kruusenberg, Harjumaa

Vahur Agar, Harjumaa

Aardla Piimaühistu, Tartumaa

Latika Talu OÜ, Tartumaa

Karupüksid OÜ, Tartumaa

Lembit Laurent, Harjumaa

Lilien Veske, Viljandimaa

Väino Veersalu, Harjumaa

Urmas Nõmm, Põlvamaa

Jaan Veski, Põlvamaa

Laire Käis, Põlvamaa

Leonid Kirss, Tartumaa

Janika Mirka, Tartumaa

Alo Sinimäe, Pärnumaa

Lenne Kaivo, Harjumaa

AS Saaremaa Ökoküla, Saaremaa

EV karja omanik, maakond Ell Sellis, Põlvamaa

Olav Pilv, Viljandimaa

Janika Mirka, Tartumaa

Lepatuka Talu OÜ, Võrumaa

Liidia Kängsepp, Põlvamaa

Lilien Veske, Viljandimaa

Age Alas, Viljandimaa

Eve Puustusmaa, Võrumaa

OÜ Talumees, Viljandimaa

Ott Liivlaid, Läänemaa

Urmas Aava, Pärnumaa

Imme Neare, Raplamaa

Kaire Veskilt, L-Virumaa

Nils Niitra, Tartumaa

Rehekivi OÜ, L-Virumaa

Tsura Talu OÜ, Valgamaa

Aavo Arm, Viljandimaa

Maa-Investeeringud AS,Pärnumaa

Aretajad algatasid põllumajandusloomadearetamiseks hea tava koodeksi (Code of GoodPrac tice)

Pressiteade10. aprill 2014, Brüssel

Vastutustundliku aretuse kohustus (Code-EFABAR) on vabatahtlik hea tava koodeks, mille on algatanud loomade aretuse ja paljundamise sektor. Code-EFABAR, millerakendamist alustati 2006. aastal, käivitati Brüsselis2014. a uuesti pärast põhjalikku analüüsi ja uuendamist."See on huvitav algatus lahendamaks võtmeküsimusi jakohanemaks uute arengutega, kusjuures ettevõtete kaasa -mi ne on oluline konkurentsivõime seisukohalt," ütlesDenis Simonin (tervise ja tarbimisküsimuste peadirekto -raat).

Tõuaretajad seisavad toidutootmisahela alguses. Gerard Albers (Tõuloomakasvatajate Euroopa Foorum(EFFAB)): "Aretajatel on otsene vastutus tagada põllu -majan dus tootjatele jätkusuutlik ja terve kari.” Code-EFABAR eesmärk on teha ühiskonnale läbipaistvamaks,kuidas aretajad aitavad kaasa vastutustundliku ja terveloomakasvatussektori loomisele. "EFFAB tegevus onpühendunud vastutustundliku tõuaretuse edendamisele.Oleme uhked, et Code-EFABAR aitab seda teha," lisasAlbers.

Code-EFABAR eesmärk on anda aretajatele praktilinejuhend, kuidas saavutada säästev ja tasakaalustatud põllu -majan dusloomade aretus. Koodeks sisaldab tegevus juhi -seid, kuidas tagada optimaalne toiduohutus ja rahva

ter vis, loomade tervis ja heaolu, ressursitõhusus, mini -maal ne mõju keskkonnale ning toote kvaliteet. Koodeksvaadatakse iga kolme aasta järel uuesti läbi, et see vastaksviimastele arengutele ning taotlemaks aretusmeetoditepide vat täiendamist.

Projekti käivitamisel kirjeldasid mitmed aretajad Code-EFABAR rolli vastutustundliku aretuse rakendamiseksnen de firmas. "Koodeks on praktiline vahend, mis aitabmeil pidevalt parandada aretusprogrammi koos sotsiaalsevastutusega loomade heaolu ja keskkonnahoiu taga mi -sel," ütles Wiepk Voskamp (CRV).

Sven Arild Korsvolli (Aquagen) sõnul on Code-EFABAR väärtuslik, kuna see suurendab läbipaistvustklientide ja ühiskonna jaoks. "Koodeks aitab meid suht le -mi sel klientide ja töötajatega. Seda on lihtne rakendada jasee sobib hästi meie majanduskavadega. Koodeksi raken -da mine mõjutab aretusmeetodeid kogu maailmas.” Frédé -ric Fagnoul (Hub bard Breed ers): "Code-EFABAR onsaa nud meie firma kvaliteedikontrolli ülemaailmseksstan dardiks."

Ingela Velander (Taani sigade uurimiskeskus) sai esi -mese uue Code-EFABARi tunnistuse 2014/2016. aastaks. Velander: "Code-EFABAR on aidanud suurendada meieettevõtte tegevuse läbipaistvust nii riigi tasandil kui tarbi -ja tele. Koodeks on meile olnud väga väärtuslik tegevus -juhis."

Code-EFABAR, vabatahtlik hea tava koodeks põllu -majan dusloomade aretamiseks ja paljundamiseks taas käi -vi tati sel nädalal Brüsselis (10.04.2014). Uue Code-EFABARiga näitavad põllumajandusloomade aretajadoma pühendumust vastutustundlikuks aretuseks ning tee -vad loo ma de heaoluks rohkem kui õigusaktid määra vad.Hr Denis Simonin (Euroopa Komisjon/DG Sanco) kiitisare ta jate algatust koostöö tegemisel praktilise aretuseparan da miseks. Taani Sigade Uurimiskeskus saiesimesena uue Code-EFABAR tunnistuse.

Aretajad koostavad põllumajandusloomade aretuse heatava koodeksi.

Rohkem infotwww.responsiblebreeding.eu kontakt Karin Andeweg of EFFAB: [email protected], www.fabretp.org, www.re spon si ble

breed ing.eu, www.animaltaskforce.euTõlkis Alo Tänavots

17


R E F E R A A D I D

Foto. Ingela Velander (Taani sigade uurimiskeskus) Code-EFABARi tunnistusega (responsiblebreeding.eu)

Farmide laiendamine Hollandis kvoodivaba ajasuunasVeepromagazine, 86, märts 2014, lk 4–5

Kogu Euroopa valmistub kvoodisüsteemi lõppemiseks2015. aastal. Hollandi loomakasvatajad on suurendanudmärgatavalt oma lehmakarju ja kohandanud sellele omaaretuspoliitikat. See väljendub eelkõige kõrges piima hin -nas, et oma farmi laiendada või ehitada uusi hooneid.

Alates 1. aprillist 2015 võivad ELi farmerid toota niipal ju piima, nagu nad soovivad, sest lõpeb 1984. a alanudkvoodisüsteem. Paljud farmerid on investeerinud jubasel leks, et jätta lehmikud oma karja, sellega väheneb aganende ekspordivõimalus. Muutumas on ka pullide valik.Eelistatakse suguselekteeritud spermat, et saada rohkemlehmikuid. Suurtes karjades eelistatakse lehmi, kes ei vaja eri list tähelepanu.

ELis pole Hollandi farmid kõige suuremad, need onTšehhis, Suurbritannias ja Taanis. Hollandis oli 2013. akeskmiselt 83 lehma farmis ja kogutoodang 660 tonnipiima. See muutub kiiresti, sest 2000. a oli farmis 53 leh -ma ja mõne aasta pärast juba 100 ehk kaks korda roh kem.

Hollandis on seni valdavalt perefarmid, kuid nende suu -re nemine hakkab võõra tööjõu kasutamist nõudma. Far -mid 250 ja enama lehmaga on uus nähtus. Viis aastattaga si oli piimafarm 250 lehmaga haruldus, lähiajal onneid 275 ja 2016. a juba 700. Üle 1000 lehmaga farmepeab üldsus ebasobivaks.

Tabel. Piimafarmide jaotus suuruse järgi

Lehmi farmis 2000. a 2005. a 2012. a

1–30 6854 4031 1945

31–70 16 231 11 603 6963

71–100 4549 5238 5072

101–150 1508 2114 3416

Üle 150 324 541 1286

Kokku 29 466 23 527 18 682

Piimafarmide arv väheneb kiiresti, kuid suurfarmideosa tähtsus suureneb. Kui 2000. a oli üle 100 lehmaga far -me 6%, siis 2012. a juba 25%.

Üldsuse tähelepanu all on ka lehmade karjatamine. Kii -res ti on suurenenud farmide arv, kus lehmad on koguaasta laudas (kolmandik lehmadest). Suurfarmides see

strateegia sobib, sest nii saab lisaks 600 kg piima lehmakohta aastas. Selline pidamisviis on parem ka kesk kon na -le, sest CO2 ja ammoniaagi emissioon on piiratud. On või -ma lik arendada tehnoloogiat. Praegu kasutatakse laial da-selt robotlüpsi: maailmas on robotlüpsil rohkem lehmi,kui neid üldse Hollandis kokku on. Hollandis soovibrobotlüpsi kasutada enam kui 3000 farmi ehk iga kuuesfarmer.

Üldsus soovib näha lehmi karjamaal ja on selleks nõusmaksma väikese lisa (1 sent/l) piimahinnale. Friisimaa-Cam pinas, kus töödeldakse ¾ kogu Hollandi piimast, onselline hinnalisa rakendatud.

Noorfarmerid saavad laiendada farmi, kus nad on õigus -jär glased. Hollandis on 18 000 piimafarmi, kuid 2020.aas taks väheneb nende arv ilmselt 9000–10 000-ni. Sel -leks ajaks jõuab piima kogutoodang 14,5 mln tonnini, mis kvoodiperioodil oli 11,6 mln tonni, seega 20% enam. Seeon konservatiivne ennustus, Iirimaal pakutakse isegi 50%tõusu.

Piiravaks teguriks jääb keskkond, mille kaitsmist regu -lee rib sõnniku kasutamise eeskiri/määrus, millega onkind laks määratud sõnniku ja väetiste fosfaatide ja nitro -gee nide kasutamise piirnormid hektari kohta. Rohu maa -del oli 2013. a fosfaatide piirnorm 85–100 kg ja ni tro -geenide piirmäär 250–310 kg sõltuvalt mullatüübist. Aas -ta-aastalt lubatud piirmäärad vähenevad. Farmer saabsõn nikut müüa 15–20 €/t teraviljakasvatajatele või firma -de le, kus sõnnikust valmistatakse väetisi. Euroopa õigus -aktid ei luba toorsõnnikut eksportida.

Arvestades keskkonnariskidega, ei lubata praegust leh -ma de arvu 1,4 miljonit veelgi suurendada. Ka piima too -dan gu suurendamine lehma kohta on limiteeritud, sestHol lan di farmer peab silmas rohkem piima kuivaine sisal -dust kui kogust.

Refereeris Olev Saveli

18


Foto. Hollandi suurfarm (Veepromagazine)

Hoolikalt kasvatatud noorkari on kasumlikkusevõti

Veepromagazine, 86, märts 2014, lk 1–4

Paljudes farmides on vasikate ja mullikate kasvatamises puudujääke. Heade jõudlusnäitajatega lehm kasvab vasi -kast, kellele jätkub hoolt ja tähelepanu kohe pärast sündi -mist. Noorkarja kasvatamisega on seotud neli tähtsattegu rit: sünd, söötmine, hügieen ja pidamine.

Sünd on esimene tähelepanu nõudev tegevus, et saadaterve ja elujõuline vasikas. Umbes neli päeva enne poegi -mist tuleks lehm paigutada poegimissulgu, mis rikkalikult kaetud kuiva põhuga. Ühele lehmale peaks arvestamasulus 8–10 m2 vaba ruumi. Lehmade arv ei ole poegimis -su lus oluline, peamine on piisav ruumi olemasolu.

Poegimisel peab tagama hügieeni ja panema valmisabivahendid (panged, desinfitseerimisvahendid, nöörjne). Kontrollima peab vasika asendit, normaalses asendis väljutatakse esmalt esijalad ja pea. Kui see nii ei ole, siistuleb abistada või keerukamate olukordade puhul kutsudaveterinaar. Vahetult pärast vasika sündimist tuleb puhas -ta da vasika suu ja ninasõõrmed ning kuivatada vasikas.Ka lehmal võib lasta vasikat lakkuda. Tavaliselt seisabvasi kas pooleteise tunni pärast juba püsti ja siis saab talnaba desinfitseerida.

Söötmine. Ternespiim, ternespiim ja veel kord ternes -piim. Midagi muud tähtsamat kui ternespiim ei ole vasikaesimestel elupäevadel olulisem. Ternespiimast saab vasi -kas antikehad, mis kaitsevad teda haigestumise eest. Vast -sün dinud vasikal kujuneb mõne päeva jooksul välja im -muun süsteem. Esimesed 24 tundi on kriitilised, sest vasi -ka seedekulglast väljuvad emalt saadud antikehad. Ter -nes piima tuleb anda vasikale nii ruttu kui võimalik, niisageli kui võimalik ja nii palju kui võimalik. Esimeselpäe val ei ole vasika magu võimeline seedima enam kuikaks liitrit. Esimese 24 tunni jooksul tuleks püüda vasikatsööta neli kuni viis korda. Hiljemalt esimese kolme tunnijooksul pärast sündimist peaks vasikas esimese portsjoniternespiima saama. Alustama peaks ühest kuni kahest liit -rist esimesel päeval ja hiljem anda ternespiima kaks korda päevas. Piimakogust võiks suurendada liitri võrra 6–8liitrini ja ternespiimaperiood võiks kesta 6–8 päeva. Ei ole oluline, et ternespiim oleks vasika emalt. Võib anda kakül mutatud ternespiima, kui ema ternespiima ei ole. Midakauem vasikas ternespiima saab, seda parem.

Ternespiimaperioodile järgneb täispiima või piima -asen dajaga söötmine. Piimaasendajas on tasakaalustatultolemas mineraalid ja vitamiinid, mida kasvav or gan ismvajab. Piimaasendajat võib anda piiramatus koguses, siisei ole vasikas näljane ning ta kasvab paremini. Vasikastarbib umbes 10 liitrit piima. Vasikale tuleb lisaks andavett, mis peaks olema vabalt saadav 24 tundi ööpäevas.Piimaasendajas peaks olema 12–13% kuivainet, eriti tal -ve perioodil. Kuivainekogust võib suurendada isegi16%-ni, kui on vaja. Piimaasendajaga söötes on vaja pöö -ra ta tähelepanu selle temperatuurile: 35–40 0C on ideaal -ne.

Kolm nädalat pärast sündimist on vasika seedesüsteemare nenud selliselt, et talle saab sööta heina, silo ja kont -sent raate. Hein on parim vatsa arenguks. Võib anda kapõhku, kuid see on toitainetevaesem. Mida varem haka -tak se vasikat koresöödaga harjutama, seda parem. Piima -söö tadest võõrutatakse vasikas tavaliselt kümne näda la -selt, siis kui ta kehamass on umbes 80 kg. Rinna ümber -mõõt peab olema minimaalselt 95 cm. Mitte võõrutadasiis, kui vasikas ei söö 1,5 kg kontsentraate (starterit).Kore söödad aitavad kaasa vatsa arengule. Pärast võõru ta -mist vajab vasikas hästi tasakaalustatud söödaratsiooni.Vasika mõõtmine annab ülevaate, kas söötmine on tasa -kaa lus. Vähemalt kaks korda aastas peaks rinnaümber -mõõ tu määrama. Parim viis kasvu ja arengu hindamiseksoleks regulaarne kaalumine. Kui vasika sünnimass on41 kg, siis heades tingimustes kasvades on ta kehamasspooleaastaselt 180 kg ning aastaselt 340 kg.

Hügieen. Alates vasika sündimisest on kõikides järg ne -va tes kasvu- ja arenguperioodides hügieen äärmi selt olu -line: tuleb pesta söötmis- ja jootmisinventar ning puhas tada käru pärast vasika transportimist; vasikate sulud peabpuhastama ja desinfitseerima ning eemaldama korra pära -selt sõnniku; automaatsöötjat peab hooldama regulaar -selt; käiguteed peavad olema puhtad, et mitte kanda hai -gu se tekitajaid lehmadelt vasikatele ja mullikatele; püüdaliikuda nooremate loomade juurest vanemate juurde,vahe peal tuleb jalatsid desinfitseerida; vasikate söötmistalustada kõige noorematest.

Pidamine. Vasikas vajab teiste loomade seltsi, kuidkaks esimest nädalat peaks teda individuaalsulus pidama.Sageli on selleks kuut või iglu, mille juures on jalutusala.Varjualune tuleb varustada korraliku põhuga. Boksid pai -gu tada selliselt, et sissekäik ei oleks valitsevatele tuulteleavatud.

Kahenädalase vasika peaks paigutama grupisulgu. Enne seda harjutatakse vasikat seal mõni päev koos teise vasi -ka ga, et oleks kergem grupiga harjuda. Vastasel korralvõib juhtuda, et vasikas joob liiga vähe või üldse mitte.Tava li selt on grupisulus kaheksa vasikat ja sulus on roh -kelt kui va põhku. Selliselt vasikate söömus suureneb janad on terved. Lisaks küllaldasele põhule, milles hullata,võiks pai gu tada sulgu muid mänguks sobivaid esemeid(pall, jäme köis).

19


Foto. Lehmikud (Veepromagazine)

Tabel. Noorkarja kasvatamine erinevatel kasvu- jaarenguperioodidel

Eluperioodid Aeg, vanus

Sündimine 0 päeva

Ternespiimaperiood 0–3 päeva

Piimaperiood 3. elupäevast – 8. nädalani

Võõrutamine 2.–4. elukuu

Lehmiku kasvuperiood 4–15 kuud

Seemendamine umbes 14-kuuselt*

Tiinusperiood 14.–23. kuuni

Poegimine 23–24-kuuselt

* Praktikas on nii seemendamine kui ka poegimine kaks kunikolm kuud hiljem

Kolmekuused vasikad, kes on koresöödale üle läinud,paigutatakse lehmade lauta, kus neid peetakse eraldi gru -

pi sulus. Tiined mullikad jäävad omaette rühmana või nadpaigutatakse tiinete lüpsilehmade rühma.

Vasikad on vastuvõtlikud haigustele ja suremus onsuur. Esimese 24 tunni jooksul sureb ligikaudu 9% sün di -nud vasikatest (siia on arvatud ka surnultsünnid), kus juu -res lehmvasikate puhul on see näitaja 14%. Pärast esimestööpäeva sureb 3% vasikatest haigustesse (hingamisteedehaigused, kõhulahtisus). Kolmandal-neljandal elukuul onvasi kad vastuvõtlikumad kopsupõletikule. Farmeriltnõuab see erilist hoolt ja tähelepanu. Vasikad, keda pee -tak se väiksemate gruppidena korralikul põhuallapanul,hai ges tuvad harvem hingamisteede haigustesse.

Noorkarja edukas kasvatamine algab juba vasika isavali kuga. Poegimiskergus on oluline näitaja, mis viitabselle le, et vasikast kasvab heade jõudlusomadustegalehm. Eriti oluline on valida seemendusealistele mulli ka -te le pull, kelle suhtelise poegimiskerguse aretusväärtus on 108 või enam. Samuti on oluline valida pull, kelle järg la -sed on elujõulised. Kui farmer soovib lehmvasikat, siisHol landi andmetel võib suguselekteeritud sperma kasu ta -mi sel see õnnestuda 91–92% tõenäosusega.

Tõlkis Heli Kiiman

Tallelihatootmine kohaliku meriino-maalambatarberistamisel Saksamaal1.Tapajõudlus ja lihakvaliteet

S. Henseler, S. Preuss ja J. BennewitzZüchtungskunde, 86, nr 2 lk 95–103, 2014

SissejuhatusMaailmas on tendents lammaste arvu vähenemisele.

Ala tes 1991. aastast on domineerivates maades, naguAust raalia, Uus-Meremaa, Lõuna- ja Põhja-Ko rea, samuti endistes idabloki riikides lammaste arv vähenenud12,5%. Ka Saksamaal on lammaste arv vähenenud raskete raamtingimuste, nagu pinnakoormus, struktuuri muutu -sed ja riigiväline konkurentsisurve, tõttu. 2012. aastal oliregistris veel 1 630 100 lammast 10 400 farmis. Samas onlammastel eriline tähtsus maastikuhooldes, sest 15%rohu maadest on seotud lambakasvatusega ja sellest kasu -ta takse ekstensiivselt 80%. Selle kõrval on eriti tähtisnuum tallede müük.

Baden-Württembergi Liidumaal kujunes meriino-maa -lam mas (ML) kohaliku maalamba ristamisel hispaaniamerii nojääradega. ML on keskmise kuni suure kasvuga,väga viljakas ja heade emaomadustega. Sobiv pikkadeksränneteks, ind pole sesoonne. Villa kvaliteet on suhteliselt hea. Lihajõudluse parandamiseks otsiti sobivat isatõugu,kellest katsetati teksli (TX), šarolee (CH), mustapealiselihalamba (SK), ildefransi (Ile de France, IDF) ja suffolki(SU) jäärasid, igast tõust 4–5 jäära. Jääraisad pidid olemaläbinud jõudluskatsed. Nende poegade lihakuse hinnangpidi olema vähemalt seitse (max 9), üldvälimik kuus jakogu indeks vähemalt 95.

Kahel poegimissesoonil (2010 sügis ja 2011 kevad)sün disid ja kasvasid talled 17 kg raskuseks, milleks söö -de ti neile isu järgi tallestarterit, seejärel nad võõrutati januumati üheskoos. Talled said 200–300 g heina päevas javabalt nuumsööta. Kui nad olid saavutanud 39–43 kg,saadeti nädalate viisi partiidena tapamajja. Sügisel saadeti 533 ja kevadel 1067, seega 1600 lammast, kes jagunesidristamiskombinatsioonide vahel järgmiselt:

150 TX x ML, 324 CH x ML, 250 SK x ML, 359 IDF xML, 279 SU x ML ja 238 ML.

TapajõudlusUsutavad erinevused tapasaagises olid ildefransi, šaro -

lee ja teksli tallede ning suffolki tallede vahel (tabel 1).

20


Foto. Tekseli jäär (A. Tänavots)

Tabel 1. Tallede tapajõudluse näitajad isatõugudejärgi

Tunnus CH IDF ML SK SU TK

Netomassi- iive, g/p 158 161 156 156 155 166

Tapasaagis, % 49,3 49,5 48,7 48,7 48,2 49,2

Neerurasv, g 319 200 133 347 262 212

Seljapikkus, cm 39,9 39,9 41,4 41,4 40,9 39,8

Õlgmikulaius, cm 19,7 20,0 19,3 19,4 19,3 19,3

Tagasinkide vorm, cm 12,3 12,3 11,7 12,0 12,1 12,4

EUROPi klass, 1–5 2,96 2,96 2,87 2,93 2,88 2,97

Lihassilma pindala,cm2 12,3 12,7 12,0 12,3 12,2 13,3

Suurem ristandite erinevus oli neerurasva koguses. Kõi -ge enam oli neerurasva mustapealise lihalamba järglastel,neile järgnesid šarolee, suffolki ja teksli järglased.

Seljapikkuse ja õlgmiku laiuse alusel moodustusid kaksgruppi: esimene on puhas meriino-maalammas ja suffolkiristandid, kellel oli usutavalt pikem selg ja kitsam õlgmikvõrreldes šarolee, ildefransi ja teksli järglastega. Musta -pea lise lihalamba järglastel oli pikem selg ja hea õlg mi ku -laius.

Tagasinkidevormid olid kõige paremad teksli, šarolee ja ildefransi ristanditel võrreldes teistega, eriti tagasi hoid li -kud näitajad olid kohalikul tõul. EUROP-klassifikatsioo -ni järgi olid usutavalt paremad šarolee, ildefransi ja teksliristandid. Lihassilma pindala väljendab ka karbonaadisuu rust: suurem oli see teksli ja ildefransi järglastel, väik -seim meriino-maalamba talledel.

LihakvaliteetpH24 väärtus ei erinenud ristandite ega puhtatõuliste

vahel (tabel 2). LF24 näitaja oli mõnevõrra erinev, kuidkõigil olid optimaalsed. Tilkumiskadu oli väiksem suf -folki ristanditel ja kohalikul lambal, suurem aga šarolee ja ildefransi ristanditel.

Tabel 2. Talleliha kvaliteet isatõugude järgi

Tunnus CH IDF ML SK SU TK

pH24 6,4 6,4 6,5 6,5 6,4 6,4

Elektrijuhtivus,LF24, ms 1,55 1,57 1,49 1,57 1,50 1,57

Tilkumiskadu, % 3,4 3,4 3,0 3,2 2,9 3,1

Keedukadu, % 32,2 32,9 30,9 31,5 32,6 32,9

Liha heledus, 100–0 42,0 42,0 41,7 42,6 42,0 43,0

Warner-Brazlerilõikejõud, N 114 123 123 125 130 128

Väikseim keedukadu oli kohalikel puhtatõulistellam mastel, suurim aga teksli ja ildefransi järglastel.Liha heledus oli parem teksli järglastel võrreldes teisterühmadega. Väiksem lõikejõud oli šarolee järglastel, järg -ne sid ildefrans, kohalik ja mustapealine lihalammas. Suu -rim lõikejõud oli teksli ja suffolki järglaste lihal.

Kokkuvõte Lihasuunaliste isatõugude kasutamisel saadi erinevaid

tule musi, kuid ületati kohalikku meriino-maalammastepuhtatõulisi tallesid EUROP-klassifikatsioonil, kintsudevormis ja lihassilma pindalas. Seevastu olid lihakvaliteedi näitajad paremad puhtatõulistel talledel.

Refereeris Olev Saveli

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse2014/0032 kohta esitatud ettepaneku arutelu

Emeriitprof Olev SaveliETLLi pres i dent

Põllumajandusministeerium edastas 28. märtsil 2014kõigile aretusühingutele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

ettepaneku määruse 2014/0032 aretusloomade ja aretus -ma ter ja liga liidus kauplemise ning nende liitu importi mi -se suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tin gi -muste kohta ning palus aretusühingute arvamust ja paran -dus ettepanekuid 13. märtsiks.

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu koosolek toimus11. märt sil 2014. a kell 12 Märjal ETKÜ Tartu kontoris.Osa võtsid ETLLi viie liikme esindajad ja VTA ase pea di -

rek tor Katrin Reili. Otsustati esitada järgminekom men taar ja parandusettepanekud.

KommentaarUut määrust on oodatud aastaid, sest eelmised direk tii -

vid on põhiliselt 1980. aastatest alates. Paraku on ette -panek määruse kohta kontrollimise keskne ja kummaline,et ELi piires reguleeritakse põllumajandusloomade are -tust ehk tõuaretust kaubandusest (kauplemise, importi mi -se) lähtudes. Klassikaliselt on loomakasvatuses teisteala de (söötmine, pidamine, heaolu tagamine jm) kõrvalesmane tõuaretus ja tõumüük on põhitegevusala lisa tege -vus ehk lisatulu teenimine. Kuid siin kehtestab kõrval -tege vus põhitegevuse reeglid, mistõttu jääbki määruskal lu tatuks ja ebamääraseks.

21


Õ I G U S A K T I D

ParandusettepanekudÜldosaKäsitleb põhimõttelisi seisukohti, direktiivide loetelu,

mida asendab käesolev määrus, palju on käsitlusi are tus -hobus laste teemal, sest palju pretensioone on jõudnudBrüsselisse. See kajastub ka artikli (11) käsitluses.

(11) Termin „tõug” peaks siiski jääma määratle ma -ta õigusmõisteks, mis võimaldab aretusühingutel kirjel -da da piisavate ühetaoliste genee ti lis te tunnustega loo made rühma, keda nad peavad teistest sama liigi loomadesteris tuvaks, ja kanda nad koos teadaolevate eellaste and -me tega tõuraamatusse, et taas too ta nende pärilikke tun -nu seid aretusprogrammi raames paljundamise, vahe ta-mise ja selek teerimise teel.

Seisukoht nõrgestab tõuaretuse põhialuse täielikult. Kui tõu mõistet ei määratleta täpselt ja pädeval asutusel onväga piiratud võimalused tunnustamisest (heakskiiduks)keeldumiseks, hakkavad vohama loomarühmad (nntõud), kellel ei ole mingeid geneetilise populatsiooni tun -nuseid.

PM: Nõukogus eessõna ei arutatud. Tõu mõiste ei olemääratletud ka kehtivas EL seaduses. Tõu mõiste on keh -ti vas põllumajandusloomade aretuse seaduses. Eu roo paKomisjon kaalub tõu mõiste sissetoomist.

(13) Seega peaks käesolevas määruses tõupuhasteare tus loomade kohta sätestatud eeskirjade eesmärk ole -ma anda kauplemisluba kokku le pi tud tingimuste alusel,mida kohaldatakse aretamisega tegelevate aretus ühin gu -te tunnustamiseks ja nende aretusprogrammide heakskiit -mi seks. Käesolevas mää ru ses tuleks ka sätestada tõu -puhaste aretusloomade tõuraamatu põhiosa eri klas si -desse kandmise kriteeriumid, jõudluskontrolli tegemise ja geneetilise hindamise ees kir jad ning aretusloomade are -ta miseks heakskiitmise kriteeriumid, aga ka põlvne mis -tunnistuste sisu.

Äritegevuse lihtsustamiseks tuuakse sisse „klassidesse“ jaotamise nõuded. Meenutab väga selgelt nõuko gu deaeg -se boniteerimise põhimõtteid.

PM: Nõukogus eessõna ei arutatud. Artikkel 17 p 2 –are tus ühingud võivad põhiosa jagada klassideks… Are -tus ühingud võivad jagada klassid soo ja vanuse järgialam klassideks.

Klassideks jagamine ei ole kohustuslik, kuid annab või -ma luse jagada TR nii, nagu on ka praegu (eeltõuraamat,

tõuraamat, peatõuraamat ning hobuslastel eraldi täkkudeja märade osa).

(18) Kindlaksmääratud kriteeriumidele vastava are -tus ühingu või aretusettevõtte õigus saada tunnustatud onliidu zootehnikaalaste õigusaktide aluspõhimõte. Päde -val asutusel ei tohiks edaspidi olla õigust esitada teisearetusühingu sama tõu tunnustamisest keeldumise põh-jen dusena juba tunnustatud aretusühingu majandus te ge -vu se kaitset. Sa ma põhimõte kehtib ka sellise aretus prog -ram mi geo graa fi lise ulatuse laiendamise heakskiitmisepuhul, mida täi detakse sama tõu või samade aretus loo -ma de suhtes, keda saab aretusprogrammi kaasata ole -mas oleva aretusühingu aretuspopulatsioonist.

Pädeval asu tusel peaks siiski olema õigus tun nus ta mi -sest või heaks kiitmisest keelduda, kui on olemas põhjen -da tud risk, et selline tun nustamine või heakskiitmine kah -justaks haruldase tõu säilitamist või geneetilise mit me -kesisuse kaitset.

Minnakse üle ülidemokraatiale, mis on lähedaneanarhia le. Ühe tõu piiramatu arv aretusühinguid (tõu raa -ma tuid) ei taga ühtse tõu kui geneetilise populatsiooni säi -li mist ega arengut. Pädev asutus on ainult ohustatud tõukaitseks.

PM: Tunnustamisest keeldumise ainukeseks aluseksjää vadki zootehnilised põhjused, k.a ohustatud tõu gudekaitse.

(22) Viimaste aastate jooksul komisjonile esitatudmit mesuguste kaebuste põhjal tundub, et käesoleva mää -ru sega tuleks ette näha selged eeskirjad, mis käsitlevadsuhteid aretusühingute vahel, kes soovivad asutada tea ta -vas se tõu gu kuuluvate tõupuhaste aretushobuslaste pa -ral leeltõuraamatut, ja aretusühingu te vahel, kes on tea -ta nud, et nad on asutanud asjaomase tõu origi naal tõu -raa matu.

PM: Terminite „paralleeltõuraamat“ ja „originaal tõu -raa mat“ osas tegime ettepaneku need lisada ja lahti kir ju -ta da artikkel 2 all.

I Peatükk ÜldsättedArtikkel 2: Mõistedb) „aretusloom” – tõupuhas aretusloom või ristand -

are tus siga; Asendada seletusega: aretuses kasutatav loom või ris -

tand aretussiga; ka teistel loomaliikidel kasutatakse aretu -ses loomi, kes pole täielikult tõupuhtad.

PM: Nõustume aretusloom – aretuses kasutatav loom.d) „aretusühing” – tõuaretajate organisatsioon või

ühen dus, mida tunnustab liikmesriigi pädev asutus koos -kõ las artikli 4 lõikega 2 selleks, et täita aretusühingupoolt peetava või tema poolt asutatud tõuraamatusse või-raama tu tes se kantud aretusloomade aretus- ja säilitus -prog rammi;

k) „tõuraamat” – mis tahes raamat, andmekogu võiandme kandja, mida peab aretusühing ja millesse kan tak -se või milles registreeritakse tõu raa ma tus se kandmiseksaretusprogrammiga hõlmatavad aretusloomad koos and -me tega nende eellaste kohta ja vajaduse korral nendeväär tuse kohta;

s) „põlvnemistunnistus” – (lisada) I peatükis artikkel2 punktides d, e ja f nimetatud asutuste ametlikud aretus -serti fikaadid ja/või ametlikud kinnitused, milles esita tak -se aretuslooma või aretusmaterjali põlvnemis-, iden ti fit-

22


Foto. Määruse ettepaneku arutelul (O. Saveli)

seerimis- ja vajaduse korral geneetilise hindamise and -med, ning mis peavad aretusloomade või -materjaligakaasas olema, kui neid viiakse ühest liikmesriigist teisevõi imporditakse liitu.

On vaja formuleerida mõisted „originaaltõuraamat“ ja„paralleeltõuraamat“.

PM: Ettepanek suuliselt tehtud 4. aprilli nõukogus.Edas tame veel täiendavalt ka kirjalikult.

Teise ja kolmanda peatüki kohta olid väiksema täht su -se ga parandused.

PM: Kehtivas seadusandluses on kirjas, et ei tohi tõu -are tajaid diskrimineerida. Uues eelnõus on tõuaretajateõigu sed täpsemalt lahti selgitatud.

IV ja VI peatükkEesti Tõuloomakasvatuse Liidu liikmed ja Eesti Tõu -

siga de Aretusühistu arutasid teemat 7. mai 2014. a koos -ole kul ja ettepanekud esitati põllu majandusministeeriu-mile 12. mail. Põllumajandusministeeriumist saabus20. mail meie ettepanekutele vastus, kus lisaks märgiti, etEP ja EN määruse kolme esimese peatüki arutelul tegiEes ti ettepaneku lisada mõisted „paralleeltõuraamat“ ja„ori ginaaltõuraamat“. Selle kohta saadetakse ka kirjalikettepanek Euroopa Komisjonile koos mõistete definit -sioo niga.

Terminid1. Kunstlik seemendamine tähendab isasloomalt han -

gi tud sperma ülekandmist inimese poolt emaslooma su -gu teedesse, mis on tegelikult osa mõistest „kunstlik seemendus“. Seetõttu peaks kasutama mõistet „kunstlik see-mendus“, igal juhul pealkirjades. Sama kehtib mõis te te„aretamine“ ja „aretus“ kohta.

PM: tehakse ettepanekud tõlgile.2. Arusaamatuks jääb mõiste „aretusloomade heaks -

kiit mine…kontrollimise jaoks“. Kas heakskiitmine ontun nustamine? Miks eelneb tunnustamine enne kontrolli?Pigem vastupidi.

PM: Mõeldud on isasloomade testimist enne aretusekssobivaks tunnistamist.

3. Isased ristandaretussead on ristandaretuskuldid jaema sed ristandaretussead on ristandaretusemised.

PM: parandus saadetakse tõlkidele.4. Arusaamatu on tõuraamatute jagamine jõudluse

„klas side“ järgi ja „klassifitseerimise“ mõistete sisse too -mine geneetilisse hindamisse. See on pöördumine N. Lii -du aegse hindamise (boniteerimise) juurde, mille efek -tiivsus oli mitu korda halvem selektsiooniindeksi mee to -di test. Artiklis 17 on sätestatud, et aretusühingud „või -vad“ jagada, aga artikli 19 punkt 3 „nõuab“ kandma temaväärtusele vastavasse klassi, ilma teda selle alusel dis kri -mi neerimata, et loom on pärit muust liikmesriigist võikol mandast riigist.

PM: Artikli 17 punktis 2 aretusühingud VÕIVAD põhi -osa jagada klassideks … Aretusühingud võivad jagadaklassid soo ja vanuse järgi alamklassideks. Klassideksjagamine ei ole kohustuslik, kuid annab võimaluse jagadaTR nii, nagu on ka praegu (eeltõuraamat, tõuraamat,peatõuraamat ning hobuslastel eraldi täkkude ja märadeosa).

Artkli 19 p 3 ei nõua klassideks jagamist, vaid ütleb „…kui põhiosa on jagatud klassideks …“.

5. Ettepaneku IV peatükis jagatakse tõuloomad kol -me kategooriasse: tõupuhas aretusloom, loom ja ristand -aretus siga. Põllumajandusloomade aretuses ehk tõu aretu-ses ei kasutata ainult tõupuhtaid aretusloomi, vaid kõikikoos, ka madalama astme põlvnemisega, tõuraamatu lisa -osade aretusloomi. III peatüki arutelus tegime juba ette -pane ku, et tõuaretuses kasutatavad isendid on „are tus- loomad“, sealhulgas on osa „tõupuhtad aretusloomad“.

PM: Aretusloom – aretuseks kasutatav loom; kehti va tes direktiivides: Tõupuhas aretusloom – aretusloom, kel levanemad ja vanavanemad on kantud sama tõu tõu raa-matusse või selles registreeritud ning kes ka ise on selles -se TR kantud ja sinna kandmiseks kõlblik.

Järgnevalt märkused artiklite viisiArtikkel 17: Jääb küsimus tõuraamatu klassideks jaga -

mise (eba)otstarbekus.PM: Tõuraamat on jagatud klassideks e eri osadeks ka

praegu.Artikkel 18: Kas „eriosa“ ei peaks olema reegel või

piirduda hoopis lisaosadega?PM: Artikkel 18 annab liikmesriigile võimaluse eran di -

na luua eriosa. Selle soovimisel tuleb teatada enne ko mis -jo nile ja teistele liikmesriikidele ning soovi põhjendada.Eestil ei ole vajadust erandit taotleda.

Artikkel 19: Punkt 3 nõuab „klasside“ olemasolu tõu -raa matus. Artikkel 17 peab soovituslikuks („võivad“).

PM: Artikli 19 p 3 ei nõua klassideks jagamist, vaid üt -leb „… kui põhiosa on jagatud klassideks …“.

Artikkel 20: pealkirjaks soovitame: Aretusloomadekand mine lisaosadesse

Miks tehakse vahet tõupuhaste aretusloomade „kand mi -se“ ja loomade „registreerimise“ vahel? Lisaosad on tõu -raa matul, kust järglaste põlvkonnad jõuavad põhiossa.

PM: Noorloomad registreeritakse tõuraamatu vasta vas -se ossa. Tõuraamatusse kantakse sugulises kasutuses ole -vad aretusloomad.

Artikkel 21: pealkirjaks soovitame: Aretusloomadeheakskiitmine aretuse jaoks

PM: parandused saadetakse tõlgile.Artikkel 22: Praegusel etapil peaks rõhutama esmalt

DNA analüüsi.PM: Soovime teha ettepaneku asendada veregrupi ana -

lüüs DNA analüüsiga. Eesti Maaülikoolist saadud infopõhjal saab öelda seda, et veregruppi ei kasutata enamikus liikmesriikides juba 10 aastat. Eestis on kasutusel DNAanalüüs ja veregrupi põhjal ei identifitseerita.

Artikkel 23: Sperma heakskiitmine kunstlikuks seem -end(ami)useks ja munarakkude in vi tro viljas ta mi se(jao)-ks ning (tõupuhaste) aretusloomade ja aretusmaterjaliheaks kiit mine kontrolli jaoks? Millist kontrolli siin mõel-dakse?

PM: Tegemist on tõlkeveaga. Mõeldud on isasloomadetestimist enne aretuseks sobivaks tunnistamist.

Punkt 3: …embrüokogumisrühm või -tootmisrühm;mis on nende vahe?

PM: Embrüokogumisrühm – in vivo embrüote kogu mi -ne; embrüotootmisrühm – in vi tro (embrüote poolitamine ja viljastamine katseklaasis jne): direktiiv 92/452.

Artikkel 27: Kas klassifitseerimine muutub kohus tus li -kuks või jääb ainult võimaluseks? Kas „tõuraamatus klas -

23


si fitseerimiseks“ tähendab kõikide loomaliikide ge nee ti-lise hindamise metoodikate (täiendamist) muutmist?

PM: Klassifitseerimise kohta on eelnevas tekstis selgi -tus olemas. Kuna geneetilise hindamise mõistet kasu ta -tak se tekstis koos jõudluskontrolliga, võib arvata, et te ge -mist on siiski geneetilise väärtuse hindamisega.

Artikkel 33: 2. a) kas kättesaadavad peavad olema kakõikide eellaste jõudluskontrolli tulemused, senini sedanõuet ei olnud?

PM: Tegemist on konkreetse looma jõudluskontrollitulemustega. Eelnevaid põlvkondi tuleb arvestadageneetiliste eripärade ja defektide märkimisel.

Artikkel 34: alapunkt a) põlvnemistunnistuse välja and -mi se õigus on ainult tõuraamatu pidajal. Teised saavadteha koopia, mis väljastatakse koos aretusmaterjaliga.

PM: Eestis väljastab põlvnemistunnistusi aretusühing.Erandit rakendada ei ole vaja.

Verelisus kui ar gu mentEmeriitprofessor Olev SaveliETLL

Veresus (verelisus) – kahest või enamast tõustpärinevate eellaste järglaste genotüübis arvatav eri tõu gu -de geenide vahekord, väljendatakse protsentides võimurd arvudena (O. Saveli, Eesti maaelu entsüklopeedia, II osa, 2009, lk 422).

Taasiseseisvunud Eestis on praktikas kasutatud vere li -su se määra ainult eesti punase veisetõu (EPK) aretuses.Põhjuseks punaste tõugude vähesus, punasekirjute (eritiholsteini, PH) suurem arvukus ja oht alla jääda musta kir -ju le (EMK, eriti holsteini EHF) tõule.

1996. aastal leppisid aretusühingute ja riigi tõu aretus -inspektsiooni juhid kokku, et EPK x PH = F1 (50%) onEPK ristand. Aga F1 x EMK = F2 (75%) kuulub juba EMK tõusse, kolmandat põlvkonda võib võtta juba tõu raa ma -tus se. Segaseks jäi nn „soo“, EMK või EHF 50–75%vere lisusega veiste kuuluvus. Lahendus, kuid läbi pärissuure segaduse, tuli uue aretusprogrammi vastu võt mi se -ga, kus kõik kuni 75%-se PH-verelisusega veised loetiEPKsse kuuluvaks. Selle tulemusena tõsteti mõni tuhatveist EHF tõuraamatust tagasi EPK tõuraamatusse, osa kavastupidi. Mitmed ettevõtted soovisid punasekirju hols -tei ni kasutamisega EPK aretusest üle minna EHF are tu se -le, vältimaks vahepealset ühevärvilist musta põlvkonda.Muuseas, Euroopa punase lehma ühendus eelistab senikuni 12,5% PH-verelisust.

Vahetuvad inimesed ja aretusprogrammid ning äkkiongi Eestis punasekirju holsteini tõug. Tegemist on tava -tõu ga, mitte ohustatud tõuga, kuid näitab selgelt, kuivõrdaretus(säilitus)töö sõltub konkreetsetest inimestest, nende kokkulepetest.

Ohustatud tõugudest oli esimene vaidlus eesti hobusetõus araabia täisverelise osa üle, kelle esindaja oli vane -ma te esimesel (50%) või teisel (25%) real. Jõuti kokku -lep pele ja praegu on olukord stabiliseerunud.

Ja nüüd on „kodusõda“ tori universaalsuuna kasvatajate vahel. Probleemiks on, kumb on tähtsam, kas võõr(kom -po nent)tõu esindaja asub konkreetse hobuse eellaste põlv -ne mis tabeli teatud real või tema verelisus. Olgu siinkohalmärgitud mõned põhimõtted ja erisused.

1. Verelisus ei muutu vanemate põlvkondade jook sul.Kui vanemate (eellaste 3. või kaugemas) põlvkonnas onebasobiva tõu verelisus 25%, 50% või enam, on hinnatava hobuse võõrverelisus ikkagi 25%, 50% või enam, kuidsee esineb varjatult vanemate genotüübis.

2. Isaslooma (võõr)verelisus hakkab vähe ne ma(pool -du ma) järglasel, kui vanempaari teine osaline (emasloom) on võõrverelisuseta (100% oma tõu verelisusega).

3 Hoopis tähtsam on, mitmendal eellaste real asubvõõr verelisusega (komponenttõu) esindaja.

4. Alati on ohtlikum 25% võõrverelisus, kui kompo -nent tõu esindaja asub eellaste 2. real. Ta on hinnatavalooma vanaisa või -ema. Nende järglaseks on hinnatavahobuse isa või ema, kelle pool genotüübist pärineb kom -po nenttõust. Nende järglane (hinnatav loom) võib saadasuguraku moodustamise juhuslikkuse printsiibil 25%kuni 50% oma geenidest komponenttõult.

5. Kui komponenttõug asub eellaste 3. (vana vana va -nem) või 4. (vanavanavanavanem) real, on kompo nent -tõu (gude) tõenäosus juhuslikkuse printsiibil mitu kordaväiksem. Aga hinnatava looma võõrverelisus on ikkagi25%. Järelikult on tähtis, mitmendal eellaste real asubkomponenttõu esindaja, aga verelisus jääb ikka samaks.

Olge ettevaatlikud, kui teete tagasiulatuvaid otsuseidsäilitusprogrammis, mis on kinnitatud loomakasvatajatepoolt ja tunnustatud VTA-s. Sellega tunnustate ametlikult vastaspoole tugevust.

Paraku viimased teated Eesti Hobusekasvatajate Seltsist räägivad teist keelt. Mõni juhatuse liige astus välja,seejärel tagasi, umbusaldati direktorit, järgneb EHSi üld -koos olek…

24


ToimetusKolleegium: Tanel Bulitko, Käde Kalamees, MattiPiirsalu, Krista Sepp, Külli Vikat, Olev Saveli (pea toime -ta ja) ja Eha Lokk (toimetaja)Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo Tänavots

Aadress: Kreutzwaldi 46, 51006 Tartu, tel 731 3455Internet: http://www.etll.ee/Ajakiri ilmub 4 korda aastas: märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Trükk: OÜ Paar

R E P L I I K

e t l l mustakir ju karja aretuses eestis kuni teise maailmasõjani 7 k. kalamees. Ülevaade eesti...

Documents