01.10.2008 1
Õ P P I V K O G U K O N DEESTI HARIDUSE TULEVIK-
võimalused ja valikud
Valvo PaatSaku vallavalitsusharidus- ja kultuurinõunik
01.10.2008 22
Eesti Vabariigi põhiseadus § 37
Igaühel on õigus haridusele.Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuseskohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsusteüldhariduskoolides õppemaksuta. Et teha hariduskättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muidõppeasutusi, sealhulgas erakoole.Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust.Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valibõppeasutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all.
01.10.2008 3
EV HARIDUSSEADUS § 7 Kohalike omavalitsuste pädevus
3
(1)Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestab käesolev seadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Pädevuste jaotamine kohalike omavalitsuste tasandite vahel sätestatakse seadustega.(2)Kohalikud omavalitsused:•kavandavad oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja viivad neid ellu;•asutavad, reorganiseerivad ja sulevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi;•tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise;•määravad ametisse ja vabastavad ametist neile alluvate haridusasutuste juhte;•prognoosivad vajadust pedagoogide järele, abistavad haridusasutusi töötajate leidmisel;
01.10.2008 4
EV HARIDUSSEADUS § 7 Kohalike omavalitsuste pädevus
4
•tagavad pedagoogidele eluruumi ning muud õigusaktides ettenähtud soodustused;•korraldavad alaealiste eeskostet ja hooldust, nende õiguste kaitset, orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste lastekodusse või internaatkooli paigutamist või perekonda kasvatada andmist ja lapsendamist;•peavad koolikohustuslike laste arvestust ja tagavad koolikohustuse täitmise kontrolli, annavad lastele; koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi, korraldavad sõidu haridusasutusse ja tagasi, tagavad meditsiiniabi ning toitlustamise õppetöö ajal;•korraldavad haridusasutuste metoodilist teenindamist, annavad haridusasutuste juhtidele ja pedagoogidele nõu koolikorralduslikes küsimustes;•korraldavad laste ja noorte kutsealast informeerimist ja annavad neile vastavaid soovitusi;•peavad puuetega inimeste arvestust ning korraldavad nende õpetamist;
01.10.2008 5
EV HARIDUSSEADUS § 7 Kohalike omavalitsuste pädevus
5
(3)Halduspiirkonna hariduse arenguprogrammide koostamiseks ja elluviimiseks moodustab kohaliku omavalitsuse täidesaatev võimuorgan oma koosseisus vastava struktuuriüksuse või määrab ametisse vastava ametiisiku.
01.10.2008 6
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 2 § 6 lg 2
6
Omavalitsuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest kuludest.
01.10.2008 7
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus§ 66§ 6611. Teenistuslik järelevalve. Teenistuslik järelevalve
7
(1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus:1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.(4) Valla või linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.
01.10.2008 8
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus§ 66§ 6611. Teenistuslik järelevalve. Teenistuslik järelevalve
8
(5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab valla- või linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. (9) Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT I 1992, 29, 396; 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616) §-des 189–216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. [30.09.1999
01.10.2008 9
Kas tuleb tuttav ette … ?1. samm: Reorganiseerida Haridusministeerium. 2. samm: Atesteerida koolijuhid 3. samm: Käivitada radikaalne kutseharidusreform. 4. samm: Luua efektiivne haridusjärelevalve süsteem 5. samm: Integreerida venekeelne kool Eesti
haridussüsteemi 6. samm: Töötada välja kaasaegsele haridusparadigmale
tuginev pedagoogide ettevalmistus ja jätkukoolitussüsteem
7. samm: Tugevdada Haridusfoorumi staatust 8. samm: Asuda täiskasvanukoolituse süsteemi
loomisele 9. samm: Avada arutelu kõrghariduse finantseerimise
küsimuses 10. samm: Asuda realiseerima pedagoogide
palgaprogrammi
01.10.2008 10
…tuleb küll!
Käesolev ettekanne pealkirjaga “Õppiv Eesti” on Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu egiidi all valminud dokument, mille nõukogu esitab Riigikogule algatamaks ja toetamaks arutelu Eesti hariduse tuleviku teemadel vastavuses nõukogu otsusega 19. novembrist 1997. a.
http://www.haridusfoorum.ee/index.php?page=oppiv_eesti
01.10.2008 11
Õpilaste arv üldhariduskoolide päevases õppes, prognoos 2011/2012. õppeaastani ( allikas: HTM `08 )
11
Kooliaste 2008/2009 2009/2010 2010/2011 2011/2012
1.-3. klasssh 1. klass
37 47013 040
38 71013 360
39 63013 530
40 97014 390
4.-6. klass 36 890 36 060 36 330 37 430
7.-9. klass 41 900 39 470 37 980 36 640
10.-12.klass 31 790 28 740 26 160 23 470
Kokku 148 050 142 980 140 100 138 510
01.10.2008 12
Prognoos 1992 – 2012 a ( HTM `08 )
04/21/23 12
01.10.2008 13
Kutseõppurite arv aastatel 2005-2008
13
Tase 2005/2006 2006/2007 2007/2008
Kutsekeskharidus ja kutseõpe põhihariduse baasil
18 884 18 795 18 454
Kutseõpe keskhariduse baasil 10 101 9478 8620
Põhihariduse nõudeta kutseõpe 28 169 307
Kokku 29 013 28 651 27 381
01.10.2008 14
Õpilaste jagunemine kutse- ja üldkeskhariduses
04/21/23 14
01.10.2008 15
Üldhariduskoolide arv 2007/2008. õppeaastal (allikas : HTM `08)
15
Koolitüüp Koolide arv
algkool 82
põhikool 261
keskkool või gümnaasium 230
täiskasvanute gümnaasium 16
Kokku 589
01.10.2008 16
Õpetajate kohta statistikat
16
Töötavate õpetajate pensioniea saabumine
2005-2016 (pensioniõiguslik staaž 63 aastat)
214197
240
203
316
374
313331
347
380 376
425
150
200
250
300
350
400
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Õpetajate arv
01.10.2008 17
Statistikat (pedagoogide keskmine palk maakonnas võrrelduna maakonna keskmise palgaga – 2005 a)
17
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000
9 000
10 000
maakonna keskmine palk maakonna mediaan palk
pedagoogi keskmine palk omavalitsusüksuse ametniku keskmine palk
01.10.2008 1818
Omavalitsus ja riik 1 Michael Fullan Uudne arusaam haridusmuutustest
Riik on uskumatult tuim instrument, ta haarab kinni ühest pähe tulevast ideest ja surub selle tundetult kohaliku olustikku.... ( selles peitubki poliitikute meeleheitlik soov leida imelahendusi ).
Kindlasti on muudatusi raskem teha sellistel valitsustel, kus ametnikud ei üritagi kohalikest haridusprobleemidest ja muredest aru saada.
Samas tuleb tõdeda, et valitsuste roll üleminekuperioodil on väga tähtis, sest nende käes on võim ! peamine tõukejõud.
1. Valitsused saavad nõuda aruandlust, ergutada ja /või arendada võimekust;2. Väline abi ja poliitika mõju võimekusele, neist esimene annab võimaluse valida ja teine
jääb alati teoreetiliseks;3. Laiem infrastruktuur, mis koondab abistamiseks kõik jõud: paikkonna asutused,
spetsialistid , kodanike ühendused st kogukonna ja linnalise keskkonna ühine areng ;4. Liiga hoogne muudatuste tempo, infrastruktuuri osade jaoks;5. Kas muudatused on kestvad ja sügavad ?Kas omavalitsused suudavad ise oma arengut
juhtida ?Arvan, et jah, kui riik toetab kov võimekuse arengut!
Asja otsustab just laiem infrastruktuur ! Miks ?( sest otsuste vastuvõtt ja elluviimine on alati kaugemal, kui järgmised valimised )
01.10.2008 1919
Omavalitsus ja riik 2 Michael Fullan Uudne arusaam haridusmuutustest
Juhtnöörid valitsustele1. Tehke pikaajalisi investeeringuid, 2. Ärge kalduge vasak- ega
parempoolsusesse 3. Kasutage kõiki andmeid haridussüsteemi
edendamiseks.4. Pidage pädevuse kujundamist
olulisemaks kui kuulekust 5. Tegelge demograafiaküsitlustega
01.10.2008 2020
Omavalitsus ja riik 3Michael Fullan Uudne arusaam haridusmuutustest
Edu saavutamise peab valitsus : Tagama majandusliku õitsengu tõhusa majanduspoliitika abil; Tagama alalised ja piisavad vahendid omavalitsustel, et õnnestuks luua
laiem infrastruktuur, mis loob eelduse hariduslike erivajaduste rahuldamiseks;
Edendama avalikkuse huvi sh eraalgatust, mis aitaks rajada uusi haridusasutusi, mis pakuvad head haridust;
Pakkuma välja suunad, prioriteedid ja strateegiad; Looma avaliku teenuse pakkujatele kompetentsuse mudeli ja teenuse
hindamiseks mudeli; Juurutama uuendusi ja arendama võimekust sügavamateks ja
kestvamateks muutusteks. Tuleb luua rohkem struktuure, mis tegeleksid võimekuse arendamisega, stinimeste töö süsteemses juhendamises ja suunamises, et ette valmistada jakasvatada tööjõudu, mis suudaks töötada uutmoodi.
01.10.2008 2121
Omavalitsus - vastutav kogu
Haridust saab omandada üksnes üldinimliku kultuuri, rahvuskultuuri ja omakultuuri kontekstis;Kõige tähtsam osa haridusest omandatakse enne kooli, soodne arengukeskkond kodus on ülioluline;Haridustee kestab läbi kogu elu, koolil on selles protsessis kanda vaid üks oluline osa;Põhiline osa haridusest (85%) omandatakse väljaspool formaalset haridussüsteemi.
01.10.2008 22
TÄNAN !
22