Download - Suurbritannia rahvad
Asustuse teke
- Asustus tekkis peale jää sulamist
- III a tuh saabusid Euroopa mandriosalt Indoeuroopa rahvaste esivanemad
- Elatusaladeks oli loomakasvatus ja algeline põlluharimine
- Kohalikust rahvast kujunesid hõimud - tuntuim neist piktid
Keldid
• Suurim sisseränne alates 10. saj eKr – keldid, eriti intensiivne 6. saj eKr
• Algkoduks peetakse Prantsusmaad (seal nimetati gallialasteks), Šveitsi, Saksamaad
• Rooma ajaloost meenutuseks – keldid ründasid ka näiteks Roomat
• Keltide ekspansiooni alla oli haaratud suur osa Kesk- ja Lõuna-Euroopast
Keldid
• Briti saarele saabusid keldid germaanlaste surve läbi
• Ümberasumine toimus Kirde-Prantsusmaa ja tänapäeva Belgia kaudu (belgid)
• Sisseränne kestis sajandeid
• Gallialaste (Prantsuse keldid) hulgas oli juhtiv osa katuvellaunidel (nende kuningas ühendas lühikeseks ajaks mitu hõimu, peale kuninga surma aga riiklik alge lagunes)
Keldid
• Majanduselu edenes
peamiselt tänu rauatootmisele
Nende valmistatud relvad, tööriistad, ehted olid hinnatud kaup.
Tänu heale rauakäsitsemisoskusele edenes kiirelt põlluharimine (nt kündmine, viljalõikamine – sirbi asemele vikat)
Rooma vallutus
• 43 a maabusid Rooma väed Britannias
• Keltide poolt osutati tugevat vastupanu, lõpuks jäeti alla
• Rooma võimu kaitseks lasti ehitada kindlustega kaitsevall (Šotimaa mõttega)– Hadrianuse, Antoniuse vall
• Šotimaa vallutamiseks jõudu ei jätkunudki
Anglosaksid
• 5. saj kespaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse
• Anglid, saksid, jüüdid, friisid• Hakati nimetama anglosaksideks• Keltide vastupanu kestis pikalt, kuid 7.saj
alguseks olid nad hävitatud või orjastatud, osa kelte rändas tagasi mandri-Euroopasse
• Iseseisvus säilitati Šoti aladel, Wales’is, Iirimaal; kujunesid välja keldi keeled: iiri, gaeli (šoti), kõmri (uelsi) viimane Wales’is
Anglosaksid• Britannias rajati varafeodaalseid
kuningriike
• 9.saj sai mõjukaimaks neist Wessex
• 829a ühendas Wessexi kuningas
Egbert kogu anglisakside maa
Inglise kuningriigiks
• 6.saj lõpus algas anglosakside ristiusustamine, lõpetati 7.saj II poolel
• Ühiskonnakoraalduses domineeris pikalt vaba külakogukond, kasutati keldi orjasid
Võitlus viikingitega
• Alates 8. saj lõpust taanlaste rüüsteretked• See oli ka üks põhjustest, miks kaitse-
eesmärkidel anglosaksi kuningriigid ühendati
• Suurim võitlus kuningas Alfredi ajal (9. saj) – takistas taanlaste sissetungi kogu Inglismaa vallutamiseks, kuid pidi loovutama kaguosa– Hakkas kehtima Taani õigus ja edelas Alfredi õigus
• Kuningas Edgar suutis maa tagasi võita (10.saj), sinnaasunud normannid sulandusid inglastega
Võitlus viikingitega
• Taanlaste rünnetega üheaegselt ründasid Norra viikingid Šotimaad; mõjutati kohalikku kultuuri
• Taanlaste rünnakud (nüüd juba Taani kuningad) jätkusid 10.saj lõpul: – 1016 vallutati kogu Inglismaa– Taani kuningas Knud valitses nii Taanit, Norrat,
Inglismaad
• Peale Knudi surma kolme maa ühendus lagunes
• Inglismaa troonine sai Edward Usutunnistaja
Normandlaste vallutused
• Peale Edwardi surma pretendeeris kuningaks valitud Haroldi asemele Normandia hertsog Guillaume [gijo:m] (algselt skandinaavlased)
• 1066 (14. okt) lahing Hastings’i lähistel, anglosaksid said hävitavalt lüüa
• Gillaume võttis William I (Vallutaja) nime
• Tõeline maade allutamine kestis veel aastaid, maid konfiskeeriti, jagati prantuse kõrgaadlile
• Etnilised ja keelelised erinevused kadusid alles 12.saj lõpuks, prantslased sulandusid inglise rahva hulka, mõjutades siiski oluliselt nende kultuuri ja keelt.