e-oskused...projekt aitab pikemas plaanis tuua kaasa mitmeid hüvesid eri-nevatele huvirühmadele....

e-oskused: rahvusvaheline mõõde ja globaliseerumise mõju

Vastutusest loobumineEuroopa Komisjon ega ükski isik, kes Komisjoni nimel tegutseb, ei vastuta järgneva teabe kasutamise eest. Väljendatud seisu-kohad kuuluvad autoritele ning ei peegelda tingimata Euroopa Komisjoni omi. Mitte miski selles brošüüris ei anna mingit garantiid ega viita sellisele garantiile. Tulemusi tuleks kasutada ainult suunistena, mis on osa üldisest strateegiast.

© Euroopa Ühendused, 2014. Reprodutseerimine on lubatud juhul, kui viidatakse allikale.

MärgistusSelle brošüüri koostasid Innovatsiooniväärtuse Instituut (Innovation Value Institute), Iirimaa Riiklik Ülikool, Kildare, Iirimaa, koostöös järgmiste partneritega: empirica, IDC ja CEPIS Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi nimel. Tegu on väljaandega, mis on avaldatud Euroopa teenuslepingu “E-oskused: rahvusvaheline mõõde ja globaliseerumise mõju” raames.

ToimetajadDr Eileen Doherty, IVI, Dr Clare Thornley, IVI, Dr Marian Carcary, IVI, Dr Stephen Mc Laughlin, IVI, Werner B. Korte, Karsten Gareis, empirica GmbH, Marianne Kolding, Gabriella Cattaneo, IDC, Fiona Fanning, CEPIS.

Disain ja küljendus: Snap Jervis, Tõlge: Wordperfect.


lk 1

Euroopa ettevõtete võime 21. sajandi alguses teistega konkureerida ja areneda sõltub üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) innovaatilisest ja tõhusast kasutamistest. E-oskuste strateegia on osa Euroopa digitaalarengu tegevuskavast ja tööhõivepaketist, mille eesmärgiks on suurendada konkurentsivõimet, produktiivsust ja tööjõu töölesobivust. Euroopa peab looma innovatsioonile ja kasvule paremaid raamtingimusi ning uusi digitaalseid töökohti. Samuti tuleb tagada, et Euroopa tööjõu, sealhulgas IKT-spetsialistide, teadmised, oskused, pädevus ja leidlikkus on vastavuses kõrgeimate maailmastandarditega ning et neid ajakohastatakse pidevalt tõhusa elukestva õppeprotsessi käigus.

Vaatamata töötuse kõrgele tasemele suureneb kõigis sektorites e-oskuste puudus. Olemasole-vate oskuste ja tööturu vajaduste lahknevus puudutab kõiki liikmesriike, isegi kui see mõjutab neid erineval määral. Tähelepanuväärne on, et vajadus IKT-spetsialistide järele suureneb aastas umbes 4%, ületades seega pakkumist. Vabade töökohtade arv aastaks 2015 on ennustatavalt umbes 500 000. Paljud neist jäävad täitmata, kui ei tehta rohkemat noorte suunamiseks andmetöötluse kraade omandama ja töötute ümberõppeks.

Euroopa valitsused on märgatavalt suurendamas oma jõupingutusi oskuste puudujäägiga tegelemisel, kasutades spetsiaalseid poliitikaid, algatusi ja partnerlusi. Positiivseid signaale on veelgi, kuna liikmesriigid on muutunud oluliselt aktiivsemaks, näiteks on Kreeka, Itaalia ja Bulgaaria 2014. aastal rajanud riiklikud koalitsioonid osana digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suurest koalitsioonist (Grand Coalition for Digital Jobs), mille Euroopa Komisjon 2013. aasta märtsis käivitas.

Rahvusvaheline mõõde kujunes osaks Euroopa e-oskuste poliitika päevakorrast alles hiljuti. Suursündmus leidis aset 2014. aasta märtsis Brüsselis, kuhu kogunesid eksperdid tervest maailmast. Tagasiside oli väga positiivne, kuna valitseb laialdane üksmeel rahvusvahelisel tasemel dialoogi tugevdamise ja teabe vahetamise vajaduse ning kasulikkuse osas, et tulla paremini toime e-oskuste puudujääkidega, õppida tõhusaid praktikaid ja soodustada suuremat professionaalsust IKT valdkonnas.

Käesolev brošüür tõstab esile peamised tulemused ja järeldused e-oskuste rahvusvahelisest mõõtmest ja üleilmastumise mõjust Euroopa digitaalsetele töökohtadele. Brošüür sisaldab aktuaalset analüüsi ning konkreetseid ja ambitsioonikaid soovitusi. Inimkapitali probleemil ning eriti e-oskustega seonduval tegevuskaval on endiselt kõigis maailma riikides väga oluline strateegiline tähtsus. Euroopa Komisjon ning riiklikud valitsused peavad selles vallas aktiivsena püsima.

Michel CatinatÜksuse juhatajaVõtmetehnoloogiad ja digitaalne majandusEttevõtluse ja tööstuse peadirektoraatEuroopa Komisjon

eessõna


lk 2

Selle Euroopa Komisjoni teenusle-pingu peamised eesmärgid on:

• uurida e-oskuste rahvusvahelist mõõdet (eriti püüdu soodustada professionaalsust IKT valdkonnas), sealhulgas analüüsida peamisi poliitikaalgatusi ja parimaid praktikaid maailmas;

• hinnata globaliseerumise mõju kõrgetase-melistele e-oskustele.

Eelkõige on teenuslepingu eesmärgiks mõista e-oskuste rah-vusvahelist mõõdet, et muutusi paremini ette näha ning koost-öövõimalusi kavandada. Seda tehes loodetakse, et käesolev projekt aitab pikemas plaanis tuua kaasa mitmeid hüvesid eri-nevatele huvirühmadele. Väärib mainimist, et paljud nimetatud sihid on oma olemuselt pikaajalised eesmärgid, mis on seotud IKT arenemisega tervikuna. Selliste eesmärkide täitmiseks on tarvis paljude huvirühmade edasisi pingutusi ja koostööd ning käesolevast teenuslepingust lähtuv aruanne võtab eesmärgiks olla selle saavutamisel üheks põhiliseks lähtepunktiks.

1990. aastate lõpust saadik on e-oskuste arendamise ja oskuste puudujääkidega seotud algatused olnud Euroopa Komisjoni ja EL-i liikmesriikide päevakorras olulisel kohal. Sellised algatused on olnud suunatud eelkõige poliitikatele, mille abil kogu Euroopas e-oskusi parandada. Näiteks:

• keskendumine oskuste arendamisele ja elukestvale õppele Euroopa tööhõivepoliitika raames;

• Euroopa Komisjoni oskuste ja liikuvuse tegevuskaval (2002) põhinev keskendumine kohanemisvõimelise, kvalifitseeritud ja liikuva tööjõu arendamisele, et luua dünaamiline teadmistel põhinev majandus;

• CareerSpace’i profiilide arendamine peamiste ül-doskuste kohta, mille osas info- ja kommunikat-sioonitehnoloogiatööstus oskuste puudujääke esines;

• eEuroopa kava „Inimestesse ja oskustesse investeerimise“ (2002), mis keskendus eriti digitaalsele kirjaoskusele ja IKT õpetamisele ning põhiliste IKT-oskuste sertifitseerimisele Euroopas;

• eEuroopa (2005) algatuse poliitilised tegevused, mis hõlmasid näiteks e-õppe programmide rakendamist ning teadmistepõhises ühiskonnas uute oskuste õpetamist;

• Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektori-aadi algatus GoDigital, mis esitas üleskutse tööstuse ja akadeemilise maailma koostööl põhinevatele algatustele, et määrata kindlaks nõuded IKT-oskustele ning arendada ja rakendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate treeningprogrammi;

• Euroopa Komisjoni Euroopa 2020 strateegia digitaalne te-gevuskava 2010 – 2020, mis keskendus pikaajalisi e-oskusi ja digitaalset kirjaoskust hõlmavate poliitikate parandam-isele ja rakendamisele liikmesriikides;

• Euroopa Komisjoni digitaalvaldkonna töökohtade eden-damise suure koalitsiooni käivitamine.

TausT

Tööandjad peavad töötama globaalselt ja tegema koostööd, et arendada IKT-eriala ning aidata e-oskuste lõhega seonduvat probleemi lahendada. Christian Pagel, Infotehnoloogia valdkonna juht Juhatus / infosüsteemide juht ThyssenKrupp Industrial Solutions AG.

lk 2

lk 3


IKT-oskuste lõheKvalifitseeritud töötajad on edukate ettevõtete alustoeks. Hiljutine 1700 tegevjuhi seas läbiviidud uuring näitas, et inim-kapitali peetakse pideva majandusliku väärtuse allikana kõigist teguritest kõige olulisemaks.

Tänapäeva konkurentsil põhinevas ärikeskkonnas on tehnoloo-gia peamine kommunikatsiooni, innovatsiooni ja tõhusust võimaldav tegur. Siiski on paljudes globaalsetes majandustes nõue vastavate e-oskustega töötajate järele kasvamas, kuid pakkumine ei suuda nõudlusele vastata. 2012. aastal viis empirica kaheksas Euroopa riigis infosüsteemide juhtide ja personalijuhtide seas läbi uuringu, mille kohaselt on Euroopas vajatavate e-oskusi valdavate inimeste arvuks hinnanguliselt 274 000.

Selles uuringus koostatud kolmest stsenaariumist on kõige tõenäolisem tulevik tagasihoidliku majanduskasvu puhul mõõdukas töökohtade arvu suurenemine 100 000 töökoha võrra kuni 2015. aastani, kusjuures 509 000 töökohal valitseb struktuurne puudujääk, mille põhjuseks on puuduvad oskused.

Kõige suuremad kitsaskohad esinevad Ühendkuningriigis, Sak-samaal ja Itaalias, kus on kokku 60% kogu Euroopa vabadest töökohtadest. Suurenev vabade töökohtade arv IKT valdkonnas langeb kokku suure tööpuudusega, viidates tööturu kasvavale ebatõhususele. Sarnased lõhed IKT valdkonnas esinevad ka Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Brasiilias, Austraalias, Venemaal, Lõuna-Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Malaisias ja Jaapanis.

E-oskuste lõhe on eriti murettekitav uute esilekerkivate tehnoloogiate lähtepunktist. IBMi poolt 13 riigis 1200 IT ja ärivaldkonna otsuselangetaja seas läbi viidud uuringu tulemus-test selgus, et kaks kolmandikku usub, et mobiili-, analüütika-, pilv- ja sotsiaaltehnoloogiad on strateegiliselt olulised; samas teatasid 25% uuringus osalejatest, et igas valdkonnas esineb suuri oskustega seotud lõhesi ning 60% täheldasid, et esineb mõõdukaid kuni suuri puudujääke. E-oskuste lõhet mõjutab ka tööturul osalevate naiste arv. OECD riikides on naiste osakaal hetkel IKT-spetsialistide seas väiksem kui 20%. Kogu Euroopas moodustavad naised vähem kui 30% IKT valdkonna tööjõust ning USAs on ainult 23% teaduse, tehnoloogia, inseneritead-use ja matemaatikaga seotud töökohtadest naiste käes. See olukord on veelgi silmapaistvam organisatsiooni hierarhias ülespoole liikudes. Hiljutine aruanne näitab, et naiste käes on kõigest 9% IT valdkonna juhtivatest ametikohtadest ning Sili-con Valley idufirmade kõrgemas juhtkonnas on neid vaid 14% (kaasa arvatud mitte-tehnoloogilistes osakondades).

e-oskusTe maasTik

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Juurdepääs toormaterjalidele

Korporatsiooni sotsiaalne vastutus

Varad (füüsilised, infrastruktuur)

Hindade/ tulude uuendused

Teadus- ja arendustöö, intellektuaalne omand

Andmetele juurdepääs, andmepõhised tähelepanekud

Partnerlusvõrgustikud

Tehnoloogia

Ärimudeli uuendused

Bränd(id)

Toodete/ teenuste uuendused

Kliendisuhted

Inimkapital

8%13%

15%19%22%25%28%30%33%43%52%66%

71%

Joonis 1: Pideva majandusliku väärtuse allikad tegevjuhtide hinnangul. (allikas: IBM, 2012)

6,800,000

7,300,000

7,800,000

8,300,000

8,800,000

9,300,000

Töökohtade koguarv Nõutava potentsiaali koguarv

202020192018201720162015201420132012

Joonis 2: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõudluse potentsiaal Euroopas (EU27)

Meie Forfáses tehtud uuring näitab, et suurandmete analüüsimiseks ja mõistmiseks vajalikud oskused muutuvad üha olulisemaks. Gerard Walker, Vanemnõunik Forfás, Iirimaa.

lk 3

lk 4


E-oskustega töötajate pakkumise suurendamineKõrgharidussüsteemis IKT-eriala lõpetajate arvu suuren-damine on üks lahendus e-oskuste probleemile; samas kulub õpilasel selle protsessi läbimiseks harilikult 3-4 aastat. Lisaks sellele on praeguse haridussüsteemi skaleeritavus piiratud. Selle probleemi lahendamiseks kaaluvad valitsused ja tööstu-settevõtted alternatiivseid mehhanisme praeguse e-oskustega töötajate puudujäägiga toimetulemiseks.

• Alg- ja keskharidus: IKT-alase hariduse arendamine on võti e-oskustega töötajate juurdevooluks pikemas perspektiivis.

• Kõrgharidus: ülikoolide ootused versus tööstus. Mõned tööstusvaldkonna esindajad on kriitilised kõrgkooli lõpeta-jate hariduse kvaliteedi suhtes. Euroopa Komisjoni jaoks on ülikoolihariduse ja tööstuse nõuete vastavusse viimine võtmelise tähtsusega.

• Kutseharidus/praktika: McKinsey (2013) uuris üleilmset noorte koolist tööturule suundumist ning leidis, et 60% noorte arvates on kohapealne väljaõpe ja praktiline õpe kõige tõhusamad õppetehnikad, kuid vähem kui pooled noortest õppisid õppekava järgi, kus selliseid tehnikaid oluliseks peetakse. Seega on praktikal/ kutseharidusel kasvav roll e-oskuste lõhega toimetulekul.

• Pidev uute oskuste omandamine ja elukestev õpe: IKT uueneb pidevalt ning just selline kiire muutuste tempo toob ettevõtetes kaasa uuendusi ja suuremat produkti-ivsust. Selle tulemusena nõuavad need muutused IKT prak-tiseerijatelt uusi oskusi, millest tuleneb ka jätkuv elukestva õppe vajadus.

• Tööstusepõhine koolitus ja sertifitseerimine: hiljutisest empirica uuringust (2013) selgus, et 30% küsitlusele vas-tanud personalijuhtidest / infosüsteemide juhtidest peab tööstusepõhisel koolitusel ja sertifitseerimisel põhinevaid sertifikaate mõnede IKT valdkonnas olevate vabade töö-kohtade ja ametikõrgenduste puhul hädavajalikuks.

• Laiaulatuslik avatud e-õpe (MOOC): kombineeritud õpe: MOOC-i raames pakutakse internetikursusi, mille eesmärgiks on laiahaardeline interaktiivne osalus ja avalik juurdepääs veebi kaudu. MOOC pakub õpilastele või-malust pääseda ligi haridusele, mis poleks neile varem majanduslike piirangute, geograafilise asukoha, institut-siooni sissesaamise nõuete ja/või isiklike ajakavade tõttu kättsaadav olnud.

Üleilmsete oskuste olulisus –töökohtade välis-riikidesse viimise tõusud ja mõõnadIKT üleilmse olemuse ja globaalsete väärtuseahelate mõist-mine toob kaasa suurenenud teadlikkuse sellest, et IKT-spet-sialistid peavad omama ka kultuuridevahelisi oskusi. Mitmed ettevõtted lasevad tööd teha välisriigis, jagades oma tegevusi üle geograafiliste, lingvistiliste ja kultuuriliste piiride.

Liikuvus ja immigratsioonOskuste puudujäägiga seotud ebakõlad tulenevad osaliselt sellest, et oskustega töötajad asuvad geograafilistes piirkon-dades, kus nende tööle on väike nõudlus, kuid samas ei soovi nad liikuda kohtadesse, kus nõudlus on suurem. 2012. aastal 500 Euroopa otsuselangetaja seas läbi viidud uuringu kohaselt peeti peamiseks meetmeks, mille kaudu oskuste liikuvust parandada, „paremat ühist arusaama kraadidest ja piiriülestest professionaalsetest kvalifikatsioonidest“.

Immigrandid mängivad ka paljudes ühiskondades võtmelise tähtsusega rolli. Hiljutine aruanne „Enne ja nüüd – Ameerika uued immigrantidest ettevõtjad“ tõi välja, et 24 protsendi inseneri- ja tehnoloogiaettevõtete puhul oli vähemalt üks nende põhiasutajatest sündinud välismaal. Silicon Valleys oli see arv 44%. Arvestades globaalset oskuste lõhet ja immigrantide suurt panust innovatsiooni, nähakse immi-gratsioonipoliitika muutmises ühte kasvuvõimalust. Paljud tehnoloogiatööstusega seotud isikud nõuavad muutusi immigratsioonis, et praegust e-oskuste lõhet leevendada.

IKT-alane professionaalsus võib asetada Euroopa konkurent-sivõime ja innovat-siooni valdkonnas esiotsa ning pakkuda selgeid karjäärialaseid tegevuskavasid tulevatele professionaalidele.Declan Brady, Professionaalsuse rakkerühma juht CEPIS.

lk 5

Vajadus IKT-alase professionaalsuse järeleMiks on oluline edendada professionaalsust ITK valdkonnas? Lisaks eelnevalt mainitud e-oskuste lõhele on veelgi põhjuseid.

• Negatiivne ettekujutus IKT-ga seotud erialadest: IKT-ga seotud erialade negatiivne avalik kujutamine mõjutab inimeste arvu, kes selle ala valivad.

• IKT-ga seotud teadmiste puudulikkus: info- ja kommunikat-sioonitehnoloogiaga tegelejate vähesed teadmised IKT-st ja/või teadmiste isolatsioon takistavad IKT-ga seotud „suurema pildi“ nägemist, selle vastastikuse seotuse mõist-mist ja arusaama, mis on IKT roll ettevõtte suutlikkuse planeerimise võimaldamisel.

• Traditsioonilisus ja arvutiteaduse kraadidele toetumine: kõrghariduse pakkujad peavad kohanema, et vastata tööstuse kasvavale vajadusele IKT-spetsialistide järele, kes on eksperdid nii äri- kui tehnika vallas.

• IKT-projektide läbikukkumised: mitmed IKT-projektid ei suuda oma lubatud tõhusust ja väärtust pakkuda.

• Ühiskondlik mõju: kahjuliku mõju ulatus ühiskonnas, kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogias midagi valesti läheb.

IKT-eriala alustaladIVI ja CEPIS-e aruanne „E-oskused ja IKT-alane professio naalsus – IKT-eriala edendamine Euroopas“ (2012) tõi välja neli IKT-eriala alustala:

Joonis 3: IKT-eriala alustalad.

info-ja kommunikaTsiooniTehnoloogia alase professionaalsuse maasTik

Teadmiste kogum Kutse-eetika

Haridus javäljaõpe Pädevused

Koostöös töös-tusega oleme me IEEE-s välja arendanud professionaalsuse raamistiku, sealhulgas ITBOK-i, mis koondab enda alla teised BOK-id (teadmiste kogumid) IT valdkonnas. Chuck Walrad, Esinaine, Kutsetegevuse Nõukogu IT komisjon, IEEE Arvutiühing.

lk 5


E-oskusEd: rahvusvahElinE mõõdE ja globalisEErumisE mõju

lk 6

• Teadmiste kogumid (BOK-id): üks eriala sisseseadmise viise on esmalt määratleda selle eriala jaoks vajalik tead-miste kogum, mida võib seejärel kasutada standardite loomiseks ja sertifitseerimisprotsessi raames.

• Pädevused: erinevates rollides töötavate inimeste võimete ja pädevuste vajaduste mõistmine on sobivate töötajate värbamisel ja arendamisel ettevõtetele hädavajalik.

• Haridus ja väljaõpe: ametlikud kvalifikatsioonid, sertifitse-erimised ja mitteametlik õppimine on kõik võrdselt olulised ühe professionaali karjääri arendamisel.

• Kutse-eetika: igasuguse eriala puhul on oluliseks aspektiks kutse-eetika juhiste järgmine.

IKT-spetsialistid – arenev definitsioon Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialisti kohta ei eksisteeri ühtegi kokkulepitud definitsiooni. Erinevatel riikidel ja ettevõtetel on sellele teemale erinevad vaated. Käesolevas kontekstis kasutatav definitsioon pärineb Euroopa Komisjoni varasemast määratlusest, mille CEPIS-e nõukogu kinnitas 2012. aastal.

Et üleilmsete äridega sammu pidada, toetab Intel aktiivselt töötajate pidevat IKT-oskuste arendamist eesmärgiga luua paremat tulevikku. Jim Kenneally, Juhtivteadlane Intel Labs Euroopa, vanemteadur Innovation Value Institute.

Definitsioon: IKT-spetsialistid

• Omavad laiahaardelist ja ajakohast ülevaadet vastavast teadmiste kogumist.

• Näitavad üles kestvat pühendumust erialasele arengule, omades sobivas kombinatsioonis kvalifikatsioone, sertifikaate, töökogemust, ametlikku ja/või mitteametlikku haridust.

• Alluvad kokkulepitud eetikakoodeksile /-juhistele ja/või vastavatele regulatiivsetele praktikatele.

• Toovad huvirühmadele kasu pädeva tegevuse abil.

lk 7


Tehnoloogilised Trendid

Muutuste määrIKT-s toimuvad muutused kiiresti ning nendega on üha raskem sammu pidada. Seega peab info- ja kommunikat-sioonitehnoloogia eriala olema piisavalt liikuv ja paindlik, et nende muutustega kohaneda ja neid vormida. Kiired muutused võivad ühtlasi tõstatada uusi ja ettenägematuid eetilisi küsimusi. Samuti võivad esile kerkida hariduse ja väljaõppe ajakohasusega seotud probleemid. Mõned peamistest tehnoloogilistest trendidest on:

Asjade internet„Asjade internetti” nimetatakse nii, kuna alguses viitas see tõsiasjale, et internet hõlmab üha enam „asju” või selliseid seadmeid nagu nutitelefone. Üha enam on meie keskkonnas hulgaliselt andureid, mis on manustatud esemetesse (või „as-jadesse”), juhtides kontekstuaalselt teadlikke teenuseid, mida saavad kasutada inimesed ja ettevõtted.

Suurandmed„Suurandmeid” on defineeritud kui „tohutuid andmete hulki, mis kogunevad aja jooksul ja mida on raske analüüsida ja regu-leerida tavalisi andmebaasi haldamise tööriistu kasutades.” Pidevalt tuleb juurde uut sisu, mis toob kaasa suurema and-mehulga. Selliste andmete hulgas on veebilehtede postitused ja kasutusandmed, sensoorsed andmed, kasutajate loodud sisu, GPS ja RFID. Suurandmed on olulised, kuna need annavad teavet turundust, finantsi, tegevusi ja strateegiaid puudutava kohta ning majanduse ja ühiskonna kohta tervikuna. Seetõttu on vaja töötajaid, kellel on vastavad ärialased ja matemaati-kalised oskused, et neid andmeid uurida ja analüüsida viisidel, mis loovad nii ärilist kui ühiskondlikku väärtust.

2008 tööhõive

Süvaanalüüsi oskustega koolilõpetajad

Teised1 2018. a pakkujad

Oskuste lõhe

140-190

300

440-490

2018. a eeldatav nõudlus

30180

15050-60% lõhe võrreldes pakkujatega aastal 2018

Joonis 4: Eeldatav analüüsivaldajate nõudlus aastaks 2018.

Aastaks 2018 võib Ameerika Ühendriikides olla vajadus süvaanalüüsi valdajate järele 50 kuni 60% suurem kui selle eeldatav pakkuminesüvaanalüüsi valdajate pakkumine ja nõudlus aastaks 2018Tuhat inimest

1 Teised pakkumist mõjutavad tegurid hõlmavad tööjõu amortisatsiooni (-), immigratsiooni (+) ja eelnevalt töötute süvaanalüüsi valdavate isikute taasvärbamist (+). allikas: us bureau of labour statistics; usa rahvaloendus; dun & bradstreet; ettevõtte intervjuud; mckinsey global institute analüüs.


lk 8

pilvandmetöötlus Suuremas osas ettevõtetest peetakse pilvandmetöötlust või „pilve” väga oluliseks. Accenture/LSE poolt 2011. aastal enam kui 1000 tegevjuhi seas läbi viidud uuring näitas, et rohkem kui 50% vastajatest uskusid, et pilv „võimaldab neil kesken-duda oma ettevõtte ja mitte lihtsalt oma infotehnoloogia ümberkujundamisele.“ Pilve eelised on eriti olulised väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kuna seeläbi on nad võimelised kasutama info-ja kommunikatsioonitehnoloo-giaid, mis olid varem kättesaadavad vaid suurtele rahvusva-helistele ettevõtetele.

sotsiaalsed vahendid ja tehnoloogiad Sotsiaalsed tehnoloogiad viitavad tehnoloogilistele lähenemist-ele, mis hõlbustavad inimeste ja organisatsioonide omavahelist suhtlust. Näited sotsiaalsetest vahenditest ja tehnoloogiatest ärikontekstis hõlmavad sotsiaalseid võrgustikke ja videoid.

mobiilsusMobiiltehnoloogiatel on tohutu mõju äritegevusele üle kogu maailma. IDC prognoosib, et nutikad mobiilseadmed moodustavad IT-tööstuse globaalsest kasvust 57%. Ehkki ettevõtetes valitseb nõudlus mobiiliala valdajate järele, viitab InformationWeeki 2012. aastal läbi viidud uuring sellele, et see ei pruugi kaasa tuua täiendavaid värbamisi, kuna suurem osa ettevõtteid keskendub olemasolevate töötajate ümberõpetamisele.

INSEADis õpivad meie ärijuhtimise magistrid, kuidas kasutada andmeanalüüsi äriprobleemide lahendamiseks reaalsete ettevõtte andmete projek-tipõhise uurimise kaudu, kasutades ühtlasi nüüdisaeg-seid pilvepõhiseid ja avatud lähtekoodiga vahendeid.Theodoros Evgeniou, Otsuseteaduse ja tehnoloogiajuhtimise professor INSEAD elab.


lk 9

Trendid Makromajanduslikud ja ühiskondlikud trendid, mis kõige tõenäolisemalt meie tulevast oskustööliste vajadust mõjuta-vad, on muu hulgas: üleilmne tööturg ja majanduskasvu kiirus, noorte tööpuudus, vanuseline demograafia ja naised tööturul. Nende trendide mõistmine on kasulik, kuna annab teadmisi sellest, kuidas üleilmastumine aja jooksul areneda võib. Trendid jagati kolme põhilisse ossa:

• maastik: praegune üleilmne makromajanduslik ja ühiskondlik maastik;

• pindmik: mõned peamised tegurid, mis maastikku kujundavad;

• horisont: trendid, mis tulevikus tõenäoliselt sellest maastikust osa moodustavad.

maastik • Üleilmne tööturg: Rahvusvaheline Tööorganisatsioon

prognoosis 2012. aastaks töötute inimeste koguarvuks 197 miljonit.

• Üleilmsed kasvumäärad: arenenud majanduste aeglane kasv on ainult väike osa määradest, mida arengumaades kogetakse. Ida-Aasia majanduses toimus viimastel aastatel suur kasv, kuid praegu näib see märkimisväärselt aeglustu-vat. Vastupidiselt on mõned Euroopa majandused, mis olid varem languses, hakanud näitama mõningaid taastumise märke, ehkki hapraid.

• Noorte tööpuudus: üleilmne noorte tööpuudus annab põhjust muretsemiseks. Kasutades ILO-lt, OECD-lt ja Maailmapangalt saadud andmeid on Economisti hinnangul praegu „290 miljonit 15-24-aastast noort, kes ei osale

tööturul - peaaegu veerand maailma noortest, keda on sama palju kui Ameerikas inimesi.“ Samas on algtasemel puudus kvalifitseeritud töötajatest.

• Noorte tööpuudus ja kvalifitseeritud töötajate puudus alg-tasemel on näiteks praegusest oskuste lõhest ning viitavad sellele, kui oluline ja vajalik on selles vanusegrupis oskusi edendada ning samaaegselt luua ka uusi töökohti.

makromajanduslikud ja ühiskondlikud Trendid

joonis 5: üleilmse kasvu edetabel. (allikas: pWC -16. üleilmne tegevjuhtide uuring, 2013)

Jaapanis koostame me igal aastal IT valdkonna person-aliosakonna valge raamatu, mis sisald-ab andmeid IT valdkonna personalijuhtide rolli olulistest muutustest ärikeskkonnas, et saaksime oma e-oskuste poliitikas ja algatustes kindlatele tõenditele tugineda.Masayoshi Tsuru, IPA, Jaapan.

kasv, kuid vastuvõtlik langusele

poola 3.4% prantsusmaa 1.2%

austraalia 3.1% jaapan 0.9%

kanada 2.3% ühendkuningriik 2.1%

ameerika ühendriigid 2.4% madalmaad 1.1%

saksamaa 1.3% iirimaa 2.2%

kasv ja kiireneb

indoneesia 6.2%

brasiilia 4.0%

lõuna-aafrika 3.6%

raskused kasvuga

itaalia 0.3% portugal 0.5%

hispaania 0.9% kreeka 0.6%

kasv ja aeglustub

hiina 7.3% lõuna-korea 3.6%

india 6.6% mehhiko 3.7%

saudi araabia 4.2% venemaa 3.8%

Türgi 5.1%koguarvud

eurotsoon 1.0% üleilmsedturumäärad

3.5%


lk 10

oskuste puudus on algtaseme vabade töökohtade sage põhjus - % tööandjatest vastajatest.

joonis 6: Tööandjate väitel on oskuste puudus põhjuseks, miks algtasemel on vabu töökohti.(allikas: mckinsey uuring, 2012)

pindmik • Üleilmne vajadus kvalifitseeritud töötajate järele: maailma

majandusfoorumi aruandes (2011) globaalsete talentide kohta väljendati selgelt antud probleemi: „Põhjapoolkeral esineb paljudel erialadel talentide puudujääk, kuna rahvas-tik vananeb kiirelt ning haridus ei ole piisav. Paljudes lõu-napoolkera riikides esineb tööjõu ülejääke, mis on tingitud kiirest majanduskasvust ja stabiilsest sündimusest. Samas ei saa kindel olla nende tööalases konkurentsivõimes – kas neil on vajalikud oskused, et vastavatele töökohtadele tööle saada ja seal tõhusalt töötada“.

• Naiste arvu suurendamine: 1980. ja 2010. aasta vahel suurenes arenenud majandustes naiste arv tööturul 77 mil-joni võrra, moodustades 61% 122 miljoni suurusest tööjõu puhasjuurdekasvust. On tähelepanuväärne, et naised moodustavad arenenud majandustes märkimisväärse osa ülikoolilõpetajatest, kuid see ei kandu tingimata üle vasta-vatesse tööturul osalemise määradesse.

• Vanuseline demograafia: paljudes riikides julgustatakse vananevat ühiskonda töötama üle kehtiva pensionile jäämise ea. Näiteks näeb Ühendkuningriigi pensioni-minister Steve Webb vanemaid töötajaid „kasutamata ressursina“ ja väidab, et „mõne aja pärast tekib terve hulk töökohti, kus tööandjad vajavad kogenud vanemaid tööta-jaid. Ettevõtjad, kes ei muuda oma suhtumist vanematesse töötajatesse, jäävad ajast maha“.

horisont • Aafrika esilekerkimine: senini on arenevate turgude puhul

keskendutud peamiselt Brasiiliale, Venemaale, Indiale ja Hiinale. Siiski on tõenäoline, et ka Aafrika muudab lähemas tulevikus tööhõivega seotud dünaamikat. Maailmapank teatas 2014. aastal, et Sahara-taguses Aafrikas võib oodata 6% kasvu (välja arvatud Lõuna-Aafrikas, kontinendi suurimas majanduses).

• Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate digitaliseeru-mine: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on Euroopa ja maailma majanduses kesksel kohal. See, kuidas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad IKT-arengutega kohanevad, omab olulist mõju vajadusele e-oskuste järele.

• Üleilmastumise loodavad võimalused: üleilmastumine koos toimuvate oluliste tehnoloogiliste muutustega loob ka ettevõtjatele palju võimalusi. Arenguriikides kahekümne aasta jooksul aset leidva infrastruktuuribuumi raames, mille maksumust hinnatakse enama kui 20 triljoni dollari suureseks, on tõenäoliselt vaja olulisi inseneri-, disaini- tehnika- ja äriteenuseid, mis võiks tulla Euroopast. Potent-siaalne kasu jagataks arenenud ja arenevate riikidega.

Maro

ko

Ühend

kuningriik

Saksamaa

Saudi A

raabia

Mehhiko

Am

eerika Ühend

riigid

Brasiilia

India

Türgi

BCG uuring näitab, et tehnoloogiliselt võimekad väikesed ja keskmise suu-rusega ettevõtted suurendavad oma sissetulekuid 15 protsenti kiiremini ja loovad teiste samasuguste ettevõtetega võrreldes peaaegu poole enam töökohti. ralf dreischmeier, ülemaailmne juht (iT) bostoni konsultatsioonigrupp.

36% tööandjatest ütlesid ka, et oskuste puudumine põhjustas „

olulisi probleeme hinna, kvaliteedi ja aja osas“ või hullemat


lk 11

Trendid Selle teenuslepingu põhiline eesmärk oli viia läbi esmane uuring peamiste huvirühmade seas, et selgitada välja nende visioonid ja strateegiad e-oskuste ja IKT-alase professionaalsuse osas. Huvirühmad moodustati Euroopast pärit erinevate tööstuste infosüsteemide juhtidest ning juhtivtöötajatest ja personalijuhtidest IKT alal.

esmased uurimisTulemused – huvirühmade visioonid ja sTraTeegiad

Tulemused näitasid, et suurem osa (70%) vastanutest usuvad, et eksisteerib tõsine IKT-oskustega seotud lõhe või oskuste mittevastavus, mis takistab ettevõtete kasvu. Peaaegu pooled (47%) kõigist vastanutest usuvad, et kõrg-etasemeliste IKT-oskuste puudus mõjutab nende võimalusi oma ettevõtet laiendada.

offshoring’u ja automatiseerimise mõjuSuurem osa (61%) vastanutest leidis, et tegevuse välis-riikidesse viimisel on tulevikus mõõdukas või suur mõju IKT-oskuste vajadusele nende ettevõttes. Enam kui kolmveerand kõigist vastanutest (76%) leiab, et automatiseerimine mõjutab tulevikus tõenäoliselt vajadust IKT-oskustega töötajate järele nende ettevõttes.

peamiste kutsetrendide mõjuVähemus vastajatest (44%) leiab, et tulevikus töötab vähem IKT-spetsialiste traditsioonilistes IKT-osakondades, kuna rohkem IKT-spetsialiste töötab kogu ettevõtte ulatuses. Enam kui pooled vastanutest (53%) leiavad, et MOOC-id muudavad järgmise kolme aasta jooksul oluliselt viisi, kuidas IKT-ga tegelejad end pidevalt erialaselt täiendada saavad. See protsent on üllatavalt kõrge, arvestades seda, et sellised e-kursused on võrdlemisi uued, kuid see viitab ka kõrgetele ootustele, mis sellele uuendusele tõenäoliselt pandud on. Enam kui kolmveerand (77%) vastanutest usub, et IKT on üleilmne eriala ning et riiklikud püüdlused peavad sobituma globaalsetega, et seda eriala edukalt arendada. Lisaks usub valdav enamus (80%) vastanutest, et IKT-spetsialistid peaksid omama ühist arusaama IKT teadmistekogumi alustaladest (põhiline teadmistekogum, millega kõik IKT-ga tegelejad peavad tuttavad olema).

joonis 7: küsitlusele vastanute seas tajutav ikT-oskustega seotud lõhe või oskuste mittevastavus.

Mida te arvate järgmistest väidetest?„Meie riigis tervikuna valitseb tõsine IKT-oskustega seotud lõhe või oskuste mittevastavus, mis takistab ettevõtete kasvu.“

Ei nõustu üldse(1) 0 0.0%

Ei nõustu(2) 5 7.1%

Neutraalne(3) 16 22.9%

Nõustun(4) 34 48.6%

Nõustun täielikult(5) 15 21.4%

„Meie ettevõttes mõjutab kõrgetasemeliste IKT-oskuste puudumine negatiivselt ettevõtte laienemisvõimalusi.“

Ei nõustu üldse(1) 1 1.4%

Ei nõustu(2) 13 18.1%

Neutraalne(3) 24 33.3%

Nõustun(4) 23 31.9%

Nõustun täielikult(5) 11 15.3%

7.1%

0.0%

22.9%

48.6%

1 2 3 4 5

1 2 3 4 5

21.4%

1.4%

18.1%

33.3% 31.9%

15.3%

7.1%

0.0%

22.9%

48.6%

1 2 3 4 5

1 2 3 4 5

21.4%

1.4%

18.1%

33.3% 31.9%

15.3%


lk 12

Teised tulemused on:• suurenenud (võrreldes varasema 2011. aasta IKT-alase

professionaalsuse uuringuga) IKT-alase pädevuse raamistike kasutamine vastanute seas;

• enam kui pooled vastanutest (51%) viitavad sellele, et hiljutised koolilõpetajad IKT-erialal ei oma vajalikku kombinatsiooni tehnilistest ja ärialastest teadmistest ning suhtlemisoskustest, et panustada ettevõttesse ilma lisaväljaõppeta;

• suurem osa infosüsteemide juhtidest viitab sellele, et pideva erialase enesearenduse osas on kogenud IKT-spet-sialistid edukad, hoides oma IKT-oskuseid ajakohasena ja täiendades end pidevalt;

• peamised tehnoloogilised trendid, mis kõige tõenäolise-malt ekspertide järele oleva nõudluse jätkuvat kasvu juhivad, on tähtsuse järjekorras: küberjulgeolek, mobiiltehnoloogiad, pilvtehnoloogia, suurandmed, sotsiaalne ettevõtlus ja tarbijale keskendumine (Bring Your Own Device).

millised oskused jäävad tõenäoliselt oma riiki:

• Infoturbega seotud oskused.

• IKT-pakkujate juhtimise oskused.

• Ettevõtte ülesehitusega seotud oskused.

• Äriprotsessi juhtimise oskused.

• Digitaalturunduse oskused.

• E-juhtimise oskused; andmete visualiseerimine/ andmeanalüüs, suure jõudlusega andmetöötluse oskused ja kasutajakogemuse (UX) disainioskused.

• Pärandsüsteemi hooldusega seotud oskused.

oskused, mida kõige tõenäolisemalt otsitakse välisriikidest:• Kodeerimise / tarkvaraarenduse / rakenduste koostamise

oskused ja tarkvara katsetamise oskused.

esmaste uurimistulemuste kokkuvõteSelles uurimuses kerkis esile hulk peamisi teemasid. Kõige olulisem on, et suurem osa huvirühmadest tajub tõsist IKT-oskustega seotud lõhet või oskuste mittevastavust ja näeb seda ettevõtte arengu takistajana. Sellega on seotud tõsiasi, et suurem osa huvirühmadest tajub, et IKT-eriala lõpetajatel ei ole vajalikke IKT-oskusi, et ettevõtte tegevusse panustada. Lisaks kinnitasid tulemused varasemat uuringut offshoring’u ja automatiseerimise mõjust IKT-oskuste vajadusele, kusjuures vastavalt 60% ja 75% vastajatest uskus, et offshoring ja au-tomatiseerimine mõjutab tulevikus nende ettevõtteid. Tähel-dati erinevaid nõudlusemäärasid erinevatele IKT-oskustele, millest igaühel oli erinev ulatus offshoring’u osas. Arusaam eeldatavast tulevasest kasvust/langusest teatud oskuste osas ja tegevuse välisriiki viimise tõenäosuse määrast on töötajatele oma karjääri planeerimisel, ettevõtetele äritege-vuste planeerimisel ja valitsustele toetavate poliitikate kehtestamisel kriitilise tähtsusega.

Nii tööandjad kui haridusasu-tused saavad kasu koostööst, mis tagab, et koolilõpetajatel on õigel ajal õiged IT-oskused. frits bussemaker, partner CioneT nederland liaison international.


lk 13

offshore-teenusedOffshore-teenuste pakkumine kogus populaarsust 1990ndatel. Kui algselt oli töökohtade välisriikidesse viimise peamine ajend kulude vähendamine, siis pärast seda, kui teenusepakkujad välisriigi toimingute juhatamises kogenenumaks said ja nende ambitsioonid kasvasid, võtavad nad üha enam ette keerukate protsesside operatiivsete muudatuste juhtimise ja oma klien-tide jaoks protsesside muutmise ning normeerimise.

Nendest muudatustest on keeruline koostada täiuslikku analüüsi, kuna suur osa offshoring’ust on aastate jooksul toimunud varjatult, mille põhjuseks on näiteks mure maine kahjustamise pärast klientide ees, mille toob kaasa töökohtade välisriiki viimine– või lihtsalt seetõttu, et välisriigi element on olnud lahutamatu osa üleilmsest tarneahelast. Ametlik statisti-ka on puudulik selles osas, mis puudutab offshoring’u ulatust ja liiki ning selle arengut viimase kümnendi jooksul. Seega, kuidas hinnata offshoring’u ulatust, tegevusliike, mida see kõige enam mõjutab, ja seega ka oskuste liike, mida see mõjutab?

Analüüsides Põhja-Ameerikas ja Euroopas allkirjastatud IT- ja äriteenuste lepingute ulatust ning peamiste India offshoring-teenuse pakkujate sissetulekute ülesehitust on selge, et kõige sagedamini tehakse välisriigis rakendustega seotud tööd. Samas suureneb tendents infrastruktuuriga seotud töid ja äriprotsesse välisriiki viia. Uuendused (nt teadus- ja aren-dustöö) ja muu omavad selle perioodi lepingutes pidevalt kõige väiksemat osakaalu.

oskused välisriigi väärtusahelasSelle taustal võib küsida, milliseid oskusi viiakse välisriiki? Oskused, mida vajatakse välisriigis, varieeruvad samamoodi kui need, mida on vaja oma riigis, kuid loomulikult on nendeks tegevused, mida saab teha kauge maa tagant ning kus näost näkku suhtlus teenuse või toote lõppkliendiga on vähem tähtis. Välisriigi väärtusahel on keeruline ning kõigi tööliikide puhul kaasatakse tegevusse või töösse nii madala kui kõrge kvalifi-katsiooniga töötajaid. Seda juhtub üha enam, kuna välisriigist teenusepakkumine on arenenud ning ettevõtted ei kasuta offshoring’ut enam selle odava hinna tõttu, vaid kuna see on osa keerukamast üleilmse allhanke strateegiast.

Selle uuringu jaoks infosüsteemide juhtide seas läbiviidud küsitlus annab mõned indikaatorid sellest, kuidas areneb tule-vikus nõudlus välisriigis pakutavatele oskustele kuni aastani 2020 (vaadake eelmist osa). Põhimõtteliselt viitavad need tulemused eelmises kümnendis uuritud trendide jätkumisele ning suuri muutusi ei oodata.

globaliseerumise mõju ikT-oskusTe pakkumisele: offshoring ja üleilmne allhange

Strateegiliselt on ülioluline, et Avaloq värbaks ja arendaks kõrgetasemeliste e-oskustega töötajaid meie Euroopa filiaalides.Martin Frick, Peadierktor BPO Avaloq Evolution AG.


lk 14

Tööarbitraažist normeerimise, automatiseerimise ja pilveniKuna offshoring-teenuse pakkumine on üha arenenum, liigutakse „probleemi inimestele loopimise“ juurest kõrg-etasemelisemate teenuste ja suurema tootlikkuse pakku-mise juurde, võimalusel protsesse normeerides ja automa-tiseerimist suurendades. Protsesside normeerimine viib korratavate ja skaleeritavate mitteinimpäritolu varadeni, nagu tarkvarapaketid, protsessimudelid jne, mis täiendavad ja/või asendavad inimtööjõudu ning seega automatiseerivad protsessi võimalikult palju.

Seda, kuidas automatiseerimine võib viia teadmustöötajate väljavahetamiseni, on laialt kirjeldatud. Ent võtmeküsimus on selles, kas tulemuseks oleks nende täistööajaga töötajate väljavahetamine või neile uute ülesannete and-mine? Tõenäoline vastus on, et see saab olema segu mõlemast, üsna sarnaselt sellele, mida on nähtud offshoring’u puhul. Produktiivsuse tõusu tulemuseks ei ole alati töökohtade kadumine.

Teine teadmustöö automatiseerimise huvitav aspekt on, et sellel on potentsiaali võrdsustada tingimusi kulukamate lääneriikide ja tüüpiliste offshore-riikide vahel. Kui protsessi või ülesannet saavad täita täielikult arvutid, kaob rahaline eelis seda ülesannet või protsessi teisel pool maakera teha lasta.

Lisaks on veel pilvtehnoloogia. Pilv esindab olulist muutust selles, kuidas andmetöötlusvõimsust luuakse ja jaotatakse. Pilvteenuseid võib näha alternatiivina välisriigis tehtavatele töömahukatele teenustele, mida saab pakkuda kõikjalt.

Normeerimine, automatiseerimine ja pilvandmetöötlus on tehnoloogia täiendused ja arendused, mis kombineerituna suurema valmisoleku ja kasutajaettevõtete kogemusega muudavad suuresti seda, kuidas IKT- ja äriprotsessiga seonduvaid ülesandeid ja teenuseid tarbitakse. Offshoring’ut ei saa vaadelda isoleerituna. Joonisel 8 on näidatud sujuvat üleilmset ressursside kasutamist – kohalik, oma riigi lähedal asuv, välisriigis toimuv ja pilvepõhine – misläbi pakutakse integreeritud IT- või äriprotsessi.

Üleilmse väärtusahela keerukus toob esile kohapealsete uute oskuste vajaduse, mille abil neid paljusid elemente hallata ja/või täiendada. Meeskondade juhtimine, mõnikord paljudes erinevates ajavööndites, oma riigis või pilve kaudu pakkuvate teenuste läbi tähendab seda, et tulevikus peab IT-osakond üha rohkem võtma endale teenuse vahendaja või integreerija rolli, selle asemel et kõiki asju tingimata ise teha. See on infosüsteemide juhile täiesti uueks väljakutseks.

joonis 8: keerukas oskuste ja allhangete segunemine globaalses väärtusahelas. (allikas: idC, 2013)

Lõppkasutaja ettevõte

Kohalikpakkumine

PilvX-teenusena

Integreeritud IT- ja äriprotsesside ning tööstusharuspetsiifiliste ülesannete/teenuste hankimine ja organiseerimine

Kodulähedanekeskus

Välisriigikeskus


lk 15

prognoosid/stsenaarium 1: ettevaatlik kasvInfotehnoloogiamaailm on täielikult muutumas. Infotehnoloo-giaga seotud teenuste teistesse riikidesse viimise trendid on muutumas, kuna globaalsete hangete väärtusahelas toimub automatiseerimise suurenemine, protsesside standardiseer-imine ja varade taaskasutamine koos pilvandmetöötlusega. Seega kasvab nõudlus väga spetsiifiliste IKT-oskuste järele nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil. Tulevikus võib nende IKT-oskuste järele, mida hetkel peetakse tüüpilisteks offshore-oskusteks (nagu programmeerimine), olla suurem nõudlus kohalikul tasandil. On oluline tagada, et kohalikul tasandil arendatakse IKT-oskusi kõikidel väärtusahela astmetel ning pingutatakse selle nimel, et need teenistusvõimalused oleksid atraktiivsed. Kui seda ei tehta, võib välja kujuneda uus oskuste lõhega seotud kriis.

Ettevõtete ja organisatsioonide digitaalse transformatsiooni ki-irus mõjutab järgmiste aastate jooksul otseselt sotsiaalmajan-dusliku kasvu mustreid tänu uut tüüpi toodetele ja teenustele, mis põhinevad 3D platvormtehnoloogia (mobiilsus, sotsiaalsed tehnoloogiad, suurandmed (ingl. big data), pilvandmetöötlus)

konvergentsil. Samas on digitaalse transformatsiooni puhul tarvis uut kombinatsiooni e-juhtimisoskustest, mille abil saaks infotehnoloogiat kasutada innovatsiooniks ja ettevõtluse arendamiseks. Seega võib e-juhtimisoskuste puudumine olla EL-i tööstuse jaoks ebasoodne konkurentsivõimest lähtuvalt ja piirata ka potentsiaalset kasvu.

Vastavalt meie mudelile on „ettevaatliku kasvu” stsenaariumi puhul kõige tõenäolisem, et EL-i vajadus IKT-oskuste järele kasvab 7,7 miljoni pealt 2012. aastal 8,6 miljonini 2020. aastal, mis teeb keskmiseks kasvumääraks 1,4%. Selle stsenaariumi kohaselt on globaliseerumise mõju tulemusena umbes 753 000 töökohta, millest umbes 17-18% tegelikult kaotatakse, vi-idud 2020. aastal teistesse riikidesse. Rakenduste segmendis, mis on üks tähtsamaid valdkondi paljude offshore-projektide puhul, leiab aset kõige suurem IKT-ga seotud töökohtade kadumine. Veelgi murettekitavam on, et see mõjutab IKT-eriala lõpetajaid rohkem kui proportsionaalselt, kuna vastavalt meie hinnangule võidakse 2020. aastaks välisriikidele kaotada kuni 4000 töökohta ehk 9% koolilõpetajate tööhõivest.

globaliseerumise kvanTiTaTiivne mõju

Haridus- ja koolituspoliitika (e-oskuste poliitika) ja algatused

Kasv ja innovatsioonPoliitika ja rahastamineVahendid/IKT-fookus

Tööturupoliitika ja algatused

Makroökonoomilised trendid

Infotehnoloogiaga seotud innovatsioon, a

utomatiseerimine ja pilvandmetöötlus

Prognoosimudel - globaliseerumise mõjuPeamised tulemused

Nõudlus IKT-ga seotud töökohtade järele aastatel 2014-2020IKT valdkonnas kaotatud töökohtade eelkalkulatsioon

IKT-eriala lõpetajate jaoks kaotatud töökohtade eelkalkulatsioon

Infotehnoloogiaga seotud teenuste teistesse

riikidesse viimise trendidIT-turu trendid

joonis 9: prognoosimudeli eeldused: peamiste arengusuundade vastastikune mõju. (allikas: idC 2014)


lk 16

prognoosid/stsenaarium 2/3: innovatsioon võidab versus stagnatsioonSelle uurimistöö käigus testiti veel kahte stsenaariumit: „innovatsioon võidab”, kus kiire digitaalne transformatsioon vallandab majanduskasvu positiivse tsükli, ja „stagnat-sioon”, kus majanduslangus vähendab tarbimist ja inves-teeringuid, mis omakorda piirab innovatsioonidünaamikat. Mõlema stsenaariumi puhul jääb globaliseerumine tuge-vaks trendiks, seega teenuste teistesse riikidesse viimise tendents suureneb endiselt. Kõikide 2020. aastal vajatavate IKT-oskuste puhul on stsenaariumi „innovatsioon võidab” korral potentsiaalselt teistesse riikidesse üle viidud töö-kohtade osakaal vaid 6% ja „stagnatsiooni”-stsenaariumi puhul 10% (võrreldes ettevaatliku kasvu stsenaariumiga, kus see oli 9%). Kaotatud töökohtade esinemissagedus kõikide vajatavate töökohtade hulgas on marginaalne, kuid kvalitatiivselt oluline: see varieerub 1,5 protsendist ettevaat-liku kasvu stsenaariumi puhul 0,7 protsendini stsenaariumi „innovatsioon võidab” korral ja saavutab oma kõrgpunkti (3,4%) stagnatsioonistsenaariumi puhul.

Teisisõnu on globaliseerumise ja teenuste teistesse riikidesse viimise üldine mõju IKT-oskuste turule margin-

aalne kvantitatiivses mõttes, kuid kvalitatiivselt väga oluline, ja veelgi asjakohasem turusegmentide puhul, milleks on ühelt poolt rakenduste arendamine ja teiselt poolt noored IKT-eriala lõpetajad.

Mida saab poliitika abil teha, et soodustada stsenaariumit „innovatsioon võidab” ja vältida stagnatsioonistsenaariumi riske? Oleme uurinud kolme peamist poliitikavaldkonda, millel on otsene mõju e-oskustele: haridus- ja koolitus-poliitika, tööturupoliitika ning digitaalmajanduse kasvu- ja arengupoliitika. Me järeldasime, et hariduspoliitika mõjutab pikemas perspektiivis kõige rohkem uutele vajadustele vastavate oskuste arengut, kuid lühemas perspektiivis on koolituspoliitikal ja tööturupoliitikal (nagu näiteks prakti-kavõimaluste edendamine, liikuvus ning partnerlus avaliku ja erasektori vahel, et vähendada lõhet ülikooli ja töö-kohtade vahel) suurim võimalus mõjutada turgu positiivselt. Uurimistööl, innovatsioonil ja makromajanduspoliitikal, mis toetavad digitaalset majandust, on väga oluline roll selliste raamtingimuste loomisel, mis võimaldavad infotehnoloogili-sel innovatsioonil põhinevat kasvu ja stimuleerivad nõudlust e-oskuste järele.

0

100

200

300

400

500

600

700

800

0

100

200

300

400

500

600

0

200

400

600

800

1000

Kõik teistesse riikidesse üle viidud IKT-ga seotud töökohad

Ettevaatlik kasv (tuhande kohta)

Innovatsioon(tuhande kohta)

Stagnatsioon (tuhande kohta)

2020 2020 2020

846

588

133

753

6868

281

307

Kõik kaotatud IKT-ga seotud töökohad

joonis 10: kõik kolme stsenaariumi puhul teistesse riikidesse üle viidud ja kaotatud töökohad.


lk 17

nõuded uutele õppekavadele tulevasi oskusi ja töökohti silmas pidades Uute IKT-trendide esilekerkimisel on alati vaja läinud uusi oskusi ja töökohti. Samas on tänu efektiivsuse kasvule ja restruktureerimisele kaasnenud ka selliste töökohtade kadumine, mis ei vasta enam tööstuse ja turu nõuetele.

Koolituse/hariduse puudumist, keskendumist valedele oskustele ning iganenud haridussüsteemide ja ebapädevate õpetajatega seotud probleemi peetakse esmaseks koolituse/haridusega seotud tõkkeks uute arenevate megatrendide (nt pilvandmetöötluse, sotsiaalse meedia tehnoloogia, suurand-mete, asjade interneti) kasvule või mõjule. Samas juhivad need trendid majanduslikke muutusi ja majanduskasvu. Iga praegune megatrend esindab arvatavasti majanduskasvu ja innovatsiooni jaoks uut tehnoloogilist platvormi. Need on valdkonnad, kus Euroopa ja Euroopa ettevõtted peavad olema tugevad, et olla uuenduslikud ja konkurentsivõimelised ka tulevikus. Iga megatrendi puhul on võimalik kindlaks teha oskustele esitatavad nõuded nii infotehnoloogiatööstuse kui ka kasutajaga seotud tööstusharude korral.

kõrghariduse, ärialase õppe ja koolitusasutuste kohandamineKõrgharidus-, äriõppe- ja koolitusasutused peavad kiiresti kohanema ja arendama pakutavat haridust vastavalt tööstuse vajadustele. Hiljutised uuringud on kindlaks teinud vajaduse kohandada ja/või arendada kõrghariduse ja äriõppe raames pakutavat haridust, et see vastaks areneva tööstuse nõud-mistele oskuste ja pädevuste osas.

Lähenemisviis, mis on välja arendatud seda toetama, algab e-oskuste valdkondade ja ülesannete määratlemisega iga uue IKT-ga seotud megatrendi jaoks. Vastavad e-pädevused ja oskused täpsustatakse ning seostatakse pädevustega, mis on määratletud raamistikus European e-Competence Framework. Samuti kirjeldatakse seotud rolle vastavalt olemasolevatele IKT-spetsialistide ametiprofiilidele, mis tuginevad e-CF-raamistikule ja töötati välja standardite organisatsiooni Comité Europeéen de Normalisation (CEN) jaoks. See lähenemine on kooskõlas eksperthinnangutega, mis toetavad pädevusel põhinevat lähenemist kõrgharidusprogrammi arendamisel uue põlvkonna kraadiõppeprogrammide jaoks infosüsteemide alal.

Kõrgharidust ja äriõpet pakkuvad õppeasutused võiksid seda lähenemist ja välja töötatud formaate kasutada, et sobitada oma kursuseid nendega, ja teha kindlaks, kas eksisteerib kooskõla kirjelduste ja vajalike oskuste vahel ning seeläbi

paremini vastata uutele esile kerkivatele oskusnõuetele, mis tulenevad eelnimetatud megatrendidest.

See võimaldab kõrgharidust ja äriõpet pakkuvatel õppeasu-tustel kindlaks teha, kui hästi nende pakutav haridus töös-tuse nõuetele vastab, ja/või edasi arendada ning kohandada olemasolevaid või uusi õppekavasid programmide jaoks, mis pakuvad neid oskusi. See aitab Euroopa kõrgharidus- ja kooli-tussüsteeme edasi arendada, et paremini vastata tööandjate vajadustele ja arenevatele megatrendidele, nagu on kirjeldatud eespool.d emerging mega-trends as outlined above.

õpetamine, et kohanduda uute oskusnõuetegaUusi oskusi on vaja õpetada erinevatel tasanditel, et tagada maksimaalne ulatus. See on kõrgharidust pakkuvate õppeasu-tuste ning äri- ja täiendõpet pakkuvate asutuste kohustus. Uute IKT valdkondadega seotud oskuste õpetamise puhul on kindlaks tehtud erinevad lähenemised. Need lähenemised põhinevad erinevate riikide erinevatel õpetamistraditsioonel ja hõlmavad järgmist:

• uute oskusnõuete õpetamine lahutamatu osana juba olem-asolevast informaatika ja arvutiteaduse õppeprogrammist erinevates magistriprogrammides magistriõppe ajal (või bakalaureuseõppe viimasel aastal), nagu tehakse näiteks Saksamaa, Soome ja Suurbritannia ülikoolides;

• mitteametlikud kraadiprogrammid (titulo propio), mida pakutakse koostöös tööstusega rangelt reguleeritud bakalaureuse- ja magistriõppe kursuste kõrval, mille tulemusena saadakse ülikooli tunnistus. Seda tehakse näiteks Hispaanias;

• ärikoolitused/täiendõppekursused ülikoolides ja ärikoolides, mis on pigem tehnilise suunitlusega või tugeva ärilise suunitlusega, viimasele keskendutakse näiteks INSEADi ärikoolides koos INSEADi ärikoolituse kursusega „Andmeanalüütika äri jaoks”;

• spetsiifilised suurandmetele, andmeteadusele või pilvan-dmetöötlusele keskenduvad kõrghariduslikud program-mid, mida esitletakse sellisena ärilistel põhjustel ning mis on muudetud tulevaste üliõpilaste ja tööandjate jaoks atraktiivseks ning huvipakkuvaks, nagu USAs aga ka mingil määral Ühendkuningriigis.

nõuded uuTele õppekavadele Tulevasi oskusi ja TÖÖkohTi silmas pidades - parim prakTika


lk 18

On tõenäoline, et nende õpetamistraditsioonide ja õpeta-mismeetodite järgmist jätkatakse ka tulevikus, et kohandada olemasolevaid haridusprogramme või arendada välja uusi programme, et need sobituksid kõige paremini tööstuse oskusnõuetega. Lisaks saab MOOCi (ingl. massive open online course ) kursusi näha lisavõimalusena, mis võib aidata olemasolevaid lünki ja puudujääke täita ning suurendada juur-depääsuvõimalusi asjakohastele koolituspakkumistele, aidates seeläbi kaasa vajalike oskuste kiiremale levikule.

parimad viisid tulevaste oskusnõuete õpetamisel: näiteks suurandmete analüüsimise puhulJärgmisel joonisel on näide ülikooli (Berliini Tehnikaülikool) poolt pakutavast kõrgharidusprogrammist.

joonis 11: berliini Tehnikaülikooli poolt pakutav kõrgharidusprogramm.

Berliini Tehnikaülikool: andmeanalüütika suunitlusega magistriõppeprogramm (ülikooli tunnistusega)

Andmeanalüütika suunitlusVastav suunitlus hõlmab nende kursuste soovitatavat kava, mis panevad teatud rõhku andmeanalüütikale.

Andmeanalüütika suunitlusega magistriõppeprogrammid:1. äriinformaatika,

2. arvutitehnika,

3. arvutiteadus.

Andmeanalüütika suunitluse eesmärgid:1. anda üliõpilastele vajalikud oskused, mida on vaja andmetel põhinevate otsuste tegemisel;

2. ammutada teadmisi tohututest heterogeensetest andmekogumitest;

3. rakendada õpitud metoodikaid, et tegeleda reaalsete probleemidega ettevõtluses ja teaduses.

Sihipärased tööprofiilid:sihipäraste tööprofiilide hulka kuuluvad andmeteadlane, andmeanalüütik, andmeinsener.

Kestus ja moodulid:õpe kestab magistriõppe neli semestrit (kaks aastat) koos loengute, seminaride ja praktikaga (koostöö tööstuses

olevate partneritega) ning magistritööga neljandal semestril.

See on liigendatud kolmeks alustalaks:

1. andmete analüüs: masinatel põhinev õpe, statistika, andmekaeve jne;

2. skaleeritav andmehaldus: suurte heterogeensete struktuuride ja andmetega tegelemine,

map/reduce mõiste, uued riistvara ülesehitused;

3. rakendused: omased õpingutele: tervishoid, materjaliteadus, energeetika, logistika jne.

TunnistusEdukad õpilased saavad tunnistuse, mille annab välja elektro- ja arvutitehnika kool Berliini Tehnikaülikoolis. See

tunnistus tõendab nende õpilaste spetsialiseerumist ja antakse välja lisaks omandatud magistrikraadile.

Kontakt:Volker Markl, professor ning andmebaaside süsteemide ja teabekorralduse rühma esimees, Berliini Tehnikaülikool.

http://www.dima.tu-berlin.de/menue/database_systems_and_information_management_group/


lk 19

Alloleval joonisel on veel üks näide kõrgharidusprogrammist, mida pakub ärikool INSEAD.

joonis 12: inseadi poolt pakutav kõrgharidusprogramm.

INSEADi ärikoolituse kursus „Andmeanalüütika äri jaoks”

Eesmärgid:

Ärialased eesmärgid:• saada teadlikumaks sellest, milliseid äriprobleeme saab lahendada andmeanalüütika abil;

• olla võimeline paremini tuvastama uusi andmeanalüütika ärirakendusi;

• paremini mõista suurandmetega seotud võimalusi ja piiranguid.

Projektijuhtimine:• andmete analüüsimise protsesside mõistmine ja analüütiliste projektide juhtimine.

Tehnoloogiad:• tutvuda mõnede viimaste andmeanalüütika vahenditega;

• kasutada mõningaid uusimaid tehnoloogiaid: pilvandmetöötlus, avatud lähtekoodiga andmeanalüütika

tarkvara, veebipõhine koostööplatvorm, korratava ja korduvkasutatava analüütika ja uurimistöö vahendid,

andmete visualiseerimise vahendid jne.

Kursuse programm:• tänapäevased avatud lähtekoodiga tehnoloogiad: paindlikud vahendid tõhusate ja tulemuslike

analüütiliste uuringute tegemiseks;

• korratav ja korduvkasutatav analüütika: lihtsasti jagatavad ja probleemivabad vahendid, näiteks

sellised platvormid nagu GitHub;

• infotehnoloogia tasakaalustamine, statistilised meetodid, äriperspektiivid.

Kursus on ärisuunitlusega ja nõuab, et õpilased:• sooritaksid turu segmenteerimise, mis põhineb turu-uuringutest pärinevatel andmetel;

• mõistaksid iga segmendi puhul olulisemaid ostma panevaid jõude;

• tõlgendaksid lahendusi;

• viitaksid äristrateegiale;

• kaaluksid erinevate lahenduste eeliseid ja puudusi;

• kombineeriksid omavahel kvantitatiivseid eesmärke kvalitatiivsetega ja ärieesmärkidega.

KestusÜks kuu

KontaktT. Evgeniou, otsustamisteaduste ja tehnoloogiajuhtimise professor, INSEAD.

J. Niessing, turunduse kaasprofessor, INSEAD.

https://github.com/tevgeniou · http://inseaddataanalytics.github.io/INSEADjan2014/


lk 20

e-oskusTega seonduv poliiTika euroopa liidus

ülevaade Täna on EL-i 28 liikmesriigis kasutusel üle 100 poliitika, mis keskenduvad laialdaselt e-oskustele. Nende poliitikate edul ja ulatusel, mil määral nad toovad kasu IKT-ga seotud erial-adele, on kaugeleulatuv mõju nõudlusele spetsialistide järele ja viimaste olemasolule ning ka majandusele tervikuna. On selge, et eksisteerib pakiline vajadus luua suurem hulk Euroopa IKT-spetsialiste, kellel on muutuvatele tööturu nõudmistele vastavad pädevused. Mis puudutab aga poliitikaid, millest Euroopa IKT-spetsialistid tõeliselt kasu saaksid, puudub Euroopal suures osas võimalus ja riskitakse tulevase majanduskasvu potentsiaaliga.

Uurides, mil määral toovad e-oskustega seotud poliitikad Euroopa Liidus kasu IKT-ga seotud erialadele, jaotati poliitikad kolme kategooriasse: läbivad, haridusega seotud ja töökohaga seotud. Võttes aluseks hiljutised näited nende poliitikate kohta liikmesriikides, kus need kasutusel on, määrati kindlaks nende edukus ja mõju IKT-ga seotud elukutsetele, kasutades tulemuslikkuse põhinäitajaid ja kvantitatiivseid andmeid. Täiendades seda hinnanguga, mis hõlmas huvirühmi kogu Euroopas, on tulemuseks see, et mõned järeldused kehtivad kõikides liikmesriikides:

eli liikmesriigid peavad tegema ikT-ga seotud elukutsetest poliitilise prioriteedi. A dasi tuleb anda selge sõnum: IKT-spetsialistid ja IKT kui elukutse arendamine peaksid riiklikul tasandil omama suuremat poliitilist prioriteeti. Tegemist ei ole nullsumma mänguga. IKT-ga seotud elukutsete arendamisele keskenduv poliitika ei tohiks kahjustada poliitikaid, mis kindlustavad IKT-oskuste levimuse üldise elanikkonna seas.

vaja läheb poliitika mõõdikuid. Edukuse võtmetegurite kehtestamine poliitika kujundamise osana aitaks paremini mõista poliitikate mõju sihtrühmadele ja võimaldaks liikmesriikidel üksteiselt õppida.

valitsused peaksid looma tööturul pakutavate oskuste seiresüsteemid. Need peaksid põhinema konkreetsetel detailsetel andmetel, et oleks võimalik kiiremini reageerida oskuste lünkadele ja puudujääkidele IKT-sektoris.

Ei ole üllatav, et riiklike e-oskustega seotud poliitikate puhul välditakse konkreetsete edukuse mõõdikute kaasamist poliitilistel põhjustel, kuid see muudab mistahes poliitika edukuse mõõtmise subjektiivseks ja seda isegi riiklikus kontekstis. Kvantitatiivsete andmete puudumine takistab poliitikate tõhusat hindamist Euroopa piires. See muudab er-inevate riikide puhul sarnaste poliitikate mõjude võrdlemise koormavaks ja pärsib edukate poliitikate ülevõtmist teiste liikmesriikide poolt.

hariduspoliitika puhul hõlmavad peamised soovitused järgmist:• haridusreformi, mis kaasaks IKT, peetakse kõige olulise-

maks elukutsele kasulikus olevaks teguriks. Kuna kar-jäärieelistused tehakse nooremas eas, võib varajane keskendumine arvutiteadusele, arvutialasele mõtlemisele ja arvutiga töötamise alustele paralleelselt digitaalse pädevusega, luua tugeva baasi järgmise põlvkonna spetsialistidele;

• õpetajakoolituse õppekavad peavad rohkem keskenduma informaatikale. Kuigi liikmesriikide haridussüsteemid erinevad oluliselt, viitab mõnede teerajajate edu IKT kasutamisel pedagoogikas sellele, kui vajalik on vastav lähenemine kõikides õpetajakoolituse programmides. Kuna õppekavade reform on üldiselt pikaajaline tegevus, siis teiste valdkondade õpetajate kvalifikatsiooni kiire tõstmine pakub vahepeal ka lühiajalist lahendust.

Kõik huvirühmad peavad nüüd koostööd tegema, et arendada välja ja säilitada asjako-hast e-oskuste baasi tulevastele IKT-spetsialistidele. Christoph moeller, saksamaa föderaalse Tööhõiveameti direktor.


lk 21

Töökohtadega seotud poliitika jaoks: • iga liikmesriik peaks looma e-oskuste sektori

nõukogu, mis teeks tihedat koostööd kutseühinguga. Kui e-oskuste sektori nõukogu töötab hästi määratletud parameetrite raames;

• ja kooskõlas kutseühingutega, võib see tuua sektorile suurt kasu ning pakkuda kasulikku platvormi asjakohaste küsimuste jaoks;

• riiklikul tasandil on vajalik detailne tööturuseire, et võidelda tõhusalt Euroopa Liidus valitseva oskuste puudujäägi vastu. Ühtne lähenemine oskuste ja pädevuste järelevalvele Euroopas toetab tõhusamat lähenemisviisi e-oskuste poliitikate identifitseerimisele, suunamisele ja hindamisele ning hõlbustab uute poliitikate arenemist;

• IKT-alase pädevuse raamistiku kasutuselevõtt võib luua aluse üleeuroopalisele töövahendusprogrammile. European e-Competence Framework, mis on faktiliselt Euroopa standard, võib hõlbustada liikuvust ja aidata paremini sobitada inimesi töökohtadele. Kui valitsus võtab kõnealused raamistikud lühikese perioodi jooksul omaks, võib see kiirendada nende positiivset mõju;

• kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberõppe meetmed aita-vad säästa IKT-spetsialiste rollides, mis on muutumas tähtsusetuks tänu kiirele automatiseerimisele ja teenuste viimisele välismaale.

läbiva poliitika jaoks:• rohkem võiks kasutada sisserändepoliitika reformi, mis

on mõeldud kvalifitseeritud IKT-spetsialistide siia meeli-tamiseks. Oskuste puudujäägiga toimetulemiseks on üha globaliseeruvas maailmas järgmisel kümnendil osana lahendusest potentsiaali ka kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud spetsialistide sissetoomisel;

• karjäärivõimaluste propageerimine IKT valdkonnas ja sarnastel erialadel võib olla väga tõhus ning seda tuleks teha riiklikul tasandil. IKT kui laiaulatusliku, dünaamilise ja mitmekesise elukutse kuvandit tuleb veelgi selgemalt esile tõsta, et laieneda kodeerimisele keskendumisest kaugemale ja näidata selle elukutsega kaasnevat võimaluste paljusust;

• digitaalsed strateegiad peaksid hõlmama soolist mõõdet. Kuna tööjõu hulka kuulub vähem kui 30% Euroopa naistest, tuleb ilmselgelt parandada soolist tasakaalu, et täita oskustega seotud lünki. Kõik digitaalsed strateegiad peaksid kaasama soolise dimensiooni pikaajalistesse eesmärkidesse.

Võtmeküsimus on, kuidas arendada välja viise, mis muudaksid arvutiga töötamise, informaatika ning nende tugiained õpilaste jaoks põnevaks ja kättesaadavaks. professor andrew mcgettrick, esimees, arvutitehnoloogia ühingu haridusamet.


lk 22

poliiTikaalased sooviTused

Järgnevad poliitikaalased soovitused on välja pakutud aitamaks tagada piisavate e-oskuste ja e-juhtimisoskuste olemasolu Euroopas, et tulla toime praeguste ja tulevaste väljakutsetega. Need soovitused on käesolevas teenuslepingus tehtud järelduste tulemus ning on läbi vaadatud ja kinnitatud akadeemilist maailma, valitsust, tööstust ja kutseühendusi esindavate rahvusvaheliste ekspertide ning töötajaid esindavate gruppide poolt.

POLIITIKAALANE SOOVITUS NR 1: maailmatasemel kvaliteediga e-oskused.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogias toimuv innovatsioon muudab põhjalikult nõudlust praeguste ja tulevaste IKT-spet-sialistide oskuste järele. Väga tähtis on, et hariduse pakkujad teeksid koostööd tööstuse ja valitsusega, et mõista muutuvat nõudlust oskuste järele. Peamiselt tehnoloogiaga seotud erialasid õppivate naiste madal arv on veel üks tõsine probl-eem, millega tuleb tegeleda. See suurendab lõhet IKT-oskuste pakkumises eriti uute arenevate tehnoloogiate puhul.

euroopa komisjon ja liikmesriigid

Komisjon peaks edendama ja toetama avalikku ja isiklikku partnerlust haridusasutuste ning koolitusorganisatsioonide ja/või tööstuspoliitika tegijate vahel. Liikmesriigid peaksid osa-lema aktiivselt Euroopa koordineerimise ja koostööga seotud jõupingutustes ning töötama IKT-oskuste arengu jaoks välja riiklikke kavasid ja algatusi, mis oleksid kooskõlas rahvusva-helise raamistikuga.

TÖÖsTus, haridus ja soTsiaalparTnerid

Tööandjad peaksid tegema koostööd ülikoolide ja/või ärikoolidega, et püüda suurendada praktikavõimaluste, väljaõpete ja mentorprogrammide arvu. Haridus- ja koolit-usasutused peavad välja arendama uusi meetodeid koostööks tööstusega kaotamata silmist oma põhirolli haridusepakkujana. Sotsiaalpartnerid peaksid tegema jõupingutusi, et parandada IKT-spetsialistide töömeetodeid, võideldes diskrimineerimise vastu ning hõlbustades ümberõpet ja tead-miste värskendamist pärast pausi karjääris.

professionaalsed informaaTikaühen-dused/arvuTiselTsid

Professionaalsed informaatikaühendused/arvutiseltsid peaksid edendama teadlikkuse tõstmise meetmeid, et suurendada STEMi (teadus, tehnoloogia, tehnika, matemaatika) kursustele registreerimist, ja osalema Euroopa Liidu raamistiku loomisel, mis on mõeldud spetsiaalselt õppekavade ja nõuete kohan-damisele ja uuendamisele.

POLIITIKAALANE SOOVITUS NR 2: ettevõtluse edendamine, innovatsioon ja töökohtade loomine Euroopas e-juhtimisoskuste edendamise ja arengu kaudu.

Euroopas on vaja edendada digitaalset ettevõtlust. Efektiivse e-juhtimise puhul on nõutavateks oskusteks need, mis võimal-davad väga heade IKT-oskustega inimestel juhtida kvalifit-seeritud personali IKT-s ja teistel erialadel selles suunas, et identifitseerida ja luua ärimudeleid ning kasutada ära peamisi uuendusvõimalusi.


Komisjon peaks võtma koordineeriva rolli, et aidata tuvastada, milliste oskuste järele on kogu majanduspiirkonnas nõudlus, samuti seda, kuidas ja kus neid oskusi pakutakse. Liikmesriigid peaksid koos erialaga seotud juhtimisalaseid konsultatsioone osutavate firmadega koordineerima riikliku või piirkondliku kava väljatöötamist peamiste e-juhtimisoskuste arendamiseks kriitiliste tööstussektorite jaoks, sealhulgas väikeste ja kesk-mise suurusega ettevõtete jaoks.


Tööstus/tööandjad peaksid kindlaks tegema, kuidas veelgi otsesemalt kaasata akadeemilist maailma, et luua asjakohast sisu, mille eesmärgiks oleks arendada praktilist e-juhtimist, innovatsiooni ja ettevõtlusalaseid oskuseid. Haridusasutused peaksid tegema koostööd tööstuspartneriga, et paremini määratleda nõudlust e-juhtimisoskuste ning innovatsiooniga ja ettevõtlusega seotud oskuste järele. Nad peaksid kaasama tööstust kutseoskuste arendamisega seotud kursuste kujun-damisel ja pakkumisel. Sotsiaalpartnerid peaksid julgustama töötajaid ümberõppele ja otsima ümberõppe võimalusi nende töökeskkonna piirkonnas.


Professionaalsed informaatikaühendused/arvutiseltsid peaksid oma liikmete seas edendama teadlikkust e-juhtimisest, in-novatsioonist ja ettevõtlusalastest oskustest ning laiendama sertifitseerimist/jätkuva ametialase arengu programme, et tunnustada oskuste arendamist nendes valdkondades.


lk 23

POLIITIKAALANE SOOVITUS NR 3: edendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet ja integreerumist ülemaailm-setesse digitaalsetesse väärtusahelatesse.

Paljud madalat kvalifikatsiooni nõudvad IKT-ülesanded on automatiseeritud või välisriikidesse viidud. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted peavad mõistma globaalse hankemudeli mõju ja seda, mida see tähendab nende konkurentsivõime jaoks. Välja võib arendada tipptasemel lähenemiste kogumi, et saavutada arusaam peamiste e-oskuste kasvavast vajadusest väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seas.


Liikmesriigid peaksid läbi kohalike ettevõtlusasutuste propa-geerima väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seas nende oskuste arendamise ja säilitamise väärtust ning looma mehhanismid, et teha kindlaks väikese ja keskmise suurusega ettevõtete klastrid, mis toetavad kriitilisi tööstussektoreid.Nad peaksid samuti koostööd tegema tööstusjuhtidega, tead-lastega ja professionaalsete seltsidega, et mõista ja määratleda oskuseid, mida on vaja majandusarengu toetamiseks.


Tööandjad peaksid välja töötama ja kasutusele võtma inimres-sursside strateegiad, et meelitada ligi ja hoida kriitilisi IKT-ga seotud võtmeoskusi, ja aitama kaasa üldisele globaalsele konkurentsivõime strateegiale. Haridus- ja koolitusasutused peaksid tagama, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ühendused osaleksid aktiivselt kriitiliste oskuste arendamise kursuste kujundamisel ja pakkumisel. Sotsiaalpartnerid peaksid julgus-tama töötajaid ümberõppele ja otsima ümberõppe võimalusi nende töökeskkonna piirkonnas. Samuti peaksid nad koostööd tegema väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ühendustega, et kindlaks teha, kuidas neid oskusi on võimalik arendada.


Professionaalsed informaatikaühendused/arvutiseltsid peak-sid kindlaks tegema kriitilised võtmeoskused ja määratlema nende turuväärtuse. See võimaldab nende oskustega inimestel hinnata, kui hästi neid premeeritakse organisatsiooni sees. Professionaalsed informaatikaühendused/arvutiseltsid peaksid propageerima nende kriitiliste oskuste arendamist ka oma professionaalsete liikmete seas.

POLIITIKAALANE SOOVITUS NR 4: edendada liikuvust ja muutuda talendimagnetiks.

See poliitikaalane soovitus käsitleb konkreetselt IKT-ga seotud talentide identifitseerimist ja nende meelitamist EL-i. Prognoo-side kohaselt suureneb kvalifitseeritud IKT-spetsialistide nap-pus kogu Euroopas, 2020. aastaks on võimalik lõhe kasvanud kuni 1,3 miljonini. See soovitus täiendab ka esimest soovitust, kus piirkonnad peavad hindama, millistesse oskustesse nad tahavad investeerida. Kõikidele oskustele talendimagnetiks saamine ei ole praktiline. Seetõttu peavad piirkonnad aru saama, milliseid tööstussektoreid nad soovivad arendada, ja seejärel keskenduma oskustele, mida on vaja tipptaseme saavutamiseks nendes valdkondades.


Komisjon peaks läbi vaatama EL-i praegused poliitikad, mis on seotud tööjõu liikuvusega, ja selgitama välja, kuidas olema-solevaid algatusi täiustada, et toetada oluliste oskustööliste Euroopasse meelitamist ja siin hoidmist. Liikmesriikide roll on samuti oluline EL-iga koostööd tehes, et panna sisserände-poliitikat sobituma riigi majanduspoliitikaga ning rakendada poliitikaid, mis aitaksid olulist kvalifitseeritud tööjõudu siia meelitada ja siin hoida ning liikuvust parandada.


Tööandjad peaksid üldjoontes kirjeldama nõudlust oluliste oskustööliste järele ja võimekuse ülesehitamiseks kaasama haridusasutusi. Nad peavad tegema koostööd kutseühin-gutega, et selgitada välja viise, kuidas neid kriitilise tähtsusega oskusi esile tõsta ja suurendada kohaliku tööjõu huvi kvalifikat-siooni tõstmise võimaluste vastu. Haridus- ja koolitusasutused peaksid koostööd tegema tööstuspartneritega, et paremini määratleda nõudlust võtmeoskuste järele. Sotsiaalpartn-erid peaksid julgustama töötajaid ümberõppele ja otsima ümberõppe võimalusi nende töökeskkonna piirkonnas. Nad peavad tegema koostööd tööstusega, et selgitada välja, kuidas tööjõudu saab kõige paremini toetada üleminekul kõrgema tasemega IKT-oskustele.


Professionaalsed informaatikaühendused/arvutiseltsid peaksid tegema koostööd tööstusega, et tuvastada oskuste puudu-jääke, ja professionaalsete liikmetega, et tuvastada viise, kui-das omandada neid oskusi professionaalse või akadeemilise hariduse kaudu.


lk 24

POLIITIKAALANE SOOVITUS NR 5: toetada globaalset IKT-eriala.

Globaalse äritegevuse iseloomu tõttu oleks vaja, et IKT-ga tegelejad töötaksid ülemaailmse digitaalse väärtusahela osana üha rohkem virtuaalsetes meeskondades. Nad pakuvad globaalseid lahendusi, mis ei tunne riigipiire ega kul-tuure, ja töömeetodeid, mis toovad kaasa mitme pädevusega raamistike, haridusstandardite, eetikanormide ja teadmistepa-gasi väljaarendamise. Tegemist on ülemaailmse probleemiga, mitte ainult ühe konkreetse EL-ile omase probleemiga. Järelikult selleks, et rakendada välja pakutud poliitikaalaseid soovitusi, tuleks selle probleemi lahendamiseks käivitada ülemaailmne algatus.


Komisjon peaks lihtsustama ja toetama rahvusvahelise tead-miste jagamisele keskenduva koostööfoorumi moodustamist, mis aitaks kujundada poliitikat parimate tavade seisukohast, mis on kõige sobilikumad vastuvõtmiseks Euroopa Liidus. Nad peaksid pakkuma juhiseid IKT-eriala moodustamise, struktuuri ja loomise vajaduse osas ning toetama selliste materjalide jagamist, mis propageerivad IKT-alast professionaalsust EL-i liikmesriikides. Liikmesriigid ise peaksid propageerima IKT-spetsialisti rolli kui tulutoovat karjäärivõimalust nii praegustele kui tulevastele selle alaga tegelejate ning uurima IKT-spetsial-isti staatuse ametliku tunnustamise võimalusi.


Tööstus/tööandjad peaksid tegema koostööd professionaal-sete informaatikaühendustega, et määratleda, mida nõutakse professionaalilt tänapäeva ühiskonnas. Professionaalsed in-formaatikaühendused/arvutiseltsid peaksid tegema koostööd teiste liitudega nii riiklikul kui ka globaalsel tasandil, et määrata kindlaks IKT-eriala iseloom ja struktuur.

POLIITIKAALANE SOOVITUS NR 6: sotsiaalsete häirete riskidega tegelemine, mis on digitaalsete ärimudelite rakendamise tulemus.

Viimaste aastate edusammud tehnoloogias muudavad ärimudeleid viisil, mis kujundavad ümber töötajate ja klien-tide suhtumise ärisse. Oxfordi ülikooli ja uurimiskeskuse MIT Center for Digital Business poolt tehtud hiljutised uuringud rõhutavad digitaaltehnoloogia mõju suurenemist ja seda, kuidas mõne teadmismahuka töö automatiseerimine mõjutab oskusi ja tööhõivet.

Nendes uuringutes tõdeti oodatust kiiremat muutust vajalikes oskusteprofiilides ning eeldatavasti paljude oskuste muutumist tarbetuks. Samuti on vaja teha investeeringuid ja uuendusi hariduses ja koolituses ning seda mitte ainult IKT-sektoris, vaid kogu majanduses.


Komisjon peaks edendama ja hõlbustama piirkondlikul tasandil arutelu tehnoloogial põhinevate uuenduste võimaliku mõju üle oskusteprofiilile, võimekusele ning majanduslikule ja sotsiaalsele toimimisele. Liikmesriikidele on vaja anda suuniseid ja juhtnööre, et nad saaksid üles ehitada efekti-ivsed, mitut huvipoolt hõlmavad kavad juhtimaks üleminekut uuele töötajate tasakaalule. Liikmesriigid peaksid koostööd tegema erialaseltside, haridusasutuste, tööstuse esindajate ja töötajate esindajatega, et koostada riiklik kava, mis üldjoontes aitaks üleminekuga toime tulla.


Tööstus/tööandjad peaksid tegema koostööd sotsiaalpart-neritega, et mõista, kuidas minna üle uutele töö ja tööhõivega seotud praktikatele sellisel viisil, mis toetab digitaalset kasvu. Seda peab tegema koostöö vormis, sest kui üleminek toimub huvirühmade nõusolekuta, võib see viia streikideni, mis võivad negatiivselt mõjutada tootlikkust. Sotsiaalpartnerid peavad koostööd tegema töötajate esindajatega ja tööandjatega, et selgitada välja parimad ja tulevased töömeetodid. Nende üleminekutega seotud ootuste ja kartuste juhtimine on ot-sustava tähtsusega tagamaks, et töötajad on tulevikus valmis kvalifikatsiooni tõstmise/ümberõppe võimaluste jaoks.


Professionaalsed informaatikaühendused/arvutiseltsid peaksid edendama õppekultuuri IKT-ga tegeleva tööjõu puhul. See aitab arendada iseseisva õppimise võimet, et soodustada uute oskuste omandamist tööjõu seas. See aitab omakorda tööjõudu ette valmistada tehnoloogiliseks üleminekuks.

Tuginedes info- ja kommunikat-sioonitehnoloogia nõukogu keskend-umisele infotehnoloo-gilisele kogemusele, aitas 9.-12. klassile mõeldud sootundlik IKT-õppekava äratada huvi ja hoida tüdrukuid STEMi-kesksetel kursustel (tähel-dati 20% tõusu tüdrukute regis-treerimises alates 2012. aastast). Dr. Meenakshi Gupta, Vanemdirektor, vanemdirektor, Poliitika ja Teadus ning Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia Nõukog, Kanada.


lk 25

Käesoleva teenuslepingu tellis Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat. André Richier, peamine adminis-traator üksuse võtmetehnoloogiate ja IKT alal, oli meie kontak-tisik kogu uuringu vältel.

Eraldi aruanne e-oskuste kohta: „Globaliseerumise rahvusva-heline mõõde ja mõju” viidi läbi meie alltöövõtja Iirimaa Riikliku Ülikooli Maynoothis Innovatsiooniväärtuse Instituudi (Innovation Value Institute,National University of Ireland Maynooth) poolt.

See projekt ei oleks võimalik olnud ilma ca 800 eksperdi helde osavõtuta. Need eksperdid esindasid erinevat tüüpi riiklikke huvirühmi kõikides EL-i liikmesriikides ja toetasid meid kogu käesoleva teenuslepingu kestuse vältel.

Me oleme tänulikud toetuse ja osaluse eest juhtkomiteele, kuhu kuuluvad Liz Bacon (Greenwichi Ülikool), Ursula Huws (Hertfordshire’i Ülikooli Ärikool), Allan Russell (SAS), Andrew Agerback (BCG), George Sharkov (ESI) ja Declan Brady (CEPIS- Council of European Professional Informatics Societies).

Tänusõnad lähevad Martin Sherry’ile, Dr Eileen Doherty’ile, Dr Stephen Mc Laughlin’ile, Dr Marian Carcary’ile, Dr Clare Thornley’ile, Innovation Value Institute, Werner Korte’le, empirica, Marianne Kolding’ile ja Gabriella Cattaneo’le, IDC (International Data Corporation), Fiona Fanning’ile, CEPIS, ning ekspertidele ja osalejatele, kes võtsid osa e-oskuste ja rahvus-vahelistumise konverentsist, mis toimus Brüsselis 26. märtsil 2014, ning eriti kõnelejatele, nõupidamisest osavõtjatele ja ümarlaua ekspertidele, sealhulgas John Higgins’ile, CBE, peadi-rektor, DIGITALEUROPE, Ralf Dreischmeier’ile, globaalne juht IT alal, The Boston Consulting Group, Dr Clare Thornley’ile, teadur, Innovatsioonväärtuse Instituut, Marianne Kolding’ile,

asepresident, European Services, IDC, Declan Brady’ile, CEPIS, Gabriella Cattaneo’le, asepresident, IDC Italia, Werner B. Korte’le, direktor, empirica GmbH, Prof. Theodoros Evgeniou’le, otsuseteaduse ja tehnoloogia-juhtimise professor, Dr Holmer Hemsen’ile, andmebaaside süsteemide ja infohalduse (DIMA) grupp, Berliini Tehnikaülikool, Frits Bussemaker’ile, partner, CIONET, Peter Hagedoorn’ile, kantsler, EuroCIO, Peter Hellberg’ile, asepresident, ICTS, UNI Europa, Christoph Möller’ile, Saksamaa Föderaalne Tööhõiveamet, Gerard Walker’ile, vanemnõunik, Forfs ja Dr Stephen McLaughlin’ile, teadus- ja arendustöö osakonna juht,Innovation Value Institute.

Me tahaksime erilist tänu avaldada väärtusliku ülevaate eest, mille me suutsime saada läbi paljude intervjuude huvirüh-madega ja erinevate veebiküsimustike kaudu, mida täitsid sajad eksperdid. Me oleme tänulikud paljudele spetsialistidele, kes võtsid aega, et jagada meiega oma arvamusi.

TÄnuavaldused

euroopa komisjonEttevõtluse ja tööstuse peadirektoraatVõtmetehnoloogiad ja digitaalne majandus| ENTR/E4 BREY 10/083 |1049 BrüsselE-post: [email protected]

konTakTandmed:Lisateabe saamiseks ja sellest brošüürist koopiate hankimiseks võtke palun ühendust:

innovatsiooniväärtuse instituut (innovation value institute) Maynooth UniversityMaynooth, Co. Kildare, irimaaE-post: [email protected]: +353 1 708 6931Faks: +353 1 708 6916

e-oskused...projekt aitab pikemas plaanis tuua kaasa mitmeid hüvesid eri-nevatele huvirühmadele....

Documents