Marvi Remmik
TÜ Raamatukogu konverentsisaalis, 01.03.07
Õppejõudude õpetamisoskused ja täiendõppe vajadused
Teemad
Õppetegevuse olulisus ülikoolides, õppejõu rollid ja hoiakud
Õppetöö ülikoolides, sh probleemid erinevate tasemete üliõpilastega, õppekavaarendus, õppe-ja hindamismeetodite kasutamine jms
Õpetamisoskuste koolitusvajadus, sh hinnang enda õpetamisoskustele, koolitusvajadused erinevate teemade lõikes
Õppejõu roll õppeprotsessis
Keskne, teadmiste edastaja, õpetaja, kontrollija, kubjas 45%;
Üliõpilaste suunaja, juhendaja, innustaja, huvi tekitaja 30%
Üliõpilase roll õppeprotsessis
Teadmiste vastuvõtja, võimaluste kasutaja, õppija 26%;
(Ideaalis) aktiivne, kaasamõtlev, tagasisidet andev, partner 26%;
Areneda läbi õppeprotsessi 6%
Probleemid erinevate rollidega
Töö on meeldiv, kuid samas on õppejõuks olemine takistuseks teadustöö tegemisel. Teadustöö maht ja mainekus on aga määrav õppejõu hindamisel, mitte õppetöö kvaliteet (õj).
Palju muret ja väikest palka (õj).
...nagu orav rattas rabelemist ja seni pidevalt muutuvas situatsioonis üsna suurt ebakindlust edasise tegevuse kavandamisel (õj).
Õpetamine on tüütu lisakohustus teadustöö kõrval (õj).
Õppetöö väärtustamine
Ma arvan, et meie ülikoolis on pigem
väärtustatud hea õpetamine kui hea teadustöö tegelikult... õppetöö tegemine on küll väärtustatud, sest väärtustamise põhikriteerium – rahajagamine, kõik õppetöö alusel praeguse seisuga (int 1)
Olulised tegevused õppejõutöös - 1
4
2
1
2
1
2
2
1
1
1
1
7
8
5
4
5
3
3
3
2
28
33
39
29
31
27
22
19
21
59
56
54
63
61
66
72
75
77
1
4,77
4,52
4,76
4,72
4,61
4,61
4,60
4,53
4,49
0 20 40 60 80 100
üliõpilaste lõputööde juhendamine
teadustegevus
üliõpilaste iseseisva töö ettevalmistamine
üliõpilastele tagasiside andmine
õppematerjalide koostamine
ainekursuste loomine ja arendamine
auditoorse õppe läbiviimine
auditoorse õppe ettevalmistamine
enesetäiendamine
%
pole üldse oluline pigem ebaoluline EOÖ pigem oluline väga oluline Keskmine
Olulised tegevused õppejõutöös - 2
12
7
10
8
5
8
3
1
11
15
6
7
6
6
2
1
35
36
28
26
21
19
21
11
17
30
31
44
40
45
38
47
41
45
10
11
12
18
22
29
26
42
35
3 3
4,40
3,37
4,33
4,11
3,93
3,92
3,73
3,60
3,26
0 20 40 60 80 100
E-õppe läbiviimine
juhtimis-, admin. ja arendusülesandedülikoolis
teiste õppejõudude nõustamine
E-toe ettevalmistamine kursusele
raha taotlemine, projektide kirjutamine
täienduskoolituse ettevalmistamine jaläbiviimine
osalus erialaga seotud ühiskondlikus töös
õppekava loomine ja arendamine
üliõpilaste hindamine
%
pole üldse oluline pigem ebaoluline EOÖ pigem oluline väga oluline Keskmine
Õpetamisel sagedamini kasutatavad meetodid/tegevused
010203040506070
süste
emse
pild
i lo...
tähtsa
mat
e as
pektid.
..
aine ees
märk
ide
se...
seos
te s
elgita
min
e ...
küsim
uste e
sitam
in...
arute
lud,
väitlu
sed
üliõpil
aste e
tteka
nded
rühm
atööd
ja pro
jektid
veeb
itoe
kasu
tam
ine
üliõpil
aste tö
öde ja
...
üldse mitte
pigem harva
vahetevahel
pigem sageli
väga sageli
Auditoorses töös:
domineerivad õppejõukesksed tegevused, mis kinnitavad õppejõudude hinnanguid enda ja üliõpilase rollist õppeprotsessis
Probleemid õpetamisel
Bakalaureusetase (276) Järjest langev teadmiste tase – 76; Vähene huvi ja õpimotivatsioon – 50; Suured õpperühmad – 38 Vähene oskus teha iseseisvat tööd ja planeerida oma aega
– 20 Õppekavade ülekoormatus 3+2 süsteemis – 17 Üliõpilaste keeleprobleemid - 17
Magistritase (243) Töölkäimine – 49; Teadmiste erinev ja madal tase – 25; Õppekavade hakitus (liiga palju valikuid, väikesed
õpperühmad, ainete ärajäämine) – 16
Doktoritase Töölkäimise ja pereelu kõrvalt aja leidmine – 39; Väikesed õpperühmad ja tasemel diskussiooni
puudumine – 21
... Doktorantuuri me ei saa lihtsalt tudengeid. Ei ole motivatsiooni tulla doktorantuuri...Minu arust meie doktoriõpe on viimasel ajal väga ära formaliseeritud, sinna on pandud nn üleülikoolilised ained. Kõik on väga happyd....aga minuarust see doktoriõpe liigub rohkem sellise bakalaureuseõppe moodi. Hakatakse juba tunniplaane tegema ja nii ja nii, tähendab, lõpuks ongi, et tunniplaan on täidetud, aga artiklid on kirjutamata. Ja selle taha...see on põhiline ülikooli probleem. Ei ole publikatsioone, ei saa kaitsta (int 6)
Kuidas toimub õppekavaarendus?
Ülevalt tuleb käsk, tuleb teha. Pannakse raamid ette ja siis hakkab see õppekavaarendus peale. Kõigepealt, noh, meie valdkonnas paljudel juhtudel on standardid ees olemas, kus on fikseeritud, mis ainegrupid peavad olema...tuleb initsiatiivgrupp, kes paneb kokku ja siis läheb laiale arutelule (int 5)
arendusprotsess ideaalis?
...no ideaalis on ikkagi see, et on tõenäoliselt vajalik konsultatsioonid, uuringud, kas see, mida me nii öelda moesõnana, moeõppekavana välja pakume ka omab pikemas perspektiivis üldse kandvust. Aga ideaalis peaks see olema...see tõenäoliselt on ikkagi selline koordineeritum protsess, võimalik, et isegi mitte üksiku ülikooli oma suva, et vaatame lakke ja see läheb rahvale peale, klopsime ühe ainekava kokku, võtame tudengid, küsime riigi raha. Et siin peaks see tõenäoliselt olema põhjalikum arenduslik protsess...kõrgemal tasandil (int 9)
Millega arvestavad õppejõud ainekursuse loomisel - 1
Millega arvestavad õppejõud ainekursuse loomisel - 2
Erinevate õppetegevuste/ meetodite kasutamine: hindamine ja tagasiside - 1
Erinevate õppetegevuste/ meetodite kasutamine: hindamine ja tagasiside - 2
Teemad, milles vajatakse koolitust - 1
Teemad, milles vajatakse koolitust - 2
Teemad, milles vajatakse koolitust - 3
Teemad, milles vajatakse koolitust - 4
Mida ootavad õppejõud ülikoolilt?
Tasuta kursusi ja nendest teavitamist;
Vaba ajaressurssi (sh vaba semestrit);
Kõrgemat palka, väärilist tasu
Järeldused:
1. Õppejõudude arvates pole õppetöö ülikoolides piisavalt väärtustatud;
2. Õppeprotsessis näevad õppejõud kesksena pigem iseennast ja õpetamist, kui üliõpilast ja õppimist;
3. Auditoorses töös domineerivad õppejõukesksed tegevused;
4. Õppejõudude poolt valitavad hindamismeetodid ja tagasiside andmise sagedus soosib pigem pinnapealset õppimist;
5. Õppejõud ei mõista tagasiside andmise olulisust õppeprotsessi ühe osana.
Tänan tähelepanu eest!