Download - Tbilisis kulturisa da turizmis koncefcia
KTbilisis meria
Tbilisis meriis kulturisa da sportis saqalaqo
samsaxuri
kulturis gadarCenis fondi
P
qalaq Tbilisis kulturisa da
turizmis koncefcia.
Tbilisi
2004
2
winasityvaoba
A2002 wels saqarTveloSi imyofeboda evrosabWos eqspertTa jgufi,
romelic muSaobda angariSze qarTuli kulturis politikis Sesaxeb.
eqspertTa mier warmodgenil rekomendaciebSi mwvaved warmoCinda kulturis
politikis araswori marTvis problema.
2003 wlis 26 ivliss Tbilisis meriaSi gamarTul forumze damtkicda
debuleba da Seiqmna q. Tbilisis strategiuli ganviTarebis gegmis
SemmuSavebeli sabWo. (qalaq Tbilisis sakrebulos 2003 wlis 20 ivnisis dadgenileba
# 53 – debulebis proeqtis `q. Tbilisis strategiuli ganviTarebis gegmis SemuSavebis
procesis Sesaxeb~ SeTanxmebaze).
sabWos dadgenilebiT meriis samsaxurebs daevalaT Sesabamisi
strategiuli gegmebis SemuSaveba,Mmagram dedaqalaqs dRemde ara aqvs
SemuSavebuli erTiani strategiuli gegma, Sesabamisad Tbiliss ar gaaCnia
kulturis ganviTarebis grZelvadiani strategia.
am problemis gadasawyvetad pirveli nabiji gadaidga 2004 wels
qalaq Tbilisis meriis kulturisa da sportis saqalaqo samsaxuris mier,
romelmac daafinansa kulturis gadarCenis fondis programa `q. Tbilisis
ganviTarebis strategiuli gegmisaTvis kulturisa da turizmis politikis
koncefciis Seqmna.~
proeqtis gansaxorcieleblad Seiqmna avtorTa interdisciplinaruli
jgufi. Catarda sociologiuri kvlevebi.
proeqtis mimdinareobas monitorings uwevda evrosabWos kulturis
politikis departamentis S T A G E Project xelmZRvaneli dorina bodea.
winamdebare dokumenti, rogorc saqarTvelos realobaSi urbanuli
kulturis politikis saerTaSoriso standartebis SesabamisiK analizis
pirveli mcdeloba, wardgenilia evrosabWos kulturis politikis
departamentSi.
avtorTa jgufi
proeqtis xelmZRvaneli:
nino gunia-kuznecova _ scenografi, art menejeri
3
eqspertebi:
zaza SaTiriSvili _filologi, filosofosi
nana yifiani _ xelovnebaTmcodne, art kritikosi
koba arabuli _ arqiteqtori, eqsperti turizmis dargSi
sociologiuri kvlevis xelmZRvaneli:
marina baliaSvili – fsiqologi
konsultanti mediis sakiTxebSi:
Teona gegenava (gegelia) _ xelovnebaTmcodne, Jurnalisti
COUNCIL OF EUROPE
S T A G E Project
Strasbourg, January 2004
DGIV/CULT/STAGE(2004)1
[19.01.04]
_______________________________________________________________________
SSTTAAGGEE PPRROOJJEECCTT
DRAFT ACTION PLAN FOR THE REINFORCEMENT OF CULTURAL POLICIES IN
SOUTH CAUCASUS AND THE DEVELOPMENT OF CULTURAL POLICIES FOR
CITIES
(2004-2005)
DRAFT REPORT
"Cultural policies in Europe: a compendium of basic facts and trends"
Meeting of the Compendium authors
Strasbourg, 17-18 January 2002
Tbilisis kulturisa da turizmis koncefcia
4
1. Sesavali 5 2. Tbilisis kulturisa da turizmis koncefciis aqtualoba 5
3. koncefciis amocanebi 8
4. koncefciis meTodologia 8
5. situaciis analizi: Tbilisuri kulturis Sreebi 11
5.1 tf(Tb)ilisuri kulturis uZvelesi Sre (qalaqis daarsebidan XVIII saukunis dasasrulamde)
13
5.2 tf(Tb)ilisuri kulturis imperiuli Sre (1801 _ 1917 ww.) 15
5.3 Tbilisuri modernizmi (XXs-s pirveli meoTxedi) 20
5.4 Tbilisuri kulturis `socialisturi~ Sre (1922 _ 1991ww.) 21
5.5 Tbilisuri kulturis Tanamedrove Sre (1992-2004 ww.) 24
5.6 Tbilisis kulturis politikis monacemebi 26
6. situaciis analizi: TbilisSi turizmis ganviTarebis resursuli potenciali
27
6.1 Sesavali 27
6.2 Tanamedrove turizmi – ganviTarebis ZiriTadi tendenciebi 30
6.3 Tbilisis, rogorc turistuli obieqtis, aRwera 35
7. turistuli industriis SesaZleblobebi da Tbilisis perspeqtiva 39
7.1 saqarTveloSi turizmis ganviTarebis ZiriTadi problemebi 39
7.2 TbilisSi turizmis ganviTarebis damatebiTi specifikuri problemebi
42
7.3 Tanamedrove Tbilisi da turizmis ganviTarebis SesaZleblobebi 45
8. turizmis marTvis sistemis analizi (optimizaciis ZiriTadi aspeqtebi)
55
9. Tbilisis kulturuli da turistuli gare da Sida resursuli potencialis analizi ( SWOT)
57
10. daskvna _ Tbilisis kulturisa da turizmis ganviTarebis ZiriTadi rekomendaciebi da winadadebebi
66
10.1 Tbilisi _ qalaqi-palimfsesti 70
10.2 Zveli Tbilisis kultura: miTosi da karnavali 72
10.3 Tbilisi _ kulturaTa Sexvedris adgili 73
10.4 socrealizmi da araoficialuri kultura 77
10.5 Tbilisuri gareubani XXI saukuneSi 78
10.6 Tbilisis ganaxlebuli kulturuli funqcia 79
10.6.1 kulturuli infrastruqturis ganviTareba 82
10.6.2 Tbilisi _ regionis kulturuli centri 86
10.7 Tbilisi turistuli qalaqi 90
5
10.8 marTvis sistemis optimizaciis ZiriTadi aspeqtebi 93
11. danarTebi 98
11.1 danarTi #1 99
11.2 danarTi #2 141
danarTebi
danarTi #1.
Tbilisis kulturis politikis monacemebi
1. municipaluri kulturuli administraciis istoria 1945 wlis Semdeg.
2. kompetencia, gadawyvetilebebis miReba da administracia
3. qalaqis kulturuli politikis ZiriTadi miznebi da prioritetebi
4. kulturis dafinanseba
5. qalaqis kulturuli infrastruqtura
6. kulturuli partnioroba, industriebi, dasaqmeba da treningebi
7. informacia da ICT
8. qalaqis mokle mimoxilva
danarTi #2. TbilisSi Camosul (an gavliT myof) mogzaurTa, mecnierTa
arasruli sia, romlebmac mravali saintereso masala
datoves saqarTvelosa da Tbilisis Sesaxeb:
Sesavali
Tbilisuri kulturisa da turizmis koncefciis aqtualoba
6
Tbilisi saqarTvelos dedaqalaqia da amitomac is gansakuTrebuli simZafriT da
eqstremalurad gamoxatavs qveynis socialur, politikur, ekonomikur, samarTlebriv,
kulturul, komunalur da sxva ZalauflebaTa mTel kompleqss. Sesabamisad, Tu im
logikiT vixlmZRvanelebT, rom dedaqalaqi Zalauflebisa da kulturis maqsimaluri
koncentraciis adgilia, naTeli xdeba, rom dedaqalaqma Tavad unda gansazRvros Tu ra
kulturas miekuTvneba is tipologiurad, rogori kulturis Seqmnis procesSi imyofeba
da r ogori unda iyos misi, rogorc dedaqalaqis, kulturis strategia, Sesabamisad ki
kulturuli turizmis formebi da meTodebi.
upirveles yovlisa, unda aRiniSnos, rom yvela qalaqs ara aqvs
kulturisa da turizmis koncefcia da ganviTarebis strategiuli gegma.
ufro metic, im qalaqebsac ki, romelTac aseTi koncefcia ukve aqvT, es
ukanaskneli mxolod bolo periodSi SeimuSaves. xSir SemTxvevaSi,
strategiuli ganviTarebisa da Sesabamisi koncefciis SemuSavebis sakiTxi
raime kerZo movlenasTan dakavSirebiT wamoiWreba xolme. magaliTad,
barselonis SemTxvevaSi amgvari movlena 1992 wlis olimpiuri TamaSebi
aRmoCnda, xolo saknt-peterburgisTvis _ qalaqis samasi wlis iubile.
magram CvenSi arsebuli specifikuri situaciis gaTvaliswinebiT –
erTi mxriv uaxloesi sabWouri istoria Tavisi marTvis meTodologiiT,
romelmac daRi daasva Tbilisis urbanul kulturas, am sabWouri
gamocdilebisadmi arakritikuli damokidebuleba da metic _ dRemde
inerciiT misi meTodologiis gamoyeneba, an meore mxriv am gamocdilebis
aramizanmimarTuli uaryofa da Semcvleli meTodologiis ar qona,
procesebis TviTdinebaze miSveba – gansakuTrebiT aqtualuri xdeba
urbanuli kulturis sferoSi mwyobri xedvisa da damokidebulebis
Camoyalibeba, ramac Tavis mxriv unda imuSaos rogorc arsebuli
msoflmxedvelobrivi krizisis gadalaxvaze, ise urbanuli kulturis
marTvis swori taqtikis SemuSavebaze.
aSkaraa, rom ukanasknel aTwleulze met periodSi ver Camoyalibda
koncefcia qalaqis kulturis rogorianobis TvalsazrisiT. 1990-ani
wlebidan TiTqos dgeba e.w. post-sabWouri post-ideologiuri periodi,
magram is raSic es `post~ mdgomareoba jer-jerobiT gamoixata, aris
mougvarebloba yvela sferos politikaSi, iqneba es samarTlebrivi,
7
ekonomikuri, socialuri, ekologiuri da sxva, maT Soris kulturis,
kulturul/urbanuli politikaSi da am yvelaferSi erToblivad, rogorc
sCans msoflmxedvelobrivi krizisi.
amis mizezi unda iyos, rom Cven aqamde:
1. ar gagvicnobierebia ra kulturul-inteleqtualur-samarTlebrivi
memkvidreoba gvergo uaxloesi sabWouri periodidan, ra saxiT, ra
mimarTulebiT aisaxa igi dedaqalaqze;
2. ar gvicdia am memkvidreobis Sefaseba; sabWouri faseulobebi da
damokidebulebebi kvlav mravalwilad saxezea da es metismetad
aSkarad airekleba Cvens urbanul kulturaze da vizualuradac
Sesabamisad mkafiod, mZafrad ikiTxeba.
gasaTvaliswinebelia isic, rom paralelurad logikurad ganadgurda
turizmi rogorc dargi da dRes igi praqtikulad xelaxlaa
Camosayalibebeli, rac Tavis mxriv kidev erTxel adasturebs koncefciisa
da strategiis Seqmnis aucileblobas.
zogadad Tbilisis kulturis mTavari niSan-Tviseba amgvarad SeiZleba aRiweros:
qalaqis kulturis yoveli axali anu momdevno fena winas ar ebrZvis, ar angrevs, ar
anadgurebs, aramed ebmis mas _ sxva kulturaTa warmomadgelebic ki Tbiliss TavianTi
kulturis poziciebidan ki ar gardaqmnidnen, aramed, TviTon qalaqis specifikidan
gamomdinare, avrcobdnen mas da amiT emorCilebodnen, ase vTqvaT, qalaqis nebas~.
yuradsaRebia, rom TviT socialistur kulturasac ki raime Zireuli cvlilebebi
qalaqis istoriul ubnebSi ar gamouwvevia (es realobaa, magram sakmaod specifikuri
mizezebiT gamowveuli). magram, amasTanave, socialisturma periodma mainc principulad
Secvala Tbilisis arqiteqturuli sivrce da Tbilisuri kulturis landSafti:
Tbilisma, iseve rogorc sxva yofili sabWoTa respublikebis dedaqalaqebma, ukanaskneli
saukunis manZilze mZime politikuri, ideologiuri, socialuri da kulturuli ryevebi
ganicada. mraval faqtorTan erTad es imiTac gamoixata, rom XX saukunis 30-iani
wlebidan Tbilisis funqcia mkveTrad da xelovnurad icvleba _ gamoikveTa Tbilisis
industriul qalaqad gardaqmnis aSkara tendencia. Sesabamisad, daiwyo misi masStabis
teritoriuli da demografiuli mimarTulebiT zrda, qalaq-gegmarebiTi da
qalaqmSeneblobis TvalsazrisiT gaCnda gigantizmis aSkara niSnebi, rasac mohyva qalaqis
8
Zveli (istoriuli) da axali ubnebis dezintegracia, socialur-kulturul-
teritoriuli urTierTgamijvna miTumetes transportis qselis araintensiuri muSaobis
pirobebSi; ukve 1940-iani wlebis bolodan urbanul gareubnebTan erTad qalaqis centrSi,
mis SuagulSi moqceuli Zveli e.w. Sua saukuneebis Tbilisis nawilis socialur-
kulturuli, Sesabamisad urbanuli sivrcis socialuri mowyobis TvalsazrisiT
faqtobrivad marginalur ubnad gadaqceva, masSi mosaxleobis simWidrovis arnaxuli
zrda, komunaluri pirobebis mkveTri gauareseba, socialur-yofiTi kulturis
faqtobrivi mospoba da profanireba mohyva.
amgvarma damokidebulebam ganapiroba ukve 1970-aini wlebis
miwurulidan Zveli Tbilisis ubnis (e.w. Sua saukuneebis nawilis)
kulturuli profanireba, misi amortizirebuli Senobebis, arqiteqturis
ara restavraciisa da reabilitaciis procesis dawyeba, mZime mdgomareobaSi
myofi miwisqveSa komunikaciebis qselis ara gajansaReba da ubnis
socialuri mowesrigeba, aramed sivrciT-arqiteqturuli garemos
butaforizacia, masobrivi sabWour-ideologizirebuli dResaswaulebisTvis
egzotikur fonad qceva.
dabolos TiTqmis mTlianad destruqciulia is, rac ukanaskneli
Tormeti weliwadis (1992 _ 2004ww.) ganmavlobaSi xdeba _ es ewinaaRmdegeba
ara oden Tbilisis istorias, aramed qalaqis suls anu genius loci-s nebas.
xdeba qaoturi da damangreveli SeWra rogorc Zvel, ise SedarebiT axal
ubnebsa Tu regionebSi _ iqneba es xarfuxi Tu meidani, vere Tu sololaki,
vake Tu saburTalo. saqme mxolod is ki araa, rom, ZiriTadad, Sendeba cudi
arqiteqtura, aramed is, rom ingreva qalaqis urbanul-arqiteqturuli
sivrce, nadgurdeba qalaquri kulturis reliefi, qreba qalaqis suli.
adeqvaturad ikargeba is RirebulebiTi orientirebi, romelTa gamoc qveynis
dedaqalaqi evraziuri sivrcis uaRresad saintereso (gardamavali,
satranzito) turistuli obieqti garkveulwilad iyo da SeiZleba kvlavac
gaxdes.
koncefciis amocanebi
9
Tbilisi, rogorc nebismieri qalaqi, garkveuli kulturis nayofia,
magram, meore mxriv, Tavad qalaqi ganapirobebs kulturis xasiaTs. qalaqi
qmnadi mTlianobaa, is warmoadgens gaerTianebas, dafuZnebuls
gansxvavebulobasa da interesTa mravalferovnebaze da ara iseT
erTianobas, romelic msgavsebasa da interesTa koleqtiur Tanxvedras
emyareba (risi samwuxaro gamocdilebac Cven sabWoTa periodma ukve mogvca).
Sesabamisad, erTi mxriv, aucilebelia qalaqis kulturuli mexsierebis
rekonstruqcia, xolo, meore mxriv, gadaudebeli amocanaa siaxleTa
danergva. amitomac, Tbilisuri kulturisa da turizmis koncefciam unda
aCvenos, ara oden is, Tu ra mimarTulebiT unda xdebodes qalaquri
kulturis ganviTareba (1), aramed, imavdroulad, Tu risi gadarCena da
aRdgena SeiZleba dRes (2). meore mxriv rogor SeiZleba maTi adeqvaturi
Rirebulebis mqone turistul produqtad (turistul marSrutebad)
Camoyalibeba, raTa aqedan miRebulma Semosavlebma TviTon moaxdinon
istoriul-kulturuli memkvidreobis dacva-aRdgenisa da adaptaciis
programis realizacia (reinvestireba).
koncefciis meTodologia
qalaqis kulturisa da turizmis koncefciis SemuSaveba
interdisciplinarul muSaobas moiTxovs, anu yvela im sferoTa
Tanamonawileobas, romelic ki CarTulia erTiani urbanuli kulturis
Seqmnisa da misi miznobrivi gamoyenebis procesSi.
mocemuli koncefciis meTodologia istoriul-fenomenologiuria,
rac gulisxmobs Tbilisuri kulturis yvela Sris `Sinagan~ (imanentur)
analizs, erTi mxriv, da, meore mxriv, organul CarTvas qalaqis kulturis
ganviTarebis strategiaSi.
amisaTvis mizanSewonili iqneba gamovyoT is sami ZiriTadi kategoria-
fena, risganac yalibdeba urbanuli kultura da am sami mimarTulebiT
gadavxedoT qalaqs:
1. Tanamedrove-Tanadrouli kulturis fena, anu is, rac aq da axla
arsebobs;
10
2. kultura-Canaweris fena, anu is, rac ukve Seqmnilia;
3. kulturis seleqciuri fena
es ukanaskneli Tanamedrove-Tanadroulisa da Canaweris mudmiv
gadarCevas, miRebasa da uaryofas, Zvelisa da axlis urTierTdakavSirebas
axdens da Tanaarsebobas ganapirobebs, ayalibebs ra urbanul konteqsts,
romelic aseve procesTanaa dakavSirebuli da koreqtirebis funqcias iRebs
sakuTar Tavze. es midgoma gansakuTrebiT sainteresoa Cvens SemTxvevaSi,
Tundac Tbilisis qalaqmSeneblobiTi da qalaqgegmarebiTi istoriis
Taviseburebis gamo.
am mxriv saintereso magaliTia Tbilisis qalaqmSeneblobis tradicia
- Zveli, Sua saukuneebis qalaqmSeneblobiTi fena Cven ar SemogvrCa
sakulto nagebobebis garda, radgan igi XVII saukuneSi gadaiwva. magram misi
aRdgena moxda sruliad Taviseburad – sruli sizustiT iyo SenarCunebuli
Zveli gegmareba, quCebis moyvaniloba, ganaSenianebis sixSire da masStabi;
bunebrivia, SenarCunda Zveli dominantebi da ZiriTadi orientaciebi.
Sesabamisad, Sua saukuneebis qalaqze Cven SegviZlia vimsjeloT
SenarCunebuli gegmarebisa da sxvadasxva saxisa da tipis (aRwerilobebi,
mogonebebi, Canaxatebi da sxv.) dokumenturi masalebis safuZvelze.
amdenad urbanulma kulturam, rodesac mas mouxda gadamwvari
qalaqis reabilitacia, seleqciuri procesi Caatara – aiRo Zvelisgan is
rac mas, gamomdinare socialuri moTxovnebidan, jer kidev arsebuli
cxovrebis Sua saukuneebrivi wesidan sasicocxlod esaWiroeboda,
gaiTvaliswina ra bunebrivi pirobebi _ landSaftisa da niadagis
Tavisebureba; xolo Secvala is, rac mas ukve SemoRweulma axali
cxovrebis wesma ukarnaxa.
upirveles yovlisa Seicvala sacxovreblis tipi, gaCnda e.w.
Tbilisuri saxli, romelmac Seanacvla tradiciuli baniani sacxovrebeli
da romelic Tavisi gegmarebiTi da kulturul-komunikaciuri principiT,
Tavisi tipiT, SesaZlebelia safuZvladac ki daedos Tbilisis urbanuli
kulturis tipologiur gansazRvras, rac TavisTavad mniSvnelovani iqneba
Tavad kulturis strategiis swori mimarTulebis SeqmnisTvisac.
11
Tbilisuri saxli, rogorc kulturis gamoxatuleba, aSkarad
metyvelebs qalaqis (rogoc Tavad qveynis) kulturis orientaciis Secvlaze
– faqtia, rom evropul-burJuaziul tips aRar esaWiroeba sacxovrebeli,
romelic imavdroulad sabZolo-TavdacviTi funqciis matarebeli iyo.
Tbilisis e.w. Sua saukuneebis nawilis axali versia banis magier xis aivans
gvTavazobs.
yovel SemTxvevaSi Cvenma qalaqurma kulturam gviCvena, rom
miuxedavad sruli ganadgurebisa, man principulad seleqciasa da
struqturuli rekonstruqciis meTods mimarTa da amiT tradiciis
uwyvetobasa da mis faseulobas gausva xazi. Tumca meore mxriv swored
seleqciurma meTodma ganapiroba struqturuli tradiciis dacvis
farglebSi TanamedroveobisaTvis aqtualuri, axali konstruqciuli tipisa
da funqciis mqone sacxovrebeli saxlis Seqmna.
amasTan erTad isic mniSvnelovania (Tumca meore mxriv logikuric,
radgan arsebuli landSaftisa da reliefis pirobebSi mxolod es gza iyo
SesaZlebeli), rom ukve mogvianebiT (XIX s-Si) aRdgenili qalaqis nawili
(e.w. Sua saukuneebis) TiTqmis xelSeuxeblad iqna datovebuli masSi
yovelgvari arqiteqturuli Carevebis gareSe. qalaqis teritoriuli,
masStaburi da amasaTan erTad Tavad saxlebis sarTulianobis zrda da
axali tipis qalaqis (gegmarebis TvalsazrisiT) mSenebloba galavnis miRma
teritoriebze ganxorcielda (marjvena sanapiro - sololaki, mTawminda,
Semdeg vere; marcxena sanapiro – voroncovis mxare, Semdeg naZaladevi da
didube).
aqedan logikuri xdeba, Tu ratom vuwodebT Cven qalaqs erTi mxriv
qalaq - palimfsests, meore mxriv _ linearuls.
situaciis analizi: Tbilisuri kulturis Sreebi
Tb(tf)ilisuri kultura ramdenime Sred nawevrdeba. es Sreebi dResac
metnaklebad jer kidev cocxal realobas warmoadgens, ris gamoc Tbiliss
SegviZlia vuwodoT qalaqi-palimfsesti.
Tbilisi ar miekuTvneba e.w. regularuli qalaqebis ricxvs, is tipuri
linearuli qalaqia, sadac axali kulturuli fena Zvels ki ar anadgurebs,
aramed uSualod ebmis mas. swored amis gamo, Tbiliss aqvs ramdenime
kulturuli centri (amis Sesaxeb ix.: Tundac xelovnebadmcodne dimitri
TumaniSvilis statiebi).
Tbilisis axal istoriaSi Zvelisa da axlis difuziis yvelaze
mkafio da TvalsaCino gamoxatulebaa e.w. Tbilisuri modernizmi
(xelovnebasa da literaturaSi), sadac Serwymulia warsuli da
Tanamedroveoba, tradicia da novacia _ niko firosmanaSvilis, Zmebi ilia
da kirile zdaneviCebis, daviT kakabaZis da sxvaTa Semoqmedeba.
Tbilisuri kultura gamoirCeva Tavisi `polifoniuri~ xasiaTiT, rac
niSnavs kulturebisa da subkulturebis ara ubralo Tanaarsebobas, aramed
maT difuziasa da dialogs.
Tbilisuri kultura qarTuli kulturisagan, upirveles yovlisa,
Tavisi karnavaluri xasiaTiT gansxvavdeba (aq igulisxmeba ara imdenad
Sesabamisi karnavaluri ritualebi, ramdenadac TviTon Tbilisuri
kulturis teqstebis `karnavaluroba~). karnavaluroba, gansazRvrebis
Tanaxmad, gulisxmobs `maRalisa~ da `mdabiuris~ amoyiravebas, `zeda~ da
`qveda~ sivrceebis adgilSenacvlebas.
rodesac Tbilisuri kulturisa da turizmis koncefciaze vsaubrobT,
unda gaviTvaliswinoT, upirveles yovlisa, swored es niSan-Tvisebebi,
ramdenadac pirveli meores aZlevs swored im sazrdos, razec unda
aRmocendes da ganviTardes dargi; xolo turizmi kulturas ubrunebs
(pirdapiri da gadataniTi mniSvnelobiT) rogorc materialur (finansur)
Rirebulebas, aseve ayalibebs kulturuli memkvidreobis
sicocxlisunarianobis Sesabamis principebs.
13
aucilebeli ganmarteba: Tbilisuri kultura, ra Tqma unda, erTi mxriv,
qarTuli kulturis nawilia, magram, meore mxriv, esaa multikulturuli
fenomeni, sadac mravali sxvadasxva kultura xvdeba da erwymis erTmaneTs.
aqedan gamomdinare, Cven aucileblad migvaCnia winaswar ganvmartoT
Semdegi: qarTuli kultura da Tbilisuri kultura yovelTvis erTmaneTs
ar emTxveva _ ase magaliTad, gabriel sundukianis dramaturgia, ra Tqma
unda, Tbilisur kulturas miekuTvneba, magram is ar aris, pirdapiri azriT,
qarTuli kulturis nawili. meore mxriv, bevri kulturuli institucia,
romelic TbilisSi imyofeba (zaqaria faliaSvilis saxelobis operisa da
baletis Teatri, rusTavelisa Tu marjaniSvilis Teatrebi da a.S.),
sazogadod, qarTul kulturas ekuTvnis da ara _ oden Tbilisurs. igive
iTqmis literaturisa da xelovnebis bevr fenomenze.
amitomac Cven sakuTriv Tbilisuri kulturis nawilad migvaCnia:
1. Tbilisis arqiteqtura da qalaqis kulturuli landSafti;
2. multikulturuli hibridizmis iseTi fenomenebi, rogorebicaa _
Tbilisis aSuRuri poezia da musika, maT Soris _ saiaTnovas poezia,
gabriel sundukianisa Tu mirza faTali axundovis Semoqmedeba,
futuristuli jgufebis moRvaweoba, sergo farajanovis
kinematografi, baSbeuk-meliqovis, lado gudiaSvilis, avTo varazis
da sxvaTa mxatvroba da a.S.
3. literaturisa da xelovnebis iseTi fenomenebi, romlebic
miekuTvneba rogorc Tbilisur, ise qarTul kulturas: e.w.
Tbilisuri skolis portreti, grigol orbelianis poeziis
garkveuli nawili, ioseb griSaSvilis Semoqmedeba, rusTavelisa da
marjaniSvilis Teatrebis kulturul-socialuri dualizmi
`rusTavelisa~ da `plexanovis~ kulturuli diqotomiis WrilSi; e.w.
`Tbilisuri estrada~ da a.S.
A4. Tbilisuri kulturul-socialuri kliSeebi da qcevis
stereotipebi, romlebic sxvasxva subkulturebSi sxvadsxvanairad
mJRavndeba da a.S.
14
aqedan gamomdinare, Tu raime mniSvnelovan kulturul fenomenze Cven
yuradRebas ar vamaxvilebT an saerTod ar vsaubrobT, Cven is
zogadqarTul fenomenad migvaCnia, romelic iseve ekuTvnis Tbiliss,
rogorc mTel `danarCen~ saqarTvelos _ magaliTisaTvis, gansxvavebiT
ioseb griSaSvilis poeziis didi nawilisagan, romelic erTdroulad
Tbilisuric aris da qarTulic, galaktion tabiZis SemoqmedebaSi sakuTriv
`Tbilisuris~ gamoyofa relevanturia oden wminda
literaturaTmcodneobiTi TvalsazrisiT. amitomac, Cven aseT movlenebs
specialurad ar vexebiT.
tf(Tb)ilisuri kulturis uZvelesi Sre
(qalaqis daarsebidan XVIII saukunis dasasrulamde)
Tbilisis uZvelesi kulturis centri, raRa Tqma unda, abanoa,
romelsac ukavSirdeba qalaqis daarsebis miTosi. mogzaurTa Tu qalaqis
stumarTa udidesi nawilisaTvis Tbilisis specifikuri niSani swored
abano iyo uZvelesi droidan dawyebuli da puSkiniT Tu knut hamsuniT
damTavrebuli. grigol robaqiZe (1880 _ 1962) aRniSnavda, rom `Tbilisi
abanoTi iwyeba da abanoTi mTavrdeba~. es, garkveulwilad, asec aris _
qalaqi `iwyeba~ daarsebis cnobili legendiT, romelic samkurnalo Tbil
wylebs ukavSirdeba (aqedanaa, qalaqis saxelwodebac _ xalxuri
etimologiis mixedviT), xolo Zveli periodi mTavrdeba Tbilisis saboloo
katastrofiT, rodesac aRa-mahmad-xanma qalaqi mTlianad gadawva (1795 w.).
sagulixmoa, rom dampyroblis amgvari risxva, ukve sxva legendis Tanaxmad,
aseve abanos ukavSirdeba.
XVIII saukunis dasasrulisaTvis, sityvierebis (`literaturul-
ideologiuri~) istoriis TvalsazrisiT, qarTuli kulturaSi SeiZleba
xuTi kultura gamoiyos:
1. aristokratiis feodaluri kultura, romlis centraluri
teqstebi iyo vefxistyaosani da rostomiani.
15
2. feodaluri soflis anu glexuri kultura _ baris zepiri
(oraluri) kultura (zepiri rostomiani da tarieliani, eTeriani,
arsenas leqsi, amirani da sxv.)
3. mTis zepiri (oraluri) kultura Tavisi miTosuri gadmocemebiTa
(andrezebiT) da folkloriT (`mTis poezia~ da misi Janrebi _
kafia, xmiT natiralebi da a.S.)
4. qalaquri plebsis anu sakuTriv tf(Tb)ilisuri kultura
(avantiuristuli romani _ yaramaniani da sxva; aSuRebis poezia,
centraluri avtori _ saiaTnova)
5. saeklesio kultura (agiografia, himnografia, saeklesio
istoriografia da a.S.)
xelovnebis istoriis TvalsazrisiT, aseTi suraTi gvaqvs:
1. aristokratiuli feodaluri kultura _ feodaluri sasaxle da
cixe-simagre. samwuxarod, pirvelis TvalsaCino magaliTi oden
erekle II cnobili sasaxlea qalaq TelavSi, sxva nimuSebi ar
SemogvrCa (maTze saubari mxolod Zveli periodis sxvadasxva
teqstebSi arsebuli aRwerebiTa da CanaxatebiTaa SesaZlebeli).
2. feodaluri soflis anu glexuri kultura _ e.w. darbazi, baris
soflis e.w. aivniani da baniani saxli, aseve megruli oda.
3. mTis kultura _ xevsuruli da svanuri koSkebi, saxlebi; TuSuri
fardagi da Teqa.
4. qalaquri kultura _ qalaqi siRnaRi, `tfilisuri saxli~
(rekonstruqcia).
5. saeklesio kultura _ saeklesio arqiteqtura, romelic yvelaze
TvalsaCinodaa SemorCenili.
XIX saukuneSi iwyeba qarTuli nacionaluri anu postfeodaluri
(garkveulad _ postmonarqistuli) kulturis Camoyalibeba. XIX saukunis 60-
70-ian wlebSi aristokratiuli, baris oraluri da saeklesio kulturebi
`axali inteleqtualebis~ (`Tergdaleulebis~ da sxv.) TaosnobiT `erwymis~
erTurTs da yalibdeba qarTuli nacionaluri kultura. am ukanasknelis
16
TvalTaxedviT, tf(Tb)ilisuri kultura sulac ar wamoadgens qarTuli
kulturis nawils.
tf(Tb)ilisuri kulturis imperiuli Sre (1801 _ 1917ww.)
XIX saukune, garkveulwilad, esaa `tf(Tb)ilisuri~ anu `mdabio~ da
qarTuli anu `maRali~ kulturebis dapirispirebisa da dualizmis saukune.
vaxtang orbelianis (1812 _ 1890) leqsSi poets qrestomaTiuli saxiTaa
naCvenebi swored es dapirispireba da opozicia: `me ar miyvars kilo
muxambazisa, kintoT kilo, / kilo Sua-bazrisa...~ maSasadame, tf(Tb)ilisur
kulturas _ `muxambazis kilos~ _ upirispirdeba `rusTavelis kilo~,
romelic qarTul kulturas aRniSnavs (`me momeci kilo rusTavelisa, /
gafurCvnili, viT yvavili velisa...~). mocemul teqstSi gamosWvivis ara oden
feodaluri (aristokratiul-glexuri) kulturis warmomadgenlis mware
ironia qalaquri plebsis (burJuaziisa da vaWar-xelosanTa) mimarT, aramed,
rac ufro mniSvnelovania, `maRali~ qarTuli kulturis upiratesoba da
aRmatebuleba `mdabio~ Tbilisur kulturasTan mimarTebaSi.
`rusTavelis kilosa~ da `muxambazis kilos~ _ qarTuli da
tf(Tb)ilisuri kulturebis am dapirispirebis moxsna ieTim-gurjidan mainc
iwyeba (Tu ufro adre haziridan ara), romelic sakuTar Tavs `rusTavelis
Svilobilad da meore saiaTnavad~ miiCnevs da ioseb griSaSvilis poeziasa
da prozaSi sabolood mTavrdeba.
XX saukunis dasawyisiTvis tfilisSi ukve arsebobs minimum oTxi
kultura: imperiuli, evropuli, `tfilisuri~ da qarTuli. rogorc aRiniSna
XIX saukunidan Tbilisi, rogorc dedaqalaqi da zogadad qalaqi ara
marto Tbilisuri, aramed qarTuli nacionaluri kulturis kera xdeba.
aqedan gamomdinare sainteresoa Tu rogor icvleba Tbilisis funqcia da
misdami damokidebuleba droTa ganmavlobaSi: rigi evropuli qalaqebisagan
da rac mTavaria dedaqalaqebisagan gansxvavebiT, Tbilisi didxans rCeba e.w.
Sua saukuneebis tipis qalaqad romelic sabrZolo strategiuli funqciis
qonis garda savaWro da xelosnobis centrs warmoadgens da Sesabamisad,
mdabiuri, `dabali~ kulturis Sris Semqmnelia, romelic realurad ar
17
gansazRvravs zogadad qarTul kulturas. amitomac XIX saukunis pirvel
naxevarSi qalaqis rolis zrdasTan erTad, rac upirveles yovlisa qalaqSi
mTeli qveynis (guberniis) administraciuli mmarTvelobis centralizaciam
ganapiroba, qalaqSi qarTveli aristokratiis rezidenciebis gaCenasTan,
TandaTanobiT e.w. naswavli, sauniversiteto ganaTlebis mqone sazogadoebis
fenis CamoyalibebasTan erTad, bunebrivia, warmoCindeba arsebuli
ganSreveba kulturebs (qalaqur-mdabiursa da aqamde wamyvan feodalur-
aristokratiuls) Soris da aRniSnuli erTgvari distancirebuli da
qedmaRlur-damcinavi damokidebuleba mdabiur-qalaqurisadmi. es imas
mowmobs, rom es ori kultura erTmaneTs gamijnulia da jer ar arsebobs
qalaquri kultura, romelic igive iqneba rac nacionaluri kultura. masSi
jer kidev mdabiuri fenaa wamyvani, Sesabamisad misi TanamedroveebisTvis
qalaquri mdabiurTan igivdeba. XIX saukunis Suaxanebidan swored qalaqi
xdeba nacionalur-evropuli kulturis Semqmnelica da matarebelic; anu
saxezea kulturis koncentracia qalaqad da misi erTgvari centralizacia;
Sesabamisad kulturaTa ganSrevebisa da ierarqizaciis axali formis gaCena
– erTi mxriv qalaquri/provinciulis, meore mxriv Tavad qalaqis
farglebSi maRali/dabali kulturebis saxiT. es niSnavs, rom mdabiuri
kultura ganagrZobs arsebobas, inarCunebs tradiciul formas, magram ukve
ganze dgeba, aRar warmoadgens ra qalaqis kulturis xasiaTisa da arsis,
misi moZraobis cocxal elements. Sesabamisadve, inteleqtualuri da
kulturul-saxelovnebo centri XIX saukunis meore naxevridan ukve
ironiul da garkveulwilad analitikur damokidebulebasac ki avlens
misdami, rogorc socialur-kulturuli fenomenisadmi. qalaquri evropuli
orientaciis ganswavluli kultura xdeba lideri da faqtobrivad
warmoadgens rogorc qalaqis, ise zogadad qarTul kulturas.)
1. sakuTriv `tfilisuri kultura~ aris is, rac ase dawvrilebiT
aRwera ioseb griSaSvilma Tavis Zveli Tbilisis literaturul
bohemaSi da romelic ukve XX saukunis 20-iani wlebisaTvis
`arqaulsa~ da `egzotikur~ fenomens warmoadgenda. aqve unda
aRiniSnos, rom `tfilisuri kultura~, Tavis mxriv, religiuri Tu
eTnikuri niSniT ramdenime subkulturad iyofa. esenia _ somxuri,
18
islamuri, iudaistur-ebrauli, asiriuli, ieziduri da a.S.
subkulturebi.
2. `imperiuli kultura~ niSnavs, upirveles yovlisa, Cinovnikur-
biurokratiulsa da samxedro elements, erTi mxriv, xolo, meore
mxriv, ganaTlebis Sesabamis infrastruqturas, romelsac, aqve
SevniSnavT, ZiriTadad germanuli modeli udevs safuZvlad.
3. `evropuli kultura~ isaa, rasac dRes `dasavlurs~ vuwodebT,
magram, aqve unda ganvaTavsoT evropul umciresobaTa (germanelebi,
polonelebi da sxv.) subkulturebi.
4. rac Seexeba qarTul kulturas, cxadia, rom am periodisaTvis
`TergdaleulTa~ da, upirveles yovlisa, ilia WavWavaZis
mecadineobiT, ukve arsebobs is, rasac SeiZleba `qarTuli
nacionaluri kultura~ vuwodoT. rogorc ukve aRiniSna, es axali
kultura, garkveuli azriT, aristokratiuli, `xalxuri~ (baris
oraluri) da saeklesio kulturebis sinTezs wamoadgens, romlis
ZiriTadi subiqti aris qarTveli eri. amave dros am nawilTa
Semkvreli ukve dasavluri (evropuli) tipis kulturaa, anu e.w.
qarTuli nacionaluri kultura, mTeli Tavisi struqturiT,
wyobiTa da faqtobrivad Sida sistemiT, evropuli kulturis
models mihyveba. mxolod am modelis farglebSi xdeba
SesaZlebeli „qarTul nacionalur kulturad“ gaformeba da misi
aseTad moxsenieba; metic, es procesi kulturul-istoriulad
cnobier, mizanmimarTul procesad warmosdgeba.
movixmoT magaliTad Tundac mxatvrul-esTetikuri azrovneba da masSi
e.w. `erovnuli formis~, `tradiciis uwyvetobis~ anu identurobis
gamovlenisa da SenarCunebis erT mTavar, rogorc mxatvrul, ise Teoriul
problemad arseboba da misi mniSvnelovneba. es problema dgeba swored
maSin, rodesac saqarTvelo evropul orientaciaze gadadis, anu, rogorc
Cans, maSin, rodesac, rom araferi vTqvaT saxelmwifoebriv-politikur
identurobaze, kulturuli identuroba krizisis mdgomareobaSi aRmoCndeba;
tipologiurad Secvlili kultura, romelsac es problema uwin ar edga,
TviT-refleqsirebis, Tavis Tavis gacnobierebis moTxovnilebis winaSe
19
dgeba. es mTeli siaSkaraviT XIX saukunis dasawyisSive gamovlindeba. erTi
mxriv, es qarTuli kulturis Sida problemad warmosdgeba, meore mxriv igi
evropuli orientaciisadmi ara Tu neitraluri mimarTebis an
dapirispirebis, aramed piriqiT, misi srulad miRebis, Sesabamisad misi
problematikis sruli gaTavisebis Sedegicaa, ramdenadac igi evropul
orientacias misive identurobis krizisTan erTad tipologiurad srulad
iRebs da Tavis kulturul, Sesabamisad, mxatvrul, Teoriul problemadac
aqcevs.
aRsaniSnavia isic, rom XIX saukunis meore naxevridan tfilisi
rogorc qalaqi zogadad da rogorc dedaqalaqi, nel-nela xdeba qarTuli
kulturis centri _ aq arsdeba wera-kiTxvis gamavrcelebeli sazogadoeba,
saistorio-saeTnografio sazogadoeba da sxv. qarTuli kulturuli
centrebi, rac, sabolood, 1918 wels universitetis daarsebiT gvirgvindeba.
am procesSi ganusazRvrelia profesiuli qarTuli Teatris
mniSvneloba; Camoyalibebis procesSi mravali winaaRmdegobis miuxedavad
(daviT maCablis pirvel qarTuli dasi (1791-1795 w.w.) aRa-mahmad-xanis
Semosevis dros brZolis velze ganadgurda; naxevarsaukunovani pauzis
Semdeg giorgi erisTavis mier Seqmnili profesiuli Teatri (1850-1856ww)
daixura, da mxolod 1879 wels, `dramatuli komitetis~ ZalisxmeviT
aRsdga) man udidesi roli Seasrula qarTuli nacionaluri TviTSegnebis
CamoyalbebaSi, ruseTis carizmis pirobebSi qarTuli enis ganviTarebasa da
mis sajarod gamoyenebis saqmeSi, da Sesabamisad warmoadgenda
zogadnacionalur kulturul fenomens.
TeatrSi gamoikveTa erTiani qarTul-nacionaluri da Tbilisuri
qalaquri kulturisaTvis damaxasiaTebeli tendenciebi. heroikul-
romantiuli stilis speqtaklebi ruseTis imperiis winaaRmdeg mimarTuli
nacionalur-gamanTavisuflebel ideas atarebda, xolo Tbilisuri cxovreba
scenaze komediisa Tu farsis formiT TvalsaCinovdeboda. socialur
dramaSi realisturi mimdinareobis TeatrSi Tavis gamoxatulebas povebda
qalaqur-mdabiuri da qarTul-aristokratiuli kulturebis dapirispireba,
qarTul-somxuri diqotomia.
20
amasTanave qalaquri Teatraluri kulturis ganviTarebaSi did rols
TamaSobdnen sxva subkulturebic, magaliTad Tbilisuri somxuri
Teatraluri kultura (dramaturgi gabriel sundukiani), romelic gadaiqca
Tbilisuri kulturis organul nawilad.
XIX s-is Teatralur cxovrebaSi umniSvnelovanesia evropuli
(italiuri opera) da rusuli sabaleto da dramatuli dasebi (rusuli
Teatri - amJamad al. griboedovis saxelobis saxelmwifo rusuli Teatri
daarsda qarTulze 5 wliT adre - 1845 wels.).
amdenad `evropuli~ kulturis damkvidreba da am procesSi qarTuli
inteleqtualuri Zalebis gaerTianebac gansakuTrebiT swored TeatrTan
mimarTebaSi ikveTeba (sagulisxmoa ilia WavWavaZis Zalisxmeva qarTuli
Teatris ganviTarebis saqmeSi).
aucilebeli ganmarteba: Cven miviCnevT, rom qarTuli kultura da evropuli
kultura ise miemarTeba erTmaneTs, rogorc nawili _ mTels, anu qarTuli
kultura evropuli kulturis nawilia. es kargad Cans rogorc kulturul-
ideologiur mimdinareobaTa Sedarebis dros, ise saliteraturo da
xelovnebis stilTa analizisas. XIX saukunis dasawyisidan dRemde
saqarTveloSi arsebobda da arsebobs yvela is stili da mimarTuleba, rac
zogadevropuli kulturisTvisaa niSandoblivi (klasicizmi, romantizmi,
realizmi, modernizmi, postmodernizmi). amrigad, tipologiurad qarTuli
kultura evropul kulturas miekuTvneba. es, sxva yvelaferTan erTad,
TvalsaCino xdeba imaSic, rom XIX saukunidan qalaqi, rogorc aseTi
(Tbilisi, garkveulwilad sxva qalaqebTan erTad), xdeba nacionaluri
kulturis Semqmneli da ganmsazRvreli. urbanuli kultura TandaTanobiT
iwyebs Tanxvedras nacionalur kulturasTan da ukve sadRac XIX saukunis
meore naxevarSi iqceva mis ganmsazRvreladac; anu qalaqi qmnis da
warmarTavs kulturas.
Sesabamisad, „evropulisa“ da „qarTulis“ gamoyofa Cvens analizSi
saWiroa mxolod meTodologiuri gamartivebis mizniT _ anu im faqtis
saCveneblad, rom qarTuli kulturis garda TbilisSi evropuli kulturis
sxva warmomadgenlebic arseboben _ germanuli, polonuri da a.S.
kulturebi, romlebic iseve arian evropuli kulturis nawili, rogorc
21
qarTuli kultura, magram, gansxvavebiT qarTuli kulturisagan, isini, amave
dros, Tbilisur subkulturebs warmoadgenen.
2.3. Tbilisuri modernizmi (XX saukunis pirveli meoTxedi)
ukve modernistul periodSi damokidebuleba tf(Tb)ilisuri dabali
kulturisadmi kvlav icvleba – igi erTi mxriv iqceva qalaquri, ukve
kvdomis gzaze mdgari egzotikuri kulturis fenad, meore mxriv
garkveulwilad dramatuli niSnis mqonec kia (magaliTad lado
gudiaSvilis xelovneba). yovel SemTxvevaSi, misdami damokidebuleba
istoriul-esTetikur xasiaTs iZens da esTetikurad Sefaseba-dafasebis
obieqti xdeba rac kulturis deierarqizacias, kulturis horizontalurad
ganfenis faqts mowmobs (amitomaa, rom swored modernizmi aRmoaCens da
daafasebs firosmaniSvilis mxatvrobas).
saukunis dasawyisSive Tbilisis kulturul landSaftSi mkveTrad
dominirebs multikulturuli dialogi, ganumeorebeli Tbilisuri
konvivialoba (adamianur urTierTobaTa Riaoba, siTbo). Ddedaqalaqs
stumroben evropeli da rusi arqiteqtorebi, mxatvrebi, artistebi.
magaliTad, sudeikini, kruCionix, burliukebi ; 1904 wels Camodis v.
meerxoldi da dgams Tavis saetapo simbolistur speqtklebs; miuxedavad
amisa, misi novaciebi jer ver poveben gamoZaxils qarTul TeatrSi (is
naturalizmisa da realizmis fazaSi imyofeba).
sainteresoa kulturis politikis decentarilzaciis garkveuli
elementebi. dedaqalaqis TviTmmarTveloba aqtiur demokratiul
kulturul politikas axorcielebs – 1910 wels daarsebuli pirveli
`municipaluri muzeumis~ (dRes i. griSaSvilis sax. Tbilisis istoriis
saxelmwifo muzeumi _ `qarvasla~) Seqmnas moyveba `avWalis muSaTa
Teatris~ daarseba.
1922 w. ruseTidan brundeba ukve saxelmoxveWili reJisori k.
marjaniSvili da TeatrSi iwyeba axali epoqa. kote marjaniSvilisa da
sandro axmetelis SemoqmedebiTi paeqroba udides zegavlenas axdens
Tbilisis kulturis Semdgom ganviTarebaze. GrusTavelis Teatris saxiT
22
ikveTeba Teatri-lideri, romelic zogadnacionalur masStabs scdeba da
qarTul Teatralur modernizms evropuli donis movlenad aqcevs.
aRsaniSnavia, rom qarTul TeatrSi modernizmi gacilebiT metxans
grZeldeba, vidre zogadad am stilis droiTi monakveTi (is mTavrdeba
axmetelis daxvretiT 1937 wels).
ociani wlebidan yalibdeba profesiuli scenografia, asparezze
gamodian axalgazrda mxatvrebi: i. gamrekeli, p. ocxeli, d. kakabaZe, e.
axvlediani, l. gudiaSvili.
TbilisSi iwyeba kinowarmoeba (1911 w.) _ pirveli amierkavkasiaSi.
XX saukunis dasawyisSi gavrcelebuli modernis stili Tbiliss
mdidar arqiteqturul memkvidreobas utovebs _ es, zedmiwevniT evropuli
stili gansacvifrebeli silaRiTa da siswrafiT iTvisebs `Tbilisuri
saxlis~ struqturul tradicias (ix. B CanarTi _ bukleti `moderni
TbilisSi~).
poet paolo iaSvilis ocneba, gadaeqcia Tbilisi axal parizad, 1920-
iani wlebis bolos TiTqmis ganxorcielda. Tbilisuri modernizmis
yvelaze dinamikuri periodi emTxveva saqarTvelos saxelmwifoebrivi
damoukideblobis periods (1918-1921 w.w.), maSin rodesac saqarTveloSi
mcxovreb modernistebs revoluciuri ruseTidan Camosuli modernistebi
uerTdebian.
Tbilisuri kulturis `socialisturi~ Sre (1922 _ 1991 w.w.)
Tbilisuri kulturis `socialisturi~ periodis yvelaze
mniSvnelovani produqti, ra Tqma unda, e.w. stalinuri arqiteqtura, kino da
socialisturi realizmis esTetikis termini rom moviSvelioT, e.w.
monumenturi xelovnebaa. amasTan erTad, swored am dros daiwyo
dedaqalaqma `Tavkombalizaciis~ principiT ganviTareba. sagulisxmoa, rom
paralelurad Tbilisma dakarga kavkasiis konteqstSi kulturuli,
socialuri da, garkveulwilad, politikuri centris funqcia.
23
nacionaluri politikis Sedegad Tbilisi wminda qarTul qalaqad
gadaiqca, moispo ra misi rogorc multikulturuli qalaqis tradicia. es,
upirveles yovlisa, aisaxa Tbilisis urbanul kulturaze, ramac daukarga
dedaqalqs kulturuli mravalferovnebisa da kulturuli dinamizmis
TiTqmis yvela niSani _ sxva erovnebebi eTnikur umciresobebad gadaaqcia
da, faqtobrivad, sazogadoebrivi cxovrebidan gariya.
amgvar nacionalur politikas periferizaciis principic daerTo (rac
ruseTis imperiis drosac moqmedebda, magram mas regionis izolaciaSi
moqcevis mizani ar hqonia) _ dedaqalaqi viwro teritoriul da eTnikur
CarCoebSi moeqca da provinciul qalaqad gadaiqca. am process xels
umarTavda da amyarebda `formiT nacionaluris~ programa, romelmac
mTlianad gansazRvra dedaqalaqis vizualur-esTetikuri mxare. Sesabamisad,
qalaqs radikalurad Seecvala konteqsti, man dakarga sakuTar TavTan
identoba, iqca e.w. mono-kulturul qalaqad, ramac kulturul-istoriuli
mexsierebis gaqroba, amnezia an, rac uaresia, kulturuli mexsierebis
deformireba gamoiwvia.
maSasadame, saxezea modernis sabWouri (ideologiuri) varianti.
Sesabamisad, es iyo logikidan gadaxveva, ukve arsebuli mimarTebis
ZaldatanebiTi da xelovnuri damuxruWeba da Secvla, ramac Tavisi Sedegi
dedaqlaqis urbanul kulturaze bunebrivia iqonia.
es yovelive mowmobs imas, rom dedaqalaqis mimarT ganxorcielebuli
politika SemTxveviTi, daugegmavi da stiqiuri ar yofila, rac imas niSnavs,
rom dedaqalaqis `normalur~ da `bunebriv~ mdgomareobaSi dabruneba da
misi winsvla aseve myar da mizandasaxul politikas saWiroebs.
sagulismoa, rom Cven dRemde ar gagvicnobierebia, Tu ra kulturul-
inteleqtualur-samarTlebrivi memkvidreoba gvergo uaxloesi sabWouri
periodidan, ra saxiT, ra mimarTulebiT aisaxa is dedaqalaqze, ar gvicdia
am memkvidreobis Sefaseba. sabWouri faseulobebi isev cocxalia da es
metismetad aSkarad airekleba Cvens urbanul kulturaze da, Sesabamisad,
vizualuradac mkafiod da mZafrad ikiTxeba.
24
gviandeli Tbilisuri socialisturi kulturis erT-erTi mTavari
kulturuli fenomeni `Tbilisobaa~. rogorc tipuri socrealisturi
`performansi~, `Tbilisoba~ Semdgom kvlevas miTxovs. aRniSvnis Rirsia
arqiteqtor SoTa yavlaSvilis mier Tbilisis Zveli ubnebis
`rekonstruqcia~ (gasuli saukunis 70-80-iani wlebi), rac swored
`Tbilisobis~ konteqstSi unda ganvixiloT. Tbilisuri kulturis am
`aRorZinebaSi~ aRsaniSnavia giorgi cabaZisa da sxva `aSuRuri~ musika.
meore mxriv, XX saukunis 70-ian wlebSi Tbilisuri kulturis
sxvagvari (ZiriTadad, subkulturuli) recepciac xdeboda: sergo
farajanovis `tf(Tb)ilisuri~ kino (saiaTnova, suramis cixe, aSik-qeribi,
firosmani), baSbeuk-meliqovi, avTo varazis da sxvaTa mxatvroba da a.S.
urbanul kulturaSi, da gansakuTrebiT, TeatrSi stratifikaciis
Sedegad ikveTeba mkveTrad dapirispirebuli akademiuri da kameruli
formebi.
rusTavelis Teatris karnavaluri masStaburobisa da marjaniSvilis
Teatris fsiqologiuri akademiurobis diqotomiis fonze Cndeba axali,
mcireformatiani, magram kulturuli TvalsazrisiT umniSvnelovanesi-
kamerul-studiuri kinomsaxiobTa Teatri (daarsda 1978 wels).
is dasabams aZlevs tradiciuli Teatraluri sivrcis uaryofas,
`adamianis masStabis~ Sesabamis, mcire Teatraluri sivrceebis gaCenis
tendencias, romelic gansakuTrebuli simZafriT uaxles periodSi
`sardafebis~ saxiT gvevlineba (ukve gansxvavebuli mxatvrul-ideuri
datvirTviT). mixeil TumaniSvilisEeskizur-impresionistuli Teatraluri
mimdinareoba albaT ufro metad Seesabameba `Tbilisuri kulturis~ cnebas,
vidre `rusTavelisa~ Tu `marjaniSvilis~ Teatrebis akademiuroba.
XX saukunis 60-70-ian wlebSi oficialuri `sabWoTa kulturis~
paralelurad yalibdeba iseTi Tbilisuri kulturuli kliSeebi,
rogorebicaa `WeSmariti Tbiliseli~, `namdvili qalaqeli~, rac
upirispirdeba iseT kategoriebs, rogorebicaa `Camosuli~, `sofleli~ da
a.S. Cndeba `prestiJuli~ da `araprestiJuli~ ubnis cneba. swored am dros
igivdeba `qarTuli~ da `Tbilisuri~.
25
Tuki `stalinuri periodi~ (1924/29?-1953ww.) oficialuri ideologiisa
da oficialuri kulturis upirobo batonobiT xasiaTdeba, ris gamoc am
kulturas `totalitaruli kultura~ ewodeba, gviandeli socializmis
periodSi Tbilisuri kulturis dualizmi Tavs iCens `socialisturi~ da
`erovnuli~ kulturebis, `oficialuri~ da `disidenturi~ ideologiebis,
`oficialurisa~ da `Crdilovani~ ekonomikis da a.S. dapirispirebis (amave
dros, garkveulwilad, difuziis) saxiT. XX s-is 80-iani wlebis bolos ki
dualizmi aseT saxes iRebs: oficiozi/araformalebi, komunisturi
nomenklatura/erovnuli moZraoba, sabWoTa kultura/qarTuli nacionaluri
kultura, rac, sabolood, `sabWoTa socialisturi kulturisa~ da
Sesabamisi istoriuli periodis dasasruls moaswavebs.LU
Tbilisuri kulturis Tanamedrove Sre (1992-2004 ww.)
radganac Tbilisuri arqiteqturisa da qalaqis kulturuli
landSaftis sivrceSi mimdinare destruqciul movlenebs Cven ukve SevexeT
(ix: Sesavali _ 1.1.), amitomac yuradRebas Tanamdrove Tbilisuri kulturis
sxva Taviseburebebs mivapyrobT.
1991-92 wlebis Tbilisis omma kargad aCvena `Tbilisurisa~ da
`qarTulis~ araigiveoba _ `avangarduli~ da `mowinave~ Tbilisi
daupirispirda `ariergardulsa~ da `CamorCenil~ danarCen saqarTvelos.
sayuradReboa, rom TviTon es omi prezidentma z. gamsaxurdiam (1941_1993
w.w.) `vera-vake-saburTalos putCad~ monaTla. cxadia, aq igulisxmeba
sakuTriv Tbilisuri kulturis dualizmi: centraluri/periferiuli,
prestiJuli/araprestiJuli da a.S.
XX saukunis bolos da XXI saukunis daswyisisaTvis Tbilisur (da,
sazogadod, qarTul) kulturaSi sxvagvari dualizmi gamoikveTa: `Zvelebi~
da `axlebi~, `Zveli~ nomenklatura da `axali~ reformatorebi, `Zveli
inteligencia~ da `axali inteleqtualebi~, `Zveli nacionaluri kultura~
da `axali liberaluri faseulobebi~.
SeiZleba iTqvas, rom, politikuri TvalsazrisiT, 2003 wlis `vardebis
revolucia~ swored `axlebis~ sruli triumfiT dagvirgvinda, stagnaciuri
26
gerontokratia revoluciurma neokratiam Caanacvla. magram, sagulisxmoa,
rom `Zveli nacionaluri~ da `axali liberaluri~ kulturebis
dapirispirebis moxsnis (an/da Serbilebis) mizniT `axlebis~ politikurad
yvelze ufro aqtiurma nawilma sakuTar Tavs `nacionaluri moZraoba~
uwoda. cxadia, amiT `axalsa~ da `Zvel~ kulturebs Soris dapirispireba ar
amowurula. `Zveli~ kulturis umTavres sayrdenad saSualo skola da
sauniversiteto infrastruqtura rCeba.
`nacionaluri~ da `liberaluri~ kulturebis dapirispirebasTan
erTad Tbilisuri kulturis sivrceSi sxva winaaRmdegobac warmoiSva, rac
mowmobs qalaqis urbanuli tradiciis srul ignorirebas, iwvevs qalaqis
saxis rRvevas da rac qalaqs ukargavs sakuTar identurobas; rom araferi
vTqvaT urbanul kulturaze, romelic Zveli sabWouri tradiciis nayofad
rCeba, qalaqi ver qmnis mdgradi ganviTarebis gegmas; aSkarad SeiniSneba
ukve aRniSnuli arainstitucionaluri, erTgvari vizionerul-futuristuli
da fragmentul-spontanuri, stiqiuri damokidebuleba qalaqisadmi.
magaliTad: Tbilisis politikuri istebliSmentis erTi nawilis
mxridan gamoiTqva azri, rom qalaqis istoriuli nawili erT ubnad unda
gaerTiandes da rom igi saofise sivrced unda gadaiqces. esaa
sainformacio saSualebebis gziT mopovebuli informacia (sxva saSualeba
informaciis mopovebisa dRes ar arsebobs, rogorc Cans iqidan gamomdinare
rom ar arsebobs Tanamimdevruli muSaobis procesi am mimarTulebiT).
saofise sivrced qceva sruliad obiqturad gamoiwvevs qalaqis radikalur
gardaqmnas _ dRis wesrigSi dadgeba Zveli nagebobebis ngrevisa da maTi
axali SenobebiT Canacvlebis sakiTxi. es ki, sabolood, gulisxmobs
linearuli Tbilisis regularul qalaqad qcevas.
ra Tqma unda, aseTi midgoma savsebiT legitimuria _ amas mxars
umagrebs sxva dedaqalaqTa msgavsi transformaciis istoriuli
magaliTebic: parizis regularul qalaqad gardaqmna ludoviko XIV-is
dros, budapeStis (ufro zustad, peStis) dangreva da, faqtobrivad, Tavidan
aSeneba XIX saukuneSi (rac budapeStisaTvis imperiis meore dedaqalaqis
funqciis miniWebam gamoiwvia), moskovis radikaluri transformacia
stalinur periodSi da a.S.
27
magram, amisaTvis saWiroa gaazrebuli stretegiuli gegmis arseboba
da Sesabamisi resursebis (rogorc inteleqtualuri, ise ekonomikuri Tu
fizikuri da sxv.) amoqmedeba. samwuxarod, mocemuli koncefciis avtorebs
yovelive es, qveynis dRevandeli mdgomareobidan gamomdinare,
ararealisturad da gaumarTleblad gvesaxeba.
amitomac, Tbilisuri kulturis ganviTarebis strategiul
mimarTulebaTa Cveneuli modeli (ix: mocemuli koncefciis me-4 nawili)
Tbilisuri kulturis `palimfsestursa~ da linearul paradigmas emyareba.
strategiis gansazRvrisas gasaTvaliswinebeli iqneba Cvens mier
SemoTavazebuli seleqciuri meTodi dRes arsebuli kulturis seleqciuri
fenis gaTvaliswinebiT, ramdenadac dRes arsebuli seleqciuri fena jer
kidev stalinis periodSi Catarebuli kulturis seleqciis saxiT arsebobs:
ukve stalinis periodidan iwyeba, ase vTqvaT, warsulisken Sebruneba, rac
mTavaria warsuli memkvidreobis gadarCeva, misi ideologiuri
utilitaruli funqciiT datvirTva. xelovnebaSi es gamoixata tradiciuli
ornamentis Warb gamoyenebaSi da mis ideologizirebaSi, saeklesio kedlis
mxatvrobis kompoziciuri sqemebis sesxebaSi da mis kultivirebaSi,
eTnografiuli formebis aslirebis meTodSi da am yovelives
socialisturi realizmis uaRresad mwyobr TematikasTan ekleqtur
SejerebaSi (am meTodma bunebrivia ganapiroba saxelovnebo ganaTlebis
meTodologia)...
Tbilisis kulturis politikis monacemebi
K qvemdebare koncefciis meTodologiisa da Catarebuli sociologiuri
kvlevebis analizis safuZvelze gamoikveTa is ZiriTadi sferoebi,
romlebic Tbilisis, rogorc dedaqalaqis urbanuli kulturis politikas
gansazRvravs. Ues sferoebia: uZrav-moZravi kulturuli memkvidreoba,
tradiciebi da specifikuri cxovrebis wesi; xelovnebis sxvadasxva dargebi:
literatura, musika (klasikuri, folki, Tanamedrove), Teatri, saxviTi da
vizualuri xelovneba, popularuli kultura; kroskulturuli sferoebi -
ganaTleba, masmedia, turizmi.
CamoTvlili sferoebis mokle mimoxilva ixileT danarTSi #1.
28
situaciis analizi:
TbilisSi turizmis ganviTarebis resursuli potenciali
Sesavali
Tbilisis turizmis ganviTarebis koncefcia, romelic dafuZnebulia
zemoT ukve aRweril qalaqis kulturis resursul potencialze, unda
iTvaliswinebdes im sayovelTaod aRiarebul principebs, rac amoZravebs
msoflio turizms. pirvel rigSi unda aRiniSnos, rom turizmi ar aris
ekonomikis lokalurad arsebuli da damoukideblad ganviTarebadi dargi.
is dargTaSorisi dargia, romlis ganviTareba bevr politikur, ekonomikur
da socialur komponentzea damokidebuli. Sesabamisad, turizmis
ganviTarebis koncefciis Camoyalibebisas, vxelmZRvanelobT ra Tanamedrove
evropuli midgomebiT, turizms ganvixilavT, rogorc uaRresad
mravalaspeqtian klasters.
mxedvelobaSi gvaqvs turizmTan dakavSirebuli seqtorebi: dargis
ganviTarebiT dainteresebuli iuridiul-politikuri da garemos dacviTi
moZraobebis monawileebi; kulturis, sportis, jandacvis, ganaTlebis,
finansuri, soflis meurneobisa da gadamamuSavebeli seqtorebis
warmomadgenlebi; resursebis amoReba-amoqmedebiT, teqnikuri da
teqnologiuri siaxleebiT dakavebuli specialistebi; transportis
industriis, infrastruqturis, sanaxaobrivi da gasarTobi industris
warmomadgenlebi da a.S.
ufro konkretuli (strategiis gansazRvrisa da ZiriTadi mimarTulebebis
Camoyalibebisas) midgomisas, magaliTad ise, rogoricaa Tema _ turizmis
industriis moqmedebis seqtori: turistuli momsaxureba, dabinaveba
(gansaxleba), transportireba (Sida saqalaqo da saqalaqTaSoriso),
garToba, kveba (saerTaSoriso da nacionaluri samzareulos mTeli
SesaZleblobebi), mogzaurobebis gayidva (saeqskursio), dResaswaulebi
(saeklesio, saero, regionaluri, nacionaluri, saerTaSoriso),
atraqcionebi, Tavgadasavlebi da sxva gare garTobis saxeobebi da a.S.
29
Tu sakiTxs kidev ufro CavuRrmavdebiT (da es aucilebeli gaxdeba
strategiuli gegmis SemuSavebisas), sakiTxebi gansaxilveli iqneba iseTi
detalobiT, rogorc magaliTad _ atraqciuloba:
kulturuli atraqciuloba: istoriuli da arqeologiuri adgilebi,
arqiteqtura, monumenti, industriuli adgili, muzeumi, eTnikuri kuTxe,
samzareulo, Teatri, koncerti/warmodgena da a.S.
bunebrivi atraqciuloba: peizaJi, landSafti, parki, mTa, flora,
fauna, da a.S.
dResaswaulebi (movlenebi): gansakuTrebuli, sazogadoebrivi
movlenebi, festivalebi, religiuri, sportuli dResaswaulebi (zeimebi), Ria
vaWroba (sazeimo bazroba), korporatiuli movlenebi da a.S.
rekreaciuli resursebi: RirsSesaniSnaobebis monaxuleba, golfi,
curva, CogburTi (tenisi), gaseirneba, velo-seirnoba, sportis zafxulisa da
zamTris saxeobebi da a.S.
samayureblo atraqciuloba: Tematuri parkebi, luna-parkebi, kazino,
kinoTeatri, maRaziebis qseli, xelovnebis saSemsruleblo saxeobebis
centrebi, sportuli kompleqsebi da a.S.
turizmis ganviTarebas, rogorc logikurad Tanamdevi procesebi,
mohyveba iseTi gare egzogenuri movlenebi, rogoricaa: demografiuli da
socialuri cvlilebebi, cvlilebebi politikaSi, sakanonmdeblo da
maregulirebel sferoSi, vaWrobis ganviTareba, ekonomikuri da finansuri
cvlilebebi, satransporto infrastruqturisa da sainformacio
uzrunvelyofis sferos ganviTareba da a.S. Sesabamisad, aucilebeli iqneba
am cvlilebebisadmi rogorc sakanonmdeblo, aseve struqturul-
mmarTvelobiTi da socialur-ekonomikuri mzaoba.
gasaTvaliswinebelia, rom dargis ganviTarebas Tan SeiZleba axldes
rogorc dadebiTi _ axali samuSao adgilebis Seqmna, Semosavlebis zrda,
urbanizaciis procesis daCqareba, bunebrivi kompleqsebis gafarToeba,
regionis atraqciulobis xarisxis, kulturuli cxovrebis donis zrda,
socialuri da kulturuli procesebis daCqareba, adgilobrivi kulturuli
RonisZiebebis, xalxuri Semoqmedebis, rewvis, tradiciebis aRorZineba,
30
adgilobrivi kulturis Zeglebis dacva da aRdgena, sasoflo-sameurneo da
sxva adgilobriv produqciaze moTxovnilebis zrda; aseve uaryofiTi
momentebi _ mosaxleobis sxvadasxva jgufebis interesebis polarizacia da
komercializacia, arakvalificiuri Sromis xvedriTi wilis,
sazogadoebrivi wesrigis darRvevis ricxvis zrda, ojaxuri cxovrebis
wesis `erozia~, kulturis komercializaciis procesSi sazogadoebrivi
gemovnebis mkveTri dacema da totaluri `maskulturizacia~, konkretuli
turistuli mimarTulebis TviTmyofadobis dakargva, SesaZlo konfliqtebi
adgilobriv mosaxleobasa da turistebs Soris da sxva.
momavali strategiuli gegmis damuSavebisas gansakuTrebuli
yuradReba unda mieqces turizmis ganviTarebis politikis ZiriTad
aspeqtebs:
turistuli resursebis maqsimalurad sruli CamonaTvalis
momzadeba;
turizmis ganviTarebis mizniT erovnuli qonebis gamoyenebis sqemis
Camoyalibeba;
ZiriTadi turistuli raionebis/ubnebis da turistuli
daniSnulebis obieqtebis gansazRvra;
RonisZiebaTa kompleqsis gansazRvra-realizacia, romelic
adgilobriv mosaxleobasa da turistebs aswavlis qveynisa da misi
calkeuli istoriul-eTnografiuli mxareebis (am SemTxvevaSi –
Tbilisis calkeuli ubnebis) kulturuli Rirebulebebis
pativiscemas;
adgilobrivi resursuli (bunebrivi, istoriuli, adamianuri da a.S.)
potencialis dacvis RonisZiebebis gansazRvra.
koncefciaSi calke ar SevexebiT, Tumca Semdgom etapze aucilebeli
iqneba kvalificiurad damuSavdes iseTi sakiTxic, rogoricaa turistuli
regionis mimzidvelobaze moqmedi faqtorebi, romlebic moiazreba rogorc:
SeRwevadoba;
damokidebuleba turistebisadmi;
31
infrastruqtura;
bunebrivi silamaze da klimati;
kulturuli da socialuri daxasiaTeba;
sportul-gamajansaRebeli da rekreaciuli resursi;
ganaTlebis centrebi;
komerciis centrebi;
fasebis done da a.S.
ukanaskneli aTwleulis ganmavlobaSi amerikul literaturaSi gaCnda
e.w. `adeqvaturi turizmis~ cneba, romlis ZiriTadi principebia:
konkretuli teritoriis memkvidreobis (kulturuli, istoriuli,
bunebrivi) dacvaSi aqtiuri monawileoba;
sxva regionebTan SedarebiT konkretuli teritoriis memkvidreobis
(kulturuli, istoriuli, bunebrivi) unikalobis xazgasma da
Sesabamisi warmoCena;
adgilobriv mosaxleobaSi unikaluri memkvidreobisadmi
(kulturuli, istoriuli, bunebrivi) siamayisa da pasuxismgeblobis
grZnobis aRzrda;
turizmis ganviTarebis programis SemuSaveba konkretuli
teritoriis unikaluri memkvidreobis (kulturuli, istoriuli,
bunebrivi) gamoyenebis safuZvelze.
ACvenis azriT, strategiis SemuSavebisas aucilebeli iqneba
aRniSnuli poziciebis gaTvaliswinebac.
Tanamedrove turizmi _ ganviTarebis ZiriTadi tendenciebi
dRevandeli turizmi, romelic kompiuterizaciisa da avtomatizaciis
farTod danergvis safuZvelze saerTaSoriso informaciuli teqnologiebis
da procesebis sferod gadaiqca, uaxlesi satransporto saSualebebiTa da
momsaxurebiT sul sxvagvari warmodgenebi Seqmna drosa da sivrceze, Zalze
32
faqizad reagirebs dedamiwaze mimdinare procesebze. Sesabamisad Cndeba
axali tendenciebi, moZraobebi, mimarTulebebi. swored aqedan gamomdinare
gaCnda msoflio sazogadoebriobisaTvis erTiani maregulirebeli aqtebis
Seqmnis saWiroeba. `turizmis globaluri eTikuri kodeqsi~ (msoflio
turistuli organizaciis generaluri asamblea, santiago, Cili, 1999 wlis 1
oqtomberi) turizms ganixilavs, rogorc:
individualuri da koleqtiuri srulyofis faqtors;
mdgradi ganviTarebis faqtors;
sferos romelic iyenebs kacobriobis kulturul memkvidreobas da
Seaqvs Tavisi wvlili mis gamdidrebaSi;
saqmianobas, romelic erTnairad sasargeblo da momgebiania masSi
monawile qveynebisa da xalxebisaTvis.
aRniSnuli zogadi Sefasebebidan da daskvnebidan Tu gadavinacvlebT
turizmis, rogorc dargis pragmatuli, gamoyenebiTi mxaris analizze,
SegviZlia aRvniSnoT, rom Tanamedrove moTxovnebis Sesabamisad misi
ganviTareba saxelmwifos (qveyanas), konkretul regions, qalaqs, rogorc
dainteresebul (monawile) mxares, uqmnis Sesabamisi stimulebis
nairsaxeobas:E
axali samuSao adgilebi da sawarmoebi;
damatebiTi Semosavlebi;
axali gasaRebis bazrebi adgilobrivi produqciisaTvis;
infrastruqturis, aseve komunaluri momsaxurebis obieqtebisa da
samsaxurebis modernizacia;
axali profesiebi da teqnologiebi;
sazogadoebis mier gare samyarosa da kulturuli memkvidreobis
problemebisa da maTi dacvis aucileblobis safuZvliani gageba;
axali midgomebi miwaTsargeblobaSi, soflis meurneobaSi,
gadamamuSavebel mrewvelobaSi da a.S.
33
amasTan erTad, imisaTvis, rom turizmma ekonomikuri mogeba moutanos
qalaqs, misi ganviTareba unda atarebdes mdgrad xasiaTs da amave dros
Tavisi bunebiT unda iyos damzogavi. turizmis ganviTarebis TvalsazrisiT
gansakuTrebuli mniSvneloba aqvs gansaxlebis sistemis, dasaxlebaTa
tradiciul arqiteqturas da istoriul-kulturul memkvidreobas.
turizmis ganviTarebis dagegmvis TvalTaxedviT potenciuri
SesaZleblobebis Sefasebis dros (rac aucilebeli iqneba strategiis
damuSavebisas) aucilebelia pasuxi gaeces Semdeg kiTxvas _ ra saWiro
komponentebi unda arsebobdes turizmis ganviTarebisaTvis? es
komponentebia:
RirSesaniSnaobebi da Tavisufali drois gatarebis formebi _ sanaxavi
adgilebi da is, riTac SeiZleba turisti gaerTos adgilze yofnis dros;
miRebisa da momsaxurebis infrastruqtura _ dabinavebisa da kvebis
adgilebi;
satransporto infrastruqtura da momsaxureba _ sabazo adgilamde
Casvlisa da Sida teritoriaze gadaadgilebis saSualeba;
adgilobrivi sainJinro-teqnikuri infrastruqtura _ wyalmomarageba,
eleqtrogayvaniloba, komunikacia, kanalizacia da myari sayofacxovrebo
narCenebis marTva;
mogzaurobebis organizeba _ turoperatorebi, turagentebi da gidebi;
turistuli produqciis bazarze gatana da turistuli informaciis
samsaxuris arseboba _ informacia turistebisaTvis imaze, Tu ra SeuZliaT
naxon da akeTon maT adgilze yofnis dros.
turizmis, rogorc qveynis dedaqalaqis ganviTarebis erT-erTi
prioritetis gansazRvrisaTvis, ukve strategiaze muSaobis dros,
aucilebeli iqneba gaanalizdes Semdegi sakiTxebic:
- arsebobs Tu ara TbilisSi turizmis ganviTarebisaTvis saWiro
resursebi;
- arsebobs Tu ara Sesabamisi turistuli bazari, romelzec
SeiZleba gasvla;
34
- ekonomikuri ganviTarebis miznebis misaRwevad esaWiroeba Tu ara
Tbiliss turizmis ganviTareba;
- aris Tu ara saWiro SromiTi resursebi turizmis
ganviTarebisaTvis, damatebiTi SromiTi resursebis Semoyvanis
gareSe;
- gamarTlebulia Tu ara danaxarjebi satransporto
infrastruqturis ganviTarebisaTvis;
- SesaZlebelia Tu ara konkurentebis gamoCena arsebuli an SesaZlo
turistuli proeqtebidan mezobel regionebSi.
aqve unda aRvniSnoT isic, rom 1992 wlis gaeros cnobili samitis
(rio de Janeiro) Semdeg, nebismieri qveynisa da dargis ganviTarebas
safuZvlad daedo epoqaluri mniSvnelobis dokumenti `dRis wesrigi XXI
saukunisaTvis~, romelSic gacxadebuli iqna mdgradi ganviTarebis ZiriTadi
principebi da moTxovnebi.
aRniSnuli dokumentis Tanaxmad mdgradi turizmi:
- xels uwyobs turizmis zemoqmedebis gzebis gagebas bunebriv,
kulturul da socialur sferoebze;
- xels uwyobs Semosavlebisa da xarjebis samarTlian ganawilebas.
igi qmnis samuSao adgilebs uSualod adgilobriv turizmsa da mis
monaTesave sferoebSi;
- xels uwyobs momgebiani adgilobrivi dargebis ganviTarebas _
sastumroebi da sxva sarekreacio obieqtebi, restornebi da kvebis
sxva obieqtebi, satransporto sistemebi, xalxuri rewva da
saeqskursio-sainformacio saqme;
- xels uwyobs regionSi ucxouri valutis Semosvlas da
adgilobriv ekonomikaSi kapitalis dabandebas. xels uwyobs
adgilobrivi ekonomikis diversifikacias, gansakuTrebiT sasoflo
raionebSi, sadac dasaqmebas SeiZleba hqondes sezonuri an
SemTxveviTi xasiaTi;
35
- moiTxovs sivrciT gegmarebasa da zonirebas, romelic Seesabameba
adgilobrivi ekosistemis gamtarunarianobas; gadawyvetilebis
miRebis procesSi rTavs sazogadoebis yvela fenis warmomadgenels;
- xels uwyobs adgilobrivi infrastruqturis modernizebas;
- qmnis rekreaciul obieqtebs, romlebiTac sargebloba SeuZliaT
rogorc adgilobriv macxovreblebs, aseve turistebs;
- bunebrivi turizmi xels uwyobs im miwebis produqtiul
gamoyenebas, romelTac ara aqvT sasoflo-sameurneo mniSvneloba;
- kulturuli turizmi xels uwyobs adgilobrivi mosaxleobis
TviTSegnebis amaRlebas;
- ekologiurad mdgradi turizmi naTlad gviCvenebs bunebrivi da
kulturuli resursebis did mniSvnelobas social-ekonomikuri
ganviTarebis saqmeSi da xels uwyobs mis dacvas.
turizmis mdgradi ganviTarebis ZiriTadi principebia (bunebis dacvis
msoflio fondis mixedviT):
- resursebis mdgradi moxmareba (bunebrivi, socialuri da
kulturuli resursebis dacva da mdgradi moxmareba xangrZlivi
da warmatebuli saqmianobis sawindaria);
- turistul teritoriebze datvirTvisa da narCenebis Semcireba
(resursebis moxmarebis regulireba da narCenebis Semcireba xels
uwyobs turistuli produqtis xarisxis zrdas da amasTan erTad
amcirebs bunebis konservaciis xarjebs);
- bunebrivi da kulturuli mravalferovnebis SenarCuneba (bunebrivi
da kulturuli mravalferovneba turistuli saqmianobis
warmatebisa da mimzidvelobis ganmsazRvreli faqtoria);
- turizmis integrireba dagegmvis procesSi (turizmis ganviTarebis
integrireba garemosdacviTi da ekonomikuri sakiTxebis dagegmvis
procesSi uzrunvelyofs turistuli saqmianobis warmatebas);
36
- adgilobrivi ekonomikis mxardaWera (ekoturizmi xels uwyobs
adgilobrivi ekonomikis ganviTarebas, iTvaliswinebs garemoze
miyenebuli SesaZlo zianis kompensacias, Tavis mxriv icavs da
amcirebs velur garemoze uaryofiT zemoqmedebas);
- adgilobrivi mosaxleobis Tanamonawileoba (adgilobrivi Temis
Tanamonawileobas ara marto ekonomikuri sargebeli moaqvs, aramed
gacilebiT ufro sainteresosa da mimzidvels xdis turistul
produqts);
- konsultaciebi da TanamSromloba (interesTa konfliqtebis
Tavidan acilebis uzrunvelyofa);
- personalis kvalifikaciis amaRleba;
- marketingi;
- kvleva da Sefaseba.
yvela aRniSnuli sakiTxi, Cvenis azriT, seriozuli yuradRebis sagani
unda gaxdes im jgufebisaTvis, romlebic dedaqalaqis ganviTarebis
strategiul gegmaze, da konkretulad, turizmis blokze imuSaveben.
M
Tbilisis, rogorc turistuli obieqtis aRwera
paragrafi, romelSic, zemoT aRniSnuli rekomendaciebis Tanaxmad,
unda aRiweros qalaqis mTeli resursuli potenciali, SesaZlebelia
sxvadasxvagvarad Camoyalibdes. arsebiTia is, Tu rogor mivudgebiT TviTon
turizms, raSi vxedavT mis SesaZleblobebsa da mimzidvelobas. winamdebare
dokumentSi, romelsac konkretuli mizani da orientacia gaaCnia (igi
dedaqalaqis strategiuli ganviTarebis erTiani gegmis nawili, kulturisa
da turizmis ganviTarebis xelSewyobis saqmeSi xelisuflebis samoqmedo
gegma unda gaxdes), gamoyenebuli iqneba aprobirebuli, standartuli
midgoma da struqtura, Tumca Tbilisis istoria gvaZlevs SesaZleblobas
kidev ufro mravalferovani da mimzidveli (atraqciuli) gavxadoT is
safuZveli, rac unda gaxdes koncefciis RerZi.
37
rogorc erT-erTi magaliTi, rasac SeiZleba daefuZnos Tbilisis
turizmis koncefcia, SesaZlebelia ganxiluli iqnas is informacia, rac
aTeuli wlebis ganmavlobaSi grovdeboda im adamianTa gamonaTqvamebisa da
STabeWdilebebis saxiT, romlebic misi ganviTarebis sxvasaxva periodSi
ewvivnen Tbiliss.
`Tbilisi rom ara, SesaZloa venaSi taZris nacvlad meCeTi mdgariyo,
radgan Tbilisis citadels exeTqebodnen saukuneebis ganmavlobaSi
jalaledinebi, Cingisxanebi da sxva aRmosavleli sulTanebi da Sahebi.
Tbilisi idga rogorc evropis cixe-simagre, saidanac mTeli saqristianos
mtrebi sisxlisagan daclilni da dasustebulni Tu aRwevdnen evropamde~.
avstrieli poetisa da mTargmnelis (Targmna `vefxistyaosani~) hugo
hubertis sityvebi misi nawarmoebidan `Tbilisis apologia~ SesaZlebelia
am nawilis epigrafad gamogveyenebina da Tbilisis turistul potencialze
konceptualuri msjeloba swored am funqciiT dagvewyo. Tumca aqvea
gasaTvaliswinebeli isic, rom avstrieli avtori erTaderTi ar aris da
swored es _ istoriaa, riTac, rogorc varianti, SesaZlebelia daviwyoT
Tbilisis turistul SesaZleblobebze saubari.
koncefciis ZiriTadi argumentia Tbilisis, rogorc kulturaTa
Sexvedris adgilis mravalmxrivi Seswavla, kvleva da ganviTareba. Aamdenad
miznobrivad gamosayenebelia Tbilisis Sesaxeb vrceli masalebi, romelic
ucxoelma mecnierebma, mkvlevarebma da mogzaurebma dagvitoves (ixileT
danarTi# 2).
am masalaTa Seswavla–gamoyeneba aucileblad unda mimdinareobdes
TbilisSi arsebul eTnikur umciresobaTa da maTi subkulturebis analizis
konteqstSi, Tavad umciresobaTa warmomadgenlobebis aqtiuri
TanamonawileobiT. MmiT ufro, rom xangrZlivi urbanul-kulturuli
difuziis procesSi kulturuli umciresobebi mniSvnelovan mxatvrul
saxeebsa da waruSlel kvals tovebdnen qalaqis kulturul landSaftze.
sagulisxmoa is faqti, rom Tbilisis erT-erT ubans, romelic
germanelebiT iyo dasaxlebuli, erqva `aleqsandersdorfi~ - (teritoria
38
rkinigzis magistralis, mtkvris marcxena sanapiros, vanis quCasa da maud-
kamvolis kombinats Soris).
qalaqur toponimikaSi dRemde gvaqvs Semonaxuli `kiriCni~, `zemeli~
(latvieli evgeni ziemelis dRes ararsebuli istoriuli afTiaqis
mixedviT) da sxva.
analogiurad germanelebisa, TbilisSi arsebobda `frangTa ubani~
(patrebis saydris, patrebiaanT, kaTolikeTa ubani) – Sua bazris (k.
leseliZis q.) marjvena mxares;
mxolod zemoTmoyvanili CamonaTvali da Sesabamisad maTTan
dakavSirebuli istoriebi SeiZleba gaxdes turizmis ganviTarebisa da
Tbilisuri kulturis dacva-reabilitaciisa da adaptaciis safuZveli.
amave principiT gansaxilvelia is faqti, rom Tbilisi 1973 wlidan
daZmobilebuli qalaqebis msoflio federaciis wevria.
TbilisTan daZmobilebuli qalaqebia: zaarbriukeni (germania),
liubliana (slovenia), nanti (safrangeTi), insbruki (avstria), atlanta (aSS,
jorjia), palermo (italia), bilbao (espaneTi), bristoli (didi britaneTi),
megobar-partniori qalaqebia: baqo (azerbaijani), moskovi (ruseTi), erevani
(somxeTi), minski (belorusia), sankt-peterburgi (ruseTi), kievi (ukraina),
vladikavkazi (ruseTi), odesa (ukraina), aTeni (saberZneTi), ankara (TurqeTi),
parizi (safrangeTi), romi (italia), ierusalimi (israeli), stamboli
(TurqeTi). Aamdenad TbilisSi turizmis ganviTarebisaTvis am federaciis
wevroba kidev erTi seriozuli mimarTuleba da SesaZleblobaa.
rac Seexeba e.w. `standartul~ damokidebulebas, igi Semdegi saxiT
SeiZleba warmovidginoT:
Tbilisi _ saqarTvelos dedaqalaqi, qveynis politikur-
administraciuli, ekonomikuri, kulturel-saganmanaTleblo da samecniero
centri, umniSvnelovanesi satransporto kvanZia.
Tbilisi aRmosavleT saqarTveloSi, md. mtkvris orive mxares,
Tbilisis qvabulSia moqceuli, zRvis donidan 380-750 m-is simaRleze.
qalaqis farTi Seadgens 366 km2 (aqedan 45%-ze meti ganaSenianebulia).
39
mosaxleoba
1 milionze meti (2002 wlis aRweris monacemebiT).
reliefi
Tbilissa da mis midamoebs sakvanZo adgili uWiravs saqarTvelos
urTierTgansxvavebul msxvil landSaftur regionebs Soris (swored aq
iyrian Tavs didi fizikur-geografiuli erTeulebi). reliefSi naTlad Cans
gansxvaveba marjvena da marcxena sanapiroebs Soris (marjvena gacilebiT
maRalia da garkveul `amfiTeatrs~ qmnis). reliefi ZiriTadad
warmodgenilia TrialeTis qedis antiklinuri ganStoebebiT da maT Soris
moqceuli sinklinuri xev-xeobebiT, ufro cicaboa, Zlier aris daRaruli
mdinareTa xeobebiTa da xramebiT; marcxena sanapiros SedarebiT dabali
mdebareoba aqvs, reliefi ufro nazia, umetesad danawevrebulia mcire
siRrmis xevebiTa da xramebiT.
Tbilisisa da misi Semogarenis rTuli da mravalferovani reliefi
garkveul siZneles qmnis qalaqis ganaSenianebisaTvis; meores mxriv, igive
pirobebi ganumeorebel silamazes aniWebs qalaqs.
hava
`haviTa ars mSveni da mxiaruli… zafxuls cxeli da ara gauZlisi,
zamTari civi, gazafxul-Semodgoma mSveni da satrfo~, ase axasiaTebs
Tbilisis havas vaxuSti batoniSvili (XVIII s.).
Tbilisi da misi midamoebi mdebareobs zomierad mSrali
subtropikuli olqis aRmosavleT periferiaze. subtropikul zonaSi
mdebareoba da mcire Rrublianoba ganapirobebs mzis naTebis mniSvnelovan
xangrZlivobas (2112 saaTi weliwadSi) da intensivobas wlis yvela sezonSi.
yvelaze civi Tvea ianvari (saS. temperatura – 0,90C); yvelaze cxeli
Tvea ivlisi (saS. temperatura – 240C). Rrublianoba zomieria; moRrublul
dReTa raodenoba 100-130-ia weliwadSi. haeris saSualo wliuri SefardebiTi
tenianobaa _ 65-70%.
Tbilisisa da misi midamoebis hava jansaRia, saukeTesoa adamianis
sacxovreblad da sameurneo saqmianobisaTvis. midamoebSi bevri sagareubno
40
kurorti da saagarako adgilia: kikeTi, kojori, tabaxmela, wavkisi,
wodoreTi, wyneTi da sxva.
Sida wylebi
hidrografiuli qselis xasiaTis mixedviT Tbilisis midamoebi or
nawilad SeiZleba daiyos (reliefis xasiaTidan gamomdinare): marjvena
sanapiroze qseli ufro xSiria. mdinareebs viwro xeoba, meti vardna da
daxriloba aqvT. marcxena sanapiroze sustad ganviTarebuli meCxeri
qselia, mdinareebi vakis tipisaa, farTokalapotiani.
zedapiruli Camonadenis mTavari arteriaa md. mtkvari, romelic
Tbilisis teritoriaze daaxlebiT 35 km-ze miedineba. mtkvari tranzituli
mdinarea, misi hidrologiuri reJimi umTavresad Tbilisis farglebs gareT
yalibdeba da adgilobriv mimdinare hidrologiuri procesebis gavlena mis
reJimze mxolod gansakuTrebul SemTxvevaSi aRiniSneba.
tbebs Soris mniSvnelovania lisis tba da kus tba, ufro pataraa
gldanis tbebi, wodoreTis tba, Wilitba, muxaTgverdis tba, wyneTis tba da
sxva. Tbilisis Crdilo-aRmosavleT nawilSi, mlaSe tbebis adgilze, 1951
wels Seiqmna Tbilisis wyalsacavi.
P.S. strategiis damuSavebisas aRniSnuli blokebis gafarToebasTan
erTad, gansaxilveli iqneba iseTi sakiTxebi, rogorebicaa: niadagebi,
flora da fauna, bunebrivi landSaftebi, rogorc turistul-rekreaciuli
orientaciis maformirebeli komponentebi.
turistuli industriis SesaZleblobebi da Tbilisis perspeqtiva
saqarTveloSi turizmis ganviTarebis ZiriTadi problemebi
aRniSnuli sakiTxi sakmaod seriozulia da Sesabamis kvlevasa da
analizs moiTxovs. Kkoncefciis farglebSi aucileblad CavTvaleT
ukanaskneli wlebis ganmavlobaSi Catarebuli msgavsi samuSaoebis
(sxvadasxva saerTaSoriso da adgilobrivi organizaciebis mier) analizis
safuZvelze mxolod davafiqsiroT ZiriTad problemaTa nusxa, ramdenadac
qveynis masStabiT arsebuli problemebi identuria TbilisisTvisac.
41
dReisaTvis saqarTveloSi turizmisa da kurortebis dargis winaSe
arsebuli problemebi pirobiTad SeiZleba daiyos or jgufad, romelTagan
TiToeulSi gamoiyofa ramodenime qvejgufi (Cven aRvniSnavT mxolod im
poziciebs, romlebic miesadageba Tbilisis sinamdviles):
I. turistul produqtTan dakavSirebuli aspeqtebi
- turistuli produqtis SezRuduli speqtri;
- xarisxTan dakavSirebuli problemebi;
a) transportireba qveynis SigniT (SezRuduli SesaZleblobebi);
b) turistuli RirsSesaniSnaobebisa da sanaxaobebis
mdgomareoba da adaptirebuloba;
c) turistTa ganTavsebis saSualebebis xarisxi;
d) turistuli infrastruqturis sxva obieqtebis dabali
xarisxi;
e) fasi/xarisxis dabali koeficienti;
f) turizmis dargSi kompetenturi personalis nakleboba;
g) enobrivi barieri;
h) usafrTxoebis problemebi
i) kavkasiis regionis arastabiluroba;
- regionebSi turistTa ganTavsebis saSualebebis arasakmarisi da
sezonuri simZlavreebi;
- investiciebis ZiriTadi Semaferxebeli faqtorebi
a) infrastruqturis xarjebi;
b) biznesis prognozirebis sirTule;
c) saWiro investiciebis didi odenoba;
d) turizmSi ganxorcielebuli investiciebis didi moculobis
gamo maTi amogebis xangrZlivi procesi;
e) grZelvadiani da SeRavaTiani kreditebis ararseboba;
42
f) sagadasaxado sistemis sirTule;
g) yoveldRiuri problemebi da korufcia;
h) ucxouri investiciebis arasakmarisi reklama;
- biznesis warmarTvasTan dakavSirebuli problemebi
a) maRali marketinguli xarjebi;
b) sertificirebis arsebuli proceduris formaluroba (is ver
icavs momxmarebels);
c) bazris Sesaxeb arasakmarisi informacia;
d) konkurenciis dabali done;
e) arajansaRi konkurencia;
f) kapitalze maRali amonagebis moTxovna;
II. turistuli bazris moTxovnebi
- transportirebasTan dakavSirebuli problemebi;
a) arsebul da potenciur turistul bazrebTan damakavSirebeli
aviareisebi;
b) manZili saerTaSoriso turistul bazrebamde;
c) reisebis mouxerxebeli ganrigi;
d) arasakmarisi regionaluri sahaero kavSirebi;
- reklamirebis arasaTanado done;
a) turistuli bazris marketinguli kvlevis ararseboba.
b) qveynis dadebiTi imijis popularizebis ararseboba.
c) turoperatorebis mier produqciis SezRuduli marketingi;
d) saerTaSoriso bazarze usistemo da arakoordinirebuli
warmoCena.
e) marketingze da qveynis arakomerciul reklamaze gawuli
xarjebis ararseboba (turizmis dargis totaluri
daufinanseblobis gamo);
43
- konkurencia xarjebsa da fasebze;
- Semomyvani turoperatorebis struqturuli problemebi :
a) mcire simZlavreebi;
b) kapitalis ararseboba;
c) ucxoel partniorebTan kontraqtis dadebasTan
dakavSirebuli sirTuleebi;
d) adgilobrivi da regionaluri turistuli bazrebis ugulve-
belyofa;
Tu zemoT CamoTvlil problemebs gavaanalizebT da movaxdenT maT
ranJirebas prioritetebis Sesabamisad, problemebis Semdegi saxis krebsiT
suraTs miviRebT:
qveynis dadebiTi (turistuli) imijis popularizacia da
marketingi;
turistuli produqtis mravalferovnebis uzrunvelyofa;
usafrTxoebis sakiTxis mogvareba;
kompetenturi personalis momzadeba;
infrastruqturis ganviTareba, sastumro da satransporto
simZlavreebis uzrunvelyofa.
TbilisSi turizmis ganviTarebis damatebiTi specifiuri problemebi
sahaero transporti – umravlesi reisebis mouxerxebeli grafiki
(gvian RamiT, an gamTeniisas, rac damatebiT sirTuleebs uqmnis
sastumroebsac); aeroportSi turistebisaTvis saWiro da aucilebeli
informaciis ar arseboba (ar funqcionirebs servis centri, ar aris
Sesabamisi nabeWdi produqcia, gauTvaliswinebelia e.w. satranzito
mgzavrebisaTvis komfortuli servisi, an aucilebeli pirobebi garkveuli
reisebis Seferxebis SemTxvevaSi); kanonmdeblobiT gansazRvruli
proceduruli da sxva subieqturi sirTuleebi.
44
sarkinigzo transporti _ samive ZiriTadi sarkinigzo sadguris
(centraluri, didube, navTluRi) absoluturi araadaptirebuloba
turistuli momsaxurebisadmi (SeiZleba iTqvas, rom dedaqalaqis is `saxe~,
rasac qmnian rkinigzis sadgurebi antituristulia);
saavtomobilo transporti _ yvela ZiriTadi avtosadguri
(garegnuli saxidan vidre momsaxurebis kulturamde) absoluturad
araadaptirebulia ara marto saerTaSoriso, aramed Sida turizmisTvisac
ki;
sastumroebis qseli _ dedaqalaqs gaaCnia sakmarisi simZlavreebi,
arsebobs misi gazrdis realuri perspeqtivebic, Tumca sastumroTa
erTnairi sistema (mxolod e.w. `gesthausebi~), maTi koncentracia qalaqis
centrSi, Sida turizmis ganviTarebisaTvis miuRebeli maRali fasebi,
qalaqis e.w. periferiul zonebSi arsebuli sastumroebis momsaxurebis
dabali done (saerTod sastumroebis profesionali kadrebiT
dakompleqtebis problema) garkveul sirTuleebs qmnis didi turizmis
ganviTarebisaTvis; aRsaniSnavia isic, rom TbilisSi (da ara mxolod)
saerTod ar aris fiqsirebuli turistebis ganTavsebis iseTi obieqtebi,
rogorebicaa e.w. `B/B~, moteli, sastumro saxli, `apart-oteli~ da a.S.
sakomunikacio sistemebi
Sida da satranzito gzebi _ miuxedavad ukanasknel wlebSi
gatarebuli garkveuli RonisZiebebisa, unda aRiniSnos, rom sagzao
infrastruqtura erT-erTi yvelaze susti adgilia turistul klasterSi;
gansakuTrebiT mZime mdgomareobaSia Sida (aramagistraluri) gzebi. #2
rukaze mocemuli zogadi sqemis Tanaxmad, magaliTisaTvis, leseliZis quCa
mTavari magistralia Zveli Tbilisis saeqskursio marSrutSi, Tumca aqve
unda aRiniSnos, rom igi dReisaTvis saerTod ar aris adaptirebuli
turizmis moTxovnebisadmi (gadatvirTuli moZraoba, transportis
miznobrivi gaCerebis SeuZlebloba, dazianebuli da usufTao trotuarebi,
romlebic aseve gadatvirTulia usistemod da antisanitariul pirobebSi
momuSave garemovaWreebiT da a.S.); rac SeexebaT satranzito gzebs, Zalze
xSirad isini ar arian aRWurvili Sesabamisi informaciis matarebeli
45
farebiT, iseve rogorc satranzito gzebisaTvis saWiro sainJinro
infrastruqturiT da sxva;
kavSirgabmulobis saSualebebi _ q. Tbilisis magaliTze albaT es
aris is erTaderTi kargi gamonaklisi, romelic TiTqmis srulad pasuxobs
Tanamedrove moTxovnebs.
momsaxurebis sfero
turistuli kompaniebi _ q. TbilisSi dReisaTvis 60-ze meti
registrirebuli turistuli kompaniaa, romelTagan oficialurad (q.
Tbilisis mcire biznesis ganviTarebis xelSemwyobi centris mier 2003 wels
Catarebuli kvlevis masalebi): mxolod 3 organizaciaa dakavebuli Sida
turizmiT, 1 _ servisuli momsaxurebiT, mxolod 5 _ ZiriTadad turistebis
qveyanaSi SemoyvaniT, danarCeni orientirebulia ZiriTadad turistebis
gayvanasa da avia bileTebis gayidvaze. ukve es statistika gviCvenebs, Tu
ramdenad arasworad arian orientirebulebi TviTon turkompaniebi.
xazgasasmelia is garemoeba, rom kvlevis grafaSi `ZiriTadi saqmianoba~
arcerTi kompania ar aCvenebs mimarTulebas _ turopereitingi.
turistebis kvebis organizacia _ TbilisSi uamravi kvebis obieqtia
(restorani, bari, kafe da a.S.); erTi SexedviT TiTqos araviTari problema
ar unda iyos, Tumca unda aRiniSnos, rom am obieqtebis udidesi
umravlesoba turizmze araorientirebulia (sezonuroba da Sesabamisi
disqauntebis sistema, kompleqsuri meniuebi, turistuli jgufebis miRebis
organizacia da a.S.); aseve Sesabamisi momzadeba aqvs gasavleli kvebis
sistemaSi momsaxure personals.
satransporto uzrunvelyofa _ Tbiliss, miuxedavad misi istoriisa,
kulturuli memkvidreobisa da a.S. ara aqvs Sida saqalaqo
marSrutebisaTvis gavaliswinebuli e.w. `qalaqis saeqskursio transporti~
(sakiTxis sworad dayenebis SemTxvevaSi erTmaneTis konkurentebi SeiZleba
yofiliyvnen _ adaptirebuli konka, faetoni, tivi da borani _ mtkvarze da
a.S.);
servisuli momsaxureba _ miuxedavad turizmis (rogorc dargis)
ganviTarebis sakmaod xangrZlivi istoriisa, dReisaTvis (ukanaskneli
46
aTwleulis standartuli memkvidreoba) qalaqSi ara gvyavs axalgazrda
profesionali gidi-eqskursiamZRolebi, gidebi (muzeumebsa da sagamofeno
darbazebSi); Zalze mwiria is TvalsaCino masala, rac sxvadasxva
organizaciebis mier am mimarTulebiT keTdeba (gaid-buqebi, rukebi,
prospeqtebi, sxva specialuri sareklamo masala da a.S.); Tbiliss ara aqvs
servis centri, sadac SesaZlebeli iqneboda yvela saWiro informaciis
miReba da aucilebeli SekveTebis gaformeba; Tbilisis 12 sxvadasxva
umaRlesi saswavlebeli TiTqos amzadeben specialistebs am dargisaTvis,
magram saswavlo programebisa da profilebis analizi gviCvenebs, rom
praqtikulad yvela amzadebs e.w. `saerTaSoriso turizmis menejers~, rac
namdvilad ar xsnis kadrebis problemas.
problemaTa CamonaTvali amiT ar amoiwureba. Semdgom etapze,
strategiis SemuSavebisas, aucilebeli iqneba TiToeuli am problemis
gadaWrisaTvis rogorc saerTaSoriso, aseve adgilobrivi gamocdilebis
gaaanalizeba da qalaqis sinamdvilisadmi morgeba.
Tanamedrove Tbilisi da turizmis ganviTarebis SesaZleblobebi
dRevandel TbilisSi turizmis ganviTarebis SesaZleblobebis
(zemoT mocemuli informaciis safuZvelze) perspeqtivebis analizisas,
migvaCnia, rom organizaciuli TvalsazrisiT (formis Sesabamisad),
ganxiluli SeiZleba iyos sami ZiriTadi varianti:
1. Tbilisi – rogorc Sida, aseve sazRvargareTeli turistebis,
uSualod mimRebi obieqti;
2. Tbilisi – rogorc garkveuli aglomeracia (Tavisi SemogareniT)
da aqedan gamomdinare turistebis (rogorc Sida, aseve
sazRvargareTeli) mimRebi obieqti;
3. Tbilisi – rogorc dedaqalaqi, anu centraluri qalaqi, romelic
iRebs saqarTveloSi Camosuli stumrebis udides nawils da,
aqedan gamomdinare, ZiriaTadi satranzito funqciebis matarebeli
obieqti.
47
TiToeul mimarTulebas, gamomdinare zemoTaRniSnuli vrceli
kulturologiuri informaciidan, Sesabamisi ganviTarebis SesaZleblobebi
gaaCnia, Tumca mainc arsebobs garkveuli prioritetebi da aTwleulebis
ganmavlobaSi Camoyalibebuli tradiciebi.
a) Tbilisi (aglomeraciac) – rogorc turistebis mimRebi obieqti
gamomdinare istoriul-kulturuli memkvidreobidan (rac zemoT
vrclad aris aRwerili), geo-politikuri mdebareobidan da misi, rogorc
dedaqalaqis funqciidan, TbilisSi SesaZlebelia da unda ganviTardes
turizmis Semdegi saxeebi:
- kulturul SemecnebiTi turizmi _ am mimarTulebis Sesabamisad,
gamomdinare misi resursuli potencialidan, SesaZlebelia damuSavdes
uaRresad saintereso marSrutebi:
Zveli Tbilisi (ix. ruka #1) _ am marSrutSi unda aisaxos zustad is,
rasac winamdebare koncefciiT Tbilisis istoriis pirveli Sre hqvia.
vfiqrobT seriozulad aris Camosayalibebeli rogorc marSruti
(variantebi: Tbilisis muzeumidan muzeumamde, an abanoTubnidan
metexis platomde da a.S.), aseve Sesaqmnelia Sesabamisi istoriul-
sareklamo teqsti. gasaTvaliswinebelia isic, rom SesaZlebelia
damuSavdes rogorc dRis, aseve Ramis marSruti; aseve calke SeiZleba
gakeTdes marSruti mtkvarze gaseirnebiT Zvel TbilisSi (CogburTis
kortebidan 300 aragvelis obeliskamde) Sesabamisi programiT
(gaseirnebisaTvis SesaZlebelia rogorc arsebuli samdinaro mcire
zomis gemebis gamoyeneba, aseve tivis anda sulac bornis Temis
gacocxleba).
aRniSnuli zona erTnairad saintereso iqneba rogorc sazRvargare-
Teli (e.w. Semomsvleli), iseve adgilobrivi turistisaTvis. adgilob-
rivTan dakavSirebiT seriozulad iqneba Camosayalibebeli teqstebic
da marSrutebic axalgazrdebisaTvis (saskolo asaki da studentoba),
romlebTan mimarTebaSic es eqskursiebi umjobesi iqneba daukavSirdes
saqarTvelos istoriis, literaturis saswavlo programebs (aseTi
midgomis SemTxvevaSi, rac msoflioSi yvelgan aris aprobirebuli,
48
erTnairad mogebuli darCeba rogorc saswavlo institutebi, aseve
turistuli obieqtebi).
Zvel TbilisTan dakavSirebiT xazgasmiT gvinda kidev erTi
garemoebis aRniSvna:
samwuxaroa, magram faqtia, rom XVIII saukunemdeli Tbilisis
realobidan (maSin, rodesac dedaqalaqis 16 saukunovan istoriaze
vsaubrobT) TiTqmis araferi aRar aris SemorCenili TviT Zvel
TbilisSic (krwanisis omis Semdeg qalaqi praqtikulad moispo,
SemorCenilia mxolod sakulto nagebobebis nawili – sioni, anCisxati,
mTawminda, metexi da TviT nariyala). Sesabamisad, sakmaod rTulia
WeSmariti istoriis adeqvaturi turistuli produqtis formireba da
SeTavazeba. amavdroulad vaxuSti batoniSvilis mier 1735 wels
gakeTebul Tbilisis gegmis mixedviT SesaZlebelia sakmarisi sizus-
tiT aRvadginoT iseTi mniSvnelovani obieqtebis adgilmdebareoba,
rogorebicaa: mefisa da dedoflis sasaxleebi, karis eklesia, mefis
moedani, batoniSvilis sasaxle, amilaxvris, muxranbatonis,
ciciSvilis, aragvis erisTavis sasaxleebi da saxlebi, mefis funduki,
Tbilelis, meliqis, beJanas qarvaslebi, mefis sabaziero, meidnis
axali, bebuTas, krwanisis, cixis, seidabadis, Tbilelis, yaibulas,
mamasaxlisis mefisa da dedoflis baRebi, qalaqSi Sesasvleli yvela
kari, xidi, eklesia da mravali sxva saero daniSnulebis nageboba.
imisaTvis, rom Zveli Tbilisi Tanamedrove turistuli obieqti
gaxdes, aucilebelia moiZebnos zemoT aRniSnuli obieqtebis
gegmarebiTi da sivrculi moniSvnis formebi da saSualebebi
(Tanamedrove msoflios sakmaod didi gamocdileba aqvs. mag.: q.
filadelfiaSi ukve ararsebuli j. vaSingtonis saxli `moniSnulia~
da saeqskursio obieqts warmoadgens) da, amasTan erTad, gacocxldes
yvela legenda Tu Tqmuleba, romelic adeqvaturi `SefuTvis~
SemTxvevaSi, turistebis mozidvis saSualeba gaxdeba.
Tbilisis istoriul-kulturuli centri (ix. ruka #2) _ es aris
teritoria, sadac Tavmoyrilia praqtikulad yvelaferi is (Tu ar
CavTvliT ramodenime gamonakliss), rac Seadgens dedaqalaqis
49
istoriul-kulturul memkvidreobas. aqedan gamomdinare am zonaSi
SesaZlebelia ganxorcieldes yvela is Tematuri mimarTuleba, rac
qvemoT aris aRwerili.
evropisa da saqarTvelos urTierTobis istoria Tbilisis quCebSi
_ aRniSnul marSrutze unda logikurad (qronologiurad)
dalagdes yvela is obieqti da zona Tbilisis istoriul-
kulturuli centrisa, romelic aris dakavSirebuli: germanuli,
franguli, britanuli, italiuri, Turquli da sxva (realuri
masalis Sesabamisad) qveynebis warmomadgenelTa Tbilisis gavlis
(mogzaurebi marko polodan dawyebuli), TbilisSi cxovrebisa da
moRvaweobis (rogorc zogadad kulturis, aseve biznesis, religiis
da a.S. warmomadgenlebi) istoriasTan. sakiTxi sakmaod seriozul
Teoriul muSaobas moiTxovs (rom Camoyalibdes kvalificirebuli
da Rirebuli marSrutebis teqstebi), Tumca sxvanairad SeuZlebeli
iqneba msoflio (Tundac evropuli) turistul bazarze gasvla,
sadac dRes yvelafers umaRlesi kvalifikacia, SeTavazebuli
servisebis done da mravalferovneba, egzotikuroba da garkveuli
gagebiT miTologizireba gansazRvravs.
aRniSnul zonaSi marSrutebis Camoyalibebisas gaTvaliswinebuli
unda iqnas Semosuli jgufis xasiaTi (warmomavloba) da unda
SeeTavazoT ara zogadad istoriul-kulturuli centri (rogorc
aseTi), aramed germanelis, frangis anda britanelisaTvis
saintereso (ormxrivi istoriul-kulturuli kavSirebis
damadasturebeli) quCebi (Zveli da axali dasaxelebiT), Senoba-
nagebobebi, ubnebi, saxl-muzeumebi (sadac arsebobs am ormxrivi
kavSirebis damadasturebeli masalebi), muzeumebi da a.S.
igive marSrutebi organulad SeiZleba daukavSirdes Sida
turizmSi axalgazdebis ganaTleba-gaTviTcnobierebis amocanebs
(Sesabamisad Camoyalibdes urTierTobis formebi saswavlo
dawesebulebebsa da turistul kompaniebs, an q. Tbilisis
turistul samsaxurTan, romelTan dakavSirebiTac qvemoT
specialurad SevCerdebiT). marSrutebze garkveuli nostalgiuri
50
interesiT gaivlidnen ufrosi Taobis (pensionerebi) adamianebic,
miTumetes Tu SesaZlebeli iqneboda maTTvis e.w. `socialuri
turebis~ organizeba.
rusuli kulturis gzebi TbilisSi _ ruseT-saqarTvelos
urTierTobis istoria (rogorc xangrZlivobiT, aseve
mravalferovnebiTa da mravalsaxeobiT) sakmaodaa asaxuli
saqarTvelos dedaqalaqis iersaxeze. turizmisaTvis ra Tqma unda
sainteresoa is masala, romelic SeiZleba sainteresod da ormxriv
sasargeblod SeeTavazos rogorc ruseTis turistul bazars, aseve
saqarTveloSi macxovrebel rusul diasporas. migvaCnia, rom
Tanamedrove turistuli bazrisaTvis (da ara mxolod!) erTnairad
miuRebelia rogorc aTwleulebis ganmavlobaSi Camoyalibebuli
(didi Zma), aseve polarulad gansxvavebuli (aucileblad mteri)
stereotipebi. saerTod, samomavlo TvalTaxedviT miTumetes, Zalze
bevri sainteresos naxva SeiZleba Tbilisis qalaqad Camoyalibebis
istoriasa da konkretuli rusi pirovnebebis damsaxurebas Soris
(Tundac voroncovi, romlis saxeli Tbilisis erT-erT ubans,
miuxedavad aTasgzis cvlilebisa, mainc SemorCa). aRniSnulidan
gamomdinare axlidan da axleburad aris gasaazrebeli mTeli im
masalis (marSruti, teqsti, bukleti, gzamkvlevi, ruka da a.S.)
Sinaarsi, romelic rusulenovani turistuli bazrisaTvis
SemuSavdeba.
modernizmi da Tbilisi _ aRniSnul sakiTxTan dakavSirebiT
koncefciaSi Cadebulia specialuri bukleti `moderni TbilisSi~
avtorizebuli teqstiTa da marSrutiT, swored imis
sademonstraciod Tu rogor unda momzaddes istoriul-
analitikuri teqsti da sqema marSrutisa _ rogorc turproduqtis
aucilebeli Semadgeneli nawili.
Tbilisi multikulturuli qalaqi _ am Tematikis marSrutma unda
aCvenos nebismier dainteresebul turistul jgufs is
tolerantoba (rogorc Tbilisuri cxovrebis wesi), romlis
Sedegic aris Tbilisis erovnul-eTnikuri mravalferovneba.
51
marSrutebi unda damuSavdes calkeuli eTno-kulturebis
warmomadgenlebisaTvis (aseTma turproduqtma SeiZleba kargad
imuSaos e.w. `nostalgiuri~ turebis organizebisas), miTumetes Tu
gaviTvaliswinebT imasac, rom msgavsi diasporebi sxvadasxva
qveynebSi Camoyalibebulia da, masobrivi turizmisaTvis adeqvaturi
pirobebis Seqmnis SemTxvevaSi, pirvel rigSi swored Sesabamisi
programebi da im eTnikuri dResaswaulebis (saero, religiuri)
kalendari iqneba SesaTavazebeli, risi organizebac SeeZleba
qalaqs.
Tbilisuri cxovrebis wesi (istoriuli ubnebi, Tbilisuri saxli,
aivnebi da a.S.) _ aRniSnuli Tematuri marSrutebiT, romelic
moicavs rogorc istoriul Zvel Tbiliss, aseve mis axal raionebs,
SesaZlebeli iqneba aseTi tur-produqtiT dainteresebul mnaxvels
aCveno qalaqi-palimfsestis istoriul-urbanuli genezisi; aCveno
ra roli iTamaSa ama Tu im periodma (ama Tu im stilma Tu
mimdinareobam) Tbilisis dRevandeli `saxis~ CamoyalibebaSi.
migvaCnia, rom am marSrutebis e.w. `saSinao~ modelebi, romlebic
miznobrivad mozard Taobaze (gansakuTrebiT e.w. Tineijerebi)
SeiZleba iyos gaTvlili, Zalze faqizad da sainteresod unda
Camoyalibdes, raTa man Tavisi roli iTamaSos momavali
Tbiliselebis formirebaSi. sxva SemTxvevaSi qveynis dedaqalaqi
ara mxolod urbanul-arqiteqturulad dakargavs Tavis sakuTar
saxes.
`usaxuri~ an Tundac e.w. tipiuri qalaqebisaTvis dRevandeli
turistuli bazari dros da saxsrebs aRar xarjavs.
Tbilisi – qarTuli literaturis centri (mwerlebisa da poetebis
saxl-muzeumebi) _ aRniSnuli Temis Sesabamisi marSrutisa da
legendis (teqstis) damuSaveba saSualebas mogvcems `gavacocxloT~
is saxl-muzeumebi, romlebic dRes ganadgurebis pirsaa misuli. am
marSrutis ZiriTadi kontingenti/momxmarebeli mecnierebi
(literatorebi), studenti da moswavle axalgazrdebi SeiZleba
iyvnen. saxl-muzeumebis fexze dayenebisa da maTi Tanamedroved
52
adaptaciis Semdeg maTi mnaxveli nebismieri kontingenti SeiZleba
(da unda) iyos.
saxviTi xelovneba da Tbilisi _ kulturologiuri masalis
safuZvelze SegviZlia davaskvnaT, rom rogorc saxl-muzeumebis,
aseve sagamofeno darbazebis saSualebiT TbilisSi SegviZlia
gavecnoT rogorc qarTuli, aseve e.w. `Tbilisuri~, evropuli da
aziuri skolebis namuSevrebs, romlebic ainteresebT rogorc
dargis specialistebs, aseve nebismieri qveynis ganaTlebul
sazogadoebas.
Teatraluri Tbilisi _ qalaqis Teatraluri kulturis istoria
praqtikulad qveynis analogiuri yofis istoriaa. rusTavelisa da
marjaniSvilis Teatrebs (zemoT ukve aRniSnul dualizmTan da
diqotomiasTan erTad) damatebuli e.w. Zveli Tu ukanaskneli
aTwleulis pirmSo Teatrebi (rogorc Senoba-nagebobebi, aseve
koleqtivebi da repertuari) organulad SeiZleba CaerTon qalaqis
turistul funqciaSi rogorc damoukidebeli marSruti
(specialistebisa da ubralod Teatris TayvanismcemlebisaTvis),
aseve damatebiTi servisuli momsaxureba nebismieri kategoriis
turistuli jgufebisaTvis. aq xazgasasmelia erTi garemoeba _
Tbilisis Teatraluri cxovreba aranairad ar aris adaptirebuli
turistul sezonTan, rac calke fiqris sagania.
Tbilisi –kinematografiuli centri _ qarTuli kinos istoriis
mTeli SesaZlebloba TbilisSia koncentrirebuli, Sesabamisad
did sirTules ar warmoadgens saintereso marSrutisa da kino-
legendis damuSaveba, romelic erTnairad saintereso iqneba
rogorc adgilobrivi, aseve Semomsvleli turistebisaTvis.
gasaTvaliswinebeli iqneba asakobrivi moTxovnilebebi da
interesebi.
musikaluri Tbilisi _ es aris qalaqis is SesaZlebloba
(folkloruli mravalferovnebidan klasikamde), romelic
aqtiurad unda iyos gamoyenebuli rogorc damatebiTi servisi.
53
Tumca aRsaniSnavia, rom musikaluri da turistuli sezonebi
Tanxvdenili ar arian da esec Sesabamisi regulirebis sagania.
Tbilisi, rogorc socrealisturi fenomeni (magaliTad marSruti-
`stalinuri~ arqiteqtura) _ es marSrutic, iseve rogorc
nebismieri sxva Tema, pirvel rigSi saWiroebs zust kartirebas da
Sesabamisi legendis (teqstis) damuSavebas. rac Seexeba istoriul
masalas, is qalaqSi, rogorc zemoT araerTxel aRiniSna,
sakmarisze metia.
da a.S.
amasTan erTad, TiToeul marSrutTan mimarTebaSi (gansakuTrebiT
sazRvargareTeli turistebisaTvis) SesaZlebelia calke elementad
damuSavdes e.w. `Tbilisuri abanos~ (Tavisi meqisiT, CaixaniTa da a.S.) Tema
da SeTavazebuli iqnas rogorc programuli nawili (inkluziv-
turebisaTvis) da rogorc damatebiTi servisuli momsaxureba; amave
aspeqtSi SeiZleba ganxiluli iqnas Tbilisuri dResaswaulebis (is rac
koncefciis Sesabamisad SeiZleba ganxorcieldes) kalendari da masSi
turistebis Tanamonawileobac.
- specializebuli turizmi _ aRniSnuli, turizmis is kompleqsuri
mimarTulebaa, romliSic SegviZlia moviazroT rogorc mecnierebis
sxvadasxva dargi (arqeologia, istoria, lingvistika, eTnografia da a.S.),
aseve biznes-turizmi da e.w. `konferenc-turizmi~. q. Tbiliss, rogorc
saqarTvelos dedaqalaqs, yvela am mimarTulebis Sesabamisad sakmaod
kargi resursi (tradicia da Tanamedroveoba, geo-politika, saerTaSo-
riso proeqtebi _ didi abreSumis gza, traseka, evraziuri koridori da
a.S.) da miTumetes ganviTarebis perspeqtivebi aqvs. saWiro iqneba am
perspeqtivebis gaTvaliswinebiT aucilebeli infrastruqturis Seqmna,
romlis gareSec sakmaod didi potenciali gamouyenebeli darCeba.
- axalgazrduli turizmi _ Tbilisi samxreT kavkasiis erT-erTi mZlavri
sauniversiteto qalaqia; Sesabamisad, misi macxovreblebis soliduri
nawili axalgazrdaa (rogorc adgilobrivi, aseve saqarTvelos
sxvadasxva regionebidan Camosuli). saganmanaTleblo reformis
54
mimdinareobis fonze vvaraudobT, rom es Tanafardoba kidev ufro
gaizrdeba. aqedan gamomdinare aucilebelia damuSavdes Sesabamisi
Tematuri marSrutebi da Seiqmnas miznobrivi turistuli produqti
(romelic formiTa da SinaarsiT gansxvavebuli iqneba). zemoT ukve
aRiniSna, rom qarTuli (Sesabamisad Tbilisuri) turistuli produqti
ar gamoirCeva mravalferovnebiT. es SeniSvna upirvelesad swored
asakobriv kategoriebs exebaT.
Tu gaviTvaliswinebT Tbilisis Semogarenis geografias, infrastruq-
turis arsebul mdgomareobas, istoriul-kulturuli memkvidreobis
resurss, SesaZlebelia gansakuTrebiT axalgazrdebisaTvis SemuSavdes
rogorc fexiT mosiaruleTa, sacxenosno, maunTbaiqingis da Sereuli
konfiguraciis marSrutebi, romlebic, yvelaferTan erTad, xels
Seuwyobs cxovrebis jansaRi wesis danergvas.
- `socialuri turizmi~ _ aRniSnuli mimarTuleba turizmis is rezervia,
romelic CvenTan ganviTarebuli ar aris (saxelmwifos sabiujeto-
fiskaluri mdgomareobis gamo), Tumca droa seriozuli yuradReba
davuTmoT, Tundac im Semomsvlel turistebTan mimarTebaSi, romlebic
aseTi programebiT mogzauroben (maTTvis SeTavazebul servisebs
garkveuli specifika aqvs).
Tbiliss Tavisi Semogarenis CaTvliT aqvs saSualeba ganaviTaros
turizmis iseTi mimarTulebebic, rogorebicaa (ix. ruka #4):
- eko-turizmi _ SesaZlo marSrutebia: Tbilisi – saguramo – zedazeni,
Tbilisi – gldani – mamkoda, Tbilisi – mcxeTa – armazis xeoba,
Tbilisi – mTawminda – kus (qorqis) tba, Tbilisi – kojori – uZo –
mTawmindis qveda plato, Tbilisi – TeleTis qedi – Savnabada.
amave orientaciiT garkveuli interesis sagani SeiZleba iyos TbilisSi
e.w. `patriarqi xeebi~, peplebi (800-mde saxeoba registrirebulia, rac
saqarTveloSi cnobili peplebis 50%-a) da a.S.
- saTavgadasavlo turizmi _ Semogarenis geografiidan gamomdinare,
rogorc zemoT ukve aRvniSneT, savsebiT SesaZleblad migvaCnia
damuSavdes samTo da fexiT mosiaruleTa, sacxenosno, maunTbaiqingisa da
55
Sereuli konfiguraciis marSrutebi turistebis asakobrivi kategoriebis
gaTvaliswinebiT. aqve unda aRvniSnoT, rom es forma aqtiurad SeiZleba
iyos gamoyenebuli e.w. `uiq-endis~ (dasvenebis dRis) programebis
Sedgenisas (amis didi interesi q. TbilisSi momuSave diplomatiuri
korpusisa da sxva saerTaSoriso organizaciebis warmomadgenlebs
yovelTvis hqondaT).
- agro-turizmi (fermeruli/sasoflo) _ Tu gaviTvaliswinebT Tbilisis
garSemo mdebare soflebis meurneobrivi ganviTarebis istorias,
tradicias, gamocdilebasa da yofiTi kulturis dones, SesaZleblad
migvaCnia turizmis TviT aseTi mimarTulebis ganviTarebac ki.
b. Tbilisi – rogorc satranzito qalaqi (ix. ruka #4)
aRniSnuli funqciis Sesabamisad qalaqSi turizmis ganviTarebis
koncefciis SemuSavebisaTvis aucilebelia xedvis Camoyalibeba iseT
poziciebTan mimarTebaSi, rogorebicaa:
- qalaqis (Sesabamisad qveynis) SeRwevadobis xarisxi _ aeroporti,
sarkinigzo da avto sadgurebi, saerTaSoriso marSrutebi, sasazRvro da
sabaJo reJimebi, sazRvargareTeli moqalaqeebis qveynis teritoriaze
Semosvlis, gasvlis, istoriul-kulturuli Rirebulebebis Semotana-
gatanis reJimebi da a.S.
- TbilisSi turistebis sxvadasxva kategoriebis miReba-ganTavsebis
moTxovnaTa adeqvaturi infrastruqturis (sastumroebi kategoriebis
Sesabamisad, motelebi, kempingebi, saerTo sacxovreblebi da a.S.)
arseboba da SeTavazebuli servisebis xarisxi; gansakuTrebiT
fasi/xarisxis, kategoriis miniWebis (aq sruli anarqiaa) da aqedan
gamomdinare momsaxurebis Rirebulebis sakiTxebi;
- dedaqalaqSi turistebis kvebis organizaciis infrastruqtura _ misi
SesaZleblobebi da mravalferovneba, safaso politika, adaptirebuloba
turistul politikaze da a.S.
- dazRvevisa da samaSvelo samsaxurebis SesaZleblobebi;
- dedaqalaqSi turistuli servis-centrebisa da servis samsaxurebis
saqmianobis SesaZleblobebi da praqtika:
56
Sidasaqalaqo, saqalaqTaSoriso da regionTaSorisi satransporto
momsaxureba, sistemis adeqvaturoba turizmis moTxovnilebebisadmi;
sakomunikacio infrastruqturis mdgomareoba;
garToba-dasvenebis, Tavisufali drois gatarebis infrastruqturis
adeqvaturoba;
sportul-gamajansaRebeli infrastruqturis adeqvaturoba SesaZlo
moTxovnilebisadmi da a.S.
turizmis marTvis sistemis analizi (optimizaciis ZiriTadi aspeqtebi)
q. TbilisSi turizmis marTvas xangrZlivi istoria da Sesabamisad
mudmivad cvalebadi xasiaTi aqvs. gasul saukuneSi Tbiliss (garda
centraluri da profesiuli uwyebebisa) hqonda Tavisi turistuli
samsaxuri, romelic aseve Tavis Tavze iRebda yvela servisul (transporti,
gidi, dabinavebisa da kvebis organizacia da a.S.) momsaxurebas. amasTan
erTad poligrafiul-sagamomcemlo kompleqsi uzrunvelyofda sxvadasxva
tipis nabeWd sareklamo produqcias.
qveyanaSi ganxorcielebuli radikaluri politikuri da ekonomikuri
cvlilebebis Semdeg (1990 wlis Semdeg) saxelmwifo marTvis ierarqiaSi
turizmis saxelmwifo departamentma SeinarCuna damoukidebloba (Sesabamisi
sabiujeto finansirebiT); amis mixedviT garkveuli avtonomiuri statusiT
funqcionirebda qalaqis turistuli samsaxuri (praqtikulad 2-3 Stati da
programul-miznobrivi dafinansebis perspeqtiva, rac perspeqtivad rCeboda
wlebis manZilze).
2003 wlis bolos ganxorcielebuli struqturuli reorganizaciis
Semdeg Camoyalibda Tbilisis kulturis, sportis, turizmisa da
axalgazrdobis samsaxuri (pirvelad moxda kulturisa da turizmis
erTianad moazreba, rac Seesabameboda saerTaSoriso praqtikasa da dargis
ganviTarebis logikas), sadac pirvelad daiwyo dedaqalaqis kulturisa da
turizmis ganviTarebis koncefciaze muSaoba; aRsaniSnavia isic, rom
turizmis samsaxurs hqonda garkveuli programuli biujetic. Tumca 2004
wlis bolos es samsaxuri isev daiSala da turizmis samsaxuri SeuerTda
57
meriis ekonomikur samsaxurs (saxelmwifo marTvis axali struqturis
Sesabamisad, sadac gauqmda turizmis departamenti da samsaxuris saxiT, 10
kaciani StatiT(!) SeuerTda ekonomikis saministros) 2 StatiT da
damoukidebeli biujetis gareSe(!). es yvelaferi xdeba im fonze, rodesac
qveynis umaRlesi xelisufleba (prezidenti, premier-ministri) Riad
acxadebs dargis prioritetulobis Sesaxeb. saxeze gvaqvs klasikuri
Seusabamoba.
gare da Sida resursuli potencialis analizi
(Swot)
kultura
Zlieri da susti mxareebi
faqtorebi Zlieri mxareebi susti mxareebi
1. kulturis saxelmwifo politika
kvleviTi, kulturuli memkvidreobis dacvisa da ganviTarebis mTeli rigi samTavrobo da arasamTavrobo organizaciebis arseboba;
sakanonmdeblo bazis arseboba (met-naklebad).
kulturul faseulobaTa ierarqiis rRveva;
marTvis orientaciis arastabiluroba (centralizacia-decentralizacia) TviTmmarTvelobaSi.
samarTlebrivi struqturebis Seusatyvi-soba evropis qveynebis praqtikasTan;
kanonebi, rogorc wesi ar sruldeba;
kulturuli dawesebulebebi da proeq-tebi metwilad sakuTar interesebze arian orientirebulebi da saerTo pro-cesis gaumjobesebas ar uwyoben xels;
Tanamedrove, efeqturi kulturis menej-mentis SezRuduli codna, rac uaryofi-Tad moqmedebs kulturis ganviTarebaze;
kulturis strategiis Camoyalibebisa da ganviTarebisadmi zerele damokide-buleba;
informaciis hermetizacia da arasaja-rooba;
sabWouri elferis mqone maskulturis propagandireba;
2. mosaxleoba kulturis dacva-gadarCenis saqmeSi sazogadoebrivi jgufebis aqtivoba – samoqalaqo sazogadoebisa da kerZo iniciativebi;
qalaqisaTvis simboluri Senobebis res-tavracia kerZo dafinansebis saSuale-biT;
mosaxleobis propagandirebuli maskul-turaze orientacia;
mosaxleobis kulturuli dezorien-tacia;
sazogadoebriv jgufebs Soris konso-lidaciis ar arseboba;
informaciis gasajaroebasTan dakavSire-buli subieqturi da obieqturi problemebi.
3. sivrciTi organizacia qalaqis reliefis mravalferovneba urbanuli politikis ar arseboba;
qalaqganviTarebis koncefciisa da stra-tegiis ar arseboba;
kulturuli `Tavkombalizacia~ - cent-ris `kultivireba~;
urbanuli kulturuli sivrcis uTanab-roba, qalaqis periferiuli ubnebis kulturuli izolireba, marginalizeba;
vizualuri qaosi sivrciTi gegmis arar-sebobidan gamomdinare;
kulturaze, rogorc urbanizaciis, Tanamedrove dizainisa da arqiteqturis sakiTxebis momcvel farTo sferoze dakvirvebis sirTule;
4. ekologiuri mdgomareoba ekologiuri katastrofis niSnebi (miTu-metes, rom qalaqis samrewvelo simZlav-reebi gaCerebulia); mwvane safaris gaqroba
5. sainJinro infrastruq-tura
miwisqveSa komunikaciebis umZimesi mdgo-mareoba (urbanul-komunaluri katas-
59
trofis perspeqtiva); uxarisxo mSeneb-loba
6. ekonomikuri foni (dargis ganviTarebisaTvis)
finansuri resursebis nakleboba (arar-seboba);
kulturuli industriis ganuviTa-rebloba;
gaazrebuli kulturis ekonomikuri po-litikis ar arseboba (Sesabamisi saka-nonmdeblo bazis ararseboba);
fsevdo-tradiciuli (sabWouri) kul-turis dafinansebis dominireba;
7.socialuri foni (dargis ganviTarebisaTvis)
konvivialuroba-Tanacxovrebis unari
erovnul xasiaTSi arsebuli bunebrivi artistizmi;
privatuli yofis (sivrcis) esTeti-zacia;
sazogadoebrivi sivrceebis ignorireba;
ar xdeba kulturis socializacia;
kultura gaiazreba kvlav viwrod, rogorc esTetikuri Semoqmedebis sfero da rCeba e.w. kulturis moRvaweTa problemad; `avtoritetebis~, `cnobili saxeebis~ institutis Seqmna, romelic qmnis amgvar kulturul ideologias;
8. sazogadoebis sarTo kul-turuli done (istoria, tradicia)
stumarTmoyvareoba;
socialuri urTierTobebis gaxsniloba, gulisxmiereba, samezoblo (saTemo) institutis arseboba;
tradiciis profanireba;
9.subkulturebi 14 saTvistomos arseboba; sxvadasxva kulturaTa materialuri da aramateri-aluri kulturuli Zeglebis arseboba;
multikulturul urTierTobaTa warma-tebuli magaliTebi da tolerantobis xangrZlivi istoria (antisemitizmis ararseboba; warsulSi religiuri Semwynarebloba);
subkulturaTa urTierTmimarTeba erTiani kulturuli lanSaftis Seqmnisas
araintegrirebuloba zogadad sazoga-doebaSi;
Sidainstitucionaluri sisuste;
umciresobaTa problemebis sakiTxebiT dakavebuli specialuri saxelmwifo uwyebebis ararseboba;
qarTuli mosaxleobis mxridan intere-sis simcire da `ucxos~ SiSi;
subkulturebis SidaCaketiloba;
religiuri Seuwynareblobis zrdis tendencia.
10. kulturis Zeglebi (uZravi da moZravi)
uZvelesi kulturuli memkvidreoba mdidaria istoriuli ZeglebiT;
mravalferovani da saintereso Ziri-Tadi kulturuli resursebi;
maTi mZime mdgomareoba;
xuroTmoZRvreba mdidari memkvidreoba – sakulto, saero;
maTi mZime mdgomareoba;
saxviTi xelovneba mdidari istoriuli memkvidreoba – sakulto, saero;
maTi nawilobriv kargi mdgomareoba;
maTi mZime mdgomareoba;
xelnawerebi mdidari memkvidreoba – sakulto, saero;
maTi met-naklebad damakmayofilebeli mdgomareoba;
sacavebis mZime materialur-teqnikuri mdgomareoba da aqedan gamomdinare problemebi;
11. kulturuli landSafti (Sreebi)
arqeologiuri, eTnografiuli, urbanuli Sreebis ignorireba da maTi daRupva;
muzeumebis mZime mdgomareoba;
12. xelovneba Sesabamisi institutebis arseboba;
saganmanaTleblo da sxva institutebSi, galereebSi konkurentunariani garemos SesaZlebloba;
Tbilisi XX saukunis 10-20-iani wle-bidan dRemde Tanamedrove xelovnebis centria kavkasiaSi: xelovnebis muzeu-mis, Teatrisa da kinos muzeumebis saca-vebSi daculia rusuli, somxuri,
`oficialuri~ xelovnebis gaCenis tendencia;
fsevdo avtoritetTa institutis Seqmna;
Zalze araTanabari sastarto mdgoma-reoba bazris Sesaqmnelad, Sefasebis kriteriumebis ar arseboba. Semoqmedis socialuri dacvis sakanonmdeblo sivrcis ararseboba;
Tanamedrove xelovnebis marginali-
60
polonuri, qarTuli da a.S. avangardis nimuSebi.
zacia;
instituciaTa Soris saerTaSoriso urTierTobis ararseboba;
izolacionizmi – eqsport-importis ar arseboba;
cudi saganmanaTleblo sistema – kadre-bis raodenobis ulogiko zrda;
materialuri bazis ararseboba.
13. arqiteqtura samSeneblo industriis arseboba; urbanuli politikis ararsebobis fon-ze arsebuli `cudi~ xarisxis arqiteqtura;
14. musika institutebis arseboba, kadrebis kvalifikacia;
profesiuli da folkloruli festi-valebi, koncertebi, `Semodgomis Tbi-lisi~ `axalgazrda pianistTa konkur-si~, `pianistTa saerTaSoriso konkur-si~, Tbilisis jazfestivali, `istern promouSenis~ saerTaSoriso estradis varskvlavTa koncertebi, operaSi gas-troliorTa koncertebi. qarTuli mra-valxmianobis saerTaSoriso simpozi-umis daarseba folkoruli ansamblebi _ rusTavi, erisioni, suxiSvilebi, qar-Tuli xmebis, anCisxatis gundi da a.S.)
kadrebis didi gadineba;
15. qoreografia institutebis arseboba, maTi raodenobis zrda
v. Wabukianisa da j. balanCinis sax. saerTaSoriso sabaleto konkursi.
kadrebis gadineba;
darCenili kadrebis diskvalifikacia
16. Teatri institutebis arseboba, infrastruq-turis ganviTareba; bazris koniu-qturisadmi adeqvaturi moqmedeba;
saerTaSoriso Teatraluri festivalis arseboba (saCuqari)
kadrebis kvalifikaciis dabali done
17. kino saerTaSoriso kinofestivali `promeTe~ erTaderTia amierkavkasiaSi. qarTuli kinos asi wlisTavis iubile (2011w.). didi mxatvrul-SemoqmedebiTi tradicia
infrastruqturis daSla; municipaluri kinoTeatrebis ararseboba
SesaZleblobebi da safrTxeebi
faqtorebi SesaZleblobebi safrTxeebi
1. kulturis saxelmwifo politika
damoukideblobis tradicia, romelmac gaaZliera gamorCeuli kulturuli fenomeni;
mTavroba orientirebulia ZiriTadi problemis gadawyvetaze da saTanado mniSvnelobas ar aniWebs kulturis ganviTarebis potenciur rols;
reforma meryeobs radikaluri cvlilebebis – yovlismomcvel res-truqturizaciasa da saswrafod gadasaWrel socialur moTxovnebs Soris, ris gamoc kulturis sakiTxebi meore planze gadadis;
finansuri wyaroebis Semcireba iwvevs kulturis resursebis SezRudvas, rac gamoiwvevs kulturuli memkvidreobis degradacias da xelovnebisa da kulturis sferoebis dasustebas;
gadawyvetilebis mimRebi piris mentaliteti komunisturi warsulis gavleniT kulturas aRiqvams rogorc propagandis saSualebas;
kanonis upativcemuloba – kanoni
61
arsebobs, magram ar sruldeba. maTi danergvisa da amoqmedebisaTvis arc neba da arc berketebi ar arsebobs. sistema uZluri da statikuria;
administraciuli sistema araprofe-sionalebiT aris dakompleqtebuli, gadawyvetilebis miRebis procesi aragamWvirvalea, biurokratiuli da korufciulia;
2. qalaqis geografiuli mdebareoba, bunebrivi landSafti
qalaqis Zalze kargi (strategiuli) mdebareoba mTlianad regionaluri (amierkavkasia) masStabiT;
qalaqis mdebareoba evropisa da aziis gzajvaredinze maSin, rodesac regioni inter-kulturul dRis wesrigSi moiazreba;
erTiani kavkasiuri masStabiT msgavsi pretenzia SesaZlebelia sxva qalaqebsac hqondes;
Tbilisis kulturuli memkvidreobis Zeglebis daucveloba bunebrivi (stiqia) movlenebisagan.
3. samarTlebrivi sivrce sakanonmdeblo bazis arseboba
saerTaSoriso konvenciebis aRiareba
kanonebis daubalansebloba, moZvelebuli realobis gamomsaxveli kanonebi. kanonebis Seusrulebloba
4. regionaluri foni saqarTvelosa da Tbilisis, rogorc kulturuli centris didi rezonansi;
SesaZlebelia, rom araswori politikis safuZvelze STabeWdilebaTa umravlesoba stereotipebad da kliSeebad iqces (uaryofiTi aspeqtiT);
5. regionaluri da internacionaluri kontaqtebi
saerTaSoriso xelSekrulebebis paketis arseboba (mag. romTan, florenciasTan, moskovTan, erevanTan)
saerTaSoriso kulturuli TanamSromlobis intensifikaciis nacvlad, SesamCnevi xdeba saerTaSoriso kulturuli qselebidan izolacia da igrZnoba nostalgia uaxloesi warsulisadmi;
6. saerTo ekonomikuri foni (dargebis ganviTareba)
kulturuli industriis Casaxva
(Camweri studiebi, Soubiznes organiza-ciebis ganviTareba)
siRatakis fonze mosaxleoba ufro metad fizikuri gadarCenis problemebiT aris Sewuxebuli da naklebad awuxebs kulturis problemebi;
turizmi
Zlieri da susti mxareebi
faqtorebi Zlieri mxareebi susti mxareebi
1. turizmis saxelmwifo politika
turizmis – rogorc qveynis ganviTarebis erT-erTi ZiriTadi prioritetis deklarireba;
sakanonmdeblo bazis arseboba (met-naklebad);
dargis ganviTarebis gaazrebuli koncefciisa da strategiis ararseboba;
politikuri deklaraciebisa da fiskaluri politikis araadeqvaturoba;
2. qveynis geopolitikuri mdebareoba
sakvanZo strategiuli mdebareoba amierkavkasiaSi;
sakuTari gasasvleli zRvaze (evropaze); bunebrivad daculi (kavkasionis mTavari wyalgamofi qedi) CrdiloeTisa da samxreTis (mcire kavkasioni) sazRvrebi;
3. qalaqis geografiuli mdebareoba
sakvanZo strategiuli mdebareoba (satransporto, sakomunikacio) qveyanaSi (ZiriTadi magistralebi: aRmosavleT-dasavleTi da CrdiloeTi-samxreTi uSualod qalaqze gadis);
sakvanZo satransporto mdebareobidan gamomdinare gadatvirTva satranzito nakadebiT;
4. mosaxleoba istoriuli tolerantoba da stumris miReba-gastumrebis mdidari tradicia;
turizmisa da turistisadmi pozitiuri damokidebuleba;
turistuli biznesis (rogorc Sida
turizmis – rogorc dargis ganviTa-rebisadmi araadeqvaturi (Zveli, sabWouri) damokidebuleba;
dargis ganviTarebis Tanamedrove formebsa da meTodebSi gauTviTcno-
62
aseve saerTaSoriso) ganviTarebaze mentaluri orientacia;
biereba;
5. sivrciTi organizacia turistebis servisuli momsaxurebi-saTvis aucilebeli infrastruqturis (ganTavsebis, kvebis, satransporto uzrunvelyofis) met-naklebad mTeli qalaqis teritoriaze ganawileba;
Zveli Tbilisis da qalaqis istoriul-kulturuli centris kompaqturi ganlageba;
qalaqis kulturul-administraciul centrze garkveuli orientacia
6. ekologiuri mdgomareoba katastrofis zRvarze myofi mdgomareoba;
7. bunebrivi landSafti mtkvris xeobis bunebrivi saxe (maRali marjvena sanapiro da gaSlili marcxena), romelic qalaqis vizualuri aRqmisaTvis garkveul `amfiTeatrs~ qmnis;
gauazrebeli urbanul-arqiteqturuli `moRvaweobis~ Sedegad dedaqalaqis istoriul-kulturuli memkvidreobis e.w. vizualuri aRqmis wertilebis ararseboba;
8. ekonomikuri foni (dargis ganviTarebisaTvis)
finansuri seqtori kerZo biznesis realuri daintereseba da Sesabamisi sainvesticio politikis warmarTva;
araadeqvaturi saxelmwifo fiskaluri politika;
mouwesrigebeli sagadasaxado sistema, romelic xels ar uwyobs dargis ganviTarebas;
teqnologiuri seqtori sastumroebis qselis ZiriTadi obieqtebis damakmayofilebeli mdgomareoba;
kvebis obieqtebis saqmianobisadmi `tradiciuli~ midgoma, rac naklebad aris adaptirebuli turistul moTxovnilebaze;
transportis seqtori specialurad Sidasaqalaqo turizmi-saTvis gankuTvnili satransporto saSualebebis, Sesabamisi marSrutebis, mosacdeli adgilebis da a.S. ararseboba;
9. socialuri foni (dargis ganviTarebisaTvis)
tradiciuli stumarTmoyvareoba da tolerantoba;
mZime ekonomikuri mdgomareobiT (rigi sxva obieqturi da subieqturi mizezebiT) gamowveuli negatiuri saerTo foni;
momsaxurebis seqtorSi dakavebuli sazogadoebis dabali kvalifikacia da profesiuli ganaTlebis miRebis Zalze mwiri SesaZleblobebi;
jandacvis seqtori komercializaciisa da saTanado ma-terialur-teqnikuri bazis ararsebobis gamo dargis turizmisadmi araa-daptirebuloba;
ganaTlebis seqtori qalaqis umaRles saswavleblebSi turizmis menejerTa momzadebis fakultetebis (ganyofilebebis) arseboba;
Mmomzadebul kadrebis kvalifikaciis dabali done
10. mimzidvelobis ganmsaz-Rvreli faqtorebi
ar xdeba qveynis dadebiTi imijis kvalificiuri popularizacia (zedmetad politizirebulia)
SeRwevadoba aeroporti saerTaSoriso kavSirebiT, sarkinigzo da avtosadgurebi;
pirdapiri marSrutebis arseboba qveynis SigniT praqtikulad yvela raionSi, mezobel saxelmwifoebTan (azerbaijani, TurqeTi, ruseTi, somxeTi) da evropis qveynebTan (saaviacio);
satarifo-saxelSekrulebo da sabaJo sistemebis xSiri da ulogiko cvalebadoba;
sasazRvro-gamSvebi punqtebis (avto da sarkinigzo transporti) moqmedebis reJimis damokidebuleba politikaze;
damokidebuleba turistebisadmi
tradiciulad keTilganwyobili mometebuli kriminogenuri foni
infrastruqtura
63
Sida gzebi mouvleli da TiTqmis mwyobridan gamosuli gzebis infrastruqtura;
katastrofulad gadatvirTuli reJimiT momuSave qalaqis centri, sadac gansazRvruli qronometraJiTa da marSrutiT moZraoba (turistuli momsaxurebis anbani) TiTqmis SeuZlebelia;
komunikacia kavSirgabmulobis yvela sistemis institutis arseboba
komerciuli centrebi komerciuli centrebis arseboba, rogorc qalaqis centrSi, aseve periferiebSi
komerciul centrebSi turistebisaTvis gaTvaliswinebuli praqtikulad aranairi saqonlis (gansakuTrebiT sareklamo-saorientacio xasiaTis) ararseboba (arsebulis sakmaod dabali xarisxi da uaRresad mwiri informatiuloba);
fasebis done adgilobriv naturalur kvebis produqtebze SedarebiT (evropulTan) dabali done;
sastumroebisa da sastumro saxlebis fasebis maRali (fasi/servisi) done;
sportul-rekreaciuli SesaZleblobebi
sportul-rekreaciuli institutebis arseboba
sportul-rekreaciuli institutebis saqmianobis reJimisa da tradiciis araadaptirebuloba turistebis Se-saZlo moTxovnilebebisa da, aqedan gamomdinare, servisuli momsaxurebis paketebis formirebis SesaZleblobaze;
bunebrivi silamaze da klimati
qalaqis bunebrivi atraqciulobisa da klimatis (zomierad rbili) sruli Sesabamisoba turizmis arasezonuri (mTeli wlis ganmavlobaSi) ganviTarebi-sadmi;
kulturuli memkvidreobis obieqtebi
mdidari istoriuli memkvidreoba – rogorc sakulto, aseve saero;
arqeologiuri Zeglebi mdidari da sakmaod Zveli arqeologiuri masala (zonebi), Sesabamisi kvlevis centri da muzeumi;
sakulto da samoqalaqo arqiteqtura
mdidari da mravalferovani memkvidreoba
landSafturi arqiteqturis Zeglebi
muzeumebi, Teatrebi, sagamofeno darbazebi
aRniSnuli institutebis arseboba arsebuli institutebis muSaobisa da turizmis sezonebis SeuTavsebloba (turistuli piki zafxulia);
eTnografiis, xalxuri rewvis obieqtebi da
gamoyenebiTi xelovnebis centrebi
muzeumi `Ria cis qveS~; kulturis centrebi, salonebi da sagamofeno darbazebi; ramodenime specializebuli maRazia da savaWro adgili qalaqis centrSi
socio-kulturuli infrastruqtura
Oorganizaciebisa da obieqtebis arseboba
MaTi moZvelebuli menejmenti da materialur teqnikuri baza.
erovnuli samzareulo mdidari tradiciebi da didi mravalferovneba
turizmis industriis seqtori
ganTavseba seqtoris garkveulad ganviTarebuli qseli (centri-periferia);
fasebis Seusabamoba sistemasTan `fasi-xarisxi~;
obieqtebis sistemuri erTgvarovneba (sastumro naxevar-pansioniT);
kadrebis (gansakuTrebiT momsaxure personali – kontaqt-persona) kvalifikaciis dabali done;
64
transporti satransporto organizaciebis (saxelmwifo, komerciuli) arseboba
Sida bazrisaTvis Zalze maRali fasebi;
satransporto saSualebebis erTgva-rovneba (avtobusi) da jgufebis sididesTan Seusabamoba;
kveba erovnuli samzareulos mravalfe-rovneba;
naturaluri produqciis mravalfe-rovneba;
turizmis specifikisadmi naklebi Sesabamisoba (dafasoeba);
erovnuli samzareulos primati;
e.w. `umciresobebis~ (vegeterianebi da a.S.) interesebis gaTvaliswinebis praqtikis nakleboba;
dasveneba-garToba kafe-barebis, bouling-centris, golf-klubis, sabiliardoebis, kazinoebis da a.S. arseboba;
turistuli momsaxureba
tursaagentoebi tursaagentoebis arseboba da garkveuli konkurentuli garemo;
momsaxurebis formebisa da meTodebis erTgvarovneba;
turistebis `gayvanaze~ orientireba;
kadrebis kvalifikaciis dabali done da profesionalizmi;
turoperatorebi profesiuli kompaniebis ar arseboba, kadrebis nakleboba, dabali kvalifikacia;
saeqskursio momsaxureba qalaqSi aRniSnuli orientaciiT momuSave kompaniis (`samgori-turi~) arseboba;
motivaciuri aspeqtebis SesaZleblobebi
Semecneba (Seswavla) Sesabamisi institutebis arseboba da specialistebis maRali kvalifikacia;
garToba Sesabamisi obieqtebis mravalferovneba da sakmarisi raodenoba;
Tanamedrove teqnikur-teqnologiuri siaxleebis gamoyenebis dabali done;
momsaxureobis xarisxisa da personalis kvalifikaciis dabali done;
mkurnaloba rekreaciuli resursebis (balneolo-giuri, gogirdis abanoebi) arseboba;
samedicino momsaxurebis rigi mimarTulebebis maRali xarisxi da SedarebiT (evropa, wina azia) dabali fasebi;
monaxuloba (nostalgia)
msgavsi motivaciisa da qveynidan gasuli diasporis arseboba (israeli, TurqeTi, irani, ruseTi, safrangeTi da a.S.)
aRniSnuli orientaciis turistuli produqtis ar arseboba da naklebi gamocdileba;
usfrTxoeba usafrTxoebis samsaxurebis arseboba; maRali kriminogenuli foni;
sezonuroba turizmisadmi qalaqis SesaZleblobebis arasezonuri (mTeli weli) damokidebuleba
SesaZleblobebi da safrTxeebi
faqtorebi SesaZleblobebi safrTxeebi
1. turizmis saxelmwifo politika
decentralizaciis procesis Seuqcevadi xasiaTi;
turizmis qveynis ganviTarebis prioritetad aRiareba;
saxelmwifo politikis araTanmimdev-ruloba;
2. samarTlebrivi sivrce samarTlebrivi sivrcis (rogorc speci- kanonmdeblobis `zedmeti gamkacreba~
65
aluri kanonebi, aseve sagadasaxado kodeqsis da a.S.) daxvewis perspeqtiva evrokavSiris moTxovnaTa Sesabamisad;
mTavrobis gadawyvetilebiT;
3. regionaluri foni samxreT kavkasiisa da Sua aziis qveynebisadmi evropasTan mimarTebaSi satranzito funqcia;
Sesabamisi infrastruqturis ganuvi-TareblobiT funqciis dakargva;
4. regionaluri da inter-nacionaluri kontaqtebi
`didi abreSumis gzis~ proeqti;
evrokavSirSi gawevrianeba;
nato-Si gawevrianeba;
finansuri (an sxva) mizezebis gamo aRniSnul organizaciebSi da WTO-s wevrobis dakargva;
5. mravalferovneba qalaqs aqvs kulturuli turizmis ganviTarebisaTvis saWiro potenciali;
warsulSi Seqmnili mniSvnelovani infrastruqtura;
turistuli produqtis SezRuduli speqtri;
ucxoel momxmarebelze orientirebulia praqtikulad mxolod erTi tipis turistuli produqti;
turproduqti gaTvlilia mxolod maRalSemosavlian klienturaze. igi mTliani turistuli moTxovnis mxolod erT segments moicavs da amitomac am tipis Camosul turistTa raodenoba SedarebiT mcirea (an SedarebiT SezRudulia);
6. xarisxi regionebSi turistTa ganTavsebis saSualebebis dabali xarisxi;
turistuli infrastruqturis obieqte-bis dabali xarisxi;
fasi/xarisxis dabali koeficienti;
turizmis dargSi kompetenturi personalis nakleboba;
enobrivi barieri;
7. usafrTxoeba qalaqis sapatrulo samsaxuris arseboba
kavkasiis regionis arastabiluroba;
qveyanasi arsebuli kriminogenuli foni da feTqebadsaSiSi garemo (socialuri foni);
8. simZlavre qalaqSi axali Tanamedrove sastum-roebis mSenebloba, rekonstruqcia (iveria, aWara, afxazeTi da a.S.), kerZo seqtoris ganviTareba;
9. investicia qveyanaSi saerTaSoriso fondebisa da organizaciebis arseboba;
infrastruqturis xarjebi;
biznesis prognozirebis sirTule;
saWiro investiciebis didi odenoba;
xangrZlivi amogebis procesi;
grZelvadiani da SeRavaTiani kreditebis ararseboba;
sagadasaxado sistemis sirTule;
samarTlebrivi sistemis mxridan daucvelobis SiSi.
10. biznesis warmarTva maRali marketinguli xarjebi;
sertificirebis arsebuli sistema ver icavs momxmarebels;
bazris Sesaxeb arasakmarisi informacia;
konkurenciis dabali done;
arajansaRi konkurencia;
turistTa ganTavsebis obieqtebis maRali saoperacio xarjebi;
kapitalze maRali amonagebis moTxovna.
11. transportireba sarkinigzo sistemis amuSavebis perspeqtiva:
- ruseTTan urTierTobis norma-lizacia (afxazeTis problemis moxsna);
saxmeleTo transporti mouxerxebelia da mgzavrobas didi dro miaqvs gzebis cudi xarisxis gamo;
SezRudulia Sidasahaero reisebi;
reisebis mouxerxebeli ganrigi;
66
- TurqeTTan sarkinigzo kavSi-ris damyareba;
arsebul da potenciur turistul bazrebTan damakavSirebeli aviareisebi.
arasakmarisi regionaluri sahaero kavSirebi;
aviakompaniebs Soris arsebuli konfliqtebi.
12. marSrutis aRqma mZlavri da kvalificiuri sareklamo politika;
araTanmimdevruli saxelmwifo politika;
13. marketingi arsebobs stumarTa jgufebi, romlebic kargad icnoben qalqis (qveynis) kulturul da rekreaciul potencials;
turistuli bazris marketinguli kvlevis ararseboba;
turoperatorebis mier produqciis SezRuduli marketingi;
saerTaSoriso bazarze usistemo da arakoordinirebuli warmoCena;
marketingze da qveynis arakomerciul reklamaze gaweuli xarjebis ararseboba.
14. Rirebuleba sagadasaxado sistemis srulyofis SemTxvevaSi fasebis liberalizacia
saxelmwifos fiskaluri politikis meryeoba;
15. turoperatorebi profesiuli kompaniebisa da kadrebis gamoCena turistul bazarze;
mcire simZlavreebi;
kapitalis ar arseboba;
ucxoel partniorebtan kontraqtebis dadebasTan dakavSirebuli siZneleebi;
adgilobrivi da regionaluri turistuli bazrebis ugulvebelyofa.
daskvna
Tbilisis kulturisa da turizmis ganviTarebis ZiriTadi
rekomendaciebi da winadadebebi
zogierTi ganmarteba qalaqis strategiuli ganviTarebis garSemo
rekomendaciebis Sesaxeb
warmodgenili Tbilisis kulturisa da turizmis ganviTarebis
koncefciis mimarTulebidan gamomdinare bunebrivia, rekomendaciebic
qalaqis kulturis Semdgomi strategiuli ganviTarebisaTvis Sesabamisi
xasiaTis iqneba.
Tbilisis, rogorc dedaqalaqis Cveneuli xedva sruliad
gansazRvrulia – dRes igi /Tbilisi/ warmoadgens urbanuli kulturis
TvalsazrisiT umZimes mdgomareobaSi myof qalaqs, romlis mTeli
infrastruqtura moSlilia, magram, meore mxriv Tbilisi kulturul-
istoriuli TvalsazrisiT sakmaod mniSvnelovani gamocdilebis mqone
qalaqia; mas aqvs Taviseburi da sakmaod saintereso istoria, dramatuli
Tu ara tragikuli uaxlesi warsuli da albaT, unda hqondes sakadrisi
momavali, rac mdgomareobis saswrafo gamosworebas moiTxovs.
rekomendaciebis mTavari mizani:
1. Tbilisis kulturis modernizacia-demokratizacia,
2. kulturuli izolaciis daZleva,
3. Tbilisis kulturuli identurobis Seqmna-dabruneba
yvelaze mniSvnelovani problema, romelic gacxadda da romelic
Cvenis azriT dedaqalaqis winaSe dgas: dRes aSkarad Selaxulia misi
moraluri uflebebi, ramac SesaZloa ara Tu gamousworeblad daazianos
misi urbanuli sxeuli, ukvalod waSalos misi istoria, aramed xelyos misi
samomavlo normaluri funqcionireba, rom araferi vTqvaT mis
modernizacia-ganviTarebaze. mizezi mravalia da sxvadasxva saxis (rac am
dokumentis prerogativa ar aris), magram aris erTi wminda konceftualuri
sakiTxi, rasac saswrafo gadaWra esaWiroeba – raimenairad unda gadawydes
68
ra tipis gvinda iyos Cveni dedaqalaqi da Sesabamisad raze unda gakeTdes
orientacia.
amgvari konceftualuri midgoma dagvexmareba daiZlios is erTis
mxriv futuristuli, da rac yvelaze saSiSia, spontanuri xasiaTis
damokidebuleba da midgoma qalaqis sivrciTi mowyobis problemisadmi,
risi niSnebic qalaqis municipalitetis mxridan dRes sagangaSod aSkaraa
da ramac totaluri ngreva-gadakeTebebi SeiZleba moitanos, daazianos ra
Tumca safuZvlianad miviwyebuli, magram jer virtualurad mainc arsebuli
misi istoria; meores mxriv daiZlios kulturis is provincializaciis
procesi, romelic sabWoTa dros daiwyo da dRes kvlav saxezea da rac,
SeiZleba iTqvas, mizezicaa im arsebuli qalaqis mimarT futuristul-
spontanuri damokidebulebisa, romelic umotivacio da araTanmimdevruli
ideebiT aris gajerebuli.
amitom Cven naklebi yuradReba davuTmeT qalaqis yofiTi da
socialuri kulturis problemebs (Tumca vaRiarebT, rom is erT-erTi
umniSvnelovanesi problemaa, romelic saWiroebs mravalmimarTulebian
praqtikul samuSaoebs dawyebuli sakanonmdeblo bazis Camoyalibebidan), da
yuradReba SevaCereT kulturuli identurobis problemebze, mis
konteqstSi ki kulturuli izolaciis daZlevisa da misi demokratizaciis
problemebze.
aman ganapiroba Tavidanve Sesabamisi poziciis arCeva; Cven SevCerdiT
Tbilisis im yvelaze damaxasiaTebel Tvisebaze, romelsac qalaqis
mravalSrianoba hqvia da rac Tbilisis yvelaze mniSvnelovani Tvisebaa misi
istoriis yvela calkeul etapze da mis istoriaSi saerTod, anu rogorc
sinqrobiaSi ise diaqroniaSi. amitom vuwodeT Cven mas qalaqi –
palimfsesti.
rekomendaciebi klasificirebulia Tematurad da bunebrivia, eqvemdebareba
garkveul diferenciacias.
magram erTi cxadia: Tu ramdenime aTwleulis ganmavlobaSi CvenTan
mizandasaxulad kultivirebuli iyo Tbilisuri mdabiuri kulturis Sre
misi erT-erTi sub-kulturis saxiT da igi „erovnul-qalaqur-Tbilisur
69
kulturad“ iyo warmoCenili, amJamad ki kultivirebulia lokalur-
provincialuri xasiaTis e.w. maskultura (Souebi, garkveulwilad sakaso
Teatraluri speqtaklebi da sxv.), rac faqtobrivad wina aTwleulebis
gamocdilebis logikuri gagrZelebaa, Cven vecadeT mogveZia amis
alternatiuli gza, romelic konkretuli mimarTulebebiT aris
warmodgenili, magaliTad:
a) Tbilisis istoriis muzeumis axali funqciiT datvirTva da misTvis
axali multikulturuli koncefciis SemuSaveba,
b) Tbilisuri kulturis kartografireba, kulturuli marSrutebis
SemuSaveba,
g) Tbilisuri mikroklimatis SenarCuneba,
d) `Tbilisobis~ axali koncefciis SemuSaveba,
e) umciresobaTa gaaqtiureba da maTi kulturuli centrebis Cabma
Tbilisuri kulturis strategiuli gegmis SemuSavebisas.
v) sxvadasxva muzeumebSi arsebuli socrealizmis nimuSebis
gamofenaTa cikli; stalinuri arqiteqturis katalogis Seqmna;
stalinuri kulturis marSrutis SemuSaveba,
z) gareubanis da Tineijeruli kulturis warmoCena,
T) qalaqis inteleqtualuri tradiciis aRdgena
i) qalaqis regionalur kulturul centrad gadaqceva da misi
saerTaSoriso kulturul procesSi Cabma da mravali sxva),
am mimarTulebebis SemuSaveba iTvaliswinebs ara marto awmyoSi
kulturuli situaciis qalaqSi Secvlas, aramed sxvadasxva formiT – erTi
mxriv sanaxaobiTi programebiT, meore mxriv konceftualuri muSaobiT,
strategiis Teoriuli damuSavebiT da sxvadasxva xasiaTisa da
mimarTulebis mqone aqtivobiT, qalaqis istoriisa da gamocdilebis
analizs, qalaqisadmi misi mosaxleobis cnobieri damokidebulebis
Camoyalibebas, mis reabilitacias erTi mxriv mexsierebis aRdgenis gziT,
meore mxriv da swored am meTodiT momavlis ufro gaazrebul dagegmvas.
70
es gaxdeba garantia imisa, rom Tbilisi ifunqcionirebs, rogorc
Tanamedrove qalaqi, mas eqneba Tavisi permanentuli da bunebrivia,
cvalebadi awmyo, ar iqneba mudmivad gardamaval periodSi warsulidan
momavlisaken (futuristuli ganwyobebiT). anu igi icxovrebs awmyoSi,
romelmac icis Tavisi istoria, kultura da gegmavs Tavis momavals.
preambula. Tbilisi qalaqi-palimfsesti da, amave dros, linearuli
qalaqia. is sul mcire xuT kulturul Sres moicavs: uZveless,
`imperiuls~, modernistuls, `socialistursa~ da Tanamedroves. yoveli am
Srisa Tu fenisadmi saWiroa specifikuri midgoma. amave dros, arc is unda
daviviwyoT, rom, magaliTisaTvis, `imperiuli~ Sre gulisxmobs sxvadasxva
subkulturebis mier Seqmnil qveSreebs _ somxurs, ebrauls, `aRmosavlurs~,
germanuls, polonurs da a.S., romelic dResac ganicdis ganviTarebas. aq
aucilebelia multikulturuli midgomis gamoyeneba da am qveSreebis ara
oden SenarCuneba, aramed rekonstruireba da gamokveTa. `socialisturi~
fenisadmi saWiroa gansxvavebuli midgomebis gamomuSaveba: erTi midgoma
unda gamoviyenoT e.w. `stalinuri arqiteqturisadmi~, xolo meore _ e.w.
`sabWoTa interstilisadmi~. gansakuTrebuli mniSvneloba unda mieniWos
Tbilisis landSafts, romelic kulturis mawarmoebel faqtors
warmoadgens.
Tbilisi im qveynis dedaqalaqia, romlis mdgradi socialur-
ekonomikuri ganviTarebis erT-erTi ZiriTadi prioriteti iyo da kvlavac
iqneba turizmi, mTeli misi mravalferovnebiT (zemoT ukve iyo aRwerili
resursuli potenciali), Sesabamisad aucilebelia mudmivad mimdinareobdes
muSaoba am mimarTulebaze (mudmivad, radgan dargi Zalze dinamiuri da
mgrZnobiarea) da dedaqalaqs hqondes dargis ganviTarebis Tanamedrove
strategiuli programa.
imisaTvis, rom gamoikveTos Tbilisis kulturuli ganviTarebis
ZiriTadi strategiuli mimarTulebebi, saWiroa qalaqis funqciis, misi
wamyvani Taviseburebebis, anu saidentifikacio kodisa da samomavlo
perspeqtivis gansazRvra.
71
koncefciis SesamuSaveblad Catarebuli kvlevebis Sedegebis analizis
safuZvelze, daskvnis saxiT, SeiZleba iTqvas, rom Tbilisis kulturuli
iersaxe mniSvnelovania, rogorc:
1) qveynis politikis indikatori;
2) saqarTveloSi turizmis ganviTarebis safuZveli;
3) evropisa da aziis kulturuli memkvidreobebis mediaciuri sivrce;
4) adgilobrivi mosaxleobis kulturisa da ganviTarebis donis
zrdis ganmapirobebeli erT-erTi faqtori;
5) qveynis cnobadobis amaRlebisa da imijis garkveuli kuTxiT
pozicionirebis saSualeba;
Sesabamisad rekomendaciebi iyofa Semdeg Tematur blokebad:
I Tematuri bloki
Tbilisi _ qalaqi-palimfsesti
Tbilisis muzeumebis, rogorc qalaqis Sreebis amsaxveli
umniSvnelovanesi instituciis, axali koncefciis SemuSaveba:
Tbilisuri kulturis muzeumis (i. griSaSvilis saxelobis Tbilisis
istoriis saxelmwifo muzeumis, e.w. `qarvaslis~ bazaze) axali koncefciis
SemuSaveba;
muzeumis saerTaSoriso sameTvalyureo sabWos Seqmna da misi
filialis saxiT ICOMOS-is saqarTvelos erovnuli komitetis mier
SemuSavebuli `Tbilisuri saxlis~ proeqtis ganxorcieleba. (Zvel
ubanSi istoriuli Senobis magaliTze Tbilisuri yofis
rekonsruqcia, rac metad mimzidveli iqneba, rogorc Sida, aseve
saerTaSoriso turizmisaTvis);
Tbilisis subkulturebis muzeumebis ( magaliTad, daviT baazovis sax.
saqarTvelos ebraelTa istoriul-eTnografiuli muzeumi,
`smirnovebis saxli~ - leqsandre puSkinis memoriali) erTiani
koncefciis Seqmna, Sesabamisi RonisZiebebis paketis SemuSaveba;
72
Tbilisis istoriuli nawilis aRdgena-adaptaciis programebis
SemuSaveba da ganxorcieleba:
2003 wels ICOMOS-is saqarTvelos erovnuli komitetis mier
SemuSavebuli proeqtis `Tbilisis istoriuli nawilis menejmentis gegmis
strategiuli mimarTulebani~ ZiriTadi rekomendaciebis Sesabamisad
Tbilisis istoriuli nawilis marTvis sistemis Seqmna, romelic
uzrunvelyos Tbilisis istoriuli nawilis reabilitacias:
mravaldisciplinarul eqspertTa jgufis Seqmna, romelic 1 wlis
manZilze daamuSavebs marTvis sistemis models, misTvis saWiro
reformebis pakets, maT Soris Tbilisis istoriuli nawilis marTvis
organos dafuZnebas.
am organos iuridiuli statusiT dafuZneba (erT-erT alternativad
SeTavazebulia sajaro samarTlis iuridiuli piris statusi.)
Tbilisuri kulturis Sreebis kvleviTi samuSaoebis ganxorcieleba:
kulturis sferoSi dargobrovi kvlevebi;
kulturis sferoSi sociologiuri kvlevebi;
kulturisa da turizmis sferoSi marketinguli kvlevebi;
kvlevebis analizis erT-erTi gamoyenebiTi Sedegi-Tbilisis
kulturuli Sreebis, kulturuli da turistuli zonebis/ubnebis/
kartografireba, rukebze Tbilisis kulturuli marSrutebis Cveneba;
rukebis multimediur-musikaluri gaformeba, Tbilisis istoriasa da
kulturaze, RirsSesaniSnaobebze CD gamocema.
73
urbanuli Sreebis/zonebis zusti dadgena:
zonirebis ruqebis Seqmna, Sreebis/zonebis dacva, maTi popularizacia
da, ekonomikuri TvalsazrisiT, kulturuli memkvidreobis dacvis
momgebianobis damkvidreba; magaliTisaTvis, istoriul SenobaSi
gaxsnili sastumros, restornisa da kafes prestiJulobisa da
sarfianobis damkvidreba-popularizacia, Zeglis pirvandeli saxis
aucilebeli dacvis fonze.
`Tbilisuri saxlisa~ da aivnis, rogorc kulturuli komunikaciis
vizualur-materialuri gamoxatulebis fenomenis Seswavla:
Zveli aivnebisa da axali ubnebis `aivnomaniis~ SedarebiTi analizi,
Sesabamisad analizis Sedegebis gamoyeneba Tbilisis kulturisa da
turizmis strategiaSi.
marketinguli kvlevebis analizis safuZvelze, bazris moTxovnis
Sesabamisi produqciis Seqmna (albomi, kalendari, fotoebi,
suveniruli maketebi).
II Tematuri bloki
Zveli Tbilisis kultura: miTosi da karnavali
`Tbilisobis~ axali koncefciis SemuSaveba:
vaxtang gorgaslis mier Tbilisis daarsebis Sesaxeb legendis
gaTamaSeba;
yeenobis da berikaobis `aRdgena~;
amqrobis anu amqarTa zeimis daarseba _ Teatralizebuli msvleloba
bairaRebiTa da sakarnavalo kostumebiT.
74
abanos istoriasTan dakavSirebuli kulturuli marSrutis
SemuSaveba.
AabanoTubanSi specialuri sainformacio servis-centris Seqmna,
romelic moicavs abanosTan dakavSirebul sxadasxva serviss (meqise,
Caixana da a. S.).
Tbilisuri abanoebis istoriis amsaxveli albomebis, postkartebis,
suvenirebis da sxva saqonlis warmoebis xelSewyoba.
Tbilisis Sesaxeb yvela arsebuli legendis Seswavla-damuSaveba
kulturul-saganmanaTleblo da turistuli daniSnulebisaTvis :
Sesabamisi sareklamo multimediuri da beWdviTi produqciis Seqmna.
saerTaSoriso sabavSvo karnaval - festivalis daarseba:
Tbilisis meriis Sesabamisi saqalaqo samsaxuris axalgazrdobis
saqmeTa da kulturis ganyofilebis mier erToblivi specialuri
programebis SemuSaveba da dafinanseba, romelic xels Seuwyobs
Tbilisel axalgazrdebs, Tineijerebs da bavSvebs sakuTari
kulturuli iniciativebis ganxorcielebaSi. Tbilisis axalgazrda
TaobisaTvis farTo saerTaSoriso urTierTobebisa da kontaqtebis
SesaZleblobis miniWeba, Sesabamisad tolerantobis, Riaobis,
konvivialobis ganviTareba.
III Tematuri jgufi
Tbilisi _ kulturaTa Sexvedris adgili
Tbilisis istoriuli multikulturalizmis ganviTareba:
RonisZiebaTa paketis SemuSaveba, romelic qalaqis dinamiurobis
niSnis, misi polieTnikurobis, rac Tavis mxriv kavSirSia sxvadasxva
erovnuli tradiciebis, wes-Cveulebebis, cxovrebis wesis,
75
urTierTobis kulturisa da a.S. gaziarebasa da
urTierTzegavlenasTan, pozicionirebas popularizacia-propagandas
Seuwyobs xels.
Qqalaqis mier mozardi Taobis eTnikur jgufebs Soris integraciis
xelSemwyobi programebis SemuSaveba.
qalaqis mTavrobis mier multikulturuli programebis dagegmva da
ganxorcieleba, romlebic xels Seuwyobs erovnuli diasporebis
warmomadgenlebs, moaxdinon realuri integrireba sazogadoebaSi da
uzrunvelyofs maT SesaZleblobas Seitanon qmediTi wvlili
Tbilisuri kulturis ganviTarebaSi (amisTvis saWiroa erovnuli
umciresobebis mimarT gansazRvruli politikis SemuSaveba Tundac
municipalur doneze).
qalaqis axali multikulturuli politikis SemuSaveba:
Tbilisis meriis Sesabamis samsaxurebs (ganaTlebisa da kulturis,
sportis, ekonomikis saqalaqo samsaxurebs) daevalos, rogorc qalaqis
mTavari saidentifikacio niSani, kulturis mniSvnelovan indikatorad
Tbilisis sociumis multierovnulobis ganxilva da am faseulobis
SenarCunebis, ganviTarebisa da pozicionirebisaTvis konkretuli
qmedebebis dagegmva.
kulturul umciresobaTa gaaqtiurebis xelSewyoba da maTi
kulturuli centrebis Cabma Tbilisuri kulturis strategiuli
gegmis SemuSavebaSi (Tbilisuri subkulturebis _ qurTebis,
asirielebis, somxebis, ebraelebis, musulmanebis, evropel
umciresobaTa da sxva _ ganviTarebis xelSewyoba Tbilisuri
kulturis konteqstSi).
TiToeuli subkulturis dResaswaulTa Tu sxva samaxsovro dReTa
CarTva Tbilisuri kulturis kalendarSi da maTi saerTo qalaqur
movlenad gadaqceva.
76
TbilisSi kulturul umciresobaTa erTiani centris Seqmna, romelic
koordinacias gauwevs qalaqSi mcxovreb umciresobaTa SemuSavebul
da meriis mier dafinansebul specialur kulturul programebs.
tradiciebis SenarCuneba _ Tbilisuri tolerantroba da Ria qalaqis
konvivialoba.
Tbilisis strategiuli gegmis SemmuSavebel jgufs mieces
rekomendacia, qalaqis ganviTarebis mimarTulebebSi gaTvaliswinebul iqnas
Tbilisuri tradiciebis SenarCunebisa da dacvis meqanizmebi.
Zveli Tbilisi asocirebulia Zvel qalaqur tradiciebTan, dinamiur
adamianur urTierTobebTan, miRwevebTan xelovnebasa da kulturaSi, qcevis
kulturasTan, Zvel arqiteqturasTan, multierovnul urTierTobebsa da
tradiciebTan.
amdenad, Zveli qalaqi unda darCes cocxal, funqcionirebad
organizmad misi arqiteqturuli garemos SenarCunebisa da gafrTxilebis
fonze (sazogadoebis nawilis azriT, saWiroa garkveuli `damcavi zonis”
Seqmnac ki istoriuli Tbilisis dasacavad):
Tbilisis istoriuli nawilis arsebuli dacviTi zonebis Sesaxeb
sazogadoebis informireba da am zonebis reJimebis aucilebeli
Sesruleba (susti administrirebis problemebis gadawyveta).
Zveli Tbilisis identurobis SenarCunebisaTvis arqiteqturis
paralelurad saWiroa `Zveli Tbilisis sociumis~ specifikis SenarCuneba:
Sesabamisad, Tbilisuri ezoebis SenarCuneba-rekonstruqcia, maTi
ganuyofeli niSniT, rasac SeiZleba vuwodoT gverdi-gverd
mcxovreb adamianTa pasuxismgebloba erTmaneTis winaSe, unda
aisaxos Sesabamis proeqtSi da dafinansdes meriis mier. Aam
konteqstSi unda gatardes mtkice politika ukve arsebuli `Senoba-
mkvlelebis~ zemoqmedebis minimumamde dayvanis mizniT.
Tbilisis centris SesanarCuneblad aucilebelia dakmayofildes
rogorc TbiliselTa (gansakuTrebiT axalgazrdebis) aseve vizitorTa
77
(ucxoel turistTa) dedaqalaqis mimarT arsebuli moTxovnebi:
axalgazrdebisaTvis is unda iyos drois sasiamovnod gatarebis,
Tavisufali arCevanis usafrTxo zona, sadac adamianebs eqnebaT
SesaZlebloba maqsimaluri siamovneba miiRon maTTvis sasurveli garTobis
tipis mixedviT; ucxoeli vizitorebis dainteresebisaTvis ki wamyvani
mniSvneloba centris istoriul-kulturul Rirebulebas eniWeba:
Tbilisis istoriuli ubnis restavracia-adaptacia;
gasarTobi industriis servisis administrireba (saerTaSoriso
normebTan miaxloeba)
Tbilisis muzeumebis axali multikulturuli koncefciis Seqmna.
interdisciplinaruli sapiloto jgufis Seqmna, romelic
Tbilisis muzeumebis bazaze, zogadad qalaqis kulturul
memkvidreobaze dayrdnobiT, imuSavebs sazogadoebis sakuTari
istoriuli mexsierebis aqtivizaciaze, kulturis animaciaze.
Tbilisis muzeumebSi arsebuli koleqciebis analizis safuZvelze
erovnuli kulturuli faseulobebis katalogis Sedgena.
Tbilisis muzeumebSi axali koncefciis Sesabamisi eqspoziciebis
seriebis mowyoba.
aSuRebis dRis daarseba:
ioseb griSaSvilis saxelobis Tbilisis istoriis
muzeumSi konkursis Catareba sxvadasxva Tbilisuri subkulturebis
warmomadgenlebis monawileobiT. aSuRebis dajildovebis sazeimo
ceremonialis saxiT axali Tbilisuri dResaswaulis danergva.
specifikuri kulturuli marSrutebis SemuSaveba, orientirebuli
Sesabamis kulturis wamomadgenlebze:
78
`evropuli~ da `rusuli~ marSrutebis SemuSaveba: evropelTaTvis
magaliTad, knut hamsunis, aleqsanrde diumasa Tu andre Jidis
saxelebTan dakavSirebul adgilTa monaxuleba, xolo rusuli
kulturis warmomadgenelebs daainteresebs ara oden puSkinisa da
tolstois `nakvalevi~, aramed XX saukunis rusuli modernizmis
kulturuli Srec _ vgulisxmobT, `poetTa cexs~, 41-s (rusuli
futurizmis yvelaze radikalur frTas) da sxva, romelTa gareSe
XX saukunis 20-iani wlebis Tbilisi da `tf(Tb)ilisuri
modernizmi~ warmoudgenelia.
IV Tematuri jgufi
socrealizmi da araoficialuri kultura
socialisturi istoriis axleburi gadafaseba:
sabWoTa aneqsiis Temaze yovel 25 Tebervals kulturuli
RonisZiebebis paketis SemuSaveba-ganxorcieleba (magaliTad,
kinoCvenebebi, performansebi, foto da saarqivo gamofenebi da a.S.).
8 da 9 maisis axali koncefciis SemuSaveba _ Sesabamisi
gamofenebis, kinoCvenebebis, simpoziumebis mowyoba.
Tbilisobis, rogorc socrealisturi fenomenis kulturologiuri
analizi.
sxvadasxva muzeumebSi arsebuli socrealizmis nimuSebis
gamofenaTa ciklis SemuSaveba-ganxorcieleba;
foto da kino masalebis specialuri Cvenebis mowyoba;
SesaZlebelia Tavad ganaxlebuli `Tbilisobis~ erT-erT CanarTad
did ekranze/ Senobaze/Zveli qalaqis romelime kedelze, magaliTad
nariyalaze/ videoproeqciis ganxorcieleba.
79
stalinuri periodis kulturuli memkvidreobis gadafaseba-adaptacia:
stalinuri arqiteqturis katalogis Seqmna;
stalinuri kulturis marSrutis SemuSaveba.
sabWoTa araoficialuri kulturis amsaxveli katalogis Seqmna.
sabWoTa araoficialuri kulturis gamofenebis mowyoba.
V Tematuri jgufi
Tbilisuri gareubani XXI saukuneSi
Tbilisuri gareubnis kulturis koncefciis Camoyalibeba:
adgilobrivi/raionuli/ saTemo organizaciebis mier gldanis an
vazisubnis kerZo magaliTze gareubnis sazogadoebriobis
socialur-kulturuli aqtivobis xelSemwyobi programebis Seqmna-
dafinanseba.
centri da periferia: prestiJuli ubani da gareubani _ axali
mimarTebebis SemuSaveba.
prestiJuli gareubnis kulturuli ganviTarebis strategiuli
gegmis SemuSaveba (didi diRmis an krwanisis magaliTze, Tbilisis
mosaxleobis interesebis gaTvaliswinebiT).
gareubani da Tineijeruli kultura:
Tineijerul problemaTa sociologiur-fsiqologiuri da
kulturologiuri kvlevebi.
Tineijeruli subkulturis zegavlenis Seswavla qalaqis
kulturul landSaftze: grafitis xelovneba, repi, roki, baikerebi,
`uik-endis~ hipebi.
Tineijeruli kulturis marketinguli kvleva.
sazogadoebrivi moTxovnisa da kulturuli industriis
SemoTavazebaTa safuZvelze gareubnebSi axalgazrduli
klubebis/saRamos institutebis/ qselis Seqmna.
81
gareubani da qalaqis ekokultura:
Tavisufali sazogadoebrivi sivrceebis gamwvanebis proeqtebis
ganxorcieleba-konkursebis Catareba saukeTeso dendrologiur
kompoziciaze /nargavebze/, saukeTeso ezoze, narCenebis efeqturi
gadamuSavebis meTodze.
VI Tematuri jgufi
Tbilisis ganaxlebuli kulturuli funqcia
Tbilisis kulturuli ganviTarebis strategia unda iTvaliswinebdes
im faqts, rom Tbilisis mTavari saimijo maxasiaTebeli aris misi
dinamiuroba, mravalferovneba, sxvadasxva erovnebisadmi tolerantuloba,
cxovrebis cocxali, energiuli stili; rom Tbilisis identurobaSi mis
mcxovrebTa yoveldRiur yofas ufro didi mniSvneloba aqvs, vidre Tavad
am yofiTi xasiaTis problemebs.
Tbilisi, rogorc `brendi~, agebulia qalaqis istoriul warsulze,
mogonebebze, gadmocemebsa da legendebze da masSi Tanamedrove qalaqis
saidentifikacio masala naklebadaa pozicionirebuli.
Tbilisis Zvel tradiciebTan daSoreba da axali orientaciis
ararseboba, qalaqs identurobis, misi specifikis dakargvis safrTxes
uqmnis.
Tbilisis kulturuli saxe brendis ganviTarebis logikur stadiebs
gadis da cvlilebebis dagegmvisa da marTvis gareSe, brendi ver iarsebebs.
amdenad kulturis ganviTarebis programa qalaqis identurobis
SenarCunebasa da pozicionirebaSi dRes gansakuTrebuli mniSvneloba
eniWeba.
Tbilisis `brendi~-s Seqmna:
qalaqis kulturuli iersaxis ganviTarebis mizniT yuradReba unda
mieqces yvela im faqtors, romelic qalaqisa da misi macxovreblebis
urTierTqmedebis Sedegad warmoiSveba.
82
Tuki qalaqi ar iqneba asocirebuli mis ganmasxvavebel niSanTa
kompleqsTan da warmodgenebi mis Sesaxeb Zalian difuzuri iqneba, misadmi
sxva qveynebis yuradRebisa da interesis stimulirebis SesaZlebloba
naklebad savaraudoa:
Tbilisis savizito baraTis, dinamiurobs maqsimaluri gadmocema:
aqtualuri da aqtiuri Teatraluri cxovreba/moRvaweoba;
vizualuri xelovnebis gamofenebi (maT Soris saerTaSoriso);
klasikuri musikis koncertebi, konkursebi, gastrolebi;
saerTaSoriso festivalebi (jaz-festivali, qarTuli
mravalxmianobis saerTaSoriso simpoziumi, kinofestivali,
Teatraluri festivalebi);
Tanamedrove qarTuli kinos kvireulebi.
meriis Sesabamis samsaxurebs daekisroT aprobirebuli PR
teqnologiebis safuZvelze aqtiuri propagandistuli programis SemuSaveba,
romelSic qalaqis Zveli tradiciebi da ganviTarebis axali mimarTulebebi
erTianad, mizanSewonilobis principiT iqneba warmodgenili:
Tbilisis adgilobrivi tele arxis Seqmnis xelSewyoba da
mxardaWera.
Mmunicipaluri masStabis kulturul-saganmanaTleblo proeqtebis
aqtiuri Ppiari.
qalaqis romelime ubanSi cifruli ekranis dadgma, romelzec
ganTavsdeba qalaqSi mimdinare movlenebis amsaxveli masala.
moxdeba sxvadasxva movlenebis anonsirebac.
Tbilisis centri kulturuli cxovrebis TvalsazrisiT qalaqis
yvelaze aqtiuri nawili unda iyos, mimzidveli da saintereso rogorc
adgilobrivi macxovreblebisTvis, aseve vizitorebisTvis:
KkvleviTi samuSaoebi mimarTuli qalaqis ekologiur
mdgomareobis, istoriuli Zeglebis mdgomareobis, Zveli erovnuli
83
faseulobebis, tradiciuli xelovnebis mimarTulebebisa da
Tanamedrove xelovnebis tendenciebis Sesaswavlad
samuSaoTa mTeli kompleqsis ganxorcieleba dawyebuli
kulturuli memkvidreobis dacviTi _ ICOMOS-is saqarTvelos
erovnuli komitetis proeqtebidan, damTavrebuli axali
festivalebisa Tu kulturuli industriis ganviTarebis
RonisZiebebiT.
Tbilisis, rogorc Ria qalaqis liberaluri Rirebulebebis dacva –
ganviTareba:
yuradsaRebia axalgazrdebsa da gansakuTrebiT mozardebTan
gamovlenili tendencia, moiazron kultura religiasTan mWidro kavSirSi
da mis konteqstSi. aseve niSandoblivia maTi mxridan sakmaod
orTodoqsuli religiuri Sexedulebebis demonstrireba.
samomxmareblo gemovnebaze damokidebulebis kulturuli cxovrebis
ganviTarebis perspeqtiva iTxovs kulturuli Riaobis dasamkvidreblad
specialuri programebis SemuSavebas, gansakuTrebiT mozardebisaTvis:
kulturul-saganmanaTleblo saerTaSoriso gacvlebi
(Tavdapirvelad amierkavkasiis masStabiT, Semdgomi arealis
gafarToebiT), Sesabamisad, TbilisSi mcxovrebi kulturuli
umciresobebis diasporebisa da sxvadasxva qveynebis saelCoebis
programebis xelSewyoba da gamoyeneba.
PR kampaniis warmoeba `Ria qalaqis~ imijisa da tradiciuli
liberaluri Rirebulebebis dasamkvidreblad.
kulturis xelmisawvdomobis uzrunvelyofa.
xelovnebasTan ziareba da, Sesabamisad, adamianTa kulturuli
ganviTareba mniSvnelovnad SezRudulia Tavisi miuwvdomlobis gamo farTo
auditoriisaTvis. ara marto, simfoniuri musikis koncertebi, Teatraluri
84
warmodgenebi, aramed kinofilmebis naxvac ki kinodarbazebSi erTgvari
elitaruli garTobis saxeobad iqca:
municipaluri kinoTeatrebis, municipaluri galereebis, da
xelovnebis sxva kerebis (magaliTad, kulturis saxlebi
safrangeTSi) daarseba.
sxvadasxva saxis SeRavaTebis daweseba studentebisTvis da
socialurad daucveli fenebis warmomadgenelTaTvis.
garTobis problemis gadaWra
qalaqis kulturuli donis mniSvnelovan indikators warmoadgens
Tavisufali drois organizebis, gatarebis tradiciebi. Tbilisi am
TvalsazrisiT erTgvar `gastronomiul kulturas~ warmoadgens,
(Tbiliselebis ZiriTad gasarTobs qeifi warmoadgens, Sesabamisad yvelaze
aqtiurad qalaqSi mimdinareobs restornebis mSenebloba):
Ameriis mxridan gasarTobi industriis ganviTarebis xelSemwyobi
prolitikis ganxorcieleba, romelic adgilobrivi
TviTmmarTvelobebis mier gadasaxadebis liberalizaciaze iqneba
orientirebuli.
I Tematuri qvebloki
kulturis infrastruqturis ganviTareba
saxelovnebo ganaTlebis sistemis ganviTareba
sociologiuri kvlevis monacemebiT (gamokiTxulTa azriT) TbilisSi
ganaTleba TandaTanobiT kargavs funqciur datvirTvas, rasac, Tavis
mxriv, Tan sdevs kulturuli ganviTarebis donis Sesusteba.
upirveles amocanad rCeba saxelovnebo saswavleblebSi miRebis mkacri
kriteriumebis SenarCuneba da pedagogTa kvalifikaciis asamaRleblad
saTanado programebis ganxorcieleba:
85
meriis Sesabamisma samsaxurma uzrunvelyos saganmanaTleblo
proeqtebis Seqmna-dafinanseba da saerTaSoriso gacvliTi
programebis ganviTarebis xelSemwyobi prolitikis SemuSaveba-
ganxorcieleba.
stipendiebis da daxmarebebis daweseba niWieri
axalgazrdebisaTvis.
pedagogTa kvalifikaciis asamaRleblad sistematuri
saerTaSoriso staJirebebis danergva;
saerTaSoriso konkursebis, festivalebis, gamofenebis,
simpoziumebisa Tu seminarebis xelSewyoba (mag. axalgazrda
pianistTa saerTaSoriso konkursi), daarseba.
msgavs saerTaSoriso RonisZiebebze misavlineblad Tbilisel
axalgazrda xelovanTa sakonkurso wesiT SerCeva da dafinanseba.
saxelovnebo ganaTlebis obieqtebis materialur-teqnikuri bazis
gaumjobeseba;
mimdinare reformebis fonze saswavlo meTodologiebis aRrevisa
da saswavlo procesis Seferxebebis aRmofxvrisaTvis swori
sakadro politikis warmoeba;
Tbilisis sabiblioTeko qselis ganviTareba
sabiblioTeko sistemis Tanamedrove standartebTan miaxloebis
mizniT principuli reformaa gasatarebeli, romlis erT-erT
umniSvnelovanes nawils wignis mkiTxvelTa, biblioTekis momxmarebelTa
kvlevis safuZvelze wignis bazris marketinguli menejmentis gaZliereba
unda gaxdes:
marketinguli kvlevebis Catareba;
biblioTekebis materialur-teqnikuri bazis ganaxleba-ganmtkiceba;
biblioTekebis fondebis axali literaturiT dakompleqteba da
axali teqnologiebis danergva;
86
samkiTxvelo darbazSi komfortuli garemos Seqmna;
mWidro kontaqtebis damyareba zogadsaganmanaTleblo skolebTan,
saSualo-specialur da umaRles saswavleblebTan.
municipaluri muzeumebis ganviTareba
Tbilisis muzeumebis srulfasovani funqcionirebisaTvis upirveles
yovlisa, SesamuSavebelia is standartebi da kriteriumebi, romelTa
Sesabamisad ama Tu im muzeums municipaluris statusi unda mieniWos.
gadasaxedia municipalur daqvemdebarebaze myof muzeumTa nusxa, xolo is
muzeumebi, romlebsac strategiuli roli eniWeba qalaqis kulturul da
turistul ganviTarebaSi (Tundac is ar iyos meriis daqvemdebarebaSi, mag.
Teatrisa da kinos saxelmwifo muzeumi), CarTuli unda iyos Sesabamis
programebSi (ix. I Tematuri bloki, Tavi `Tbilisis muzeumebis, rogorc
qalaqis Sreebis amsaxveli umniSvnelovanesi instituciis, axali
koncefciis SemuSaveba).
kulturis centrebis ganviTareba
qalaqis istoriuli konvivialobis ganviTarebis mizniT aucilebelia
eTnikuri umciresobebis kulturis centrebis, agreTve gareubnebSi saTemo
kulturuli klubebisa Tu centrebis Seqmna-ganviTarebis xelSewyoba.
municipaluri kulturis centrebis statusis gansazRvra;
kulturuli umciresobebis centrebisaTvis specialuri sakonkurso
programebis danergva, romelnic xels Seuwyoben umciresobaTa
swraf integrirebas Tbilisur socialur-kulturul cxovrebaSi;
saxelmwifo enis Seswavlis ufaso kursebis danergva kulturis
centrebis bazaze;
TbilisSi mcxovreb sxvadasxva eTnikuri diasporebisaTvis
specialuri programebis Seqmna, romelSic aucilebeli pirobas
warmoadgens Sesabamisi saelCos Tanamonawileoba (amgvari
87
proeqtebis ganxorcieleba metad gaamyarebs Tbilisis
saerTaSorisio kontaqtebs).
A
Teatrebis ganviTareba
subsidiaze gadasvlis pirobebSi aucilebelia swori kriteriumebis
SerCeva ama Tu im proeqtis warmatebulobis Sesafaseblad, vinaidan
formaluri, salaro maCveneblebi yovelTvis ar Seesabameba
ganxorcielebuli speqtaklis mxatvrul dones.
saerTaSoriso Teatralur procesebSi Tanabari Tanamonawileobis
SezRuduli saSualebis gamo aris saSiSroeba qarTuli Teatri mTlianad
(rusTavelis Teatris garda) aRmoCndes marginalur mdgomareobaSi (Tu
dRes ukve ar aris am rolSi).
municipalitetisa da kulturisa da sportis saministros
erToblivi xelSewyobiT dafuZndes damoukidebeli Teatraluri
sabWo, romelic franguli modelis Sesabamisad xels Seuwyobs am
dargis ganviTarebas, Tanamedrove kriteriumebis gansazRvrasa da
sxva.
SemuSavdes Teatraluri sezonebis sajaro ganxilvebis forma,
romelic kritikosebis, praqtikosebis, menejerebis, eleqtronuli
mediisa da beWdviTi presis warmomadgenelTa Tavisufali azris
gamovlenis SesaZleblobas moicavs. sezonis Sedegebi dajamdes
specialur beWdviT organoSi ( Tundac biuletenSi);
SemuSavdes sagastrolo politika, dainergos saerTaSoriso
kuratorebis mowvevis praqtika, Seiqmnas xelSemwyobi programebi
aramarto meriis daqvemdebarebuli Teatrebis dasafinanseblad,
aramed axalgazrduli dasebis, antreprizisa, sxvadasxva
interaqtiuli da mobiluri warmodgenebis da `hepeningebis~
gansaviTareblad.
SemuSavdes eqsperimentuli mxatvruli Ziebebisa da saerTaSoriso
gacvlebis finansuri mxardaWeris programebi.
II Tematuri qvebloki
Tbilisi _ regionis kulturuli centri (Savi zRvispireTis qveynebis
CaTvliT):
Tbilisi _ yvelaze Teatraluri qalaqi kavkasiaSi:
Tbilisis Teatraluri festivalebis paketis SemuSaveba,
romelTagan zogi respublikuri, zogi kavkasiuri, zogic
saerTaSoriso masStabis iqneba. festivalebis Janrobrivi
sxvdasaxvaoba xels Seuwyobs kulturuli SemoTavazebebis mkveTr
amaRlebas;
musikaluri Teatrebis, Tojinuri Tu marionetuli Teatrebis,
eqsperimentuli Tu tradiciuli dramatuli Teatrebis
festivalebisagan Seiqmneba `bade-kalendari~, romelic mTeli wlis
manZilze uzrunvelyofs Tbilisel mayurebels mravalmxrivi
informaciiT Tanamedrove Teatralur samyaroSi mimdinare
procesebis Sesaxeb; miscems Tbiliselebs SesaZleblobas eziaron
msoflio Tanamedrove Teatralur xelovnebas (am Teatraluri
`bade-kalendris~ dawyeba SesaZlebeli iqneba SedarebiT mcire
masStabis, magram aucileblad Tanamedrove konceptualuri
reJisuris warmomCeni Janris festivalidan).
srulyofilad festivalebis Casatareblad aucilebelia
adgilobrivi saukeTeso Teatrebis (operisa da baletis,
rusTavelis, marjaniSvilis, TumaniSvilis saxelobis da
marionetebis Teatris, rezo gabriaZis studiis) speqtaklebisa da
sivrceebis CarTva, aseve meriis mxridan saministrosTan, kerZo
seqtorsa da saerTaSoriso msxvil donorebTan Tanmimdevruli
muSaoba.
Tbilisi _ amierkavkasiis kinematografiuli centri:
kinoindustriis ganviTarebisaTvis municipaluri kinoTeatrebis
qselis Seqmna.
89
kinofestivalebis `promeTe~ da `eliso~ (studenturi) xelSewyoba.
Tbilisi _ musikaluri qalaqi:
Tbilisis sakoncerto darbazebis materialur-teqnikuri bazis
xelSewyoba.
Tbilisis sazogadoebriv sivrceebSi sakoncerto programebis
aRdgena-Ria estradebis ganviTareba;
musikaluri jgufebis, orkestrebisa da ansamblebis xelSewyoba;
Tbilisis sxvadasxva musikaluri festivalebis finansuri
mxardaWera da maTi saerTaSoriso kontaqtebis arealis
gafarToeba.
Tbilisi – saerTaSoriso Tanamedrove vizualuri xelovnebis
forumis adgili:
Tbilisis centrSi biznes seqtorisa da saerTaSoriso donor
organizaciebTan TanamSromlobiT Tanamedrove xelovnebis
muzeumis koncefciis SemuSaveba da daarseba.
Tbilisis 1996 wlis saerTaSoriso bienales aRdgena.
municipaluri galereis Seqmna.
vizualuri xelovnebis popularizacia da reklamireba
(katalogebis, bukletebis gamocema).
Tbilisi _ mecnierebis qalaqi:
qalaqis inteleqtualuri tradiciis aRdgena _ maTematikis,
fizikis da a.S. mecnierebis dargebSi saqalaqo, regionuli,
saerTaSoriso (Tavdapirvelad dsT-s farglebi) olimpiadebis,
simpoziumebisa da sxva RonisZiebebis danergva.
90
Zlieri qarTuli samecniero skolebis (magaliTad, fizika-
maTematikis, fsiqologiis skolebis), gamoCenil qarTvel mecnierTa
Semoqmedebis popularizacia. Sesabamisi gamocemebis mxardaWera,
mrgvali magidebis, seminarebis Catareba.
saerTaSoriso samecniero-kvleviT literaturis Targmna da
qarTuli saavtoro saxelmZRvaneloebis gamocemebis xelSewyoba.
Tbilisi _ amierkavkasiis turistuli centri (ixileT VII Tematuri
bloki);
Tbilisi dargis ganviTarebis regionaluri (rogorc amierkavkasiis,
ise mTlianad kavkasiisa da Semdgom Savi zRvis auzis) centrad
gadaqcevisaTvis aucilebelia kvalificiuri kvlevisa da Sesabamisi
programebis SemuSaveba:
Kkulturuli turizmis bazris marketinguli kvleva;
TbilisSi tradiciuli rewvis aRdgena-ganviTareba _ municipaluri
sasuveniro, `solanis~ tipis, cexi-maRaziis Seqmna, romelic
keramikas, Wedurobas, minanqars, fardagebs, xalxuri rewvis sxva
saxeobebs awarmoebs.
xalxuris rewvis sferoSi sxva mcire biznesis gansaviTareblad
saxelmwifo/municipaluri Sesyidvebis sistemis nairgvarobis
aRdgena-danergva, produqciis xarisxis mkacri sertificirebis
pirobebSi.
beWdviTi produqciis Seqmna _ albomebis, postkartebis,
kalendrebis, ruqebisa da gzamkvlevebis damzadeba, sadac
gamosaxuli da aRniSnuli iqneba arqiteqturuli Zeglebi,
muzeumebi (maTi koleqciebi), Tbilisis mxatvrebi, baRebi
(botanikuri da a.S.) flora da fauna Zveli periodidan dRemde,
Tbilisuri portretebi, Zveli fotoebi.
91
calkeuli ubnebis sportul centrebad gadaqceva:
saburTalos ubnis, rogorc sportuli TamaSobebis adgilis
strategiuli gegmis SemuSaveba;
saburTaloze arsebuli sportuli obieqtebis _ sportis
sasaxlidan – ipodromamde ganviTareba-adaptaciis xelSewyoba;
Zveli qarTuli `saxiobisa~ (masobriv-kulturuli RonisZiebebis
magaliTze) da sportul TamaSobaTa urTierTdakavSireba _
Sesabamisi konkursebisa da proeqtebis ganxorcieleba.
Tbilisis sazogadoebrivi sivrceebis ganviTareba
Tbilisis parkebis axali koncefciis Seqmna – aqtivacia:
`muSTaidi-aziuri bazroba~, `vakis parki-disnei lendi~, `mTawminda-
qarTuli erovnuli saganZuri~ `aleqsandres baRi – pirveli
sazogadoebrivi baRis istoriebi~;
ipodromis, botanikuri baRis, kus tbis, lisis tbis, vardebis
baRis, veris baRisa da sxvaTa reabilitacia;
Tbilisuri ezoebis konkursis mowyoba.
SabaT-kviras moZravi bazrobebis mowyoba riyedan did diRmamde _
nakeTobaTa adgilze damzadeba, am procesSi mosaxleobis
interaqtiuli Cabma.
Tbilisuri mikroklimatis SenarCuneba sazogadoebriv sivrceebSi:
botanikur baRSi arsebuli unikaluri jiSebis (maT Soris
TbilisisaTvis tradiciuli floris-akacia, cacxvi, TuTa, wabli)
gamravleba Tbilisis quCebSi, baRebsa da ezoebSi;
orTaWalis baRebis rekonstruqcia;
balneologiuri kurortis reabilitacia;
gogirdis abanoTa qselis ganviTareba.
92
VII Tematuri jgufi
Tbilisi _ turistuli qalaqi
qalaqSi turizmis ganviTarebis stimulirebisaTvis sasurvelia,
Tbilisma SeinarCunos urTierTobis Zlieri kultura. kulturuli
turizmis ganviTarebis programis mniSvnelovani mimarTuleba swored
qalaqis, rogorc Ria sistemis Camoyalibeba unda iyos. Ria qalaqi
uzrunvelyofs adamianebis daaxloebas erTmaneTTan, tolerantobis
gaZlierebas, demokratiis principebis damkvidrebas socialuri qcevis
doneze, rasac, savaraudod, mivyavarT globalizaciisa da integraciis
sakiTxTan qarTuli tradiciebis SenarCunebis (Sesabamisad gadarCenis)
fonze.
turistebis miReba-ganTavsebis sistemis ganviTareba:
sahaero transporti
sahaero reisebis grafikebis SemuSavebisas, SesaZleblobis
farglebSi, gaTvaliswinebuli iqnas masobrivi turizmis
moTxovnilebebi;
turistebisaTvis saWiro da aucilebeli informaciis
misawodeblad aeroportSi Seiqmnas servis centri, romelic
ifunqcionirebs, rogorc erTiani municipaluri servis-centris
filiali.
Seiqmnas servis-centrisaTvis aucilebeli nabeWdi produqcia.
aeroportSi Camoyalibdes (mieces rekomendacia biznes seqtors)
mcire simZlavris profiluri turistuli samsaxuri satranzito
da reisebis Seferxebis SemTxvevaSi aeroportSi myofi
mgzavrebisaTvis.
sarkinigzo transporti
93
SemuSavdes da realizebul iqnas samive ZiriTadi sarkinigzo
sadguris reabilitacia-adaptaciis programa (rkinigzis sadguri _
qalaqis saxea).
saavtomobilo transporti
SemuSavdes da realizebul iqnas ZiriTadi avtosadgurebis
adaptaciis gegma; xeli Seewyos saTanado investiciebis mozidvas.
sastumroebis qseli
SemuSavdes sastumroebis sertificirebis erTiani sistema;
damuSavdes normatiuli moTxovnebi sastumroebis tipebisa da
sertificirebis moTxovnebidan gamomdinare;
xeli Seewyos sastumroebSi momuSave personalis momzadebisa da
kvalifikaciis mudmivi amaRlebis sistemis formirebas;
damuSavdes winadadebebi masobrivi turizmisaTvis `B/B~ sistemis
sastumroebis, motelebis, sastumro saxlebisa da `apart-
otelebis~, iafi turbazebis mSeneblobis SesaZleblobebis Sesaxeb.
sakomunikacio sistema
Sida da satranzito gzebi _
damuSavdes Tbilisis ZiriTadi turistuli marSrutebis sqema da
momzaddes winadadebebi ZiriTadi magistralebis adaptaciasTan
dakavSirebiT;
damuSavdes turistuli sezonebisaTvis qalaqis centrSi
saavtomobilo moZraobis sqemebi da CautardeT Sesabamisi
mosamzadebeli treningebi policiisa da patrulis
warmomadgenlebs;
94
damuSavdes winadadebebi (SesaZlebelia konkursis safuZvelzec)
turistuli obieqtebis mimaniSnebeli trafaretebis, sxva sagzao
niSnebisa da aucilebeli sainJinro infrastruqturis sistemebTan
dakavSirebiT (rogorc Sida, aseve satranzito gzebisaTvis);
momsaxurebis sfero
turistuli kompaniebi
xeli Seewyos Sida turizmze orientirebul organizaciebs.
xeli Seewyos turistuli kompaniebis TanamSromelTa momzadebisa
da kvalifikaciis mudmivi amaRlebis sistemis formirebas.
turistebis kvebis organizacia
kvebis sistemaSi momsaxure personalis kvalifikaciis
asamaRlebeli kursebis Catarebis xelSewyoba.
satransporto uzrunvelyofa
Sida saqalaqo marSrutebisaTvis e.w. `qalaqis saeqskursio
transporti~-s parkis Seqmna (sakiTxis sworad dayenebis
SemTxvevaSi erTmaneTis konkurentebi SeiZleba iyvnen _
adaptirebuli konka, faetoni, tivi da borani _ mtkvarze da a.S.);
gare turistuli marSrutebis aRWurva Sesabamisi (magaliTad
vertmfrenebi, xuTvarskvlaviani sastumros sapatio stumrebisaTvis
eqsluziuri moxmarebisaTvis) satransporto saSualebebiT.
servisuli momsaxureba
profesionali gidi-eqskursiamZRolebis, gidebis momzadebisa da
regularuli gadamzadebis xelSewyoba (muzeumebsa da sagamofeno
darbazebSi maTi dakaveba);
gaid-buqebis, rukebis, prospeqtebis, sxva specialuri sareklamo
masalis warmoebis xelSewyoba.
qalaqis centrSi servis centris Seqmna, sadac SesaZlebeli iqneba
yvela saWiro informaciis miReba da aucilebeli SekveTebis
gaformeba; SemdgomSi ki servis-centrebis qselis ganviTareba.
95
Tbilsis Sesabamis quCebze da moednebze abrebisa da laiT
boqsebis damontaJeba (arqiteqturul samsaxurTan TanamSrmlobiT)
VIII Tematuri bloki
marTvis sistemis optimizaciis ZiriTadi aspeqtebi
kulturis sferoSi marTvis optimizacia
qalaqis kulturuli ganviTareba mxolod municipalitetis, an erTi
romelime saxelmwifo struqturis gadasawyveti problema ar aris da am
procesSi CarTuli unda iyos rogorc qalaqis meria, aseve kulturisa da
sportis, ganaTlebis, ekonomikis saministro, vinaidan kulturuli
faseulobebis SenarCuneba da ganviTareba kompleqsuri problemaa da
kompleqsur midgomas saWiroebs. problemebis erT-erT mniSvnelovan
determinantia qveynis ekonomikuri mdgomareoba, xelovnebis sxvadasxva
dargis mxardaWeris mwiri finansuri SesaZleblobebi da zogadad
kulturis politikis ararseboba.
marTvis Tanamedrove, qmediTunariani modelis Sesaqmnelad, unda
gamoikveTos Tbilisis kulturuli ganviTarebis ZiriTadi strategiuli
mimarTulebebi; amisaTvis saWiroa qalaqis funqciuri daniSnulebis, misi
wamyvani Taviseburebebis, anu saidentifikacio kodisa da samomavlo
perspeqtivis gansazRvra:
strategiis winamosamzadebeli farTomasStabiani sociologiuri,
marketinguli kvlevebis Catareba;
qvemdebare koncefciis safuZvelze qalaqis kulturisa da
turizmis grZelvadiani strategiis SemuSaveba, romelSic ZiriTadi
aqcenti gadasatania Tbilisuri tradiciebis modernizaciasa da
kulturuli aqtivobis meSveobiT sazogadoebis stimulirebis
realur problemaze.
strategiis erT-erT umniSvnelovanesi mimarTuleba unda iyos
Tbilisis istoriuli nawilis marTvis sistemis Seqmna; sistemaSi
unda Sevides zogadi politikis ganmsazRvreli, qalaqis
96
kulturuli memkvidreobis dacvaze pasuxismgebeli axali
municipaluri organo _ Tbilisis meriis
kulturuliMmemkvidreobis saqalaqo samsaxuri (baltiispireTis
gamocdileba), unda ganisazRvros am organos urTierTmimarTeba
centralur xelisuflebasTan _ kulturisa da sportis
saministros ZeglTa dacvis departamentTan/komisiasTan/;
unda Seiqmnas sistemis momdevno rgoli _ Tbilisis istoriuli
nawilis menejment - organo. am organos iuridiuli statusis erT-
erTi alternativa SeiZleba iyos sajaro samarTlis iuridiuli
piri. Ggansaxorcielebel samuSaoTa paketi unda gadanawildes
sakonkurso principiT SerCeul maRalkvalificirebul
organizacia-Semsruleblebze (unda aRdges restavraciis
instituti).
Kkulturisa da turizmis observatoria
erTiani urbanuli politikis Camosayalibeblad aucilebelia
kulturisa da turizmis observatoriis farglebSi sazogadoebis
ganviTarebisaTvis saxelmwifo, biznes da arasamTavrobo
seqtorebis TanamSromlobis xelSewyoba:
kulturisa da turizmis observatoriis farglebSi saxelmwifo,
biznes da arasamTavrobo seqtorebi kulturisa da turizmis
sferoSi erToblivi sakanonmdeblo da fiskaluri politikis
gasaumjobeseblad RonisZiebaTa paketis dagegmva (mag.
saqvelmoqmedo kanonproeqtis Camosayalibebeli erToblivi samuSao
programa).
kulturisa da turizmis politikis, ekonomikisa da menejmentis
dargSi sistemuri kvlevisa da analizis ganxorcieleba.
saxelmwifo, biznes da arasamTavrobo seqtorebis sakonsultacio
momsaxureba Tanamedrove kulturis ganviTarebis, kulturuli
memkvidreobis, kulturuli turizmis dargSi.
97
kulturisa da turizmis politikis dargSi observatoriis
Tanamonawileoba samive seqtoris mier erToblivi strategiis
SemuSavebis procesSi.
sazogadoebrivi monitoringis dawesebis xelSewyoba kulturis
sferoSi mimdinare reformebze (maT Soris municipalur da
saxelmwifo struqturebze).
turizmis sferoSi marTvis optimizacia
turizmis SesaZlo ganviTareba unda moiazrebodes kulturasTan
da bunebriv-kulturul memkvidreobasTan, rekreaciul resursebTan
erTad da aseTi midgoma unda daedos safuZvlad saxelmwifo
maregulirebeli (rogorc qveynis, aseve dedaqalaqisa da sxva
teritoriuli erTeulebis doneze) struqturis Camoyalibebas;
amasTan igi uzrunvelyofili unda iyos saxelmwifo
prioritetulobis adeqvaturi biujetiT;
zemoT aRniSnuli struqturisa da Sinaarsis adeqvaturad unda
Camoyalibdes Tbilisis meriis kulturisa da turizmis saqalaqo
samsaxuri, romlis gavlenis sferoSi unda moeqces dedaqalaqis
Sesabamisi resursuli potenciali (yvela saxisa da tipis
municipaluri Sinaarsis matarebeli obieqti);
ganviTarebuli da tradiciuli turistuli qveynebis analogiurad
aucilebelia dedaqalaqSi kulturisa da turizmis observatoriis
funqcionireba.
aucilebelia Camoyalibdes turizmis municipaluri servis-centri,
romelsac eqneba Sesabamisi infrastruqtura (kavSiri aeroportTan,
rkinigzasa da avto vagzlebTan da a.S.);
sasurvelia maprofilebeli municipaluri samsaxuri gamovides
damkveTis rolSi (Sesabamisi finansuri SesaZleblobebiT) dargis
profesionali kadrebiT uzrunvelyofis mizniT. am saqmeSi
SesaZlebelia kargad iyos gamoyenebuli TbilisSi moqmedi
98
zrdasrulTa mudmivi ganaTlebis profiluri organizaciebisa da
asociaciebis SesaZleblobebic.
biznes seqtorTan TanamSromloba:
kulturis prioritetuloba saxelmwifos politikis mier mtkiced
dasaxul da gatarebul mimarTulebad unda iqces, rasac biznesmenebi
siamovnebiT aubamen mxars. TavisTavad kulturis sferoSi fulis Cadeba da
am gziT kulturis ganviTareba dRevandel etapze maT SesaZleblobebs
aRemateba.
kulturis sferoTi biznesis dainteresebisaTvis
meriis/xelisuflebis mxridan PR kampaniebis xelSewyoba, romlebic
kulturis dafinansebis prestiJulobas gausvamen xazs;
donaciis ekonomikuri dainteresebis xelSemwyobi programebis
ganxorcieleba (sareklamo miznebi, momavalSi SesaZlo
sagadasaxado SeRavaTebi).
sakanonmdeblo bazis srulyofa
Tbilisis centris ganviTarebisaTvis aucilebelia mSeneblobasTan
dakavSirebuli sakanonmdeblo bazis daxvewa da misi qmedunarianobis
uzrunvelyofa. istoriuli nawilisa da maT mimdebare raionebSi ZeglTa da
landSaftis dacvis mimarTebiT samarTleblivi dokumentaciiis SemuSaveba:
kulturuli ZeglebisaTvis iuridiuli statusis miniWebis
problemis gadawyveta da `arqmSenzedamxedvelobis Sesaxeb~ kanonis
daxvewa.
aucilebeli cvlilebebi kulturis sferos maregulirebel
kanonmdeblobaSi:
ufro zustad rom ganisazRvros meriis (zogadad adgilobrivi
TviTmmarTvelobis organoebis) da maregulirebeli struqturis
99
(mag. kulturis observatoriis) funqcebi samuzeumo saqmianobis
marTvaSi, cvlilebebi unda Sevides muzeumebis Sesaxeb kanonSi.
merias mieces uflebamosileba gansazRvros, kulturis
saministrosTan SeTanxmebiT, qalaqis muzeumebisa da misi
istoriuli nawilis ganviTarebis strategiuli mimarTulebani,
xolo kulturis observatoriam, an meriis romelime
struqturulma erTeulma, uSualod ganaxorcielos meriis mier
xsenebul sferoSi SemuSavebuli proeqtebi.
koncefciiT gansazRvruli funqciebis ganxorcielebis mizniT,
saWiroa zustad ganisazRvros kanonSi `kulturuli memkvidreobis
dacvis Sesaxeb~ adgilobrivi TviTmmarTvelobis organoebis da
kulturis obsevatoriis uflebamosilebebi kulturuli
memkvidreobis dacvisa da popularizaciis mizniT, aseve garkveuli
administrirebis uflebebis miniWebis saxiTac.
kanonebiT `Teatrebis Sesaxeb~ da `muzeumebis Sesaxeb~ unda
ganisazRvros Tu ris safuZvelze miiCneva Teatri an muzeumi
municipaluri daqvemdebarebis muzeumad an Teatrad.
analogiurad, kanonSi `muzeumebis Sesaxeb~ Setanili cvlilebebiT
adgilobrivi TviTmmarTvelobis organoebs mieceT uflebamosileba
daafuZnon municipalur dafinansebaze myofi muzeumebi sajaro
samarTlis iuridiuli piris saxiT.
adgilobrivi TviTmmarTvelobis (municipaluri) organoebis
uflebamosileba aseve unda iyos gaTvaliswinebuli kanonSi
`sabiblioTeko saqmis Sesaxeb~. Sesabamisad, aucilebelia kanoniT
`sabiblioTeko saqmis Sesaxeb~ ganisazRvros – adgilobrivi
TviTmmarTvelobis organoebis uflebamosileba biblioTekebis
dafuZnebisa da maTi Semdgomi efeqturi organizebis mizniT.
100
d a n a r T e b i
101
101
danarTi #1
Tbilisis kulturis politikis monacemebi 1. municipaluri kulturis administraciis istoria 1945 wlis Semdeg:
_ ZiriTadi mimarTulebebi da mniSvnelovani gadawyvetilebebi, romlebic
iqna miRebuli Tbilisis kulturis administraciis mier 1945 wlis
Semdeg;
_ romelma moqmedma pirebma (xelmZRvanelebi: adgilobrivi, regionuli
nacionaluri da sxv.) Seasrules mniSvelovani roli mis ganviTarebaSi?
_ qalaqis istoria droiTi periodizaciis saxiT (ix. zemoT moyvanili
qalaqis istoriis vrceli versia)
1.1
1945 weli
Tbilisis saxalxo komisariatis 1945 wlis 28 dekembris # 1705
dadgenilebis Sesabamisad, Tbilisis mSromelTa deputatebis saqalaqo
sabWos aRmaskomis 15 Tebervlis # 106 dadgenilebiT (oqmi #4-dan # 14)
saqalaqo sabWos aRmaskomTan da Tbilisis leninis, stalinis, molotovis,
26 komisris, kirovis, kalininis da orjonikiZis sax. raisabWoebis
aRmaskomebTan kulturul-saganmanaTleblo muSaobis ganyofilebebi Seiqmna.
erTiani saqalaqo samsaxuri ar arsebobda, magram erTiani marTva
xorcieldeboda centralizebulad, socialisturi ideologiis Sesabamisad.
zemoaRniSnuli dadgenilebebiT kulturul–saganmanaTleblo
muSaobis ganyofilebebis SeqmnasTan dakavSirebiT gauqmda Tbilisis
saqalaqo sabWos aRmaskomis ganaTlebis ganyofilebebis kulturul-
saganmanaTleblo inspeqtorebis ori saStato erTeuli.
kulturul–saganmanaTleblo muSaobis ganyofilebebs daekisra
TbilisSi arsebuli saxelmwifo kulturul-saganmanaTleblo
dawesebulebaTa mTeli qselis (9 saqalaqo biblioTekis, muzeumebis,
klubebis, kulturis saxlebis, saleqcio biuroebis, kulturisa da
dasvenebis parkebis) xelmZRvaneloba da saxelmwifo kontrolis gaweva-
amdenad moxda instituciis gamsxvileba.
102
102
1953 weli
Tbilisis mSromelTa deputatebis saqalaqo sabWos aRmaskomis 1953
wlis 10 ivnisis # 364 gadawyvetilebiT (oqmi 12, $16) kulturul-
saganmanaTleblo muSaobis ganyofilebas Seecvala saxelwodeba da ewoda
`kulturis ganyofileba~-anu gaizarda ganyofilebis statusi.
1959 weli
Tbilisis mSromelTa deputatebis me-7 mowvevis saqalaqo sabWos
aRmaskomis 1959 wlis 11 seqtemberis #11 gadawyvetilebiT Tbilisis
mSromelTa deputatebis saqalaqo sabWos aRmaskomis `kulturis
ganyofilebas~ kvlav Seecvala saxelwodeba da daerqva Tbilisis
mSromelTa deputatebis saqalaqo sabWos aRmaskomis `kulturisa da
kinofikaciis ganyofileba~ -anu infrastruqturam ganicada zrda kino-
obieqtebis xarjze.
1963 weli
saqarTvelos ssr ministrTa sabWos 1963 wlis 26 oqtombris # 680
dadgenilebis Sesabamisad Tbilisis mSromelTa deputatebis saqalaqo
sabWos aRmaskomis `1963 wlis 13 noembris # 881 gadawyvetilebebiT
kinofikaciis sammarTvelos SeqmnasTan dakavSirebiT, igi gamoeyo `Tbilisis
mSromelTa deputatebis saqalaqo sabWos aRmaskomis kulturisa da
kinofikaciis ganyofilebas~ da ewoda `Tbilisis mSromelTa deputatebis
saqalaqo sabWos aRmaskomis kulturis ganyofileba~.
kulturis ganyofilebis daqvemdebaraSi iyo:
biblioTekebi
muzeumebi
klubebi
kulturis saxlebi
kulturisa da dasvenebis parkebi
imasTan dakavSirebiT, rom mniSvnelovnad gaizarda kulturis
ganyofilebis samuSaoTa moculoba da daqvemdebarebul organizaciaTa
103
103
raodenoba, maTi funqcionireba gaxda ufro mniSvnelovani da sul ufro
did rols asrulebda dedaqalaqis kulturul cxovrebaSi, kulturis
ganyofilebis statusi aRmoCnda Seusabamo arsebuli qalaqis kulturis
mmarTveli struqturisa.
1978 weli
Tbilisis saxalxo deputatTa saqalaqo sabWos aRmaskomis
kulturis sammarTvelos daqvemdebarebaSi Sevida 28 samusiko skola, erTi
samxatvro skola, erTi qarTuli xalxuri qoreografiuli skola-studia,
erTi xelovnebis skola, saqalaqo masobrivi da sabavSvo biblioTekebi, misi
filialebiT, 8 kulturisa da dasvenebis parki, 3 muzeumi (Tbilisis
istoriul-eTnografiuli muzeumi-`qarvasla~, i. WavWavaZis da n.
baraTaSvilis saxl-muzeumebi, saqalaqo kulturis saxli, I saqalaqo
klubi, 2 panTeoni ( mTawmindisa da didubis)).
anu 1978-2000ww mimdinareobs sistemis etapobrivi gamsxvileba.
1993w. sistemaSi Semovida 9 Teatri.
2000 weli
q. Tbilisis meriis brZanebis #2 04.02.2000w. safuZvelze kulturis
sammarTvelo gadakeTda Tbilisis meriis kulturis saqalaqo samsaxurad.
(damtkicebulia qalaq Tbilisis premieris 2000 wlis 16 martis #126 gankargulebiT.
Setanilia cvlilebebi Tbilisis premieris 2000 wlis 11 seqtembris #610, #611, 2001 wlis
29 ianvris #46 da 2002 wlis 8 ianvris #1 gankargulebiT)
samsaxuris amocanebs Seadgenda qalaq Tbilisis teritoriaze
kulturis erTiani saxelmwifo politikis gatarebis uzrunvelyofa; masSi
Semavali infrastruqturis obieqtebis reabilitaciisa da ganviTarebis
programebis momzadeba, maTi ganxorcielebis organizeba.
2004 wlis martSi ganxorcielda reorganizacia, ris Sedegad
kulturis saqalaqo samsaxurs daeqvemdebara sportisa da turizmis
saqalaqo samsaxuri da axalgazrdobis saqmeTa samsaxuri. samive samsaxuris
110 saStato erTeulidan darCa 78 erTeuli.
104
104
2004 wlis marti-dekemberi
q. Tbilisis meriis brZaneba #72 18.03.2004w. gankargulebis safuZvelze
Seiqmna q. Tbilisis meriis kulturisa da sportis saqalaqo samsaxuri.
gamsxvilebuli samsaxuris ZiriTadi amocanebs Seadgenda:
qalaq Tbilisis teritoriaze kulturis, sportis, turizmisa da
axalgazrdobis saqmeTa erTiani saxelmwifo politikis gatarebis
uzrunvelyofa; masSi Semavali infrastruqturis obieqtebis
reabilitaciisa da ganviTarebis programebis momzadeba, maTi
ganxorcielebis organizeba.
qalaq TbilisSi kulturis, sportis, turizmisa da axalgazrdobis
saqmeTa sferoSi specialuri programebis SemuSaveba-ganxorcieleba;
saqalaqo mniSvnelobis kulturis, sportis, turizmisa da
axalgazrdobis saqmeTa sakiTxebis marTva, RonisZiebebis SemuSaveba.
kulturis, sportis, turizmisa da axalgazrdobis saqmeTa sferoSi
dasaqmebulTa moRvaweobis Tavisuflebis uzrunvelyofa, maTi
warmoCinebis da popularizacia-propagandis xelSewyoba;
saqarTvelos kanonmdeblobiT dadgenili wesiT qalaqis kulturis
sportis, turizmisa da axalgazrdobis saqmeTa infrastruqturis
obieqtebis movla-patronoba da marTva.
qalaqisaTvis ucxouri investiciebis da kreditebis mozidvis
xelSewyoba kulturuli, sportuli, turistuli da axalgazrduli
programebisa da proeqtebis ganxorcielebisaTvis.
daZmobilebul qalaqebTan qalaq Tbilisis saerTaSoriso
kulturuli, sportuli, turistuli da axalgazrduli kavSirebis
ganviTareba.
2004 wlis 20 dekembris q. Tbilisis meriis brZaneba #17-is safuZvelze
gauqmda kulturis saqalaqo samsaxuri. (brZanebaSi aqamde arsebuli
kulturisa da sportis saqalaqo samsaxuri ar aris moxseniebuli)
105
105
meriis struqturaSi calke Camoyalibda spotris saqalaqo samsaxuri,
xolo turizmis samsaxuri gadavida ekonomikuri samsaxuris mmarTvelobis
sferoSi. ganaTlebis saqalaqo samsaxurs ewoda ganaTlebisa da kulturis
saqalaqo samsaxuri, romlis mmarTvelobis sferoSi gadavida kulturis
infrastruqtura.
2004 wlis dekemberSi Tbilisis meriam gadasca i. GgriSaSvilis sax.
Tbilisis istoriis muzeumi _ `qarvasla~ kulturisa da sportis
saministros mezeumebis erovnuli gaerTianebis daqvemdebarebaSi, romlis
SemadgenlobaSi i. GgriSaSvilis sax. Tbilisis istoriis muzeumi-qarvasla
Sevida rogorc filiali (sakuTari iuridiuli statusis armqone
struqturuli erTeuli).
1.2. kulturis samsaxuris ufrosebis sia wlebis mixedviT:
1953 – 55 w.w. o. muCiaSvili
1955 – 71 w.w. q. otiaSvili
1971 – 76 w.w. c. qoCeCaSvili
1976 – 81 w.w. r. donaZe
1981 – 84 w.w. v. jafariZe
1984 – 99 w.w. o. berZeniSvili
2000 – 04 w.w. d. OoqitaSvili
2005 wlidan n. MmaCalaZe
2. kompetencia, gadawyvetilebebis miReba da administracia 2.1. saorganizacio sruqtura
_ saorganizacio sqema
_ kulturis administraciis adgili qalaqis administraciaSi
_ ganyofilebebi/sxvadasxva instituciebi, romlebic kulturis
administraciis nawils Seadgenen.
_ saorganizacio sqemebi 2000w _ 2004w. (ix. qvedanarTSi)
106
106
_ kulturis administraciis adgili qalaqis administraciaSi (ixileT
qvedanarTi-1 2000w _ 2004w).
_ TanamSromelTa personalis raodenoba, romelTac anazRaureba
eZlevaT qalaqis kulturis samsaxurebidan (infrastruqtura 2004
wlamde).
dargebis dasaxeleba
Statebis raodenoba (ganakveTebi)
wlebis mixedviT
2001 2002 2003 2004
samusiko skolebi 2452 2524 2523 2543
muzeumebi 173 173 173 179
Teatrebi 990 1077 797
saswavleblebi 157 157 157 157
ansamblebi 104 102 91 91
kulturis parkebi 119 119 119 119
biblioTekebi 537 537 538 558
kulturis centrebi 36 36 36 36
panTeonebi da Zeglebi 15 15 20 20
Oorkestri big_bendi
RonisZiebebi
musikaluri Kkulturis centri 209 209
kulturis gadarCenis fondi
miwisZvris samuSaoebi
kulturis universiteti
turizmis RonisZiebebi
axalgazrduli RonisZiebebi
sul 4792 4949 4454 3703
107
107
2.1. sistemis mTliani aRwera
_ kulturis administraciis roli saqalaqo administraciaSi
_ kulturis departamentis movaleoba-pasuxismgeblobebi
_ gadawyvetilebis miRebis procedurebi
_ sxva romeli instituciebi da organizaciebi TamaSoben mniSvnelovan
rols qalaqis kulturul cxovrebaSi?
sabWoTa poeriodidan qalaqis kulturis ganyofileba ormag
daqvedebarebaSi iyo aRmaskomis Tavmjdomarisa da kulturis saministros
mimarT,Ada ar arsebobda, rogorc realuri TviTmmarTvelobis organo.
organizaciaTa dasaxeleba
Oobieqtebis raodenoba wlebis mixedviT
2001 2002 2003 2004 samusiko skolebi xelovnebis skolebi
24 7
24 7
24 7
24 7
muzeumebi 8 12 12 12/11 Teatrebi 9 13 13 12 saswavleblebi 2 3 3 3 ansamblebi 2 2 1 1 kulturisa da dasvenebis parkebi 4 4 4 4 biblioTekebi, biblioTekebis gaerTianeba
58
61 1
61 1
61 1
kulturis centrebi 3 3 3 3 panTeonebi 3 3 3 3 orkestri-big_bendi safortepiano trio
1 1
1 1
1 1
1 1
axalgazrda SemoqmedTa gaerTianeba 1 1 1 1 musikaluri Kkulturis centri 1 1 1 1 kulturis gadarCenis fondi 1 1 1 1 Ffestivalebi, konkursebi
2
3 1
3 1
3 1
UucxoeTTan urTierTobis centri 1 1 1 1 turizmis RonisZiebebi - - - axalgazrduli RonisZiebebi - - - kulturis universiteti - - - 1
108
108
1945 wlidan 1990 wlamde samsaxuris ufrossa da infrastruqturaSi
Semavali obieqtebis (skolebis, Teatrebs, muzeumebis) direqtorebs
aRmaskomis wardginebiT amtkicebda kulturis saministro. ufrosi
iniSneboda aRmaskomis dadgenilebiT, xolo 1999 wlis Semdgom
gankargulebiT, kulturis ministrTan SeTanxmebiT (sabWoTa periodSi
partiuli xaziT). gadawyvetilebebis miReba xelmZRvaneli pirebis
daniSvnis Taobaze xorcieldeboda samsaxuris kadrebis ganyofilebis
gamgis wardginebiTa da ufrosis xelmoweriT, xolo amtkicebda kulturis
saministro.
postsabWoTa periodSic ormagi daqvemdebareba grZeldeboda 1990
wlidan 2000 wlamde. 2000 wlamde kulturis ganyofilebas ar gaaCnda
struqturuli danayofebi ganyofilebebis saxiT. saStato erTeuls
ewodeboda jer dargobrivi inspeqtori, Semdgom specialisti.
2000 wlidan samsaxuris ufrosi iniSneba qalaqis sakrebulos
damtkicebiT, meris, premieris wardginebiT. infrastruqturaSi Semavali
obieqtebis (musikaluri skolebis, Teatrebis, muzeumebis) direqtorebs
niSnavs samsaxuris ufrosi, amdenad izrdeba marTvis decentralizacia.
2000 weli
`saqarTvelos dedaqalaqis – Tbilisis Sesaxeb saqarTvelos kanonis~
Sesabamisad Camoyalibda qalaq Tbilisis meriis kulturis saqalaqo
samsaxuris debuleba, romelis Tanaxmad samsaxuri gamovida ormagi
daqvemdebarebidan (igi emorCileboda mxolod qalaqis premiers) da
ganaxorcielebda Semdeg uflebamosilebebs:
qalaq Tbilisis meriis kulturis saqalaqo samsaxuri, rogorc qalaq
Tbilisis mTavrobis kompetencias mikuTvnebuli kulturis sakiTxebis
marTvis mizniT Seqmnili sabiujeto dawesebuleba, romelic
`saqarTvelos dedaqalaqis – Tbilisis Sesaxeb~ saqarTvelos kanonis
da `saqarTvelos dedaqalaqis _ qalaq Tbilisis meriis debulebis~
safuZvelze dedaqalaqisaTvis gadacemuli uflebamosilebis
109
109
farglebSi atarebs erTian saxelmwifo politikas kulturis
sferoSi.
samsaxuri Tavis saqmianobaSi xelmZRvanelobs `saqarTvelos
dedaqalaqis _ Tbilisis Sesaxeb~ saqarTvelos kanoniT,
`saqarTvelos dedaqalaqis_qalaq Tbilisis meriis debulebiT,~
saqarTvelos sakanonmdeblo da kanonqvemdebare normatiuli aqtebiT,
qalaq Tbilisis TviTmmarTvelobisa da mmarTvelobis organoebisa da
Tanamdebobis pirebis samarTlebrivi aqtebiT da winamdebare
debulebiT da samsaxuris SinaganawesiT. maTi Sesrulebis mizniT
samsaxuri wyvets mis kompetenciaSi Semaval sakiTxebs.
kanonmdeblobiT dadgenili kompetenciis farglebSi saqarTvelos
kulturis saministro meTodologiurad xelmZRvanelobs kulturis
saqalaqo samsaxurs;
samsaxuris kompetencia, struqtura da saqmianobis wesi ganisazRvreba
samsaxuris debulebiT, romelsac amtkicebs qalaq Tbilisis premieri.
samsaxuri angariSvaldebulia qalaq Tbilisis meris, qalaq Tbilisis
sakrebulos da qalaq Tbilisis premieris winaSe.
samsaxurs aqvs debuleba, beWedi saxelwodebis aRniSvniT,
dasrulebuli balansi, xarjTaRricxva da saTanado angariSi qalaq
Tbilisis xazinaSi.
Tavisi uflebamosilebis farglebSi, kanonmdeblobiT dadgenili
wesiT samsaxuri iRebs gadawyvetilebebs da maT Sesasruleblad
gamoscems individualur samarTlebriv aqts _ brZanebas.
samsaxuris dafinanseba xorcieldeba saqalaqo biujetis xarjze.
amdenad 2000 wels kulturis saqalaqo samsaxuris CamoyalibebiT
qalaqis kulturis marTvaSi mniSvnelovani nabiji gadaidga ufro meti
decentralizaciisaken.
miuxedavad amisa, qalaq Tbilisis kulturis administracia moicavs
Zalze viwro areals, radgan mis daqvemdebarebaSi ar aris arc qalaqis
110
110
kulturuli memkvidreobis dacva (es kulturisa da sportis saministros
ZeglTa dacvis departamentis prerogativaa) da arc qalaqis gare reklamisa
Tu axalmSeneblobaTa Sesabamisobis kontroli kulturul landSaftTan
(es sakiTxebi arqiteqturis saqalaqo samsaxurisa da qalaqis mTavari
dizaineris ofiss eqvemdebareba).
Sedegad, meriis samsaxurebsa da Sesabamis saministroebs Soris
aradamakmayofilebeli integraciis pirobebSi urTierTgamomricxavi
gadawyvetilebebis miRebis Sedegad ikveTeba bolo wlebis kulturis
politikis prioritetebis qaoturoba.
2.1 TanamSromloba sxva uwyebebTan
_ sxva romeli instituciebi da organizaciebi TamaSoben mniSvnelovan
rols qalaqis kulturul cxovrebaSi?
kulturis departamentis TanamSromlobs:
sabWoTa periodSi aRmaskomTan, uaxles periodSi meriis sxva
ganyofilebebTan: ZiriTadad ekonomikur da safinanso samsaxurebTan;
qalaqis (damoukidebel) kulturis instituciebTan arasamTavrobo
organizaciebTan, biznes organizaciebTan, kerZo seqtorTan
(TanamSromloba ar aris mxolod komerciuli xasiaTis _
RonisZiebaTa erToblivi dafinanseba, Carteruli reisebi da sxva)
damoukidebel xelovanTa seqtorTan
erovnul mTavrobasTan-kulturisa da sportis saminstrosTan;
sxva qalaqebTan Qqveynis masStabiT TanamSromloba nominaluria;
kulturisa da sportis saqalaqo samsaxuri ar aris gaerTianebuli
saerTaSoriso partniorul qselebSi, Tumca aqvs ormxrivi
xelSekrulebebi msoflios sxvadasxva dedaqalaqebisa da qalaqebis
Sesabamis samsaxurebTan _ moskovTan, erevanTan, romTan,
florenciasTan da sxva.
111
111
3. qalaqis kulturis politikis ZiriTadi miznebi da prioritetebi
3.1. ra areals moicavs kulturis administracia?
3.2. kulturis politikis miznebi.
_ ra ZiriTad miznebs isaxavs qalaqis kulturis politika? ratom am
miznebs? rogor sruldeba isini?
_ aqvs Tu ara qalaqs grZelvadiani kulturis strategia? vin arian
strategiis/gegmis mTavari moqmedi pirebi? aris Tu ara
strategia/gegma danergili?
_ moicavs Tu ara qalaqis mTliani ganviTarebis strategia qalaqis
kulturis politikis ZiriTad miznebs?
2003 wlis 26 ivliss Tbilisis meriaSi gamarTul forumze damtkicda
debuleba da Seiqmna q. Tbilisis strategiuli ganviTarebis gegmis
SemmuSavebeli sabWo. (qalaq Tbilisis sakrebulos 2003 wlis 20 ivnisis
dadgenileba # 53. –debulebis proeqtis `q. Tbilisis strategiuli
ganviTarebis gegmis SemuSavebis procesis Sesaxeb~ SeTanxmebaze).
sabWos dadgenilebiT meriis samsaxurebs daevala Sesabamisi
strategiuli gegmebis SemuSaveba,Mmagram dedaqalaqs dRemde ar aqvs
SemuSavebuli erTiani strategiuli gegma, Sesabamisad Tbiliss ar gaaCnia
grZelvadiani kulturis ganviTarebis strategia.
am problemis gadasawyvetad pirveli nabiji gadaidga 2004 wels
qalaq Tbilisis meriis kulturisa da sportis saqalaqo samsaxuris mier,
romelmac daafinansa kulturis gadarCenis fondis programa `q. Tbilisis
ganviTarebis strategiuli gegmisaTvis kulturisa da turizmis politikis
koncefciis Seqmna~, romlis saboloo produqtsac warmoadgens qvemdebare
dokumenti.
3.1. mimdinare kulturis politikis sakiTxebi:
_ ra ZiriTadi sakiTxebi iqna dasmuli qalaqis kulturis politikaSi
bolo 5 wlis ganmavlobaSi? rogori cvlilebebi ganicades bolo 5
wlis ganmavlobaSi? ratom?
112
112
Bbiujetis analizis Sedegad prioritetad SeiZleba gamoikveTos
xelovnebis is dargebi, romlebic saSemsruleblo da Teatralur
xelovnebas ganekuTvneba; kerZod, saerTo aradamakmayofilebeli
dafinansebis pirobebSi SedarebiT priviligirebul mdgomareobaSi bolo 5
wlis ganmavlobaSi iyo musikaluri skolebi, saxelovnebo kolejebi da
saswavleblebi, ansamblebi, Teatrebi da musikaluri centri. SedarebiT
mcire zrda iyo biblioTekebisa da sazogado sivrceebis _Mparkebisa da
panTeonebis _ dafinansebaSi. Aaseve SedarebiT stabiluria municipaluri
festivalebis dafinanseba.
Yyvelaze araprioritetul dargad qalaqis biujetis mixedviT
SeiZleba dasaxeldes muzeumebi, romelTa dafinanseba, calkeuli
SemTxvevebis gamoklebiT, sagrZnoblad Semcirda.
4. kulturis dafinanseba
kulturis saqalaqo samsaxuris daqvemdebarebaSi Sedis samusiko
skolebi, muzeumebi, Teatrebi, saswavleblebi, ansamblebi, kulturisa da
dasvenebis parkebi, biblioTekebi, kulturis centrebi, panTeonebi da
Zeglebi, big-bendi, musikalur-kulturuli centri da kulturis
univeristeti.
muzeumebi
2001 wels 2000 welTan SedarebiT gaizarda 1 muzeumiT.
2001 wels municipaluri muzeumebis biujetiT damtkicebuli gegma
Seadgenda 425974 lars, 2002 wels _ 564240 lars, e.i. gaizarda 32,46%-iT;
xolo 2003 wels biujetiT dafinanseba SeumcirdaT muzeumebs 83%-iT da
gegmam Seadgina 308300 lari. Sesabamisad, Semcirda damTvarieleblebis
raodenobac _ wina welTan SedarebiT 16,88%-iT.
muzeumebs ZiriTadad, garda `qarvaslisa~, ar gaaCniaT sakuTari
Semosavlebi, ris gamoc maTi xarjebi mTlianad damokidebulia biujetze.
`qarvasla~-s 2003 wels wina welTan SedarebiT specialuri saxsrebi
Seumcirda 33,3 %-iT, xolo 2004 wels 12,5%-iT.
113
113
Teatrebi
biujetiT dafinanseba yovelwliurad izrdeba 2001 wlidan 2003 wlis
CaTvliT. 2001 wels yvela municipaluri Teatri gadavida subsidiaze: e. i.
Teatris direqciasTan ideba xelSekruleba, romlis mixedviTac Teatri
iRebs valdebulebas gansazRvruli Tanxis farglebSi dadgas garkveuli
raodenobis speqtakli da amiT gansazRvravs sakuTari Semosavlebis
raodenobas. Tu Teatri ar Seasrulebs aRebul valdebulebas, Sesabamisad
biujetic Semdeg wels aRar daafinansebs mas, xolo ufro metad
daafinansebs im Teatrs, romelic zustad Seasrulebs mis mier dadebuli
xelSekrulebis pirobebs).
2001 wlidan 2003 wlamde izrdeboda biujetiT dafinanseba, aseve
izrdeboda speqtaklebis raodenobac, magram mcirdeboda mayurebelTa
raodenoba. Sesabamisad iklo Teatrebis sakuTarma Semosavlebmac.
saxelovnebo saswavleblebi
municipalur daqvemdebarebaSi Sedis 30 samusiko da erTi samxatvro
skola. maTi xarjebis umetesi wili biujetze modis, xolo sakuTari
Semosavlebi mTlianad ixarjeba muSa-mosamsaxureTa Sromis anazRaurebaze
da damqiraveblidan anaricxebze.
biujetiT damtkicebuli gegma wina welTan SedarebiT Semcirda 8,6 %-
iT, Semosavlebi gaizarda 1%-iT. 2003 wels biujetis gegma gaizarda 48,68
%-iT, xolo Semosavali Semcirda 2,2%-iT 2004 wels biujeti gaizarda
88,4%-iT (rac gamwveuli iyo pedagogebis xelfasebis matebiT) da
specialuri saxsrebic _ 16,57 %-iT (rac gamowveuli iyo moswavleTa
kontingentis matebiT).
Mmunicipaluri daqvemdebarebis aris 3 saswavlebeli _ s. zaqariaZis
saxelobis Tanamedrove xelovnebis koleji, qoreografiuli skola-studia
da saswavlo kinostudia. amaTgan sakuTari Semosavlebi aqvs s. zaqariaZis
sax. kolejs da qoreografiul skola-studias. maTi Semosavali 2001
wlidan 2003 wlamde mcirdeboda 16,57%-iT xolo 2004 wels maTi Semosavali
gauTanabrda 2001 wlis Semosavals. biujetiT dafinanseba yvelaze meti iyo
2003 wels, 2004 wels Semcirda 18,53%-iT. subsidiazea kulturis
114
114
universitetic, romelic 2004 wels gadmovida municipalur
daqvemdebarebaSi.
ansamblebi da orkestri
subsidiaze arian ansamblebi, big-bendi, musikalur-kulturuli
centri.
biblioTekebi
municipalur daqvemdebarebaSi Sedis 4 biblioTeka da 1
centralizebuli biblioTeka, romelSic Sedis 53 filiali.
biblioTekebis dafinanseba biujetiT 2002 wels wina welTan
SedarebiT gaizarda 21,89%-iT, 2003 wels Semcirda 5%-iT, xolo 2004 wels
gaizarda 4,8%-iT. sakuTari Semosavlebi mxolod centralizebul
biblioTekas aqvs. mas Semosavali mkiTxvelTa gawevrianebidan da ijaridan
Sesdis. maTi Semosavlebi yovelwliurad izrdeba da 2001 wlidan 2004
wlamde gaizarda 190 %-iT.
parkebi
municipalur daqvemdebarebaSi Sedis 4 parki (vakis parki, muSTaidis
parki, mTawmindis parki da zoologiuri parki). Yyvela maTgani subsidiaze
aris da igive pirobebia, rac TeatrebSi,
kulturuli centri
qalaqis daqvemdebarebaSi Sedis 3 kulturuli centri (azerbaijanis
kulturis centri, ruseTis kulturis centri da `kavkasiuri saxli~). maT
sakuTari Semosavlebi ar aqvT da biujetiT dafinanseba yovelwliurad
izrdeba.
2001 wlidan 2004 wlamde 19,13%-iT.
kulturis saqalaqo samsaxuri axorcielebs sxvadasxva kulturul
RonisZiebebs. 2001 wels gegma iyo 643800 lari, 2002 wels Semcirda 54,9%-iT
da Seadgina 415500 lari. 2003 wels gaizarda 112.7%, xolo 2004 wels_28,5%-
iT.
115
115
qalaqis biujeti afinansebs 2002 wels miwisZvriT dazaralebul
kulturuli obieqtebis saremonto samuSaoebs. 2003 wels biujetiT
dafinanseba gaizarda 116.2%-iT, xolo 2004 wels 12,23%-iT.
2004 wels kulturis saqalaqo samsaxurs daemata turizmisa da axalgazrduli RonisZiebebi. turizmis RonisZiebebis gegma Seadgens 100 000 lars, xolo axalgazrduli RonisZiebebis gegma _275000lars.
2003 weli warmodgenilia rogorc nimuSi.
2003 wels kulturis saqalaqo samsaxurSi daqvemdebarebul obieqtTa
damtkicebuli gegma Seadgenda 9675040 lars,
# dargebis dasaxeleba
obieqtebis raodenoba
Statebis raodenoba (ganakveTebi)
biujetis gegma Semosavlebi
2001 2002 2003 2004 2001 2002 2003 2004 2001 2002 2003 2004 2001 2002 2003 2004
1 samusiko skolebi 31 31 31 31 2452 2524 2523 2543 1535945 1414118 2102610 3961032 537000 542000 530000 617806
2 muzeumebi 10 12 12 13 173 173 173 179 425974 564240 308300 314173 11000 12000 9000 8181
3 Teatrebi 12 13 13 13 990 1077 797 1025135 1335000 1618500 1214900 245800 156800 207900 147558
4 saswavleblebi 3 3 3 3 157 157 157 157 234894 204500 286710 241876 41500 39000 35600 41688
5 ansamblebi 4 4 3 3 104 102 91 91 75303 84544 81960 81500
6 kult.parkebi 4 4 4 4 119 119 119 119 1068712 1154200 1255400 1115900 1400 1000 83000 114003
7 biblioTekebi 4 4 4 4 537 537 538 558 696935 849560 809190 848523 4500 7500 8700 13029
8 kult. centrebi 3 3 3 3 36 36 36 36 39900 44550 48200 47534
9 panTeonebi da Zeglebi 2 3 3 3 15 15 20 20 388925 468925 387670 417600
10 big_bendi 1 1 1 1 125000 125000 135000 106000 50000 20000
11 RonisZiebebi 643800 415500 883500 1135560
12 musik. Kkult. centri 1 1 1 209 209 705000 850000 873000 745000 62500 62500 70000 124200
13
kult. gadarCenis fondi 150000
14 miwisZvris samuSaoebi 409400 885000 993300
15 kulturis universiteti 1 250000
16 turizmis RonisZiebebi 100000
17 axalgaz. RonisZiebebi 275000
sul 75 79 77 80 4792 4949 4454 3703 7115523 7919537 9675040 11847898 903700 820800 994200 1086465
116
116
dazustebuli gegma Seadgenda 9293036 lars,
Sesruleba Seadgenda 7985705 lars.
sxvaoba Seadgenda 1307331lars.
4.1. mokle mimoxilva
_ mTliani qalaqis (meriis) danaxarjebi kulturaze Seadgens 10914040 lari
(Tbilisis biujetis gegma)
_ qalaqis (meriis) mTel biujetSi kulturis dafinanseba Seadgens 4, 78%.
_ municipaluri danaxarjebis ganviTareba kulturaze bolo 4 wlis
ganmavlobaSi:
2001 w. – 7 115 523 l
2002 w. – 7 919 537 l
2003 w. – 9 675 040 l
2004 w. – 11 847 898 l
4.2. qalaqis danaxarjebi kulturaze meriis danaxarji – 10 914 040 lari
4.3. qalaqis mTavrobis mier gansazRvruli kulturis Semosavali: kulturis sferos sakuTari Semosavlebi 914 200 lari.
_ erovnuli /regionuli/ provinciaTa mTavrobebis mier aRmoCenili
finansuri daxmareba kulturis departamentisadmi.
ZiriTadad 2000-2004 wlebSi kulturis saqalaqo samsaxuri exmareboda
centralur biujetze myof organizaciebs da ara piriqiT; kerZod, 2003
wlis saqalaqo biujetiT saxelmwifo (centraluri) kulturis
instituciebidan damatebiT dafinansda:.
Tbilisis saxelmwifo konservatoria,
S. amiranaSvilis sax. xelovnebis saxelmwifo muzeumi
programa `wignis darbazi~,
g. leoniZis sax. qarTuli literaturis istoriis saxelmwifo muzeumi
117
117
S. rusTavelis sax. Teatrisa da kinos saxelmwifo universiteti,
saswavlo kinostudia,
m. gelovanis saxelobis axalgazrdobis biblioTeka,
g. miqelaZis saxelobis teqnikuriBbiblioTeka,
i. gogebaSvilis saxelobis biblioTeka.
4.4. qalaqis mTavrobis danaxarjebi kulturaze misi qve-seqtorebis mxridan
_ rogorc evroebSi aseve procentebSi.
dargebis dasaxeleba
biujetis gegma
2001 lari
2002 lari
2002 %
2003 lari
2003 evro
2003 %
2004 lari
2004 evro
2004 %
samusiko skolebi 1535945 1414118 -8,6 % 2102610 914178 +48,69% 3961032 1722188 +88,38%
muzeumebi 425974 564240 +32,46% 308300 134043 -83,% 314173 136597 +1,9%
Teatrebi 1025135 1335000 +30,23% 1618500 703696 +21,23% 1214900 528217 -33,22%
saswavleblebi 234894 204500 -14,86% 286710 124656 +40,20% 241876 105163 +18,53%
ansamblebi 75303 84544 +12,27% 81960 35635 -3,15% 81500 35435 -0,56%
kult.parkebi 1068712 1154200 +8% 1255400 545826 +8,77% 1115900 485174 -12,5%
biblioTekebi 696935 849560 +21,90% 809190 351822 -4,99% 848523 368923 +4,86%
kult. centrebi 39900 44550 +11,65% 48200 20957 +8,19% 47534 20667 -1,4%
panTeonebi da Zeglebi 388925 468925 +20,57% 387670 168552 -20,96% 417600 181565 +7,72%
big_bendi 125000 125000 _ 135000 58697 +8% 106000 46087 -27,36%
RonisZiebebi 643800 415500 -51,35% 883500 384130 +112,65% 1135560 493722 +28,53%
musik. Kkult. centri 705000 850000 +20,57% 873000 379565 +2,71% 745000 323913 +28,53%
kult. gadarCenis fondi 150000 -100% -17,18%
miwisZvris samuSaoebi 409400 +100% 885000 384783 +116,2% 993300 431870
kulturis universiteti 250000 108696 +12,24%
turizmis RonisZiebebi 100000 43478 +100%
axalgaz. RonisZiebebi 275000 119565 +100%
sul 7115523 7919537 +11,30% 9675040 4206540 +22,17% 11847898 5151260 +22,46%
4.5..profesional xelovanTa xelSewyoba.
qalaqis meriis mxridan kulturis saqalaqo samsaxuris mier wlebis
manZilze xorcieldeboda profesional xelovanTa finansuri
uzrunvelyofa:
a) 2003 wels SerCeul iyvnen wlis saukeTeso profesionalebi
kulturis sferos yvela mimarTulebiT, dafinansebam Seadgina 25
000 lari.
118
118
b) 2002-2004ww-Si Seiqmna xelovnebisa da kulturis martoxela, umweo
muSakTa daxmarebis programa- 30 000 lari.
qalaqis meriis mier profesional xelovanTaTvis grantebis gacema
arasodes yofila asaxuli biujetSi.
5. qalaqis kulturuli infrastruqtura 5.1. ZiriTadi kulturis instituciebi
_ saxelmwifo (municipaluri, regionuli da nacionaluri kultura) da
damoukidebeli instituciebi qalaqSi.
_ maTi adgilmdebareoba, roli da mimdinare ganviTareba.
_ warmoadgens Tu ara kulturul instituciaTa decentralizacia
qalaqis mniSvnelovan sakiTxs?
_ gaqvT Tu ara adgilobrivi xelovnebis centrebi? ra rols asruleben
isini qalaqis kulturul cxovrebaSi?
Tbilisis kulturul infrastruqturaSi Sedis aramxolod
municipalitets daqvemdebarebuli organizaciebi. Tbilisi rogorc
dedaqalaqi yvela gagebiT qveynis centraluri qalaqia. qveyanaSi,
damoukideblobis mopovebis Semdeg Seqmnilma socialur-ekonomikurma
Zvrebma (90-iani wlebis dasawyisSi, samoqalaqo omebis CaTvliT) Tbilisi
saqarTveloSi lamis erTaderT yvelaze mimzidvel adgilad aqcia. D
dedaqalaqis Tavkombalizaciis problema dRemde saxezea. TbilisSi
Tavmoyrilia yvela administraciuli Tu sxva mniSvnelovani instituti.
regionebSi arsebuli mZime socialuri problemebis fonze Tbilisi
qveyanaSi mimdinare yvela mniSvnelovani kulturuli procesis
epicentricaa.
dRemde sustia kulturisa da sportis saministros Zalisxmeva ufro
gaaZlieros da gaaaqtiuros muSaoba regionebTan, maTi qveynis saerTo-
kulturul procesebSi CarTvis mizniT. Sesabamisad saministros
119
119
saqmianobac metwilad dedaqalaqzea orientirebuli da TbilisSi is
Sesabamis municipalur samsaxurze gacilebiT mniSvnelovan saxelmwifo
institucias warmoadgens. urbanuli kulturis politikis formirebaSi
dedaqalaqis infraqstruqturaSi mniSvnelovan rols TamaSobs
municipalitetis sxva struqturac _ Tbilisis arqiteqturis samsaxuri.
samwuxarod dRemde centralur uwyebasa (saministros) da merias Soris
(xSirad Tavad meriis calkeul samsaxurebs Sorisac ki) adgili aqvs
arakoordinirebul moqmedebas, rac dRemde mkafiod gamijnuli funqciebis
ararsebobisa da Camouyalibebeli politikis Sedegia.
dedaqalaqis kulturul cxovrebaSi aseve mniSvnelovania
arasamTavrobo institutebis moRvaweoba, magaliTad, calkeuli
saerTaSoriso fondebisa da organizaciebis (mag. fondi `Ria sazogadoeba _
saqarTvelo~, goeTes instituti da a.S.) roli, romlebic xSirad gamodian
ama Tu im kulturuli programebis dafinansebisa Tu calkeuli
RonisZiebebis gamarTvis iniciativiT. qalaqis kulturuli
infrastruqturis mniSvnelovan institucias, rogorc Tavad garkveulwilad
maskulturis nawili _ warmoadgens masmedia: Tavisufali beWduri media,
kerZo telearxebi da Camoyalibebis procesSi myofi sazogadoebrivi
televizia.
5.2 masmedia
sabWoTa saqarTveloSi presa, iseve rogorc mTlianad kulturis
sfero mkacrad ideologizirebulia. am dros arsebobs mxolod
saxelmwifo arxebi (ori satelevizio da erTi radio arxi) da presa (maT
Soris xelovnebis sxvadasxva dargebisadmi miZRvnili perioduli
gamocemebi: literaturaze, musikaze, Teatrze, kinoze da a..S), romelsac
xelisufleba pirdapir afinansebs da am dafinansebis masStabebi sakmaod
seriozulia. Tumca konkretulad Tbilisisadmi miZRvnili satelevizio
arxi arc komunistebis dros arsebobda, Tu ar CavTvliT saxelmwifo arxze
periodulad momzadebul gadacemebs Tbiliselebze da qarTul da rusul
enebze gamocemul gazeTebs `Tbilissa~ da rusulenovan `veCerni Tbiliss~.
120
120
90-iani wlebis dasawyisSi iqmneba pirveli damoukidebeli
telekompaniebi `ibervizia~, `Tamarioni~, `kavkasia~; Cndeba damoukidebeli
presac, Tumca maTi umravlesoba ama Tu im partiis kuTvnilebaa.
paralelurad arsebobas agrZelebs saxelmwifo radio da televizia,
romelic lamis erTaderTia, sadac marTalia SezRuduli dafinansebiT,
magram tradiciulad grZeldeba saavtoro gadacemebis momzadeba.
amgvari programebis momzadebis mcdeloba Tavidan damoukidebel
arxebsac aqvT (`ibervizia~), Tumca sareklamo bazris ararsebobis pirobebSi
da qveyanaSi Seqmnili saomari da kriminogenuli mdgomareobis gamo
damoukidebeli arxebis umravlesoba maleve wyvets arsebobas. Tumca
telearxebisgan gansxvavebiT viTardeba beWduri media da iqmneba marTlac
damoukidebeli (maT Soris partiuli gavlenisganac) presa, rogorebicaa
`droni~, `7 dRe~, mogvianebiT `rezonansi~, `alia~.
1994 wels qalaq rusTavSi mauwyeblobas iwyebs telekompania
`rusTavi~ (mogvianebiT `rusTavi 2~, romelic Semdgom TbilisSi gadmodis).
xelaxla iwyeba televiziebis bumi, Tumca sareklamo bazari isev mwiria da
maTi dafinansebis wyaros ZiriTadad politikosTa finansebi warmoadgens.
erT dros saxelmwifo dotaciaze arsebuli beWduri gamocemebi
(saxelovnebo Jurnalebi) faqtobrivad wyvets arsebobas. qveyanaSi
mimdinare procesebi obieqturad mediazec aisaxeba. televiziasa da presaSi
wamyvani da lamis erTaderTi Tema politikaa. wlebis manZilze situacia
mniSvnelovnad ar Secvlila, miT ufro mediis mxridan kulturiT
dainteresebis mxriv. Tumca am procesSi garkveuli tendenciebi mainc
gamovlinda. konkretulad ki televizia da presa yuradRebiani gaxda
maskulturuli RonisZiebebisa da e.w. Sou-biznesis warmomadgenlebisadmi.
Etelevizia, radio
1999 wels evrosabWoSi gawevrianebis Semdeg saqarTvelom aiRo
valdebuleba saxelmwifo arxis sazogadoebrivad gardaqmnaze. Tumca
parlamentma kanoni sazogadoebrivi mauwyeblobis Sesaxeb mxolod 2004
wlis dasasruls miiRo. am institutis formireba jer ar dasrulebula.
121
121
arada es gaxlavT erTaderTi media saSualeba, romelsac kanoniTac ki
evaleba kulturul-saganmanaTleblo proeqtebis ganxorcieleba. rac
Seexeba kerZo telekompaniebs, msgavsi gadacemebis momzadeba maTTvis
komerciulad dRemde wamgebiania, ris gamoc maT eTerSi kulturul-
saganmanaTleblo proeqtebis raodenoba Zalian mwiria, samagierod uxvadaa
gasarTobi tipis proeqtebi, isic didwilad ucxouri telekompaniebisgan
nayidi tele-proeqtebis qarTuli versiebi. A
ar arsebobs satelevizio arxi, romelic mxolod Tbiliszea
orientirebuli. erTaderTi programa romelic saxelmwifo arxze
municipalitetis dakveTiT mzaddeba aris `Tbilisis droiT~.
saqarTveloSi mauwyebeli radioarxebis umravlesoba orientirebulia
sainformacio da musikalur mimarTulebebze. saxelmwifo radios I arxs Tu
ar CavTvliT, qarTul radios eTerSi iSviaTia seriozuli saavtoro
programebi kulturaze. aqac orientaciaa musikalur-gasarTob
mimarTulebebze. amasTan arsebobs eleqtronuli mediis saSualebebis
gavrcelebis problema qveynis mTel teritoriazec.
presa
dRemde wamyvan gazeTebSi qveynis kulturul cxovrebaSi mimdinare
procesebi fragmentulad Suqdeba. yoveldRiur presaSi erTaderTia `24
saaTi~, sadac am sferos sagangebod sagazeTo gverdi, periodulad ki
sagazeTo CanarTebic ki eZRvneba. Tumca saqarTveloSi beWduri gamocmebis
tiraJic sakmaod dabalia. yoveldRiuri gazeTebis tiraJi saSualod 8-10
aTasze naklebia, zogierTi yovelkvireuli gamocemis tiraJi ki mxolod 20-
30 aTasamde aRwevs. AaseTi mwiri bazris pirobebSi ki presa mTlianad
komerciuli interesebidan gamodis da aqcents politikasa da socialur
Tematikaze akeTebs. miuxedavad imisa, rom kultura saxelmwifo politikis
nawilia, sabiujeto sferoa da uzarmazar socialur sferosac
warmoadgens, media mas am konteqstSi ver aRiqvams. kulturaSi Seqmnil
problemebs ki mxolod skandalebisa da didi xmauris atexvis dros
uTmobs. sul cota xnis win qarTul presaSi (rogorc televiziaSi)
kultura gaigivebuli iyo mxolod Sou-biznesTan da aqac SemoqmedebiTi
122
122
kritikis nacvlad ufro xSirad vkiTxulobdiT iseTi tipis informaciebs,
romelTa adgili normalur dasavlur gamocemebSi elitaruli qronikis
svetebSia.
5.3. xelovnebis dargebi biblioTekebi
_ ra saxis biblioTekebia (municipaluri, kerZo, samecniero da sxva.)
Tqvens qalaqSi?
_ vin xelmZRvanelobs da afinansebs maT?
- maTi mdebareoba, roli da mimdinare ganviTareba.
Tbilisis biblioTekebis gaerTianeba
biblioTekebis gaerTianebis mTavari amocanaa, srulad da efeqturad
gamoiyenos is mwiri wignadi fondi, romelic bolo 15 wlis manZilze
mcireoden Tu gadaxalisda.
saxelmwifoSi arsebulma mZime sabiujeto krizisma qalaqis
sabiblioTeko qselSi gatarebuli reformebis aucilebeloba cxadhyo. adre
cal-calke arsebuli sabavSvo da masobrivi saqalaqo sabiblioTeko
sistemebi gaerTianda erT mTlian saqalaqo centralizebul sistemad,
ramac realuri ekonomia misca qalaqis biujets, mowesrigda biblioTekebis
dislokaciac.
q. TbilisSi funqcionirebs 54 saqalaqo masobrivi da sabavSvo
biblioTeka, romelTac aerTianebs mixeil javaxiSvilis saxelobis
centraluri samecniero saqalaqo biblioTeka. biblioTekebis gaerTianeba
dakompleqtebulia 348 saStato erTeuliT, erTiani xelmZRvanelobiT,
literaturis centralizebuli dakompleqtebiTa da damuSavebiT.,
materialuri saSualebiTa da sameurneo saqmianobiT. qalaqis sabiblioTeko
qselis wignadi fondi Seadgens 1728 000 egzemplars, igi yovelwliurad
saSualod emsaxureba 190 000 mkiTxvels da maTze gaicema 1500 000 yda-
erTeuli.
123
123
saqalaqo masobrivi biblioTekebis garda, qalaqSi funqcionirebs
respublikuri daqvemdebarebis biblioTekebi, rogoricaa i. WavWavaZis sax.
erovnuli biblioTeka, mecnierebis akademiis biblioTeka, samedicino
biblioTeka, teqnikuri biblioTeka, i. gogebaSvilis sax. pedagogiuri
respublikuri biblioTeka, mirza gelovanis sax. axalgazrduli
respublikuri biblioTeka da lado asaTianis sax. respublikuri sabavSvo
biblioTeka.
biblioTekebis centralizebuli gaerTianeba eqvemdebareba qalaqis
merias, kerZod, Tbilisis meriis kulturisa da sportis saqalaqo
samsaxurs. sxva biblioTekebi arian kulturisa da sportios saministros
daqvemdebarebaSi.
qalaqis biblioTekebis umetesoba SedarebiT Tanabradaa ganlagebuli
ubnebis mixedviT (sabWoTa periodidan moyolebuli). Tumca istoriul
centralur raionebSi ( mTawmina -krwanisi, didube-CuRureTi) kulturuli
obieqtebis, da maT Soris biblioTekebis, koncentracia sagrZnoblad metia.
(ix. ruka #3)
aRsaniSnavia, rom bolo dros TbilisSi gaixsna ramdenime wignis
maRazia (`parnasi~, `wignis saxli~), zogi maTgani Zveli biblioTekis
bazazea Seqmnili, magaliTad `wignis saxli~. BbiblioTekebis
ararentabelurobis gamo, ZiriTadad isini isev saxelmwifos-
municipalitetis an saministros dotaciaze imyofebian.
kerZo mesakuTreebis interesebi metad vrceldeba wignis maRazia-
salonebze, romelTa raodenoba TbilisSi bolo 5 wlis manZilze
sagrZnoblad izrdeba (magaliTad, `prospero buqs~).
gansakuTrebul interess iwvevs mkiTxvelSi saelCoebisa da maTi
kulturuli centrebis biblioTekebi, magaliTad franguli ` diumas
centri~, didi briteneTis BC biblioTeka da sxva.
biblioTekebze dakvirveba cxadyofs, rom Zveli da dazianebuli
wignebi mkiTxelTaTvis naklebad mimzidvelia. sajaro biblioTekebisTvis
gamoyofili sivrce arasakmarisi da arakomfortulia, rac mkiTxvelTaTvis
naklebad mimzidvelia. biblioTekebis wignebiT momarageba Zalian mwiria,
124
124
specializebuli personali ZiriTadad kvalificiuria, magram naklebad
aqvT unari mimzidveli gaxadon mkiTxelisaTvis biblioTekasTan
urTierToba.
L literatura
dResdReobiT TbilisSi arcTu bevri kulturuli publikacia
arsebobs. kulturul SemoTavazebaTa speqtri ki ufro farToa da kargad
aisaxeba Jurnal-gazeTebSi, Tumca maTi ZiriTadi problema dafinansebis
naklebobaa, rac tiraJis simcires ganapirobebs.
Tbilisuri literaturuli cxovreba mravali wlis manZilze
ganisazRvreboda mweralTa kavSiris arsebobiT, sadac gaerTianebulni
arian ufrosi Taobis warmomadgenlebi; dRes am dargSi sazogadoebriv
azrs da literaturul gemovnebas ayalibebs ramdenime literaturuli
wris aqtivoba da bevri gamomcemlobis arseboba, romlebic sxvadasxva
Janris wignebs uSveben. axalgazrda literatorebi awyoben regularul
Sexvedrebs mkiTxvelebTan da awyoben wignebis prezentaciebs; TbilisSi
ukve ramdenime welia imarTeba didi wignis bazrobebi, romlis
organizebaSic didi wili miuZRviT saxelmwifo struqturebs-kulturisa da
sportis saministros, meriis kulturisa da sportis saqalaqo samsaxurs.
Teatraluri xelovneba
TbilisSi moqmedebs 28 didi da mcire Teatri Tu dasi.
5 saxelmwifo Teatridan- z. faliaSvilis sax. operisa da baletis
saxelmwifo akademiuri, S. rusTavelis sax. saxelmwifo akademiuri, k.
marjaniSvilis sax. saxelmwifo akademiuri, v. abaSiZis sax. musikaluri
dramis saxelmwifo, giorgi miqelaZis sax. Tojinebis saxelmwifo Tbilisis
Teatrebidan upirvelesia Tavisi SemoqmedebiTi TvidmyofadobiT, erTiani
nacionaluri msoflmxedvelobis matarebeli da saerTaSoriso asparezze
qarTuli kulturis warmomCeni lideri-rusTavelis Teatri.
meriis daqvemdebarebaSia 15 municipaluri Teatri, aqedan mixeil
TumaniSvilis saxelobis kinomsaxiobTa Teatri da Teatr-studia rezo
125
125
gabriaZis xelmZRvanelobiT, warmoadgens qarTuli, da kerZod, Tbilisuri
kulturebis umniSvnelovanes da Zalze TviTmyofad elements.
aseve uaxles periodSi Seiqmna Tavisufali Teatrebis rigi _ rva
damoukidebeli Teatridan yvelaze warmatebuli da stabiluri mayureblis
mqone `Teatraluri sardafi~, qmnis dRevandeli maskulturis sakmaod
profesiul produqts.
TbilisSi arsebobs erTi saxalxo wodebis Teatri - `saxioba~.
saxelmwifom, kerZod, kulturis saministrom, sabWoTa kavSiris
daSlis Semdeg ver moaxerxa politikuri reJimebis monacvleobisa da
sazogadoebis Rrma evoluciuri da revoluciuri procesebis pirobebSi,
SeenarCunebina Teatrebis stabiluri dafinanseba, SemoqmedTa da kulturis
sferoSi momuSave kadrebis xelSewyoba. Tumca aRsaniSnavia isic, rom
sabiujeto organizaciebs met-naklebad gaaCnda daculi muxlebi- anu
saxelfaso da komunaluri gadasaxadebis fondi, magram ganviTarebaze
orientirebuli Tanxebi, anu sadadgmo xarjebi, bolo periodSi did
problemas warmoadgenda yvela TeatrisaTvis.
municipaluri daqvemdebarebis Teatrebsac ukeTesi dafinansebis
miuxedavad, garkveuli problemebis gadalaxva uwevT _ rogorc
saxelmwifo, aseve municipaluri Tu kerZo struqturebi didwilad
damokidebulebi arian msxvil donatorebze, romlebic ufro meti
sixalisiT qvelmoqmedebis saxiT istoriuli Senobebis restavrirebasa da
remonts afinanseben.
zogjer sadadgmo xarjebis Tanadafinanseba sxvadasxva fondebis
grantebiT xorcieldeba. (magalioTad OSGF)
vizualuri xelovneba
Tbilisis vizualuri xelovneba SeiZleba iTqvas, rom saxelmwifos
mier naklebadaa ganebivrebuli. sabWoTa periodis mxatvris saxlis
ganadgurebis Semdeg da mxatvrTa kavSiris funqciis Sesustebis Sedegad
saxelmwifo organizaciuli Careva am sferos saqmianobaSi praqtikulad ar
126
126
arsebobs. erTaderTi mZlavri ideologiuri kera vizualur xelovnebaSi
aris Tbilisis saxelmwifo samxatvro akademia.
amavdroulad Cndeba mravali arasamTavrobo organizacia, umetesad
galereebi, romlebic cdiloben daikavon art biznesis niSebi da awarmoon
sakuTari politika, Tumca es procesi Zalze nela mimdinareobs bazris
simwiris gamo.
`perestroikis~ droindeli moTxovna salonur xelovnebaze aSkarad
klebulobs, vinaidan sazogadoebis Semsyidvelunarianoba mkveTrad iwevs
dabla. am sferos damoukidebeli mxatvrebi cdiloben gaerTianebebis saxiT
Seqmnan mcire SemoqmedebiT kavSirebSi.
MmxatvarTa kavSiri, saxviTi xelovnebisa da misi istoriis dargSi
momuSave, sxvadasxva arasamTavrobo organizaciebi da aseve
araprofesional xelovanTa asociaciaciebi SedarebiT ganuviTarebeli
institucionaluri formebisa da lobis naklebobis gamo ver axerxeben
farTomasStabian TanamSromlobas saxelmwifosa da biznes seqtorTan.
kulturis centrebi
Tbilisi, rogorc dedaqalaqi gamoirCeva kulturuli aqtivobiTa da
kulturul iniciativaTa da instituciaTa simravliT. Mmiuxedavad amisa,
uaxles periodSi mxolod 5 saxelmwifo( municipaluri) kulturuli
centri SemogvrCa (sabWoTa periodSi kulturis saxlebi/ centrebi
gacilebiT meti iyo).
municipaluri kulturis centrebidan ori orientirebulia
ZiriTadad musikaze- kulturis saqalaqo samsaxuris ucxoeTTan
urTierTobisa da kulturuli iniciativebis centri Tanamedrove
popularul, saestrado musikaze, xolo j. kaxiZis Tbilisis musikalur-
kulturuli centri, seriozul, klasikur musikaze.
Tbilisi SeiZleba ganxilul iqnas, rogorc intereTnikuri
Tanacxovrebis modeli, romelic efuZneba TiToeuli sazogadoebis
specifikuri tradiciebisa da kulturul faseulobaTa
127
127
urTierTpativiscemas. eTnikur da kulturul umciresobaTa moTxovnaTa
Sesabamisad aqtualuri xdeba kulturuli instituciebis ganviTareba.
amdenad municipaluri kulturis sami centri-azerbaijanis
kulturis centri, ruseTis kulturis centri, kavkasiuri saxli-swored
Tbilisuri subkulturebis aqtiurobis ganmsazRvrelia.
EeTnikuri umciresobebi
miuxedavad imisa, rom Tbilisi istoriulad multieTnikuri qalaqia
da eTnikuri, religiuri da kulturuli tolerantobiT gamoirCeoda mTels
kavkasiaSi (da SesaZlebelia ufro farTo arealSic), dRes umetes
SemTxvevaSi, eTnikuri umciresobebis kulturis ganviTareba-SenarCunebis
xelSewyobisTvis arsebiT rols am umciresobebis organizaciebi
asruleben, romlebic arasamTavrobo organizaciebis saxiT funqcionireben.
TbilisSi registrirebulia kulturuli umciresobebis Semdegi
arasamTavrobo organizaciebi – latviuri sazogadoeba saqarTveloSi “ave
sol”., `sazogadoebrivi moZraoba mravalerovani saqarTvelo~, rus qalTa
kavSiri `iaroslavna~, `saqarTvelos somexTa kavSiri~, `saqarTvelos
somxuri axalgazrdobis kavSiri~, `saqarTvelos osTa asociacia~, `
saqarTvelos iezidTa axalgazrduli kavSiri~, ` saqarTvelos qurTi-iezidi
qalebis damoukidebeli liga~, `saqarTvelos qurT-iezidTa nacionaluri
kongresi~, `ainung~-saqarTvelos germanelTa asociacia, `saqarTvelos
azerbaijanel qalTa kavSiri~, `hilel-Tbilisi~ ebraeli axalgazrdobis
fondi, `saqarTvelos asirielTa erovnuli kongresi~, `saqarTvelos
ukrainelTa asociacia~, `saqarTvelos berZnul sazogadoebaTa federacia~
polonelTa saTvistomo.
aRsaniSnavia, rom bolo aTwleulma sakmaod uaryofiTi daRi daasva
Tbilisuri subkulturebis winsvla-ganviTarebas. wina periodSi arsebobda
specialuri saxelmwifo radios programebi eTnikuri umciresobebis enebze.
dRes es programebi gauqmebulia.
yovelive iwvevs garkveul ukmayofilebas, miT ufro, rom erovnuli
diasporebis warmomadgenlebs surT, rom ar iyvnen zedmetni am qalaqSi da
ar TamaSobdnen mxolod butaforul rols garkveuli kulturuli
128
128
RonisZiebebis dros. maT aqvT survili realurad iyvnen integrirebulni
sazogadoebaSi da hqondeT SesaZlebloba Seitanon qmediTi wvlili
Tbilisuri kulturis ganviTarebaSi.
5.3. festivalebi da ZiriTadi movlenebi
_ qalaqis mxridan festivalebisa da ZiriTadi movlenebis (finansuri
da sxva) uzrunvelyofa.
_ festivalebis da mimdinare movlenebis ganviTareba maTi roli qalaqSi.
_ ZiriTad movlenaTa roli da mimdinare ganviTareba.
uaxles periodSi TbilisSi aris mcdeloba damkvidrdes
saerTaSoriso dargobrivi festivalebi da konkursebi, Tumca qveynis
social-ekonomikuri mgdomareobis, kriminogenuli imijisa da zog
SemTxvevaSi kulturis politikis aramarTebuli strategiis gamo (rogorc
samTavrobo struqturebis, aseve Tavad organizatorebisa da provaiderebis
imijisa da gemovnebis gamo) srulyofili, farTo saerTaSoriso da
regularuli kontaqtebis Camoyalibeba gaZnelebulia.
miuxedavad amisa, TbilisSi mainc xorcieldeba sxvadasxva
safestivalo RonisZieba, romelTagan yvelaze prestiJuli saSemsruleblo
xelovnebis sferos warmoadgens.
aseTia saerTaSoriso musikaluri festivali `Semodgomis Tbilisi~,
romelic daarsda 1993 wels. yovelwliuri festivali meriis patronaJiT
xorcieldeba jansuR kaxiZis sax. M musikalur-kulturuli centris mier da
izidavs dedaqalaqSi msoflio saSemsruleblo xelovnebis varskvlavebs.,
igi xels uwyobs Tbilisis XIX-XXss-ebis mdidari sakoncerto tradiciebis
aRorZineba-ganviTarebas.
Teatraluri Tbilisis mxolod erT saerTaSoriso movlenad
SeiZleba CaiTvalos yovelwliuri xelovnebis festivali `saCuqari~,
romelic 1997 wels daarsda.
mis wiaRSi 2000 wels aRmocenda „promeTe“-Tbilisis saerTaSoriso
kinofestivali, romelic 2002 wlidan tardeba damoukideblad,
129
129
arasamTavrobo organizacia „kinoxelovnebis centri „promeTe“-s
organizebiTa da meriis patronaJiT.
sabWoTa periodSi kinostudia `qarTuli filmis~ Tvidmyofadi
produqciiT ganebivrebul dedaqalaqSi bolo aTwleulis kinowarmoebis
sruli degradaciis fonze, kinofestivali `promeTe~ namdvilad
sagulisxmo kulturul movlenad iqca, romelic farTo mayurebels axali,
eqsperimentuli, maRali mxatvruli Rirebulebebis kinoproduqcias
sTavazobs.
saSemsruleblo xelovnebis kidev erT, sabaleto sferos -v.
Wabukianisa da j.balanCinis saxelobis saerTaSoriso sabaleto festivali-
konkursi - 2003 wlidan uwevs popularizacias.
Tbilisis musikalur cxovrebaSi gansakuTrebul adgils ikavebs
saerTaSoriso jaz-festivali da qarTuli mravalxminobisadmi miZRvnili
saerTaSoriso simpoziumi; pianistTa saerTaSoriso konkursi da
axalgazrda pianistTa Tbilisis saerTaSoriso konkursi (daarsda 2002
wels).
samwuxaroa, rom 1996 wels didi warmatebiT Catarebulma Tanamedrove
xelovnebis Tbilisis saerTaSoriso bienalem, romelmac postsabWoTa
sivrcis gamoCenili konceptualuri xelovnebis warmomadgenlebi
gaaerTiana, kulturis saministrosa da meriis mxridan vizualuri
xelovnebisadmi interesis Senelebis gamo ver pova gagrZeleba.
festivalebis umetesi nawilis organizatorebi arasamTavrobo
organizaciebi, an komerciuli struqturebi -S.p.s. arian, xolo dafinanseba
xdeba meriis, kulturisa da sportis saministrosa da kerZo sponsorebis
erToblivi ZalisxmeviT. zog SemTxvevaSi saerTaSoriso fondebi da
sxvadasxva qveynis saelCoebi uzrunvelyofen ucxoel stumarTa
mgzavrobasa da ganTavsebas.
5.4 profesionali xelovnebis warmomadgenlebi
_ ra rols asruleben xelovnebis warmomadgenlebi qalaqis kulturis
politikaSi?
130
130
_ finansuri daxmarebis garda arsebobs Tu ara qalaqSi sxva momaragebis
sistemebi?
_ xelovanTa raodenoba, romlebic muSaoben Tqvens qalaqSi.
TbilisSi Tavmoyrilia didi istoriisa da adamianuri resursebis
mqone organizaciebi, rogoricaa mxatvarTa kavSiri, Teatralur moRvaweTa
kavSiri, arqiteqtorTa kavSiri, mweralTa kavSiri, kompozitorTa kavSiri,
qoreografTa kavSiri, kinematografistTa kavSiri, dizainerTa kavSiri. Aam
organizaciebs sabWoTa periodidan moyolebuli did materialur-teqnikuri
bazebi, sawarmooebi da sxva qoneba gaaCndaT. postsabWoTa periodSi am
qonebis didi nawili ganiavda, Tumca zogi am organizaciaTagan isev
saxelmwifo subsidiaze rCeboda (magaliTad, mweralTa kavSiri), xolo
zogma ki kuTvnili teritoriac ki ver SeinarCuna( magaliTad, Tbilisis
omis 1991-92ww. Sedegad ganadgurda mxatvris saxli).
sabWoTa periodSi kulturis ideologizacias Tan sdevda sferos
Sesabamisi dafinansebac, romelic ra Tqma unda, mkveTrad Semcirda
postsabWoTa periodSi obieqturi (qveynis saerTo ekonomikuri krizisi) da
subiqturi (saxelmwifos mxridan faqtobrivad, ara iuridiulad, kulturis
araprioritetulad cnoba) mizezebis gamo.
TbilisSi Tavmoyrili umaRlesi saxelovnebo saswavleblebi
yovelwliurad daaxloebiT 500-dan 1000-mde diplomirebul profesionals
amzadeben. Tu am cifrs davumatebT ufrosi Taobis warmomadgenlebs,
aRmoCndeba, rom Tbilisi erT-erTi upirvelesia, Tundac dsT-s sivrceSi,
xelovanTa procentuli maCveneblebiT erT sul mosaxleze.
5.5 xelovnebis moyvarulebi
_ ra saxis SesaZleblobebs sTavazobs qalaqi xelovnebis moyvarulebs?
_ xelovnebis moyvarulTa asociaciebisa da sazogadoebebis
uzrunvelyofa qalaqis mier (finansuri da sxva saxis).
TbilisSi saxelmwifo/municipaluri xelSewyoba xelovnebis
moyvarulebs, rogorc calke samizne jgufs, ar gaaCnia. amavdroulad
aRsaniSnavia, rom qarTuli folklori (gansakuTrebiT xalxuri cekva da
131
131
simRera), romelic namdvilad warmoadgens unikalur erovnul saganZurs,
xSirad xelovnebis moyvarulTa sxvadasxva sazogadoebebisa da
organizaciebis saSualebiT viTardeba. Aam mimarTebiT saxelmwifo met
yuradRebas iCens. Tumca es daxmarebebi erTjerad, arastabilur da kerZo
urTierTobebze metadaa damyarebuli, vidre efuZneba erTian strategiul
midgomas.
5.6 ganaTleba xelovnebis sferoSi
_ ra rols asrulebs xelovnebis saganmanaTleblo saqmianobebi qalaqis
kulturis strategiaSi? ra formiT gamoixateba?
Tbilisis meriis kulturisa da sportis saqalaqo samsaxuris
daqvemdebarebaSi arsebobs 24 samusiko skola, 4 xelovnebis skola,
xelovnebis gimnazia, samxatvro skola, qoreografiuli skola da
Tanamedrove da tradiciuli xelovnebis koleji. zemoaRniSnuli
dawesebulebebi warmoadgenen sabazo (dawyebiT) rgols saxelovnebo
ganaTlebis samsafexurian sistemaSi (dawyebiTi, saSualo da umaRlesi).
moswavleTa saerTo kontingentis raodenoba Seadgens 11 aTass.
samusiko da xelovnebis skolebSi musikis propagandis, qarTuli
erovnuli musikaluri kadrebis da momavali Taobis musikalur-esTetikuri
aRzrdis saqmes emsaxureba daaxloebiT 2600 pedagogi. maTi statusi
gaTanabrebulia zogadsaganmanaTleblo saSualo skolis pedagogTa
statusTan.
saxelovnebo ganaTlebis sxvadasxva dawesebulebebSi gaxsnilia
safortepiano, saorkestro, saestrado ganyofilebebi.
TbilisSi Tavmoyrilia ZiriTadi saxelovnebo umaRlesi
dawesebulebebi - a. quTaTelaZis sax. Tbilisis saxelmwifo samxatvro
akademia, i.sarajiSvilis sax. saxelmwifo Tbilisis konservatoria,
saqarTvelos S. rusTavelis sax. Teatrisa da kinos saxelmwifo
universiteti, kulturis saxelmwifo instituti (ix. municipalur
daqvemdebarebaSia), i.nikolaZis sax. samxatvro teqnikumi, m. ToiZis sax.
samxatvro profteqnikumi.
132
132
saxelovnebo fakultetebi arsebobs i. javaxiSvilis sax. Tbilisis
saxelmwifo universitetSi, teqnikuri universitetSi (humanitaruli
fakulteti), sulxan-sabas sax. pedagogiuri institutSi (saxviTi xelovnebis
fakulteti)
_ qalaqis mier xelovnebis saganmanaTleblo programebis momarageba
(finansuri da sxva saxiT).
saxelovnebo–saganmanaTleblo programebi calke muxliT qalaqis
biujetSi ar arsebobs.
5.7 auditoriis ganviTareba da Tanamonawileoba
_ arsebobs Tu ara Tqvens qalaqSi programebi da iniciativebi romlebic
xels Seuwyoben qalaqis kulturul cxovrebaSi monawileobas?
_ ra saxis monawileobis mimarTulebebs ganasxvaveben qalaqis
kulturul cxovrebaSi?
_ ramdenad gaizarda auditoriis ricxobrivi raodenoba bolo 5 wlis
ganmavlobaSi?
_ auditoriis ganviTarebis sakiTxi aris Tu ara mniSvnelovani Tqvens
qalaqSi?
_ auditoriis ganviTarebisTvis ra saxis proeqtebis organizeba xdeba
Tqvens qalaqSi?
biblioTekebi
yovelwliurad saSualod emsaxureba 190 000 mkiTxvels da maTze
gaicema 1500 000 yda-erTeuli.
Teatrebi
2001 wlidan 2003 wlamde izrdeboda biujetiT dafinanseba, aseve
izrdeboda speqtaklebis raodenobac, magram mcirdeboda mayurebelTa
raodenoba. 2001 wels wina welTan SedarebiT Semcirda 54,5 %-iT, 2002
wels_22,5%-iT, 2003 wels 35,6%-iT.
133
133
Teatraluri xelovneba namdvilad yvelaze farTe da
warmomadgenlobiTi dargia, rogorc kulturis moRvaweTa raodenobis, aseve
SemoTavazebebis mixedviT. Teatraluri xelovnebis mimzidveloba vlindeba
mudmivi, tradiciuli publikis arsebobasa da SedarebiT stabilur
dafinansebaSi, rogorc saxelmwifos, aseve sponsorebis mxridan.
sferoze uaryofiT zegavlenas axdens niWier xelovanTa gadineba sxva
qveynebSi; marketingis dargSi profesionali personalis nakleboba.
muzeumebi 2001 wels 2000 welTan SedarebiT gaizarda 1 muzeumiT.
damTvarielebelTa raodenoba 2000 wels Seadgenda 84 200 kacs.
2001 wels wina welTan SedarebiT damTvarielebelTa raodenoba
Semcirda 4600 kaciT. 2002 wels Semcirda 1400 kaciT, xolo 2003 wels
Semcirda 11700 kaciT. miuxedadvad imisa, rom 14 gamofeniT meti gaimarTa
vidre 2002 wels.
5.8. memkvidreoba da xsovna
kulturis moZravi memkvidreoba
Tbilisi mdidaria kulturis moZravi memkvidreobiT, romelic droTa
ganmavlobaSi istoriul-ekonomikuri ganviTarebisa da geografiuli
mdebareobis fonze Camoyalibda.
TbilisSi arsebobs 45 muzeumi, aqedan 2 mecnierebaTa akademiis, 6
xelovnebis msxvili saxelmwifo institucia, 14 municipaluri
daqvemdebarebis, 27 saxl muzeumi (rogorc saministros, aseve
municipalitetis daqvemdebarebaSi myofi) da sxv.
istoriuli, eTnografiuli, xelovnebis muzeumebi tradiciuli
instituciebia da asaxaven rogorc Tbilisis TxuTmetsaukunovan istorias,
agreTve mTlianad saqarTvelos memkvidreobas. yuradRebis naklebobisa da
gamudmebuli cveTisa da Senaxvis umZimesi pirobebis gamo es memkvidreoba
ganadgurebis pirasaa misuli.
is farTo mayureblisTvis miuwvdomeli rCeba, da yovelive es
gamowveulia susti menejmentis, moZvelebuli saeqspozicio politikis,
134
134
restavraciis, dabali xarisxis, sivrcis simcirisa da dafinansebis
naklebobiT.
saganmanaTleblo instituciebTan, da aseve turistul saagentoebTan
stabiluri partniorobis ararseboba sazogadoebis mxridan am muzeumebis
SemoTavazebebis mimarT interesis daqveiTebas iwvevs.
dedaqalaqis muzeumebis umetesoba mdidar da saintereso
memkvidreobas flobs, magram yovelive es sazogadoebaSi, da miT ufro mwir
turistul wreSi integrirebuli ar aris.
umniSvnelovanesi kulturuli instituciebia S. amiranaSvilis
saxelobis saqarTvelos xelovnebis saxelmwifo muzeumi, s. janaSias
saxelobis istoriis saxelmwifo muzeumi, g. Citaias saxelobis
saqarTvelos xuroTmoZRvrebisa da yofis saxelmwifo muzeumi, i.
griSaSvilis saxelobis Tbilisis istoriis muzeumi, romelTa bazaze
menejmentis gaumjobesebis mizniT 2005 wels Seiqmna sajaro samarTlis
iuridiuli piri - `saqarTvelos erovnuli muzeumi~, romelSic
zemoxsenebuli muzeumebi filialebis statusiT Sevidnen.
aseve TbilisSi arsebobs Zalze saintereso muzeumebi-Teatris, kinos,
qoreografiisa da musikis muzeumi, abreSumis muzeumi, Tojinebis muzeumi
da sxv. romelTa unikaluri koleqciebi xelisuflebis, centraluris Tu
municipaluris, uyuradRebobisa da daufinanseblobis gamo faqtiurad ukve
naxevrad ganadgurebulia.
kulturuli memkvidreoba F
kulturis uZravi Zeglebis gadarCena erT-erT umniSvnelovanes
prioritets unda warmoadgendes, rogorc centraluri aseve adgilobrivi
xelisuflebisaTvis, romlsac ekisreba pasuxismgebloba Zeglebis
restavraciasa da Sesabamis problemaTa gadawyvetaze.
istoriuli da kulturuli Zeglebidan qalaqSi koncentrirebulad
SemorCenilia ZiriTadad sakulto nagebobebi- marTlmadidebluri qarTuli
eklesiebi (yvelaze adreuli anCisxati V saukuniT aris daTariRebuli)
ramdenime rusuli eklesia, somxuri gregorianuli eklesiebi, germanuli
135
135
kirxa, kaTolikuri eklesia, Zveli qalaqis teritoraze ganlagebuli meCeTi
da sinagoga, (SemorCenilia mxolod TiTo Zegli musulmanuri da
iudaisturi religiebisa). saero arqiteqturis SemorCenili yvelaze
adreuli nimuSebi XVIII saukunis boloTi TariRdeba (aRa-mahmad-xanis 1795
wlis Semosevas, TiTqmis araferi gadaurCa).
Zveli qalaqis XIX saukunis meore naxevrisaTvis damaxasiaTebelia
ekleqturi stili. igi dominirebs sololakSi, plexanovis mxares, mas
harmoniulad erwymis XX saukunis modernis stilis arqiteqturuli
detalebi. gansakuTrebiT sainteresoa TbiliSi erTian modernul stilSi
Sesrulebuli Senobebi.
samwuxarod kulturis uZravi memkvidreoba dResdReobiT
ganadgurebis procesSia da uaryofiT zegavlenas ganicdis garemosa da
adamianebisagan.
arsebuli problemebi
Tbilisis istoriul nawils icavs saxelmwifo dacviTi zona,
ganaSenianebis regulirebis zona da landSaftis dacviTi zona –
amdenad, damcavi zonebi oficialurad arsebobs. Pproblema
mdgomareobs imaSi, rom ar sruldeba am zonebis reJimebi.
arqmSenzedamxedvelobisa da kulturuli memkvidreobis Sesaxeb
kanonebis gaumarTaoba, dauxveweloba, rac qmnis arsebiT problemebs,
rogorc samSeneblo sferoSi, aseve arqiteqturuli Zeglebisa da
istoriuli ubnebis dacvis mimarTebiT.
qalaqmSeneblobiTi samarTlebrivi dokumentaciis mdgomareoba
aradamakmayofilebelia.
Zvel TbilisSi, romelic Tavad kulturul memkvidreobas
warmoadgens, axali e.w. `Senoba mkvlelebis~ arseboba safrTxes uqmnis
qalaqis harmoniulad ganviTarebas. am problemis dasaZlevad
aucilebelia arsebuli meqanizmis efeqturad SemuSaveba, anu
gadasawyvetia administrirebis problema.
136
136
problemaTa CamonaTvali metyvelebs imaze, rom kulturul
memkvidreobis zrunvaze stabiluri Sepirebebis miuxedavad, rogorc
revoluciamdeli, aseve revoluciiTY mosuli mTavrobebisaTvis kulturis
moZravi da uZravi memkvidreobis gadarCena ar aris strategiuli sakiTxi.
_ ra saxis kulturuli memkvidreobis programebi arsebobs Tqvens qalaqSi?
_ ra rols asruleben isini qalaqis kulturis politikaSi?
_ rogor xdeba maTi organizeba?
_ ra programebi/struqturebi arsebobs qalaqis kulturuli
memkvidreobis kvlevisa da SenarCunebisaTvis?
Tbilisis kulturuli memkvidreobis Taobaze wlebis manZilze
araerTi proeqti Seqmnila, magram umeteswilad ganxorcielebis
SesaZlebloba ver an ar gamoiZebna (es exeba, rogorc revoluciamdel,
aseve revuluciur mTavrobebsac).O B
bolo 5 wlis manZilzeKrigi mniSvnelovani proeqtebisa kuturuli
memkvidreobis dacvis fondma ganaxorciela.
Zveli qalaqis Sesaxeb umniSvnelovanes dokuments warmoadgens
ICOMOS-is saqarTvelos erovnuli komitetis mier SemuSavebuli proeqti-
`Tbilisis istoriuli nawilis menejmentis gegmis strategiuli
mimarTulebani~. dokumenti exeba Tbilisis istoriuli nawilis marTvis
sistemis Seqmnas, romelic uzrunvelyofs Tbilisis istoriuli nawilis
reabilitacias.
evrosabWos kulturisa da kulturuli da bunebrivi memkvidreobis
direqciisa da teqnikuri TanamSromlobis sammarTvelos mier SemuSavebulia
2004 wlis 1-4 ivnisis saeqsperto angariSi – `istoriuli qalaqebis
reabilitaciisa da revitalizaciis politikis regionuli programa
samxreT kavkasiisaTvis~ farglebSi Tbilisis proeqti: `Zveli qalaqis
reabilitaciis kulturuli da bunebrivi memkvidreobis dacvaze
dafuZnebuli politika mdgradi ekonomikuri da socialuri ganviTarebis
perspeqtivaSi~.
ukanaskneli proeqtis realizeba municipaluri da centraluri
xelisuflebis erToblivi ZalisxmeviT unda ganxorcieldes.
137
137
ulturuli memkvidreobis dacvaze muSaoben sxvadasxva arasamTavrobo
organizaciebi (magaliTad, saqarTvelos modernis dacvis jgufi, romelic
Seiqmna 1997 wels).
6. kulturuli partnioroba, industriebi, dasaqmeba da treningebi 6.1. sazogado-kerZo partnioroba
_ ra saxis sazogado-kerZo partnioroba arsebobs Tqvens qalaqSi?
_ ra rols asruleben isini kulturis politikaSi
TbilisSi kulturis sferoSi arsebobs biznesisa da saxelmwofos
struqturebis sistematuri TanamSromloba, rac gamoixateba biznesmenTa
mier saxelmwifo RonisZiebaTa TanadafinansebaSi.
kulturis sfero, masSi Seqmnili problemebi mravalmxriv
TanamSromlobas saWiroebs, magram es TanamSromloba unda emyarebodes
urTierTsargeblianobisa da mizanSewonilebis principebs.
amavdroulad, garkveuli mzaobis miuxedavad, biznesi Zalian mZimed
modis Tavad kulturis sferos warmomadgenlebTan saurTierTobod.
sociologiuri kvlevis SedegebiT kulturis sferos ganviTarebisaTvis
dafinansebis formaTa TanafardobaSi biznesmenebma gadamwyveti
mniSvneloba mianiWes saxelmwifo dafinansebas, regionalur\municipalurs,
da mxolod Semdgom etapze, kerZo qarTul kapitals.
bolo periodSi gamoikveTa biznes seqtoris mier kulturis
obieqtebis dafinansebis Semdegi prioritetebi:
1. kulturuli memkvidreobis Senaxva (Zeglis restavracia);
2. kulturuli memkvidreobis ganviTareba\adaptacia;
3. kulturis axali obieqtis Seqmna;
rac Seexeba saSemsruleblo xelovnebis calkeuli koleqtivis (
orkestri, ansambli, dasi) dafinansebas, individualuri Semoqmedis
dafinansebas da saxelovnebo ganaTlebis obieqtis dafinansebas _ biznesi
maT prioritetad ar aRiarebs.
138
138
kulturis saWiroebebidan biznesmenebisaTvis prioritetulia:
kulturis, politikis, ekonomikisa da menejmentis dargSi sistemur
kvleva da analizi, ganaTleba, da dokumentaciis sainformacio bankis
Seqmna.
aseve rTulad mimdinareobs kulturis sferosa da saxelmwifos/
centraluri, municipaluri/ urTierToba- saxelmwifos (mcire da iSviaTi
gamonaklisebis garda, romlis magaliTia qvemdebare proeqti) ar aqvs
politikuri neba moiZios partniorebi kulturis arasamTavrobo seqtorSi.
am SemTxvevaSi, saxelmwifo, rogorc centraluri, aseve municipaluri, isev
bizness, oRond Sou- bizness aniWebs upiratesobas.
Sesabamisad saxelmwifos mier warmoebuli kulturuli politikis
realur prioritetad ikveTeba maskulturis mxardaWera da misi kliSeebis
danergva.
6..2.kulturis industria
_ romeli mniSvnelovani kulturis industriebi arsebobs Tqvens
qalaqSi? (gamomcemlobebi, audio-vizualuri multimedia, arqiteqtura,
dizaini, moda da a.S)? arian Tu ara isini relevanturi kulturis
politikisadmi? ra saxis mxardaWeras gulisxmobs kulturis politika
maTi ganviTarebisaTvis? (sainkubacio teritoriebi, kapitaldabandeba,
treningebi)?
_ SemoqmedebiT sferoSi dakavebuli TanamSromlebis raodenoba.
TbilisSi bolo 5 wlis manZilze mkveTrad gaizarda Camwer studiaTa
ricxvi. Ees upirvelesad gamowveulia maskulturisadmi, rogorc
sazogadoebis, aseve xelisuflebis aSkara ltolviT.
SedarebiT sustadaa ganviTarebuli Sou biznesi- im fonze, rodesac
sfero Zalian swrafad izrdeba, masSi kvalificiuri, profesionali da miT
ufro WeSmaritad mxatvruli Rirebulebis Semqmneli liderebi ar
arseboben (rac didad ansxvavebT maT 60-iani wlebis Tbilisuri estradis
varskvlavebisgan).
139
139
6.3. treningebi xelovnebisa da kulturis sferoSi
_ xelovnebis ra umaRles-saswavleblebi arsebobs?
_ ra rols asruleben isini kulturis politikis gansazRvraSi?
_ ra saxis skolebi da sxva struqturebi gaqvT xalxis mosamzadeblad
kulturis sferoSi samuSaod?
dedaqalaqSi arsebuli iseTi prestiJuli organizaciebi, rogoricaa,
m. javaxiSvilis sax. Tbilisis saxelmwifo universiteti, Tbilisis
saxelmwifo samxatvro akademia, Tbilisis saxelmwifo konservatoria,
Teatrisa da kinos saxelmwifo universiteti, metyvelebs Tbilisze,
rogorc sauniversiteto mZlavr centrze. Sesabamisad, maT akisriaT
udidesi roli kvalificiuri kadrebis CamoyalibebaSi.
amavdroulad, bolo aTwleulSi mkveTred daeca saxelovnebo
ganaTlebis done, rac erTis mxriv ganpirobebulia bazris moTxovnis
SemcirebiT, xolo meores mxriv, ganaTlebisadmi sazogadod interesis
SecvliT, aqcentebis gadanawilebiT. AaRsaniSnavia, rom 2000 wlamde ZeglTa
dacvis departamentTan arsebobda saswavlo, samecniero-kvleviTi
restavraciis instituti, romlis gauqmebis Semdeg mecnierebis am dargis
ganviTareba eWvis qveS dgeba.
TbilisSi CamoTvlili 4 umaRlesi ganaTlebis instituciis garda,
arsebobs sxva umaRlesi/municipaluri, kerZo/ institutebi, kolejebi da
saswavleblebi, romlebic saxelovnebo sferos emsaxurebian.
saxelovnebo ganaTleba Sedgeba saSualo skolis, kolejis,
teqnikumisa da umaRlesisagan. AaRsaniSnavia, rom mxolod musikaluri
skola TbilisSi 24-ia da municipalur dafinansebaze imyofeba.
saganmanaTleblo da kulturuli kvleva
TbilisSi arsebobs samecniero-kulturuli kvlevis iseTi prestiJuli
organizacia, rogoricaa mecnierebaTa akademia, Tavisi kvleviT-samecniero
institutebiT; maTgan aRsaniSnavia g. CubinaSvilis sax. xelovnebis
140
140
istoriisa da Teoriis instituti, romelic wlebis manZilze xelovnebis
sferoSi yvelaze prestiJul da avtoritetul institucias warmoadgenda.
bolo aTwleulis manZilze gaCndnen sxvadasxva arasamTavrobo
organizaciebi, romlebic cdiloben Tanamedrove meTodologiebis
danergvas, rogorc saswavlo, aseve kvleviT procesebSi. (magaliTad
xelovnebis interdisciplinaruli kvlevis laboratoria).
7.informacia da ICT
_ aqvs Tu ara qalaqs kulturuli SemoTavazebebis sainformacio
centri? sad mdebareobs igi? vin afinansebs mas (sponsorebi,
municipaliteti, turizmis samsaxuri, sxva)?
Qqalaqs ar gaaCnia sainformacio centri. 8. qalaqis mokle mimoxilva
_ qalaqis mosaxleobis raodenoba
2002 wlis aRweriT Tbilisis mosaxleoba Seadgens 1 400 000. 9. sxva mniSvnelovani sakiTxebi
_ ris Tqmas isurvebdiT kidev qalaqis kulturis administraciisa da
kulturuli cxovrebis Sesaxeb?
tradiciebi da cxovrebis wesi
TbilisisTvis damaxasiaTebelia konvivialoba, adamianur
urTierTobaTa Riaoba da gansakuTrebuli siTbo. es qalaquri kultura
iqmneba urbanul garemoSi. Tbilisuri kulturis damaxasiaTebel garemos
qmnida Tbilisuri ezoebi maTi ganuyofeli niSniT, rasac SeiZleba
vuwodoT gverdi-gverd mcxovreb adamianTa pasuxismgebloba erTmaneTis
winaSe. Aucilebelia am tipis ganaSenianebis SenarCuneba -ganviTareba da
ukve arsebuli `Senoba-mkvlelebis~ zemoqmedebis minimumamde dayvana.
qalaqis dRevandeli Sefaseba da misi imiji ewinaaRmdegeba erTmaneTs.
dRes qalaqi asocirebulia ekologiur, ekonomikur, ganaTlebisa da
141
141
urTierTobebis krizisTan, rac kulturis ganviTarebis arsebul da
mosalodnel problemebze miuTiTebs.
Tbilisis umTavresi problema dakavSirebulia ara imdenad
ekologiur an ekonomikur krizisTan, ramdenadac kulturisadmi zogadad
sazogadoebis damokidebulebasTan.
kulturuli cxovrebis ganviTarebis perspeqtiva damokidebulia
samomxmareblo gemovnebaze, es ukanaskneli ki yalibdeba kulturis
maformirebeli atributebis Taviseburebisa da maTi pozicionirebis
politikis mixedviT.
Mmultikulturalizmi
eTnikur niSanTa simravle qalaqs sZens dinamiurobis niSans, rac
Tavis mxriv, dakavSirebulia sxvadasxva erovnuli tradiciebis, wes-
Cveulebebis, cxovrebis wesis, urTierTobis kulturisa da a.S. gaziarebasa
da urTierTzegavlenasTan.
samwuxarod dRes arc adgilobriv saxelmwifo administraciebSi da
arc kulturisa da sportis saministroSi ar arsebobs pasuxismgebeli
struqtura, romelic orientirebulia umciresobaTa kulturuli
problemebis mogvarebaze. arada, swored municipalitetis,
TviTmmarTvelobis organoTa SemoTavazebaTa farglebSi unda iqmnebodes
sasurveli klimati dedaqalaqis TiToeuli erovnuli umciresobis
kulturuli ganviTarebisaTvis.
Tineijeruli kultura
gansxvavebiT erovnuli umciresobebis sakiTxebisa, saxelmwifos
struqturebSi, kerZod, kulturisa da sportis saministrosa da meriis
kulturisa da sportis saqalaqo samsaxurSi arsebobs axalgazrdobis
saqmeTa departamenti da ganyofileba. M
miuxedavad amisa, TbilisSi mwvaved dgas axalgazrdaTa, mozardTa
problemebi- upartrono bavSvTa prostituciiT dawyebuli, mozardTa 40% -
is mier wera-kiTxvis TiTqmis ucodinarobiT damTavrebuli.
142
142
umZimesi socialur-ekonomikuri pirobebi Tavis fsiqologiur
zegavlenas axdens aramarto socialurad daucveli fenebis mozardebze, es
problema Tavs iCens SedarebiT SeZlebuli fenis axalgazrdebSic. Kkvlevis
analizma cxadyo, rom wina TaobasTan SedarebiT, Tineijerebs Zalze
mkveTrad aqvT gamoxatuli e.w. gaucxoebis sindromi. (ra Tqma unda es
aramarto Tbilisis, an Tundac saqarTvelos problemaa, aq Cven zogad
msoflio tendenciasTanac gvaqvs saqme, gamowveuli obieqturi,
globalisturi procesebiT), magram gaCnda subieqturi, qarTuli, da kerZod,
Tbilisuri tendencia, romelic ar iyo damaxasiaTebeli Tundac erTi
TaobiT ufrosi respondentebisaTvis-NniSandoblivia is indiferentuli
damokidebuleba, romelic gamovlinda, gansakuTrebiT, mozardebisa da
axalgazrdebis mxridan, Tbilisuri kulturis iseTi specifikuri
Taviseburebis mimarT, rasac misi mosaxleobis polieTnikuroba
ganapirobebda.
Tanamedrove TbilisSi ukve Camoyalibda Tineijeruli kulturis
sfecifiuri saxe. GgansxvavebiT dasavluri Tineijeruli kulturisa, is
ufro erTferovania da mcire areals moicavs. Tumca aqac SeiniSneba
garkveuli agresiuli stili, ritmisa da mZafri feris siWarbe.
gansakuTrebiT sainteresoa grafitis xelovnebis gamovlinebebi, romelic
dasavluri modelisamebr gareubnebidan qalaqis centrisaken vrceldeba.
Tumca igive niu-iorkisagan gansxvavebiT, sruliad sxva ideur-esTetiur
safuZvels emyareba.
sagulisxmoa, rom bolo wlebis manZilze qalaqSi monumenturi
mxatvrobis bumis fonze, grafitis mimdevarTa mxridan Cndeba gamZafrebuli
socialuri agresia. sazogadoebrivi kedlebis sivrcis mcocav aneqsias,
romelic grafitis xelovnebis anarqistul ideologias efuZneba,
TineijerTa azriT upirispirdeba zemodan marTuli procesi, oRond
`SefuTuli~ maskulturis efeqturi saxiT.
kulturis maregulirebeli sakanonmdeblo baza
arsebuli kanonmdeblobiT problemas warmoadgens:
143
143
adgilobrivi TviTmmarTvelobis (municipaluri) organoebis
uflebamosilebis SezRudva kulturuli memkvidreobis dacvisa da
popularizaciis mizniT, aseve garkveuli administrirebis uflebebis
miniWebis sferoSic.
iseve rogorc `muzeumebis Sesaxeb~ kanonSi, `kulturuli
memkvidreobis dacvis Sesaxeb~ kanonSic ar aris cxadi, Tu ra funqciebi
akisria adgilobrivi TviTmmarTvelobis organoebs kulturuli
memkvidreobis dacvis sferoSi; kerZod, adgilobrivi TviTmmarTvelobis
organoebis funqciebi Semoifargleba mxolod ZeglTa dacvis organoebis
informaciuli teqnikuri xelSewyobiTa da uZravi Zeglis niSnis mqone
obieqtis gamovleniT.
kanonebiT `Teatrebis Sesaxeb~ da `muzeumebis Sesaxeb~
ganusazRvrelia Tu ris safuZvelze miiCneva Teatri an muzeumi
municipaluri daqvemdebarebis muzeumad an Teatrad. kanoniT `Teatrebis
Sesaxeb~, gansazRvrulia, rom municipaluri Teatri aris iseTi Teatri,
romelic finansdeba adgilobrivi biujetidan, magram kanoni ar
iTvaliswinebs adgilobrivi (municipaluri) organoebis uflebamosilebas,
daafuZnos adgilobrivi daqvemdebarebis Teatri sajaro samarTlis
iuridiuli piris saxiT, gansazRvros Teatris marTvis struqtura, Teatris
samxatvro xelmZRvanelisa da Teatris direqtoris arCevis (daniSvnis) wesi.
igive problemas vawydebiT kanonSi `muzeumebis Sesaxeb~.
kanonSi `sabiblioTeko saqmis Sesaxeb~ gaTvaliswinebulia, rom
saqarTvelos sabiblioTeko sistema Sedgeba saxelmwifo da arasaxelmwifo,
adgilobrivi da sauwyebo biblioTekebis qselebisagan. amasTan kanoniT araa
detalurad regulirebuli municipaluri organoebis mier biblioTekebis
dafuZnebis, maTi organizaciisa da dafinansebis wesi. kanoni, mxolod
fizikur da iuridiul pirebs aZlevs biblioTekis dafuZnebis
uflebamosilebas. amasTan, araa gansazRvruli ra organizaciul-
samarTlebrivi formiT SeiZleba dafuZndes biblioTekebi. Sesabamisad,
aucilebelia kanoniT `sabiblioTeko saqmis Sesaxeb~ ganisazRvros-
adgilobrivi TviTmmarTvelobis organoebis uflebamosileba,
biblioTekebis dafuZnebisa da maTi Semdgomi efeqturi organizebis mizniT.
144
144
danarTi #2
TbilisSi Camosul (an gavliT myof) mogzaurTa, mecnierTa arasruli sia,
romlebmac mravali saintereso masala datoves saqarTvelosa da Tbilisis
Sesaxeb:
Teofane bizantieli – VI s-is II naxevris bizantieli istorikosi (pirveli
moixseniebs Tbiliss, rogorc iberTa dedaqalaqs);
evlia Celebi – Turqi mogzauri, geografi da istorikosi (10 tomiani
`mogzaurobis wigni~, II tomi – saqarTvelo, Tbilisi);
germanelebi:
karl eduard fon aixenvaldi – zoologi da mineralogi, eqimi, mecnieri,
(imyofeboda TbilisSi 1826w.)\;
iohan anton giuldenStedti – mecnieri, mogzauri (imyofeboda TbilisSi
1771-72 w.w.);
iegeri – naturalist-entomologi (imyofeboda TbilisSi 1825 w.);
hainrix iulius fon klaproTi – lingvisti da orientalisti (imyofeboda
TbilisSi 1808 w.);
karl hainrix emil koxi – botanikosi, dendrologi da mogzauri
(imyofeboda TbilisSi 1836 – 1844 w.);
iakob rainegsi – eqimi da mogzauri (imyofeboda TbilisSi 1774-1783 w.);
ditrix-kristof romeli – istorikosi, eTnografi da filologi;
oto vilhelm herman abixi – bunebismetyveli, geologi, kavkasiis mkvlevari,
`kavkasiis geologiis mama~ (TbilisSi cxovobda
1847-1876 w.w.);
ernst verneri- mecnieri da mewarme;
valter da oto fon simensebi – mecnierebi da mewarmeebi (valteri da oto
dakrZaluli arian TbilisSi);
artur laisti – mwerali, mTargmneli (Targmna `vefxistyaosani~);
paul da elene frankenebi – mxatvrebi (TbilisSi cxovobden 1852-58 w.w.);
145
145
frangebi
amur ogiust lui Jozef bertelo baron de bai – mecnieri, istorikosi,
arqeologi da sazogado moRvawe (imyofeboda TbilisSi
1898-1902 w.w.);
Sarl belanJe – naturalisti (imyofeboda TbilisSi 1825 w.);
Jak fransua gamba – mogzauri da vaWari, safrangeTis konsuli
saqarTveloSi 1820-24 wlebSi,
Sarl degreli de fua – oficeri;
emil levie – mogzauri (XIX s-is 90-ani wlebi);
aleqsandre diuma (mama) – frangi mwerali (imyofeboda TbilisSi 1858-59 w.w.);
peisoneli – mogzauri (XVIII s-is 50-60 wlebi);
jozef ternefori – botanikosi da eqimi (imyofeboda TbilisSi 1701 w.);
Jan Sardeni – mogzauri, iuveliri (imyofeboda TbilisSi 1672-73 w.w.);
mari felisite brose – orientalisti da qarTvelologi. qarTvelologiis
fuZemdebeli evropaSi.
italielebi:
marko polo – mogzauri da mwerali (imyofeboda TbilisSi 1298);
dionijo karlo da piaCenca – kaTolike misioneri;
ambrojo kontarini – venecieli diplomati (imyofeboda TbilisSi 1475 w.);
abdon ferdinandis Ze inoCenci – baletmaisteri da pedagogi (cxovrobda
TbilisSi 1887-1930 w.w.);
jovani skudiero – arqiteqtori (1846 w.).
arabi mecnierebi da mogzaurebi
al-iakubi, iakuTi, ibn al-adini, ibn al-asiri, ibn haukali, al-idrisi, al-
istaxer, zaqaria al-kazvini, al-tabari al-fariki,
146
146
ingliselebi
robert laieli – ingliseli botanikosi da mogzauri (imyofeboda
TbilisSi 1822 w.);
Tomas olkoki – ingliseli mogzauri (imyofeboda TbilisSi 1828 w.);
jon oliver da marjori uordropebi (da-Zma) – ingliseli diplomati da
mTargmneli (Targmna `vefxistyaosani~);
amerikelebi
el smiTi – amerikeli misioneri da orientalisti (imyofeboda TbilisSi
1838 w.);
jon ernst steinbeki – amerikeli mwerali, nobelis premiis laureati (1947
da 1963 wlebSi 2-jer iyo TbilisSi);
ungreli
mixai ziCi – fermweri da grafikosi (daasuraTa `vefxistyaosani~);
Svedi
oto iakob simonsoni – arqiteqtori (1858-1909 w.w.);
mravali rusi, iraneli da sxva qveynis warmomadgeneli.